Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

21.01.2022

Töötoa “Hüljatud maastikud. Tark lammutus” tulemuste esitlus

Andrus Kasemaa

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri ning Tallinna Tehnikaülikooli insenerieriala tudengid teevad taas koostööd “Hüljatud maastike” töötoas. Tänavune teema „Tark lammutus“ toetab Life IP BuildEst WP5 ringmajanduse projekti eesmärke. Töötoa tulemuste esitlus toimub 21. jaanuaril kell 15:00 EKA 4. korruse aatriumis ja EKA TVs.

Töötuba keskendub Põlvamaal Peril asuva Ado Eigi ja Ann Toode 1970. aastatel kunagisse mõisasüdamesse projekteeritud Ed. Vilde nimelise kolhoosikeskuse problemaatikale. Eesti 20. sajandi arhitektuuri ülevaates kaardistatud keskus on täna osaliselt tühi, osaliselt kasutuses raamatukogu ja kontoriruumidena. Hoone uhkus on äsja restaureeritud Andrus Kasemaa hiigelsuur pannoo „Mahtra sõda“ (1985). Valla plaan on hoone lammutada, et saada Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmise meetmest toetust uue õppehoone ehitamiseks.

Ligi poolsada tudengit tutvus esmaspäeval Peri küla ja selle hoonestusega, kohtus Põlva vallavanema ja külavanema, vallavalitsuse ja väga tegusa Peri külaseltsi liikmetega ning kuulas ettekandeid erinevatest toetusmeetmetest ja ringmajanduse põhimõtetest. Töötoa praktilise osana vaeti erinevaid stsenaariume Peri küla arendamisel, mida reedel esitletaksegi.

Töötoa teemavalik lähtub ehitamise ja lammutamise mõjust keskkonnale. Nõukogude ajal ehitatud kolhoosi- ja külakeskused on tänast asustustihedust silmas pidades kohalikele kogukondadele liiga suured ja kulukad ülal pidada. Mitmed omavalitsused on õlekõrrena kinni haaranud mainitud toetusmeetmest, mille eesmärk on saavutada funktsionaalselt ebasobivate, suure energiakuluga hoonete lammutamisega energiasääst ning luua jätkusuutlik taristu. Renoveerimisest ja soojustamisest hoonete energiakulu vähendamiseks on saanud omaette tööstusharu. Kuidas mõjutab see aga arhitektuurset ja ajaloolist keskkonda? Kas väiksem kulu küttele on ka väiksem kulu keskkonnale? Kas olemasolevatele ehitistele peaks eelistama nullenergiahooneid? Kas uus hoone annab külale uue hingamise ja on odavam nii kohalikele kui ka keskkonnale? Kas on võimalik „tark lammutus“?

Juhendajad:
Riin Alatalu ja Triin Reidla EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Tüüne-Kristin Vaikla ja Tarmo Piirmets EKA sisearhitektuuri osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnast ning Targo Kalamees ja Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.

End hästi sissetöötanud erialadevahelise töötoa formaat võimaldab ülikoolidel panustada sisuka pärandialase diskussiooni tekitamisse problemaatilistel objektidel, aidates seeläbi kaasa nende säilitamisele läbi kvaliteetse(ma) arengu. Varem on “Hüljatud maastike” projekti raames tegeletud Suurpea linnaku, Kodijärve mõisa; Koeru vanadekodu; Tapa raudteejaama; Kopli liinide; Kiviõli, Sindi ja Kohtla-Järve tööstusalade; Tallinna Dominiiklaste kloostri ja Katariina kirikuga ning Paluküla kirikuga Hiiumaal.

Loe lisaks:
Tudengid aitavad Peri mõisale uut sisu luua – Lõuna-Eesti Postimees, 19.01.2022

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

Töötoa “Hüljatud maastikud. Tark lammutus” tulemuste esitlus

Reede 21 jaanuar, 2022

Andrus Kasemaa

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri ning Tallinna Tehnikaülikooli insenerieriala tudengid teevad taas koostööd “Hüljatud maastike” töötoas. Tänavune teema „Tark lammutus“ toetab Life IP BuildEst WP5 ringmajanduse projekti eesmärke. Töötoa tulemuste esitlus toimub 21. jaanuaril kell 15:00 EKA 4. korruse aatriumis ja EKA TVs.

Töötuba keskendub Põlvamaal Peril asuva Ado Eigi ja Ann Toode 1970. aastatel kunagisse mõisasüdamesse projekteeritud Ed. Vilde nimelise kolhoosikeskuse problemaatikale. Eesti 20. sajandi arhitektuuri ülevaates kaardistatud keskus on täna osaliselt tühi, osaliselt kasutuses raamatukogu ja kontoriruumidena. Hoone uhkus on äsja restaureeritud Andrus Kasemaa hiigelsuur pannoo „Mahtra sõda“ (1985). Valla plaan on hoone lammutada, et saada Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmise meetmest toetust uue õppehoone ehitamiseks.

Ligi poolsada tudengit tutvus esmaspäeval Peri küla ja selle hoonestusega, kohtus Põlva vallavanema ja külavanema, vallavalitsuse ja väga tegusa Peri külaseltsi liikmetega ning kuulas ettekandeid erinevatest toetusmeetmetest ja ringmajanduse põhimõtetest. Töötoa praktilise osana vaeti erinevaid stsenaariume Peri küla arendamisel, mida reedel esitletaksegi.

Töötoa teemavalik lähtub ehitamise ja lammutamise mõjust keskkonnale. Nõukogude ajal ehitatud kolhoosi- ja külakeskused on tänast asustustihedust silmas pidades kohalikele kogukondadele liiga suured ja kulukad ülal pidada. Mitmed omavalitsused on õlekõrrena kinni haaranud mainitud toetusmeetmest, mille eesmärk on saavutada funktsionaalselt ebasobivate, suure energiakuluga hoonete lammutamisega energiasääst ning luua jätkusuutlik taristu. Renoveerimisest ja soojustamisest hoonete energiakulu vähendamiseks on saanud omaette tööstusharu. Kuidas mõjutab see aga arhitektuurset ja ajaloolist keskkonda? Kas väiksem kulu küttele on ka väiksem kulu keskkonnale? Kas olemasolevatele ehitistele peaks eelistama nullenergiahooneid? Kas uus hoone annab külale uue hingamise ja on odavam nii kohalikele kui ka keskkonnale? Kas on võimalik „tark lammutus“?

Juhendajad:
Riin Alatalu ja Triin Reidla EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Tüüne-Kristin Vaikla ja Tarmo Piirmets EKA sisearhitektuuri osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnast ning Targo Kalamees ja Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.

End hästi sissetöötanud erialadevahelise töötoa formaat võimaldab ülikoolidel panustada sisuka pärandialase diskussiooni tekitamisse problemaatilistel objektidel, aidates seeläbi kaasa nende säilitamisele läbi kvaliteetse(ma) arengu. Varem on “Hüljatud maastike” projekti raames tegeletud Suurpea linnaku, Kodijärve mõisa; Koeru vanadekodu; Tapa raudteejaama; Kopli liinide; Kiviõli, Sindi ja Kohtla-Järve tööstusalade; Tallinna Dominiiklaste kloostri ja Katariina kirikuga ning Paluküla kirikuga Hiiumaal.

Loe lisaks:
Tudengid aitavad Peri mõisale uut sisu luua – Lõuna-Eesti Postimees, 19.01.2022

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

14.01.2022 — 04.02.2022

Kunstihariduse tudengite näitus “Remake”

Kunstiharidus_näitus Remake

EKA kunstihariduse tudengite näitust “Remake” saab näha EKA infoeraanidel 14. jaanuarist kuni 4. veebruarini.

Kunstihariduse tudengite teosed valmisid aine Loominguline projekt raames.
Osalevad: Inga Ausmeel, Liina Oja, Liina Raidoja , Marju Rajasalu, Lilli-Krõõt Repnau, Triin Resik, Tanel Roomere, Piret Suviste, Zhanna Toht, Kertu Tort, Kalev Vapper, Merle Vingerfeld, Viire Jagomägi
Juhendas AnnaKaisa Vita
Tööd on vaadeldavad EKA 2, 3, 4 korrusel ja Kotzebue tänavapoolsel auditooriumi ekraanil.
Heliga näeb videosid 2. korrusel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kunstihariduse tudengite näitus “Remake”

Reede 14 jaanuar, 2022 — Reede 04 veebruar, 2022

Kunstiharidus_näitus Remake

EKA kunstihariduse tudengite näitust “Remake” saab näha EKA infoeraanidel 14. jaanuarist kuni 4. veebruarini.

Kunstihariduse tudengite teosed valmisid aine Loominguline projekt raames.
Osalevad: Inga Ausmeel, Liina Oja, Liina Raidoja , Marju Rajasalu, Lilli-Krõõt Repnau, Triin Resik, Tanel Roomere, Piret Suviste, Zhanna Toht, Kertu Tort, Kalev Vapper, Merle Vingerfeld, Viire Jagomägi
Juhendas AnnaKaisa Vita
Tööd on vaadeldavad EKA 2, 3, 4 korrusel ja Kotzebue tänavapoolsel auditooriumi ekraanil.
Heliga näeb videosid 2. korrusel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

01.01.2022 — 06.01.2022

„NewYearsRezolution“ interdistsiplinaarne grupinäitus

NewYearsRez_A2 copy
Ekraanitommis_Darja_Popolitova_videotoost_Kuidas_luua_sormust_kallimale_2021_Andres-Nõlvak-sound-Jakob-Tulve-vfx-Darja-Popolitova-artist
Ekraanitommis_Darja_Popolitova_videotoost_Kuidas_raakida_voorkeelt_vigadeta_2021_Andres-Nõlvak-sound-Jakob-Tulve-vfx-Darja-Popolitova-artist
Ekraanitommis_Darja_Popolitova_videotoost_Kuidas_teostada_enesekontrolli_2021_Andres-Nõlvak-sound-Jakob-Tulve-vfx-Darja-Popolitova-artist

EKA üliõpilaste kureeritav näitus eksperimenteerib nii asukoha kui ajaga. 

1. jaanuaril, 2022 avati kuuepäevane interdistsiplinaarne grupinäituse projekt „NewYearsRezolution“, mis käsitleb uue aastaga kaasnevaid magus-mõrkjaid varjundeid nagu lubaduste andmine ja nende purunemine, aasta algusega kaasnev seisak ning lootus millegi parenemisest aasta kõige pimedamal ajal.

Näitus toimub vestlusrakenduses „Telegram“ ning oma töid esitlevad kuus kunstnikku: Darja Popolitova, Alexei Gordin, Siim Elmers, Martin Kirsiste, Elina Masing ja Liisbeth Horn.

Näituse „NewYearsRezolution” kõige suuremaks eripäraks ja proovikiviks on toimumine vestlusrakenduses „Telegram“. Miks? Sest vestlusel, mis toimub läbi sõnumite, piltide ja emojide on oma kindel tunnetus. Ekraanil ei koge me asju nii kuis päriselus ning just seda mõju soovitakse projektis avastada. Näituse õnnestumiseks pakub suurepärast pinnast just uue aasta algus, mil suurem osa ühiskonnast kipub erinevate substantside tarbimise tagajärjel olema võimeline vaid telefoniekraani vaatama. Miks mitte vaadata siis juba näitust?

SISSEPÄÄS NÄITUSELE 

Aasta alguse üldinimlikku ja mängulist teemade assortiid asuvad vestlusrakenduses lahendama kuus kunstnikku erinevatest distsipliinidest. Seda juba nii olemasolevate kui ka spetsiaalselt näituse tarbeks loodavate teostega. Projektist võtavad osa ehtekunstnik Darja Popolitova, maalikunstnik Alexei Gordin, skulptor Siim Elmers, heli- ja visuaalkunstnik Martin Kirsiste ning etenduskunstnikud Elina Masing ja Liisbeth Horn. Igal päeval avaldab üks kunstnik enda teose eksperimenteerides nii meediumi kui ka ajaga.

Vestlusrakenduse täit potentsiaasli ära kasutades, toetavad kunstiteoseid paralleelselt ka erinevad kirjutajad. Sinna hulka kuulub näituse jaoks spetsiaalselt kokku kutsutud kirjutamistiim – Liisbeth Horn, Brigit Arop, Aleksander Metsamärt –, kes aitavad siduda erinevaid ülesastumisi ning luua lisandväärtust ka näituse tekstides endis. Lisaks oodatakse tekstilist sekkumist ka vestlusruumiga liituva publiku poolt, võimaldades niiviisi luua kogukondlikku ja interaktiivset kunstikogemust.

Näitust kureerivad Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja kuraatoriõppe teise aasta magistrandid Anita Kodanik, Gertu Borodkina, Aleksander Metsamärt, Kristo Villem ja Marion Leetmaa. Projekti juhendaja on EKA kuraatorisuuna magistriõppe juht Anders Härm. Näituse graafilise disaini taga seisab EKA graafilise disaini magistrant Michael Ashley Fowler.

Näituseprojekt toimub ööpäevaringselt alates 1. jaanuarist 2022 ning päädib jõuluaja lõpuga, olles viimast päeva avatud 6. jaanuaril, Kolmekuningapäeval.

SISSEPÄÄS NÄITUSELE Telegramis

Lisainfo Facebookis

Darja Popolitova (s 1989) on ehtekunstnik, kes kasutab oma loomingus ehteid, digitaalseid tehnikaid ja videomeediumit. Popolitova teosed mängivad heas usus eneseabikultuuriga, heites samaaegselt nii nalja eneseabi stampide ja stereotüüpide üle, kui ka vaadeldes siira ja sooja huviga seda, miks, milleks ja kuidas me ekraani vahendatuse läbi endale turvatunnet leiame ja loome.

Alexei Gordin (s 1989) on peamiselt tuntud maalikunstnikuna, kuid tegeleb ka foto-, video- ja performance’ kunstiga. Gordini kunstipraktika põhiline huviobjekt on inimese absurdselt stereotüüpsed mõtte- ja käitumismustrid tänapäevases ühiskonnas.

Siim Elmers (s 1997) on skulptor, kes töötab erinevate materjalidega. Elmersi peamiseks aineseks on isiklikud tragöödiad, tunded ja maailmas ümberringi toimuv. Teoste keskseks osaks on soov mõista maailma ja nähtusi enda ümber ning jagada kogemusi.

Martin Kirsiste (s 1997), on Tallinnas tegev heli- ja visuaalkunstnik. Kirsiste loomingus põimuvad soolisus, ihad, kummalised tajud, kostümeeritud metamorfoosid ja inimkonna tumedamad pooled. Viimastel aastatel on Kirsiste üles astunud ka drag-artistina Ms. Elsa nime all.

Elina Masing (s 1997) on etenduskunstnik ja muusik. Masing on lõpetanud Tallinna balletikooli kui õppinud tantsukunsti Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias. Masing on lavalaudu valitsenud nii lavastajana (“Fairy Tale Arch”) kui etendajana (“veenus.me”). Muusikuna on Masing tegutsenud nii bändides (5HORSES) kui sooloartistina (Valge Tüdruk).

Liisbeth Horn (s 1997) on etenduskunstnik ja lavastaja, lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti. Lisaks erinevatel näitustel osalemisele, on Liisbeth ennast tõestanud lavastajana (“Tõde ja õigus”). Eelmisel aastal omistati talle professor Kalju Komissarovi nimeline Tartu Ülikooli stipendium.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

„NewYearsRezolution“ interdistsiplinaarne grupinäitus

Laupäev 01 jaanuar, 2022 — Neljapäev 06 jaanuar, 2022

NewYearsRez_A2 copy
Ekraanitommis_Darja_Popolitova_videotoost_Kuidas_luua_sormust_kallimale_2021_Andres-Nõlvak-sound-Jakob-Tulve-vfx-Darja-Popolitova-artist
Ekraanitommis_Darja_Popolitova_videotoost_Kuidas_raakida_voorkeelt_vigadeta_2021_Andres-Nõlvak-sound-Jakob-Tulve-vfx-Darja-Popolitova-artist
Ekraanitommis_Darja_Popolitova_videotoost_Kuidas_teostada_enesekontrolli_2021_Andres-Nõlvak-sound-Jakob-Tulve-vfx-Darja-Popolitova-artist

EKA üliõpilaste kureeritav näitus eksperimenteerib nii asukoha kui ajaga. 

1. jaanuaril, 2022 avati kuuepäevane interdistsiplinaarne grupinäituse projekt „NewYearsRezolution“, mis käsitleb uue aastaga kaasnevaid magus-mõrkjaid varjundeid nagu lubaduste andmine ja nende purunemine, aasta algusega kaasnev seisak ning lootus millegi parenemisest aasta kõige pimedamal ajal.

Näitus toimub vestlusrakenduses „Telegram“ ning oma töid esitlevad kuus kunstnikku: Darja Popolitova, Alexei Gordin, Siim Elmers, Martin Kirsiste, Elina Masing ja Liisbeth Horn.

Näituse „NewYearsRezolution” kõige suuremaks eripäraks ja proovikiviks on toimumine vestlusrakenduses „Telegram“. Miks? Sest vestlusel, mis toimub läbi sõnumite, piltide ja emojide on oma kindel tunnetus. Ekraanil ei koge me asju nii kuis päriselus ning just seda mõju soovitakse projektis avastada. Näituse õnnestumiseks pakub suurepärast pinnast just uue aasta algus, mil suurem osa ühiskonnast kipub erinevate substantside tarbimise tagajärjel olema võimeline vaid telefoniekraani vaatama. Miks mitte vaadata siis juba näitust?

SISSEPÄÄS NÄITUSELE 

Aasta alguse üldinimlikku ja mängulist teemade assortiid asuvad vestlusrakenduses lahendama kuus kunstnikku erinevatest distsipliinidest. Seda juba nii olemasolevate kui ka spetsiaalselt näituse tarbeks loodavate teostega. Projektist võtavad osa ehtekunstnik Darja Popolitova, maalikunstnik Alexei Gordin, skulptor Siim Elmers, heli- ja visuaalkunstnik Martin Kirsiste ning etenduskunstnikud Elina Masing ja Liisbeth Horn. Igal päeval avaldab üks kunstnik enda teose eksperimenteerides nii meediumi kui ka ajaga.

Vestlusrakenduse täit potentsiaasli ära kasutades, toetavad kunstiteoseid paralleelselt ka erinevad kirjutajad. Sinna hulka kuulub näituse jaoks spetsiaalselt kokku kutsutud kirjutamistiim – Liisbeth Horn, Brigit Arop, Aleksander Metsamärt –, kes aitavad siduda erinevaid ülesastumisi ning luua lisandväärtust ka näituse tekstides endis. Lisaks oodatakse tekstilist sekkumist ka vestlusruumiga liituva publiku poolt, võimaldades niiviisi luua kogukondlikku ja interaktiivset kunstikogemust.

Näitust kureerivad Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja kuraatoriõppe teise aasta magistrandid Anita Kodanik, Gertu Borodkina, Aleksander Metsamärt, Kristo Villem ja Marion Leetmaa. Projekti juhendaja on EKA kuraatorisuuna magistriõppe juht Anders Härm. Näituse graafilise disaini taga seisab EKA graafilise disaini magistrant Michael Ashley Fowler.

Näituseprojekt toimub ööpäevaringselt alates 1. jaanuarist 2022 ning päädib jõuluaja lõpuga, olles viimast päeva avatud 6. jaanuaril, Kolmekuningapäeval.

SISSEPÄÄS NÄITUSELE Telegramis

Lisainfo Facebookis

Darja Popolitova (s 1989) on ehtekunstnik, kes kasutab oma loomingus ehteid, digitaalseid tehnikaid ja videomeediumit. Popolitova teosed mängivad heas usus eneseabikultuuriga, heites samaaegselt nii nalja eneseabi stampide ja stereotüüpide üle, kui ka vaadeldes siira ja sooja huviga seda, miks, milleks ja kuidas me ekraani vahendatuse läbi endale turvatunnet leiame ja loome.

Alexei Gordin (s 1989) on peamiselt tuntud maalikunstnikuna, kuid tegeleb ka foto-, video- ja performance’ kunstiga. Gordini kunstipraktika põhiline huviobjekt on inimese absurdselt stereotüüpsed mõtte- ja käitumismustrid tänapäevases ühiskonnas.

Siim Elmers (s 1997) on skulptor, kes töötab erinevate materjalidega. Elmersi peamiseks aineseks on isiklikud tragöödiad, tunded ja maailmas ümberringi toimuv. Teoste keskseks osaks on soov mõista maailma ja nähtusi enda ümber ning jagada kogemusi.

Martin Kirsiste (s 1997), on Tallinnas tegev heli- ja visuaalkunstnik. Kirsiste loomingus põimuvad soolisus, ihad, kummalised tajud, kostümeeritud metamorfoosid ja inimkonna tumedamad pooled. Viimastel aastatel on Kirsiste üles astunud ka drag-artistina Ms. Elsa nime all.

Elina Masing (s 1997) on etenduskunstnik ja muusik. Masing on lõpetanud Tallinna balletikooli kui õppinud tantsukunsti Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias. Masing on lavalaudu valitsenud nii lavastajana (“Fairy Tale Arch”) kui etendajana (“veenus.me”). Muusikuna on Masing tegutsenud nii bändides (5HORSES) kui sooloartistina (Valge Tüdruk).

Liisbeth Horn (s 1997) on etenduskunstnik ja lavastaja, lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti. Lisaks erinevatel näitustel osalemisele, on Liisbeth ennast tõestanud lavastajana (“Tõde ja õigus”). Eelmisel aastal omistati talle professor Kalju Komissarovi nimeline Tartu Ülikooli stipendium.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

28.11.2021 — 30.11.2021

Helena Tääker Vent Space’is

Helena Tääker est

28. novembril 18.00 avatakse Vent Space’is kunstnik Helena Tääkeri esimene isikunäitus “Hinge kirurgia”.

Näituse kuraator on Ketlin Käpp. 

Käesolev näitus peegeldab kunstnik Helena Tääkeri eneseotsinguid ja nägemust kehalisest kogemusest ruumis. Tääker seab fookusesse inimkeha ja selle tekstuurid, lähenedes neile sürrealistlikul tasandil. Kunstnik võrdleb maali materjale inimese anatoomiaga, lähendades üht teisega – lõuend kui nahk, pintslikarvad vs inimkeha karvad jne. Ta muudab teose loomise käigus justkui millekski orgaaniliseks, andes sellele elu. Oma sisemaailma uurimise teekonnal peab kunstnik oluliseks luua dialoogi ka teose ja publiku vahel, tekitades vaatajas isiklikku somaatilist kogemust.
Helena Tääker (s. 2000) on maali ja installatsiooniga tegelev eesti kunstnik, kes õpib Eesti Kunstiakadeemias maali eriala kolmandal kursusel. Oma loomingus tegeleb Tääker peamiselt inimkeha ning psühholoogiaga sürrealistlikus ja unenäolises võtmes. Hiljuti on ta osalenud Pärnu kunsti aastanäitusel Pärnu Linnagaleriis (2021), grupinäitusel Õiguskantsleri Kantseleis (2021, kuraatorid Kristi Kongi ja Merike Estna) ning “Osta noort kunsti” oksjoni näitusel Telliskivi Rohelises saalis (2021).

Ketlin Käpp kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala III kursusel.

Väljapanek jääb avatuks 30. novembrini.

Näitus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Helena Tääker Vent Space’is

Pühapäev 28 november, 2021 — Teisipäev 30 november, 2021

Helena Tääker est

28. novembril 18.00 avatakse Vent Space’is kunstnik Helena Tääkeri esimene isikunäitus “Hinge kirurgia”.

Näituse kuraator on Ketlin Käpp. 

Käesolev näitus peegeldab kunstnik Helena Tääkeri eneseotsinguid ja nägemust kehalisest kogemusest ruumis. Tääker seab fookusesse inimkeha ja selle tekstuurid, lähenedes neile sürrealistlikul tasandil. Kunstnik võrdleb maali materjale inimese anatoomiaga, lähendades üht teisega – lõuend kui nahk, pintslikarvad vs inimkeha karvad jne. Ta muudab teose loomise käigus justkui millekski orgaaniliseks, andes sellele elu. Oma sisemaailma uurimise teekonnal peab kunstnik oluliseks luua dialoogi ka teose ja publiku vahel, tekitades vaatajas isiklikku somaatilist kogemust.
Helena Tääker (s. 2000) on maali ja installatsiooniga tegelev eesti kunstnik, kes õpib Eesti Kunstiakadeemias maali eriala kolmandal kursusel. Oma loomingus tegeleb Tääker peamiselt inimkeha ning psühholoogiaga sürrealistlikus ja unenäolises võtmes. Hiljuti on ta osalenud Pärnu kunsti aastanäitusel Pärnu Linnagaleriis (2021), grupinäitusel Õiguskantsleri Kantseleis (2021, kuraatorid Kristi Kongi ja Merike Estna) ning “Osta noort kunsti” oksjoni näitusel Telliskivi Rohelises saalis (2021).

Ketlin Käpp kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala III kursusel.

Väljapanek jääb avatuks 30. novembrini.

Näitus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

25.11.2021

Dan Karlholmi loeng “Kunstiajaloo kliima”

marcus larson

Neljapäeval, 25. novembril kell 17.30 peab Södertörni ülikooli professor Dan Karlholm Eesti Kunstiakadeemias (ruumis A-501) KVI avatud loengute raames ettekande „Kunstiajaloo kliima“.

Tuginedes Dipesh Chakrabarty klassikalisele esseele “Ajaloo kliima”, kus Chakrabarty väidab, et maailma ajalugu ja maa ajalugu tuleb vaadelda kui ühendatud ajalugu, vaatleb Karlholm oma loengus kunstiajalugu läbi kliimamuutuste perspektiivi ning arutleb, kuidas meie distsipliini mõjutab “uus kliimarežiim” ning kuidas see võib aidata kaasa maailma ökoloogilisele muutmisele.

Dan Karlholm on Södertörni ülikooli kunstiajaloo osakonna asutaja (2003. aastal, koos Charlotte Bydleri and Håkan Nilssoniga) ning sealne kunstiajaloo professor. Aastast 2009 on ta ajakirja Konsthistorisk tidskrift/Journal of Art History (Taylor & Francis/Routledge) toimetaja. Tema uurimisvaldkondadeks on historiograafia, sh Rootsi, Saksamaa ja üldise kunstiajaloo teooria ja ajalugu; muuseumiuuringud; visuaalkultuuri uuringud ning aja ja kaasaegsusega seotud teemad. Mitmed tema hiljutised uurimisprojektid on tegelenud erinevate perspektiivide alt kaasaegse kunstiga.

Loeng toimub inglise keeles.
Loeng on avatud kõigile kehtiva Covid digitõendi esitamise alusel.
EKA majas on kohustuslik kanda maski.

Loeng on rahastatud projektist „EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus“. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Postitas Annika Toots — Püsilink

Dan Karlholmi loeng “Kunstiajaloo kliima”

Neljapäev 25 november, 2021

marcus larson

Neljapäeval, 25. novembril kell 17.30 peab Södertörni ülikooli professor Dan Karlholm Eesti Kunstiakadeemias (ruumis A-501) KVI avatud loengute raames ettekande „Kunstiajaloo kliima“.

Tuginedes Dipesh Chakrabarty klassikalisele esseele “Ajaloo kliima”, kus Chakrabarty väidab, et maailma ajalugu ja maa ajalugu tuleb vaadelda kui ühendatud ajalugu, vaatleb Karlholm oma loengus kunstiajalugu läbi kliimamuutuste perspektiivi ning arutleb, kuidas meie distsipliini mõjutab “uus kliimarežiim” ning kuidas see võib aidata kaasa maailma ökoloogilisele muutmisele.

Dan Karlholm on Södertörni ülikooli kunstiajaloo osakonna asutaja (2003. aastal, koos Charlotte Bydleri and Håkan Nilssoniga) ning sealne kunstiajaloo professor. Aastast 2009 on ta ajakirja Konsthistorisk tidskrift/Journal of Art History (Taylor & Francis/Routledge) toimetaja. Tema uurimisvaldkondadeks on historiograafia, sh Rootsi, Saksamaa ja üldise kunstiajaloo teooria ja ajalugu; muuseumiuuringud; visuaalkultuuri uuringud ning aja ja kaasaegsusega seotud teemad. Mitmed tema hiljutised uurimisprojektid on tegelenud erinevate perspektiivide alt kaasaegse kunstiga.

Loeng toimub inglise keeles.
Loeng on avatud kõigile kehtiva Covid digitõendi esitamise alusel.
EKA majas on kohustuslik kanda maski.

Loeng on rahastatud projektist „EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus“. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Postitas Annika Toots — Püsilink

26.11.2021

Seminar “Quo vadis, pärand?”

Valga Priimetsa kool

26. novembril algusega kell 11:00 toimub Muinsuskaitseameti, Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskuse ning ICOMOS Eesti koostöös veebiseminar “Quo vadis, pärand?”. Tänavune seminar keskendub keskkonnasäästlikkusele pärandihoius.

Kõige keskkonnasäästlikum maja on see, mis on juba kord ehitatud, on öelnud Carl Elefante. Tänavusel seminaril käsitletaksegi pärandit keskkonna vaates – kuidas mõjutavad kliimamuutused kultuuripärandit, mida tähendab kahanev elanikkond pärandi jaoks, milline on ajalooliste hoonete roll pikaajalistes renoveerimisstrateegiates ning mida on meil õppida keskkonnahoidliku mugava kodu kujundamisel vanadest majadest. Seminari modereerib Eesti Kunstiakadeemia dotsent, muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja Anneli Randla.

Seminarile saab registreeruda kuni 25. novembrini siin.

Seminari saab jälgida EKA TV-s

KAVA:

11:00-11:15 avasõnadSiim Raie, Muinsuskaitseameti peadirektor, ja Anneli Randla, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja

11:15-11:45 “The consequences of climate change for the heritage sector” – professor Helge Drange, Bergeni ülikooli geofüüsika ja Bjerknesi keskus

11:45-12:15 “Pärand kahaneva elanikkonna keskkonnas” – Jiri Tintera, Valga linnaarhitekt

12:15-12:45 kohvipaus

12:45-13:15 “Me peame rääkima mugavusest” – Liisa Pakosta, võrdsete võimaluste volinik

13:15-13:45 “Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia ja ajalooliste hoonete roll selles” – professor Targo Kalamees, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut

13:45-14:30 paneeldiskussioon – juhib Rasmus Kask, Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse direktor

Ettekanded on hiljem järelvaadatavad Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse kodulehel.

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

Seminar “Quo vadis, pärand?”

Reede 26 november, 2021

Valga Priimetsa kool

26. novembril algusega kell 11:00 toimub Muinsuskaitseameti, Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskuse ning ICOMOS Eesti koostöös veebiseminar “Quo vadis, pärand?”. Tänavune seminar keskendub keskkonnasäästlikkusele pärandihoius.

Kõige keskkonnasäästlikum maja on see, mis on juba kord ehitatud, on öelnud Carl Elefante. Tänavusel seminaril käsitletaksegi pärandit keskkonna vaates – kuidas mõjutavad kliimamuutused kultuuripärandit, mida tähendab kahanev elanikkond pärandi jaoks, milline on ajalooliste hoonete roll pikaajalistes renoveerimisstrateegiates ning mida on meil õppida keskkonnahoidliku mugava kodu kujundamisel vanadest majadest. Seminari modereerib Eesti Kunstiakadeemia dotsent, muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja Anneli Randla.

Seminarile saab registreeruda kuni 25. novembrini siin.

Seminari saab jälgida EKA TV-s

KAVA:

11:00-11:15 avasõnadSiim Raie, Muinsuskaitseameti peadirektor, ja Anneli Randla, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja

11:15-11:45 “The consequences of climate change for the heritage sector” – professor Helge Drange, Bergeni ülikooli geofüüsika ja Bjerknesi keskus

11:45-12:15 “Pärand kahaneva elanikkonna keskkonnas” – Jiri Tintera, Valga linnaarhitekt

12:15-12:45 kohvipaus

12:45-13:15 “Me peame rääkima mugavusest” – Liisa Pakosta, võrdsete võimaluste volinik

13:15-13:45 “Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia ja ajalooliste hoonete roll selles” – professor Targo Kalamees, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut

13:45-14:30 paneeldiskussioon – juhib Rasmus Kask, Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse direktor

Ettekanded on hiljem järelvaadatavad Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse kodulehel.

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

10.12.2021

Greta Koppeli doktoritöö kaitsmine

G.Koppel_pilt_foto_Luk_Monsaert

10. detsembril 2021. aastal algusega kell 15.00 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala doktorant Greta Koppel doktoritööd „Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese“ („Farewell to Connoisseurship? Work of Art in Focus of Art Historical Research“).

Avalikku kaitsmist saab jälgida Zoomi vahendusel.

Doktoritöö juhendaja: prof Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Jaanika Anderson (Tartu Ülikooli muuseum), dr Anu Mänd (Tallinna Ülikool)
Oponent: dr Anu Mänd

Väitekiri „Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese“ tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht.
Doktoritöö lähtus eeldusest, et kunstiteoste lähivaatlusele tuginev mitmekülgne uurimine, mis arvestab teose kui tervikuga ‒ selle materiaalse, samuti vaimse poolega ‒, võimaldab saada väärt infot nii teose enda kui ka üldisemate ajaloo- ja kultuurinähtuste laiemaks analüüsiks. Vanakunsti puhul hõlmab selline uurimine olulise komponendina konossöörlust. Doktoritöö tutvustab konossöörluse mõistet, mis on seni eesti keeles erialaterminina vähe tuntud, annab ülevaate konossöörluse kui kunstitundmise kompetentsi pikast ajaloost, vaagib tänapäeva konossöörluse ja tehnilise kunstiajaloo tihedalt läbipõimitud suhteid, tutvustab uurimisviisi spetsiifikat, selgitab, miks on see oskus kunstiteose autori tuvastamisel siiani asendamatu ja miks seda väärtustada ka juhul, kui meid kunstiteose autori küsimus ei huvita. Samuti selgitatakse, kuidas aitab konossöörluse meetodi kriitiline analüüs mõista kunstiajaloo kui vaimuteaduse eripära.
Konossöörluse teema käsitlusele järgneb kolm uurimisjuhtumit, mis näitlikustavad konossöörliku kui objektikeskse, mitmekülgset kunstiteose lähivaatlust hõlmava uurimise tähtsust ja on seotud autori kureerimistööga Eesti Kunstimuuseumis. Neist esimene avab Tallinnast pärit rahvusvahelise maalikunstniku Michel Sittowi (u 1469–1525) loomingu rekonstrueerimise probleemistikku, teise juhtumi keskmes on 16. sajandi Madalmaade boschilik kunst ning viimane, Johannes Mikkeli (1907–2006) kollektsiooni uurimise juhtum vaatleb kollektsiooni väärtust ajaloodokumendina.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: prof Virve Sarapik, dr Anu Allas, dr Anneli Randla, prof Juhan Maiste, prof Marek Tamm, prof Tõnu Viik, dr Kadi Polli

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

Greta Koppeli doktoritöö kaitsmine

Reede 10 detsember, 2021

G.Koppel_pilt_foto_Luk_Monsaert

10. detsembril 2021. aastal algusega kell 15.00 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala doktorant Greta Koppel doktoritööd „Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese“ („Farewell to Connoisseurship? Work of Art in Focus of Art Historical Research“).

Avalikku kaitsmist saab jälgida Zoomi vahendusel.

Doktoritöö juhendaja: prof Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Jaanika Anderson (Tartu Ülikooli muuseum), dr Anu Mänd (Tallinna Ülikool)
Oponent: dr Anu Mänd

Väitekiri „Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese“ tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht.
Doktoritöö lähtus eeldusest, et kunstiteoste lähivaatlusele tuginev mitmekülgne uurimine, mis arvestab teose kui tervikuga ‒ selle materiaalse, samuti vaimse poolega ‒, võimaldab saada väärt infot nii teose enda kui ka üldisemate ajaloo- ja kultuurinähtuste laiemaks analüüsiks. Vanakunsti puhul hõlmab selline uurimine olulise komponendina konossöörlust. Doktoritöö tutvustab konossöörluse mõistet, mis on seni eesti keeles erialaterminina vähe tuntud, annab ülevaate konossöörluse kui kunstitundmise kompetentsi pikast ajaloost, vaagib tänapäeva konossöörluse ja tehnilise kunstiajaloo tihedalt läbipõimitud suhteid, tutvustab uurimisviisi spetsiifikat, selgitab, miks on see oskus kunstiteose autori tuvastamisel siiani asendamatu ja miks seda väärtustada ka juhul, kui meid kunstiteose autori küsimus ei huvita. Samuti selgitatakse, kuidas aitab konossöörluse meetodi kriitiline analüüs mõista kunstiajaloo kui vaimuteaduse eripära.
Konossöörluse teema käsitlusele järgneb kolm uurimisjuhtumit, mis näitlikustavad konossöörliku kui objektikeskse, mitmekülgset kunstiteose lähivaatlust hõlmava uurimise tähtsust ja on seotud autori kureerimistööga Eesti Kunstimuuseumis. Neist esimene avab Tallinnast pärit rahvusvahelise maalikunstniku Michel Sittowi (u 1469–1525) loomingu rekonstrueerimise probleemistikku, teise juhtumi keskmes on 16. sajandi Madalmaade boschilik kunst ning viimane, Johannes Mikkeli (1907–2006) kollektsiooni uurimise juhtum vaatleb kollektsiooni väärtust ajaloodokumendina.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: prof Virve Sarapik, dr Anu Allas, dr Anneli Randla, prof Juhan Maiste, prof Marek Tamm, prof Tõnu Viik, dr Kadi Polli

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

02.11.2021

Veebinar “Environmentalising Baltic Art Histories”

Photo by Margarita Ogoļceva

Veebinar “Environmentalising Baltic Art Histories: Experience from Art and Research” 2. novembril, kell 17.30-19.30

Osalejad: Bart Pushaw, Inga Lace, Eda Tuulberg, Nomeda ja Gediminas Urbanis, Maja ja Reuben Fowkes

Moderaatorid: Ieva Astahovska, Linda Kaljundi

Arutelul osalevad uurijad ja kuraatorid jagavad oma kogemusi, kuidas kirjutada ja kureerida Balti kunstiajalugu ökokriitilisest ja keskkondlikust perspektiivist. Kuidas otsida ja leida ning tõlgendada Balti kunstiajaloos keskkonnaga suhestuvaid ideid ja praktikaid – ning kuidas ja millises võrdlevas kontekstis neid mõtestada? Kuidas saab Balti kunstiajaloo uuesti kirjutamine ja kureerimine panustada globaalse kunstiajaloo ümbermõtestamisse ning teha seda viisil, mis õõnestaks senist Lääne kunstile orienteeritud mudelit?

Rohkem infot 

Veebiarutelu on jälgitav Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse Facebookis  (online vaadatav ka neile, kellel ei ole FB kontot – sisselogimine ei ole vajalik)

Veebinar toimub koostöös Teise Balti keskkonnahumanitaaria ja sotsiaalteaduste online-konverentsiga BALTHEHUMS (01.-02.11).

BALTEHUMS II programm ja registreerimine

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Veebinar “Environmentalising Baltic Art Histories”

Teisipäev 02 november, 2021

Photo by Margarita Ogoļceva

Veebinar “Environmentalising Baltic Art Histories: Experience from Art and Research” 2. novembril, kell 17.30-19.30

Osalejad: Bart Pushaw, Inga Lace, Eda Tuulberg, Nomeda ja Gediminas Urbanis, Maja ja Reuben Fowkes

Moderaatorid: Ieva Astahovska, Linda Kaljundi

Arutelul osalevad uurijad ja kuraatorid jagavad oma kogemusi, kuidas kirjutada ja kureerida Balti kunstiajalugu ökokriitilisest ja keskkondlikust perspektiivist. Kuidas otsida ja leida ning tõlgendada Balti kunstiajaloos keskkonnaga suhestuvaid ideid ja praktikaid – ning kuidas ja millises võrdlevas kontekstis neid mõtestada? Kuidas saab Balti kunstiajaloo uuesti kirjutamine ja kureerimine panustada globaalse kunstiajaloo ümbermõtestamisse ning teha seda viisil, mis õõnestaks senist Lääne kunstile orienteeritud mudelit?

Rohkem infot 

Veebiarutelu on jälgitav Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse Facebookis  (online vaadatav ka neile, kellel ei ole FB kontot – sisselogimine ei ole vajalik)

Veebinar toimub koostöös Teise Balti keskkonnahumanitaaria ja sotsiaalteaduste online-konverentsiga BALTHEHUMS (01.-02.11).

BALTEHUMS II programm ja registreerimine

Postitas Andres Lõo — Püsilink

09.11.2021 — 19.11.2021

Chun Au Yeung Vent Space’is

Junny lai
Junny screen 1

Kaasaegse kunsti magistrant Chun Au Yeung avab 11. novembril kell 18.00 Vent Space’is näituse “Don’t Think That I Am Pushing You Away” (Ära arva, et ma sind eemale tõukan) 

Live-performance kell 19.00!

Näitus kirjeldab ühiselamu olukorda ja kogemusi 14-päevase karantiini ajal. Näitusel kasutab kunstnik nii erinevaid meediume nagu performance’id, videoinstallatsioonid, joonistused, heli ja fotod.

Chun Au Yeung:
Teema „Ära arva, et ma sind eemale tõukan” on minu enda ja minu ühiselamu olukorra tajumine. Ühiselamus karantiini kogedes, olin sunnitud 14 päeva kinni olema ja see viis mind uute vaatenurkade poole nii minu enda kui ka minu jaoks täiesti võõra toakaaslase suhtes. Selle distantseerumise kogemusega tõi see mind natukene lähemale iseendale, vaatan nüüd endasse teistsuguse pilguga. Sellel näitusel uurin erinevaid võimalusi ühiselamu läheduse ja kauguse üle läbirääkimise võimalustest ning püüan leida enda kohta turvalise ja ohtliku ruumi vahel.

Näitus on avatud 19. novembrini, 2021. 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Chun Au Yeung Vent Space’is

Teisipäev 09 november, 2021 — Reede 19 november, 2021

Junny lai
Junny screen 1

Kaasaegse kunsti magistrant Chun Au Yeung avab 11. novembril kell 18.00 Vent Space’is näituse “Don’t Think That I Am Pushing You Away” (Ära arva, et ma sind eemale tõukan) 

Live-performance kell 19.00!

Näitus kirjeldab ühiselamu olukorda ja kogemusi 14-päevase karantiini ajal. Näitusel kasutab kunstnik nii erinevaid meediume nagu performance’id, videoinstallatsioonid, joonistused, heli ja fotod.

Chun Au Yeung:
Teema „Ära arva, et ma sind eemale tõukan” on minu enda ja minu ühiselamu olukorra tajumine. Ühiselamus karantiini kogedes, olin sunnitud 14 päeva kinni olema ja see viis mind uute vaatenurkade poole nii minu enda kui ka minu jaoks täiesti võõra toakaaslase suhtes. Selle distantseerumise kogemusega tõi see mind natukene lähemale iseendale, vaatan nüüd endasse teistsuguse pilguga. Sellel näitusel uurin erinevaid võimalusi ühiselamu läheduse ja kauguse üle läbirääkimise võimalustest ning püüan leida enda kohta turvalise ja ohtliku ruumi vahel.

Näitus on avatud 19. novembrini, 2021. 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

28.10.2021

Ruth Sargent Noyesi loeng

Ruth Sargent Noyes

Neljapäeval, 28. oktoobril kell 16 toimub EKA aulas (A-101) Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi avatud loeng, kus esineb Ruth Sargent Noyes ettekandega “Kirde-Euroopa kunstiajaloo globaliseerimine enne modernsuse ajastut: Balti vaade”.

Ettekande fookuses on Balti kunsti globaliseerimine enne modernsuse ajastut, kunstiajaloolase vaates, kes on oma uurimistöös keskendunud Itaalia-Baltimaade suhetele. Globaalsed aspektid on kunstiteaduse olnud viimastel aastatel püsiva tähelepanu all. Neile on lähenetud integreerides uurimisse võrdlevaid ja transkulturaalseid meetodeid. Teisalt on globaalne pööre viinud transgeograafilisele lähenemisele, mis on esitanud väljakutse seni domineerinud rahvuslikule paradigmale. Ettekandes vaadeldakse neid probleeme regioonide- ja kultuuride-ülesest aspektist ning küsitakse kuidas Balti-Euroopa kunstiajalugude jätkuv integreerumine distsipliinis toimuva kultuurilise hegemoonia ja globaalsete suhete uuringutega võiks muutuda kui kaasatakse muidki valdkondi.

Loeng toimub inglise keeles.

Loeng on avatud kõigile Covid digitõendi esitamise alusel.

EKA majas on kohustuslik kanda maski.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Ruth Sargent Noyesi loeng

Neljapäev 28 oktoober, 2021

Ruth Sargent Noyes

Neljapäeval, 28. oktoobril kell 16 toimub EKA aulas (A-101) Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi avatud loeng, kus esineb Ruth Sargent Noyes ettekandega “Kirde-Euroopa kunstiajaloo globaliseerimine enne modernsuse ajastut: Balti vaade”.

Ettekande fookuses on Balti kunsti globaliseerimine enne modernsuse ajastut, kunstiajaloolase vaates, kes on oma uurimistöös keskendunud Itaalia-Baltimaade suhetele. Globaalsed aspektid on kunstiteaduse olnud viimastel aastatel püsiva tähelepanu all. Neile on lähenetud integreerides uurimisse võrdlevaid ja transkulturaalseid meetodeid. Teisalt on globaalne pööre viinud transgeograafilisele lähenemisele, mis on esitanud väljakutse seni domineerinud rahvuslikule paradigmale. Ettekandes vaadeldakse neid probleeme regioonide- ja kultuuride-ülesest aspektist ning küsitakse kuidas Balti-Euroopa kunstiajalugude jätkuv integreerumine distsipliinis toimuva kultuurilise hegemoonia ja globaalsete suhete uuringutega võiks muutuda kui kaasatakse muidki valdkondi.

Loeng toimub inglise keeles.

Loeng on avatud kõigile Covid digitõendi esitamise alusel.

EKA majas on kohustuslik kanda maski.

Postitas Andres Lõo — Püsilink