Rubriik: Urbanistika

06.02.2025

Urbanistika magistriõppekava infotund sisseastujatele 2025

urban-studies-msc-3

EKA urbanistika õppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 6. veebruaril 2025 kell 18:00 Zoomis.

 

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.

 

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Urbanistika magistriõppekava kohta leiab siit:
Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele urbanistika magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2025 ning kestab kuni 3. märtsini.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink

Urbanistika magistriõppekava infotund sisseastujatele 2025

Neljapäev 06 veebruar, 2025

urban-studies-msc-3

EKA urbanistika õppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 6. veebruaril 2025 kell 18:00 Zoomis.

 

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.

 

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Urbanistika magistriõppekava kohta leiab siit:
Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele urbanistika magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2025 ning kestab kuni 3. märtsini.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink

09.12.2024

Paljassaare rännak: “Unistused, prügi, maa”

Dreamlandfill

UNISTUSED | PRÜGI | MAA
9. detsembril 2024, 9:00–16:00
Alguspunkt Maleva 2A maja ees. 

Tule meiega Paljassaarde, kus kohtuvad unistused, prügi ja vaba maa!

Rännak toimub laupäeval, 9. detsembril, koguneme kell 9.00 Maleva 2A kortermaja ees. Kolmteist erinevat teemat saavad avatud seitsme tunni ja kaheksa kilomeetri pikkusel rännakul läbi Paljassaare.

Täpsemat infot erinevate projektide kohta näeb Urban Studies Instagramist ja facebooki lehelt.

Võtke kaasa kõrvaklapid ning toimiv nutiseade, ehk ka akupangad, kuna audiotuure on mitmeid. Vaim valmis pikaks matkaks talvises maastikus: selga soojad riided, jalga head saapad, kaasa soe jook, snäkid jm vajalik.

Kell 11.00 toimub Hundipeal ka väike teepaus ning vajadusel saab siin kas matkaga liituda või matkalt lahkuda.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Paljassaare rännak: “Unistused, prügi, maa”

Esmaspäev 09 detsember, 2024

Dreamlandfill

UNISTUSED | PRÜGI | MAA
9. detsembril 2024, 9:00–16:00
Alguspunkt Maleva 2A maja ees. 

Tule meiega Paljassaarde, kus kohtuvad unistused, prügi ja vaba maa!

Rännak toimub laupäeval, 9. detsembril, koguneme kell 9.00 Maleva 2A kortermaja ees. Kolmteist erinevat teemat saavad avatud seitsme tunni ja kaheksa kilomeetri pikkusel rännakul läbi Paljassaare.

Täpsemat infot erinevate projektide kohta näeb Urban Studies Instagramist ja facebooki lehelt.

Võtke kaasa kõrvaklapid ning toimiv nutiseade, ehk ka akupangad, kuna audiotuure on mitmeid. Vaim valmis pikaks matkaks talvises maastikus: selga soojad riided, jalga head saapad, kaasa soe jook, snäkid jm vajalik.

Kell 11.00 toimub Hundipeal ka väike teepaus ning vajadusel saab siin kas matkaga liituda või matkalt lahkuda.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

18.10.2024

Paljassaare palimpsest. Rännak prügi ja aarde vahealadel.

Paljassaare Inbetween
ig square

“Paljassaare palimpsest. Rännak prügi ja aarde vahealadel.”

18. oktoobril kell 13.00–17.00 Paljassaares 

Urbanistika esmakursuslased on taaskord veetnud pool semestrit Paljassaaret uurides – seda sama maasäärt, kuhu täna suundub kogu linna jääde … ent kuhu ka kujutletakse tuleviku Tallinna uut fookuspunkti, põhjamaise pealinna kaasaegset keset. Sel reedel, 18. oktoobril, kutsuvad tudengid kõiki huvitunuid kaasa rännakule prügi ja varanduste vahele Paljassaare (post)industriaalses südames, et uurida, mis protsessid ning väärtusotsused tänast ruumi kujundavad.

Kogunemine 18. oktoobril kell 13:00 Maleva 2A maja ees.

Ligikaudu 5-kilomeetrine rännak toimub õues muutuvates maastiku- ja ilmaoludes ning lõpeb Pikakari ranna lähistel lõkke ümber. Üritus on inglise keeles.

Palun võta kaasa või valmistu vastavalt:

  • suupisted + jook
  • kõrvaklapid
  • tass
  • riietu soojalt
  • kanna veekindlaid jalanõud

Rohkem infot Urbanistika sotsiaalmeediast: https://www.facebook.com/urbantallinn

+372 5696 3525

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Paljassaare palimpsest. Rännak prügi ja aarde vahealadel.

Reede 18 oktoober, 2024

Paljassaare Inbetween
ig square

“Paljassaare palimpsest. Rännak prügi ja aarde vahealadel.”

