Rubriik: Maal

Olete oodatud ühisnäituse ,,Heinaaeg. Igaviku igatsus.”  avamisele 11. novembril kell 18.30 Manufaktuuri 7/2, Tallinn. 

2025. aasta 12. november – 18. detsember korraldavad Tallinnas, Manufaktuuri kvartalis Martin Mikson, Anna-Liisa Pärt, Paul Aadam Mikson, Juulia Aleksandra Mikson ühisnäituse ,,Heinaaeg. Igaviku igatsus.”.

,,Heinaaeg. Igaviku Igatsus.” on näitus, mis mõtiskleb inimese ja looduse vahekorra, aja kulgemise ning ellujäämise rütmide üle. Kui kunagi tähendas heinaaeg ärevat ootust ja sõltuvust ilmast, siis nüüd on see muutunud poeetiliseks kujundiks – igatsuseks rahu ja tasakaalu järele muutuvas maailmas.

Näitus peegeldab kunstnike isiklikku ja ühist suhestumist tuttavate maastikega, mis on pidevas muutumises. Näitus kutsub märkama looduse rütmi ja meenutab, kui habras on side, mis meid selle rütmiga seob.

Martin Mikson on stsenograaf ja maalikunstnik. Ta on loonud mitmeid kujundusi Eesti teatrites.

Anna-Liisa Pärt on stsenograaf ja maalikunstnik.

Paul Aadam Mikson on metallikunstnik, kes tegeleb suuremõõtmeliste sepisvormidega.

Juulia Aleksandra Mikson on tekstiilikunstnik, kes uurib materjalide vahelisi piirialasid. 

Kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia vilistlased.

Graafiline disain: Juulia A. Mikson

Näitust toetavad: Hepsor, Põhjala Pruulikoda, Õllenaut.

Tütar galerii osaleb 6.-9. novembril maailma pikima ajalooga rahvusvahelisel kaasaegse kunsti messil Art Cologne, esitledes Tõnis Saadoja värskeid, seni näitustamata teoseid sarjadest „Mäletamise mudel” ning „Kõrgus merepinnast”.

Esitletav väljapanek on edasiarendus 2024. aastal galeriis Tütar eksponeeritud näitusest „Siis“, kus olid samuti väljas teosed mõlemast nimetatud maalisarjast.

Näitusele saateteksti koostanud kirjanik Aare Pilve sõnul kujutavad seeria „Mäletamise mudel“ maalid „karpi püütud“ linnavaateid. Neist mõnesid pole enam reaalsuses olemas, nii et nad on pildid minevikust – või õigemini, nad on pärit silmapõhja mälust, kus põhiline on ere ja pehme suvine pärastlõuna- või õhtuvalgus. Seda mälust pärit valgust on siis uuesti näidatud analoogfilmile, kus valgus ei ole erinevalt digikaamerast „arvutuse“ tulemus, vaid puudutab tundlikku ja tajuvat pinda ise. Sellest analoogpildist on uuesti valgus läbi lastud ning projitseeritud see metafüüsilisena mõjuval tumedal peegelpinnal asuvasse mitte-metafüüsilisena mõjuvasse pappkarpi. Seejärel on pilt läbi kunstniku silmapõhja uuesti värvidega lõuendile maalitud. See on „valgushetkede arhiiv“, mis heidab pimedusse oma kuma; katse tõestada valgusemälu kadumatust keset kaduvat valgust.

Maalisari „Kõrgus merepinnast“ koosneb katsetest kasutada taeva ja pilvede kujutamisel vanaaegseid maalimis- ja lõuenditöötlustehnikaid ning on seega samuti teatav mäletamise ja meenutamise projekt, sedakorda otsesemalt maaliajaloo tasandil.

Tõnis Saadoja (1980) on maalikunstnik, kes töötab realismi eri tahkude ning ajaloolise ja kaasagse maali ühisosa otsimisega. Põhiteemadena korduvad tema loomingus mälu, koha ning tähenduse suhted. Tema teoseid iseloomustab kontseptuaalne ülesehitus ning tehniliselt eripärase vormi otsing vastavalt kujutistele. Valdavalt moodustub Saadoja looming terviklikest sarjadest, milles valitud motiiv varieerub kuni mitmekümneosalises pildireas. Kasutades tihti oma loomingu lähtepunktina fotot, tegeleb ta fotograafilise representatsiooni näilise pretensioonituse ning samas foto võimega reaalsust peegeldada.

