Rubriik: Kaasaegne kunst

Kutsume teid külastama 18. ja 19. mail EKA galeriid ning 2. ja 5. korruse vahealasid, kus kahel päeval on väljas kaasaegse kunsti magistriõppe esimese kursuse tudengite kevadsemestri vältel tehtud tööd.

Näitus on avatud mõlemal päeval 15.00–18.00 ning on osa vabade kunstide Hindamismaratonist, mis pakub ainulaadset võimalust tutvuda noorte kunstnike praeguse loominguga.

Lisaks EKA majale on avatud tudengite näitused veel mitmes asukohas:

– Rose Magee näitus on avatud Vent Space galeriis kuni kolmapäeva, 17. maini, 16.00–19.00

– Lara Žagari näituse avamine toimub Vent Space galeriis reedel, 19. mail kell 19.00.

– Sarah Nõmme tööd saab näha Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimuval näitusel “Loomulikult see ei ole nii” kuni 11. juunini, K, R–P 11.00–18.00, N 11.00–20.00.

– Eri Rääski töid saab näha Baltas (Vana-Kalamaja 1 & 3 vahel) reedel, 19. mail, 17.00–03.00.

Näitusel osalevad tudengid: Rose Magee, Sarah Nõmm, Mia Felic, Mara Kirchberg, Mirjam Varik, Siim Preiman, Anna-Liisa Kree, Iryna Tanasiichuk, Sarah Noonan, Eri Rääsk, Leonor Talefe, Sandra Ernits, Mari Steinberg, Lara Žagar, Alisa Khellberg, Gerda Hansen and Syed Sachal Rizvi.

Tudengeid juhendasid Marge Monko, Kirke Kangro, Merike Estna, Taavi Talve, Anu Vahtra, John Grzinich, Paul Kuimet, Taavi Piibemann, Sirja-Liisa Eelma, Eve Kask, David K. Ross.

Cloe Jancis
Soovide kaev
13.05.-18.06.2023

Reedel, 12. mail kell 17.00 avatakse Viljandis Rüki galeriis Cloe Jancise näitus „Soovide kaev“, mis on jätk 2022. aastal Tallinna Linnagaleriis toimunud samanimelisele näitusele.

Viljandi isikunäitusel jätkab kunstnik ilu ja eneseesitlusega seotud objektide, rituaalide ja müütide vaatlemisega, mille puhul huvitab teda nende nähtute mõju enesetajule ja minapildile. Näituse fookuses on peegel ning selle psühholoogilised ja müütilised kõrvaltähendused, selle muutumine luksusesemest igapäevaobjektiks ning peegli roll enesevaatluses ja eneseesitluses.
Oma teoste kaudu mõtiskleb Jancis ilu ja noorusega seotud kinnismõtetest, ihast vastata sotsiaalsetele ootustele, naise suhtest oma peegelpildiga ning iseenda kuvandi kummituslikust kohalolekust.

Cloe Jancis (s. 1992) on Tallinnas elav kunstnik, kes töötab peamiselt foto, video ja installatsiooni meediumites. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia eriala (BA, 2018) ning õpib praegu Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Tema töid on näidatud paljudes Eesti galeriides.

Näitus jääb avatuks 18. juunini.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Viljandi Linnavalitsus.

Rüki galerii (Tartu tn 7c, Viljandi) on suveperioodil avatud K-R 11-17
ja L-P 11-15. Sissepääs tasuta.

Rüki galerii on kaasaegse kunsti näituse- ja müügigalerii Viljandi vanalinnas, mille eesmärk on tutvustada Eesti professionaalsete kunstnike loomingut nii kohalikele kui külalistele Eestist ja mujalt.

