Näitused

Kirjastus Lugemik osaleb 21.–24. aprillil 2016 kunstiraamatute festivalil “One Thousand Books” Kopenhaagenis, Taanis. Nelja päevasel festivali raames toimub rahvusvaheline kunstiraamatute kirjastamisele ja eksponeerimisele keskenduv seminar ning avatakse näitus “Manifolds” Kunsthal Charlottenborg’is, mis jääb avatuks 15. maini.

Näitusel osaleb 13 rahvusvahelist kirjastust, kellest igaüks esitleb ühele raamatule keskenduvat ekspositsiooni. Koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga esitleb Lugemik näitusel Ott Metusala koostatud ja kujundatud raamatut “Nobody Expected There Would Be Much Discussion About It”. Trükis dokumenteerib autori vanaema, Kirsti Metusala, disainitööd Estoplasti tehases, kus ta töötas disainerina kokku 28 aastat (1964–1992). Raamat sisaldab ajaloolist fotodokumentatsiooni Estoplasti lampidest. Seda saadab intervjuu Kirsti Metusalaga, mis toob välja tema tööülesanded, kirjeldab detaile erinevate lampide disainiprotsessist ning räägib disaineri ametist Nõukogude Eestis. Raamatusse on ETDMi direktor ja disainikogu kuraator Kai Lobjakas kirjutanud essee, milles arutleb Nõukogude Eesti disaini ja Estoplasti tehase toodangu tähtsuse üle laiemas kontekstis.

Näitusel “Manifolds” saadab raamatut Estoplasti lampidest ning filmist “Tuled süttivad” koosnev ekspositsioon. Ekspositsiooni tarbeks vahetavad Lugemik ja Ott Metusala spetsiaalselt Kunsthal Charlottenborg’i jaoks disainitud Poul Henningseni kaheksa lampi institutsiooni fuajees Kirsti Metusala kujundatud Estoplasti lampide vastu. Näituseruumis annab raamatule konteksti Jaak Mamersi dokumentaalfilm “Tuled süttivad” (1967, Eesti Telefilm), mis näitab lavastatud vormis Estoplasti tehase toodangu loomisprotsessi.

Festivali “One Thousand Books” korraldab 2013. aastast Taani kirjastus Lodret Vandret.

Ott Metusala (s. 1988, Tallinn) on Amsterdamis, Hollandis resideeruv graafiline disainer, kes on lõpetanud graafilise disaini eriala Eesti Kunstiakdeemias ja Gerrit Rietveldi Akadeemias. Ta töötab peamiselt koos kunstnike ja institutsioonidega ning on õpetanud ka Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonnas.

Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, graafiline disainer Indrek Sirkel ning kunstnik ja fotograaf Anu Vahtra. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik aastatel 2010–2016 välja andnud 49 trükist. 2015. aastal liitus Lugemikuga kunstnik ja kuraator Laura Toots. 2013. aasta kevadel avas Lugemik Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi territooriumil raamatupoe, kus müüakse ligikaudu kolmesaja erineva kodumaise ja rahvusvahelise kirjastuse väljaandeid. 2016. aasta sügisel avab Lugemik koostöös Tallinna Kunstihoonega teise raamatupoe Kunstihoone fuajees.

Raamatu väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital, Lugemiku tegevust toetab Eesti Kultuuriministeerium.

Festival “One Thousand Books”

21.–24. aprill 2016

Kunsthal Charlottenborg

Näitus “Manifolds”

23. aprill – 15. mai 2016

Kunsthal Charlottenborg

www.onethousandbooks.org

www.metusala.ee

Pressiteate koostas:

Kirjastus Lugemik

info@lugemik.ee

www.facebook.com/lugemik

www.lugemik.ee

KÖLER PRIZE 2016

Nominentide näitus Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM)

16. aprill – 5. juuni 2016

Näituse avamine reedel, 15. aprillil kell 18:00.

Ekraaniproovid Köler Prize’ile 2016 esilinastus ja ainus seanss Kinos Sõprus kolmapäeval, 13. apriilil kell 18:00.

Köler Prize on 2011. aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt asutatud kunstiauhind, mille keskne eesmärk on populariseerida kaasaegset kunsti ning tõsta esile kohalikul kunstiväljal aktiivselt tegutsevaid olulisi kunstnikke ja kunstirühmitusi.

Köler Prize’ile nomineeritakse viis eesti päritolu või Eestis alaliselt resideeruvat kunstnikku või kunstirühmitust viimase kolme aasta loomingulise tegevuse põhjal. Köler Prize’i nominendid valib EKKMi juhtkond.

2016. aasta Köler Prize’i nominentideks on ART ALLMÄGI, KRISTA MÖLDER, KRISTI KONGI, LAURA PÕLD ja RAUL KELLER.

Kunstnikud esitavad omal valikul näitusele kaks teost – ühe juba varem eksponeeritud, soovitavalt viimase kolme aasta loomingust, mida võib ka teatud mõttes pidad kunstniku senist loomingut defineerivaks või esindavaks teoseks, ning teise, spetsiaalselt Köler Prize’ile valminud uue teose.

Köler Prize 2016 grand prix võitja valib näitusele esitatud tööde ning kunstniku varasema loomingu põhjal rahvusvaheline žürii koosseisus: Anu Vahtra (Köler Prize 2015 grand prix laureaat), Julija Fomina (Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuse kuraator), Jussi Koitela (Soome kuraator ja visuaalkunstnik), Jörg Heiser (Ajakirja Frieze kaastoimetaja) ja Katja Mater (Hollandi kunstnik ja toimetaja).

Ka publikul on võimalus näitusel oma sõna öelda, sest lisaks peapreemiale selgub ka kuni 26. maini toimuva hääletuse põhjal publiku lemmik. Mõlema auhinna laureaadid kuulutatakse välja Köler Prize 2016 galal, mis leiab aset käesoleva aasta 27. mail.

Köler Prize’i preemiad tuginevad täiel määral kunstisõbralikul erakapitalil. Juba kuuendat aastat, ehk algusest peale, toetab peapreemia väljaandmist SMARTEN LOGISTICS AS ning publikupreemia garanteerib neljandat korda SALTO AB.

Näitusega kaasneb kunstnike senist loomingut tutvustav kataloog (tekstide autor Eero Epner) ning EKKMi produtseeritud dok. film “Ekraaniproovid Köler Prize’ile 2016”, milles nominendid mõtestavad ja kommenteerivad teineteise loomingut.

2016. aastal toimub Köler Prize kuuendat korda. Varasmealt on Köler Prize’i peapreemia võitnud JEVGENI ZOLOTKO, FLO KASEARU, JAANUS SAMMA, JASS KASELAAN ja ANU VAHTRA.

Köler Prize’i üks asutajatest, EKKMi juhatuse liige Anders Härm, on preemia tausta avanud järgnevalt: “Eestis on mitmeid kunstiauhindu, mis on nime saanud mõne kunstiklassiku järgi. Lisaks sellele, et Köler lihtsalt riimub Turneriga (vt. Turner Prize), ajendas meid auhinnale just Johann Köleri nime panema võimalus teisi auhindu n-ö ajaliselt edastada ja Köler Prize virtuaalselt Kristjan Raua preemia, Konrad Mäe medali ja Eduard Wiiralti preemia ette asetada. Seos 19. sajandi eesti maalikunstniku Johann Köleriga selle asjaoluga ehk piirdubki.”

Lisainfo:

www.ekkm.ee

info@ekkm.ee

+372 5143778

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium, Smarten Logistics AS, Salto AB, Draka Keila Cabels AS, Lugemik, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus

TARTU KUNSTIMAJA

Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit“ /Suur saal

Saskia Järve „Mälu kaob“ / Väike saal

Laurentsius „M&M“ / Monumentaalgalerii

Näituste avamine neljapäeval, 7. aprillil kell 18:00.