Tõnis Saadojat on auhinnatud Vaal galerii noore kunstniku preemiaga (2004); Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2006, 2008, 2012); Köler Prize’i publikupreemiaga (2011); Kristjan Raua preemiaga (2013) ja Konrad Mäe medaliga (2015). 2025. aastal pälvis kunstnik Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Kunstimess Art Cologne toimub 6.-9. novembrini Saksamaal Kölnis. Tütar galerii väljapanek asub Koelnemesse hallis 11.2 alal N015.

Tütar galerii osalemist messil toetavad Kultuuriministeerium ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.

Avamine: 30. oktoober, kell 18.30-20.00

PoCo kutsub avastama noore kunstniku Marit Loitmetsa tundlikku ja värviküllast maailma, kus jäädvustunud õrn nostalgia ja hetkes olemise võlu.

Marit Loitmets (sündinud 2004) on Eestist pärit maalikunstnik, kes õpib Eesti Kunstiakadeemias maali erialal, bakalaureuseõppe 3. kursusel.

Tema kunstipraktika keskmes on inimene – oma loomulike detailide, ajahambast puretud esemete ja mineviku nostalgilise müstikaga. Loitmetsa loomingus põimuvad tugev koloriit, kontrastid ja tasakaal pindade vahel, mis loovad sügava visuaalse harmoonia.

Käesoleva väljapanekuga soovib kunstnik jutustada nostalgilise loo – aknast avanevast vaatest, kust kumab alati lootust andev päikesekiir. Marit on süvitsi uurinud pitsimustrite kavandeid, tuues nende peene esteetika uude meediumisse ja pakkudes neile värsket visuaalset väärtust.

Kõik huvilised on oodatud, vajalik on eelregistreerimine.

Tartu Kunstimaja suures saalis on 9. novembrini 2025 avatud Merike Estna isikunäitus „Ookean”.

Näituse kuraator on Maria Arusoo.

Näituse kandvaks teemaks on emaduse kaudu avanev elu ja surma eksistentsiaalne kokkuliidetus. Okeaanilise õnne ja armastuse kõrval on samaväärselt kohal valu ja kaotus ehk teemad, mis sünni ja emaduse kontekstis enamasti vaiba alla lükatakse, kuid mis on seal väga teravalt esil. 

„Emaduse teema tuli kunstniku loomingusse peale tema enda poja sündi ja viimase nelja aasta jooksul on see kasvanud kandvaks teljeks tema teostes. Esiti ilmus see ettekuulutavalt kummitusena ühel maalil kui kunstnik ise veel oma lapseootusest teadlik polnud, kuid sealt edasi on see kasvanud ja laienenud. Estnat huvitab ka emaduskogemuse kunstiajalooline vaade. Näituse üheks oluliseks teemaliiniks on ka Estnat juba üle kümne aasta huvitanud küsimused elavast maalist – kuidas on võimalik maali kui pigem staatilist ja hierarhilist objekti ellu äratada ja vaatajaga suhestuma panna. Tartu Kunstimaja näitusel saabki näha viieosalise monumentaalteose „Ookean“ maaliprotsessi kulgu, kui kunstnik igal teisipäeval seda edasi maalib. Nimetatud maal ei ole mõeldud valmis saama, vaid jääb edasi maalimisse ka tulevastel näitustel kuni kunstniku surmani, nagu ta seda ise manifesteeris,” selgitab näituse kuraator.

Merike Estna (s 1980) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti eriala (BA, 2005) ja Londoni Ülikooli Goldsmithsi kolledži (MFA, 2009). Lisaks on ta lõpetanud ka Tartu Kunstikooli (2000). 2025. aastast on ta Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala külalisprofessor. Estnat on hinnatud mitme Eesti kunstipreemiaga: Hansapanga stipendium (2004), Eduard Wiiralti stipendium (2005), Konrad Mäe stipendium (2014). Aastatel 2017–2023 oli ta Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna dotsent. Aastatel 2020–2022 oli Estna üks kunstnikupalga saajatest. 2026. aastal esindab Merike Estna Eestit 61. Veneetsia biennaalil.

Estna on osalenud rahvusvahelistel näitustel nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui ka Ladina-Ameerikas, sh Museo de Arte Contemporaneo Queretaros Mehhikos, Fundacion Casa Wabis Mehhikos, Publicsis Helsingis, Kiasma kunstimuuseumis Helsingis, Galeria Karen Huberis Mehhikos, Bosse & Baumis Londonis, Kunstraumis Londonis, Georg Kargli galeriis Viinis ning Temnikova & Kasela galeriis Tallinnas. Estna olulisemad isiknäitused on toimunud 2022. aastal Kai Kunstikeskuses Tallinnas, 2019.–2020. aastal Malmö Moderna Museetis, 2018. aastal Riia kaasaegse kunsti keskuses Kim? ning 2014. aastal Tallinnas KUMU Kunstimuuseumis.

Graafiline disainer: Martina Gofman
Tõlge: Keiu Krikmann

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus

Tänud: Evelyn Raudsepp, Jaime Lobato, Aime Estna, Kõu Fortino Lobato Estna, Lumi Marisol Lobato Estna, Alma Cardoso, Jaime L. Hernández, Aleksander Tsapov

Maalikunstnik Tõnis Saadoja näitus „Kestev olevik” avaneb neljapäeval, 23. oktoobril kell 18.00 Tütar galeriis (Vesilennuki 24).

Kirjanik Aare Pilv märgib näituse saatetekstis: „Tõnis Saadoja eelmised näitused tegelesid valgusetaju ja mälu vahendatuse ning tihendatusega – kuidas kontsentreerida läbi mitmete filtrite mälus olevaid valgusi, aga ka see, kuidas erinevad maalitehnikad seda võimaldavad ja kehastavad.
Tõnis Saadoja uus näitus „Kestev olevik“ mõneti jätkab valguse ja aja teemat, kuid ühtlasi teeb eksperimentaalse täispöörde. Siinne sari on maalitud en plain air, natuurist vabas õhus, iga maali valmimise aega on piiranud loodusliku valguse muutlikkus paari tunni jooksul. Nõnda on need maalid hetkele kontsentreerumise harjutused, uurimused sellest, kui pikk on hetk, ja sellest, milline saab olla ühe kestva hetke ekvivalent lõuendipinnal. Mõnes mõttes on need maalid performatiivse kunstnikuteo dokumentatsioon, kuid teises – ja olulisemas – mõttes on nad meditatsioon selle üle, mida tähendab olevik ja kui kaua ta kestab, ehk siis – millal olevik valmis saab.”

Tõnis Saadoja (1980) on maalikunstnik, kes töötab realismi eri tahkude ning ajaloolise ja kaasagse maali ühisosa otsimisega. Põhiteemadena korduvad tema loomingus mälu, koha ning tähenduse suhted. Tema teoseid iseloomustab kontseptuaalne ülesehitus ning tehniliselt eripärase vormi otsing vastavalt kujutistele. Valdavalt moodustub Saadoja looming terviklikest sarjadest, milles valitud motiiv varieerub kuni mitmekümneosalises pildireas.

Näituse saatetekst: Aare Pilv
Graafiline disain: Ott Metusala

Quistrebert Brothers, Sirja-Liisa Eelma
ZOOM
17. oktoober 2025 – 17. jaanuar 2026
Avamine 16. oktoobril kell 18.00 
 
Oled südamest oodatud prantsuse kunstnikeduo Quistrebert Brothers (Florian ja Michael Quistrebert) ja eesti kunstniku Sirja-Liisa Eelma ühisnäituse avamisele 16. oktoobril kell 18.00.

