AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Arhitektuur ja linnaplaneerimine
21.11.2023
Raamatuesitlus: “Urbanizing Suburbia”
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Ilmunud on raamat “Urbanizing Suburbia: Hyper-Gentrification, the Financialization of Housing and the Remaking of the Outer European City”, mille esitlus toimub
21. novembril kl 18.00 EKA fuajee treppidel.
Tänaseid globaalseid linnu iseloomustab kolm omavahel seotud protsessi: hüpergentrifikatsioon, eluasemete kaubastamine ning struktuursed muutused äärelinnades. Eesti Kunstiakadeemia toetusel Saksa arhitektuurikirjastuses JOVIS (De Gruyter) välja antud kogumikus lahatakse neid protsesse esmakordselt ühtses raamistuses. Hüppeliselt tõusnud kinnisvarahinnad on paljud elanikud kesklinnadest välja tõrjunud ent hinnatõus on jõudnud ka eeslinnadesse. Üha enam on omavalitsuste ning arendajate tähelepanu suunatud äärelinnadele ning äärelinnades otsivad uusi võimalusi ka linnasüdametest lahkunud elanikud. Demograafilised, elu- ja töökohtadega seotud muutused mõjutavad linnu ümbritsevaid alasid nii, et neid ei saa enam vaadelda üksnes suburbiana. Raamatus uuritakse muutuvaid linnalisi trende Amsterdami, Berliini, Londoni ja Stockholmi näidetel.
Kogumiku toimetasid Eesti Kunstiakadeemia urbanistika eriala külalisõppejõud Tahl Kaminer, Leonard Ma ja Helen Runting. Raamatu ühe peatüki autor on urbanistika professor Maroš Krivy. Raamatu sisendi kogumisel osalesid ka EKA urbanistika tudengid.
Esitlusel toimub raamatu toimetajatega paneeldiskussioon, mida modereerib Kliimaministeeriumi Ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae.
Kohapeal on võimalik raamatut osta.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Raamatuesitlus: “Urbanizing Suburbia”
Teisipäev 21 november, 2023
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Ilmunud on raamat “Urbanizing Suburbia: Hyper-Gentrification, the Financialization of Housing and the Remaking of the Outer European City”, mille esitlus toimub
21. novembril kl 18.00 EKA fuajee treppidel.
Tänaseid globaalseid linnu iseloomustab kolm omavahel seotud protsessi: hüpergentrifikatsioon, eluasemete kaubastamine ning struktuursed muutused äärelinnades. Eesti Kunstiakadeemia toetusel Saksa arhitektuurikirjastuses JOVIS (De Gruyter) välja antud kogumikus lahatakse neid protsesse esmakordselt ühtses raamistuses. Hüppeliselt tõusnud kinnisvarahinnad on paljud elanikud kesklinnadest välja tõrjunud ent hinnatõus on jõudnud ka eeslinnadesse. Üha enam on omavalitsuste ning arendajate tähelepanu suunatud äärelinnadele ning äärelinnades otsivad uusi võimalusi ka linnasüdametest lahkunud elanikud. Demograafilised, elu- ja töökohtadega seotud muutused mõjutavad linnu ümbritsevaid alasid nii, et neid ei saa enam vaadelda üksnes suburbiana. Raamatus uuritakse muutuvaid linnalisi trende Amsterdami, Berliini, Londoni ja Stockholmi näidetel.
Kogumiku toimetasid Eesti Kunstiakadeemia urbanistika eriala külalisõppejõud Tahl Kaminer, Leonard Ma ja Helen Runting. Raamatu ühe peatüki autor on urbanistika professor Maroš Krivy. Raamatu sisendi kogumisel osalesid ka EKA urbanistika tudengid.
Esitlusel toimub raamatu toimetajatega paneeldiskussioon, mida modereerib Kliimaministeeriumi Ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae.
Kohapeal on võimalik raamatut osta.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
31.10.2023
(H)ARUTUS: kellele linnaarhitekt?
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
(H)ARUTUS: kellele linnaarhitekt? 31. oktoobril kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Eesti Arhitektuurimuuseumi järgmisel (H)arutusel uurime Tallinna näitel, millist rolli saab ühe linna planeerimisel ja tervikliku visiooni loomisel täita linnaarhitekt.
Teisipäeval, 31. oktoobril kell 18.00 arutlevad linnaarhitekti vajalikkuse ja planeerimistegevuse selgema korralduse üle Tallinna abilinnapea Madle Lippus, arhitekt Mihkel Tüür ning endine Tartu linnaarhitekt ja tänane Kliimanõukogu esimees Tõnis Arjus. Juttu modereerib kultuurilehe Sirp arhitektuuritoimetaja, maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg.
Tallinna viimane peaarhitekt lahkus ametist 2019. aastal, misjärel on linnaehituse arengut juhtinud poliitikud. Linna planeerides tuleb suhelda arvukate osapooltega, ent protsessid jäävad tihti ebaselgeks ja vastused lubaduste tasandile – rahul pole justkui keegi. Samas on teada, et linna ruumilise planeerimise kvaliteet on madal, detailplaneeringute kinnitamine venib. Planeerimisega tegelevaid osakondi ja ametikohti on linnavõimul palju, aga kõrvaltpilgule paistab kafkalik bürokraatlik segadus.
Millist kasu saab üks linn peaarhitektist? Kas seda tööd peaks tegema üks inimene või tuleks positsioon jagada mitme spetsialisti vahel? Kui kiiresti peaksid muutused linnaruumis avalduma? Vestluse keskmesse on sätitud küll Tallinn, ent analüüsime linna kavandamise eri aspekte ja peaarhitekti rolli teistegi Eesti linnade näitel, kus selline ametikoht on olemas.
Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.
(H)arutus toimub 31. oktoobril algusega kell 18 Rotermanni soolalaos (Ahtri 2, Tallinn).
Sündmus on tasuta.
Pärast vestlust pakume jooke ja suupisted.
Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital
(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
(H)ARUTUS: kellele linnaarhitekt?
Teisipäev 31 oktoober, 2023
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
(H)ARUTUS: kellele linnaarhitekt? 31. oktoobril kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Eesti Arhitektuurimuuseumi järgmisel (H)arutusel uurime Tallinna näitel, millist rolli saab ühe linna planeerimisel ja tervikliku visiooni loomisel täita linnaarhitekt.
Teisipäeval, 31. oktoobril kell 18.00 arutlevad linnaarhitekti vajalikkuse ja planeerimistegevuse selgema korralduse üle Tallinna abilinnapea Madle Lippus, arhitekt Mihkel Tüür ning endine Tartu linnaarhitekt ja tänane Kliimanõukogu esimees Tõnis Arjus. Juttu modereerib kultuurilehe Sirp arhitektuuritoimetaja, maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg.
Tallinna viimane peaarhitekt lahkus ametist 2019. aastal, misjärel on linnaehituse arengut juhtinud poliitikud. Linna planeerides tuleb suhelda arvukate osapooltega, ent protsessid jäävad tihti ebaselgeks ja vastused lubaduste tasandile – rahul pole justkui keegi. Samas on teada, et linna ruumilise planeerimise kvaliteet on madal, detailplaneeringute kinnitamine venib. Planeerimisega tegelevaid osakondi ja ametikohti on linnavõimul palju, aga kõrvaltpilgule paistab kafkalik bürokraatlik segadus.
Millist kasu saab üks linn peaarhitektist? Kas seda tööd peaks tegema üks inimene või tuleks positsioon jagada mitme spetsialisti vahel? Kui kiiresti peaksid muutused linnaruumis avalduma? Vestluse keskmesse on sätitud küll Tallinn, ent analüüsime linna kavandamise eri aspekte ja peaarhitekti rolli teistegi Eesti linnade näitel, kus selline ametikoht on olemas.
Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.
(H)arutus toimub 31. oktoobril algusega kell 18 Rotermanni soolalaos (Ahtri 2, Tallinn).
Sündmus on tasuta.
Pärast vestlust pakume jooke ja suupisted.
Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital
(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
26.10.2023
Avatud arhitektuuriloeng: Alexander Römer
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.
Sari jätkub 26. oktoobril kl 18.00 Berliinis tegutseva arhitekti, disaineri ja puusepa Alexander Römeri loenguga “Sõbralik pinnas”.
Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”
Endise EXYZT kollektiivi (2005–2013) liikmena algatas Alexander Römer 2012. aastal rahvusvahelise projekteerimis- ja ehitamisvõrgustiku ConstructLab. Tegemist on tegevusuuringute (action research), konstruktsiooniliste katsetuste ja interdistsiplinaarse loomingu laboriga.
ConstructLab püüab ümber mõtestada tavapärast lähenemist arhitektuuri projekteerimisele. Hoidudes traditsioonilisest vertikaalsest tööjaotustest, kaasab organisatsioon oma projektide teostamisse mitmekülgse kunstnikest, disaineritest, sotsioloogidest, linnaplaneerijatest, graafilistest disaineritest, filmitegijatest, fotograafidest, kuraatoritest, õppejõududest ja veebiarendajatest tiimi, kellest igaüks annab oma panuse loomeprotsessi. Sel viisil lkoos töötades püütakse paremini reageerida keskkonnast ja inimsuhetest tulenevatele piirangutele ja võimalustele ruumiloomes.
Alexander Römer tutvustab oma loengut:
“Ehitamine on põhimõtteliselt koostööpõhine tegevus. Oma ettekandes vaatlen eri vaatenurkadest ehitusprotsessi koostööaspekte. Projekteerimis- ja ehitusprotsessis lõikuvad alati mitmesugused ekspertiisid. Iseäranis ehitusplatsil tuleb tihti vastu võtta otsuseid arhitekti, inseneri ja ehitusmeeste ühisel nõul. Ühistöö käigus sünnib kogukond ehitusega seotud inimestest, keda ühendab hool ehitatava hoone vastu.
Oma loengus toon selliste kogukondade loomise temaatikat välja ConstructLabi projektide näitel. Lähtun ConstructLabi hiljuti avaldatud raamatust “Sõbralik pinnas. Lugusid ruumilisest praktikast” (Jovis 2023, toimetajad Joanne Pouzenc, Peter Zuiderwijk ja Alexander Römer).”
*
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Varasemaid loenguid saad järelvaadata www.avatudloengud.ee
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Gregor Taul
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
Avatud arhitektuuriloeng: Alexander Römer
Neljapäev 26 oktoober, 2023
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.
Sari jätkub 26. oktoobril kl 18.00 Berliinis tegutseva arhitekti, disaineri ja puusepa Alexander Römeri loenguga “Sõbralik pinnas”.
Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”
Endise EXYZT kollektiivi (2005–2013) liikmena algatas Alexander Römer 2012. aastal rahvusvahelise projekteerimis- ja ehitamisvõrgustiku ConstructLab. Tegemist on tegevusuuringute (action research), konstruktsiooniliste katsetuste ja interdistsiplinaarse loomingu laboriga.
ConstructLab püüab ümber mõtestada tavapärast lähenemist arhitektuuri projekteerimisele. Hoidudes traditsioonilisest vertikaalsest tööjaotustest, kaasab organisatsioon oma projektide teostamisse mitmekülgse kunstnikest, disaineritest, sotsioloogidest, linnaplaneerijatest, graafilistest disaineritest, filmitegijatest, fotograafidest, kuraatoritest, õppejõududest ja veebiarendajatest tiimi, kellest igaüks annab oma panuse loomeprotsessi. Sel viisil lkoos töötades püütakse paremini reageerida keskkonnast ja inimsuhetest tulenevatele piirangutele ja võimalustele ruumiloomes.
Alexander Römer tutvustab oma loengut:
“Ehitamine on põhimõtteliselt koostööpõhine tegevus. Oma ettekandes vaatlen eri vaatenurkadest ehitusprotsessi koostööaspekte. Projekteerimis- ja ehitusprotsessis lõikuvad alati mitmesugused ekspertiisid. Iseäranis ehitusplatsil tuleb tihti vastu võtta otsuseid arhitekti, inseneri ja ehitusmeeste ühisel nõul. Ühistöö käigus sünnib kogukond ehitusega seotud inimestest, keda ühendab hool ehitatava hoone vastu.
Oma loengus toon selliste kogukondade loomise temaatikat välja ConstructLabi projektide näitel. Lähtun ConstructLabi hiljuti avaldatud raamatust “Sõbralik pinnas. Lugusid ruumilisest praktikast” (Jovis 2023, toimetajad Joanne Pouzenc, Peter Zuiderwijk ja Alexander Römer).”
*
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Varasemaid loenguid saad järelvaadata www.avatudloengud.ee
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Gregor Taul
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
12.10.2023
Avatud arhitektuuriloeng: Willemijn Wilms Floet
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Seoses Delfti Tehnikaülikooli arhitektuurikursusega EKAs peab 12. oktoobril kl 18.00 EKA aulas avatud loengu “Hofje: Hollandi linnaoaas” Dr. Willemijn Wilms Floet.
Hollandi hofje – algselt vaesele elanikkonnale rajatud tüüpsetest üksikelamutest ümbritsetud roheline intiimne sisehoov – on äärmiselt inspireeriv tüploogia nende jaoks, kes tegelevad säästva sotsiaalselt kaasava ja rohelise linnakeskkonna loomisega.
Loeng paljastab Hollandi hofje saladused: kuidas suunata linnakeskkonda; mida saame õppida kollektiivsusest; kuidas arhitektid jätkavad seda traditsiooni, mõeldes tüpoloogiale ja kaasaegsetele ühiskondlikele tingimustele?
Erinevalt näiteks kloostrite või üürihoonete kompleksidest, mis ehitati vastava ajajärgu stiilis, on heategevuslike hofjede olemus säilinud samana hiliskeskajast, läbi varajase kapitalismi, valgustusaja ja tööstusajastu kuni postmodernse teenindusühiskonna arenguni. Tänaseks, neoliberalismi ideede ja turujõudude domineerimisel, jääb hofje sotsiaalseks eluasemeks.
Hofje ehk almshouse on sügavalt juurdunud Hollandi kultuuris ja seetõttu ka Hollandi kollektiivses mälus. Aeg-ajalt tõstavad selle lauale mitte ainult arhitektid ja poliitikakujundajad, vaid ka sotsiaalselt pühendunud kinnisvaraarendajad või luksusprojektide ehitajad, kuna sellega kaasnevad positiivsed konnotatsioonid.
Dr. Willemijn Wilms Floet on Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskonna dotsent, kelle huvi on koondunud arhitektuuriprojektide dokumenteerimisele ja analüüsimisele, mis on kajastatud väljaandes A Hundred Years of Dutch Architecture (Dutch 1999, English 2002, Chinese 2009) Aastal 2009 osales ta näituse “Berlage’ist Koolhaas’ini – sada aastat Hollandi arhitektuuri” korraldamises Pekingi CAFA kunstimuuseumis. Willemijn on raamatu “Zakboek voor de Woonomgeving” (2001) kaasautor ja raamatute “Het ontwerp van het kleine woonhuis” (2005) ning “Architectuurgids Delft” (2011) toimetaja.
Willemijn sai ühise doktorikraadi 2012. aastal Veneetsia Arhitektuuriteaduskonnast (IUAV) ja 2014. aastal TU Delftist. Ta uuris Hollandile omase hoonetüübi hofje / almhouse tüpoloogiat – termin tähendab sisehoovi ümber koondatud vaesele elanikkonnale rajatud elamuid. Selle tulemusena valmis kaks raamatut: “Het Hofje Bouwsteen van de Hollandse stad, 1400-2000” (2016) ja “Urban Oases; Dutch Hofjes as Hidden Architectural Gems” (2021).
Alates 2021. aastast on ta Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuri osakonna uurimisprogrammi “Arhitektuuripedagoogika” eestvedaja, luues laia platvormi disainihariduse üle mõtisklemiseks.
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
Avatud arhitektuuriloeng: Willemijn Wilms Floet
Neljapäev 12 oktoober, 2023
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Seoses Delfti Tehnikaülikooli arhitektuurikursusega EKAs peab 12. oktoobril kl 18.00 EKA aulas avatud loengu “Hofje: Hollandi linnaoaas” Dr. Willemijn Wilms Floet.
Hollandi hofje – algselt vaesele elanikkonnale rajatud tüüpsetest üksikelamutest ümbritsetud roheline intiimne sisehoov – on äärmiselt inspireeriv tüploogia nende jaoks, kes tegelevad säästva sotsiaalselt kaasava ja rohelise linnakeskkonna loomisega.
Loeng paljastab Hollandi hofje saladused: kuidas suunata linnakeskkonda; mida saame õppida kollektiivsusest; kuidas arhitektid jätkavad seda traditsiooni, mõeldes tüpoloogiale ja kaasaegsetele ühiskondlikele tingimustele?
Erinevalt näiteks kloostrite või üürihoonete kompleksidest, mis ehitati vastava ajajärgu stiilis, on heategevuslike hofjede olemus säilinud samana hiliskeskajast, läbi varajase kapitalismi, valgustusaja ja tööstusajastu kuni postmodernse teenindusühiskonna arenguni. Tänaseks, neoliberalismi ideede ja turujõudude domineerimisel, jääb hofje sotsiaalseks eluasemeks.
Hofje ehk almshouse on sügavalt juurdunud Hollandi kultuuris ja seetõttu ka Hollandi kollektiivses mälus. Aeg-ajalt tõstavad selle lauale mitte ainult arhitektid ja poliitikakujundajad, vaid ka sotsiaalselt pühendunud kinnisvaraarendajad või luksusprojektide ehitajad, kuna sellega kaasnevad positiivsed konnotatsioonid.
Dr. Willemijn Wilms Floet on Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskonna dotsent, kelle huvi on koondunud arhitektuuriprojektide dokumenteerimisele ja analüüsimisele, mis on kajastatud väljaandes A Hundred Years of Dutch Architecture (Dutch 1999, English 2002, Chinese 2009) Aastal 2009 osales ta näituse “Berlage’ist Koolhaas’ini – sada aastat Hollandi arhitektuuri” korraldamises Pekingi CAFA kunstimuuseumis. Willemijn on raamatu “Zakboek voor de Woonomgeving” (2001) kaasautor ja raamatute “Het ontwerp van het kleine woonhuis” (2005) ning “Architectuurgids Delft” (2011) toimetaja.
Willemijn sai ühise doktorikraadi 2012. aastal Veneetsia Arhitektuuriteaduskonnast (IUAV) ja 2014. aastal TU Delftist. Ta uuris Hollandile omase hoonetüübi hofje / almhouse tüpoloogiat – termin tähendab sisehoovi ümber koondatud vaesele elanikkonnale rajatud elamuid. Selle tulemusena valmis kaks raamatut: “Het Hofje Bouwsteen van de Hollandse stad, 1400-2000” (2016) ja “Urban Oases; Dutch Hofjes as Hidden Architectural Gems” (2021).
Alates 2021. aastast on ta Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuri osakonna uurimisprogrammi “Arhitektuuripedagoogika” eestvedaja, luues laia platvormi disainihariduse üle mõtisklemiseks.
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
27.09.2023 — 28.09.2023
Konverents Ringmajanduspäev
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Teadus- ja arendusprojekti Life IP BuildEST raames korraldab Eesti Ringmajandusettevõtete Liit 27.–28. septembril konveretsi Ringmajanduspäev.
Seekordne konverents tegeleb ehitusmaterjalide korduskasutuse teemadega – vanade materjalide kasutamine uusehitistes ja maastikuarhitektuuris, hoonete ja ruumide kasutus uues funktsioonis, lammuatavatest hoonetest saadavate materjalide kaardistamine ning materjalipankade haldamine. Oma vaatenurka avavad arhitektid, projekteerijad, vabaühenduste ja kohaliku omavalitsuste esindajad ning ehitajad. Konverentsi teine päev viib osalejad ringsõidule Patarei Merekindlusesse, Veerenni kvartalisse ning TalTechi materjaliuuringute töökotta.
Perioodil 2022–2028 läbiviidava projekti Life IP BuildEST erinevate tööpakettide tegevustes osalevad mitmed Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ning arhitektuuriteaduskonna doktorandid, teadurid ning õppejõud.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Konverents Ringmajanduspäev
Kolmapäev 27 september, 2023 — Neljapäev 28 september, 2023
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Teadus- ja arendusprojekti Life IP BuildEST raames korraldab Eesti Ringmajandusettevõtete Liit 27.–28. septembril konveretsi Ringmajanduspäev.
Seekordne konverents tegeleb ehitusmaterjalide korduskasutuse teemadega – vanade materjalide kasutamine uusehitistes ja maastikuarhitektuuris, hoonete ja ruumide kasutus uues funktsioonis, lammuatavatest hoonetest saadavate materjalide kaardistamine ning materjalipankade haldamine. Oma vaatenurka avavad arhitektid, projekteerijad, vabaühenduste ja kohaliku omavalitsuste esindajad ning ehitajad. Konverentsi teine päev viib osalejad ringsõidule Patarei Merekindlusesse, Veerenni kvartalisse ning TalTechi materjaliuuringute töökotta.
Perioodil 2022–2028 läbiviidava projekti Life IP BuildEST erinevate tööpakettide tegevustes osalevad mitmed Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ning arhitektuuriteaduskonna doktorandid, teadurid ning õppejõud.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
28.09.2023
Avatud arhitektuuriloeng: Keith Murray
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.
Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”
- septembril kl 18.00 alustab EKA aulas loengusarja Keith Murray loenguga “Mobiilsus: Abstraktne/Tegelik/Mõju”.
Keith Murray on Zimbabwes sündinud arhitekt, disainer, skulptor ja ehtekunstnik, kes on alates 1988. aastast elanud Ühendkuningriigis. Murray on õppinud arhitektiks Kaplinnas Lõuna-Aafrika vabariigis ning on töötanud arhitekti ja õppejõuna nii LAVis, Sambias, Ugandas kui Londonis ja Brightonis. Kümmekond aastat tagasi kolis ta Briti saarte idarannikule Suffolkisse, kus ehitas endale ja oma kaaslasele ökomaja ning on keskendunud naturaalsetest- ja leidmaterjalidest skulptuuride ja ehete tegemisele.
Keith Murray tutvustab oma loengut: “Ettekanne toetub viimase 50 aasta isiklikule kogemusele, huvidele ja mõtetele. Esitlus on struktureeritud kolmeks teemaks, kuid need on omavahel läbipõimunud ja kohati ka kattuvad, nii nagu päris elus.
ABSTRAKTNE – tööstusrevolutsioonist tehnilise revolutsioonini on viimase 150 aasta jooksul kõik muutunud üha kiiremaks. Kiirendus on puudutanud elu kõiki valdkondi. See käib ka kunsti, eriti skulptuuri kohta (Calder on kõige esimene pähe tulev näide, aga see puudutav ka Carot ja Smithi). Sama on ka kirjanduse ja luulega.
TEGELIK – Lahkan arhitektuuri mobiilsust läbi mõne näite. Asjad, mida praegu tehakse, materjalid ja tehnikad, mida kasutatakse, muutunud vajadused, nii paremuse kui halvemuse poole. See, kui halvasti olukord tegelikult on, muutub üha nähtavamaks, seega on vastutustundlik teadlikkus ja tegutsemine üliolulised.
MÕJU – Sisse- ja väljaränne, teadmiste liikumine, aga ka kadunud asjade teadvustamine, maha jäetud, kuid võimatu unustada.
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee
SÜGISLOENGUTE AJAKAVA
– 28. septembril kl 18 Keith Murray (https://www.instagram.com/keithmurray5199/)
– 26. oktoobril kl 18 Alexander Roemer (https://constructlab.net/)
– 23. novembril kl 18 Laurens Bekemans (https://bc-as.org/)
– 7. detsembril kl 18 Katarina Bonnevier (https://mycket.org/)
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Gregor Taul
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
Avatud arhitektuuriloeng: Keith Murray
Neljapäev 28 september, 2023
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.
Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”
- septembril kl 18.00 alustab EKA aulas loengusarja Keith Murray loenguga “Mobiilsus: Abstraktne/Tegelik/Mõju”.
Keith Murray on Zimbabwes sündinud arhitekt, disainer, skulptor ja ehtekunstnik, kes on alates 1988. aastast elanud Ühendkuningriigis. Murray on õppinud arhitektiks Kaplinnas Lõuna-Aafrika vabariigis ning on töötanud arhitekti ja õppejõuna nii LAVis, Sambias, Ugandas kui Londonis ja Brightonis. Kümmekond aastat tagasi kolis ta Briti saarte idarannikule Suffolkisse, kus ehitas endale ja oma kaaslasele ökomaja ning on keskendunud naturaalsetest- ja leidmaterjalidest skulptuuride ja ehete tegemisele.
Keith Murray tutvustab oma loengut: “Ettekanne toetub viimase 50 aasta isiklikule kogemusele, huvidele ja mõtetele. Esitlus on struktureeritud kolmeks teemaks, kuid need on omavahel läbipõimunud ja kohati ka kattuvad, nii nagu päris elus.
ABSTRAKTNE – tööstusrevolutsioonist tehnilise revolutsioonini on viimase 150 aasta jooksul kõik muutunud üha kiiremaks. Kiirendus on puudutanud elu kõiki valdkondi. See käib ka kunsti, eriti skulptuuri kohta (Calder on kõige esimene pähe tulev näide, aga see puudutav ka Carot ja Smithi). Sama on ka kirjanduse ja luulega.
TEGELIK – Lahkan arhitektuuri mobiilsust läbi mõne näite. Asjad, mida praegu tehakse, materjalid ja tehnikad, mida kasutatakse, muutunud vajadused, nii paremuse kui halvemuse poole. See, kui halvasti olukord tegelikult on, muutub üha nähtavamaks, seega on vastutustundlik teadlikkus ja tegutsemine üliolulised.
MÕJU – Sisse- ja väljaränne, teadmiste liikumine, aga ka kadunud asjade teadvustamine, maha jäetud, kuid võimatu unustada.
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee
SÜGISLOENGUTE AJAKAVA
– 28. septembril kl 18 Keith Murray (https://www.instagram.com/keithmurray5199/)
– 26. oktoobril kl 18 Alexander Roemer (https://constructlab.net/)
– 23. novembril kl 18 Laurens Bekemans (https://bc-as.org/)
– 7. detsembril kl 18 Katarina Bonnevier (https://mycket.org/)
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Gregor Taul
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
16.09.2023 — 17.09.2023
Näituse “Hüljatud maastikud. Kohila paberivabrik” avamine
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Näituse “Hüljatud maastikud. Kohila Paberivabrik” avamine toimub 16. septembril kl 12 Kohila paberivabriku puidumassiruumis
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldasid sel kevadel juba kaheteistkümnendat korda interdistsiplinaarse “Hüljatud maastike” töötoa, kus kasutuseta jäänud hoonekompleksidele püütakse leida tänapäevaseid lahendusi. Tänavune töötuba, erialastuudio ja näitus sündisid koostöös Kohila kogukonna ning MTÜ Kohila Paberivabrikuga, kes on oma südameasjaks võtnud 20 aastat tühjana seisnud paberivabriku kui maamärgi väärtustamise.
Paberivabriku ruumides toimuv näitus esitleb EKA 2. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava erialastuudio tudengite projekte ja makette, mis uurivad, kuidas väärtustada ja elavdada Kohila ajaloolist paberivabrikut. Väljapanekut saadab just selleks loodud heliinstallatsioon.
16. septembril kl 12 toimuval näituse avamisel tutvustavad tudengid paberivabriku üheksat tulevikuvõimalust, millega leiti vastuseid küsimustele:
Kas lagunevaid tööstushooneid on võimalik kasutuskõlbulikuks muuta ringmajanduse meetodil?
Kas ringmajandus loob uusi töökohti?
Kas kogukonna- ja kultuurikeskus saab olla majanduslikult jätkusuutlik?
Kuidas kaasata kogukonda ja võita konkurentsist?
Millest koosneb hoone jalajälg?
Milline hoone on jätkusuutlik?
Kas ja kuidas saab targalt lammutada?
Millised ajaloolised kihistused on väärtuslikud ja keskkonda loovad?
Kevadsemestri jooksul külastasid tudengid korduvalt Kohilat ja paberivabrikut, analüüsisid põhjalikult selle ehituslikku keskkonda ja piirkonda laiemalt, ning kaardistasid nii võimalusi kui murekohti. Lisaks tegeleti sama piirkonnaga maastikuarhitektuuri aine raames, mille käigus keskenduti paberivabriku ja Kohila maastiku sidumisele, sealse maastiku mõtestamisele ja defineerimisele. Tudengitele ülesandeks oli luua programme ja ruumilise sekkumise visioone, mis kohtleksid hüljatud tehasehoonet veel praktikasse jõudmata viisidel.
Suur osa Eestis seni renoveeritud vanade tehasehoonete uus programm põhineb sarnasel mudelil: sisse kolivad uued piiratud huvigrupiga ärid ja büroopinnad, mistõttu muutub hoone kas majanduslikel või sotsiaalsetel põhjustel paljude jaoks kättesaamatuks. Oma kodukoha ajalooga tahab aga igaüks end võrdsetel võimalustel siduda, seega oli oluliseks väljakutseks töötada välja lahendusi, mis pakuvad kasutust olenemata inimese rahakoti suurusest, tarbimiseelistustest või vanusest.
Näituseks on arendatud edasi jaanuaris toimunud töötoa tulemusi. Töötuba koondas arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse, disaini ja inseneri erialade tudengeid ning seda juhendasid Riin Alatalu, Triin Reidla ja Aljona Gineiko EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnast ning Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.
Töötuba toimus: https://www.artun.ee/kalender/huljatud-maastikud-kohila-paberivabrik/
Valminud projektide autoriteks on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala nüüdseks 3. kursuse tudengid:
Arabella Aabrams, Anabel Ainso, Anu Alver, Fred-Eric Pavel, Alis Mäesalu, Karmo Viherpuu, Tuule Kangur, Darja Gužovskaja, Laura Haki, Frank Kuresaar, Hugo Georg Kalaus, Madis Arp Keerd, Kristian Tigane, Triinu Lamp, Liisalota Kroon, Karl Robin Timm, Laura Venelaine, Karl Perens ja Villem Kai Johannes Laimre.
Projektid valmisid arhitektuuribüroo KUU arhitektide Joel Kopli, Koit Ojaliiva ja Juhan Rohtla juhendamisel, nõustas LCA konsultant Anni Oviir.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Kohila Paberivabriku ajaloost
1893. aastal asutatud vabrik seati sisse kunagises Kohila mõisa sae- ja jahuveskis, mis muudeti moodsa aja nõudmiste järgi puumassi ja papitehaseks. 19. sajandi lõpul tööd alustanud vabrik elas üle erinevad poliitilised ja majanduslikud muudatused. Kohilas toodeti trüki- ja kirjapaberit, vihikuid, paberkotte ja ka tapeeti. Vabrikul oli kandev roll aleviku arengus, tehas andis juba algusaastail tööd 60-le, enne I maailmasõda 160-le ja 1970. aastatel enam kui 350-le inimesele. Kompleksi juurde kerkis varakult ka elamutega töölisasula, ehitati posti- ja telegraafijaam, vabatahtlike tuletõrjujate pritsikuur ning pidude, kooli ja lasteaia tarbeks vabriku klubihoone. Ehitati juurde nii vabrikuhooneid kui ka infrastruktuuri. Samuti panustati kultuuri edendamisse – asutati eestikeelne raamatukogu ning vabriku muusikaselts.
Taasiseseisvumise ajal 1990. aastatel hakkas vabrik käest kätte käima, kuniks paberitootmine suleti sootuks. Insener Nikolai Heraskovi projekti järgi valminud tehas ja selle hilisemad lisandused on pärast tootmise väljakolimist halvas seisus nagu enamik suletud tööstusi, territoorium ei ole siiski täielikult hüljatud.
Alevi südames, jõe ja pargi vahetus naabruses asuval vabrikul on kohalikele inimestele oluline roll ja siin, nagu paljudes teistes endistes tööstuskülades, otsitakse sellele uut elu kultuurikeskkonnana. Kohila paberivabrikus toimetab praegu aktiivne kohalik MTÜ.
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
Näituse “Hüljatud maastikud. Kohila paberivabrik” avamine
Laupäev 16 september, 2023 — Pühapäev 17 september, 2023
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Näituse “Hüljatud maastikud. Kohila Paberivabrik” avamine toimub 16. septembril kl 12 Kohila paberivabriku puidumassiruumis
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldasid sel kevadel juba kaheteistkümnendat korda interdistsiplinaarse “Hüljatud maastike” töötoa, kus kasutuseta jäänud hoonekompleksidele püütakse leida tänapäevaseid lahendusi. Tänavune töötuba, erialastuudio ja näitus sündisid koostöös Kohila kogukonna ning MTÜ Kohila Paberivabrikuga, kes on oma südameasjaks võtnud 20 aastat tühjana seisnud paberivabriku kui maamärgi väärtustamise.
Paberivabriku ruumides toimuv näitus esitleb EKA 2. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava erialastuudio tudengite projekte ja makette, mis uurivad, kuidas väärtustada ja elavdada Kohila ajaloolist paberivabrikut. Väljapanekut saadab just selleks loodud heliinstallatsioon.
16. septembril kl 12 toimuval näituse avamisel tutvustavad tudengid paberivabriku üheksat tulevikuvõimalust, millega leiti vastuseid küsimustele:
Kas lagunevaid tööstushooneid on võimalik kasutuskõlbulikuks muuta ringmajanduse meetodil?
Kas ringmajandus loob uusi töökohti?
Kas kogukonna- ja kultuurikeskus saab olla majanduslikult jätkusuutlik?
Kuidas kaasata kogukonda ja võita konkurentsist?
Millest koosneb hoone jalajälg?
Milline hoone on jätkusuutlik?
Kas ja kuidas saab targalt lammutada?
Millised ajaloolised kihistused on väärtuslikud ja keskkonda loovad?
Kevadsemestri jooksul külastasid tudengid korduvalt Kohilat ja paberivabrikut, analüüsisid põhjalikult selle ehituslikku keskkonda ja piirkonda laiemalt, ning kaardistasid nii võimalusi kui murekohti. Lisaks tegeleti sama piirkonnaga maastikuarhitektuuri aine raames, mille käigus keskenduti paberivabriku ja Kohila maastiku sidumisele, sealse maastiku mõtestamisele ja defineerimisele. Tudengitele ülesandeks oli luua programme ja ruumilise sekkumise visioone, mis kohtleksid hüljatud tehasehoonet veel praktikasse jõudmata viisidel.
Suur osa Eestis seni renoveeritud vanade tehasehoonete uus programm põhineb sarnasel mudelil: sisse kolivad uued piiratud huvigrupiga ärid ja büroopinnad, mistõttu muutub hoone kas majanduslikel või sotsiaalsetel põhjustel paljude jaoks kättesaamatuks. Oma kodukoha ajalooga tahab aga igaüks end võrdsetel võimalustel siduda, seega oli oluliseks väljakutseks töötada välja lahendusi, mis pakuvad kasutust olenemata inimese rahakoti suurusest, tarbimiseelistustest või vanusest.
Näituseks on arendatud edasi jaanuaris toimunud töötoa tulemusi. Töötuba koondas arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse, disaini ja inseneri erialade tudengeid ning seda juhendasid Riin Alatalu, Triin Reidla ja Aljona Gineiko EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnast ning Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.
Töötuba toimus: https://www.artun.ee/kalender/huljatud-maastikud-kohila-paberivabrik/
Valminud projektide autoriteks on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala nüüdseks 3. kursuse tudengid:
Arabella Aabrams, Anabel Ainso, Anu Alver, Fred-Eric Pavel, Alis Mäesalu, Karmo Viherpuu, Tuule Kangur, Darja Gužovskaja, Laura Haki, Frank Kuresaar, Hugo Georg Kalaus, Madis Arp Keerd, Kristian Tigane, Triinu Lamp, Liisalota Kroon, Karl Robin Timm, Laura Venelaine, Karl Perens ja Villem Kai Johannes Laimre.
Projektid valmisid arhitektuuribüroo KUU arhitektide Joel Kopli, Koit Ojaliiva ja Juhan Rohtla juhendamisel, nõustas LCA konsultant Anni Oviir.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Kohila Paberivabriku ajaloost
1893. aastal asutatud vabrik seati sisse kunagises Kohila mõisa sae- ja jahuveskis, mis muudeti moodsa aja nõudmiste järgi puumassi ja papitehaseks. 19. sajandi lõpul tööd alustanud vabrik elas üle erinevad poliitilised ja majanduslikud muudatused. Kohilas toodeti trüki- ja kirjapaberit, vihikuid, paberkotte ja ka tapeeti. Vabrikul oli kandev roll aleviku arengus, tehas andis juba algusaastail tööd 60-le, enne I maailmasõda 160-le ja 1970. aastatel enam kui 350-le inimesele. Kompleksi juurde kerkis varakult ka elamutega töölisasula, ehitati posti- ja telegraafijaam, vabatahtlike tuletõrjujate pritsikuur ning pidude, kooli ja lasteaia tarbeks vabriku klubihoone. Ehitati juurde nii vabrikuhooneid kui ka infrastruktuuri. Samuti panustati kultuuri edendamisse – asutati eestikeelne raamatukogu ning vabriku muusikaselts.
Taasiseseisvumise ajal 1990. aastatel hakkas vabrik käest kätte käima, kuniks paberitootmine suleti sootuks. Insener Nikolai Heraskovi projekti järgi valminud tehas ja selle hilisemad lisandused on pärast tootmise väljakolimist halvas seisus nagu enamik suletud tööstusi, territoorium ei ole siiski täielikult hüljatud.
Alevi südames, jõe ja pargi vahetus naabruses asuval vabrikul on kohalikele inimestele oluline roll ja siin, nagu paljudes teistes endistes tööstuskülades, otsitakse sellele uut elu kultuurikeskkonnana. Kohila paberivabrikus toimetab praegu aktiivne kohalik MTÜ.
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
01.06.2023 — 17.06.2023
Näitus “SLENDERhood: Naabruskonna põhine kortermajade renoveerimine”
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna III kursuse tudengitööde näitus.
Erialastuudio võttis keskmeks mahulise renoveerimise ja naabruskonnapõhise rekonstrueerimise Mustamäe asumi näitel. Vaatlesime kuue tüüpkortermaja 1-464 renoveerimist, pakkudes alternatiive parkimisele, ligipääsetavuse, energiatootlikuse ja muude avalike hüvede osas. Semestri tulemusena pakuti välja 7 erinevat käsitlust elukvaliteedi tõstmiseks ja kogukonna tugevdamiseks Mustamäel.
Õppejõud: Sille Pihlak, Siim Tuksam (arhitektuur), Adam Orlinski (inseneeria ja energia disain)
Konsultandid: Karin Bachmann (maastikuarhitektuur), Teet Tark (vesi ja ventilatsioon)
Eksperdid: Nadežda Sassina (kogukonna kaasamine)
Tudengid: Heinrike Aue, Mariia Babur, Julia Freudenberg, Sander Haugas, Janely Järv, Robert Kiisler, Augustas Lapinskas, Lukas Laubre, Paula Līva Lorence, Laura Susanna Lätte, Katriin Maitsalu, Jarþrúður Másdóttir, Mariia Paslova, Yelyzaveta Peresada, Daria Polonska, Ella Mari Roosi, Erik Sammel, Helerin Talpsepp, Mariia Ufimtseva, Triin Vaino, Markus Vernik, Anneli Virts.
Kuraatorid ja näituse kujundus: Ella Mari Roosi, Julia Freudenberg
Graafiline disain: Janely Järv, Laura Susanna Lätte
Projektijuht: Anna Tommingas
Postitas Anna Tommingas — Püsilink
Näitus “SLENDERhood: Naabruskonna põhine kortermajade renoveerimine”
Neljapäev 01 juuni, 2023 — Laupäev 17 juuni, 2023
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna III kursuse tudengitööde näitus.
Erialastuudio võttis keskmeks mahulise renoveerimise ja naabruskonnapõhise rekonstrueerimise Mustamäe asumi näitel. Vaatlesime kuue tüüpkortermaja 1-464 renoveerimist, pakkudes alternatiive parkimisele, ligipääsetavuse, energiatootlikuse ja muude avalike hüvede osas. Semestri tulemusena pakuti välja 7 erinevat käsitlust elukvaliteedi tõstmiseks ja kogukonna tugevdamiseks Mustamäel.
Õppejõud: Sille Pihlak, Siim Tuksam (arhitektuur), Adam Orlinski (inseneeria ja energia disain)
Konsultandid: Karin Bachmann (maastikuarhitektuur), Teet Tark (vesi ja ventilatsioon)
Eksperdid: Nadežda Sassina (kogukonna kaasamine)
Tudengid: Heinrike Aue, Mariia Babur, Julia Freudenberg, Sander Haugas, Janely Järv, Robert Kiisler, Augustas Lapinskas, Lukas Laubre, Paula Līva Lorence, Laura Susanna Lätte, Katriin Maitsalu, Jarþrúður Másdóttir, Mariia Paslova, Yelyzaveta Peresada, Daria Polonska, Ella Mari Roosi, Erik Sammel, Helerin Talpsepp, Mariia Ufimtseva, Triin Vaino, Markus Vernik, Anneli Virts.
Kuraatorid ja näituse kujundus: Ella Mari Roosi, Julia Freudenberg
Graafiline disain: Janely Järv, Laura Susanna Lätte
Projektijuht: Anna Tommingas
Postitas Anna Tommingas — Püsilink
01.06.2023
sLenderhood: Mahulise ja naabruskonnapõhise renoveerimise vestlusõhtu ja näituse avamine
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Neljapäeval, 1.juunil kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemias vestlusõhtu, kus arutame valdkonna ekspertidega arhitekti positsiooni ja ruumilise kvaliteedi tõstmise võimaluste üle renoveerimislaines. Lisaks avame tudengitööde näituse kuue Akadeemia tee kortermaja mahulise rekonstrueerimise ja neist moodustuva naabruskonna ideekavanditest.
Otseülekanne nähtav Postimehe kultuuriportaalis: https://kultuur.postimees.ee/7786929/otseulekanne-renoveerimine-kuidas-valtida-eelmise-sajandi-magede-vigu
Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia näeb ette, et 2050. aastaks on Eesti hoonefond korrastatud. Hiljutised uudised Euroopa Parlamendist viitavad soovile seda tempot veelgi kiirendada. On ilmselge, et sellised ambitsioonid panevad nii tellija kui ka ehitussektori suure surve alla. Sealjuures tuleb märkida, et energiatõhususe tagamise eesmärkide kõrval on vähemalt sama oluline rääkida ka renoveerimislaine mõjust ruumikultuurile. Kuidas kiirustades vältida vigu, mida tehti “mägede” ehitamisel pool sajandit tagasi?
Selle aasta alguses alustas EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK Siim Tuksami ja Sille Pihlaku juhtimisel uut teadus- ja arendusprojekti „sLender fassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind“. Projekti käigus kogume sisendit renoveerimise arengutakistustest ja otsime lahendusi, kuidas arhitektuuri poole pealt protsessile kaasa aidata. Kitsaskohad, mida lahendada, on arhitektuursete võimaluste visualiseerimine ja seeläbi renoveerimisotsuse lihtsustamine ning kvartalipõhise renoveerimise soodustamine.
ÜRITUSE KAVA
16:00 Tervitussõnad / Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia rektor
16:05 Renoveerimismaraton renoveerimislaines / Ivo Jaanisoo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler
16:15 EKA BuildEST’i projektis / Andres Ojari, Eesti Kunstiakadeemia
16:30 Arendusgrant: sLender fassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind / Sille Pihlak, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK teadur
16:45 E-hüpe: Masskohandatava fassaadisüsteemi konfiguraatori prototüüp / Siim Tuksam, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK teadur
17:00 Paneeldiskussioon
Aet Ader / Eesti Arhitektide Liidu juhatuse liige, arhitekt, B210 arhitektid
Ivo Volkov / Merko Ehitus Eesti AS juhatuse esimees
Kaja Pae / Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja
Lauri Lihtmaa / ekspert – liginullenergiahoonete uurimisrühm, TalTech
Lauri Tuulberg / Eesti Puitmajaliidu juhatuse liige, Welement AS CEO
Mihkel Tüür / arhitekt, Kadarik Tüür Arhitektid
Paneeli juhib teadur Sille Pihlak
17:55 Näituse “sLenderhood” avamine
Ehituse e-hüppe programmi rahastab Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.
Lisainfo:
Anna Tommingas
Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK
anna.tommingas@artun.ee
+372 55681924
Postitas Anna Tommingas — Püsilink
sLenderhood: Mahulise ja naabruskonnapõhise renoveerimise vestlusõhtu ja näituse avamine
Neljapäev 01 juuni, 2023
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Neljapäeval, 1.juunil kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemias vestlusõhtu, kus arutame valdkonna ekspertidega arhitekti positsiooni ja ruumilise kvaliteedi tõstmise võimaluste üle renoveerimislaines. Lisaks avame tudengitööde näituse kuue Akadeemia tee kortermaja mahulise rekonstrueerimise ja neist moodustuva naabruskonna ideekavanditest.
Otseülekanne nähtav Postimehe kultuuriportaalis: https://kultuur.postimees.ee/7786929/otseulekanne-renoveerimine-kuidas-valtida-eelmise-sajandi-magede-vigu
Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia näeb ette, et 2050. aastaks on Eesti hoonefond korrastatud. Hiljutised uudised Euroopa Parlamendist viitavad soovile seda tempot veelgi kiirendada. On ilmselge, et sellised ambitsioonid panevad nii tellija kui ka ehitussektori suure surve alla. Sealjuures tuleb märkida, et energiatõhususe tagamise eesmärkide kõrval on vähemalt sama oluline rääkida ka renoveerimislaine mõjust ruumikultuurile. Kuidas kiirustades vältida vigu, mida tehti “mägede” ehitamisel pool sajandit tagasi?
Selle aasta alguses alustas EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK Siim Tuksami ja Sille Pihlaku juhtimisel uut teadus- ja arendusprojekti „sLender fassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind“. Projekti käigus kogume sisendit renoveerimise arengutakistustest ja otsime lahendusi, kuidas arhitektuuri poole pealt protsessile kaasa aidata. Kitsaskohad, mida lahendada, on arhitektuursete võimaluste visualiseerimine ja seeläbi renoveerimisotsuse lihtsustamine ning kvartalipõhise renoveerimise soodustamine.
ÜRITUSE KAVA
16:00 Tervitussõnad / Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia rektor
16:05 Renoveerimismaraton renoveerimislaines / Ivo Jaanisoo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler
16:15 EKA BuildEST’i projektis / Andres Ojari, Eesti Kunstiakadeemia
16:30 Arendusgrant: sLender fassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind / Sille Pihlak, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK teadur
16:45 E-hüpe: Masskohandatava fassaadisüsteemi konfiguraatori prototüüp / Siim Tuksam, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK teadur
17:00 Paneeldiskussioon
Aet Ader / Eesti Arhitektide Liidu juhatuse liige, arhitekt, B210 arhitektid
Ivo Volkov / Merko Ehitus Eesti AS juhatuse esimees
Kaja Pae / Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja
Lauri Lihtmaa / ekspert – liginullenergiahoonete uurimisrühm, TalTech
Lauri Tuulberg / Eesti Puitmajaliidu juhatuse liige, Welement AS CEO
Mihkel Tüür / arhitekt, Kadarik Tüür Arhitektid
Paneeli juhib teadur Sille Pihlak
17:55 Näituse “sLenderhood” avamine
Ehituse e-hüppe programmi rahastab Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.
Lisainfo:
Anna Tommingas
Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK
anna.tommingas@artun.ee
+372 55681924
Postitas Anna Tommingas — Püsilink
29.05.2023 — 31.05.2023
URBANISTIKA ja ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE MA kaitsmised
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
KAITSMISTE AJAKAVA
Kaitsmised toimuvad EKAs, Põhja pst 7
Urbanistika magistritööde kaitsmised
- mail EKAs, ruumis A501
10.00-11.15 DARIA KHRYSTYCH (In)Visible Care: Civilian Volunteerism in Wartime Ukraine.
11.20-12.20 NABEEL IMITIAZ The Infrastructure of Border Regime: Neocolonial Subjugation of Life in Modern Democratic Societies.
12.45-13.45 OLEKSANDR NENEKO Mapping Out The Dual Crisis of War and Housing in Dnipro, Ukraine.
13.45-14.45 KHADEEJA FARRUKH. Towards The Everyday of Transnational Lives: From Sonnenallee in Neukölln to The Globalization In Question.
Juhendajad: Sean Tyler ja Keiti Kljavin.
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised
- ja 31. mail EKAs, ruumis A501
- mai
9.00-9.45 MARK ALEKSANDER FISCHER Taskukohase linna arendamine. Kopli kaubajaam, viimane pusletükk Põhja-Tallinna sotsiaalsel maastikul.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
9.45-10.30 OLARI PAADIMEISTER Tihendamine kui ruumiline töövahend tuleviku linnade probleemide lahendamisel.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
10.30-11.15 JOHAN HALLIMÄE Helidega planeeritud linn.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
11.15 – 11.30 kohvipaus
11.30-12.15 KRISTOFER SOOP Avang 59°39’ N, 25°42’ E, Loksa sadama, Loksa ja Lahemaa piirideülene ruumikäsitlus Läänemeremaade kontekstis.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
12.15-13.00 ANETT GRIFFEL Katkestustest ühendusteks. Kopli lahe kallasrada.
Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann.
13.00-13.45 KATARIINA MUSTASAAR Tööstusjärgne meremaastik. Paljassaare sadama taimtervendamine.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
13.45 – 14.45 lõuna
14.45-15.30 KADI PIHLAK Rattateede võrgustiku planeerimise ja hindamise metoodika.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
15.30-16.15 ANNA RIIN VELNER Camino de igapäev.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
16.15-17.30 SIIM TANEL TÕNISSON Linna ühendamine. Bastionivöönd kui linna sidusstruktuur.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
- mai
9.00-9.45 LINDA LI ARRO Linnaga sidusa tööstuskvartali arendamine. Laki kvartali potentsiaalid rohepöördes.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
9.45-10.30 CAROLINA REIDMA Parkimismajade taasmõtestamine Maakri asumi näitel.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
10.30-11.15 ART BOGDANOVICS Tartu Ülikooli Keskus.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
11.15-12.00 UKU JULIAN TARVAS Kohaldatavad korterelamud väikeasulas. Palivere aleviku näitel.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
12.00 – 13.00 lõuna
13.00-13.45 KATRIN LANG Hüljatud hoonete kasutuselevõtu strateegia ja lahtivõetavate hoonete iseehitamise manuaal.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
13.45-14.30 LOORA ORAV Tööstuskanepi rakendamine arhitektuurse materjalina ehitussektori keskkonnamõju vähendamiseks Eestis.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
14.30-15.15 KERTU JOHANNA JÕESTE Vastastikusel toel põhinevad puitstruktuurid.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
15.15-16.00 DELIJA THAKUR Materjali kui ressursi elu pikendamine. Liivalaia kohtumaja juhtum.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
URBANISTIKA ja ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE MA kaitsmised
Esmaspäev 29 mai, 2023 — Kolmapäev 31 mai, 2023
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
KAITSMISTE AJAKAVA
Kaitsmised toimuvad EKAs, Põhja pst 7
Urbanistika magistritööde kaitsmised
- mail EKAs, ruumis A501
10.00-11.15 DARIA KHRYSTYCH (In)Visible Care: Civilian Volunteerism in Wartime Ukraine.
11.20-12.20 NABEEL IMITIAZ The Infrastructure of Border Regime: Neocolonial Subjugation of Life in Modern Democratic Societies.
12.45-13.45 OLEKSANDR NENEKO Mapping Out The Dual Crisis of War and Housing in Dnipro, Ukraine.
13.45-14.45 KHADEEJA FARRUKH. Towards The Everyday of Transnational Lives: From Sonnenallee in Neukölln to The Globalization In Question.
Juhendajad: Sean Tyler ja Keiti Kljavin.
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised
- ja 31. mail EKAs, ruumis A501
- mai
9.00-9.45 MARK ALEKSANDER FISCHER Taskukohase linna arendamine. Kopli kaubajaam, viimane pusletükk Põhja-Tallinna sotsiaalsel maastikul.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
9.45-10.30 OLARI PAADIMEISTER Tihendamine kui ruumiline töövahend tuleviku linnade probleemide lahendamisel.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
10.30-11.15 JOHAN HALLIMÄE Helidega planeeritud linn.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
11.15 – 11.30 kohvipaus
11.30-12.15 KRISTOFER SOOP Avang 59°39’ N, 25°42’ E, Loksa sadama, Loksa ja Lahemaa piirideülene ruumikäsitlus Läänemeremaade kontekstis.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
12.15-13.00 ANETT GRIFFEL Katkestustest ühendusteks. Kopli lahe kallasrada.
Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann.
13.00-13.45 KATARIINA MUSTASAAR Tööstusjärgne meremaastik. Paljassaare sadama taimtervendamine.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
13.45 – 14.45 lõuna
14.45-15.30 KADI PIHLAK Rattateede võrgustiku planeerimise ja hindamise metoodika.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
15.30-16.15 ANNA RIIN VELNER Camino de igapäev.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
16.15-17.30 SIIM TANEL TÕNISSON Linna ühendamine. Bastionivöönd kui linna sidusstruktuur.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
- mai
9.00-9.45 LINDA LI ARRO Linnaga sidusa tööstuskvartali arendamine. Laki kvartali potentsiaalid rohepöördes.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
9.45-10.30 CAROLINA REIDMA Parkimismajade taasmõtestamine Maakri asumi näitel.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
10.30-11.15 ART BOGDANOVICS Tartu Ülikooli Keskus.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
11.15-12.00 UKU JULIAN TARVAS Kohaldatavad korterelamud väikeasulas. Palivere aleviku näitel.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
12.00 – 13.00 lõuna
13.00-13.45 KATRIN LANG Hüljatud hoonete kasutuselevõtu strateegia ja lahtivõetavate hoonete iseehitamise manuaal.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
13.45-14.30 LOORA ORAV Tööstuskanepi rakendamine arhitektuurse materjalina ehitussektori keskkonnamõju vähendamiseks Eestis.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
14.30-15.15 KERTU JOHANNA JÕESTE Vastastikusel toel põhinevad puitstruktuurid.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
15.15-16.00 DELIJA THAKUR Materjali kui ressursi elu pikendamine. Liivalaia kohtumaja juhtum.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
Postitas Tiina Tammet — Püsilink