Rubriik: Kunstiteadus ja visuaalkultuur

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi professori kandidaat Andres Kure venia legendi loeng “Fantaasia ja prognoos: Nõukogude arhitektuur ja visuaalkultuur ca. 1967”.

Näitus “Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile”, 26. I–19. V 2019.

Oma tuba ja oma raha – need on naise eneseteostuse kaks vältimatut eeldust, kirjutas Virginia Woolf  juba ligi 90 aastat tagasi. Kuid sellegipoolest näib asjaolu, et ruum võib olla ka feministlik küsimus, Eesti arhitektuurikultuuris siiani täiesti teadvustamata. Ometi on tegemist metodoloogia ja lähenemisega, mis võimaldab tõstatada väga erinevaid küsimusi ja näha meie 20. sajandi arhitektuuriajalugu, tänapäeva praktikat ja ruumikasutuse viise sisseharjunust hoopis teistsuguses valguses. See ongi näituse peamine eesmärk – olla kriitiliseks ja poleemiliseks tööriistaks ning diskussiooni algatamise vahendiks, mitte valmis uurimistulemuste esitlemise ja lõplike hinnangute andmise kohaks. Pakkuda teeotsi võimalikele edasistele uurimustele ja arutada selle üle, millistelt positsioonidelt arhitektuuri üle reflekteerimine lähtuda võiks. Näitus viskab õhku üheksa küsimust, mis puudutavad nii arhitektuurihariduse eripärasid kui Eesti arhitektuurikaanoni kujunemise mehhanisme, nii naisarhitektide loominguga seotud stereotüüpe ja klišeelikke eelarvamusi kui autorlust ja rollijaotust, nii avalikku linnaruumi ja elamutesse sissekirjutatud rolliootusi kui ruumilist võrdõiguslikkust ja marginaalsete kasutajate vajadusi. Intervjuudes jagavad oma kogemusi ja seisukohti neil teemadel ka praktiseerivad arhitektid eri põlvkondadest.

Näituse kuraator on Ingrid Ruudi. Erikülalistena osalevad Flo Kasearu; Laura Linsi ja Roland Reemaa. Kuraatorit abistasid Jarmo Kauge; Tiiu Parbus (1930. aastad). Näituse ruumiline kujundaja on Katrin Koov, graafiline kujundaja Laura Pappa.

Projektid ja fotod: Arhitektibüroo Helmi Sakkov, Arhitektibüroo J. Okas & M. Lõoke, Arhitektibüroo Mai Šein, Arhitektuuribüroo Eek & Mutso, B210, Celander projekt, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tervishoiumuuseum, Inphysica Technology, Kaos arhitektid, Kavakava, Kino maastikuarhitektid, Rahvusarhiiv, Salto AB, Tallinna 21. Kooli arhiiv, Tallinna Linnaplaneerimisameti arhiiv, Tallinna Tehnikaülikooli muuseum; Reio Avaste, Inke-Brett Eek, Kaido Haagen, Mari Hunt, Krista Karu, Karli Luik, Arne Maasik, Oliver Moosus, Hanna-Liisa Mõtus, Kersti Nigols, Jüri Okas, Toomas Paaver, Brit Pavelson ja Koit Randmäe, Triin Pitsi, Giuseppe Provenzano, Irina Raud, Sten Roosvald, Tõnis Saadoja, Sigrid Saarep, Martin Siplane, Nele Šverns, Andres Tarto, Karri Tiigisoon, Maris Tomba, Leena Torim, Liis Treimann, Tõnu Tunnel, Terje Ugandi, Paco Ulman, Anna-Liisa Unt, Tiit Veermäe, Jeff Vernaus, Pelle-Sten Viiburg, Liisi Vähi.

Film: Reio Avaste
Tõlked: Refiner, Ingrid Ruudi
Keeletoimetaja: Mari Klein
Näituse ehitus: bart OÜ

Korraldajate tänu: Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseum; Andra Aaloe, Aet Ader, Yoko Alender, Margit Argus, Margit Aule, Karin Bachmann, Lilian Hansar, Karen Jagodin, Loit Jõekalda, Anneli Jüristo, Katrin Kivimaa, Katrin Koov, Ingrid Kormašov, Anu Kotli, Henry Kuningas, Anne Lass, Pille Lausmäe, Leelo Laurits, Carl-Dag Lige, Ivo Lill, Kaia Loog, Margit Mutso, Sandra Mälk, Kaja Pae, Sille Pihlak, Kairi Rand, Irina Raud, Tõnis Saadoja, Helmi Sakkov, Anu Tammemägi, Siiri Vallner, Heili Volberg, Mariann Raisma; Naisteleht.

Näituse korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital, Lincona ja Vivarec.

Näituse kuraatorituurid toimuvad pühapäeval, 10. veebruaril kell 14.00 ja pühapäeval, 12. mail kell 14.00.
Venekeelsed ekskursioonid näitusel toimuvad laupäeval, 2. märtsil kl 14.00 ja laupäeval, 13. aprillil kl 14.00.

Reedel, 8. märtsil kl 17.00 toimub näitusel vestlusõhtu kunstnik Flo Kasearuga, küsib Maarin Ektermann.

Klassikud
Anu Rank-Soans
28.09.2018-31.03.2019

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi klassikute sari on jõudnud 19. näituseni, mis tutvustab disaineri ja kunstniku Anu Rank-Soansi loomingut. Esmakordselt eksponeeritakse tema mahukat tööstuskeraamikapärandit ja unikaalloomingut nii suures ulatuses, analüüsides ja avades nende maailmade erinevusi ja kokkupuutepunkte alates 1960. aastatest.

Anu Rank-Soans on keraamik, kes töötas pea terve elu tööstuses massitoodangut kujundades. Paralleelselt funktsionaalsete tarbevormide kujundamisega on ta loonud ka keraamilisi skulptuure, poppi, prügikunsti, monumentaalkunsti ja installatsioone.

Anu Rank-Soans lõpetas ERKI keraamika eriala cum laude 1967. aastal ning siirdus tööle Tallinna Ehituskeraamika Tehase Siimusti tsehhi Jõgeval. Seejärel jäigi ta aastakümneteks tööstusesse, töötades Pärnu Ehitusmaterjalide Tehases ja pärast taas Tallinna Ehituskeraamika Tehases. Rank-Soansi kujundatud tarbekeraamika on rikastanud siinset argikeskkonda juba pool sajandit, kuid mõjub siiani värskelt. Ta tõi masstootmisesse uudse vormi ja hea proportsiooniga tarbeesemeid, kujundades enamasti dekoorita, ebahariliku siluetiga nõusid ja omavahel komplekteeritavaid tootesarju. Mitmes sarjas rakendas ta moodulsüsteemi, mis lubas vorme omavahel kombineerida, muutes nad samaaegselt dekoratiivseks ja mitmeotstarbeliseks.

Samal ajal osales Rank-Soans näitusel unikaalloominguga. Kunstnikuna on ta savisse suhtunud suure lugupidamisega ning katsetanud erinevaid savi töötlemise tehnoloogiaid. Mitme oma teosega on ta avardanud moodsa keraamika olemust ja tõstnud tarbekunsti potentsiaali kaasa rääkida olulistel, ka kriitilistel teemadel.

Näitusega kaasnevad publiku- ja haridusprogrammid, täpsem info peagi muuseumi kodulehel.

Näitusega kaasneb eesti- ja ingliskeelne kataloog, mille koostaja on Karin Vicente, fotograaf Madis Kurss, graafiline disain Stuudio Stuudio.

Näituse kuraator on Karin Vicente (EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut), näituse kujundasid Karli Luik, Johan Tali ja Maria Helena Luiga arhitektuuribüroost Molumba, graafilise kujunduse tegi Stuudio Stuudio.

Näituse meeskond: Kai Lobjakas, Ketli Tiitsar, Kristi Paap, Toomas Übner, Sandra Sirp, Helen Adamson, Dagmar Siida, Hille Saluäär (Antenna Translations OÜ), Refiner OÜ.

Näituse toimumist ja kataloogi ilmumist toetavad Eesti Kultuurkapital ja AS Silikaat.

Näituse avamine toimub neljapäeval, 27. septembril kell 17.00.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini 2019.

Näitustesari Klassikud toimub ETDM-is 2000. aastast eesmärgiga esitleda ja tutvustada pikka aega tegusenud Eesti kunstnikke ja disinereid, kelle looming on olnud püsivalt kõnekas ja silmapaistev.

Täname: Eesti Kunstnike Liit, Pärnu Muuseum, Eesti Filmiarhiiv, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut, Tõnis Milling, erakogude omanikud.

Lisainfo:

Karin Vicente
karin.vicente@artun.ee
5393 1344

Ketli Tiitsar
ketli@etdm.ee
627 4602, 552 8904

25. mail 2018 kl 16.30 toimub EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104) järjekorras kolmas seminar sarjast “(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi”. Seminar kannab nime “Sotskolonialismi paradoksid”, esinejaks kirjandusteadlane PhD Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum, Ohio Riiklik Ülikool).

Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Epp Annuse poolt esitatud tekstid:

Annus, Epp (2018). Introduction. Colonialism in camouflage. – Soviet Postcolonial Studies: A View from the Western Borderlands. London and New York: Routledge, 1–22.

Annus, Epp (2017). Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad. – Methis. Studia humaniora Estonica, 20, 4−26.

Registreerumine ja tekstid siin.

Sarjast

2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal”. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Seminaride seeria soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud” sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse”. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kuidas see loome toimub? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus või kirjandusajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?

Sarja esimene seminar „Ajalookirjutuse uued väljavaated“ toimus 2016 jaanuaris, peaesinejaks oli prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool); teine seminar „Kirjandusajaloo perspektiiv” toimus 2017 märtsis, peaesinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool).

Seminaride seeria toimub prof. Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse PUT788 „Kunsti ajaloostades. Kunstiajalooalane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ raames ja korraldusel. Projektis osalevad veel prof. Virve Sarapik ning doktorandid Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Eero Kangor ja Kädi Talvoja.

Käesoleval õppeaastal möödub 25. aastat kui Eesti Kunstiakadeemia juurde loodi Kunstiteaduse instituut, praeguse nimega Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut.

Seda sündmust tähistame seminariga “25 aastat kunstiteaduse õpetamist Eesti Kunstiakadeemias. Kuhu edasi?”

Seminar toimub 9. märtsil 2018 Suur-Kloostri 11, ruumis nr 103. REGISTREERIMINE.

Päevakava
15.00 Milline on hea KVI? Instituudi juhatajate aruteluring
16.30 Krista Kodres “Piirenihutav eneseloome. Märkmeid eesti kunstiteaduse lähiminevikust”
17.00 Linda Kaljundi “KTI/KVI 25: Huvide haakumisi ja põimumisi ajaloo(laste) vaatenurgast”
17.30 KTI vilistlaste aruteluring

Olete oodatud!

Esmaspäeval, 26. veebruaril kell 17 toimub Madli Ehasalu avatud loeng “Ajutine ja kohaspetsiifiline ruumilisus: korterinäituse formaat”.

Kvartirnye vystavki teisisõnu korteri väljapanekud on nõukogude mitteametliku kunstiloo lahutamatu osa. Loeng annab ülevaate korterinäituste ajaloost ja küsib, mis rolli mängivad selles ruumitüübis koosolemise ja ühise mõtteruumi mõisted. Nii ruumipoeetika, suhestuv esteetika kui seminari tüüpi kohtumised on kannustanud paljusid omaalgatuslikke ruumihõivamisi. Vaatame, kuidas need ruumiloogikad on arenenud ja milliseid valikuid on tehtud, mis võimalused on nendes ruumides kohaspetsiifiliste teoste loomiseks ja kureerimispraktikateks. Küsime mis ühendab kaasaegset kunsti ja igapäevaesteetikat?

Madli Ehasalu (s 1988) on kuraator ja loometöötaja, ajakirja-kunstiprojekti Uus Materjal toimetaja ning nomaadse korterigalerii Galerii Mihhail asutaja. Praegu keskendub ta Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse koolituuride projekti elluviimisele. Madli Ehasalu on lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureuseõppes semiootika eriala ja täiendanud ennast Helsingi Ülikooli kunstiteaduskonnas. Tal on valmimas magistritöö korterinäituste praktikatest ja samalaadsetest iseorganiseeruvatest kunstiruumidest nüüdisaja kultuuris (EKA 2018). Madli Ehasalu on osalenud Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse rahvusvahelises galeristide praktikaprogrammis.

EKA vabade kunstide teaduskonna 2017/2018 kevadsemestri Seminari sari alapealkirjaga „Sfäärid“ hõlmab kümmekond loengut ja kunstnikuvestlust erinevatest valdkondadest, mis toimuvad peamiselt esmaspäeviti algusega kell 16.00. Seminari sari on vabaaine, mis annab 3 ainepunkti. Registreerimine toimub kohapeal.

Olete oodatud!

AVASTA EKA programmi raames korraldab EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut töötuba “Kuraatori sekkumised ruumilisse korda”.

Millal? 17.03.2018, kell 12.00-13.00

Kus? Suur-Kloostri 11, ruum S-104

Mis? Näituste ruumiline keskkond mõjub teostele oma totaalsuses ning ideoloogiates, muutes selliselt kunstiteoste tähendust. Kureerimise lähteülesannete hulka kuulub kohaspetsiifika teadvustamine näituseruumis ja sellega suhestumine, seda nii valges kuubis kui ka selle välises keskkonnas. Selginevad mõisted kuraator, valge kuup ja institutsioonikriitika ning vaatleme millised on kuraatori tööülesanded ja kuidas erinevad ruumid loovad tähendusvälja. Osalejad saavad grupitööna koostada keskkonda kaasava näituse idee, mis toetub tehtele: koht + teema = kuraatoripositsioon.

Juhendab Madli Ehasalu.

Registreeru SIIN

Tutvu AVASTA EKA programmiga SIIN

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut kutsuvad:

Loenguseeria “Rahvusvaheline laeng” 2017/2018 õppeaastal

Martha Kirszenbaum (Los Angeles/Pariis)
07.12 kell 18 loeng Teaduste Akadeemia saalis
08.12 kell 10 seminar KVIs

Tunnustatud kuraator Martha Kirszenbaum (Los Angeles/Pariis) tutvustab Tallinnas oma viimase aja kureerimisprojekte: Los Angelese tööstuspiirkonnas asunud projektiruumi Fahrenheit, räägib feministlikust kureerimisest seoses näitusega “Seven Sisters” Varssavis eelmisel suvel, kuhu ta kutsus esinema kuus naiskunstnikku ning tööst Araabia kunstnikega näituse “I Hear You Laughing” raames, mille kureeris koostöös Myriam Ben Salahiga Stavangeri Kunsthalles Norras.

Martha Kirszenbaum töötas pikalt Los Angelese näitusepinna ja residentuurprogrammiga Fahrenheit. Varasemalt on ta töötanud MoMA meediaosakonnas, Pariisis Georges Pompidou muuseumis ja New Yorgi New Museumis. Ta on teinud projekte koostöös Varssavi kaasaegse kunsti muuseumi, Viini Belvedere Museum/21er Hausi, Marrakechi biennaali, Palais de Tokyo ja Kunsthalle Mulhouse’iga. Kirszenbaum kirjutab väljaannetele Flash Art, CURA, Kaleidoscope ja Mousse ning on viinud läbi seminare kureerimisest Pariisi ülikoolides Parsons ja Université Paris VIII.

Loengule järgneb seminar 08.12 kell 10.15 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11). Seminari registreerumiseks ja lugemismaterjali saamiseks kirjutage palun karin.vicente@artun.ee

Kõik loengud ja seminarid on tasuta ja inglise keeles. Loenguid salvestatakse ja jagatakse EKA Vimeo lehel.

Loenguseeria raames tulevad Tallinna rahvusvaheliselt tunnustatud kuraatorid ja kriitikud, kes tutvustavad oma praktikat, töömeetodeid ning jagavad seminarides nõuandeid väljal alustavatele tudengitele. Sarjaga tähistatakse kuraatori õppesuuna avamist KVI magistrantuuris. Loenguseeria raames esinevad 2017. ja 2018. aastal kuraator Vincent Honoré (09.11.2017) kuraator Vasif Kortun (23.11.2017), kuraator Martha Kirszenbaum (detsember), documenta14 kuraator Dieter Roelstraete (jaanuar), luuletaja ja kunstikriitik Quinn Latimer (veebruar), kuraator Lumi Tan (märts), kunstikriitik Andrew Berardini (aprill), feministlik kuraator Maura Reilly (mai), kuraator ja kriitik Antonia Alampi (mai).

Üritust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Baltic-American Freedom Foundation, Eesti Teaduste Akadeemia

„(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi” II seminar

Ettekanne: professor Tiina Kirss „Kirjandusajaloo perspektiiv”

Jätkame seminarisarjaga „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi”. Teine seminar kannab nime „Kirjandusajaloo perspektiiv”, esinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool).

Seminar toimub 17. märtsil 2017 kl 15.00 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104)

Sarjast

2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal”. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Seminarisari soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud” sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse”. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kuidas see loome toimub? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus või kirjandusajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?

Sarja esimene seminar „Ajalookirjutuse uued väljavaated“ toimus 2016 jaanuaris. Peaesinejaks oli prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool).

Kirjandusajaloo perspektiiv

Kirjandusajaloo seminaris lähtutakse hiljutistest aruteludest mõiste „kontekst” ümber, ning katsetest luua uusi kirjanduslugusid erinevates temporaalsetes raamistikes ning erinevates narratiivsuse astmetes, mõnel puhul isegi narratiivi eirates. Küsime, kuivõrd kirjandusajaloo kirjutamine sõltub kaanonist (selle õgvendamisest, avamisest või lõhkumisest), kas uusim kirjandusajaloo kirjutamine on võtnud ideed peamiselt ajalooteaduselt või teistelt kultuuriteadustelt.

Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Tiina Kirsi poolt esitatud tekstid:

1. Rita Felski, „Context Stinks!” – New Literary History, Vol. 42, No. 4, Context? (AUTUMN 2011), pp. 573–591

2. Martin Jay, Historical Explanation and the Event: Reflections on the Limits of Contextualization. – New Literary History, Vol. 42, No. 4, Context? (AUTUMN 2011), pp. 557–571.

3. Cornelius Hasselblatt, Eesti kirjanduse ajalugu. Tartu Ülikooli kirjastus, 2016, lk 21–48; 334–347.

4. Denis Hollier (ed), A New History of French Literature. Harvard University press, 1994, pp. xix–xxv; 627–661 ja/või 761–789.

Registreerumine ja tekstid siin.

Kutsume teid Aalto ülikooli professori Nora Sternfeldi avalikule loengule teisipäeval 21.veebruaril kell 18.30 Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruum 103).

“Mõtteid koos õppimisest. Kunsti õpetamine teadmisteloome kriitilise praktikana”

Kuidas õppida midagi, mida veel ei eksisteeri? Üheltpoolt kõlab see küsimus paradoksaalselt, kuid teisalt kas see polegi just see, millega radikaalne haridus tegeleb? Õppimine kui poliitiline ja emantsipeeriv praktika on alati liikumine teistsuguste võimalikkuste suunas: õppida mõistma ühiskondlikke suhteid, et neid muuta; mõista neid moel, mis oleks mõeldav vaid mingis teises maailmas. Ja võibolla tuua seeläbi muutusi siinsesse… Et selline enese muutmine on kollektiivne tegevus, saabki seda õppida vaid koos tegutsedes. Loengus võetakse vaatluse alla Viinis tegutseva kunsti, hariduse ja kriitilise teadmisteloome keskus trafo.K tegevus. Arutleme koos õppimisel tekkivate kokkupuute punktide ning vahepealse ruumi strategiate üle.

Nora Sternfeld on Aalto ülikooli kureerimise ja kunsti vahendamise professor. Ta on üks Viini Rakeduskunsti Kooli magistriprogrammi /ecm – Näituse teooria ja praktika asutajatest ning Viinis tegutseva kunsti hariduse ja kriitilise teadmiseloome keskuse trafo.K üks kaasasutajatest. Sternfeld on Londonis tegutseva teadust ning haridust toetava platvormi .freetought liige, ta oli 2016 a. Bergeni Assamblee üks loomingulistest juhtidest.

Loeng toimub koostöös Aalto Ülikooli kuraatoriõppe programmiga CuMMA (https://cummastudies.wordpress.com)