Näitused jäävad avatuks 30. aprillini.

Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit / Glimpse“

07. 04. – 30. 04. 2016 Tartu Kunstimaja suures saalis

Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit“ vaatab tagasi, mõtestades kunstnike jaoks olulisi hetki, pöördepunkte, seisundeid.

Lilli-Krõõt Repnau väärtustab läbi Retrospektiivi iseenda loomingut. Aastatest 2005-2015 on valitud kümme isiknäitust ja igaühest neist on taasesitatud graafiliste lehtede seeriana üks töö. Repnau sõnul oodatakse kunstnikult tänapäeval pidevalt uute ideede genereerimist, kuid tagasivaateks puudub aeg ja võimalus.

Lilli-Krõõt Repnau (snd 1982) lõpetas 2005 aastal graafika eriala Eesti Kunstiakadeemias ja kaitses 2015. aastal samas MA animatsiooni erialal. On osalenud mitmetel grupinäitustel nii graafika, animatsiooni kui koomiksikunstnikuna. Lilli-Krõõt Repnaul on varem Tartus olnud kaks isiknäitust Y-galeriis: 2007. ja 2012. aastal. 2015. aasta lõpus kureeris Repnau Y-galeriis 2015. aastal Eesti Kunstiakadeemias animatsiooni erialal magistrantuuri lõpetanute näituse „WIP“ kus osales ka ise.

Minna Hint tõusis Eesti kunstiväljal esile n-ö kunstnikudokumentaalide kõrghetkel vahetul isiklikul osalusel sündinud kriitiliste olupiltidega. Hint on kaamerale truuks jäänud ning aja jooksul on sellest kujunenud kunstniku mälu pärisosa.

Minna Hint (snd 1981) kaitses 2003. aastal Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse maalikunsti erialal ning lõpetas 2006 interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuri. Hindi legendaarset filmi „3 pilti ajast ja elust“, mis kuulub Tartu Kunstimuuseumi kogusse, võis hiljuti näha muuseumi näitusel „Noorus kui elustiil“. Tartu Kunstimuuseumi 75. sünnipäeva tähistavale näitusele „tartmus 75“ teostas hint sarja „Kingitused Tartu Kunstmuuseumile“, millest enimtähelepanu pälvis mahlapress-performance.

Omanäoliste videojutustustega tuntuks saanud Liisi Eelmaa esineb näitusel sarja valguskastides eksponeeritud fotodega, mis kujutavad igapäevaelust pärit õnnelike stseenide taaslavastusi. Poolunenäoliseid mälestused sulanduvad ühte hapra intiimse käesoleva reaalsusega. Nendest mineviku ja oleviku vahel segipaisatud kihistustest tekib uus ebatavaline kolmas ruum – tunne, mis valdab meid enne silmade avamist, kui sa veel ei tea, kus oled.

Liisi Eelmaa (snd 1982) lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 2005. aastal stsenograafina. On loonud kujundusi mitmetele filmidele ja lavastustele sh ka Vanemuises ja Sadamateatris, pälvides 2009. ja 2012. aastal Eesti teatri aastaauhinna parima lavakujunduse eest. Alates 2005. aastast on Eelmaa interdistsiplinaarsete kunstide magistriõppes Eesti Kunstiakadeemias. Liisi Eelmaa töid näidati Tartus viimati 2007. aastal Y-galeriis.

Saskia Järve isiknäitus „Mälu kaob / Memory Fades“

07. 04. – 30. 04. 2016 Tartu Kunstimaja väikeses saalis

Ka oma varasemates maaliseeriates iseenese patsiendi rolli asetamist praktiseerinud Saskia Järve võtab seekord näitusel „Mälu kaob / Memory Fades“ vaatluse alla mälestuste moondumise mälus. Eksponeeritav maaliseeria ja seda saatev heliinstallatsioon loovad teatavat laadi isikliku „mäluruumi“, kus osad mälestused moonduvad millekski muuks või kaovad ning teised tungivad tugevamalt esile. Vastupidiselt üldlevinud arusaamale, mille kohaselt kõik toimunud sündmused aja jooksul mälus moonduma kalduvad, on teadlased leidnud tõendust asjaolule, et emotsionaalsed mälestused on püsivamad ning negatiivsed emotsioonid suurendavad mälu täpsust.

Maalidel on kujutatud n-ö neutraalseid mälestusi ning neile vastanduvaid sündmuseid, mis on seotud negatiivsete emotsioonidega, näiteks hirmuga.

Näituse helikujunduse teostas Villem Jahu.

Saskia Järve (snd 1979) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuseõppe maalikunsti erialal 2007. aastal ja magistriõppe samas 2009. aastal. Käesolev on tema viies isiknäitus. Tartu Kunstimajas on Järve töid varem olnud võimalik näha 2013. aastal isiknäitusel „Süütuid mälestusi ei ole“.

Kunstnik soovib tänada: Villem Jahu, Villu Villmann, Len Murusalu, Tauno Novek, Paul Järve.

Laurentsiuse isiknäitus „M&M“

07.04.-30.04.2016 Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis

Laurentsius (snd 1969) on Eesti postmodernistliku maali klassik, kelle autorikäekirjaks on akadeemilise maalitehnika ja –traditsiooni kombineerimine popkunstile omase kitšiga.

Monumentaalgaleriis eksponeerimisele tulevad neli maali on pühendatud suurmeestele: Morrise tapeedi foonil tehakse kummardus Moore skulptuuridele ja Mapplethorpe’i kalladele. Seda kõike Laurentsiusele omase tehnilise, vormilise ja materiaalse raskepärasusega.

Lisainfo:

Indrek Grigor

Tartu kunstimaja galerist

tel 5559 1425,

e-post: indrekgrigor@gmail.com

www.kunstimaja.ee

Kunstnikud:

Lilli-Krõõt Repnau e-post: lilli.repnau@gmail.com

Minna Hint e-post: minnahint@gmail.com

Liisi Eelmaa e-post: liisi.eelmaa@gmail.com

Saski Järve e-post: saskiajarve@gmail.com

Laurentsius e-post: laurentsius@hotmail.com

Alates 8. aprillist on Kumu kunstimuuseumis avatud uus näitus „Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust“. Näitus on täies mahus koostatud Eesti Kunstimuuseumile kuuluvate teoste põhjal.

17. veebruaril 2016 sai Kumu kunstimuuseum 10-aastaseks. See sündmus on heaks põhjuseks, et ka näitusetegevuses keskenduda muuseumi ühele põhirollile – kunsti kogumisele ja säilitamisele – ning tuua tähelepanu keskmesse sellega seotud protsessid.

Sellest lähtuvalt astub näitus „Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust“ vaataja ette mitme ülesandega, soovides mõningaid neist lahendada üheskoos. Esiteks, kaardistades Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti oste, näeb väljapanek endal teejuhi rolli ja on kantud soovist juhatada vaataja kunstimaailmas sageli ebaselgeks jäävate protsesside ja liikumiste juurde. Muuseum ostab Eesti Kultuurkapitali toel kaasaegse kunsti teoseid kogusse neljal korral aastas, nüüdiskunsti alamkogusse kuulub näituse avamise seisuga 423 kunstiteost. Kunstimuuseumi ostude kaudu ka kunsti arenguga seotud dünaamikaid, uute meediate plahvatusliku kasutuselevõtu kõrval vaikseid mõõnaperioode, kunstisuundade vahetumist, suuri lootusi ja eredaid esiletõuse talletades toob ekspositsioon välja läbilõike viimaste kümnendite kunstist, mis on jõudnud väljasisese ringluse lõpp-punkti – muuseumi kogusse. Teiseks, näitust võib käsitleda ka eesti kaasaegse kunsti alternatiivse püsiekspositsioonina ja mõtiskleda kuraatorivalikute üle selle koostamisel. Kolmandaks, hiti mõistet kasutades opereerib näitus meediumina kunsti ja publiku vahel, pakkudes välja nii kaasaegse kunsti klassikat kui ka vähem tuntud teoseid sisaldava valiku, milles saab oma eelistuste näol aktiivselt kaasa rääkida ka publik.