Avatud kell 15—18

Maikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

02.05. Maal, juhendajad Merike Estna, Alice Kask, Kristi Kongi, Holger Loodus
03.05. Fotograafia, juhendaja Madis Kurss
04.05. Anatoomiline joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk
05.05. Joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja
08.05. Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen
9.05. Joonistamine, juhendaja Lilli-Krõõt Repnau
10.05. Abstraktne joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja
11.05. Graafika, juhendajad Charlotte Biszewski, Eve Kask, Rene Haljasmäe, Viktor Gurov
12.05. Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Maria Erikson, Charlotte Biszewski, Britta Benno
15.05. Fotograafia, juhendajad Marge Monko, Paul Kuimet
16.—17.05. Stsenograafia, juhendajad Ene-Liis Semper ja Mark Raidpere
18.—19.05. Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Kirke Kangro, Merike Estna, Taavi Talve, Anu Vahtra, John Grzinich, Paul Kuimet, Taavi Piibemann, Sirja-Liisa Eelma, Eve Kask, David K. Ross

EKA kaasaegse kunsti magistrandi Sarah Noonani näitus Dirt Road Vent Space galeriis avatakse 2. mail kell 18.00.

24. septembril 2022 hävitas väike orkaan Atlandi ookeanis Kanadas pinnasteel mahajäetud puufarmi. Näitus Dirt Road (“Külavahetee“) sümboliseerib seda, kuidas kiindumus konkreetsesse asukohta ja kodu päritolu võib muuta paiga hinnaliseks.

Materjalid ja mälu teleporteerivad tuttavlikkust, liikudes ebaloomulikult läbi struktuuride ja värvide. Looduse eeterliku kõleduse uurimiseks loovad tekstiilist skulptuurid pinnastee abstraktse kujutise. See paigalduskeskkond meenutab selle hinnalise koha tundlikke jooni. See paljastab, kuidas abstraktsed vormid ja kujutlevad mälestused hülgavad meie kasvatuse juured – kahetsustunne aga maandatud noorusliku aususega.

Sarah Noonan kasutab oma äravisatud riideid ja asju, et muuta kulunud ja uuendatud kangad käsitsi õmmeldud segatehnikas skulptuurideks. Käsitöö- ja tekstiilmaterjalide valimatu kasutamise kaudu uurivad nad materjalide vastupidavust ja pehmust. Nende kunst paljastab meie ümber hapraid sentimentide kihte, mis loovad seoseid asustatud paikadega. Muutused ajas, kohas ja aktsepteerimises julgustavad meid tuvastama sisemise väärtuse tundeid.

Näituse lahtiolekuajad on 2.–7. mai kell 15.00–19.00.

Neljapäeval, 4. mail 2023 kell 17.00 avab Anu Vahtra Hobusepea galeriis isiknäituse „seinaääri mööda, trepist alla, uksest välja“. Näitus jääb avatuks 29. maini 2023.

Näitus „seinaääri mööda, trepist alla, uksest välja“ koondab uueks ruumiliseks tervikuks Anu Vahtra viimase kolme aasta jooksul valminud teosed. Fotode, videote ja leitud objektide vahendusel kajastub olukordade, lahenduste ja otsuste vaatlemise ja dokumenteerimise protsess pidevas ehitusjärgus olevas linnas. Teosed on algselt loodud näitustele Amsterdamis, Ateenas ja Brüsselis.

Näituse pealkiri on laenatud Anne Carsoni esseest „Chez l’Oxymoron” (1988). Näitust saadab kunstnik Lieven Lahaye tekstiline kaastöö ning kunstnik ja filmitegija Ingel Vaikla film. Graafilise disaini autor on Elisabeth Klement.

Anu Vahtra (1982, Tallinn) on foto-, video- ja installatsioonimeediumis töötav kunstnik, kelle looming on sageli seotud ruumilise konteksti või arhitektuurse keskkonnaga, kus loomingut näidatakse. Lähtudes konkreetse koha arhitektuurilistest iseärasustest ning ajaloolisest ja kontekstuaalsest taustast, keskendub Vahtra teostes sageli näituseformaadile ja näituseruumi spetsiifikale, kuid käsitleb ka linnaruumiga seotud küsimusi. Vahtra on osalenud mitmetel rahvusvahelistel grupinäitustel ja esinenud isiknäitustega nii Eestis kui ka mujal. 2017. aastal osales ta ISCP residentuuris New Yorgis ja 2020. aastal WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskuse residentuuris Brüsselis. Alates veebruarist 2022 töötab Vahtra Eesti Kunstiakadeemias kaasaegse kunsti magistriõppekava juhina.

