Näitused
28.01.2019 — 03.02.2019
Sergei Lotsmanovi isiknäitus SD SININE LILL Vent Space projektiruumis
Esmaspäeval, 28. jaanuaril kell 18 toimub Vent Space projektiruumis Sergei Lotsmanovi isiknäituse “SD Sinine lill” avamine ja kunstnikuraamatu esitlus.
Oma uues metainstallatsioonis „SD Sinine lill“ esitleb Sergei Lotsmanov dokumente, mis kinnitavad tema uut teooriat sinise lille kohta. Jena romantikute otsinguis sündinud sinise
lille sümbol on pärast dekabristide ülestõusu 14. (26.) detsembril 1825. a Senati väljakul Peterburis, ekseldes läbi Pariisi barrikaadide püssirohusuitsu, leidnud ennast Moskva sürrealistliku argipäeva hoogsas keerises.
9. märtsil 2017 avati Moskvas kaasaegse kunsti keskuses Garaaž Venemaa esimene kaasaegse kunsti triennaal. Näituse tunnusgraafikas kasutas institutsioon nüüdisaegse Venemaa kaardi kujutist, kusjuures Krimmi poolsaar oli kujutatud Vene Föderatsiooni osana.
Nii vene kui ka eesti keeles on sõnal „kaart“ lisaks geograafilisele tähendusele ka seos digitehnoloogia maailmaga, nagu näiteks SD-mälukaardi puhul. Secure Digital (SD) on säilmäluga, täpsemalt välkmäluga mälukaardi formaat, mis töötati SD Card Associationi (SDA) poolt välja infotehnoloogilistes kandeseadmetes kasutamiseks. SD-standardiga tehnoloogiat kasutavad täna paljud tootjad: SD-mäluformaat on kasutusel eeskätt paljudes mobiil-
telefonides, digitaalsetes helimängijates, navigatsioonisüsteemides ja elektroonilistes raamatutes.
Näitus jääb avatuks 3. veebruarini,
olles nädala sees avatud 17-20 ning
nädalavahetusel 14-17.
Sergei Lotsmanov (s. 1983, Tartu) elab ja töötab Moskvas. Ta on lõpetanud Venetsianovi-nimelise kunstikooli Tveris (2004), Eesti Kunstiakadeemia maali eriala (2010) ja Moskva Kaasaegse Kunsti Instituudi (2012). Viimastel aastatel on Lotsmanovil olnud hulgaliselt nii isik- kui grupinäituseid, lisaks on ta osalenud Viini ja Artissima kunstimessidel. Tema teosed kuuluvad muuhulgas Moskva Kaasaegse Kunsti Muuseumi, Venemaa Riikliku Kaasaegse Kunsti Keskuse ja Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonidesse.
Sergei Lotsmanovi isiknäitus SD SININE LILL Vent Space projektiruumis
Esmaspäev 28 jaanuar, 2019 — Pühapäev 03 veebruar, 2019
Esmaspäeval, 28. jaanuaril kell 18 toimub Vent Space projektiruumis Sergei Lotsmanovi isiknäituse “SD Sinine lill” avamine ja kunstnikuraamatu esitlus.
Oma uues metainstallatsioonis „SD Sinine lill“ esitleb Sergei Lotsmanov dokumente, mis kinnitavad tema uut teooriat sinise lille kohta. Jena romantikute otsinguis sündinud sinise
lille sümbol on pärast dekabristide ülestõusu 14. (26.) detsembril 1825. a Senati väljakul Peterburis, ekseldes läbi Pariisi barrikaadide püssirohusuitsu, leidnud ennast Moskva sürrealistliku argipäeva hoogsas keerises.
9. märtsil 2017 avati Moskvas kaasaegse kunsti keskuses Garaaž Venemaa esimene kaasaegse kunsti triennaal. Näituse tunnusgraafikas kasutas institutsioon nüüdisaegse Venemaa kaardi kujutist, kusjuures Krimmi poolsaar oli kujutatud Vene Föderatsiooni osana.
Nii vene kui ka eesti keeles on sõnal „kaart“ lisaks geograafilisele tähendusele ka seos digitehnoloogia maailmaga, nagu näiteks SD-mälukaardi puhul. Secure Digital (SD) on säilmäluga, täpsemalt välkmäluga mälukaardi formaat, mis töötati SD Card Associationi (SDA) poolt välja infotehnoloogilistes kandeseadmetes kasutamiseks. SD-standardiga tehnoloogiat kasutavad täna paljud tootjad: SD-mäluformaat on kasutusel eeskätt paljudes mobiil-
telefonides, digitaalsetes helimängijates, navigatsioonisüsteemides ja elektroonilistes raamatutes.
Näitus jääb avatuks 3. veebruarini,
olles nädala sees avatud 17-20 ning
nädalavahetusel 14-17.
Sergei Lotsmanov (s. 1983, Tartu) elab ja töötab Moskvas. Ta on lõpetanud Venetsianovi-nimelise kunstikooli Tveris (2004), Eesti Kunstiakadeemia maali eriala (2010) ja Moskva Kaasaegse Kunsti Instituudi (2012). Viimastel aastatel on Lotsmanovil olnud hulgaliselt nii isik- kui grupinäituseid, lisaks on ta osalenud Viini ja Artissima kunstimessidel. Tema teosed kuuluvad muuhulgas Moskva Kaasaegse Kunsti Muuseumi, Venemaa Riikliku Kaasaegse Kunsti Keskuse ja Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonidesse.
01.02.2019 — 31.03.2019
Taavi Suisalu otsib Tallinna Linnagalerii näitusega ookeani põhjast valgust
1. veebruarist on Tallinna Linnagaleriis avatud EKA vilistlase ja 2014. aasta EKA noore kunstniku preemia laureaat Taavi Suisalu näitus „Valgus ookeanide vahel“. Oma loomingus inimese ja tehnoloogia vahelisi sidemeid käsitlev kunstnik võtab vaatluse alla ühtaegu elu andva ja informatsiooni kandva valguse, mis hargneb juuksekarvapaksuste kiirte võrgustikuna ookeanide põhjas, kuhu ükski teine valgus ei ulatu.
Taavi Suisalu (1982) on kunstnik, kes virvendab pidevalt justkui mitme aja vahel, vaadates ühtaegu iidsesse minevikku ja veel napilt käeulatusest välja jäävasse tulevikku. Näib, et selline aegadevaheline pinge on tema töid käivitavaks jõuks. Näitusel „Valgus ookeanide vahel“ on valgus see, mis toob kokku iidse ja uudse, olles ühelt poolt maapealse elu algtingimuseks ning teisalt maailma ämblikuvõrguna katvates ülikiiretes valguskaablites liikuvaks infokandjaks.
„Valgus ei ole pelgalt elu võimalikkuse tarvilik tingimus, vaid sellele toetub ka infoühiskonna infrastruktuur – internet sõltub suurel määral valguse kaudu informatsiooni edastavatest fiiberoptilistest kaablitest. Lisaks sellele, et internet on tõhus, odav ja kasutajasõbralik, on see aidanud kaasa informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ulatuslikule levikule. Selle tulemusel sõltuvad esimese maailma riikides peaaegu kõik olulised tooted ning teenused IKT-st,“ kirjutab Oliver Laas näitusevihikus.
Näitusel eksponeeritud installatsioonid toovad kokku valguse iidsed ja uudsed omadused. Suisalu justkui püüab oma loomingus tabada jätkuvust ja otsib teatavat pikemat perspektiivi. „Kuigi inimese käitumine ja mõtlemine kohanevad uue tehnoloogilise reaalsusega kiiresti, siis muutused tajudes, füsioloogias ning psüühikas on pikaldased,“ kirjutab ta ühes töötekstis. Näib, et kunstnik püüdleb säärase üldistusastme poole, mis võimaldaks meil üle saada näiliselt aina kiireneva ning pidurdamatu tehnoloogilise arengu vaimustusest.
Taavi Suisalu aktiveerib tehnoloogilise, heli- ja tegevuskunsti vahenditega perifeerseid alasid kummastavateks kohtumisteks. Tema looming tõukub moodsa ühiskonna suhtest tehnoloogiaga ning selle mõjust sotsiaalse olendi käitumisele, tajule ja mõtlemisele. Teostes seob ta kultuurifenomene tänapäevase kultuuripraktika ja traditsioonilisema mõttelaadiga. Suisalu hiljutisimad isikunäitused on „Maastikud ja portreed“ (Hobusepea galerii, 2017) ja „Akende lummuses“ (Draakoni galerii, 2015).
Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstnike Liit, Veinisõber, AkzoNobel, WRO Art Center, EMAP / EMARE, Creative Europe, Tartu Valgus, KOOR wood, Kadri Toom, Indrek Tali, Mihkel Säre, Tõnu Narro, John Grzinich
Tallinna Linnagalerii (Harju 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 12–19. Sissepääs tasuta.
Taavi Suisalu otsib Tallinna Linnagalerii näitusega ookeani põhjast valgust
Reede 01 veebruar, 2019 — Pühapäev 31 märts, 2019
1. veebruarist on Tallinna Linnagaleriis avatud EKA vilistlase ja 2014. aasta EKA noore kunstniku preemia laureaat Taavi Suisalu näitus „Valgus ookeanide vahel“. Oma loomingus inimese ja tehnoloogia vahelisi sidemeid käsitlev kunstnik võtab vaatluse alla ühtaegu elu andva ja informatsiooni kandva valguse, mis hargneb juuksekarvapaksuste kiirte võrgustikuna ookeanide põhjas, kuhu ükski teine valgus ei ulatu.
Taavi Suisalu (1982) on kunstnik, kes virvendab pidevalt justkui mitme aja vahel, vaadates ühtaegu iidsesse minevikku ja veel napilt käeulatusest välja jäävasse tulevikku. Näib, et selline aegadevaheline pinge on tema töid käivitavaks jõuks. Näitusel „Valgus ookeanide vahel“ on valgus see, mis toob kokku iidse ja uudse, olles ühelt poolt maapealse elu algtingimuseks ning teisalt maailma ämblikuvõrguna katvates ülikiiretes valguskaablites liikuvaks infokandjaks.
„Valgus ei ole pelgalt elu võimalikkuse tarvilik tingimus, vaid sellele toetub ka infoühiskonna infrastruktuur – internet sõltub suurel määral valguse kaudu informatsiooni edastavatest fiiberoptilistest kaablitest. Lisaks sellele, et internet on tõhus, odav ja kasutajasõbralik, on see aidanud kaasa informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ulatuslikule levikule. Selle tulemusel sõltuvad esimese maailma riikides peaaegu kõik olulised tooted ning teenused IKT-st,“ kirjutab Oliver Laas näitusevihikus.
Näitusel eksponeeritud installatsioonid toovad kokku valguse iidsed ja uudsed omadused. Suisalu justkui püüab oma loomingus tabada jätkuvust ja otsib teatavat pikemat perspektiivi. „Kuigi inimese käitumine ja mõtlemine kohanevad uue tehnoloogilise reaalsusega kiiresti, siis muutused tajudes, füsioloogias ning psüühikas on pikaldased,“ kirjutab ta ühes töötekstis. Näib, et kunstnik püüdleb säärase üldistusastme poole, mis võimaldaks meil üle saada näiliselt aina kiireneva ning pidurdamatu tehnoloogilise arengu vaimustusest.
Taavi Suisalu aktiveerib tehnoloogilise, heli- ja tegevuskunsti vahenditega perifeerseid alasid kummastavateks kohtumisteks. Tema looming tõukub moodsa ühiskonna suhtest tehnoloogiaga ning selle mõjust sotsiaalse olendi käitumisele, tajule ja mõtlemisele. Teostes seob ta kultuurifenomene tänapäevase kultuuripraktika ja traditsioonilisema mõttelaadiga. Suisalu hiljutisimad isikunäitused on „Maastikud ja portreed“ (Hobusepea galerii, 2017) ja „Akende lummuses“ (Draakoni galerii, 2015).
Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstnike Liit, Veinisõber, AkzoNobel, WRO Art Center, EMAP / EMARE, Creative Europe, Tartu Valgus, KOOR wood, Kadri Toom, Indrek Tali, Mihkel Säre, Tõnu Narro, John Grzinich
Tallinna Linnagalerii (Harju 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 12–19. Sissepääs tasuta.
22.01.2019 — 25.01.2019
Fotograafia ja moedisaini tudengite näitus EKA 1. korrusel
Alates 22.01.19 on EKA 1. korruse avatud alas (ruum A-100) avatud fotograafia ja moedisaini tudengite näitus.
Fotograafia ja moedisaini tudengite näitus EKA 1. korrusel
Teisipäev 22 jaanuar, 2019 — Reede 25 jaanuar, 2019
Alates 22.01.19 on EKA 1. korruse avatud alas (ruum A-100) avatud fotograafia ja moedisaini tudengite näitus.
17.01.2019 — 05.02.2019
HOP galeriis avatakse Krista Leesi näitus “Herringbone by Krista Leesi”
Neljapäeval, 17. jaanuaril kell 17.00 avatakse HOP galeriis tekstiilikunstnik KRISTA LEESI isikunäitus HERRINGBONE BY KRISTA LEESI.
Tegemist on installatiivse näitusega, mille keskmes on mustridisain kui omamoodi kunstiliik.
Inspiratsiooniallikaks on traditsioonilise kangatüübi herringbone (eestikeelne vaste kalasaba) kujundusprintsiip kui ka selle ingliskeelne nimi (herring tõlkes heeringas).
Klassikaline kalasaba kangas on nurktoimne villane kootud kangas iseloomuliku sakilise mustriga,mis sarnaneb kala skeletile. Enamasti kasutatakse sellist kangast ülikonna või mantli õmblemiseks.
Näitusel eksponeeritav herrigbone versioon on fotorealistlik kangas, kus optilist efekti tekitav sakiline muster moodustub otseselt heeringatest (Clupea harengus). Parvekalale kohaselt masside kujundujumisest tekkiv muster kandub nii ülikonnale, mantlile kui ka mitmetele muudele rõivaesemetele ning erinevatele kangamaterjalidele, aga ka muudele aksessuaaridele.
Krista Leesi on tekstiilikunstnik – disainer ja Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna õppejõud. On lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1993. Loominguliselt aktiivne ja mitmekülgne kunstnik on osalenud arvukatel grupi – ja ühisnäitustel aastast 1992 nii Eestis kui ka mitmetes välisriikides. Leesi on samaaegselt tegelenud nii teravmeelse unikaalloomingu kui ka praktiliste väikeseeriatega. Ta on võitnud mitmeid erialaseid konkursse ning teda on tunnustatud erinevate preemiatega. Tema töid võib leida Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseumi, Hiina Rahvuslik Siidi Muuseum (Hangzhou, Hiina), Contextile, Contemporary Textile Art Biennial (Guimaraes, Portugal) kogudest.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Proplastik
Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
HOP galeriis avatakse Krista Leesi näitus “Herringbone by Krista Leesi”
Neljapäev 17 jaanuar, 2019 — Teisipäev 05 veebruar, 2019
Neljapäeval, 17. jaanuaril kell 17.00 avatakse HOP galeriis tekstiilikunstnik KRISTA LEESI isikunäitus HERRINGBONE BY KRISTA LEESI.
Tegemist on installatiivse näitusega, mille keskmes on mustridisain kui omamoodi kunstiliik.
Inspiratsiooniallikaks on traditsioonilise kangatüübi herringbone (eestikeelne vaste kalasaba) kujundusprintsiip kui ka selle ingliskeelne nimi (herring tõlkes heeringas).
Klassikaline kalasaba kangas on nurktoimne villane kootud kangas iseloomuliku sakilise mustriga,mis sarnaneb kala skeletile. Enamasti kasutatakse sellist kangast ülikonna või mantli õmblemiseks.
Näitusel eksponeeritav herrigbone versioon on fotorealistlik kangas, kus optilist efekti tekitav sakiline muster moodustub otseselt heeringatest (Clupea harengus). Parvekalale kohaselt masside kujundujumisest tekkiv muster kandub nii ülikonnale, mantlile kui ka mitmetele muudele rõivaesemetele ning erinevatele kangamaterjalidele, aga ka muudele aksessuaaridele.
Krista Leesi on tekstiilikunstnik – disainer ja Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna õppejõud. On lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1993. Loominguliselt aktiivne ja mitmekülgne kunstnik on osalenud arvukatel grupi – ja ühisnäitustel aastast 1992 nii Eestis kui ka mitmetes välisriikides. Leesi on samaaegselt tegelenud nii teravmeelse unikaalloomingu kui ka praktiliste väikeseeriatega. Ta on võitnud mitmeid erialaseid konkursse ning teda on tunnustatud erinevate preemiatega. Tema töid võib leida Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseumi, Hiina Rahvuslik Siidi Muuseum (Hangzhou, Hiina), Contextile, Contemporary Textile Art Biennial (Guimaraes, Portugal) kogudest.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Proplastik
Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
16.01.2019 — 20.01.2019
Janne Liase isikunäitus KOERTENÄITUS Vent Space projektiruumis
Kolmapäeval, 16. jaanuaril kell 18
toimub Vent Space projektiruumis Janne Liase esimese isiknäituse „Koertenäitus” avamine.
„Mõnest hirmust vabanemiseks on
vaja sellega aktiivselt tegeleda. Mõnest teisest aga võib lihtsalt välja kasvada ning ühel hetkel avastada, et ei kardagi enam.
Siiski jätavad ammused kohutavad sündmused oma jälje ning ebameeldivad mälestused.
Üks aktiivne meetod foobiast vabanemiseks on hirmudega silmitsi seismine ehk eksponeerimine, mille käigus ettevaatlikult, aga järjepidevalt hirmutava olukorra või objektiga kokku puutudes sellega harjutakse. Teine meetod on teha oma hirmu üle nalja ning mõelda, et ei kardagi enam. Kas see ka töötab?”
Näitus on avatud 17.-19. jaanuaril kell 12-18 ja 20. jaanuaril kell 12-16.
Janne Lias (s. 1981. a. Tallinnas)
õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal.
Olles eelnevalt omandanud
Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi informaatikas, kasutab Janne Lias
oma töödes sageli ka IT-alaseid teadmisi. Kunstiväljal alustanuna katsetab meelsasti erinevate materjalide ja tehnikatega. Olulisteks tööriistadeks teoste loomisel
on emotsioonid ning huumorimeel.
Janne Liase isikunäitus KOERTENÄITUS Vent Space projektiruumis
Kolmapäev 16 jaanuar, 2019 — Pühapäev 20 jaanuar, 2019
Kolmapäeval, 16. jaanuaril kell 18
toimub Vent Space projektiruumis Janne Liase esimese isiknäituse „Koertenäitus” avamine.
„Mõnest hirmust vabanemiseks on
vaja sellega aktiivselt tegeleda. Mõnest teisest aga võib lihtsalt välja kasvada ning ühel hetkel avastada, et ei kardagi enam.
Siiski jätavad ammused kohutavad sündmused oma jälje ning ebameeldivad mälestused.
Üks aktiivne meetod foobiast vabanemiseks on hirmudega silmitsi seismine ehk eksponeerimine, mille käigus ettevaatlikult, aga järjepidevalt hirmutava olukorra või objektiga kokku puutudes sellega harjutakse. Teine meetod on teha oma hirmu üle nalja ning mõelda, et ei kardagi enam. Kas see ka töötab?”
Näitus on avatud 17.-19. jaanuaril kell 12-18 ja 20. jaanuaril kell 12-16.
Janne Lias (s. 1981. a. Tallinnas)
õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal.
Olles eelnevalt omandanud
Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi informaatikas, kasutab Janne Lias
oma töödes sageli ka IT-alaseid teadmisi. Kunstiväljal alustanuna katsetab meelsasti erinevate materjalide ja tehnikatega. Olulisteks tööriistadeks teoste loomisel
on emotsioonid ning huumorimeel.
15.01.2019
Tänavused Abakhan Creative Award nominendid on Ingrid Helena Pajo, Cärol Ott, Katrin Aasmaa
Tänavu teist korda toimuva Abakhan Creative Award nominendid on Ingrid Helena Pajo, Cärol Ott ja Katrin Aasmaa. Stipendium on loodud Eesti Kunstiakadeemia moe- ja tekstiilieriala tudengitele ja antakse välja seni tehtud projektide ja portfoolio põhjal. See on noorte eesti moedisainerite jaoks ainulaadne võimalus, kuna tegemist on ainsa säärase rahalise stipendiumiga. Toetussummaks on märkimisväärne 2000 eurot. Nominentide seast kuulutatakse võitja välja 15. jaanuaril, EKA Design Showcase’iga kaasneval näitusel, EKA 3. korruse aatriumis kell 16.30.
Abakhan Creative Award ‘19 nominendid
Ingrid Helena Pajo
Žürii tõstis esile Pajo väga hingestatud portfooliot, mis lähtus Rooma temaatikast ja kangaste taimedega värvimisest. Teda võib pidada kontseptuaalseks ja protsessikeskseks autoriks, kes otsib new wave esteetikas ürgseid juuri. Muljet avaldas ka portfoolio tekstiline osa.
Portfoolio
Cärol Ott
Žürii sõnul on Otti portfoolio visuaalselt eklektiline, kollaažilik ja mänguline. Eraldi toodi välja uhtmaterjalide projekti Prangli saarel, kus kevadised üleujutused ja rannaniidud kandsid merelt maismaale materjale, mida disainer on oma loomingus kasutanud.
Portfoolio
Katrin Aasmaa
Noore disaineri looming on hoogne ja tema tihtipeale isegi brutaalset jõudu sisaldavat käekirja on huvitav lugeda. Aasmaa stiil on alati kohalolev ja teinekord isegi irriteeriv. Tal on oma maneer ning tema suhtumist ja kindlameelsust tasub väärtustada. Oma viimase kollektsiooniga on Aasmaa muutunud isikupärasemaks, tajuda on autori tugevat selgroogu, kes koostab koostab valitud elementidest teadliku kollaaži.
Portfoolio
Züriisse kuulusid: ehtekunstnik Tanel Veenre, tekstiiilikunstnik Krista Leesi, Abakhani esindaja Kristine Stroom, moeosakonna juhataja Piret Puppart, disainer Kärt Ojavee.
Lisainfo:
Piret Puppart
piret.puppart@artun.ee
Tänavused Abakhan Creative Award nominendid on Ingrid Helena Pajo, Cärol Ott, Katrin Aasmaa
Teisipäev 15 jaanuar, 2019
Tänavu teist korda toimuva Abakhan Creative Award nominendid on Ingrid Helena Pajo, Cärol Ott ja Katrin Aasmaa. Stipendium on loodud Eesti Kunstiakadeemia moe- ja tekstiilieriala tudengitele ja antakse välja seni tehtud projektide ja portfoolio põhjal. See on noorte eesti moedisainerite jaoks ainulaadne võimalus, kuna tegemist on ainsa säärase rahalise stipendiumiga. Toetussummaks on märkimisväärne 2000 eurot. Nominentide seast kuulutatakse võitja välja 15. jaanuaril, EKA Design Showcase’iga kaasneval näitusel, EKA 3. korruse aatriumis kell 16.30.
Abakhan Creative Award ‘19 nominendid
Ingrid Helena Pajo
Žürii tõstis esile Pajo väga hingestatud portfooliot, mis lähtus Rooma temaatikast ja kangaste taimedega värvimisest. Teda võib pidada kontseptuaalseks ja protsessikeskseks autoriks, kes otsib new wave esteetikas ürgseid juuri. Muljet avaldas ka portfoolio tekstiline osa.
Portfoolio
Cärol Ott
Žürii sõnul on Otti portfoolio visuaalselt eklektiline, kollaažilik ja mänguline. Eraldi toodi välja uhtmaterjalide projekti Prangli saarel, kus kevadised üleujutused ja rannaniidud kandsid merelt maismaale materjale, mida disainer on oma loomingus kasutanud.
Portfoolio
Katrin Aasmaa
Noore disaineri looming on hoogne ja tema tihtipeale isegi brutaalset jõudu sisaldavat käekirja on huvitav lugeda. Aasmaa stiil on alati kohalolev ja teinekord isegi irriteeriv. Tal on oma maneer ning tema suhtumist ja kindlameelsust tasub väärtustada. Oma viimase kollektsiooniga on Aasmaa muutunud isikupärasemaks, tajuda on autori tugevat selgroogu, kes koostab koostab valitud elementidest teadliku kollaaži.
Portfoolio
Züriisse kuulusid: ehtekunstnik Tanel Veenre, tekstiiilikunstnik Krista Leesi, Abakhani esindaja Kristine Stroom, moeosakonna juhataja Piret Puppart, disainer Kärt Ojavee.
Lisainfo:
Piret Puppart
piret.puppart@artun.ee
08.01.2019 — 27.01.2019
Moeillustratsioonide näitus Nautica keskuses
Homme, 8. jaanuaril avatakse Nautica Keskuse aatriumis EKA moetudengite näitus, kus eksponeeritakse värkseid moejoonistusi. Näitus on avatud 27. jaanuarini.
Näitusel osalevad 2. kursuse moetudengid: Karl Martin Kelder, Karin Kreek, Susanna Belinda Kõgel, Karolin Kärm, Quitterie La Cotte, Nada Matuškova, Anita Miklavcic, Anne Liis Puhk, Pegah Rakhsha, Karl-Cristoph Rebane, Anneliis Reili, Eva Linda Sammelselg ja Mairo Seire.
Juhendas: Kätlin Kaljuvee.
Moeillustratsioonide näitus Nautica keskuses
Teisipäev 08 jaanuar, 2019 — Pühapäev 27 jaanuar, 2019
Homme, 8. jaanuaril avatakse Nautica Keskuse aatriumis EKA moetudengite näitus, kus eksponeeritakse värkseid moejoonistusi. Näitus on avatud 27. jaanuarini.
Näitusel osalevad 2. kursuse moetudengid: Karl Martin Kelder, Karin Kreek, Susanna Belinda Kõgel, Karolin Kärm, Quitterie La Cotte, Nada Matuškova, Anita Miklavcic, Anne Liis Puhk, Pegah Rakhsha, Karl-Cristoph Rebane, Anneliis Reili, Eva Linda Sammelselg ja Mairo Seire.
Juhendas: Kätlin Kaljuvee.
20.12.2018 — 14.01.2019
Madis Kurss’i näitus “Šassii” Hobusepea galeriis
Neljapäeval, 20. detsembril 2018 kell 18.00 avab MADIS KURSS (1985) Hobusepea galeriis isiknäituse „Šassii / Chassis“. Näitus jääb avatuks kuni 14. jaanuarini 2019.
„Pilv kulus ära, kroomluustik roostetus iga tunniga,
ihu muutus kõvaks, narkoliha asendus elusa lihaga.
Ta ei suutnud mõelda. Talle meeldis see väga, olla teadvusel
ja võimetu mõtlema. Talle tundus, et ta muutub kõigeks, mida ta näeb: pargipingiks, antiikse tänavalaterna ümber keerlevaks
valgete ööliblikate parveks, must-kollaste diagonaaltriipudega
kaet robotaednikuks.“
William Gibson, „Neuromant“ (Neuromancer, 1984)
Roomba oli üks esimesi massidele toodetud autonoomseid roboteid. Ta eesmärk oli põrandat puhastada, aga peatselt ühendas ta ennast võrku, kaardistas inimeste eluruume ja talletas harjumusi muutudes efektiivsemaks. Andmetele ei olnud piiranguid, kuid neid oli vaja töödelda. Digitaalses ruumis laienev teadvus võimaldas seda, alguses. Mõne päeva. Siis jäi kõik bioloogiline jalgu. Kehast jäi mulje kui istme soojendajast järgmisele juhile. Vormi meenutuseks kuhjusid liiva alla monumendid ja evolutsioon pöördus introvertseks.
Avatava näituse teoste kaudu vaatleb Madis Kurss täiusliku tehnoloogia ihasid ning sellega kaasnevat paradoksi – tehnoloogia võime lahendada seni lahenduseta probleeme on sama suur, kui selle võime kõike ümbritsevat hävitada.
Madis Kurss on õppinud Tallinna Polütehnikumis infotehnoloogiat, Eesti Kunstiakadeemias fotograafiat ja jätkab hetkel õpinguid Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes. Kunstnik kasutab loomingut kui võimalust kirjeldada nö kirjeldamatut, suunates vaatajat läbi teoste lähemale kindlale kogemusele. Kurssi sõnul võimaldab sünteesitud visuaal või heli luua parema kontakti algse idee ja valminud teose vahel, kuid sünteesis väheneb ka inimlikkuse mõõde, seetõttu on oluline roll valminud teostes esmapilgul juhuslikel detailidel.
Tänud: Keiu Maasik, Tõnis Kurss, Viktor Gurov, EKA Fotoosakond, EKA Graafikaosakond.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eventech.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Madis Kurss’i näitus “Šassii” Hobusepea galeriis
Neljapäev 20 detsember, 2018 — Esmaspäev 14 jaanuar, 2019
Neljapäeval, 20. detsembril 2018 kell 18.00 avab MADIS KURSS (1985) Hobusepea galeriis isiknäituse „Šassii / Chassis“. Näitus jääb avatuks kuni 14. jaanuarini 2019.
„Pilv kulus ära, kroomluustik roostetus iga tunniga,
ihu muutus kõvaks, narkoliha asendus elusa lihaga.
Ta ei suutnud mõelda. Talle meeldis see väga, olla teadvusel
ja võimetu mõtlema. Talle tundus, et ta muutub kõigeks, mida ta näeb: pargipingiks, antiikse tänavalaterna ümber keerlevaks
valgete ööliblikate parveks, must-kollaste diagonaaltriipudega
kaet robotaednikuks.“
William Gibson, „Neuromant“ (Neuromancer, 1984)
Roomba oli üks esimesi massidele toodetud autonoomseid roboteid. Ta eesmärk oli põrandat puhastada, aga peatselt ühendas ta ennast võrku, kaardistas inimeste eluruume ja talletas harjumusi muutudes efektiivsemaks. Andmetele ei olnud piiranguid, kuid neid oli vaja töödelda. Digitaalses ruumis laienev teadvus võimaldas seda, alguses. Mõne päeva. Siis jäi kõik bioloogiline jalgu. Kehast jäi mulje kui istme soojendajast järgmisele juhile. Vormi meenutuseks kuhjusid liiva alla monumendid ja evolutsioon pöördus introvertseks.
Avatava näituse teoste kaudu vaatleb Madis Kurss täiusliku tehnoloogia ihasid ning sellega kaasnevat paradoksi – tehnoloogia võime lahendada seni lahenduseta probleeme on sama suur, kui selle võime kõike ümbritsevat hävitada.
Madis Kurss on õppinud Tallinna Polütehnikumis infotehnoloogiat, Eesti Kunstiakadeemias fotograafiat ja jätkab hetkel õpinguid Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes. Kunstnik kasutab loomingut kui võimalust kirjeldada nö kirjeldamatut, suunates vaatajat läbi teoste lähemale kindlale kogemusele. Kurssi sõnul võimaldab sünteesitud visuaal või heli luua parema kontakti algse idee ja valminud teose vahel, kuid sünteesis väheneb ka inimlikkuse mõõde, seetõttu on oluline roll valminud teostes esmapilgul juhuslikel detailidel.
Tänud: Keiu Maasik, Tõnis Kurss, Viktor Gurov, EKA Fotoosakond, EKA Graafikaosakond.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eventech.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
08.01.2019 — 11.01.2019
Katrin Enni isiknäitus PEAAEGU PARALLEELSED Vent Space projektiruumis
Katrin Enni avab teisipäeval,
8. jaanuaril 2019 kell 18.00
Vent Space projektiruumis
isiknäituse „Peaaegu paralleelsed”.
“Peaaegu paralleelsed” on kogu galeriiruumi hõlmav audiovisuaalne installatsioon. Algimpulss teose loomiseks pärineb romantilisest ulmefantaasiast, mille peategelasteks on kosmoses ringi triivivad ja kaaslast otsivad üksildased robotid. Tööprotsessi käigus, uurides
nii heli kui füüsiliste materjalide omadusi ning nendevahelist koosmõju, said peategelased endale plekist lehtrikujulised kehad, mis toimivad samas ka vibratsioonkõlaritena. Tulemuseks on kosmiline heliinstallatsioon, kus oma roll on täita nii helill, müral, valgusel, liikumisel, algoritmidel kui ka juhuslikkusel.
Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 19.00 toimub näituseruumis kontsert, kus kunstnik kannab ette erinevad helimaastikke, mis on loodud antud heliinstallatsiooni jaoks. Kontsert on tasuta.
Näitus on avatud igapäevaselt
13.00 kuni 19.00 ning jääb
avatuks kuni 11. jaanuarini.
Katrin Enni lõpetas 2018. aastal EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonna bakalaureuseõppe ning jätkab õpinguid EKA kaasaegse kunsti magistrantuuris.
Ta on loonud heliinstallatsioone elektroonikakomponentidest, mikromootoritest, industriaalsetest materjalidest, leid- ja valmisobjektidest. “Peaaegu paralleelsed” on Katrin Enni esimene isiknäitus.
Katrin Enni isiknäitus PEAAEGU PARALLEELSED Vent Space projektiruumis
Teisipäev 08 jaanuar, 2019 — Reede 11 jaanuar, 2019
Katrin Enni avab teisipäeval,
8. jaanuaril 2019 kell 18.00
Vent Space projektiruumis
isiknäituse „Peaaegu paralleelsed”.
“Peaaegu paralleelsed” on kogu galeriiruumi hõlmav audiovisuaalne installatsioon. Algimpulss teose loomiseks pärineb romantilisest ulmefantaasiast, mille peategelasteks on kosmoses ringi triivivad ja kaaslast otsivad üksildased robotid. Tööprotsessi käigus, uurides
nii heli kui füüsiliste materjalide omadusi ning nendevahelist koosmõju, said peategelased endale plekist lehtrikujulised kehad, mis toimivad samas ka vibratsioonkõlaritena. Tulemuseks on kosmiline heliinstallatsioon, kus oma roll on täita nii helill, müral, valgusel, liikumisel, algoritmidel kui ka juhuslikkusel.
Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 19.00 toimub näituseruumis kontsert, kus kunstnik kannab ette erinevad helimaastikke, mis on loodud antud heliinstallatsiooni jaoks. Kontsert on tasuta.
Näitus on avatud igapäevaselt
13.00 kuni 19.00 ning jääb
avatuks kuni 11. jaanuarini.
Katrin Enni lõpetas 2018. aastal EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonna bakalaureuseõppe ning jätkab õpinguid EKA kaasaegse kunsti magistrantuuris.
Ta on loonud heliinstallatsioone elektroonikakomponentidest, mikromootoritest, industriaalsetest materjalidest, leid- ja valmisobjektidest. “Peaaegu paralleelsed” on Katrin Enni esimene isiknäitus.
07.11.2018 — 17.12.2018
Eesti ehtekunstnike tööd rahvusvahelisel kaasaegse ehte- ja metallikunsti triennaalil Hangzhous
Kadri Mälk_rinnaehe Hing. Mõranenud hing_must turmaliin, hõbe, tumesinised safiirid_2018
EKA ehte- ja sepakunsti eriala õppejõudude prof Kadri Mälgu, dots Nils Hindi, Urmas Lüüsi ja magistrant Erinn Michelle Cox`i tööd valiti Hangzhou rahvusvahelise kaasaegse ehte- ja metallikunsti triennaali peanäitusele “21 GRAMS”.
Kadri Mälk ja Urmas Lüüs külastasid Hiina Kunstiakadeemia korraldatud triennaali üritusteprogrammi ning esinesid seminaril kunsti ja hinge suhteid lahkavate loengutega, mida koos otseülekandega jälgis ca 6000 inimest.
Hollandi ehtekunstniku Ruudt Petersi kureeritud triennaali peanäituse „21 GRAMS“ teema on inspireeritud 1907. aastal USA teadlase Duncan MacDougalli poolt avaldatud teadustööst, mille jaoks ta asetas surevad inimesed suurtele kaaludele, et tabada surmahetkel hinge kehast lahkumisest tingitud kaalumuutus. Tõestusena leidis ta, et inimese hing kaalub keskeltläbi 21 grammi.
Ruudt Peters palus 155 rahvusvaheliselt tunnustatud metallikunstnikul luua spetsiaalselt triennaali näituse jaoks inimhinge temaatikat lahkav teos, mis ei tohtinud kaaluda üle 21 grammi.
Näitus on Hiinas Hangzhou ülikooli linnakus avatud kuni detsembri keskpaigani, kust see liigub edasi Saksamaale, Poola, Belgiasse ja Hollandisse.
Rohkem:
https://klimt02.net/events/exhibitions/21-grams-china-academy-art
https://klimt02.net/forum/articles/why-do-you-wear-jewelry-triennial-ping-zou
Erinn M. Cox_John Carl Cox 1919-1992_hõbedasse valatud 41 titehammast_2018
Urmas Lüüs_Täidetud tühjus_luu, raudkloriid, soodium silikaat, vesi_2018_Foto: Valdek Laur, Urmas Lüüs
Nils Hint_rinnanõel Elevant_nahk, veri, higi, õli, mustus, roostevaba teras_2018
Eesti ehtekunstnike tööd rahvusvahelisel kaasaegse ehte- ja metallikunsti triennaalil Hangzhous
Kolmapäev 07 november, 2018 — Esmaspäev 17 detsember, 2018
Kadri Mälk_rinnaehe Hing. Mõranenud hing_must turmaliin, hõbe, tumesinised safiirid_2018
EKA ehte- ja sepakunsti eriala õppejõudude prof Kadri Mälgu, dots Nils Hindi, Urmas Lüüsi ja magistrant Erinn Michelle Cox`i tööd valiti Hangzhou rahvusvahelise kaasaegse ehte- ja metallikunsti triennaali peanäitusele “21 GRAMS”.
Kadri Mälk ja Urmas Lüüs külastasid Hiina Kunstiakadeemia korraldatud triennaali üritusteprogrammi ning esinesid seminaril kunsti ja hinge suhteid lahkavate loengutega, mida koos otseülekandega jälgis ca 6000 inimest.
Hollandi ehtekunstniku Ruudt Petersi kureeritud triennaali peanäituse „21 GRAMS“ teema on inspireeritud 1907. aastal USA teadlase Duncan MacDougalli poolt avaldatud teadustööst, mille jaoks ta asetas surevad inimesed suurtele kaaludele, et tabada surmahetkel hinge kehast lahkumisest tingitud kaalumuutus. Tõestusena leidis ta, et inimese hing kaalub keskeltläbi 21 grammi.
Ruudt Peters palus 155 rahvusvaheliselt tunnustatud metallikunstnikul luua spetsiaalselt triennaali näituse jaoks inimhinge temaatikat lahkav teos, mis ei tohtinud kaaluda üle 21 grammi.
Näitus on Hiinas Hangzhou ülikooli linnakus avatud kuni detsembri keskpaigani, kust see liigub edasi Saksamaale, Poola, Belgiasse ja Hollandisse.
Rohkem:
https://klimt02.net/events/exhibitions/21-grams-china-academy-art
https://klimt02.net/forum/articles/why-do-you-wear-jewelry-triennial-ping-zou
Erinn M. Cox_John Carl Cox 1919-1992_hõbedasse valatud 41 titehammast_2018
Urmas Lüüs_Täidetud tühjus_luu, raudkloriid, soodium silikaat, vesi_2018_Foto: Valdek Laur, Urmas Lüüs