Avatud loengud

EKA disainiteaduskond kutsub kõiki osa saama vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2023, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Sarja kolmanda vestlusõhtu eestvedajaks on Taidestuudiumi/Craftsi õppekava. Külalisesinejaks on Tinna Gunnarsdóttir, kellega vestlevad Juss Heinsalu ja Kärt Ojavee.

REGISTREERU SIIN

Läbi igapäevaste esemete ja disainiuuringute mõtestab Tinna keskkondi, nii koduseid kui ka looduslikke. Ta asetab materjali ja tehnoloogia ootamatutesse oludesse, tekitades nii erinevaid vaatenurki, laiendatud kogemusi ja keerulist konteksti. Tema terve elu kestnud sukeldumine Islandi maastikesse aitab kaasa tema arusaamisele ruumilisest teadvusest, mis väljendub formaalselt materiaalsete objektide kaudu.

Vestlusõhtu toimub inglise keeles.

Osalejate tutvustused:

Kärt Ojavee on disainer-kunstnik ja teadur, Eesti Kunstiakadeemia ja Taidestuudiumi õppekava külalisprofessor. Tema töö kunstniku ja disainerina keskendundub tulevikule, tekstiilide ja materjalide kontseptsioonidele. Ta eksperimenteerib uute tehnoloogiate ja traditsiooniliste käsitöötehnikatega, katsetades mõlema eriala piire. Lisaks akadeemilisele uurimistööle ja materjalide uurimisele loob ta lavakujundusi ja kostüüme.

Juss Heinsalu on kunstnik, Disaini ja rakenduskunsti MA õppekavajuht ning Taidestuudiumi üks eestvedajatest. Oma loomeprotsessis tegeleb ta savi kui elu kandjaga, põimides materjalipõhist stuudiopraktikat teaduslike hüpoteeside, mütoloogia ja rahvatarkustega. Väljundina valmivad erinevad rakenduslikud ning spekulatiivsed lahendused, mis toovad esile mineraalainel põhinevaid alternatiivseid eluvorme ja koosluseid.

EKA disainiteaduskond kutsub kõiki osa saama vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2023, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaks on Sotsiaalse disaini magistriõppekava. Vestlust modereerib Ruth-Helene Melioranski ning vestluses osalevad Michał Stefanowski, Eva Liisa Kubinyi ja Daniel Kotsjuba.

Õhtu algab Michał Stefanowski loenguga sotsiaalset disainist kui praktikast, mida illustreerivad näited maailmast ja Varssavi Kunstiakadeemias teostatud projektidest. Järgneva vestluse fookuses on sotsiaalse disaini mõju ja tähenduskihid. Arutleme selle üle, millised on sotsiaalse disaini sekkumisvõimalused ja mis on sotsiaalses disainis teisiti kui teistsugustes disaini lähenemisviisides. Ehk miks on või ei ole oluline tegeleda sotsiaalse disainiga.

Vestlusõhtu toimub inglise keeles.

REGISTREERU SIIN

Osalejate tutvustused:

Peaesineja Michał Stefanowski töötab aktiivselt disainerina ja on INNO+NPD disainimeeskonna liige. Ta on loonud disainilahendusi toodetele, tänavamööblile, pakenditele, teeviidasüsteemidele ja visuaalsele kommunikatsioonile. Ta on muu hulgas Varssavi linna infosüsteemi, Varssavi kuningalossi infosüsteemi ja Poola Riigipanga visuaalse identiteedi kaasautor. Ta on Varssavi Kunstiakadeemia disainiosakonna juht.

Ruth-Helene Melioranski on Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna dekaan. Ta on tegelenud disainiuuringute, -praktika ja -haridusega, keskendudes sellele, kuidas disainiga käsitleda lahendada ühiskondlikke väljakutseid. Ta kontseptualiseerib uusi ja kujunevaid disainipraktikaid kõrghariduse ja professionaalses kontekstis oma disainiuurimuslike projektide kaudu. Oma erialases praktikas juhib ta mitmeid strateegilisi, teenuste ja koossdisaini projekte, et aidata partneritel ette kujutada oma tulevikuvõimalusi ja luua stsenaariume tervishoiu ja heaolu valdkonnas.

Enne dekaaniametit töötas ta disaini ja tehnoloogia tuleviku magistriõppekava juures ning juhendas selle üliõpilaste meeskondi nende disainipõhiste innovatsiooniprojektide läbiviimisel. Ta oli Eesti Disainikeskuse asutajaliige (2008-2011) ja enne seda Eesti Disainiaasta juht (2006-2007).

Daniel Kotsjuba töötab avalike teenuste disainerina Riigikantselei Innovatsioonitiimis. Tema ülesanne on aidata ministeeriumitel ja nende allasutustel kujundada oma teenuseid, protsesse ja strateegiaid kasutajakesksemaks. Innotiim toetub oma töös disainiprotsessile, pöörates erilist tähelepanu käitumisteadustele ja eksperimenteerimisraamistikule.

Eva Liisa Kubinyi on disainer ja loovuurija, keda paeluvad laste ja noorte osalusvõimalused ühiskonnas, avatud mängu printsiibid ja vaimset heaolu toetavad hoolitsusmudelid. Oma disainipraktikas toetub ta paralleelselt sotsiaalse disaini, teenusedisaini ja lastekultuuri teooriatele. 

Loovakadeemia tasuta veebiseminar “Kuidas muudab nähtamatu CO2 globaalset majandust?”

Tallinna ettevõtluskeskus korraldab koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga “Loovakadeemia 2023” veebiseminari “Kuidas muudab nähtamatu CO2 globaalset majandust?”

Millised valdkonnad on majanduses hääbuvad ja milliste valdkondade tähtsus lähitulevikus kasvab? Kas 50 aastat tagasi tehtud keskkonna teemalised ennustused on täide läinud? Mida ennustavad maailma tippteadlased järgnevaks 50 aastaks?
Lühike ülevaade sellistest numbriliselt mõõdetavatest näitajatest nagu ökoloogiline jalajälg ja süsiniku jalajälg.

Antud veebiseminaril on peamine fookus kõikidele kättesaadava keskkonnateemalise info visualiseerimine ning probleemidest tervikliku, suure pildi joonistamine.

Esineja Veiko Liis on multitalent, kes on Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, illustraator ja tootedisainer, ta keskendub oma disainitöödes ökoloogilistele ning jätkusuutlikele lahendustele. Üheks tema tuntuimaks tööks võib pidada ilmselt volditavat piimakannu, mis annab kasutajale võimaluse vähendada tekkivate pakendijäätmete kogust. Veiko Liis on juhendanud keskkonnasäästliku mööbli valmistamise töötubasid Tallinnas, Tartus, Viljandis, Bolognas ja Berliinis.

EKA avab sel suvel kolm uut magistriõppekava:

ringdisain, sotsiaalne disain ja taidestuudium.

Veiko Liis on üks uue ringdisaini õppekava õppejõude.

Seminar on tasuta.
Registreerimisvorm

Lisainfo:
Krista Kink, Tallinna ettevõtluskeskus, krista.kink@tallinnlv.ee, 640 4225
Karin Kiigemägi, Eesti Kunstiakadeemia, karin.kiigemagi@artun.ee

3. maist alustavad avalike loengutega vabade kunstide teaduskonna kandidaadid:

Graafikaosakonna dotsent (0,5 ametikohta)

Lilli-Krõõt Repnau
3. mai kell 13.00 loeng “Materiaalsuse serval”

Loeng toimub ruumis A-501

Maaliosakonna dotsent (0,5 ametikohta)

Sirja-Liisa Eelma
5. mai kell 10.00 loeng “Karussellihobune, peegel ja elevandiluust torn. Märkmeid maalipäevikust”.

Holger Loodus
5. mai kell 11.00 loeng “Udu sees kobades”

Rait Rosin
5. mai kell 12.00 loeng “Kogukondlik maal kui maalikunstniku kogemuse laiendus”

Fotograafia osakonna dotsent (0,5 ametikohta)

Paul Kuimet
5. mai kell 14.00 loeng “Nimeta”

Loengud toimuvad ruumis A-302

4.–6. mail 2023 toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli konverents „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“, mis tõukub 1980. aastatel alanud dekadentsiteema jõulisest taastulekust globaalsesse kultuuriuurimisse.

Konverents toimub tiheda koostöö sümboliseerimiseks kolmes paigas:

4. mail Eesti Teaduste Akadeemias

5. mail Eesti Kunstiakadeemias

6. mail Tallinna Ülikoolis

Konverents toob kokku mitme valdkonna uurijad ning praktikud, kes analüüsivad ettekannetes dekadentsi tähendusi eri ajajärkudel ja kunstiliikides, muuhulgas uuritakse eesti ja soome dekadentsi vahelisi põimumisi. Konverentsil on poolsada esinejat, peaesinejad on Tiina Abel ja Marja Lahelma (kunst), Kerri Kotta (muusika), Daniele Monticelli (tõlge) ja Jaan Undusk (kirjakultuur).

Kõik konverentsipäevad lõppevad kultuuriüritustega.

4. mai õhtul kõlab Eesti Teaduste Akadeemia saalis dekadentlik ja modernistlik saksofonimuusika.
Claude Debussy, Jean Sibeliuse, Paul Hindemithi ja Eduard Tubina loomingut esitavad Joonatan Rautiola ja Uku Gross, klaveril Johan Randvere.

5. mai õhtul arutlevad Eesti Kunstiakadeemias Eero Epner, Rainer Sarnet, Marianne Kõrver ja Juhan Ulfsak dekadentliku esteetika üle filmikunstis ja teatris.

