Uurimisseminar “Hanno Kompus ja eesti stiil”

Hanno Kompus 1910. aastal. Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM 1945Ar7_4-92_1
Asukoht:
A-302

Algus k.p.:
30.11.2023

Algusaeg:
16:30

Lõpp k.p.:
30.11.2023

30. novembril kell 16.30 toimub ruumis A-302 taas Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi uurimisseminar, kus teemal “Hanno Kompus ja eesti stiil” esineb instituudi lektor Tiina Abel.

 

Ettekandes käsitletakse 1920.-30. aastate viljaka kunsti- ja teatrikriitiku Hanno Kompuse (1890–1974) sõnavarasse kuulunud mõistet „eesti stiil“. Kuna Kompusest kujunes kriitik eesti moodsa kunsti arengu tuules, on ootuspärane, et temast sai kirglik kaasaegse kunsti kaitsja. Alates esimesest artiklitest rõhutas ta dekadentsi ajastule sobivalt emotsioone, käsitles kurja ja Baudelaire’i.

Loengus keskendutakse siiski ajale, mil Hanno Kompuse arutles kunsti rahvuslikkuse ja koha üle ühiskonnas, vaadeldakse ideologeemi „eesti stiil“ sisu ja tähenduse muutumist kahe maailmasõja vaheliste kunstiprotsesside taustal.

Hanno Kompuse ambivalentse „eesti stiili“ tõlgendamisel kerkivad esile järgmised teemad:

 

  • Eesti stiili küsimuse jõudmine romantilisest propagandistlikku faasi.
  • Eesti stiil: rahvuslik ja individuaalne omapära.
  • Eesti stiil kui kunsti positsiooni kaitsmise retooriline võte.
  • Eesti stiil kui relv „euroopluse aate“ hävitamiseks.
  • Eesti stiili roll radikaalsete kunstiideede mugandamisel.
  • „Eesti stiil“ ja kultuuri arengu suletud mudel.
  • „Eesti stiil“: orgaanilise kunstikultuuri kui tervikliku organismi rajamise vahend, individuaalsuse ja kunstniku vabaduse tunnistamine, kunstilise kvaliteedi kui hea teose eelduse naasmine Kompuse retoorikasse.
  • Konstruktsiooni „eesti stiil“ sünni eeldused: saksa keeleruumi ja teoreetikute (Wölfflin, Riegl, Frankl) mõju Kompuse stiilitajule, moodsa kunsti roll stiiliühtsuse nõudest loobumisel, stiililise varieeruvuse tunnistamine kui mõiste uuesti konstrueerimise eeldus.

Uurimistöö on toimunud EKA teadusgrandi  „Stiil ja tähendus. Eesti kunstiteaduse distsiplinaarsed teisenemised“ (2021–2022) raames.