Suur tänu: Maris Karjatse, Lieven Lahaye, Tanja Muravskaja, Ingel Vaikla, Johannes Säre & Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Roman-Sten Tõnissoo ja Ellen Vene sukelduvad Draakoni galeriis keskaja pimedusse. 

Neljapäeval, 4. mail 2023 kell 17.00 avaneb Draakoni galeriis Roman-Sten Tõnissoo & Ellen Vene ühisnäitus Valguse rüpes, ihates pimedusse.

Näitus jääb avatuks 27. maini 2023.

Roman-Sten Tõnissoo ja Ellen Vene näitus „Valguse rüpes, ihates pimedusse“ on kahe kunstniku vaheline jätkuv koostöö, kus autorite iseloomulikud käekirjad vahetavad asukohti, peegeldavad teineteist ja loovad uusi dialoogivorme.

Kohatundlike teoste kaudu püütakse lahti harutada ja ümber mõtestada visuaale fantaasiatest, mis ilmnevad seoses sooviga põgeneda maailma rahutu olemuse eest alternatiivsetesse keskkondadesse. Tehnoloogilistele arengutele toetudes on visuaalkultuuris veelgi jõulisemalt kinnistunud igakülgne viitamise ja sämplimise praktika, mille läbi on kaasajatunnetusse sugenenud eri ajastutest pärinevate fragmentide kollaaž. Sageli igatsetakse murrangulistel aegadel tagasi maagilisse arhailisusse, mis on mudeldatud taolise killustatud kujutlusliku möödaniku põhjal. Tallinna vanalinna südames asuvas Draakoni galeriis võtavad kunstnikud vaatluse alla keskaja, kui platvormi, kuhu projitseeritakse kõiksuguseid ideid ja ideaale. Näiteid keskaegse esteetika, sümbolite ja olustiku ümbertöötlemisest leiab kõikidest kultuurivaldkondadest, nii muusikast, moest, ilukirjandusest kui ka mängude- ja filmimaastikult. Keskaja pimedus on justkui vaheldus tänapäeva meeleheidet peegeldavate ekraanide värelevale valgusele.

Roman-Sten Tõnissoo (1989) on omandanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureusekraadi fotograafia ja magistrantuuri kaasaegse kunsti erialal, lisaks täiendanud end Prahas FAMU-s. Tema loomingu huviobjektiks on ajastule omane ihalus vaimsuse ja tähenduse järele, samuti agressiooni ning turvatunde haprad jõujooned. Peamiste töövõtetena eristuvad meediumiülene viitamine ja ruumilise dialoogimomendi otsimine, ning selles peituv potentsiaal visualiseerida uusi võimalikke tulevikuperspektiive. Viimased näituseprojektid on olnud „Your Afterlife Is Cancelled” koos Ellen Venega ARSi projektiruumis (2022), „Out of Sight Is Out of Mind” koos Ellen Venega Roam projektiruumis Berliinis (2022) ja „Dreams in Unfreedom” koos Sven Parkeriga Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis (2022).

Ellen Vene (1990) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri- ja installatsiooni osakonnas bakalaureuseõppe ja kaasaegse kunsti erialal magistrantuuri ning täiendanud end Viini Tarbekunstiülikoolis ja Central Saint Martins’i kolledžis Londonis. Tema installatiivse kunstipraktika keskmes on strateegiad, mis toetuvad kultuuriloole ja kunstiajaloole ning illustreerivad viise, kuidas ajaloolised süsteemid ja rollid olevikus peegelduvad. Viimased näituseprojektid on olnud „Harjutusi unistuste pidamiseks“ TYPA galeriis (2022), „See kõik ja ei midagi rohkemat“ koos Roman-Sten Tõnissooga ARSi projektiruumis (2022), „Out of Sight Is Out of Mind” koos Roman-Sten Tõnissooga Roam projektiruumis Berliinis (2022).

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Sidney Lepa residentuur-näitus „Jätke võtmed väljapoole..ma tean neid uksi, ma tean neid aknaid..uksed, aknad..avatud uste päev..lahtiste uste päev..aken kinni – uks lahti, uks kinni – aken lahti..iga aken on uks?”

4.04–3.06.2023

Kanal galeriis on kohal interdistsiplinaarne kunstnik Sidney Lepp, kes alustas aprilli alguses Liiva-ATE ruumides terve kuu kestva residentuuriga. Näituse protsessi kogemiseks on kõigil huvilistel võimalik aprillis Kanal galeriis kunstnikuga kohtuda. Näitus eksponeerib kunstivaldkonna telgitaguseid ja avab vaatajatele, kuidas näituse või projekti produktsioon toimub – miks ja mille baasilt tehakse valikuid, kuidas galeriisse näitust saada, kuidas toimub kunstniku areng protsessis.

Kunstnik peab kõige olulisemaks osaks näidata muidu näitusekülastajatele tihti nähtamatuks jäävat osa näitusest – protsess, ettevalmistused, produktsioon. Tavaliselt suunatakse publik kunstniku lõplikku loomingut tarbima ning ilma konteksti ja mahukate kaastekstideta on seda keeruline lugeda. Sellel korral avatakse aken otse loomingulise protsessi keskele. Võimalus on näha, kuidas tekivad ideed ning nüansse, mis tulemust mõjutavad. Saades osa protsessist, on võimalik suhestuda nii galerii toimimise kui ka kunstniku tegevusega.

Näituse fookusesse on toodud kunstniku ideed, diskussioonid, installeerijate ja galeristi tegevus ning inimestevaheline dünaamika. Näituse eksponaatideks vormuvad arvamused, mis protsessi mõjutavad. Projekt annab võimaluse osalistel näha näitust selle tekke erietappides, sattudes tunnistama võimalikku motivatsioonipuudust või teisalt loomepuhangut. Igal juhul võib soovi korral olustikku sekkuda. Püüe on näidata siiralt ja ausalt, kui palju tööd, ebaõnnestumisi ja õnnestumisi, ühe näituse produktsiooni juures kaasas käib.

Kahekuulise protsessi dokumentatsiooni talletuvad sellel perioodil ühiskonnas aktuaalseks osutunud teemad, olles hiljem ajakapslina meenutuseks antud hetkest.

Idee on inspireeritud William Grieve’i kultus(dokumentaal)filmi seeriatest “Symbiopsychotaxiplasm 1-3”.

Näituse visuaalne sissejuhatus.

Sidney Lepp (1994) on fluidum, kes (kunsti)maastikul väga kiiresti adapteerub. Enamasti käsitleb ruumi installatiivselt ning poogib teostele külge selliseid omadusi, et need oleksid võimalikult interaktiivsed. Sidney on lõpetanud EKA vabade kunstide BA ja kaasaegse kunsti MA. Tema seniseks mängumaaks on olnud Tallinn, Riia, Berliin, Kiiev ja Brüssel.

http://sidneylepp.com/

8.04 Kunstiministeerium

https://cca.ee/ajakiri/mida-motlevad-noored-kunstnikud

Näitus jääb avatuks 3. juunini 2023.

Graafiline disain: Henri Kutsar

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Võru linn

Kanal galerii

Liiva 11a, Võru, 65609

E–R 12–17 L 12–15

FB: Kanal galerii

IG: Kanal galerii

Rohkem teavet:

Mari Škerin / galerist

mariskerin@gmail.com

+372 53449447

Avamine 12.04 kell 18.00

Kunstnikud:
Gabrielė Adomaitytė (Leedu/Holland, 1994); Māris Ārgalis (Läti, 1954–2008); Milla Aska (Soome, 1993); Marikki Hakola (Soome, 1960); Madlen Hirtentreu (Eesti, 1993); Elvyra Kairiūkštytė (Leedu, 1950–2006); Miska Kukkohovi (Soome, 2001); Daria Melnikova (Läti, 1984); Rait Prääts (Eesti, 1952); Anna Škodenko (Eesti, 1986); Viktor Timofejev (Läti/USA, 1984); Justinas Vilutis (Leedu/Prantsusmaa, 1991)

Kaasautorid:
Anders Kreuger (Rootsi/Soome, 1965); Jaakko Pallasvuo (Soome, 1987); Miša Skalskis (Leedu/Soome, 1994)

“Millegipärast arvasid nad, et see näitus peaks kandma pealkirja Merevaik. Merevaik võib olla loodusvara, suveniir, seinavärv või viis, kuidas kogemata säilitada sääski, mis on täis dinosauruse verd, muutes Jurassic Parki võimalikuks.

Nad kujutavad seda kuraatorit ette. Tema nimi on Amber. Ta on Balti-Põhjamaade ringreisil, võttes ette pika reisi LA-st Vilniusesse, sõites inspiratsiooni otsima läbi Riia, Tallinna ja Helsingi. Pärast – Ibiza, lõbutsemiseks ja romantikaks.

Võib-olla on Amber pärit väikesest kuurortlinnast, kus on tunda salapära. Shallow Springs, Wyoming. Shallow Springs, Arizona. Ta on linnast lahkunud, kunstimaailmas edasi pääsenud, kuid Shallow Springsis toimunu kummitab tema unistusi.

Teel üle Balti-Põhjamaade tsooni näeb Amber seda, mida teised kuraatorid ei näinud. See piirkonna ülevaade ei anna talle tüüpilist postsovetlikku arhiivi, karmi, kuid hubast luterlikku interjööri, müstifitseeritud suhteid samblikega ega pingelist X-is-uus-Berliin jahedust.

Amberil on tore. Need saidid tunduvad talle külluslikud ja lummavad. Võib-olla on just tema kohalolek need sellised. Ta tantsib. Inimesed mõtlevad liiga palju, ütleb ta endale. Tema uued balti sõbrad pakuvad talle üliõhukest sigaretti. Kas see on Vogue, küsib ta. Ei, glamuur, vastab tema sõber.”

Näitus avatud 22. juunini, 2023.

Info

„Entroopia kadalipp”
Zody Burke, Taylor “Tex” Tehan, Joonas Timmi, Lauri Raus
06.—28.04.2023
Avamine: 06.04, kell 18.00

Pole midagi müstilisemat televiisorist, mis mängib tühjas toas … äkitselt paljastab televisioon oma tõelise olemuse: ta on video teisest maailmast ega ole otseselt kellelegi suunatud, näidates ükskõikselt oma pilte, olles samas ükskõikne enda edastatud sõnumite vastu (väga hästi võib kujutleda teda töötamas ka pärast inimese kadumist siit maailmast).

— Jean Baudrillard, Ameerika

“Entroopia kadalipp” kutsub vaatajaid sisenema transmuteerunud ruumi. Näitust inspireerisid lapsepõlvega seotud, nostalgiast koormatud mälestused: suveõhtused seiklused lõbustusparkides ja maanteeäärsetes motellides.

Mängides selliste ruumide psühhogeograafiast tulenevate ootustega, juhatab näitus vaatajaid mõtisklema vastuolu üle, mis valitseb meie päritud maailma fantaasiate ja soojeneva planeedi tegelikkuse vahel.

Solastalgia on mõiste, mis kirjeldab keskkonnamuutustest põhjustatud emotsionaalset või eksistentsiaalset ärevust. Näitusel materialiseerub solastalgia narratiivi põimitud teoste ja artefaktidega. “Entroopia kadalipp” on meie kaasaegne apoloogia, mis kasutab arhitektuuri kui arhetüüpi ja uurib läänelikustumise järgseid arusaamisi rahvuslikust identiteedist ja selle kummitusliku ajaloo poorsust. Siin selgub, et antropotseeni tingimustes hägustuvad varasemalt tunnetatud piirid utoopia ja düstoopia kategooriate vahel.

Jätkates keskkonna ja arhitektuuriga transformatiivselt tegelevate teoste traditsiooni, nagu näiteks Gregori Schneideri “Totes Haus u r” ja Jonah Freemani “Hello Meth Lab in the Sun”, aga kuulatades ka Robert Ashley hiliskapitalistlikust melanhooliast kannustatud ooperikompositsioone, rullub “Entroopia kadalipp” lahti lineaarse arheoloogiliste väljakaevamiste rajana. See on narratiiv liikumisest ja kohatusest, mis lähtub arusaamisest, et nähtamatud ja emotsionaalsed kujutelmad saab tuua nähtavasse sfääri ja tekitada igatsuse, hirmu ja isegi kohutava õuduse tunnet.

Kommentaar kunstnikelt…

Maanteeäärne motell on Ameerika Ühendriikide mandrialal korduv tunnusjoon, mis on aga täiesti puudu Eestist. Seda nähakse kui iseenesestmõistetavat kohta, kus väikesed tragöödiad võivad aset leida. See on paik, mis hoolimata arvukusest mandri osariikides paistab nähtamatu välismaailmale ning tänu millele allasurutud emotsioonid kerkivad kergelt pinnale. Näitusega “Entroopia kadalipp” on meie eesmärk ebatavalises asupaigas tegeleda sürreaalsusega, mis hägustab mälu ja ajaloo kokkupuutepunkte ning luua kummituslik simulaakrum ruumist, mis eksisteerib erinevate kohtade vahel. Meie koostöö jaoks on oluline kultuuri poeetiline muundumine, mis leiab aset, kui maailma erinevates kohtades asuvad riigid peegeldavad ja mõjutavad üksteist.

Meie kontseptsioonile on omane arusaam, et Ameerika Ühendriigid eksisteerivad osaliselt meedia poolt alalhoitud fantaasiana. Kaks kunstnikku meie tiimist on pärit Ameerikast, kuid hoolimata sellest on meie kogemus oma koduriigist teistsugune, kui see Ameerika, mis asetseb kultuurilise status quo kujutelmades. Teised kaks kunstnikku meie tiimist on pärit Eestist ja on märkimisväärse osa oma ajast pühendanud Ameerika üle fantaseerimisele ning nende fantaasiate võrdelmisele faktidega. USA-ga ausalt tegelemine tähendab, et tuleb rinda pista kõikjal varitsevate varjudega, mis korraga seisavad vastu tõele ja domineerivad riigi emotsionaalses kartograafias, aga ka lõputu hulga populaarsete fantaasiatega, mis pakuvad alternatiivseid pilte sellele USA-le, nagu ta päriselt olemas on.

Zody Burke on Ameerika multidistsiplinaarne kunstnik, kes kritiseerib oma töödes hiliskapitalismi absurdsust ning sellest võrsuvaid mütoloogiaid ja arhetüüpe, jättes samal ajal ruumi ka vahepealsustele, et soodustada erinevaid koosolemise viise. Ta töötab muuhulgas skulptuuri, illustratsiooni ja heliga ning soovib oma loominguga näidata, et ühiskondlikud arusaamised identiteedist, sümboolikast, jõhkrusest ja hierarhiast võivad olla haprad ja meie enda kujundada, ent ometi vormivad need paradoksaalselt peaaegu kõiki meie elu tahke.

Taylor “Tex” Tehan on Ameerika Ühendriikidest pärit interdistsiplinaarne loomeinimene ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini magistriprogrammi üliõpilane. Ta töötab tekstiili, heli, metalli, puutöö ja filmiga ning tema loomingut kannustab Lääne-Ameerikaga seotud maastik, nostalgia, spekulatiivne tulevik, mütoloogia ja romantika. Tehan on varasemalt tegutsenud moevaldkonnas, töötades disainerina erinevate brändide jaoks ja teinud oma viimase praktika Louis Vuittoni meesteriiete disainitiimis Pariisis. Tema huvid kohtuvad moe, muusika, kaasaegse kunsti, filmi ja graafilise disaini kokkupuutepunktis, panustades neis rõhku just keskkonna-kogemuslikele teemadele.

Joonas Timmi on Eesti kunstnik ja disainer, kes uurib kaasaegse käsitöö identiteeti, kombineerides traditsioonilise puutöö tehnikaid VR-modelleerimise, 3d-printimise ja CNC-freesimisega. Üks tema viimastest teostes “Tõmme” oli 2022. aasta jaanuaris eksponeeritud Hobusepea galeriis näitusel “Teostamata olevik”. See installatsioon kombineeris looklevaid vineerist vorme tekstiiliga, luues alternatiiv-reaalsustest inspireeritud trooniliku struktuuri.

Lauri Raus on Eesti laulukirjutaja ja kitarrist, kes on enim tuntud oma töödega kaasaegse kantri ja shoegaze’i bändis Holy Motors. Ta tegeleb oma loomingus läänelike muusikatroopidega distantsilt, muutes oma tõlgenduse Americanast millekski peenetundeliselt erinevaks ja täiesti ainulaadseks. Rausi bändi esindab New Yorgi indie-plaadifirma Wharf Cat, mis on võimaldanud tal tuuritada USA-s ning lõhkuda, laiendada ja muuta oma suhet muusikalise traditsiooniga, mida ta kasutab oma loomingu alusena. Raus õpib Tallinna Ülikoolis antropoloogiat.

10. aprillil esietendub Kanuti Gildi SAALis EKA kaasaegse kunsti magistri Karolin Poska uus lavastus “Lucky Charm”, milles on lisaks Poskale laval ka Sveta Grigorjeva ja Shion Yokoo-Ruttas.

Etenduse meeskonnas ohtralt EKA praeguseid ja endiseid tudengeid.

Koreograaf: Karolin Poska
Etendajad: Sveta Grigorjeva, Shion Yokoo-Ruttas, Karolin Poska
Helikunstnik: Katrin Enni
Dramaturg: Maret Tamme
Valguskunstnik: Karolin Tamm  Kostüümikunstnik: Lisette Sivard
Videokunstik: Taavi Varm
Tehniline lahendus: Tarvo Porroson
Fotod: Vojtěch Brtnický
Projektijuht: Kaie Küünal
Kaasprodutsendid: Karolin Poska, Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital, Culture Moves Europe

Lavastuse raames uurib Karolin Poska isehakanud antropoloogina nälga üleloomulike jõudude järele, otsides vastust küsimusele “miks inimesed usuvad?”. Prooviperioodi käigus külastas Poska selgeltnägijaid, helistas ennustusliinile, lasi koostada endale sünnikaardi ja aurapildi ning käis tarokaardi lugemisel. Samuti avas Poska ise ennustusliini, millele kõik soovijad helistada saavad.

Poska kirjeldab lavastust nii: “Mõnikord on elu päris hirmus ja inimesed teeksid mida iganes, et peidetud ohtusid vältida. Aitavad kristallid pere tervise eest hoolt kanda, astroloog minapilti avada, tarokaardid tuleviku eest hoiatada, õige jalaga voodist tõusmine paremat päeva manifesteerida või kolm korda vastu lauda koputamine näilist turvatunnet tekitada?”

Märtsis viibis lavastuse tiim kolm nädalat Prahas Bazaar Festivali residentuuris, mille tulemusi ka kohalikule publikule näidati. Pärast etendusi Tallinnas näeb lavastust juba Tartus festivalil Ümberlülitus ning Helsingis Baltic Take Over festivalil.

Karolin Poska on Tallinnas tegutsev koreograaf, etenduskunstnik ja tantsija. Läbi oma loomingu proovib ta rahuldada enda ahnet uudishimu, otsimistetungi, elamuste- ja kogemustenälga ning aru saada, mis tunne on antud hetkel maailmas elada. Talle meeldib transformeerida reaalsust, mängida objektide ja publiku ootustega. Hiljuti lõpetas ta EKA kaasaegse kunsti magistri ning pärjati Noore Kunstniku autasuga. Karolini kõige hiljutisemad lavastused “Untitled” ning “Sinu nirvaanale” olid mõlemad nomineeritud Eesti teatri aastaauhindadele.

Lavastus on eesti ja inglise keeles.

Etendused Tallinnas 10., 14. ja 15. aprillil, Tartus 4. mail ning Helsingis vahemikus 7.-11. juuni.

Lisainfo: www.saal.ee