Konverentsi lõpetab Nietzsche-tõlkijate vestlusring Tallinna Ülikoolis, kus Leo Luksi juhatamisel kõnelevad Nietzsche filosoofia eestindamise võlust ja vaevast Jaan Undusk, Andres Luure, Jaanus Sooväli, Ahto Lobjakas, Henri Otsing, Egle Erik ja Märt Põder.

Konverentsi korraldavad Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti

Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool. Toetavate projektide hulgas on Underi ja Tuglase

Kirjanduskeskuse uurimistoetus PRG1667 „Tsiviliseeritud rahvuse teke:

dekadents kui üleminek 1905‒1940“, Tallinna Ülikooli uurimistoetus PRG1206 „Tõlkimine ajaloos. Eesti 1850‒2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“ ning Soome Akadeemia finantseeritud uurimistoetus „Cultural Amnesia and the ‘Golden Age’ of Finnish Art: Unravelling the Narratives of Finnish Art History, c. 1880s–1910“.

Üritust toetavad ka Soome Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Vt konverentsi kava leiad siit: https://dekadents.utkk.ee/konverentsi-dekadents-eesti-kultuuris-tolge-ja-tolgendus-kava/

Lisainfo:
utkk@utkk.ee
merlinkirikal@gmail.com

25. aprillil kell 16.30 teeb prof Andres Kurg EKA töötajatele ja tudengitele eraldi ekskursiooni Arhitektuurimuuseumi näitusel “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960-1980. aastatel”.

“Prognoos ja fantaasia” uurib tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.-1980. aastatel. Näitusel on väljas tööd, mis tõukuvad uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viivad seda edasi ootamatutesse suundadesse: ennustavad arvutiseerunud ühiskondades töö asendumist mängude ja kollektiivsete lõbudega, pöörduvad masina loogikast lahti öeldes müütide ja romantilise inimesekujutuse juurde või otsivad kosmose vallutamise asemel jälgi sealsetest tsivilisatsioonidest. Mõõdetavuse ja teadusliku planeerimise, elu ja töö lahutamise utoopia vahetas välja terviklikkuse taotlus masina ja looduse, mõistuse ja keha vahel. Need projektid on tehniseerunud maailma edasiarendused, iroonilised ja kohati absurdini viidud olukorrad, mis esitavad ratsionaalse maailma kriitikat ja kõnelevad modernse ühiskonna vastuoludest, näidates samas selle ideelist horisonti – millest üldse saab fantaseerida.

Benjamin Moua on NYC-s tegutsev disainer ja loovisik, kes naaseb EKA-sse 25. aprillil 2023, et jagada oma vaateid teemadel nagu: tootedisaini hetkeseis ja tulevik, innovatsioon, tehisintellekt, 3D-tootmine, globaalne majandus, jätkusuutlikkus ja tarbijanõudlus.

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud”. Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.

4. mail kell 18 analüüsib kirjanduse ja arhitektuuri seoseid Klaske Havik loenguga “Ridade vahel. Poeetiline kujutlusvõime arhitektuuris”. Loominguline kujutlusvõime on iga looja, ka arhitekti üks olulisi tööriistu. Klaske Havik uurib näidete varal, kuidas selline poeetiline vahend töötab, kuidas mõned võtmemõtlejad ja arhitektuur seda kontseptualiseerivad.

Klaske Havik on arhitekt, teadlane ja kirjanik. Ta on Delfti TU arhitektuuriprofessor, analüüsi- ja kujutlusmeetodite õppetooli juhataja. Soodustades ühiskondlike probleemide lahendamiseks arhitektuuri kirjanduslikku lähenemist, on ta avaldanud paljude muude toimetatud raamatute ja artiklite hulgas ka raamatu Urban Literacy. Reading and Writing Architecture  (2014). Ta oli arhitektuuriajakirjade de Architect ja OASE toimetaja ning algatanud ajakirja Writingplace Journal for Architecture and Literature väljaandmise. Haviku kirjanduslooming on ilmunud luulekogudes ja kirjandusajakirjades.

Ta juhatab rahvusvahelist ja interdistsiplinaarset võrgustikku EU COST Action Writing Urban Places. New Narratives for the European City, mis otsib kohalike narratiivide uurimise kaudu sotsiaalselt kaasavamaid linnapaiku. Eestis on Klaske kirjutanud ajakirjadele Maja ja Ehituskunst ning kuulunud ka EKA lõputööde komisjoni.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Andres Ojari

Loengu sündmus Facebookis

Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/

Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw

Lisainfo:

Tiina Tammet

arhitektuur@artun.ee

+372 642 0071

Jätkuvad 2023. aasta akadeemiliste töötajate konkursi kandidaatide avalikud venia legendi loengud. 

Esmaspäeval, 24. aprillil ja reedel 28. aprillil jätkavad avalike loengutega disainiteaduskonna kandidaadid: