AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Ehte- ja sepakunst
30.01.2019 — 30.01.2018
Tartu Ülikooli piduliku sümboolika kavandikonkurss
Ehte- ja sepakunst
Tartu Ülikool kuulutab välja kavandikonkursi rektori ametiraha, ülikooli medalite (suur medal, väike medal, audoktori medal, auliikme medal ja Skytte medal) ning aumärgi kujunduse saamiseks.
Rektori ametiraha, medalite ja aumärgi kujunduse üldised põhimõtted:
- ametiraha, medalid ja aumärk vastavad Tartu Ülikooli identiteedi lähtekohtadele;
- kujundus peab ajaproovile vastu;
- rektori ametiraha, suur medal, väike medal ja aumärk moodustavad ühtse stiiliga terviku;
- läbivate kujunduselementidena kasutatakse ülikooli peahoone fassaadi või portaali kui üldtuntud märksümbolit, teksti „UNIVERSITAS TARTUENSIS“ ja ülikooli asutamise aastat 1632;
- medalite ja aumärgi kujundus väljendab nende statuutide põhimõtteid;
- ametiraha, medalite ja aumärgi materjal on vastavuses nende sisulise väärtusega.
Rektori ametiraha kujunduse alused:
- lähtutakse ülikooli ja akadeemilist vaimsust väljendavatest sümbolitest, mitte parajasti kehtivast ülikooli struktuurist;
- ametiraha põhimaterjal on hõbe, lisaks võib kasutada ka teisi materjale.
Rektori ametiraha põhiosad:
- esiosa keskelement;
- küljeketid;
- tugikett (kuklatagune);
- tagaosa keskelement.
Rektori ametiraha mõõtmed:
- pikkus (esi- ja tagaosa kokku) kuni 60 cm, kusjuures võimalik on lühendamine ja pikendamine mõne sentimeetri ulatuses;
- küljeketi laius vähemalt 3 cm, kuid kooskõlas keskelemendi proportsioonidega;
- tugiketi pikkus 16–19 cm.
Rektori ametiraha, ülikooli medalite ja aumärgi kavandid tuleb esitada komplektina (kokku seitse kavandit). Esitamise tähtpäev on 30. jaanuar 2019.
Kavandid ja teostuse hinnapakkumus esitada märgusõnaga ümbrikus Tartu Ülikooli akadeemilisele sekretärile aadressil Ülikooli 18–138, 50090 Tartu. Autori nimi lisada suletud ümbrikusse.
Kavandid esitada pinnalise lahendusena mõõtkavas 1 : 1, näidates ära kõrgused ja paksused ning kasutatavad materjalid. Soovi korral võib lisada kavandite digitaalsed kujutised.
Võidukavandid valib komisjon, kuhu kuuluvadTartu Ülikooli rektor, professor Juhan Maiste, professor Kadri Mälk, lektor Eilve Manglus ja üliõpilaste esindaja.
Preemia väljavalitud kavandite eest on 10 000 eurot ja summa jaotumise võidutööde vahel otsustab komisjon.
Võidukavandite autori(te)ga sõlmitakse leping rektori ametiraha ja medalite valmistamiseks.
Rektori ametiraha ja medalite ülikoolile üleandmise tähtpäev on 1. oktoober 2019.
Lisateave:
Andres Soosaar
Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär
737 5605, andres.soosaar@ut.ee
¤ Tartu Ülikooli põhikiri
¤ Tartu Ülikooli arengukava aastateks 2015-2020 (sisaldab ülikooli missiooni, põhiväärtusi ja visiooni)
¤ Tartu Ülikooli suure medali statuut
¤ Tartu Ülikooli väikese medali statuut
¤ Tartu Ülikooli aumärgi statuut
¤ Tartu Ülikooli audoktori statuut
¤ Tartu Ülikooli auliikme statuut
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Tartu Ülikooli piduliku sümboolika kavandikonkurss
Kolmapäev 30 jaanuar, 2019 — Teisipäev 30 jaanuar, 2018
Ehte- ja sepakunst
Tartu Ülikool kuulutab välja kavandikonkursi rektori ametiraha, ülikooli medalite (suur medal, väike medal, audoktori medal, auliikme medal ja Skytte medal) ning aumärgi kujunduse saamiseks.
Rektori ametiraha, medalite ja aumärgi kujunduse üldised põhimõtted:
- ametiraha, medalid ja aumärk vastavad Tartu Ülikooli identiteedi lähtekohtadele;
- kujundus peab ajaproovile vastu;
- rektori ametiraha, suur medal, väike medal ja aumärk moodustavad ühtse stiiliga terviku;
- läbivate kujunduselementidena kasutatakse ülikooli peahoone fassaadi või portaali kui üldtuntud märksümbolit, teksti „UNIVERSITAS TARTUENSIS“ ja ülikooli asutamise aastat 1632;
- medalite ja aumärgi kujundus väljendab nende statuutide põhimõtteid;
- ametiraha, medalite ja aumärgi materjal on vastavuses nende sisulise väärtusega.
Rektori ametiraha kujunduse alused:
- lähtutakse ülikooli ja akadeemilist vaimsust väljendavatest sümbolitest, mitte parajasti kehtivast ülikooli struktuurist;
- ametiraha põhimaterjal on hõbe, lisaks võib kasutada ka teisi materjale.
Rektori ametiraha põhiosad:
- esiosa keskelement;
- küljeketid;
- tugikett (kuklatagune);
- tagaosa keskelement.
Rektori ametiraha mõõtmed:
- pikkus (esi- ja tagaosa kokku) kuni 60 cm, kusjuures võimalik on lühendamine ja pikendamine mõne sentimeetri ulatuses;
- küljeketi laius vähemalt 3 cm, kuid kooskõlas keskelemendi proportsioonidega;
- tugiketi pikkus 16–19 cm.
Rektori ametiraha, ülikooli medalite ja aumärgi kavandid tuleb esitada komplektina (kokku seitse kavandit). Esitamise tähtpäev on 30. jaanuar 2019.
Kavandid ja teostuse hinnapakkumus esitada märgusõnaga ümbrikus Tartu Ülikooli akadeemilisele sekretärile aadressil Ülikooli 18–138, 50090 Tartu. Autori nimi lisada suletud ümbrikusse.
Kavandid esitada pinnalise lahendusena mõõtkavas 1 : 1, näidates ära kõrgused ja paksused ning kasutatavad materjalid. Soovi korral võib lisada kavandite digitaalsed kujutised.
Võidukavandid valib komisjon, kuhu kuuluvadTartu Ülikooli rektor, professor Juhan Maiste, professor Kadri Mälk, lektor Eilve Manglus ja üliõpilaste esindaja.
Preemia väljavalitud kavandite eest on 10 000 eurot ja summa jaotumise võidutööde vahel otsustab komisjon.
Võidukavandite autori(te)ga sõlmitakse leping rektori ametiraha ja medalite valmistamiseks.
Rektori ametiraha ja medalite ülikoolile üleandmise tähtpäev on 1. oktoober 2019.
Lisateave:
Andres Soosaar
Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär
737 5605, andres.soosaar@ut.ee
¤ Tartu Ülikooli põhikiri
¤ Tartu Ülikooli arengukava aastateks 2015-2020 (sisaldab ülikooli missiooni, põhiväärtusi ja visiooni)
¤ Tartu Ülikooli suure medali statuut
¤ Tartu Ülikooli väikese medali statuut
¤ Tartu Ülikooli aumärgi statuut
¤ Tartu Ülikooli audoktori statuut
¤ Tartu Ülikooli auliikme statuut
Postitas Mart Vainre — Püsilink
28.09.2018 — 16.09.2018
HANNA HANSEL HOP galeriis
Ehte- ja sepakunst
Reedel, 28. septembril kell 18.00 avatakse HOP galeriis kahe noore ehtekunstniku Hanna-Maria Vanaküla ja Hansel Tai ühisnäitus.
Hanna-Maria (1987) on Eestist pärit ehtekunstnik ja optometrist. Hetkel on ta lõpetamas oma magistratuuriõpinguid Eesti Kunstiakadeemias ehte- ja sepakunsti erialal.
Hansel (1994) on Eestis resideeruv Hiinast pärit kunstnik ja disainer. Ta on omandanud bakalaureuse kraadi Beijing´is CAFA Ülikoolis (Central Academy of Fine Arts, 2016).
2017 pälvis Hanna-Maria Noor Ehe stipendiumi ja 2018 oli Hansel nomineeritud finalist konkursil Amberif Design Award.
Ehtekunstnik Tanel Veenre kirjutab Hanna Hanseli näituse saateks:
Kas Hanseli ja Hanna maakera on lapik või ümar?
Need maailmad on korraga nii lapikud kui ümarad. Kord tundub, et oled jõudnud äärele, kust pole muud kui – auuuuuuuuuuu – kukkumine galaktilisse sügavikku. Kuid siis näed tuuma tugevust ja tõmmet, naba on kenasti paigas, kõik tundub pöörlevat ümber telje. Hansa ja Hanna nabade ristumiskohas on POP – soov puistata oma südant puhastatud kujunditega.
Hanseli naba on äärmises kultiveerituses. Tema loomingus on loomulikkus varjutatud kehakultuse, deformatsiooni, subkultuuriliste märkide ja kõrgläikese metalliga. Samas on pursete jäljed lihtsalt valtsitud lastes kunstniku käe asemel rääkida füüsikasedustel ja valtsmasinal. Kuid keerukad konstruktsioonid ja niburõngad on tirinud kujundi taas (sub)kultuursesse ruumi. Hansel on ratsionaalselt irratsionaalne – tema looduse toonid on krutitud kõige võõristavama futuristliku lõikava roheliseni. Kuid kui mõtlema hakata siis pole see loodus nii maheroheline ühti – sarnast käredat übermetallikut võib näha ka mardikate kuubedel. Nii on Hanseli Prints Albert korraga nii muinasjutuprints kui genitaalne ekshibitsionist.
Hanna naba on fookuses. Olles liikunud lihtsusse ja täpsusse on ta jõudnud minimaalsete kompadeni prilliläätsedest. Kuigi akrüülklaasi graveerimine ning eriti selle poleerimine on äärmine kannatlikkuse proov – on tulemus digitaaselt kerge. Inimeseks olemise paineid asendab jahe kalkuleeritus. Terastross giljotiinina ühendamas ümarust. Napp ja lõikavalt täpne. Sõnad on üleliigsed.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
e-mail: www.eaa.ee/hop
Postitas Liina Lelov — Püsilink
HANNA HANSEL HOP galeriis
Reede 28 september, 2018 — Pühapäev 16 september, 2018
Ehte- ja sepakunst
Reedel, 28. septembril kell 18.00 avatakse HOP galeriis kahe noore ehtekunstniku Hanna-Maria Vanaküla ja Hansel Tai ühisnäitus.
Hanna-Maria (1987) on Eestist pärit ehtekunstnik ja optometrist. Hetkel on ta lõpetamas oma magistratuuriõpinguid Eesti Kunstiakadeemias ehte- ja sepakunsti erialal.
Hansel (1994) on Eestis resideeruv Hiinast pärit kunstnik ja disainer. Ta on omandanud bakalaureuse kraadi Beijing´is CAFA Ülikoolis (Central Academy of Fine Arts, 2016).
2017 pälvis Hanna-Maria Noor Ehe stipendiumi ja 2018 oli Hansel nomineeritud finalist konkursil Amberif Design Award.
Ehtekunstnik Tanel Veenre kirjutab Hanna Hanseli näituse saateks:
Kas Hanseli ja Hanna maakera on lapik või ümar?
Need maailmad on korraga nii lapikud kui ümarad. Kord tundub, et oled jõudnud äärele, kust pole muud kui – auuuuuuuuuuu – kukkumine galaktilisse sügavikku. Kuid siis näed tuuma tugevust ja tõmmet, naba on kenasti paigas, kõik tundub pöörlevat ümber telje. Hansa ja Hanna nabade ristumiskohas on POP – soov puistata oma südant puhastatud kujunditega.
Hanseli naba on äärmises kultiveerituses. Tema loomingus on loomulikkus varjutatud kehakultuse, deformatsiooni, subkultuuriliste märkide ja kõrgläikese metalliga. Samas on pursete jäljed lihtsalt valtsitud lastes kunstniku käe asemel rääkida füüsikasedustel ja valtsmasinal. Kuid keerukad konstruktsioonid ja niburõngad on tirinud kujundi taas (sub)kultuursesse ruumi. Hansel on ratsionaalselt irratsionaalne – tema looduse toonid on krutitud kõige võõristavama futuristliku lõikava roheliseni. Kuid kui mõtlema hakata siis pole see loodus nii maheroheline ühti – sarnast käredat übermetallikut võib näha ka mardikate kuubedel. Nii on Hanseli Prints Albert korraga nii muinasjutuprints kui genitaalne ekshibitsionist.
Hanna naba on fookuses. Olles liikunud lihtsusse ja täpsusse on ta jõudnud minimaalsete kompadeni prilliläätsedest. Kuigi akrüülklaasi graveerimine ning eriti selle poleerimine on äärmine kannatlikkuse proov – on tulemus digitaaselt kerge. Inimeseks olemise paineid asendab jahe kalkuleeritus. Terastross giljotiinina ühendamas ümarust. Napp ja lõikavalt täpne. Sõnad on üleliigsed.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
e-mail: www.eaa.ee/hop
Postitas Liina Lelov — Püsilink
22.09.2018
Ehtekunstnik Charon Kranseni avatud loeng “Has contemporary jewelry matured?”
Ehte- ja sepakunst
20-22 septembrini juhendab Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas meistriklassi New Yorgi galerist ja kunstivahendaja Charon Kransen.
Laupäeval, 22 septembril kell 18, EKA uue õppehoone ruumis A101 annab Kransen avatud loengu “Has contemporary jewelry matured?”
Charon Kransen on ehtekunstnik, õppejõud, kaasaegse ehte kollektsionäär ja diiler, New Yorgi galerii Caron Kransen Arts asutaja, koolitaja ja lektor. Ta tutvustab Põhja-Ameerikas ehtekunstnikke Euroopast, Austraaliast, Aasiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, esitledes nende loomingut mitmetel erinevatel messidel, kaasaegse tarbekunsti ja disainigaleriides. Charon Kransen Arts hariduslik tegevus hõlmab loenguid ja seminare ning metalli-, ehtekunsti ja disainiraamatute levitamist üle kogu maailma.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Ehtekunstnik Charon Kranseni avatud loeng “Has contemporary jewelry matured?”
Laupäev 22 september, 2018
Ehte- ja sepakunst
20-22 septembrini juhendab Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas meistriklassi New Yorgi galerist ja kunstivahendaja Charon Kransen.
Laupäeval, 22 septembril kell 18, EKA uue õppehoone ruumis A101 annab Kransen avatud loengu “Has contemporary jewelry matured?”
Charon Kransen on ehtekunstnik, õppejõud, kaasaegse ehte kollektsionäär ja diiler, New Yorgi galerii Caron Kransen Arts asutaja, koolitaja ja lektor. Ta tutvustab Põhja-Ameerikas ehtekunstnikke Euroopast, Austraaliast, Aasiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, esitledes nende loomingut mitmetel erinevatel messidel, kaasaegse tarbekunsti ja disainigaleriides. Charon Kransen Arts hariduslik tegevus hõlmab loenguid ja seminare ning metalli-, ehtekunsti ja disainiraamatute levitamist üle kogu maailma.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
07.09.2018
Ehtekunstniku Ruudt Petersi avalik loeng
Ehte- ja sepakunst
Reedel, 7. septembril kell 18.00 peab loengu oma loomingust peagi lõppeval näitusel “BRON” Hollandi ehtekunstnik Ruudt Peters.
Suurepärane võimalus legendaarse kunstnikuga kohtuda!
Sissepääs muuseumipiletiga.
Näitust “BRON” saab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis vaadata kuni pühapäeva, 9. septembrini!
ETDM esitleb esmakordselt Eestis legendaarse Hollandi ehtekunstniku Ruudt Petersi mahukat loomingut. Retrospektiivnäitus „BRON“ („Allikas“) on ülevaade Petersi 1970. aastate alguse mässumeelsest ehteloomingust kuni viimaste aastate sügavmõtteliste teosteni, mis tuginevad tema uurimustele kultuuridest, tavadest ja kommetest.
Petersi loomingu alusmüüri moodustab uudishimu inimeksistentsi ja selle olemuse vastu. Ta uurib lakkamatult erinevaid kultuure, filosoofiaid, uskumusi ja materjale. Ta jälgib, avastab ja tõlgendab. Oma leidude põhjal loob ta ehteid ja esemeid, mis pole kunagi otsesed tõlked nähtust, vaid läbitunnetatud mõtete ja kujutlusvõime viljad. Petersi põhiküsimused keskenduvad usule, filosoofiale ja alkeemiale ning nende seostele tema endaga. Tal õnnestub muuta need küsimused selgelt äratuntava autorikäekirjaga kunstiks. Peters: „Kõik mu ehted on omavahel seotud, nad sünnivad sündmuste voost ja lähtuvad erinevatest inspiratsiooniallikatest. Põhjus ja tagajärg. Mõju ja vastasmõju. Kukkumine ja tõusmine. Ebakindlus. Avastus. Uudishimu. Kõik see kokku moodustab näituse „BRON“, mis andes ülevaate minu loomingust, tutvustab ka minu inspiratsiooniallikaid. Lühifilmid, mis on ligipääsetavad QR-koodide abil, võimaldavad külastajal avastada tööde sügavamaid kihte.“
Peters liikus juba varakult ehtekunstist edasi skulpturaalsete lahenduste suunas, kuna ta ei tundnud end mugavalt dogmaatilises õhustikus, mis oli iseloomulik 1970. aastate ehtekunstile. Seetõttu pole kokkusattumus, et alates 1990. aastatest on Peters näidanud oma töid installatsioonivormis. Tol ajal oli ta üks esimesi ehtekunstnikke, kes pidas ehetega sama oluliseks nende esitlemise viisi. Seetõttu näitab Peters oma töid loogilises ja põnevas kontekstis. Väljapanekute muljet avaldavad ja kõneainet pakkuvad installatsioonid on lahutamatu osa Petersi kunstnikukäekirjast; ühtlasi näitab ta sellega, kui oluline on ehte kui skulptuuri jaoks tegelik ümbrus ja kontekst.
Näitusele on loodud multimeediat kaasav kujundus, mis seob klaaskuplites eksponeeritud ehted ja objektid. Eesti publiku jaoks on kureeritud filmiprogramm, mis keskendub eelkõige kunstniku loominguprotsessile, kuid ka õpetamisele ja kureerimisele. Näha saab temaga tehtud avameelseid intervjuusid.
Näitust saadab Arnoldsche kirjastuse väljaantud raamat (270 lk), mis on müügil ka muuseumipoes.
Näituse lõpufaasis viib Peters läbi meistriklassi EKA ehte- ja sepakunsti osakonna üliõpilastele.
Rahvusvaheliselt tunnustatud erialaspetsialisti kutsumisega Eestisse soovib muuseum laiendada arusaamist tänapäeva tarbekunsti- ja disainipraktikatest rahvusvahelisel väljal. Selleks annab Petersi loominguga tutvumine suurepärase võimaluse.
BRON oli esmakordselt eksponeeritud CODA muuseumis, Hollandis Apeldoornis (2017). ETDMil on võimalus näidata väljapanekut enne selle liikumist Hiina ja Helsingi Disainimuuseumisse.
Kunstnik ja ehtedisainer Ruudt Peters (1950) on lõpetanud Gerrit Rietveldi Akadeemia Amsterdamis. 1973 asutas Leeuwardenis galerii Ekster. Ehtekunsti ja skulptuuri kõrval tegeleb Peters mitmesuguste avaliku ruumi projektidega, sh purskkaev Den Boschis Hieronymus Boschi Kunstikeskuse ees ning mitmed linnaruumiprojektid Amsterdamis. 2000 Françoise van den Boschi auhind, 2004 Herbert Hofmanni auhind, 2005 Marzee auhind.