Jorge Luis Borges kirjutas, et iga kirjanik loob enda eelkäijaid ise, ühendades uueks järjepidevuseks ajaloos hajutatud tegelasi, võimaldades neid mõista teistmoodi kui enne teda. See kehtib ka kunstnike kohta, ja mitte ainult mineviku eelkäijate, vaid ka oleviku kaasamõtlejate avastamises. Midagi sarnast juhtus, kui Sirja-Liisa Eelma kätte sattus Florian ja Michael Quistreberti näituse kataloog. Loominguliste paralleelide äratundmine päädis siinse ühisnäitusega, mille pealkiri võiks viidata muu hulgas töömeetodile – pildikadreerimise või sidevahendi mõistes. Mõlemad autorid eksponeerivad uusi teoseid, mis jätkavad nende loomingu varasemaid liine ja ehitavad dialoogi sarnasuste vahel, neid võimendamata või teadlikult sobitamata. Oluline roll on siin geomeetriliste struktuuride semantilisel potentsiaalil: võimel mõtiskleda oma kunstimeediumi ajaloo ja hetkeseisu üle, aga ka traditsioonilise ornamendi kombel avada nappide vahenditega olemuslikke protsesse. Põnevaid mänge loob omakorda kombinatoorikameetod, mis seab eri viisil kokku piiratud arvu elemente, hoidudes seejuures visuaalsest ületootmisest ning osutades vastupanu tänapäeva infouputusele; kaasates kunstikogemusse meditatiivse ja hüpnootilise aspekti. Sedaviisi on kunstnikel õnnestunud luua avatud kujundeid, millele võib omistada väga erinevaid tähendusi.

– Elnara Taidre

Viimase kahe aastakümne jooksul on Quistrebert Brothers abstraktset maalikunsti ümber defineerinud, kasutades laia valikut tehnikaid – alates toorest õlivärvist, tööstuslikust autovärvist ja modelleerimispastast kuni epoksiidini jt. Nende teadlikult dekoratiivne looming väljendab Florian ja Michael Quistreberti pidevat uurimistööd ja katsetusi valguse ja arhitektuuriga, luues illusiooni helendusest ja sügavusest. Varjutuste ja hajutustega töötades loovad nad katkestuse ja jätkuvuse efekte, mida vaataja pilk omaenda moel taasloob, lähtudes võrkkesta püsivuse mõjust; geomeetrilised vormid lahustuvad sageli keemilise ebastabiilsuse erutuses.

Sirja-Liisa Eelma on minimalistlikus laadis töötav kontseptuaalne maalikunstnik, kelle loomingu läbivateks teemadeks on tühjus, vaikus ning nähtava ja nähtamatu suhe. Tema loomingut iseloomustab meditatiivsus ja õrnus, tema teosed loovad vaatajale ruumi puhkehetkeks ja sisekaemuseks. Eelmat paelub ruumipoeetika, tema maalid ja installatsioonid on sageli kohaspetsiifilised, olles üles ehitatud kujundi näilise korduse printsiibile ning varjundi- ja motiivimängudele. Kunstniku värvikäsitlus on tundlik, läbimõeldud ja nüansseeritud, valdavalt pastelne. Eelma maalistseenidest õhkub nii mõnigi kord sakraalset helgust, transtsendentsust ning justkui igatsust kaotatud paradiisi järele.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

24. septembril kell 18.00 avaneb Artrovert galeriis kaasaegse kunstniku Brenda Purtsaku isiknäitus “Vaiksed kihid”.

Brenda Purtsaku kunstipraktika on seni kajastanud teemasid inimese bioloogilisest kehast, sünnist, surmast, perekonnast ning sugulusest. Kaasaegse maalikunsti näitus, mille juures peamisteks märksõnadeks on mittekristlik kunst, kaastunne ning eneseohverdus, ühendab endas kõik ülalnimetatud teemad.

Näitus räägib inimesest, kui kultuurilisest artefaktist ning pakub mõttelisi paralleele näituse jaoks loodud teoste ja tuntud ajalooliste kunstiteoste vahel näiteks nagu Michelangelo Pietà skulptuur ning Madonna teosed lapsega. Mõlema sümboli desakraliseerimine võimaldab kunstnikul käsitleda erinevaid isiklikke ja kultuurilisi tähendusi laiemalt, mis ei ole seotud usukultusega.

Maalikunstile lisaks saab näitusel näha veel keraamilisi teoseid ja söejoonistusi. Brendale lapsepõlvest meelde jäänud “My little pony” mänguasju tähistav keraamiline seeria koosneb värvilistest ponidest, kelle keha küljel leiduvad unikaalsed sümbolid, mida kutsutakse   “armsad märgid”. Need tähistavad just ühele kindlale ponile omast unikaalset annet ning tema ühendust ja suhet sellega. Ponid, isikud Brenda maalidel ning söejoonistustel võivad tunduda esmapilgul kohati lõpetamata ja kokku kollaažitud. Kuid inimese mälestused ei olegi kristallselged või teatud laadi peatumist võimaldava kvaliteediga nagu seda võimaldavad foto- ja filmi meediumid. Aja möödudes lisandub neile uusi kihte või avastame mõned, mille olemasolu varem ei märganudki.

Näituse korraldus

Asukoht: Artrovert Galerii, Ristiku tn 10, Tallinn

Avamine: 24.09, kl 18

Avatud: 24.09–01.11.25, T-L 12–18 

Kuraator: Liisi Kõuhkna

Graafiline disain: Rainer Kasekivi

Tehniline tugi ja tänud: Kultuurkapital, Artrovert Galerii, Brenda perekond, Maria Elise Remme, Keithy Kuuspu, Ian Simon Märjamaa

Aastast 2013 Londonis elav ja töötav Eesti kunstnik tutvustab oma loomingut ja loomingulisi protsesse.

Angela Maasalu (1990) on maalikunstnik, kes käsitleb oma loomingus isiklikke ja intiimseid teemasid. Teda huvitab vastuoluline inimkogemus, mis tunnistab korraga õnne ja õnnetust, elu dramaatilisust ning koomilisust. Maasalu jõudis isiklike ja argieluliste teemadega tegelemiseni magistriõpingute käigus ning pärast kooli lõpetamist on ta puudutanud oma põlvkonnakaaslaste igapäevaseid probleeme. Oma loomingus käsitleb ta sotsiaalsust, suhteid, personaalset ruumi ja kodutunnet.

Angela Maasalu on õppinud Tartu Ülikoolis maali ja kunstiajalugu (BA 2012), Eesti Kunstiakadeemias maali (MA 2015) ning täiendanud end Inglismaal UAL Central Saint Martinsi ülikoolis (2013–2014). 2017. ja 2019. aastal oli ta nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale (varem Sadolini kunstipreemia). Tal on olnud isikunäitusi Tallinnas, Londonis, Irákleios Kreekas ja Shanghais.

Neljapäeval, 22. mail kl 16.00 avatakse ARS Projektiruumis (Pärnu mnt. 154, Tallinn) Eesti Kunstiakadeemia maali eriala II kursuse tudengite ühisnäitus „Kata-stroofe“.

Näitusel osalevad: Aleksander Kiigemägi, Alec Hales, Kirke Kits, Marit Loitmets, Liisa Nurklik, Veronika Pavliuk, Elery Sallert, Polina Solovjova.

Näitus toob kokku kaheksa eriilmelise noore maalikunstniku teosed, keda ühendavad jagatud stuudioruum, õpingud ja ajastu, kuhu ollakse sündinud. Lisaks ühendab eksponeeritud teoseid formaat, maalide loomisel oli aluseks suur, enamasti 2x3m suurune valge lõuendipind. Selline pind esitab mitmeid väljakutseid, eeldab planeerimist ja oskust säilitada värskus ka töö edenedes, pikema aja jooksul. Suur maal on nagu maraton, kus tegijal tuleb säilitada säde lõpuni, teada ja planeerida idee ja jõuvarudega pikema aja ja suurema pintslikaare ulatuses.

Maalid neil lõuendeil varieeruvad figuratiivsetest abstraktsete käsitlusteni, tunnetus on valdavalt poeetiline ja sisekaemuslik. Näituse saateks kirjutavad kunstnikud ise:

„Seintel on meie värsid, tehtud liistudest, lõuendist, värvist ja millestki nende vahel. Oleme haaranud selle järele, mis meid ahvatleb, kummitab, kosutab, küsitleb ja vastust ei anna. Mis võiks olla vastus, osutub hoopis kaldkriipsuga vastandipaariks nagu kontroll/usaldus, miski/mittemiski, keeruline/absurdne, tühjus ja täidetus, individuaalsus ja peidetus.“.

Näitus on avatud kuni 15. juunini, K-L kl 12-18, P kl 12-16.

Tudengeid juhendasid Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask ja Holger Loodus.

Näituse graafiline disain Pärtel Eelmere, foto autor Mikk Keis.

Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond, Rott/Rat, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit, ARS Kunstilinnak, Põhjala Brewing AS, Kulinaaria OÜ, Punch Club OÜ.

Näitust korraldab Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond.

Kontakt: sirja-liisa.eelma@artun.ee, holger.loodus@artun.ee

Näitus kuulub Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE ’25 satelliitprogrammi.