Näitusel osalevad kunstnikud: Kadi Estland, Dénes Farkas, Kristiina Hansen & Johannes Säre, Minna Hint & Liisi Eelmaa, Kristin Kalamees, Tellervo Kalleinen, Flo Kasearu, Jass Kaselaan, Eve Kiiler, Karel Koplimets, Kaarel Kurismaa, Marco Laimre, Arne Maasik, Annette Merrild, Marge Monko, Eléonore de Montesquiou, Tanja Muravskaja, Kristina Norman, Katja Novitskova, Kaido Ole, Puhas Rõõm, Laura Pählapuu, Alina Rudnitskaja, Tõnis Saadoja, Tarmo Salin, Ene-Liis Semper, Liina Siib, Jaan Toomik, Mart Viljus, Tõnis Vint.

Foto: Kaarel Kurismaa. Figuurid ja kassid. 2006. Eesti Kunstimuuseum

Näitusega kaasneb kataloog.

Kuraatorid: Kati Ilves, Eha Komissarov, Annika Räim

Näituse kujundajad: Raul Kalvo, Helen Oja

Graafiline disainer: Indrek Sirkel

Lisainformatsioon:

Kati Ilves

Kuraator

6026099, 5697 9909

kati.ilves@ekm.ee

LEO ROHLIN
Kui seda metsa ees ei oleks. . . 
08.04.- 26.04. 2016
Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2

Tänapäeva Eesti keraamika elavaks klassikuks tituleeritud kunstnik em.prof. Leo Rohlin esitleb taaskordset soolonäitust „Kui seda metsa ees ei oleks. . . “ Hop galeriis.

Viimastel aastatel on kunstnik kaugenenud täiusliku argivormi otsingutest, millegi abstrakstsema ja laiapiirilisema poole, jäädes samas tuntavalt väljapeetuks.

Näitus „Kui seda metsa ees ei oleks. . .“ on kummardus luuletaja Juhan Liivile.

„Kellelegi ei ole aga saatus nii armutu olnud kui Juhan Liivile. . . Kuid vaevalt oli ta ise oma annete suurust ja väärtust suutnud sisemiselt ära tunda ja tõsiselt hinnata, kui must pilv tema vaimusilma kattis. Ainult üksikutel silmapilkudel murdus päikesekiiri pilvest läbi. Ja siis lõi Juhan Liiv oma filosoofilised sügavmõttelised laastud ja oma parimad luuletused, täis üllatavaid tundmustepöördeid, ootamatuid luuleliste nägemuste vaheldusi ja isegi kurvameelsust.”

Villem Ernits „Juhan Liivi matustel” Postimees 25.XI 1913

Näitus koosneb installatiivsest tööst mille keskmeks on teos „Must lagi on meie toal…“ – must ruut, mis osutab poeedi tundlikule närvikavale ja on valminud aastatel 2015­2016. Materjaliks tumehall portselan, kraaterglasuur, lõng, kipsikruvid. Näituse teine osa, „Kui seda metsa ees ei oleks…“, koosneb Juhan Liivi loodusluulest inspireeritud piltinstallatsiooni akvarellifragmentidest, mis on maalitud kunstniku üliõpilaspõlves, aastatel 1964­65 ning millest moodustub koos tänapäevase tuššimaalinguga 14 osaline kollaaž.

Leo Rohlin sündis 1939 Tallinnas. 1965. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika erialal. Alates 1964. aastast töötas Rohlin Tallinna Ehituskeraamika Tehases kunstnik-tehnoloogina. Aastast 1968 õpetas Eesti Kunstiakadeemias, kus alustas vanemõpetajana, jätkas dotsendi ja professorina. Oli kunstilise keraamika ja klaasehistöö kateedri juhataja, õppeala prorektor ja keraamikaosakonna juhataja. Alates 2005.a. EKA emeriitprofessor.

Aastast 1970 kuulub Rohlin Eesti Kunstnike Liitu.

Ta on esinenud arvukatel näitustel Euroopas ja USA-s. Kolmeteistkümnest isiknäitusest olulisemad toimusid aastail 1982-83 ja 2003-2004. Viimased isiknäitused toimusid koondnimetuse „TÄNU“ all EKA galeriis (2009), Võru Linnagaleriis (2010), HOP galeriis (2011) ja Tallinna Kunsthoone galeriis (2014).

Leo Rohlin on kirjutanud monograafiad „Keraamika käsiraamat“(EKA kirjastus, 2003) ja „Eesti keraamika ajast aega“ (EKA kirjastus, 2007)

Teda on tunnustatud mitmete aunimetuste ja preemiatega, neist olulisemad on:

Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia (1979 ja 2015 ), Riigi Kultuuripreemia (2004) ja Valgetähe III klassi orden (2011).

Näitust toetab Kultuurkapital.

Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Maria Valdma

HOP galerii

Hobusepea 2

10133 Tallinn

tel: +372 6462887

gsm: +372 5112350

e-mail: www.eaa.ee/hop

hop@eaa.ee

Kolmapäeval 13. aprillil kell 18:00 avab Ann Mirjam Vaikla Rundumi Prooviruumis näituse ja etenduskunstide formaatide vahel balansseeriva installatsiooni “BEAUTY ON”. Näitus on avatud: 14. – 24. aprill 2016, N-P 12.00-18.00. Asukoht: Pärnu mnt. 154 (hoovimaja).

BEAUTY ON

… pommitamise jälgimine õhutõrjetornist oli võrreldamatu elamus ja ma pidin enda mõtteid pidevalt jubedasse tegelikkusesse tagasi kutsuma, et sellest pildist mitte kütkestuda: valgustuspommide lõhkemine […], plahvatusvälgatused ja neile järgnevad tulepilved, arvukad otsivad helgiheitjad ja nende põnev mäng, kui mõni lennuk valgusvihu haardesse jäi ja sellest pääseda püüdis, sekundipikkune tuleleek, kui lennuk pihta sai: apokalüpsis oli suurepärane.

. . .

Sünge atmosfäär valitses kesk seda salvavat suitsu, tahma ja leeke. Inimesi valdas kummaline hüsteeriline rõõmsameelsus, mida täheldatakse katastroofide puhul tihti.

Linna kohal laius suitsupilv umbes kuue tuhande meetri kõrgusele ja nii mattus see päise päeva ajal toimunud põrgulik stseen öisesse pimedusse.

– Albert Speer “Mälestused”

BEAUTY ON on teine osa teosele, mis valmis esmakordselt 2012. aastal Norra Teatriakadeemias toimunud grupinäituseks BEAUTY OFF. Groteski olemusele keskenduv ruumiinstallatsioon kompab tuttavliku ja tundmatu, häiriva ja nauditava, inimliku ja ebainimliku, tõelise ja fantastilise, koomilise ja jubeda, üleva ja madala piirimail.

Ann Mirjam Vaikla (s. 1990) on lõpetanud Norra Teatriakadeemia (Østfold University College) stsenograafia eriala 2015. aastal. Tema õpingud said alguse Eesti Kunstiakadeemiast, lisaks täiendas ta end Vilniuse ja Läti Kunstiakadeemiates. 2013. aastal sooritas ta erialase praktika kaasaegse kunstniku Ragnar Kjartanssoni juures Reykjaviki Linnateatris. Õpingute järgselt on ta osalenud grupinäitustel 6. Moskva Kaasaegse Kunsti Biennaalil, 13. Praha Kvadriennaalil ning Watermilli Keskuses New Yorgis. Käesolev näitus “BEAUTY ON” on kunstniku esimene isiknäitus.

Performer: Sandra Veermets

Konstruktsioon: Silver Roostik

Heli: Tarvi Kull ja Kaspar Kalluste

Valgus: Siim Porila

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital

Rundumi tegevust toetab Eesti Kultuuriministeerium

Erilsed tänud: Kulla Laas, Urmo Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla, Sandra Veermets, Silver Roostik, Siim Porila, Tarvi Kull, Kaspar Kalluste

Lisainfo:

www.vaiklastudio.ee/annmirjam

www.rundumspace.com

www.facebook.com/rundumspace/

Neljapäeval, 14. aprillil avatakse Okupatsioonide muuseumis Eesti Kunstiakadeemia doktorandi, kunstniku Jaanus Samma näitus „NSFW. Esimehe lugu”. Näituse kuraator on Eugenio Viola. Videod on valminud koostöös režissöör Marko Raadiga. Eelmisel aastal 56. Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindanud näitus jutustab ajalookäsitluses seni jutustamata jäänud loo Nõukogude Liidu okupatsiooni perioodi repressioonidest geidele.

Jaanus Samma projekt jutustab fiktiivse ooperi vormis loo edukast kolhoosiesimehest hüüdnimega Esimees, kes mõisteti 1960. aastate keskpaigas homoseksuaalse tegevuse tõttu vangi. Videotest, fotodest, ruumi-installatsioonist ja arhiivimaterjalidest koosnev näitus toob esile Nõukogude perioodi tagakiusamiste grotesksuse, kus riigivõim kontrollis ka inimeste intiimsfääri. Uhke ooperivorm loob mõtestatud distantsi, mis aitab keerukat minevikulugu tänapäeva perspektiivist paremini mõista.

Näitust saadab Sternberg Pressi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kirjastatud sisu selgitav kaheosaline ingliskeelne kataloog „NSFW. A Chairman’s Tale”, mille on kujundanud Brit Pavelson. Kataloogi koostajad on Rebeka Põldsam, Martin Rünk ja Eugenio Viola, kaastööd tegid Maria Arusoo, Maarja Kangro, Slava Mogutin, Kevin Moss ja Riikka Taavetti.

Jaanus Samma (1982) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini õppekaval. 2013. aastal võitis Jaanus Samma Köler Prize’i grand prix’ ja publikupreemia. Samma kunst on mitmekülgne ja käsitleb muuhulgas queer- ja sooteemasid. Ta on osalenud mitmetel grupinäitustel ja korraldanud isiknäitusi Eestis ning rahvusvaheliselt alates 2005. aastast. Jaanus Samma loomingust saab rohkem teada ETV2 saatest „Meie aja kunst“ (2014).

Eugenio Viola (1975) on Napoli Madre muuseumi peakuraator, kes on Eestis varem kureerinud Mark Raidpere näituse EKKMis (2013) ja prantsuse kunstniku Orlani näituse koos Reet Varblasega Tallinna Kunstihoones (2008). Viola on töötanud maailmanimedega nagu Marina Abramović, Teresa Margolles ja Tanja Bruguera. Lisaks kuraatoritööle peab Viola õppejõu ja kunstiteadlase ametit, olles koostanud hulgaliselt kunstnike monograafiaid, sh Hermann Nitschist (2013), Marina Abramovićist (2012) ja Orlanist (2007).

Näituse paneb üles ja kujundab Valge Kuup.

Näitus on publikule avatud 15. aprillist 9. oktoobrini 2016.

Näitust Okupatsioonide muuseumis toetavad: Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, SA Unitas, Selver, Gurmee catering, Liviko, SA Unitas, Eesti Filmiarhiiv.

56. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni valmimist toetasid: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, advokaadibüroo Borenius, Temnikova & Kasela galerii, DSV Transport ning metseenlusplatvorm OUTSET Eesti.

Näituse koostööpartnerid on Allfilm, ArtPrint, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Tervishoiu Muuseum, Eesti Ajalooarhiiv, Fagerhult, Fondazione Morra Greco, Frame Finland, FORM, Institute Français d’Estonie, Kuu Stuudio, Lahepuu, Laserstuudio, Signature House.

Näituse kodulehekülg on www.chairmanstale.com

Okupatsioonide muuseumi kodulehekülg www.okupatsioon.ee

KKEK kodulehekülg www.cca.ee

​

Lisainfo:

Maria Arusoo

Veneetsia biennaali Eesti paviljoni komissar

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja

maria@cca.ee

tel 6314050

Sander Jürisson

Näituste juht

Okupatsioonide muuseum

Kistler-Ritso Eesti SA

Toompea 8, Tallinn

tel 668 0250, 5566 6691

sander@okupatsioon.ee

Näitus: EKSPERIMENTAALNE TEKSTIILITRÜKK

Olete oodatud näitusele ja kohtumisele autoritega 05.04.16 kell 17.00

Alates 28.03.16 on EKA fuajees, Estonia pst. 7 avatud näitus suureformaadilistest tekstiilitrüki teostest, mis valmisid 2. kursuse valikaine trükitud tekstiilide disain raames. Ühisnäitusel osalevad neli tekstiilidisaini ja kaks nahakunsti bakalaureuse tudengit ning kaks tekstiilidisaini eriala magistranti. Igal tudengil oli võimalik valida oma teema, millest lähtuda kavandamisel ja tehnikate valikul. Näitusel esitletavad tööd kasvasid välja läbi tööprotsessi, teostati hulgaliselt kavandeid, sellele järgnes erinevate trükitehnikate katsetamine, et saavutamada soovitud tulemus.

Autorid ja teosed:

Kadi Kibbermann MDR1 / „Kadunud sõrmkäpad“

Kristina Puz MDR1 / „Midnight garden“

Marit Nõmmik BTE3 / „Organity“

Egert Kaegas BTE2 / „Ilmarine“

Irina Pommer BTE2 / „Vihmane Peterburg“

Liina Leo BTE2 / „Jää“

Sirle Rohusaar BNA2 / „Käbimaania“

Hannaloora Reimann BNA2 / „Killud“

Kursust juhendasid tekstiilidisaini osakonna õppejõud dotsendid Krista Leesi ja Piret Valk. Näitus on avatud aprilli lõpuni.

Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond

Galerii Mihail esitleb ― väljapanek Mихаил

1. aprillil avas oma uksed korterigalerii Mustamäel, Tallinnas. Austades korterinäituste, majutusprojektide ja Le Corbusier’ traditsioone, on galerii oma nime saanud kuulsalt 1980. aasta Moskva olümpiamängude maskotilt Miškalt.

Näituse kontekst on konglomeraat sci-fi ja new age meeleoludest ja kuuekümnendate kollaažitehnikast, kõnetades Sind kui lettristide pamfletid kohtumas Carlos Castanedaga. Näha saab klaasi ja valguse kooskõla, altareid, collectors item’eid ja loomulikult paneelmaju. 

Galerii presenteerib: Arvi Anderson, Aksel Haagensen, Mikk Jäger, Liisa Kruusmägi, Tarmo Kübard, Eili Lepik, Martin Luiga, Sven Parker, Henrik Rakitin, Rein R. Seppius, Caspar Sild, Wolfgang Tillmans, Roman-Sten Tõnissoo2 – 13. aprill * aadressil Kadaka tee 157 – 1

Kontakt: Madli Ehasalu * +372 5621 8422 * gallerymihail@gmail.com

Täname Tallinna Fotokuu, Marten Esko, Kati Saarits, naabreid