Petersi loomemeetodiks on süvendatud uurimistöö kindlal teemal, mille väljundiks on näitus. 44 aasta jooksul on kunstnik töötanud välja 24 kontseptuaalset ehtesarja, mida ta on eksponeerinud isikunäituse formaadis 75 korral paljudes galeriides ja muuseumides üle maailma. Ta on osalenud enam kui 90 grupinäitusel. Tema töid leiab muuseumikogudest Hollandis ja üle maailma, arvukatest erakogudest. Regulaarselt võib neid näha Amsterdamis RA galeriis, Nijmegenis Marzee galeriis, Karlsruhes Spektrumi galeriis, Hudsonis New Yorgi osariigis Ornamentumi galeriis ning Amsterdamis Rob Koudijsi galeriis jm. Tema loomingu kohta on välja antud ligi 20 raamatut.
Peters on õpetanud Kampeni kunstikoolis, Amsterdami Gerrit Rietveldi Akadeemias, Stockholmi kunsti-, tarbekunsti- ja disainiülikooli Konstfack ehtekunstiosakonnas Ädellab ning Firenzes kaasaegse ehtekunsti koolis Alchimia, Eesti Kunstiakadeemias jm. Ta on korraldanud arvukalt kontseptuaalse ehtekunsti töötubasid nii oma stuudios ja suvekodus kui ka mujal. Peters on üks uue ehtekunsti magistriprogrammi „Challenging jewellery“ algatajatest Sandbergi Instituudis Amsterdamis.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Ehtekunstniku Ruudt Petersi avalik loeng
Reede 07 september, 2018
Ehte- ja sepakunst
Reedel, 7. septembril kell 18.00 peab loengu oma loomingust peagi lõppeval näitusel “BRON” Hollandi ehtekunstnik Ruudt Peters.
Suurepärane võimalus legendaarse kunstnikuga kohtuda!
Sissepääs muuseumipiletiga.
Näitust “BRON” saab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis vaadata kuni pühapäeva, 9. septembrini!
ETDM esitleb esmakordselt Eestis legendaarse Hollandi ehtekunstniku Ruudt Petersi mahukat loomingut. Retrospektiivnäitus „BRON“ („Allikas“) on ülevaade Petersi 1970. aastate alguse mässumeelsest ehteloomingust kuni viimaste aastate sügavmõtteliste teosteni, mis tuginevad tema uurimustele kultuuridest, tavadest ja kommetest.
Petersi loomingu alusmüüri moodustab uudishimu inimeksistentsi ja selle olemuse vastu. Ta uurib lakkamatult erinevaid kultuure, filosoofiaid, uskumusi ja materjale. Ta jälgib, avastab ja tõlgendab. Oma leidude põhjal loob ta ehteid ja esemeid, mis pole kunagi otsesed tõlked nähtust, vaid läbitunnetatud mõtete ja kujutlusvõime viljad. Petersi põhiküsimused keskenduvad usule, filosoofiale ja alkeemiale ning nende seostele tema endaga. Tal õnnestub muuta need küsimused selgelt äratuntava autorikäekirjaga kunstiks. Peters: „Kõik mu ehted on omavahel seotud, nad sünnivad sündmuste voost ja lähtuvad erinevatest inspiratsiooniallikatest. Põhjus ja tagajärg. Mõju ja vastasmõju. Kukkumine ja tõusmine. Ebakindlus. Avastus. Uudishimu. Kõik see kokku moodustab näituse „BRON“, mis andes ülevaate minu loomingust, tutvustab ka minu inspiratsiooniallikaid. Lühifilmid, mis on ligipääsetavad QR-koodide abil, võimaldavad külastajal avastada tööde sügavamaid kihte.“
Peters liikus juba varakult ehtekunstist edasi skulpturaalsete lahenduste suunas, kuna ta ei tundnud end mugavalt dogmaatilises õhustikus, mis oli iseloomulik 1970. aastate ehtekunstile. Seetõttu pole kokkusattumus, et alates 1990. aastatest on Peters näidanud oma töid installatsioonivormis. Tol ajal oli ta üks esimesi ehtekunstnikke, kes pidas ehetega sama oluliseks nende esitlemise viisi. Seetõttu näitab Peters oma töid loogilises ja põnevas kontekstis. Väljapanekute muljet avaldavad ja kõneainet pakkuvad installatsioonid on lahutamatu osa Petersi kunstnikukäekirjast; ühtlasi näitab ta sellega, kui oluline on ehte kui skulptuuri jaoks tegelik ümbrus ja kontekst.
Näitusele on loodud multimeediat kaasav kujundus, mis seob klaaskuplites eksponeeritud ehted ja objektid. Eesti publiku jaoks on kureeritud filmiprogramm, mis keskendub eelkõige kunstniku loominguprotsessile, kuid ka õpetamisele ja kureerimisele. Näha saab temaga tehtud avameelseid intervjuusid.
Näitust saadab Arnoldsche kirjastuse väljaantud raamat (270 lk), mis on müügil ka muuseumipoes.
Näituse lõpufaasis viib Peters läbi meistriklassi EKA ehte- ja sepakunsti osakonna üliõpilastele.
Rahvusvaheliselt tunnustatud erialaspetsialisti kutsumisega Eestisse soovib muuseum laiendada arusaamist tänapäeva tarbekunsti- ja disainipraktikatest rahvusvahelisel väljal. Selleks annab Petersi loominguga tutvumine suurepärase võimaluse.
BRON oli esmakordselt eksponeeritud CODA muuseumis, Hollandis Apeldoornis (2017). ETDMil on võimalus näidata väljapanekut enne selle liikumist Hiina ja Helsingi Disainimuuseumisse.
Kunstnik ja ehtedisainer Ruudt Peters (1950) on lõpetanud Gerrit Rietveldi Akadeemia Amsterdamis. 1973 asutas Leeuwardenis galerii Ekster. Ehtekunsti ja skulptuuri kõrval tegeleb Peters mitmesuguste avaliku ruumi projektidega, sh purskkaev Den Boschis Hieronymus Boschi Kunstikeskuse ees ning mitmed linnaruumiprojektid Amsterdamis. 2000 Françoise van den Boschi auhind, 2004 Herbert Hofmanni auhind, 2005 Marzee auhind.
Petersi loomemeetodiks on süvendatud uurimistöö kindlal teemal, mille väljundiks on näitus. 44 aasta jooksul on kunstnik töötanud välja 24 kontseptuaalset ehtesarja, mida ta on eksponeerinud isikunäituse formaadis 75 korral paljudes galeriides ja muuseumides üle maailma. Ta on osalenud enam kui 90 grupinäitusel. Tema töid leiab muuseumikogudest Hollandis ja üle maailma, arvukatest erakogudest. Regulaarselt võib neid näha Amsterdamis RA galeriis, Nijmegenis Marzee galeriis, Karlsruhes Spektrumi galeriis, Hudsonis New Yorgi osariigis Ornamentumi galeriis ning Amsterdamis Rob Koudijsi galeriis jm. Tema loomingu kohta on välja antud ligi 20 raamatut.
Peters on õpetanud Kampeni kunstikoolis, Amsterdami Gerrit Rietveldi Akadeemias, Stockholmi kunsti-, tarbekunsti- ja disainiülikooli Konstfack ehtekunstiosakonnas Ädellab ning Firenzes kaasaegse ehtekunsti koolis Alchimia, Eesti Kunstiakadeemias jm. Ta on korraldanud arvukalt kontseptuaalse ehtekunsti töötubasid nii oma stuudios ja suvekodus kui ka mujal. Peters on üks uue ehtekunsti magistriprogrammi „Challenging jewellery“ algatajatest Sandbergi Instituudis Amsterdamis.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
10.05.2018 — 05.08.2018
Rühmituse Urmas-Ott näitus “Tuba”
Ehte- ja sepakunst
“Tuba”
Kuraator: Rühmitus Urmas-Ott
11.05.–5.08.2018
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum algatas Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks uue projekti pealkirjaga „Tuba“, mille raames kutsutakse kunstnikke ja disainerid suhestuma siinset kunsti- ja argikeskkonda kujundava esemelise maastikuga. Eesmärk on tuua muuseumi trepigaleriis vaatajate ette installatsioon või lavastuslik keskkond, mis põhineb kogudest pärineval ja täiendavalt juurde otsitud materjalil ning märksõnadel.
Esimesena on väljakutse ees rühmitus Urmas-Ott (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste), kes selgitavad oma positsiooni nii:
„Tundus põnev oma loomulikust keskkonnast väljatõstetud ja fondikappidesse vangistatud asjad taas vabadusse lasta ning taasluua muuseumi galeriisse fantoomtuba. Näitust üles ehitades võtsime stsenograafi positsiooni. Kokku moodustub mõistatuslik lavastatud keskkond, kus vuajeristlik vaataja võib uurida vaid hetk tagasi selles ruumis asunud inimeste elu. Üritasime leida tasakaalu, kus pakume piisavalt mõtteainest, et laadida külastaja fantaasiat ja samas jättes tema kujutlusvõimele piisavalt ruumi ja mängulusti.
Näituse esteetika tugineb meie lapsepõlvemälestustele. Asjad, paigutus, mööbel, helid, lõhn. Ekspositsioon ei esinda ühtegi kindlat ajastut või stiili, vaid allub pigem ajaloo vertikaalse kuhjumise loogikale. Mida viskame ära? Mida hoiame? Mis jääb seisma? Mida kasutame? Mis omab meie jaoks tähendust? Ruumis asuvad objektid on valminud viimase 100 aasta jooksul. Igapäevaesemete sekka on sokutatud anomaaliaid. Esmapilgul tähtsusetuid, kuid Twin Peaks’ilikult kraapivaid ja nihkes asju. Nendest moodustub kodune keskkond, mis on tuttav enamikule Eestis kasvanud ja elanud inimestele“.
Urmas-Ott on kunstnike rühmitus, mille liitidentiteedi taga on metallikunstnikud Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste, kes mõlemad lõpetasid Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala.
Nad on tegutsenud alates 2010. aastast ja nende väljundiks on enamasti olnud kehtivatele konventsioonidele ja arusaamadele provokatiivses võtmes küsimusi esitavad ja päevakajalisi sündmusi analüüsivad installatsioonid. Esimene ühine näitus oli 2012. aastal pealkirjaga „Varjend 2415“, mis käsitles poliitilist ja maailmalõpu temaatikat, millest väljakasvanud kollektsioon seadis küsimuse alla väärtuse teema laiemalt. Ühistööna on sündinud veel mitmeid nii initsieeritud kui ka kureeritud näitusi.
Rühmituse nimi on selge viide kunagisele armastatud teletähele, kuid tuleneb ka argisest olukorrast, kus Urmas ja Otto olid oma kursuse ainsad tudengid. Ometi toob see nimi publiku valitud ja tänuväärsetelt tõstatatud teemadele kasvõi eksikombel lähemale ja suunab kunstnike tegevusele eristava valgusvihu.
Muuseum jätkab samateemalist koostööd kunstnike ja disaineritega ka järgnevatel aastatel.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Hoiuraamatukogu
Näituse avamine toimub neljapäeval, 10. mail kell 17.00.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Rühmituse Urmas-Ott näitus “Tuba”
Neljapäev 10 mai, 2018 — Pühapäev 05 august, 2018
Ehte- ja sepakunst
“Tuba”
Kuraator: Rühmitus Urmas-Ott
11.05.–5.08.2018
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum algatas Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks uue projekti pealkirjaga „Tuba“, mille raames kutsutakse kunstnikke ja disainerid suhestuma siinset kunsti- ja argikeskkonda kujundava esemelise maastikuga. Eesmärk on tuua muuseumi trepigaleriis vaatajate ette installatsioon või lavastuslik keskkond, mis põhineb kogudest pärineval ja täiendavalt juurde otsitud materjalil ning märksõnadel.
Esimesena on väljakutse ees rühmitus Urmas-Ott (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste), kes selgitavad oma positsiooni nii:
„Tundus põnev oma loomulikust keskkonnast väljatõstetud ja fondikappidesse vangistatud asjad taas vabadusse lasta ning taasluua muuseumi galeriisse fantoomtuba. Näitust üles ehitades võtsime stsenograafi positsiooni. Kokku moodustub mõistatuslik lavastatud keskkond, kus vuajeristlik vaataja võib uurida vaid hetk tagasi selles ruumis asunud inimeste elu. Üritasime leida tasakaalu, kus pakume piisavalt mõtteainest, et laadida külastaja fantaasiat ja samas jättes tema kujutlusvõimele piisavalt ruumi ja mängulusti.
Näituse esteetika tugineb meie lapsepõlvemälestustele. Asjad, paigutus, mööbel, helid, lõhn. Ekspositsioon ei esinda ühtegi kindlat ajastut või stiili, vaid allub pigem ajaloo vertikaalse kuhjumise loogikale. Mida viskame ära? Mida hoiame? Mis jääb seisma? Mida kasutame? Mis omab meie jaoks tähendust? Ruumis asuvad objektid on valminud viimase 100 aasta jooksul. Igapäevaesemete sekka on sokutatud anomaaliaid. Esmapilgul tähtsusetuid, kuid Twin Peaks’ilikult kraapivaid ja nihkes asju. Nendest moodustub kodune keskkond, mis on tuttav enamikule Eestis kasvanud ja elanud inimestele“.
Urmas-Ott on kunstnike rühmitus, mille liitidentiteedi taga on metallikunstnikud Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste, kes mõlemad lõpetasid Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala.
Nad on tegutsenud alates 2010. aastast ja nende väljundiks on enamasti olnud kehtivatele konventsioonidele ja arusaamadele provokatiivses võtmes küsimusi esitavad ja päevakajalisi sündmusi analüüsivad installatsioonid. Esimene ühine näitus oli 2012. aastal pealkirjaga „Varjend 2415“, mis käsitles poliitilist ja maailmalõpu temaatikat, millest väljakasvanud kollektsioon seadis küsimuse alla väärtuse teema laiemalt. Ühistööna on sündinud veel mitmeid nii initsieeritud kui ka kureeritud näitusi.
Rühmituse nimi on selge viide kunagisele armastatud teletähele, kuid tuleneb ka argisest olukorrast, kus Urmas ja Otto olid oma kursuse ainsad tudengid. Ometi toob see nimi publiku valitud ja tänuväärsetelt tõstatatud teemadele kasvõi eksikombel lähemale ja suunab kunstnike tegevusele eristava valgusvihu.
Muuseum jätkab samateemalist koostööd kunstnike ja disaineritega ka järgnevatel aastatel.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Hoiuraamatukogu
Näituse avamine toimub neljapäeval, 10. mail kell 17.00.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
28.05.2018 — 03.06.2018
Ehte- ja sepakunsti osakonna lõpetajate näitus „See ei tähenda midagi“ Fahle galeriis
Ehte- ja sepakunst
28. mail kell 18 avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna lõpetajad Fahle galeriis (Tartu mnt 84a) näituse „See ei tähenda midagi“. Aga see ei tähenda, et nüüd oleks kõigel lõpp. See ei tähenda tegelikult midagi.
Peatselt on kool läbi ning lõputöödelt oodatakse kokkuvõtvat punkti, mis näitaks meie kui kunstnike kolme aasta jooksul tekkinud mõtteid ja stiili. Lõpunäituses nähakse justkui ust, mille saab pidulikult kinni tõmmata, et kuulutada „Need inimesed on nüüd valmis Kunstnikud!“ Meie nii ei arva. Kooli lõpp ei tähenda midagi – palju õppimist on veel ees. Kooli julgustav ja juhendav kese asendub nüüd iseseisvate valikute ja vastutusega.
Keeruliste tähenduste otsimine ja pookimine kunsti külge on muutunud tavaliseks vaatepildiks. Nõnda, et olles koorinud teoselt kõik kenad kaassõnad, tundub mõnikord, et selle südames ei olegi midagi. Omaenda ringkonnas võib näida, et see, millega tegeletakse on väga tähtis, aga suures plaanis ei tähenda see võib olla midagi..? Meie usume, et tähendus on sellegipoolest olemas. Iga teos ei vaja enda kõrvale sügav-filosoofilist mõttetera – mõnikord on oluline loomise protsess ise ja see, mida kunstnik oma teekonnal avastab. Kõigil kunstiteostel on oma lugu ja põhjendus, millele vaatajad omistavad omakorda tähenduse. Igaüks leiab kunstiteosest osa, mis mõtteid ja tundeid tekitab ning see ongi kunsti väärtus või väärtusetus.
_________
Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakond
Näitusel osalevad: Kaia Ansip, Laura Barreda (Hispaania), Pascal von Keitel (Saksamaa), Liisbeth Kirss, Sigrid Kuusk, Claudia Lepik, Liisbet Linntamm, Veronika Ovsyannikova, Ulrika Paemurru, Constansa Salinas (Tšiili), Anni Voll
Juhendajad: Nils Hint, Piret Hirv, Urmas Lüüs, Eve Margus-Villems
Aadress: Tartu mnt 84a, galerii sissepääs asub maja vasakul küljel, sisenemiseks vajutage uksekella.
Näitus avatud: 29.05-03.06; T-R kell 10-17, L-P kell 11-17
Näituse toetajad: Eesti Kunstiakadeemia, Fahle galerii, Tiina Tauraite, Karu Talu, ALPEK FL OÜ, Kuma Kombucha, Germund
Facebook: https://www.facebook.com/events/1086000414883895/
Instagram: @_it_is_nothing_
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Ehte- ja sepakunsti osakonna lõpetajate näitus „See ei tähenda midagi“ Fahle galeriis
Esmaspäev 28 mai, 2018 — Pühapäev 03 juuni, 2018
Ehte- ja sepakunst
28. mail kell 18 avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna lõpetajad Fahle galeriis (Tartu mnt 84a) näituse „See ei tähenda midagi“. Aga see ei tähenda, et nüüd oleks kõigel lõpp. See ei tähenda tegelikult midagi.
Peatselt on kool läbi ning lõputöödelt oodatakse kokkuvõtvat punkti, mis näitaks meie kui kunstnike kolme aasta jooksul tekkinud mõtteid ja stiili. Lõpunäituses nähakse justkui ust, mille saab pidulikult kinni tõmmata, et kuulutada „Need inimesed on nüüd valmis Kunstnikud!“ Meie nii ei arva. Kooli lõpp ei tähenda midagi – palju õppimist on veel ees. Kooli julgustav ja juhendav kese asendub nüüd iseseisvate valikute ja vastutusega.
Keeruliste tähenduste otsimine ja pookimine kunsti külge on muutunud tavaliseks vaatepildiks. Nõnda, et olles koorinud teoselt kõik kenad kaassõnad, tundub mõnikord, et selle südames ei olegi midagi. Omaenda ringkonnas võib näida, et see, millega tegeletakse on väga tähtis, aga suures plaanis ei tähenda see võib olla midagi..? Meie usume, et tähendus on sellegipoolest olemas. Iga teos ei vaja enda kõrvale sügav-filosoofilist mõttetera – mõnikord on oluline loomise protsess ise ja see, mida kunstnik oma teekonnal avastab. Kõigil kunstiteostel on oma lugu ja põhjendus, millele vaatajad omistavad omakorda tähenduse. Igaüks leiab kunstiteosest osa, mis mõtteid ja tundeid tekitab ning see ongi kunsti väärtus või väärtusetus.
_________
Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakond
Näitusel osalevad: Kaia Ansip, Laura Barreda (Hispaania), Pascal von Keitel (Saksamaa), Liisbeth Kirss, Sigrid Kuusk, Claudia Lepik, Liisbet Linntamm, Veronika Ovsyannikova, Ulrika Paemurru, Constansa Salinas (Tšiili), Anni Voll
Juhendajad: Nils Hint, Piret Hirv, Urmas Lüüs, Eve Margus-Villems
Aadress: Tartu mnt 84a, galerii sissepääs asub maja vasakul küljel, sisenemiseks vajutage uksekella.
Näitus avatud: 29.05-03.06; T-R kell 10-17, L-P kell 11-17
Näituse toetajad: Eesti Kunstiakadeemia, Fahle galerii, Tiina Tauraite, Karu Talu, ALPEK FL OÜ, Kuma Kombucha, Germund
Facebook: https://www.facebook.com/events/1086000414883895/
Instagram: @_it_is_nothing_
Postitas Mart Vainre — Püsilink
17.05.2018 — 27.05.2018
Ehte- ja sepakunsti näitus “PIIRITUS” Paljassaare linnuvaatlustornis
Ehte- ja sepakunst
Neljapäeval, 17. mail kell 18.00 avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala II kursuse tudengid Paljassaare linnuvaatlustornis näituse “PIIRITUS” .
Kus asub piir ja mis saab siis kui piir on ületatud? Piirideta olek võib olla ebamäärane, hägune ja petlik. Piiritus punktis kohtutakse töödega, mis kompavad piire või nende puudumist, mis küsivad kus piirdub mäng tegelikkusega või mis seavad kahtluse alla reaalsuse.
Piirideta töid esitlevad: Georg Arnold, Annika Hint, Liina Lemba, Indrek Linnamägi, Erki-Eric Pillmann, Teemo Tress
Töid on juhendanud: Eve Margus-Villems, Nils Hint, Urmas Lüüs, Jens A. Clausen, Fred Truus.
Näitust toetavad: Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Keskkonnaamet, Eesti Kunstiakadeemia, Moe Distillery, Heyday, Vinorama, Restoran Kuldmokk
Näitus Paljassaare linnuvaatlustornis on avatud 18 – 27 mai, T – P kell 12-18. Üritus Facebookis.
Lisainfo:
Indrek Linnamägi
E-post: indreklinnamagi@gmail.com
Tel: 56636688
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Ehte- ja sepakunsti näitus “PIIRITUS” Paljassaare linnuvaatlustornis
Neljapäev 17 mai, 2018 — Pühapäev 27 mai, 2018
Ehte- ja sepakunst
Neljapäeval, 17. mail kell 18.00 avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala II kursuse tudengid Paljassaare linnuvaatlustornis näituse “PIIRITUS” .
Kus asub piir ja mis saab siis kui piir on ületatud? Piirideta olek võib olla ebamäärane, hägune ja petlik. Piiritus punktis kohtutakse töödega, mis kompavad piire või nende puudumist, mis küsivad kus piirdub mäng tegelikkusega või mis seavad kahtluse alla reaalsuse.
Piirideta töid esitlevad: Georg Arnold, Annika Hint, Liina Lemba, Indrek Linnamägi, Erki-Eric Pillmann, Teemo Tress
Töid on juhendanud: Eve Margus-Villems, Nils Hint, Urmas Lüüs, Jens A. Clausen, Fred Truus.
Näitust toetavad: Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Keskkonnaamet, Eesti Kunstiakadeemia, Moe Distillery, Heyday, Vinorama, Restoran Kuldmokk
Näitus Paljassaare linnuvaatlustornis on avatud 18 – 27 mai, T – P kell 12-18. Üritus Facebookis.
Lisainfo:
Indrek Linnamägi
E-post: indreklinnamagi@gmail.com
Tel: 56636688
Postitas Mart Vainre — Püsilink
01.03.2018 — 20.03.2018
Urmas Lüüsi isiknäitus “Inimese mõõt” HOP galeriis
Ehte- ja sepakunst
Neljapäeval 1. märtsil kell 18.00 avatakse HOP galeriis (Hobusepea 2, Tallinn) Urmas Lüüsi näitus “INIMESE MÕÕT” / “THE MEASURE OF MAN”. Näitus jääb avatuks 20. märtsini.
„INIMESE MÕÕT“ on läbi kolme nädala muutuv installatsioon. Avamise õhtul, lükatakse käima protsess, mis viib savist ja rauast skulptuuri taas oma materjali algvormi. Nii nagu surevad ja kõdunevad inimesed, neelavad keemilised protsessid kunstniku poolt materjalile pealesunnitud kultuurilisi tähendusi. Ülistus füüsilise materiaalsuse ülemvõimule. Näitust saadab tekstivihik, kuhu on koondatud valik kunstniku päevikusissekannetest kaks aastat tagasi toimunud residentuurist Itaalias, kus sai selle teose idee idanema pandud.
Urmas Lüüs (1987) on kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, kelle teoste kohta saab hetkel kõige rohkem kasutada fraase:
- Performatiivsus ja kehaline kohalolek
- Biosemiootikast lähtuv allumine materiaalsuse füüsilisele ülemvõimule
- Vastuhakk lääne koloniseerivale ainuõigsusele defineerida kaasaegset kunsti
- Sildade rajamine visuaalse poeesia, teaduslike meetodite, heli ja kirjasõna vahele
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Väinö Tanneri Fond
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Urmas Lüüsi isiknäitus “Inimese mõõt” HOP galeriis
Neljapäev 01 märts, 2018 — Teisipäev 20 märts, 2018
Ehte- ja sepakunst
Neljapäeval 1. märtsil kell 18.00 avatakse HOP galeriis (Hobusepea 2, Tallinn) Urmas Lüüsi näitus “INIMESE MÕÕT” / “THE MEASURE OF MAN”. Näitus jääb avatuks 20. märtsini.
„INIMESE MÕÕT“ on läbi kolme nädala muutuv installatsioon. Avamise õhtul, lükatakse käima protsess, mis viib savist ja rauast skulptuuri taas oma materjali algvormi. Nii nagu surevad ja kõdunevad inimesed, neelavad keemilised protsessid kunstniku poolt materjalile pealesunnitud kultuurilisi tähendusi. Ülistus füüsilise materiaalsuse ülemvõimule. Näitust saadab tekstivihik, kuhu on koondatud valik kunstniku päevikusissekannetest kaks aastat tagasi toimunud residentuurist Itaalias, kus sai selle teose idee idanema pandud.
Urmas Lüüs (1987) on kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, kelle teoste kohta saab hetkel kõige rohkem kasutada fraase:
- Performatiivsus ja kehaline kohalolek
- Biosemiootikast lähtuv allumine materiaalsuse füüsilisele ülemvõimule
- Vastuhakk lääne koloniseerivale ainuõigsusele defineerida kaasaegset kunsti
- Sildade rajamine visuaalse poeesia, teaduslike meetodite, heli ja kirjasõna vahele
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Väinö Tanneri Fond
Postitas Mart Vainre — Püsilink
08.11.2017
Karl Hallberg’i avatud loeng kolmapäeval, 8. novembril
Ehte- ja sepakunst
Kolmapäeval, 8 novembril Karl Hallbergi (Fengersfors, Rootsi) loeng oma loomingust. Loeng toimub Estonia pst 7 ruumis 426 algusega kell 17.30
Kunstnik Karl Hallberg on keskendunud oma loomingus klassikalise sepatöö mõiste laiendamisele, luues nii avalikku ruumi interaktiivseid ja kineetilisi objekte.
Lisainfo:
Eve Margus-Villems
Assistent
Ehte- ja sepakunsti osakond
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Karl Hallberg’i avatud loeng kolmapäeval, 8. novembril
Kolmapäev 08 november, 2017
Ehte- ja sepakunst
Kolmapäeval, 8 novembril Karl Hallbergi (Fengersfors, Rootsi) loeng oma loomingust. Loeng toimub Estonia pst 7 ruumis 426 algusega kell 17.30
Kunstnik Karl Hallberg on keskendunud oma loomingus klassikalise sepatöö mõiste laiendamisele, luues nii avalikku ruumi interaktiivseid ja kineetilisi objekte.
Lisainfo:
Eve Margus-Villems
Assistent
Ehte- ja sepakunsti osakond
Postitas Mart Vainre — Püsilink
07.04.2017 — 14.05.2017
Muuseumis Kiek in de Kök avatakse kehaehete näitus „ARMOUR“
Ehte- ja sepakunst
7. aprillist alates võib Kiek in de Köki kaitsetorni galeriis näha eesti noorema põlvkonna ehte- ja sepakunstnike loodud kehaehteid ja -objekte, kaasaegseid tõlgendusi ajaloolisest soomusrüüst või turvisest.
Näituse „ARMOUR“ idee sündis Kiek in de Köki suurtükitorni ajalooliste müüride vahel, mis on endasse salvestanud erinevate emotsioonide tulva. Ent siin on veel küllaldaselt ruumi tänapäevastele konfliktidele. Milline on aja möödudes ihu külge kasvanud turvise olemus? Kas lisab see kindlustunnet või hoopis ängistab? Millist taktikat eelistada, kas asuda rünnakule või püsida kaitsepositsioonidel? Kes lahkub lahingust kilbiga, kes kilbil?
Kahekümne viiel kunstnikul avaneb võimalus kaasa rääkida ühiskonda pinevil hoidval teemal, kas ja kuidas on saavutatav indiviidi ja kogukonna kaitstuse tunne ning kelle eest tuleks meid ikkagi kaitsta.
Otseses tähenduses inimmõõdulisel näitusel kohtab nii ootamatuid materjalikäsitlusi, enese- ja sotsiaalkriitilist lähenemist kui ka filosoofilisemaid mõtisklusi inimese ja teda ümbritseva keskkonna suhetest. Näitus jääb avatuks 14. maini.
Näitusel osalevad kunstnikud: Kätrin Beljaev (1982), Rita-Livia Erikson (1990), Nils Hint (1986), Pilleriin Jürisoo (1984), Annika Kedelauk (1986), Mart Kekišev (1986), Kairin Koovit (1990), Keiu Koppel (1988), Katrin Kosenkranius (1980), Katarina Kotselainen (1982), Triin Kukk (1989), Siim Kuusemäe (1985), Kadi Kübarsepp (1982), Andreas Lichfeld (1991), Helen-Kristi Loo (1992), Marita Lumi (1985), Liina Lõõbas (1987), Urmas Lüüs (1987), Anneli Oppar (1980), Rauno Paju (1993), Ettel Poobus (1988), Darja Popolitova (1989), Anna-Maria Saar (1988), Merilin Tõnisoja (1989), Paul Villemi (1983)
Näituse kuraatorid on Triin Elias, Katrin Kosenkranius ja Liina Lõõbas.
Näitus „ARMOUR“ on osa 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammist. Triennaal on rahvusvaheline kunstisündmus, mille käigus rakenduskunstnikud ja disainerid mõtestavad aega ja selle erinevaid käsitlusi. Tänavuse triennaali peanäitus „Ajavahe. Time Difference“ on üleval Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 21.04-23.07.2017. Mahukas satelliitprogramm Tallinna galeriides, kohvikutes, avatud stuudiotes ja teistes põnevates paikades kestab märtsi lõpust augusti alguseni.
Näitust „ARMOUR“ toetab Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Avallone AS.
Muuseum Kiek in de Kök (Komandandi tee 2) on avatud T–P 10.30–17.30.
Lisainfo:
Katrin Kosenkranius
55649294
katrin.kosenkranius@artun.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Muuseumis Kiek in de Kök avatakse kehaehete näitus „ARMOUR“
Reede 07 aprill, 2017 — Pühapäev 14 mai, 2017
Ehte- ja sepakunst
7. aprillist alates võib Kiek in de Köki kaitsetorni galeriis näha eesti noorema põlvkonna ehte- ja sepakunstnike loodud kehaehteid ja -objekte, kaasaegseid tõlgendusi ajaloolisest soomusrüüst või turvisest.
Näituse „ARMOUR“ idee sündis Kiek in de Köki suurtükitorni ajalooliste müüride vahel, mis on endasse salvestanud erinevate emotsioonide tulva. Ent siin on veel küllaldaselt ruumi tänapäevastele konfliktidele. Milline on aja möödudes ihu külge kasvanud turvise olemus? Kas lisab see kindlustunnet või hoopis ängistab? Millist taktikat eelistada, kas asuda rünnakule või püsida kaitsepositsioonidel? Kes lahkub lahingust kilbiga, kes kilbil?
Kahekümne viiel kunstnikul avaneb võimalus kaasa rääkida ühiskonda pinevil hoidval teemal, kas ja kuidas on saavutatav indiviidi ja kogukonna kaitstuse tunne ning kelle eest tuleks meid ikkagi kaitsta.
Otseses tähenduses inimmõõdulisel näitusel kohtab nii ootamatuid materjalikäsitlusi, enese- ja sotsiaalkriitilist lähenemist kui ka filosoofilisemaid mõtisklusi inimese ja teda ümbritseva keskkonna suhetest. Näitus jääb avatuks 14. maini.
Näitusel osalevad kunstnikud: Kätrin Beljaev (1982), Rita-Livia Erikson (1990), Nils Hint (1986), Pilleriin Jürisoo (1984), Annika Kedelauk (1986), Mart Kekišev (1986), Kairin Koovit (1990), Keiu Koppel (1988), Katrin Kosenkranius (1980), Katarina Kotselainen (1982), Triin Kukk (1989), Siim Kuusemäe (1985), Kadi Kübarsepp (1982), Andreas Lichfeld (1991), Helen-Kristi Loo (1992), Marita Lumi (1985), Liina Lõõbas (1987), Urmas Lüüs (1987), Anneli Oppar (1980), Rauno Paju (1993), Ettel Poobus (1988), Darja Popolitova (1989), Anna-Maria Saar (1988), Merilin Tõnisoja (1989), Paul Villemi (1983)
Näituse kuraatorid on Triin Elias, Katrin Kosenkranius ja Liina Lõõbas.
Näitus „ARMOUR“ on osa 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammist. Triennaal on rahvusvaheline kunstisündmus, mille käigus rakenduskunstnikud ja disainerid mõtestavad aega ja selle erinevaid käsitlusi. Tänavuse triennaali peanäitus „Ajavahe. Time Difference“ on üleval Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 21.04-23.07.2017. Mahukas satelliitprogramm Tallinna galeriides, kohvikutes, avatud stuudiotes ja teistes põnevates paikades kestab märtsi lõpust augusti alguseni.
Näitust „ARMOUR“ toetab Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Avallone AS.
Muuseum Kiek in de Kök (Komandandi tee 2) on avatud T–P 10.30–17.30.
Lisainfo:
Katrin Kosenkranius
55649294
katrin.kosenkranius@artun.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink