MUKOLA

Muinsuskaitse ja konserveerimise labor MUKOLA on Eesti Kunstiakadeemia eraldiseisev
struktuuriüksus, mille eesmärk on konserveerimist toetava teadus- ja õppetegevuse arendamine ning saavutatud tulemuste tutvustamine ja populariseerimine.

Kontakt:
Käthi Niman kathi.niman@artun.ee

MUKOLA Twitter

Tutvustus

Labori põhieesmärk on tagada muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna spetsialistidele ja üliõpilastele ning valdkonna ekspertidele kaasaegsed tehnilise kunstiajaloo uurimise vahendid ja metoodika, mis võimaldavad läbi viia põhjalikke teadusuuringuid.

Labori tegevuse lähtekohad:

Kaasaegsed, standardsed töövahendid
Vahendite kättesaadavus uurijatele ja tudengitele
Seadmete komplekteerituse operatiivsus ja mobiilsus
Koostöövõrgustike arendamine teiste teadusasutustega
Kuluefektiivsus – seadmed ja vahendid on hoolikalt valitud, pika kasutusea ja mitmekülgsete kasutusvõimalustega

Meeskond ja nõukogu

Struktuuriüksus MUKOLA on seotud Kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnaga.

Meeskond

Labori juhataja:
Andres Uueni

Projektikoordinaator:
Käthi Niman

Juhtivad teadurid:
Hilkka Hiiop
Anneli Randla
Hannes Vinnal

Doktorandid:
Varje Õunapuu
Kristiina Ribelus

MUKOLA tegevusega on seotud kõik muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna teadustöötajad ja doktorandid ning vastavalt vajadusele ka teiste teadusprojektide teadurid.

Nõukogu

Signe Vahur
Tartu Ülikooli Keemia Instituut, analüütilise ja füüsikalise keemia teadur

Riin Rebane
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, R&D peaspetsialist; Tartu Ülikooli Keemia Instituur, analüütilise ja füüsikalise keemia teadur

Mart Viljus
Tallinna Tehnikaülikooli Mehaanika ja tööstustehnika instituut, vanemteadur

Alar Läänelaid
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, maastikuökoloogia emeriitdotsent

Hembo Pagi
Tallinna Ülikool, teadur;
Archaeovision OÜ, visionäär

Teadussuunad

Teadustegevus on keskendunud muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna vajadustele ning vastab valdkonna kaasaegsetele nõuetele. Laboris on olemas vajalikud tehnilised lahendused värviuuringuteks (mikroskoobid, ristlõike analüüside tegemise vahendid), 3D-mõõdistuseks ning pildindusuuringuteks (infrapuna, ultraviolett, külgvalgus).

Labori kaalukas teadusaparatuur, võimaldab teostada erineva suunitlusega analüüse, mille kompleksne interpreteerimine annab aluse kunsti- ja arhitektuurimälestiste tõlgendamiseks kaasaegses ühiskonnas.
Infovahetuseks ja erinevate pärandivaldkonda käsitlevate projektide käivitamiseks on muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ühinenud Euroopa Liidu toetatud platvormiga REACH.

Teadusaparatuur

Olemasolev teadusaparatuur:

Mikrostruktuuride lihvimis- ja poleerimisaparaat Metaserv 250 Grinder-Polisher
Polümerisatsiooniseade Technotray Power
Spektrofotomeeter Konica Minolta CM2300D
Stereozoom-mikroskoop Carl Zeiss SteREO Discovery V8
Makro- ja infrapunakaamera Nikon D610
Eesti ainus portatiivne infrapuna reflektograaf-kaamera Opus Instruments Osiris
Portatiivne 3D-skänner Artec Leo.

Uurimistulemuste talletamiseks on soetatud visuaalide digitaalse arhiveerimise ja graafilise markeerimise süsteemi andmebaasi litsents.

Uurimismeetodid

Mikrostratigraafiauuringud:
Värvikihtide mikroskoopilised uuringud on spetsialistide ja eriala õppurite igapäevase töö osaks. Teadusuuringute perspektiivis on nende võimaluste kasutamine esimene samm, et saada aru ajaloolistest värvikihistustest ning defineerida keerulisemate ja kallimate instrumentaalanalüüside vajadus.

Pärandi mõõdistamise ja dokumenteerimise meetodid:
Nüüdisaegne pärandi uurimine võimaldab näha artefakti sisse ja sellest läbi, uurida mõõdistus-, pildindus- ja infotehnoloogiate abil kihistusi, tuvastada ja visualiseerida uuritavate objektide detaile, lõikeid jms, mis pole muude meetoditega nii hõlbus. Sageli on hädavajalik dokumenteerida keerukaid, aga ka inimesele ligipääsmatuid kohti, et kaardistada objektide seisukorda, sh nt konstruktsioone jms. Iga sellise objekti tehniline uuring on sisuliselt eraldiseisev teadusuuring.

Kõrgekvaliteediline digitaalne dokumenteerimis- ja uurimistöö laiendab uurimiseks vajalikku andmestikku, see on rekonstruktsioonide ja olemasolevate arhitektuursete lahenduste alus, ning võimaldab teha artefakti kättesaadavamaks nii uurijatele kui avalikkusele.

Kultuuripärandi puhul on enim kasutusel terviku ja detailide kõrgresolutsiooniline fotografeerimine. Selles osas on laboril olemas kaasaegne võimekus.

Mõõdistusandmete saamiseks on osutunud kõige otstarbekamaks fotogramm-meetria ja laserskaneerimise kombineerimine, mis võimaldab koguda suurel hulgal täppisandmeid artefakti või hoone kuju, vormi, värvi ja asetuse kohta.

Dokumenteerimistööd on teatud ulatuses interdistsiplinaarsed uurimisprojektid, andmeid kogutakse loodusteaduslike täppismeetoditega, 2D- ja 3D-lahendustega. Visualiseerimisviisid võimaldavad spetsialistidel koguda ja töödelda saadud andmeid uues mahus ja vormis.

Fotogramm-meetria:
Pildistamisel põhinev mõõdistustehnoloogia, mis võimaldab fotodelt informatsiooni mõõtmise teel luua kolmemõõtmelisi mudeleid, mille värvide esitus on oluliselt täpsem kui laserskaneerimisel. Kasutades algoritmide kombinatsioone, saab eri tarkvaradega valmistada suure täpsusega 3D-mudeleid, mille abil on võimalik võrrelda detaile, lihtsustada andmete esitamist jne.

Laserskaneerimine:
Võimaldab objekti dokumenteerida kiirelt, detailselt ja  suure täpsusega. Kaasaegsed laserskannerid võimaldavad lisaks objekti geomeetriale, koordinaatpunktidele osaliselt talletada värve, mis on pärandi dokumenteerimisel ja andmete tõlgendamisel väga oluline. Mõõdistamise tulemus on kõrge resolutsiooniga miljonitest koordineeritud üksikpunktidest koosnev kolmemõõtmeline punktipilv, mille põhjal saab koostada erineva tasemega 3D-mudeleid (nt tekstuuriga pinnamudel või vajadusel üldistav pärandi lähteolukorra infomudel). Nii punktipilvest otse kui ka loodud lähteolukorra mudelist on võimalik koostada jooniseid ja lõikeid.

Selliseid pinna- ja lähteolukorra mudeleid saab kasutada projekteerimise alusmudelina nt konserveerimislahenduste väljatöötamisel, infomaterjalina tehnosüsteemide valikul ja ka pärandi haldamisel. Pärandi puhul kasutatakse lähteolukorra mudeli puhul täpsustavalt ingliskeelset terminit Heritage Building Information Model (HBIM). Pidevalt täiendatavate 3D-infomudelite loomine ja reaalsetes projektides rakendamine on üks olulisematest edasistest arengusuundadest.

Ultraviolettuuring:
Maali kattekihi (laki) ja pinnauuring, mis rajaneb elektromagnetkiirguse mõjul (UVA, lainepikkusel vahemikus 360-400nm) toimuvale fluorestseerimisefektile. Selle eesmärk on tuvastada märgid varasematest konserveerimistest-restaureerimistest.

Infrapunauuring
Kasutatakse alusjoonistuse ja pentimenti uurimiseks värvikihtidest läbitungiva ja peegelduva elektromagnetkiirguse salvestamisel tundliku seadmega, nt infrapunareflektograafiga (lainepikkustel vahemikus 700-2200nm). Uuringu eesmärk on maalitahvlite alusjoonistuse käekirja ja kunstniku poolt tehtud muudatuste tuvastamine ning visualiseerimine.

Koostöö- ja arengusuunad

Täiustada 3D-dokumenteerimise meetodeid (sh crowdsourcing, metaandmetega rikastamine)
Teadustulemuste visualiseerimine
Võimaluste otsimine koostööks teiste majandussektoritega (nt mängu-, filmi- ja turismitööstus)
Varasemate uuringute tulemuste taaskasutamine uutel meetoditel

Tehnoloogia areng ja kättesaadavus annab võimaluse liikuda 2D-projekteerimiskeskkondades joonestamiselt edasi 3D-mudeleid toetavatele töövoogudele. Labori eesmärk on aidata tõsta uurijate töö efektiivsust ja võimaldada andmete ristkasutust.

Koostööpartnerid

Uuringute käigus teeb MUKOLA koostööd ja vahetab kogemusi paljude erinevate asutustega.

Olulisemad koostööpartnerid

Keskkonnainvesteeringute Keskus SA
Tallinna Tehnikaülikool
Tallinna Ülikool
Tallinna Tehnikakõrgkool
Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskus
Tartu Ülikooli Keemia Instituut Chemicum
Tartu Ülikooli Geograafia osakond
Maksu- ja Tolliamet

Uudised ja sündmused