Rubriik: Ehte- ja sepakunst

Rakenduskunsti triennaal kuulutas välja satelliitprogrammi

Mai lõpus algav 8. Tallinna rakenduskunsti triennaal valis välja oma satelliitprogrammi kuuluvad sündmused. Enam kui kahekümne näituse seas on ehte- ja klaasikunsti, kohaspetsiifilisi installatsioone ja eri kunstiliike siduvaid ettevõtmisi. Praegusele ajale iseloomulikult on mitmeid aknanäitusi ning programm hoitakse paindlikuna.

Rakenduskunsti triennaali seekordseks teemaks on läbikumavus ning mitmed näitused on saanud inspiratsiooni just sellest. Nii näiteks kerkib Noblessneri piirkonda mai lõpus installatsioon In-Tangible (autoriks Federica Cogliandro ja Tauris Reose) ning Eesti Kunstiakadeemia magistritudengite grupinäitusel Balti manufaktuuris käsitlevad teemat ehte-, sepakunsti-, klaasi- ja keraamikatudengid (näitus „Fantasmagooria“).

Isikunäitustega on esindatud ehtekunstnikud Darja Popolitova (Hobusepea galerii), Kristiina Laurits (Hop galerii), Jaan Pärn (Meistrite Hoovi galerii), Marta Boan (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigalerii). Põnevas kohas ja väärikas koosluses saab Laboratooriumi tänava kabelis näha installatiivses seades objekte ja ehteid Kadri Mälgult, Julia Maria Künnapilt ja Kai Koppelilt. Luha tänava garaažis näitavad oma töid ehtekunstnikud Triin Kukk ja Merlin Meremaa. A-Galerii akendel ja Seifis toovad oma värsked tööd publiku ette 18 kunstnikku meilt ja mujalt.

Klaasikunsti ühendavad liitreaalsusega Rait Prääts ja Gleb Divov Okapi galeriis. Sulatustehnikas objekte ja ehteid näitab Kunstiakna galeriis Kai Kaljo. Triennaaliga samal ajal on Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumis üleval klaasikunstnike Tiina Sarapu ja Ivo Lille näitused. 

Veel kuulub rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammi Riste Laasbergi gobelääninäitus Viimsi Jaakobi Kirikus, Katariina Gildi stuudiote akendenäitus ning kunstiakadeemia keraamika- ja klaasikunsti tudengite näitus Salme kultuurikeskuses.

“Hea meel on tõdeda, et vaatamata ebakindlatele oludele on satelliitprogramm mahukas ja kunstnikud on välja tulnud nutikate lahendustega,” sõnas triennaali esinaine Merle Kasonen. “Kunstnikuks olemise juurde käib maailma tõlgendamine oma loomingu kaudu, ent oluline on ka võimalus seda publikuga jagada. Usun ja loodan, et ka publikul on tekkinud suur nälg kultuuri järele.”

8. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Kumab läbi“ plaanitakse avada 29. mail Kai kunstikeskuses ning see jääb avatuks 15. augustini. Seekordset näitust kureerib Taani kunstiajaloolane ja klaasikunstnik Stine Bidstrup, kes on näitusele valinud töid 22 kunstnikult üle maailma. Kui triennaali peanäitus on rahvusvaheline, siis satelliitprogramm annab võimaluse pöörata tähelepanu just kohalikule kunstimaastikule, andes külastajale laiema pildi kaasagsest rakenduskunstist ja selles sfääris tegutsevatest kunstnikest Eestis. 

Satelliitprogrammi sündmused jäävad maikuusse ning suvekuudele, täpne avamiste ajakava sõltub riigis kehtivatest piirangutest ning tehakse teatavaks esimesel võimalusel. 

Rohkem infot TRTR veebis 

A-Galeriis on kuni 27. veerbuarini avatud aknanäitused “Kaheksajala iluaed täis totakaid hõrgutisi” ja “Morfosis”. 

Näituste autoriteks on kunstnikud Ulvi Haagensen (koos Aksel Haagenseniga) ning Ihan Toomik ja Andreas Kivisild. 

Ulvi Haagensen “Kaheksajala iluaed täis totakaid hõrgutisi”

Maailmas, mis on ökoloogilise hävingu piiril; kus õpime elama viirusega; kus vaenulik ja ärgitav poliitika üritab meid meelitada ja kontrollida; kus digimaailm näeb ja teab meie kohta ebameeldivalt palju; kus nartsissism ja valetamine tundub olevat vastuvõetav käitumine. Kunstniku sõnul “võime praegustel ebakindlatel aegadel vähemalt ühes asjas kindlad olla – kaheksajalgadel on ilusad aiad.” 

Ulvi Haagensen sündis ja õppis Sydneys, Austraalias, ent on elanud aastaid Tallinnas. Ta on õppinud joonistamist ning skulptuuri ning parasjagu uurib doktoritöö raames Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja igapäevaelu piire ning puutepunkte. 

*

Ihan Toomik x Andreas Kivisild “Morfosis”

Morfosis kui moondumine tuleneb meie igapäevastest ümberkehastumistest. 

Kunstnikud teatavad, et “Morfosis” koosneb mitut moodi kantavatest objektidest – peamiselt vööpannalest, mida saab ka mujal kehal kanda. Oleme üheskoos arutanud, et millistest omadustest koosneks meie jaoks kantav ehe. Mida oleksime nõus igapäevaselt kandma? Millised väärtused, funktsioonid ja praktilised kaalutlused peaksid sellisel ehtel olema? Meie ühine arutelu viis meid kuju muutva vööpandlani, milles kehastuksid meie igapäevased moonded.”

Ihan Toomik on vabakutseline kunstnik/disainer, kes tegutseb ka 3D modelleerimise õpetajana. EKA vilistlane aastast 2013.

Andreas Kivisild on vabakutseline kunstnik ja disainer. Ta lõpetas EKA ehtekunsti osakonna aastal 2012.

Näituseid toetab Eesti Kultuurkapital. 

Aknanäitused on A-Galerii akendel vaatamiseks igal ajal, iga ilmaga kuni 27. veebruarini. 

Ehtekunstnik Merlin Meremaa-Piho isikunäitus “Raud nõrkus” HOP galeriis alates 25. septembrist.

Käesoleval näitusel tegeleb kunstnik nõrkuse, hapruse, efemeersuse ning haavatavuse teemadega. Eksponeeritud on Meremaa-Piho uusim anumaseeria, mis pühendub paralleelidele inimeseksolemise ja raua sarnasuste vahel. Tugevuse ja nõrkuse vahel paistab pealtnäha laiutavat vastuolu — rauale on ikka omistatud tugevust ent nii nagu inimestena soovime näida tugevad, peitub ka rauas see hapram pool. 

Vormimine, haamerdamine, pinguldamine, mässimine ja nõelumine iseloomustab EKA ehtekunsti magistri Merlin Meremaa-Piho objekte, mis on valminud raudniidist. Kunstnik on võtnud ette rauaga töötada mitteootuspärasel viisil – materjal avaldub tema töödes peaaegu ebastabiilses, vahepealses ja ebakindlas olekus. Teosed on loodud kümnetest, peenikese raudniidi kihtide omavahelisest korduvast ühendamisest. Tulemuseks on tihe struktuur, kude – kooselu haprusest ja tugevusest.

Merlin Meremaa-Piho (Stuudio 103) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti eriala magistrikraadiga 2019. aastal ja täiendanud end Saksamaal Idar-Obersteinis Trieri Rakenduskõrgkoolis ning Tais, Bangkoki Silpakorni Ülikoolis.  Noore kunstniku loomingut on tunnustatud Hollandi kaasaegse ehte galerii Marzee Graduate Prize’i preemiaga (2019). Merlin Meremaa-Piho pälvis eelmisel aastal EKA lõputööde näitusel TASE Noore Tarbekunstniku preemia. 

HOP galerii avatud
N–T 11.00–18.00
hopgalerii.ee

Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti lõpukursuse tudengi Taavi Teeveti lõputöö isikunäituse “Eligius Mauritiuse õuel“ avamine kolmapäeval, 19.augustil, kell 18.00, Mauritiuse õuel(Vene 12-1b), Tallinna vanalinnas.

Näitusel eksponeeritakse enam kui 50 eksperimentaalse maavalu tehnikas pronksist valatud objekti, mis võtavad kehastada Teeveti lõputöö “Mäletades surma. X kohtumist surmaga” vaadeldud surma kohalolu igapäevaelus ja kunstniku mälestustes. Näitusetöid juhendasid Piret Hirv ja Eve Margus-Villems.

Näitus jääb avatuks 22. augustini.
12.00-19.00

Näituse facebooki üritus
Lisainfo:
Taavi Teevet
BA, ehte- ja sepakunst | Eesti Kunstiakadeemia
email taavi.teevet@artun.ee
tel. 56947532

Me tahame alati enamat. Oleme täidetud segaduse ja elevusega, kuidas mõelda, tunda ja reageerida
sellele, mis toimub meis ja meie ümber. Me loome kujutluspilte ning sõnu, mis hägustavad reaalsuse
piire ja muutuvad tihti kinnisideedeks, milledest me enam küllalt ei saa. Me igatseme hoolimatut
armastust, lõputut rõõmu, mittesiduvaid tõdesid ja fantastilisi kogemusi; samal ajal edutult võideldes
kiusatusega täielikult järgneda oma tahtmistele ja soovidele. Aga millal ütleme, et miski on liiast? Kus
on piir piisava ja liigse vahel, kui meie süda ja sisemus paluvad lõputult enamat.

Triin Kukk on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti erialal ning on tänavune galerii Marzee (Nijmegen, Holland) parima lõpetaja preemia saaja.
www.triinkukk.com

Erinn M. Cox on hetkel Tallinnas elav Ühendriikidest pärit ehtekunstnik. Ta on omandanud bakalaureusekraadi skulptuuri ning fotograafia erialal Florida Ülikoolis ning magistrikraadi skulptuuris ja installatsioonis Memphise kunstikolledžis, viimati lõpetas magistriõpingud Eesti Kunstiakadeemia
ehte- ja sepakunsti osakonnas. Erinn on osalenud oma töödega rahvusvahelistel näitustel, millest
tähtsamad on osutumine valituks Schmuck 2018 näitusele ning galerii Marzee parima lõpetaja tiitli
pälvimine.
www.erinnmcox.com

Kahe kuu jooksul muutuv näituse kujundus avab kunstnike tõlgendusi sellest, mis võib olla liiga palju.

Olete oodatud näituse avamisele reedel, 13. septembril kell 18.00 ning näituse lõpetamisele
15. novembril kell 18.00. Näitus jääb avatuks 18. novembrini 2019.

A-galerii
Hobusepea 2, Tallinn

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Neljapäeval, 16.mail kell 18.00 avatakse Eesti Kunstiakadeemia Trepigaleriis ehte- ja sepakunsti 2.kursuse tudengite näitus SUL PEAB OLEMA KEHA.

Näituse siduvaks teemaks on keha ning läbi selle enese olemasolu kogemine ja maailmast osasaamine. Üheksa noort kunstnikku tõlgendavad, kuidas kehad üksteist mõjutavad, missugused on keha omadused ning mis ja millisel kujul kehasse jälje jätab, kasutades selleks kohati üllatavaid materjale ja tehnikaid.

Näitusel osalevad: Georg Arnold, Kristina Kask, Endel Maas, Terje Meisterson, Tauris Reose, Kristin Sepp, Oleg Šubitšev, Mart Talvar, Taavi Teevet.

Näitusetöid on juhendanud: Eve Margus-Villems, Nils Hint, Urmas Lüüs, Jens A. Clausen.

Näitust toetavad: Träx rehvikeskus, Tikkurila, ExtraWize, EKA, Martin Kipper, Carol Haamer.

Näitus Eesti Kunstiakadeemia Trepigaleriis (sissepääs Põhja pst 7 ja Kotzebue tänava nurgal) on avatud 17. – 30.mai, E – P kell 12.00 – 19.00.

Lisainfo: Taavi Teevet
E-mail: taavi.teevet@artun.ee
Tel: +372 56 947 532

Erinn M. Cox kunstnikuvestlus isikunäitusel “üksildus on aeglaseim surm : reekviem igatsusele”

Olete oodatud Erinn M. Coxi kunstnikuvestlusele ja näituse tuurile 16. aprillil, kell 17.30 EKA Galeriis. Üritus toimub inglise keeles.

Rohkem infot kunstniku kohta: www.erinnmcox.com

Näitus on avatud kuni 27. aprillini.
Näitust toetab Põhjala pruulikoda.

Mõned aastad tagasi tuli Brasiilia galeristil Thomas Cohnil idee Müncheni ehtenädala raames esitleda oma galeriis just Eesti ehtekunsti, kui eriilmelist ja tema jaoks selgelt eristuvat nähtust rahvusvahelisel ehtemaastikul. Ta kutsus endale appi Tanel Veenre, kellega ühiselt tehti valik Eesti kunstnike hulgast. Müncheni näitusele järgnesid näitused Sao Paolos ja Tallinnas.

Näitus Riias, galeriis Putti kasvas välja eelnevast koostööst. Kõik kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia taustaga, ühisosa nende vahel on tunnetuslik ja olemuslik kuid samas ka defineerimatu, just seda väljendab ka näituse pealkiri – Udujutt. “ Udu kui tabamatus, jutt kui lugu või lennuki saba taevas. Las me olla veidi eeterlikud, see annab hingamisruumi. Endale ja teistele”, võttis näituse idee kokku kataloogis Tanel Veenre. Kataloog paotab ust iga osaleva kunstniku maailma, igaüks on valinud eesti keelse sõna, mis tema loomingule hetkel kõige iseloomulik.
Kataloogi kujundas Asko Künnap, toimetasid Tanel Veenre, Julia Maria Künnap ja Kadri Mälk.

“Udujuttu” eksponeeriti 2018. aasta kevadel ka Stockholmis kaasaegse ehtekunsti galeriis Platina.

Kunstnikud: Sofia Hallik, Nils Hint, Piret Hirv, Julia Maria Künnap, Kristiina Laurits, Eve Margus-Villems, Kadri Mälk, Maarja Niinemägi, Villu Plink, Darja Popolitova, Ketli Tiitsar, Maria Valdma, Tanel Veenre.

Näitust toetas: Eesti Kultuurkapital

Hobusepea galeriis on avatud URMAS LÜÜS’i isiknäitus „Mortal Kombat 2: järelvärelus”. Näitus on avatud kuni 25. veebruarini.

Näituse avalöök toimub nädal peale avamist, neljapäeval, 14.02.2019 kahes erinevas ruumis: Hobusepea galeriis kell 17.00‒19.00 ja Kanuti Gildi SAAL’i keldrisaalis (sissepääs Pühavaimu tn. 5)  kell 17.00‒18.00. Performatiivne installatsioon Kanuti Gildi SAAL’i keldrisaalis on avatud vaid ühel õhtul.

 Urmas Lüüs: „Kui näitusel „Mortal Kombat: LOVE“ (aastal 2016 HOP galeriis) tegelesin peamiselt  suhte purunemise tormiliste meelekeeriste lahkamisega, siis seekordsel näitusel „Mortal Kombat 2: järelvärelus” keskendun aastate möödudes tajutud pinnavirvendustele. Tajun situatsiooni sarnaselt väitele, et Suure Paugu tagajärjel vallandunud helilaine on jätkuvalt universumi avarustes võnkvel.

 Läbi sõnastamata loomepraktika otsin vastuseid sõnastatud küsimustele: Kas objektil on iseseisev võime olla performatiivne? Kuidas kujundavad sarnase ülesehitusega kunstiteose mõju kaks vastandlikku ruumi (galerii white cube  ja teatrisaali black box), mille eesmärk on vaataja tajudega eri viisidel manipuleerida? Kuidas lavastada näituseruumi, rääkides puuduvast? Milliseid võimalusi omab materjalist tõukuv traditsiooniline meistrioskus kontseptuaalse kunsti keskkonnas? Miks on kaasaegses kunstis muutunud armastus, usk ja  7,7 miljardi kaaselanikuga jagatav ühisväli suuremaks tabuks kui seksuaalsus, religioon ja poliitika? Kuidas unustada teadaolev, et mõtestada ümber argisust? Kuidas vahendada inimlikku kogemust igapäevaste tarbeobjektide tsölibaatseks muutmise ja poeetilisele tähendusväljale asetamise kaudu? Kuidas saab käega katsutav kõneleda sõnadest hõlpsamini mittemateriaalsest?“

 Urmas Lüüs on eesti sepp ja metallikunstnik, kes ühendab oma loomingus materjalikunsti meistrioskused, installatiivsuse, tegevuskunsti, heli- ja videokunsti, fotograafia, tehnoloogilise teatri vahendid, kirjasõna ning skulptuuri. Teemadena huvitavad teda keha ja ruumi suhe ning objekti performatiivne kvaliteet.

Urmas Lüüs on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sepakunsti erialal ning täiendanud end Rootsis Göteborgi Ülikooli HDK Steneby kolledžis Iron and Steel: design in public space erialal ja Hollandis Ruudt Petersi ateljees. Stuudiopraktikaga tegeleb ta Hobusepea tänava ateljees ja alates aastast 2015 juhendab üliõpilasi EKA ehte- ja sepakunsti erialal. Lisaks on ta tegutsenud külalisõppejõuna Hiina Kunstiakadeemias, Hiko Mizuno College of Jewellery’s Jaapanis ja Silpakorni ülikoolis Tais. Tema teoseid on eksponeeritud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Hollandis, Saksamaal, Belgias, Hiinas, Itaalias, Iisraelis, Iirimaal ja Austraalias. Urmas Lüüs on avaldanud kultuuriteoreetilisi artikleid väljaannetes Sirp, KUNST.EE, Müürileht, ERR Kultuuriportaal ja Art Jewelry Forum (USA).