18. oktoobril kell 13.00–17.00 Paljassaares 

Urbanistika esmakursuslased on taaskord veetnud pool semestrit Paljassaaret uurides – seda sama maasäärt, kuhu täna suundub kogu linna jääde … ent kuhu ka kujutletakse tuleviku Tallinna uut fookuspunkti, põhjamaise pealinna kaasaegset keset. Sel reedel, 18. oktoobril, kutsuvad tudengid kõiki huvitunuid kaasa rännakule prügi ja varanduste vahele Paljassaare (post)industriaalses südames, et uurida, mis protsessid ning väärtusotsused tänast ruumi kujundavad.

Kogunemine 18. oktoobril kell 13:00 Maleva 2A maja ees.

Ligikaudu 5-kilomeetrine rännak toimub õues muutuvates maastiku- ja ilmaoludes ning lõpeb Pikakari ranna lähistel lõkke ümber. Üritus on inglise keeles.

Palun võta kaasa või valmistu vastavalt:

  • suupisted + jook
  • kõrvaklapid
  • tass
  • riietu soojalt
  • kanna veekindlaid jalanõud

Rohkem infot Urbanistika sotsiaalmeediast: https://www.facebook.com/urbantallinn

+372 5696 3525

Postitas Andres Lõo — Püsilink

30.05.2024

Urbanistika magistritööde kaitsmised

Screenshot 2024-05-28 at 20.02.31

Urbanistika õppetöös kombineeritakse teooriat ning praktikat, et kriitiliselt lahata ning vajadusel vaidlustada käibearusaamu urbaniseerumisest, et nii panustada tänasest õiglasema ning võrdsema tuleviku kujutlemisse ning loomisesse. Seetõttu on ka magistritöö projekti üheks eesmärgiks kriitiliselt uurida tänast rahvusvahelist linnalist areeni, kuna just siin toimub peamine võitlus meie kollektiivse tuleviku eest. Sel aastal tulid kaitsmisele seitse eriilmelist magistritööd, mis kõik avasid ühel või teisel moel tänaseid ühiskondlikke kitsaskohti.

Magistritööde juhendajad: Sean Tyler, Andra Aaloe, Agata Marzecova, Nina Stener Jørgensen, Kaija-Luisa Kurik ja Keiti Kljavin.

Paula Kristiāna Veidenbauma määratleb oma magistritöös nn proksi-biennaali, ehk rahvuspaviljonide ruumi, mis jääb Arsenalest ja Giardinist väljapoole. 2023. aastal arhitektuuribiennaalil Eestit esindanud „Home Stage“ projektist saadud kogemusest tõugatuna avab autor biennaali linnaruumi harunemise tagamaid ning markeerib uut laienevat turunišši, mis turismiteenustest juba küllastunud kohalikul kinnisvaraturul rahvuspaviljone teenindab. 

Luca Liese Ritter tegeleb oma magistritöös üheks Euroopa reostatumaks linnaks kutsutud Bitterfeld-Wolfeni toksilise taagaga, ning avab ruumi Ida-Saksamaa keskkonnapoliitika ning üksikisiku toksilise keskkonnaga kohtumise kogemuse vahel – hoolimata sellest, et sotsialistlik maailmakord on lõppenud, on reostatud keskkond jätkuv ja loob ka tänast reaalsust. Samuti tegeleb keskkonna ja poliitikaga Alp Eren Özalp, kes uurib oma looduskaitsealal asuva koduküla Sarıkumi näitel, kuidas looduskaitse režiimide teisenemine Türgi neoliberaalses majanduskeskkonnas mõjutab külaelanike igapäevaelu ja hakkamasaamist. Autor kutsub oma koduküla varal arutlema selle üle, kuidas võiks loodust ja inimest olemuslikult lahutavast klassikalisest looduskaitsest liikuda edasi kasvujärgsete looduskaitseliste põhimõtete juurutamiseni. 

Türgi 2000ndate järgse majanduspoliitika ühe tulemiga tegeleb ka Aleyna Canpolat. Viimastel aastakümnenditel on nn gecekondusid – avalikule maale rajatud ebaseaduslikke eeslinnasid – tabanud esmalt avalik stigmatiseerimine, millele on omakorda järgnenud linnaruumi ulatuslikud restrukturaliseerimised. Mitteametliku seadustamine kinnisvaraarenduse kaudu avab mõistagi uue turuosa, millest paljud osa saada tahavad. Autor registreerib oma magistritöös, kuidas Ankara kunagises suurimas gecekondu eeslinnas Mamakis ulatuslikud linnalised protsessid tegelikult toimuvad ning mis juhtub kohaliku elanikuga, kelle eluase kinnisvarakarusselli keskele sattunud on.
Lokaalsete ning globaalsete huvide kokkupuutepunktiga tegeleb ka Kush Budhwar, kes lahkab Navi Mumbai rahvusvahelise lennujaama üle kolmekümne aasta väldanud arendusprotsessi näitel, millised temporaalsused põrkuvad, liituvad või vastanduvad ühe globaalse lõuna megaprojekti üha pikeneva teostusaja vältel. Töö dokumenteerib seda, kuidas mäeahelikust saab lage väli, kuidas kogukonnad muudkui oma olemisõiguse eest võitlevad, ning millist tulevikku kujutleb Indias tohutut ebavõrdsust külvanud neoliberaalse arengupoliitika taaskordne sümbolobjekt. 

Väga aktuaalse targa linna tulevikukujutlusega tegeleb aga Christian Hörner, kes avab tarkade prügikastide näite varal seda, kuidas digitaliseeritud infrastruktuuriprojektid on osaks uute võimudünaamikate rajamisel ning kuidas need omakorda meie linnalisi elumaailmu muudavad. Paul Simon aga kaardistab uut taktikalist nähtust kaubanduses, mis summeerib viimaste aastate sündmustes toimunud muutusi: automatiseeritud poode, mis on COVIDi-järgses Viinis plahvatuslikult levima hakanud. Autor avab poodide sotsiaalpoliitilist, õiguslikku ning ajaloolist konteksti ning püüab arhiveerida ajutisena näiva linnalise nähtuse eriomast kohataju. 

 

Postitas Keiti Kljavin — Püsilink

Urbanistika magistritööde kaitsmised

Neljapäev 30 mai, 2024

Screenshot 2024-05-28 at 20.02.31

Urbanistika õppetöös kombineeritakse teooriat ning praktikat, et kriitiliselt lahata ning vajadusel vaidlustada käibearusaamu urbaniseerumisest, et nii panustada tänasest õiglasema ning võrdsema tuleviku kujutlemisse ning loomisesse. Seetõttu on ka magistritöö projekti üheks eesmärgiks kriitiliselt uurida tänast rahvusvahelist linnalist areeni, kuna just siin toimub peamine võitlus meie kollektiivse tuleviku eest. Sel aastal tulid kaitsmisele seitse eriilmelist magistritööd, mis kõik avasid ühel või teisel moel tänaseid ühiskondlikke kitsaskohti.

Magistritööde juhendajad: Sean Tyler, Andra Aaloe, Agata Marzecova, Nina Stener Jørgensen, Kaija-Luisa Kurik ja Keiti Kljavin.

Paula Kristiāna Veidenbauma määratleb oma magistritöös nn proksi-biennaali, ehk rahvuspaviljonide ruumi, mis jääb Arsenalest ja Giardinist väljapoole. 2023. aastal arhitektuuribiennaalil Eestit esindanud „Home Stage“ projektist saadud kogemusest tõugatuna avab autor biennaali linnaruumi harunemise tagamaid ning markeerib uut laienevat turunišši, mis turismiteenustest juba küllastunud kohalikul kinnisvaraturul rahvuspaviljone teenindab. 

Luca Liese Ritter tegeleb oma magistritöös üheks Euroopa reostatumaks linnaks kutsutud Bitterfeld-Wolfeni toksilise taagaga, ning avab ruumi Ida-Saksamaa keskkonnapoliitika ning üksikisiku toksilise keskkonnaga kohtumise kogemuse vahel – hoolimata sellest, et sotsialistlik maailmakord on lõppenud, on reostatud keskkond jätkuv ja loob ka tänast reaalsust. Samuti tegeleb keskkonna ja poliitikaga Alp Eren Özalp, kes uurib oma looduskaitsealal asuva koduküla Sarıkumi näitel, kuidas looduskaitse režiimide teisenemine Türgi neoliberaalses majanduskeskkonnas mõjutab külaelanike igapäevaelu ja hakkamasaamist. Autor kutsub oma koduküla varal arutlema selle üle, kuidas võiks loodust ja inimest olemuslikult lahutavast klassikalisest looduskaitsest liikuda edasi kasvujärgsete looduskaitseliste põhimõtete juurutamiseni. 

Türgi 2000ndate järgse majanduspoliitika ühe tulemiga tegeleb ka Aleyna Canpolat. Viimastel aastakümnenditel on nn gecekondusid – avalikule maale rajatud ebaseaduslikke eeslinnasid – tabanud esmalt avalik stigmatiseerimine, millele on omakorda järgnenud linnaruumi ulatuslikud restrukturaliseerimised. Mitteametliku seadustamine kinnisvaraarenduse kaudu avab mõistagi uue turuosa, millest paljud osa saada tahavad. Autor registreerib oma magistritöös, kuidas Ankara kunagises suurimas gecekondu eeslinnas Mamakis ulatuslikud linnalised protsessid tegelikult toimuvad ning mis juhtub kohaliku elanikuga, kelle eluase kinnisvarakarusselli keskele sattunud on.
Lokaalsete ning globaalsete huvide kokkupuutepunktiga tegeleb ka Kush Budhwar, kes lahkab Navi Mumbai rahvusvahelise lennujaama üle kolmekümne aasta väldanud arendusprotsessi näitel, millised temporaalsused põrkuvad, liituvad või vastanduvad ühe globaalse lõuna megaprojekti üha pikeneva teostusaja vältel. Töö dokumenteerib seda, kuidas mäeahelikust saab lage väli, kuidas kogukonnad muudkui oma olemisõiguse eest võitlevad, ning millist tulevikku kujutleb Indias tohutut ebavõrdsust külvanud neoliberaalse arengupoliitika taaskordne sümbolobjekt. 

Väga aktuaalse targa linna tulevikukujutlusega tegeleb aga Christian Hörner, kes avab tarkade prügikastide näite varal seda, kuidas digitaliseeritud infrastruktuuriprojektid on osaks uute võimudünaamikate rajamisel ning kuidas need omakorda meie linnalisi elumaailmu muudavad. Paul Simon aga kaardistab uut taktikalist nähtust kaubanduses, mis summeerib viimaste aastate sündmustes toimunud muutusi: automatiseeritud poode, mis on COVIDi-järgses Viinis plahvatuslikult levima hakanud. Autor avab poodide sotsiaalpoliitilist, õiguslikku ning ajaloolist konteksti ning püüab arhiveerida ajutisena näiva linnalise nähtuse eriomast kohataju. 

 

Postitas Keiti Kljavin — Püsilink

31.05.2024

Avatud arhitektuuriloeng: Sofia Nannini

Nannini Sofia_The Mechanization of life_img

 LOENG EI TOIMU!

31. mail kl 11 toimub ruumis A-403

Sofia Nannini avatud loeng “Elu mehhaniseerimine: Intensiivse loomakasvatuse ajalugu, arhitektuur ja paradoksid” / “The mechanization of life: Histories, architecture, and paradoxes of intensive animal farming”.

Loomakasvatuse hooneid on kõikjal, aga kuskil ei torka need eriti silma. Sageli tajume neid anonüümsete ja ajatutena. Siiski võime küsida: kuidas arenes intensiivloomakasvatuse arhitektuur alates 19. sajandi lõpust? Sofia tutvustab ettekandes lühidalt selle hoonetüübi geograafilist ja institutsionaalset päritolu ning analüüsib kriitiliselt ruumilisi, sotsiaalseid ja eetilisi paradokse, millel loomakasvatuse tööstuslik kompleks põhineb.

Loeng toimub inglise keeles ja on huvilistele avatud.

Sofia Nannini on Politecnico di Torino arhitektuuriajaloo dotsent. Ta on raamatute “Islandi talumajad: identiteet, maastik ja ehitus (1790-1945)” (Firenze University Press, 2023) ja “Islandi betoonisaaga: arhitektuur ja ehitus (1847–1958)” (Jovis, 2024) autor. Praegu töötab ta raamatuprojektiga “Elu mehhaniseerimine: intensiivloomakasvatuse arhitektuurilugu”.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Sofia Nannini

Reede 31 mai, 2024

Nannini Sofia_The Mechanization of life_img

 LOENG EI TOIMU!

31. mail kl 11 toimub ruumis A-403

Sofia Nannini avatud loeng “Elu mehhaniseerimine: Intensiivse loomakasvatuse ajalugu, arhitektuur ja paradoksid” / “The mechanization of life: Histories, architecture, and paradoxes of intensive animal farming”.

Loomakasvatuse hooneid on kõikjal, aga kuskil ei torka need eriti silma. Sageli tajume neid anonüümsete ja ajatutena. Siiski võime küsida: kuidas arenes intensiivloomakasvatuse arhitektuur alates 19. sajandi lõpust? Sofia tutvustab ettekandes lühidalt selle hoonetüübi geograafilist ja institutsionaalset päritolu ning analüüsib kriitiliselt ruumilisi, sotsiaalseid ja eetilisi paradokse, millel loomakasvatuse tööstuslik kompleks põhineb.

Loeng toimub inglise keeles ja on huvilistele avatud.

Sofia Nannini on Politecnico di Torino arhitektuuriajaloo dotsent. Ta on raamatute “Islandi talumajad: identiteet, maastik ja ehitus (1790-1945)” (Firenze University Press, 2023) ja “Islandi betoonisaaga: arhitektuur ja ehitus (1847–1958)” (Jovis, 2024) autor. Praegu töötab ta raamatuprojektiga “Elu mehhaniseerimine: intensiivloomakasvatuse arhitektuurilugu”.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

03.05.2024

Eluaseme kursuse “Linna mudelid” hindamine EKAs

Kursus Linna mudelid hindamine

Urbanistika ning arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid kutsuvad näituse teekonnale.

Kohtume 3. mail, kell 16.00 EKA mere-terassil 5. korrusel. Tegemist on eluaseme kursuse “Linna mudelid” lõpuhindamisega, mida juhendasid urbanistid Kristi Grišakov ja Keiti Kljavin.

Kui kaevata rikutud maastikku uus auk, siis võib paista vastu sissevarisenud kaevanduskäik. Kui avada aastaid tühjana seisnud korteri uks, siis ruum on lugusid täis. Väljakaevamise viide pealkirjas võtab kokku meie ülesande suhestuda sellega, mis on juba lahkunud, et leida kunagise inimtegevuse jälgedest ainest suuremate regionaalsete muutuste mõistmiseks. Viie erineva loovuurimusliku katsetuse eesmärk on kajastada Eestimaa serval asuva maakonna ilmajäämise tunnet, igatsust ja jõetust muutustele vastu hakata. Tutvume Ahtme ja Järve linnaosade ning Kiviõli linnaga, kus ekstraktivistliku tootmise monofunktsionaalsus on põhjustanud väljakutset väljarändest tingitud elamispindade ülejäägile tähelepanu pöörama.

Uurides erinevaid Ida-Virumaa asulate (mitte)materiaalsete aspektidega seotud teemasid, põhinevad meie projektid kohapealsel analüüsil ja uurimusel, elamistingimuste turuvaatel, kahanemisega kohanemise individuaalsetel väljakutsete ümbermõtestamisel. Õhus virvendab alati lootusesudu, kummati toksiline ja erkroheline, aga täis struktuurfondide taaskäivitamise jõudu ning elanike sotsiaalse kohanemisvõime piire.

Tudengid: Marta Bodnar, Ayse Betul Gesen, Mariana Gomes Pedro, Lion Herrmann, Sofia Ignateva, Maria Kazlovskaya, Madita Laura Kümmeringer, Ella Nikulina, Henry Rikk, Piret Saar, Annika Ülejõe, Anneli Virts, Clara-Marlen Wilke 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Eluaseme kursuse “Linna mudelid” hindamine EKAs

Reede 03 mai, 2024

Kursus Linna mudelid hindamine

Urbanistika ning arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid kutsuvad näituse teekonnale.

Kohtume 3. mail, kell 16.00 EKA mere-terassil 5. korrusel. Tegemist on eluaseme kursuse “Linna mudelid” lõpuhindamisega, mida juhendasid urbanistid Kristi Grišakov ja Keiti Kljavin.

Kui kaevata rikutud maastikku uus auk, siis võib paista vastu sissevarisenud kaevanduskäik. Kui avada aastaid tühjana seisnud korteri uks, siis ruum on lugusid täis. Väljakaevamise viide pealkirjas võtab kokku meie ülesande suhestuda sellega, mis on juba lahkunud, et leida kunagise inimtegevuse jälgedest ainest suuremate regionaalsete muutuste mõistmiseks. Viie erineva loovuurimusliku katsetuse eesmärk on kajastada Eestimaa serval asuva maakonna ilmajäämise tunnet, igatsust ja jõetust muutustele vastu hakata. Tutvume Ahtme ja Järve linnaosade ning Kiviõli linnaga, kus ekstraktivistliku tootmise monofunktsionaalsus on põhjustanud väljakutset väljarändest tingitud elamispindade ülejäägile tähelepanu pöörama.

Uurides erinevaid Ida-Virumaa asulate (mitte)materiaalsete aspektidega seotud teemasid, põhinevad meie projektid kohapealsel analüüsil ja uurimusel, elamistingimuste turuvaatel, kahanemisega kohanemise individuaalsetel väljakutsete ümbermõtestamisel. Õhus virvendab alati lootusesudu, kummati toksiline ja erkroheline, aga täis struktuurfondide taaskäivitamise jõudu ning elanike sotsiaalse kohanemisvõime piire.

Tudengid: Marta Bodnar, Ayse Betul Gesen, Mariana Gomes Pedro, Lion Herrmann, Sofia Ignateva, Maria Kazlovskaya, Madita Laura Kümmeringer, Ella Nikulina, Henry Rikk, Piret Saar, Annika Ülejõe, Anneli Virts, Clara-Marlen Wilke 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

03.05.2024

Taas välja kaevata! Leiud Idaviru eluolust

Urbanistika ning arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid kutsuvad näituse teekonnale.

Kohtume 3. mail, kell 16.00 EKA mere-terassil 5. korrusel. Tegemist on eluaseme kursuse “Linna mudelid” lõpuhindamisega, mida juhendasid urbanistid Kristi Grišakov ja Keiti Kljavin.

Kui kaevata rikutud maastikku uus auk, siis võib paista vastu sissevarisenud kaevanduskäik. Kui avada aastaid tühjana seisnud korteri uks, siis ruum on lugusid täis. Väljakaevamise viide pealkirjas võtab kokku meie ülesande suhestuda sellega, mis on juba lahkunud, et leida kunagise inimtegevuse jälgedest ainest suuremate regionaalsete muutuste mõistmiseks. Viie erineva loovuurimusliku katsetuse eesmärk on kajastada Eestimaa serval asuva maakonna ilmajäämise tunnet, igatsust ja jõetust muutustele vastu hakata. Tutvume Ahtme ja Järve linnaosade ning Kiviõli linnaga, kus ekstraktivistliku tootmise monofunktsionaalsus on põhjustanud väljakutset väljarändest tingitud elamispindade ülejäägile tähelepanu pöörama. Uurides erinevaid Ida-Virumaa asulate (mitte)materiaalsete aspektidega seotud teemasid, põhinevad meie projektid kohapealsel analüüsil ja uurimusel, elamistingimuste turuvaatel, kahanemisega kohanemise individuaalsetel väljakutsete ümbermõtestamisel. Õhus virvendab alati lootusesudu, kummati toksiline ja erkroheline, aga täis struktuurfondide taaskäivitamise jõudu ning elanike sotsiaalse kohanemisvõime piire. 

 

Tudengid: Marta Bodnar; Ayse Betul Gesen; Mariana Gomes Pedro; Lion Herrmann; Sofia Ignateva; Maria Kazlovskaya; Madita Laura Kümmeringer; Ella Nikulina; Henry Rikk; Piret Saar; Annika Ülejõe; Anneli Virts; Clara-Marlen Wilke.

Postitas Keiti Kljavin — Püsilink

Taas välja kaevata! Leiud Idaviru eluolust

Reede 03 mai, 2024

Urbanistika ning arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid kutsuvad näituse teekonnale.

Kohtume 3. mail, kell 16.00 EKA mere-terassil 5. korrusel. Tegemist on eluaseme kursuse “Linna mudelid” lõpuhindamisega, mida juhendasid urbanistid Kristi Grišakov ja Keiti Kljavin.

Kui kaevata rikutud maastikku uus auk, siis võib paista vastu sissevarisenud kaevanduskäik. Kui avada aastaid tühjana seisnud korteri uks, siis ruum on lugusid täis. Väljakaevamise viide pealkirjas võtab kokku meie ülesande suhestuda sellega, mis on juba lahkunud, et leida kunagise inimtegevuse jälgedest ainest suuremate regionaalsete muutuste mõistmiseks. Viie erineva loovuurimusliku katsetuse eesmärk on kajastada Eestimaa serval asuva maakonna ilmajäämise tunnet, igatsust ja jõetust muutustele vastu hakata. Tutvume Ahtme ja Järve linnaosade ning Kiviõli linnaga, kus ekstraktivistliku tootmise monofunktsionaalsus on põhjustanud väljakutset väljarändest tingitud elamispindade ülejäägile tähelepanu pöörama. Uurides erinevaid Ida-Virumaa asulate (mitte)materiaalsete aspektidega seotud teemasid, põhinevad meie projektid kohapealsel analüüsil ja uurimusel, elamistingimuste turuvaatel, kahanemisega kohanemise individuaalsetel väljakutsete ümbermõtestamisel. Õhus virvendab alati lootusesudu, kummati toksiline ja erkroheline, aga täis struktuurfondide taaskäivitamise jõudu ning elanike sotsiaalse kohanemisvõime piire. 

 

Tudengid: Marta Bodnar; Ayse Betul Gesen; Mariana Gomes Pedro; Lion Herrmann; Sofia Ignateva; Maria Kazlovskaya; Madita Laura Kümmeringer; Ella Nikulina; Henry Rikk; Piret Saar; Annika Ülejõe; Anneli Virts; Clara-Marlen Wilke.

Postitas Keiti Kljavin — Püsilink

04.04.2024

Avatud arhitektuuriloeng: Oulimata Gueye

UFA_lelieuunique_RusselHlongwane_©DavidGallard_19

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

4. aprillil toimub EKA aulas Oulimata Gueye loeng “UFA, Université des Futurs Africains #2.” Tuleviku-lugude jutustamiseks peame mõistma, kust tulevad lood, mida räägime täna. / It Matters What Stories We Tell to Tell Other Stories of the Future.

Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maros Krivy avab teemat järgmiselt: “Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

 

Oulimata Gueye on Senegali ja Prantsuse kriitik ja kuraator, kes uurib digitaaltehnoloogia kasutamist Aafrikas ja selle diasporaas.

Oulimata tutvustab uuritavat järgmiselt: “Tulevik on ajalooline konstruktsioon ning ma uurin seda, kuhu Aafrika selle konstruktsiooni raamistikus paigutub. Heidan pilgu minevikku, et aru saada, mis rolli on mänginud kolonialism läänelike tulevikukujutluste vormimisel ning kuidas need visioonid on tänapäevalgi endiselt levinud. Uurimistöö raames olen kogunud teadlaste, kunstnike ja arhitektide töid, kes uurivad ajalugu kriitiliselt ja kujutlevad Aafrikale alternatiivseid tulevikustsenaariume ning kureerinud neist näituse “UFA, Université des Futurs Africains” (Tuleviku-Aafrika ülikool, 2021). Hetkel arendan selle uurimistöö uut tahku, kus keskendun arhitektuurile.”

Oulimata Gueye on raamatu Digital Imaginaries, African Positions Beyond Binaries (ZKM-Kerber, 2021) kaaskoostaja ning näituse UFA, Université des Futurs Africains (Le Lieu Unique, 2021) kuraator. Gueye juhib École Nationale des Beaux Arts de Lyoni kunsti kraadiõppe programmi. Aastal 2023 oli ta külalisteadlane Kanada Arhitektuurikeskuses.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

 

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

 

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Oulimata Gueye

Neljapäev 04 aprill, 2024

UFA_lelieuunique_RusselHlongwane_©DavidGallard_19

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

4. aprillil toimub EKA aulas Oulimata Gueye loeng “UFA, Université des Futurs Africains #2.” Tuleviku-lugude jutustamiseks peame mõistma, kust tulevad lood, mida räägime täna. / It Matters What Stories We Tell to Tell Other Stories of the Future.

Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maros Krivy avab teemat järgmiselt: “Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

 

Oulimata Gueye on Senegali ja Prantsuse kriitik ja kuraator, kes uurib digitaaltehnoloogia kasutamist Aafrikas ja selle diasporaas.

Oulimata tutvustab uuritavat järgmiselt: “Tulevik on ajalooline konstruktsioon ning ma uurin seda, kuhu Aafrika selle konstruktsiooni raamistikus paigutub. Heidan pilgu minevikku, et aru saada, mis rolli on mänginud kolonialism läänelike tulevikukujutluste vormimisel ning kuidas need visioonid on tänapäevalgi endiselt levinud. Uurimistöö raames olen kogunud teadlaste, kunstnike ja arhitektide töid, kes uurivad ajalugu kriitiliselt ja kujutlevad Aafrikale alternatiivseid tulevikustsenaariume ning kureerinud neist näituse “UFA, Université des Futurs Africains” (Tuleviku-Aafrika ülikool, 2021). Hetkel arendan selle uurimistöö uut tahku, kus keskendun arhitektuurile.”

Oulimata Gueye on raamatu Digital Imaginaries, African Positions Beyond Binaries (ZKM-Kerber, 2021) kaaskoostaja ning näituse UFA, Université des Futurs Africains (Le Lieu Unique, 2021) kuraator. Gueye juhib École Nationale des Beaux Arts de Lyoni kunsti kraadiõppe programmi. Aastal 2023 oli ta külalisteadlane Kanada Arhitektuurikeskuses.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

 

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

 

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

09.12.2023 — 10.12.2023

Paljassaare kaleidoskoop

Kaleidoscope Paljassaare

Inimtühjad rannad, reoveepuhastusjaama haisvad aga hädavajalikud väljad, üks linna kõrgeimaid mägesid, mis on prügist tehtud, garaažilinnaku vastupanu kants, ning poolsaare säravad tulevikuplaanid:

Paljassaare näib olevat just nimelt erinevate elementide igimuutuv jada – kaleidoskoop. Peale semestripikkust sukeldumist poolsaare eripäradesse, on Urbanistika magistriprogrammi esmakursuslaste kord näidata, mida on nemad selles kaleidoskoobis näinud.

Olete väga oodatud meiega matkale läbi lumise Paljassaare, kus tudengid loovad oma jada kunstilisse vormi pandud uurimustest poolsaare muutuvas maastikus.

Rännak toimub kahel päeval laupäeval, 9. detsembril (10:15-14:00) ja pühapäeval 10. detsembril (14:00-17:30). Laupäeval koguneme kell 10.15 Paljassaare ranna parklas ja sinna saab kohale bussiga nr 59. Pühapäeval kell 14:00 Laevastiku kvartalis. Kokku on kahel päeval viisteist erinevat teemat: laupäeval 8 peatuskoha ja pühapäeval 7. Täpsemat infot teekonna ning erinevate projektide kohta näeb Urban Studies Instagramist ja facebooki lehelt. 

Olge valmis pikaks matkaks talvises maastikus: selga soojad riided, jalga head saapad, kaasa soe jook, snäkid jm vajalik.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

Paljassaare kaleidoskoop

Laupäev 09 detsember, 2023 — Pühapäev 10 detsember, 2023

Kaleidoscope Paljassaare

Inimtühjad rannad, reoveepuhastusjaama haisvad aga hädavajalikud väljad, üks linna kõrgeimaid mägesid, mis on prügist tehtud, garaažilinnaku vastupanu kants, ning poolsaare säravad tulevikuplaanid:

Paljassaare näib olevat just nimelt erinevate elementide igimuutuv jada – kaleidoskoop. Peale semestripikkust sukeldumist poolsaare eripäradesse, on Urbanistika magistriprogrammi esmakursuslaste kord näidata, mida on nemad selles kaleidoskoobis näinud.

Olete väga oodatud meiega matkale läbi lumise Paljassaare, kus tudengid loovad oma jada kunstilisse vormi pandud uurimustest poolsaare muutuvas maastikus.

Rännak toimub kahel päeval laupäeval, 9. detsembril (10:15-14:00) ja pühapäeval 10. detsembril (14:00-17:30). Laupäeval koguneme kell 10.15 Paljassaare ranna parklas ja sinna saab kohale bussiga nr 59. Pühapäeval kell 14:00 Laevastiku kvartalis. Kokku on kahel päeval viisteist erinevat teemat: laupäeval 8 peatuskoha ja pühapäeval 7. Täpsemat infot teekonna ning erinevate projektide kohta näeb Urban Studies Instagramist ja facebooki lehelt. 

Olge valmis pikaks matkaks talvises maastikus: selga soojad riided, jalga head saapad, kaasa soe jook, snäkid jm vajalik.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

04.12.2023

Ajakirja “Odavaim võimalus” esitlus

the cheapest option

4. detsembril esitlevad urbanistika tudengid zine “Odavaim võimalus”.

 

Tegemist on semestri vältel kogutud materjalidega, milles uuritakse planeerimise välistamist, tuues kokku ideed neoliberalismi, turgudest, küberneetikast ja erinevatest teemadest, mis kujundavad meie ruumikogemust.

 

Zine koondab erinevaid formaate, sealhulgas linnapostkaarte, geneerilisi tegelasi, kohalikku ajalehte ja meeme. Esitlus ja hindamine toimub ruumis 501. Väike kogus ajakirju on kohapeal ka jagamiseks.

 

Tudengid: Elena Pusčiūtė, Ishrat Shaheen, Jonas Vyšniauskas, Maria Laura Benduzu Ulluo, Kalina Trajanovska ja Kush Badhwar koostöös EKA GD tudengite Joao Nogueira ja Karthik Palepuga.

 

Juhendajad: Helen Runtingi ja Leonard Ma stuudios  “Linnaruum”.

 

Ajakirja esitlusele järgneb Prof Helena Mattssoni esitlus oma viimase raamatu : “Architecture and Retrenchment: Neoliberalization of the Swedish Model across Aesthetics and Space, 1968–1994,” teemal.

 

Ajakava:

13:00-17:00 tudengite hindamine

17:00-19:00 Prof Matssoni loeng

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Ajakirja “Odavaim võimalus” esitlus

Esmaspäev 04 detsember, 2023

the cheapest option

4. detsembril esitlevad urbanistika tudengid zine “Odavaim võimalus”.

 

Tegemist on semestri vältel kogutud materjalidega, milles uuritakse planeerimise välistamist, tuues kokku ideed neoliberalismi, turgudest, küberneetikast ja erinevatest teemadest, mis kujundavad meie ruumikogemust.

 

Zine koondab erinevaid formaate, sealhulgas linnapostkaarte, geneerilisi tegelasi, kohalikku ajalehte ja meeme. Esitlus ja hindamine toimub ruumis 501. Väike kogus ajakirju on kohapeal ka jagamiseks.

 

Tudengid: Elena Pusčiūtė, Ishrat Shaheen, Jonas Vyšniauskas, Maria Laura Benduzu Ulluo, Kalina Trajanovska ja Kush Badhwar koostöös EKA GD tudengite Joao Nogueira ja Karthik Palepuga.

 

Juhendajad: Helen Runtingi ja Leonard Ma stuudios  “Linnaruum”.

 

Ajakirja esitlusele järgneb Prof Helena Mattssoni esitlus oma viimase raamatu : “Architecture and Retrenchment: Neoliberalization of the Swedish Model across Aesthetics and Space, 1968–1994,” teemal.

 

Ajakava:

13:00-17:00 tudengite hindamine

17:00-19:00 Prof Matssoni loeng

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink