Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

12.03.2024

(H)ARUTUS: mida teha majaga?

Harutus

12. märtsil kell 18.00 algava (H)arutuse loengu keskmes on olemasolevate hoonete arendamise ja haldamise võimalused.

Eestis kuulub riigi- ja eraomandisse hulk maju, mis on eri põhjustel oma esialgse kasutuse minetanud. Stsenaariumeid, kuidas säärase hoonefondiga ümber käia, on mitu. Levinud praktika on vana hoone lammutamine ja uuega asendamine. Kui maja on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks, on vähemalt tema eluõigus tagatud. Aasta-aastalt muutub rekonstrueerimine ja renoveerimine üha vajalikumaks ja vältimatuks. Kuidas ajendada avalikku sektorit ja eraarendajat olemasolevat maja kohandama uute kasutusvõimaluste tarvis, mitte lammutama? Võtame näiteks päevakajalised ja tuntud objektid (nt Rapla KEK, endised kolhoosikeskused või Projekteerijate maja) ning arutame, kas ja milline saab olla hoone vahekasutus ning tulevik.

Hetkel kasutuseta, osalt tühjaks jäänud majade saatuse ning ümberehitamise võimalikkuse ja võimatuse üle arutlevad arhitekt, Rahandusministeeriumi Ida-Viru õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev, Eesti Kunstiakadeemia urbanistika õppekava juht Keiti Kljavin ja Noblessner Arenduse projektijuht Ann Virkus. Vestlust modereerib arhitekt Siim Tanel Tõnisson.

Eksperdid jagavad oma kogemuse ja uurimistöö vaatest milline võimalik tulevik on olemasolevatel, ajaloolistel, kuid ühel või teisel viisil unarusse jäänud hoonetel. Teema üks tõukeid on Rotermanni soolalaos avatud näitus „Tegele olemasolevaga. Jaapani uus arhitektuur“, mis tutvustab Jaapani uue põlvkonna arhitektide pööret olemasolevate, seal hulgas kehvas seisus hoonete taaselustamisest ning kus transformatsiooni abil püütake ümber mõelda ka arhitektuuri olulisemad ülesanded.

Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.

(H)arutus toimub 12. märtsil algusega kell 18 Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn).

Sündmus on tasuta.
Pärast vestlust pakume jooke ja suupisteid.

Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital.

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed, ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

(H)arutuse sari nomineeriti 2023. aasta muuseumiauhindade Muuseumiuuendaja auhinnale.

Fotol Linda kolhoosi keskusehoone Kobelas Võrumaal, arhitekt Toomas Rein ja sisearhitekt Aulo Padar, valmis aastal 1973.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

(H)ARUTUS: mida teha majaga?

Teisipäev 12 märts, 2024

Harutus

12. märtsil kell 18.00 algava (H)arutuse loengu keskmes on olemasolevate hoonete arendamise ja haldamise võimalused.

Eestis kuulub riigi- ja eraomandisse hulk maju, mis on eri põhjustel oma esialgse kasutuse minetanud. Stsenaariumeid, kuidas säärase hoonefondiga ümber käia, on mitu. Levinud praktika on vana hoone lammutamine ja uuega asendamine. Kui maja on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks, on vähemalt tema eluõigus tagatud. Aasta-aastalt muutub rekonstrueerimine ja renoveerimine üha vajalikumaks ja vältimatuks. Kuidas ajendada avalikku sektorit ja eraarendajat olemasolevat maja kohandama uute kasutusvõimaluste tarvis, mitte lammutama? Võtame näiteks päevakajalised ja tuntud objektid (nt Rapla KEK, endised kolhoosikeskused või Projekteerijate maja) ning arutame, kas ja milline saab olla hoone vahekasutus ning tulevik.

Hetkel kasutuseta, osalt tühjaks jäänud majade saatuse ning ümberehitamise võimalikkuse ja võimatuse üle arutlevad arhitekt, Rahandusministeeriumi Ida-Viru õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev, Eesti Kunstiakadeemia urbanistika õppekava juht Keiti Kljavin ja Noblessner Arenduse projektijuht Ann Virkus. Vestlust modereerib arhitekt Siim Tanel Tõnisson.

Eksperdid jagavad oma kogemuse ja uurimistöö vaatest milline võimalik tulevik on olemasolevatel, ajaloolistel, kuid ühel või teisel viisil unarusse jäänud hoonetel. Teema üks tõukeid on Rotermanni soolalaos avatud näitus „Tegele olemasolevaga. Jaapani uus arhitektuur“, mis tutvustab Jaapani uue põlvkonna arhitektide pööret olemasolevate, seal hulgas kehvas seisus hoonete taaselustamisest ning kus transformatsiooni abil püütake ümber mõelda ka arhitektuuri olulisemad ülesanded.

Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.

(H)arutus toimub 12. märtsil algusega kell 18 Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn).

Sündmus on tasuta.
Pärast vestlust pakume jooke ja suupisteid.

Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital.

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed, ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

(H)arutuse sari nomineeriti 2023. aasta muuseumiauhindade Muuseumiuuendaja auhinnale.

Fotol Linda kolhoosi keskusehoone Kobelas Võrumaal, arhitekt Toomas Rein ja sisearhitekt Aulo Padar, valmis aastal 1973.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

14.03.2024

Avatud arhitektuuriloeng: Jess Myers

image 1

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

Esimesena astub 14. märtsil EKA aulas lavale Jess Myers loenguga “Heli ja ehitatud keskkond: visuaalse korra lahkamine” / Sound and the Built Environment: Unlearning the Visual Regime.

Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maroš Krivy avab teemat järgmiselt:

Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Jess Myers pakub oma loengus heliuuringuid linna- ja arhitektuurianalüüsi kriitiliseks raamistikuks. Ta seab kahtluse alla arhitektuuri eksklusiivse suhte visuaalse kommunikatsiooniga ja pakub selle asemel “kuulamist”. Myers selgitab arhitektide kõrvadele, kuidas nad saavad häälestuda ehitatud keskkonna helimaastikele ja kuidas “kuulamise” praktika võib mõjutada jõudünaamikat jagatud ja isiklikus ruumis.

Jess Myers on urbanist ja Syracuse ülikooli arhitektuuri assistent, kes töötab ka toimetaja, kirjaniku, podcasteri ja kuraatorina. Tema podcast Here There Be Dragons uurib turvalisuse diskursuse mõju linnaplaneerimisele läbi linnaelanike silmade. Tal on BA arhitektuuris (Princetoni ülikool) ja linnaplaneerimise magistrikraad (MIT). Tema kirjutised on leitavad väljaannetest The Architect’s Newspaper, Log, l’Architecture d’Aujourd’hui, Avery Review, The Architectural Review, Places ja Dwell.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

 

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Jess Myers

Neljapäev 14 märts, 2024

image 1

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

Esimesena astub 14. märtsil EKA aulas lavale Jess Myers loenguga “Heli ja ehitatud keskkond: visuaalse korra lahkamine” / Sound and the Built Environment: Unlearning the Visual Regime.

Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maroš Krivy avab teemat järgmiselt:

Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Jess Myers pakub oma loengus heliuuringuid linna- ja arhitektuurianalüüsi kriitiliseks raamistikuks. Ta seab kahtluse alla arhitektuuri eksklusiivse suhte visuaalse kommunikatsiooniga ja pakub selle asemel “kuulamist”. Myers selgitab arhitektide kõrvadele, kuidas nad saavad häälestuda ehitatud keskkonna helimaastikele ja kuidas “kuulamise” praktika võib mõjutada jõudünaamikat jagatud ja isiklikus ruumis.

Jess Myers on urbanist ja Syracuse ülikooli arhitektuuri assistent, kes töötab ka toimetaja, kirjaniku, podcasteri ja kuraatorina. Tema podcast Here There Be Dragons uurib turvalisuse diskursuse mõju linnaplaneerimisele läbi linnaelanike silmade. Tal on BA arhitektuuris (Princetoni ülikool) ja linnaplaneerimise magistrikraad (MIT). Tema kirjutised on leitavad väljaannetest The Architect’s Newspaper, Log, l’Architecture d’Aujourd’hui, Avery Review, The Architectural Review, Places ja Dwell.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

 

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

29.02.2024

Andres Alveri raamatu “Arhitektuurist” esitlus

AA Arhitektuurist kaas koos_small
Ilmunud on arhitekti ja professori Andres Alveri raamat „Arhitektuurist“.Raamatu esitlus toimub 29. veebruaril 2024 kl 18 EKA Galeriis.Raamatu saamislugu tutvustab autor Andres Alver. Sõna võtavad EKA rektor Mart Kalm, Arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak ja Arhitektide Liidu president Andro Mänd.

Andres Alver, kes hiljuti tähistas 70. sünnipäeva, on õpetanud EKA arhitektuuriteaduskonnas alates 1985. aastast juba mitu põlvkonda arhitekte.

Äsjailmunud mahukas, 400-leheküljeline raamat annab ülevaate tema aastatepikkusest arhitektuuriloomingust Alver Arhitektide büroos. Rikkalikult visualiseeritud nägemusi, planeeringuid, maju ja maastikke mõtestavad Andres Alveri kirjatööd. Valitud kaasteeliste mõttekillud avavad konteksti ja juhatavad lugeja tajuruumi Arhitektiga ühisele lainele.

 

Esitlusel saab raamatut osta.

Raamat on paralleelselt eesti ja inglise keeles.

Toimetaja: Triin Ojari

Keeletoimetaja: Aime Kons

Tõlkijad: Refiner Translations OÜ

Kujundus: Tiina Alver

Trükikoda: Omaraamat

ISBN 978-9916-4-2204-5

 

Väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Andres Alveri raamatu “Arhitektuurist” esitlus

Neljapäev 29 veebruar, 2024

AA Arhitektuurist kaas koos_small
Ilmunud on arhitekti ja professori Andres Alveri raamat „Arhitektuurist“.Raamatu esitlus toimub 29. veebruaril 2024 kl 18 EKA Galeriis.Raamatu saamislugu tutvustab autor Andres Alver. Sõna võtavad EKA rektor Mart Kalm, Arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak ja Arhitektide Liidu president Andro Mänd.

Andres Alver, kes hiljuti tähistas 70. sünnipäeva, on õpetanud EKA arhitektuuriteaduskonnas alates 1985. aastast juba mitu põlvkonda arhitekte.

Äsjailmunud mahukas, 400-leheküljeline raamat annab ülevaate tema aastatepikkusest arhitektuuriloomingust Alver Arhitektide büroos. Rikkalikult visualiseeritud nägemusi, planeeringuid, maju ja maastikke mõtestavad Andres Alveri kirjatööd. Valitud kaasteeliste mõttekillud avavad konteksti ja juhatavad lugeja tajuruumi Arhitektiga ühisele lainele.

 

Esitlusel saab raamatut osta.

Raamat on paralleelselt eesti ja inglise keeles.

Toimetaja: Triin Ojari

Keeletoimetaja: Aime Kons

Tõlkijad: Refiner Translations OÜ

Kujundus: Tiina Alver

Trükikoda: Omaraamat

ISBN 978-9916-4-2204-5

 

Väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

26.02.2024 — 28.02.2024

Rahvusvaheline puitehituse konverents “Forum Wood Building Baltic 2024”

paislogodega
pais_fwbb_eka

26.02.-28.02.2024 toimub Tallinnas rahvusvaheline Holzbau puitehituse konverents Forum Wood Building Baltic 2024. Kohal on enam kui 40 esinejat 13 riigist.

FWBB 2024 konverentsi läbivaks teemaks on integreeritud disain, mis ühendab projekteerimise ja ehituse erinevaid osapooli protsessi algusest, andes võimaluse arenguhüppeks ja innovatsiooniks puitehituses. Teistele lisaks räägivad teaduspõhisest ja innovatsioonist puitehituses Aris Kafantaris Kengo Kuma Associates) Tokyost ja automatiseeritud puitmajatoomisest arhitekt Gilles Retsin (AUAR) Londonist.

Konverentsil tutvustatakse puitkonstruktsioonide projekteerimist uue põlvkonna Eurokoodeks 5 eri osade autorite poolt. Lisaks tutvustatakse Uus Euroopa Bauhausi eesmärke puithoonete projekteerimisel. Samuti käsitletakse puitarhitektuuri, ringmajanduse põhimõtete, ehitusfüüsika ja projekteerimise protsessi innovatsiooniga seotud teemasid.

Eestis teeb Holzbau konverentsi programmi loomisel koostööd Taltechi ja Eesti Kunstiakadeemiaga. FWBB 2024 konverentsi toetab Tallinna linn, teadus- ja arendusprogramm LIFE IP BuildEST ja Eesti Puitmajaliit.

Konverents toimub inglise keeles 27-28.02.2024 Kultuurikatlas. Lisaks on võimalus osaleda temaatilistel ekskursioonidel 26.02.2024 ning soetada ka ühe päeva pileteid.

Programm ja piletid : www.forum-woodbaltic.com

27. veebruari õhtul toimub Kultuurikatlas ühine õhtusöök, mis sisaldub kõigi pääsmete hinnas.

Postitas Anna Tommingas — Püsilink

Rahvusvaheline puitehituse konverents “Forum Wood Building Baltic 2024”

Esmaspäev 26 veebruar, 2024 — Kolmapäev 28 veebruar, 2024

paislogodega
pais_fwbb_eka

26.02.-28.02.2024 toimub Tallinnas rahvusvaheline Holzbau puitehituse konverents Forum Wood Building Baltic 2024. Kohal on enam kui 40 esinejat 13 riigist.

FWBB 2024 konverentsi läbivaks teemaks on integreeritud disain, mis ühendab projekteerimise ja ehituse erinevaid osapooli protsessi algusest, andes võimaluse arenguhüppeks ja innovatsiooniks puitehituses. Teistele lisaks räägivad teaduspõhisest ja innovatsioonist puitehituses Aris Kafantaris Kengo Kuma Associates) Tokyost ja automatiseeritud puitmajatoomisest arhitekt Gilles Retsin (AUAR) Londonist.

Konverentsil tutvustatakse puitkonstruktsioonide projekteerimist uue põlvkonna Eurokoodeks 5 eri osade autorite poolt. Lisaks tutvustatakse Uus Euroopa Bauhausi eesmärke puithoonete projekteerimisel. Samuti käsitletakse puitarhitektuuri, ringmajanduse põhimõtete, ehitusfüüsika ja projekteerimise protsessi innovatsiooniga seotud teemasid.

Eestis teeb Holzbau konverentsi programmi loomisel koostööd Taltechi ja Eesti Kunstiakadeemiaga. FWBB 2024 konverentsi toetab Tallinna linn, teadus- ja arendusprogramm LIFE IP BuildEST ja Eesti Puitmajaliit.

Konverents toimub inglise keeles 27-28.02.2024 Kultuurikatlas. Lisaks on võimalus osaleda temaatilistel ekskursioonidel 26.02.2024 ning soetada ka ühe päeva pileteid.

Programm ja piletid : www.forum-woodbaltic.com

27. veebruari õhtul toimub Kultuurikatlas ühine õhtusöök, mis sisaldub kõigi pääsmete hinnas.

Postitas Anna Tommingas — Püsilink

12.01.2024

Avatud arhitektuuriloeng: Büroo Bietenhader Moroder

Buero-Bietenhader-Moroder_EKA Tallinn_2024
Screenshot 2024-01-08 at 17.05.35

Avatud arhitektuuriloeng “Dumb Emancipatory Housing. Dumb Emancipatory City Planning”: Sebastian Bietenhader ja Matthias Moroder / Büro Bietenhader Moroder

12. jaanuaril kl 18 ruumis A-400

Loeng on toimub inglise keeles, on tasuta ning avatud kõigile huvilistele.

Avatud loeng toimub EASA (European Architecture Student Assembly) EKAS 8. – 12. jaanuaril läbiviidud “Nürimeelse emantsipeerunud arhitektuuri töötoa” lõpetusena.

Sebastian Bietenhader ja Matthias Moroder on alates 2015. aastast töötanud ühise büroona Bietenhader Moroder. Büroo  tegeleb avalike hoonete tüpoloogiaga, käsitledes kordust kui positiivset arhitektuurse omadust, mis võimaldab vormi kaudu vastu töötada neoliberaalsele eristumise, paindlikkuse ja individualiseerimise arhitektuurile. Maksimeerides samaaegselt arhitektuurilist samasust ja kordust, mõtestab Büro Bietenhader Moroder uuesti maailmasõdade vahelise Prantsuse ja Vene revolutsioonilise arhitektuuri ning Viini sotsiaalehituse vormikeele.

Linnad on järjest enam arendamas munitsipaalset elamuehitust. See uus ühiskondlik elamuarhitektuur vajab omaenda arhitektuurikeelt. Läbi korduste ja ruumiliste mustrite üritatakse vabastada avalike hoonete arhitektuur privaatsetele kõrgklassi eramutele omasest funktsionalistlikust stiilist. Eesmärgiks on leida vorm, mis oleks nii otseselt avalikkusele suunatud, lihtne ja selge, et see oleks kohati lausa nürimeelne. Läbi samasuse ja nürisuse jõutakse ausa uue, läbinisti avaliku vormini.

 

Töötuba EKAs toetab Eesti Kultuurkapital

 

Sebastian Bietenhader studied architecture at the ETH Zurich (BSc.) and at the Harvard GSD, as well as history and philosophy of knowledge, also at the ETH Zurich (MSc.), where he did a thesis on the development of the computer modelling space, which will be essential for BIM. He headed the student discussion group “Ambitus”. He is a regular guest critic at the ETH and has been teaching architecture at various (non)- institutions.

Matthias Moroder studied architecture (AA Dipl.) at the Architectural Association in London, art history (BA) and philosophy (BA) at the University of Vienna and history and theory of architecture (MAS) at the ETH Zurich. Besides the work as Büro Bietenhader Moroder, since 2018 he is co-leading MAGAZIN, an independent exhibition space for architecture in Vienna. He is currently a PhD candidate at the department of art history of the University of Vienna and has been teaching architecture and architectural history and theory at various (non)- institutions. Matthias is also co-founder of the Vienna Architecture Summer School.

 

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Büroo Bietenhader Moroder

Reede 12 jaanuar, 2024

Buero-Bietenhader-Moroder_EKA Tallinn_2024
Screenshot 2024-01-08 at 17.05.35

Avatud arhitektuuriloeng “Dumb Emancipatory Housing. Dumb Emancipatory City Planning”: Sebastian Bietenhader ja Matthias Moroder / Büro Bietenhader Moroder

12. jaanuaril kl 18 ruumis A-400

Loeng on toimub inglise keeles, on tasuta ning avatud kõigile huvilistele.

Avatud loeng toimub EASA (European Architecture Student Assembly) EKAS 8. – 12. jaanuaril läbiviidud “Nürimeelse emantsipeerunud arhitektuuri töötoa” lõpetusena.

Sebastian Bietenhader ja Matthias Moroder on alates 2015. aastast töötanud ühise büroona Bietenhader Moroder. Büroo  tegeleb avalike hoonete tüpoloogiaga, käsitledes kordust kui positiivset arhitektuurse omadust, mis võimaldab vormi kaudu vastu töötada neoliberaalsele eristumise, paindlikkuse ja individualiseerimise arhitektuurile. Maksimeerides samaaegselt arhitektuurilist samasust ja kordust, mõtestab Büro Bietenhader Moroder uuesti maailmasõdade vahelise Prantsuse ja Vene revolutsioonilise arhitektuuri ning Viini sotsiaalehituse vormikeele.

Linnad on järjest enam arendamas munitsipaalset elamuehitust. See uus ühiskondlik elamuarhitektuur vajab omaenda arhitektuurikeelt. Läbi korduste ja ruumiliste mustrite üritatakse vabastada avalike hoonete arhitektuur privaatsetele kõrgklassi eramutele omasest funktsionalistlikust stiilist. Eesmärgiks on leida vorm, mis oleks nii otseselt avalikkusele suunatud, lihtne ja selge, et see oleks kohati lausa nürimeelne. Läbi samasuse ja nürisuse jõutakse ausa uue, läbinisti avaliku vormini.

 

Töötuba EKAs toetab Eesti Kultuurkapital

 

Sebastian Bietenhader studied architecture at the ETH Zurich (BSc.) and at the Harvard GSD, as well as history and philosophy of knowledge, also at the ETH Zurich (MSc.), where he did a thesis on the development of the computer modelling space, which will be essential for BIM. He headed the student discussion group “Ambitus”. He is a regular guest critic at the ETH and has been teaching architecture at various (non)- institutions.

Matthias Moroder studied architecture (AA Dipl.) at the Architectural Association in London, art history (BA) and philosophy (BA) at the University of Vienna and history and theory of architecture (MAS) at the ETH Zurich. Besides the work as Büro Bietenhader Moroder, since 2018 he is co-leading MAGAZIN, an independent exhibition space for architecture in Vienna. He is currently a PhD candidate at the department of art history of the University of Vienna and has been teaching architecture and architectural history and theory at various (non)- institutions. Matthias is also co-founder of the Vienna Architecture Summer School.

 

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

09.12.2023 — 10.12.2023

Paljassaare kaleidoskoop

Kaleidoscope Paljassaare

Inimtühjad rannad, reoveepuhastusjaama haisvad aga hädavajalikud väljad, üks linna kõrgeimaid mägesid, mis on prügist tehtud, garaažilinnaku vastupanu kants, ning poolsaare säravad tulevikuplaanid:

Paljassaare näib olevat just nimelt erinevate elementide igimuutuv jada – kaleidoskoop. Peale semestripikkust sukeldumist poolsaare eripäradesse, on Urbanistika magistriprogrammi esmakursuslaste kord näidata, mida on nemad selles kaleidoskoobis näinud.

Olete väga oodatud meiega matkale läbi lumise Paljassaare, kus tudengid loovad oma jada kunstilisse vormi pandud uurimustest poolsaare muutuvas maastikus.

Rännak toimub kahel päeval laupäeval, 9. detsembril (10:15-14:00) ja pühapäeval 10. detsembril (14:00-17:30). Laupäeval koguneme kell 10.15 Paljassaare ranna parklas ja sinna saab kohale bussiga nr 59. Pühapäeval kell 14:00 Laevastiku kvartalis. Kokku on kahel päeval viisteist erinevat teemat: laupäeval 8 peatuskoha ja pühapäeval 7. Täpsemat infot teekonna ning erinevate projektide kohta näeb Urban Studies Instagramist ja facebooki lehelt. 

Olge valmis pikaks matkaks talvises maastikus: selga soojad riided, jalga head saapad, kaasa soe jook, snäkid jm vajalik.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

Paljassaare kaleidoskoop

Laupäev 09 detsember, 2023 — Pühapäev 10 detsember, 2023

Kaleidoscope Paljassaare

Inimtühjad rannad, reoveepuhastusjaama haisvad aga hädavajalikud väljad, üks linna kõrgeimaid mägesid, mis on prügist tehtud, garaažilinnaku vastupanu kants, ning poolsaare säravad tulevikuplaanid:

Paljassaare näib olevat just nimelt erinevate elementide igimuutuv jada – kaleidoskoop. Peale semestripikkust sukeldumist poolsaare eripäradesse, on Urbanistika magistriprogrammi esmakursuslaste kord näidata, mida on nemad selles kaleidoskoobis näinud.

Olete väga oodatud meiega matkale läbi lumise Paljassaare, kus tudengid loovad oma jada kunstilisse vormi pandud uurimustest poolsaare muutuvas maastikus.

Rännak toimub kahel päeval laupäeval, 9. detsembril (10:15-14:00) ja pühapäeval 10. detsembril (14:00-17:30). Laupäeval koguneme kell 10.15 Paljassaare ranna parklas ja sinna saab kohale bussiga nr 59. Pühapäeval kell 14:00 Laevastiku kvartalis. Kokku on kahel päeval viisteist erinevat teemat: laupäeval 8 peatuskoha ja pühapäeval 7. Täpsemat infot teekonna ning erinevate projektide kohta näeb Urban Studies Instagramist ja facebooki lehelt. 

Olge valmis pikaks matkaks talvises maastikus: selga soojad riided, jalga head saapad, kaasa soe jook, snäkid jm vajalik.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

30.11.2023

Avatud arhitektuuriloeng ja raamatuesitlus: Birgitte Svarre

Raamat_ja_Birgitte_Svarre_0362_LOW_bw
0N9A5790
0N9A5793
0N9A5796c
0N9A5797
0N9A5798
0N9A5800
0N9A5803
0N9A5807
0N9A5810
0N9A5811
0N9A5814
0N9A5820
0N9A5824
IMG_5186

30. novembril kell 18.15 pidas EKA aulas (A-101) avatud arhitektuuriloengu Birgitte Svarre, kes räägib oma kogemuste põhjal avaliku elu uurimisest ja selle jaoks ruumi loomisest.

Birgitte Svarre loengut saab järelvaadata avatudloengud.ee

Loengule eelnes kl 17.30 EKA fuajees äsja eesti keelde tõlgitud raamatu “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” esitlus. Kohapeal saab raamatut ka osta.

Kuni 20. novembrini sai raamatule hoogu anda Hooandjas.

Birgitte Svarre on koos Jan Gehliga raamatu “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” autor. Raamatus tutvustatakse avalikus ruumis kulgeva elu uurimise praktilisi töövahendeid, mida Jan Gehli arhitektuuribüroos on aastakümneid edukalt kasutatud. Samuti annab raamat hea ülevaate avaliku elu uuringute ajaloost ja kujunemisest. Teos on omamoodi jätkuks Eestis 2015/2017 ilmunud Jan Gehli raamatule “Linnad inimestele”, mille ilmumise järel soovitas autor Eesti lugejateni järgmiseks tuua just selle praktilise ja laialt kasutatava teose. Eesti ruumiloome kultuur on uue arenguetapi alguses, avalikule ruumile pööratakse üha enam tähelepanu, ent avalikule elule selles veel mitte niivõrd – ehk aitab raamat sellele kaasa. Raamat on mõeldud ruumiloojatele kõige laiemas tähenduses: nii arhitektidele, planeerijatele, omavalitsuste ametnikele, arendajatele kui ruumihuvilistele. Teeme kõik iga päev olulisi otsuseid, mis mõjutavad ja on ruumi poolt mõjutatud – elukoha ja liikumisviisi valik, kui palju oleme vabas õhus, kus, millal jne. Neist otsustest sõltub meie vaimne ja füüsiline tervis, laiemas skaalas linna, riigi ja regiooni konkurentsivõime, samuti see, kas valikud aitavad mahutada inimkonna tegevust planeedi taluvuspiiridesse, või vastupidi.

 

Kirjastaja Yoko Alender soovib raamatu eestikeelse väljaandega anda oma panuse, et inimväärse keskkonna põhiteosed meie lugejale emakeeles olemas oleks. Raamatu tõlkis Katrin Kivimaa ja keeletoimetas Anti Saar. Ka erialaterminoloogia arengu jaoks on eestikeelsete baasteoste olemasolu oluline.

Koos partneritega on Yoko Oma eelnevalt kirjastanud raamatud “Linnad inimestele” (Jan Gehl, 2015ja 2017), “Pehme linn” (David Sim, 2021).

 

Birgitte Svarre on kaitsnud kaasaegse kultuuri magistrikraadi ja arhitektuuridoktori kraadi Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias ning juhib Kopenhaagenis konsultatsiooniettevõtet BARK, mis keskendub ruumi ja avaliku elu strateegilisele arengule. BARKi omanik on Ehitusmälestiste Sihtasutus. 2022. aastani töötas ta büroos Gehl Architects, kus tegeles üle 14 aasta peamiselt Põhja-Euroopa inimkeskse ruumi ja avaliku elu planeerimisega. Hetkel on Birgitte lisaks Taani Realdania Sihtasutuse Elavate Linnakeskuste programmi nõukogu liige.

 

Jan Gehl on arhitekt, Århusi Arhitektuurikooli ja Taani Kuningliku Kunstiakadeemia linnaplaneerimise emeriitprofessor, büroo Gehl Architects asutaja. 1971. aastal ilmus Jan Gehli teedrajav teos „Elu majade vahel“, mis andis hoogu uutele mõtetele linnaarenduse ja -kujunduse vallas. Ka Gehli järgmised raamatud tegelesid autokesksete linnade probleemidega ning kaardistasid ja kirjeldasid inimsõbralikke sekkumisi linnade taristutesse. Tema raamatute hulka kuuluvad „Elu majade vahel“, „Avalikud ruumid, avalik elu“, „Uued linnaruumid“, „Uus linnaelu“ ja „Linnad inimestele“.

 

 

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Varasemaid loenguid saad järelvaadata www.avatudloengud.ee

 

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng ja raamatuesitlus: Birgitte Svarre

Neljapäev 30 november, 2023

Raamat_ja_Birgitte_Svarre_0362_LOW_bw
0N9A5790
0N9A5793
0N9A5796c
0N9A5797
0N9A5798
0N9A5800
0N9A5803
0N9A5807
0N9A5810
0N9A5811
0N9A5814
0N9A5820
0N9A5824
IMG_5186

30. novembril kell 18.15 pidas EKA aulas (A-101) avatud arhitektuuriloengu Birgitte Svarre, kes räägib oma kogemuste põhjal avaliku elu uurimisest ja selle jaoks ruumi loomisest.

Birgitte Svarre loengut saab järelvaadata avatudloengud.ee

Loengule eelnes kl 17.30 EKA fuajees äsja eesti keelde tõlgitud raamatu “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” esitlus. Kohapeal saab raamatut ka osta.

Kuni 20. novembrini sai raamatule hoogu anda Hooandjas.

Birgitte Svarre on koos Jan Gehliga raamatu “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” autor. Raamatus tutvustatakse avalikus ruumis kulgeva elu uurimise praktilisi töövahendeid, mida Jan Gehli arhitektuuribüroos on aastakümneid edukalt kasutatud. Samuti annab raamat hea ülevaate avaliku elu uuringute ajaloost ja kujunemisest. Teos on omamoodi jätkuks Eestis 2015/2017 ilmunud Jan Gehli raamatule “Linnad inimestele”, mille ilmumise järel soovitas autor Eesti lugejateni järgmiseks tuua just selle praktilise ja laialt kasutatava teose. Eesti ruumiloome kultuur on uue arenguetapi alguses, avalikule ruumile pööratakse üha enam tähelepanu, ent avalikule elule selles veel mitte niivõrd – ehk aitab raamat sellele kaasa. Raamat on mõeldud ruumiloojatele kõige laiemas tähenduses: nii arhitektidele, planeerijatele, omavalitsuste ametnikele, arendajatele kui ruumihuvilistele. Teeme kõik iga päev olulisi otsuseid, mis mõjutavad ja on ruumi poolt mõjutatud – elukoha ja liikumisviisi valik, kui palju oleme vabas õhus, kus, millal jne. Neist otsustest sõltub meie vaimne ja füüsiline tervis, laiemas skaalas linna, riigi ja regiooni konkurentsivõime, samuti see, kas valikud aitavad mahutada inimkonna tegevust planeedi taluvuspiiridesse, või vastupidi.

 

Kirjastaja Yoko Alender soovib raamatu eestikeelse väljaandega anda oma panuse, et inimväärse keskkonna põhiteosed meie lugejale emakeeles olemas oleks. Raamatu tõlkis Katrin Kivimaa ja keeletoimetas Anti Saar. Ka erialaterminoloogia arengu jaoks on eestikeelsete baasteoste olemasolu oluline.

Koos partneritega on Yoko Oma eelnevalt kirjastanud raamatud “Linnad inimestele” (Jan Gehl, 2015ja 2017), “Pehme linn” (David Sim, 2021).

 

Birgitte Svarre on kaitsnud kaasaegse kultuuri magistrikraadi ja arhitektuuridoktori kraadi Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias ning juhib Kopenhaagenis konsultatsiooniettevõtet BARK, mis keskendub ruumi ja avaliku elu strateegilisele arengule. BARKi omanik on Ehitusmälestiste Sihtasutus. 2022. aastani töötas ta büroos Gehl Architects, kus tegeles üle 14 aasta peamiselt Põhja-Euroopa inimkeskse ruumi ja avaliku elu planeerimisega. Hetkel on Birgitte lisaks Taani Realdania Sihtasutuse Elavate Linnakeskuste programmi nõukogu liige.

 

Jan Gehl on arhitekt, Århusi Arhitektuurikooli ja Taani Kuningliku Kunstiakadeemia linnaplaneerimise emeriitprofessor, büroo Gehl Architects asutaja. 1971. aastal ilmus Jan Gehli teedrajav teos „Elu majade vahel“, mis andis hoogu uutele mõtetele linnaarenduse ja -kujunduse vallas. Ka Gehli järgmised raamatud tegelesid autokesksete linnade probleemidega ning kaardistasid ja kirjeldasid inimsõbralikke sekkumisi linnade taristutesse. Tema raamatute hulka kuuluvad „Elu majade vahel“, „Avalikud ruumid, avalik elu“, „Uued linnaruumid“, „Uus linnaelu“ ja „Linnad inimestele“.

 

 

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Varasemaid loenguid saad järelvaadata www.avatudloengud.ee

 

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

07.12.2023

Avatud arhitektuuriloeng: Laurens Bekemans

L.Bekemans_tööpilt_f_Thomas Noceto

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.

Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”

7. detsembril kl 18.00 lõpeb loengute sügishooaeg arhitekti ja Brüsselis tegutseva arhitektuuribüroo, uurimiskeskuse ning materjalilabori BC architects & studies kaasasutaja Laurens Bekemansi loenguga “Ehitamise tegu”.

BC tähistab Brüsselit ja koostööd (cooperation). 2012. aastal alustanud BC on läbi oma tegutsemise püüdnud nihestada arhitektuuri piire. Toimetades paralleelselt kolme erineva juriidilise kehana (arhitektuuribüroo, uurimisinstituut ning materjalilabor) tegeleb nende meeskond mitmesuguste eksperimentaalsete projektidega, mis ulatuvad planeerimisest ringmajanduseni. 

Laurens Bekemans tutvustab oma loengut järgmiste sõnadega:

“Oma loengus toetun lugudele, mis räägivad sellest, kuidas BC on tegelenud ehitamisega – olgu siis meie esimestest väljasõitudest Burundisse, kus disainisime raamatukogu kuni enam kui 150 osalejaga töötubadeni Belgias, kus ehitasime uue avaliku hoone. Ehitamine on meie jaoks nii füüsiline tegu kui maailma vaimselt kujundav diskursus. Oma lühiajalisusest hoolimata on ehitamine keeruline kollektiivne ettevõtmine, mille raames sünnib uus füüsiline ja sotsiaalne infrastruktuur. BC-s usume, et arhitekti töö ei tohiks piirduda selle ameti kitsa definitsiooniga (ehitiste projekteerimine ning nende ehitamise suunamine), vaid ühiskonnale tõeliselt positiivse mõju avaldamiseks peavad arhitektid astuma mitu sammu kaugemale. 

Seetõttu tegeleb BC nii materjalide tootmise, lepingute sõlmimise, jutuvestmise, teadmiste edastamise kui ka kogukondade organiseerimisega, mis kõik mõjutavad ühtviisi meie disainilahendusi. Ehitamise tegu on seega lai areaal, milles põimuvad mitmesugused väärtused ja ideed. Loengus toon välja mõningaid võtmehetki ja -projekte, läbi mille on BC kujunenud just selliseks hübriidseks praktikaks nagu ta seda on.”

*

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

 

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Gregor Taul

 

2023 SÜGISLOENGUTE AJAKAVA

– 28. septembril kl 18 Keith Murray (https://www.instagram.com/keithmurray5199/)

– 26. oktoobril kl 18 Alexander Römer (https://constructlab.net/)

– 30. novembril kl 18 Birgitte Svarre (https://b-a-r-k.dk/nyhed/birgitte-svarre-ny-direktoer-i-bark-raadgivning/)

– 7. detsembril kl 18 Laurens Bekemans (https://bc-as.org/)

 

 

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Laurens Bekemans

Neljapäev 07 detsember, 2023

L.Bekemans_tööpilt_f_Thomas Noceto

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.

Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”

7. detsembril kl 18.00 lõpeb loengute sügishooaeg arhitekti ja Brüsselis tegutseva arhitektuuribüroo, uurimiskeskuse ning materjalilabori BC architects & studies kaasasutaja Laurens Bekemansi loenguga “Ehitamise tegu”.

BC tähistab Brüsselit ja koostööd (cooperation). 2012. aastal alustanud BC on läbi oma tegutsemise püüdnud nihestada arhitektuuri piire. Toimetades paralleelselt kolme erineva juriidilise kehana (arhitektuuribüroo, uurimisinstituut ning materjalilabor) tegeleb nende meeskond mitmesuguste eksperimentaalsete projektidega, mis ulatuvad planeerimisest ringmajanduseni. 

Laurens Bekemans tutvustab oma loengut järgmiste sõnadega:

“Oma loengus toetun lugudele, mis räägivad sellest, kuidas BC on tegelenud ehitamisega – olgu siis meie esimestest väljasõitudest Burundisse, kus disainisime raamatukogu kuni enam kui 150 osalejaga töötubadeni Belgias, kus ehitasime uue avaliku hoone. Ehitamine on meie jaoks nii füüsiline tegu kui maailma vaimselt kujundav diskursus. Oma lühiajalisusest hoolimata on ehitamine keeruline kollektiivne ettevõtmine, mille raames sünnib uus füüsiline ja sotsiaalne infrastruktuur. BC-s usume, et arhitekti töö ei tohiks piirduda selle ameti kitsa definitsiooniga (ehitiste projekteerimine ning nende ehitamise suunamine), vaid ühiskonnale tõeliselt positiivse mõju avaldamiseks peavad arhitektid astuma mitu sammu kaugemale. 

Seetõttu tegeleb BC nii materjalide tootmise, lepingute sõlmimise, jutuvestmise, teadmiste edastamise kui ka kogukondade organiseerimisega, mis kõik mõjutavad ühtviisi meie disainilahendusi. Ehitamise tegu on seega lai areaal, milles põimuvad mitmesugused väärtused ja ideed. Loengus toon välja mõningaid võtmehetki ja -projekte, läbi mille on BC kujunenud just selliseks hübriidseks praktikaks nagu ta seda on.”

*

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

 

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Gregor Taul

 

2023 SÜGISLOENGUTE AJAKAVA

– 28. septembril kl 18 Keith Murray (https://www.instagram.com/keithmurray5199/)

– 26. oktoobril kl 18 Alexander Römer (https://constructlab.net/)

– 30. novembril kl 18 Birgitte Svarre (https://b-a-r-k.dk/nyhed/birgitte-svarre-ny-direktoer-i-bark-raadgivning/)

– 7. detsembril kl 18 Laurens Bekemans (https://bc-as.org/)

 

 

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

21.11.2023

Raamatuesitlus: “Urbanizing Suburbia”

cover-image

Ilmunud on raamat Urbanizing Suburbia: Hyper-Gentrification, the Financialization of Housing and the Remaking of the Outer European City”, mille esitlus toimub

21. novembril kl 18.00 EKA fuajee treppidel.

Tänaseid globaalseid linnu iseloomustab kolm omavahel seotud protsessi: hüpergentrifikatsioon, eluasemete kaubastamine ning struktuursed muutused äärelinnades. Eesti Kunstiakadeemia toetusel Saksa arhitektuurikirjastuses JOVIS  (De Gruyter)  välja antud kogumikus lahatakse neid protsesse esmakordselt ühtses raamistuses. Hüppeliselt tõusnud kinnisvarahinnad on paljud elanikud kesklinnadest välja tõrjunud ent hinnatõus on jõudnud ka eeslinnadesse. Üha enam on omavalitsuste ning arendajate tähelepanu suunatud äärelinnadele ning äärelinnades otsivad uusi võimalusi ka linnasüdametest lahkunud elanikud. Demograafilised, elu- ja töökohtadega seotud muutused mõjutavad linnu ümbritsevaid alasid nii, et neid ei saa enam vaadelda üksnes suburbiana. Raamatus uuritakse muutuvaid linnalisi trende Amsterdami, Berliini, Londoni ja Stockholmi näidetel.

Kogumiku toimetasid Eesti Kunstiakadeemia urbanistika eriala külalisõppejõud Tahl Kaminer, Leonard Ma ja Helen Runting. Raamatu ühe peatüki autor on urbanistika professor Maroš Krivy. Raamatu sisendi kogumisel osalesid ka EKA urbanistika tudengid.

Esitlusel toimub raamatu toimetajatega paneeldiskussioon, mida modereerib Kliimaministeeriumi Ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae.

Kohapeal on võimalik raamatut osta.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Raamatuesitlus: “Urbanizing Suburbia”

Teisipäev 21 november, 2023

cover-image

Ilmunud on raamat Urbanizing Suburbia: Hyper-Gentrification, the Financialization of Housing and the Remaking of the Outer European City”, mille esitlus toimub

21. novembril kl 18.00 EKA fuajee treppidel.

Tänaseid globaalseid linnu iseloomustab kolm omavahel seotud protsessi: hüpergentrifikatsioon, eluasemete kaubastamine ning struktuursed muutused äärelinnades. Eesti Kunstiakadeemia toetusel Saksa arhitektuurikirjastuses JOVIS  (De Gruyter)  välja antud kogumikus lahatakse neid protsesse esmakordselt ühtses raamistuses. Hüppeliselt tõusnud kinnisvarahinnad on paljud elanikud kesklinnadest välja tõrjunud ent hinnatõus on jõudnud ka eeslinnadesse. Üha enam on omavalitsuste ning arendajate tähelepanu suunatud äärelinnadele ning äärelinnades otsivad uusi võimalusi ka linnasüdametest lahkunud elanikud. Demograafilised, elu- ja töökohtadega seotud muutused mõjutavad linnu ümbritsevaid alasid nii, et neid ei saa enam vaadelda üksnes suburbiana. Raamatus uuritakse muutuvaid linnalisi trende Amsterdami, Berliini, Londoni ja Stockholmi näidetel.

Kogumiku toimetasid Eesti Kunstiakadeemia urbanistika eriala külalisõppejõud Tahl Kaminer, Leonard Ma ja Helen Runting. Raamatu ühe peatüki autor on urbanistika professor Maroš Krivy. Raamatu sisendi kogumisel osalesid ka EKA urbanistika tudengid.

Esitlusel toimub raamatu toimetajatega paneeldiskussioon, mida modereerib Kliimaministeeriumi Ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae.

Kohapeal on võimalik raamatut osta.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

02.11.2023 — 09.11.2023

Kunstiryhmituse näitus “Ma elan Tallinnas”

Ma elan Tallinnas copy

Kunstiryhmitus
02.11 – 09.11.2023
Avamine: 02.11 kell 18:00

“Ma elan Tallinnas” on kokkuvõttev näitus kollektiivi Kunstiryhmitus korraldatud 48 aktsioonist Tallinna linnaruumis. Ava-performance’il tuuakse mööda linna paisatud ruumid taas kokku üheks koduks, mis moodustub garaažiboksi, kus asub galerii Garaaž49 (Kalaranna 42/6). 

Lause “Ma elan Tallinnas” ei peaks tähendama ainult nelja seina vahelist ruumi nii nagu linnas hoonete vahel olev ruum ei peaks olema vaid koridor, mis viib punktist a punkti b. Polarisatisoon avaliku ja privaatse ruumi vahel on kunstlik. Lõpetades nende vastandamise saab avalik ruum toimida, kui meie kõigi kodude laiendus ehk ühisruum. 

Aktsioonidena tõime kodused olukorrad Tallinna tänavatele, muutes need osaks meie kodust.  

Kunstiryhmitus on kollektiiv, mille koosseis moodustub EKA arhitektuuri- ja vabade kunstide  tudengitest. Rühmitus uurib performance’i kaudu inimest ümbritsevat ruumi.

Instagram @kunstiryhmitus

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kunstiryhmituse näitus “Ma elan Tallinnas”

Neljapäev 02 november, 2023 — Neljapäev 09 november, 2023

Ma elan Tallinnas copy

Kunstiryhmitus
02.11 – 09.11.2023
Avamine: 02.11 kell 18:00

“Ma elan Tallinnas” on kokkuvõttev näitus kollektiivi Kunstiryhmitus korraldatud 48 aktsioonist Tallinna linnaruumis. Ava-performance’il tuuakse mööda linna paisatud ruumid taas kokku üheks koduks, mis moodustub garaažiboksi, kus asub galerii Garaaž49 (Kalaranna 42/6). 

Lause “Ma elan Tallinnas” ei peaks tähendama ainult nelja seina vahelist ruumi nii nagu linnas hoonete vahel olev ruum ei peaks olema vaid koridor, mis viib punktist a punkti b. Polarisatisoon avaliku ja privaatse ruumi vahel on kunstlik. Lõpetades nende vastandamise saab avalik ruum toimida, kui meie kõigi kodude laiendus ehk ühisruum. 

Aktsioonidena tõime kodused olukorrad Tallinna tänavatele, muutes need osaks meie kodust.  

Kunstiryhmitus on kollektiiv, mille koosseis moodustub EKA arhitektuuri- ja vabade kunstide  tudengitest. Rühmitus uurib performance’i kaudu inimest ümbritsevat ruumi.

Instagram @kunstiryhmitus

Postitas Andres Lõo — Püsilink