Rubriik: Muinsus­kaitse ja konserveerimine

Kolmapäeval, 23. novembril, kell 16.00, toimub EKA saalis A101 seminar “Michel Sittow in the North and South”.
Seminari töökeel on inglise keel.

Ettekanded: Oskar Rojewski, Sileesia Ülikool Katowices, Rey Juan Carlose Ülikool Madriidis
Michel Sittow’s service to Isabel of Castille (1492-1502) and Habsburgs (1505-1515)

Greta Koppel, Eesti Kunstimuuseum
Michel Sittow in the North? Is there any material evidence to testify his artistic activities?

Anu Mänd, Tallinna Ülikool
Michel Sittow in the archival documents of Tallinn

Järgneb vestlusring Michel Sittowi pärandi teemadel.

Seminari fookuses on Tallinnas sündinud rahvusvaheliselt tuntud kunstnik Michel Sittow (u 1469–1525). Madalmaade kunstikeskuses Brugges väljaõppinud ning erinevates Euroopa õukondades tegutsenud Sittow oli kunstnikuna Tallinnas tegev ligi viisteist aastat. Tema isik ja teosed ning nende loomise laiem kultuurikontekst pakuvad jätkuvalt huvi nii uurijatele kui ka laiemale avalikkusele. Ülimenuka näituse Kumu kunstimuuseumis ja Rahvusgaleriis Washingtonis (2018) üheks järjeks on Eesti Kunstimuuseumi ja Hälsinglandi muuseumi uurimisprojekt „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“. Seminaril peab ettekande Oskar Rojewski, kes väisab EKAt Transform4Europe partnerluse raames.

Eestis on viimasel kümnendil avatud pilguga hinnatud nõukogude perioodi pärandit ning kaitstud selle paremikku. Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldab 3.-7. oktoobril juba teist korda intensiivkursuse, kus arutletakse nõukogude perioodi arhitektuuri ja sellega seotud monumenaalkunsti üle võrdluses teiste Ida-Euroopa maadega.

Kui 2020. aastal olid käsitluse all Gruusia ja Leedu pärand, siis tänavu Bulgaaria ja Rumeenia pärand. Külalislektor Dora Ivanova keskendub teisipäeval vastuolulise Buzludzha monumendi taastamisele ning Dumitru Rusu sotsialismi perioodi pärandi uurimisele Ida-Euroopas, eriti Rumeenias ja Moldavas. Totalitaristlikku pärandi saatusest Euroopas räägib kolmapäeval John Patrick Leach. Eesti arhitektuurist räägib esmaspäeval EKA doktorant Laura Ingerpuu ning Eesti monumentaalkunstist hiljuti samal teemal EKAs magistrikraadi kaitsnud Anu Soojärv. Kursuse õppekäik viib Sillamäele. Kursust koordineerib Riin Alatalu.

Kava:

3.10 A-400
17:00 Riin Alatalu, EKA
Introduction. Dissonance of Soviet Architecture in Different Contexts.

17:30 Laura Ingerpuu, EKA
The Best of Soviet Architecture in Estonia. Social, political and Cultural Context.

19:00 Anu Soojärv, TLU, EKA
Monumental-Decorative Art in Soviet Estonia – Soviet Heritage or Estonian Heritage?

4.10 A-501
17:00 Dumitru Rusu, (B.A.C.U.)
Socialist Period Heritage. The Ambitions and Outcomes of the Bureau for Art and Urban Research. Socialist Heritage in the Former Eastern Bloc Countries  (Romania and Republic of Moldova)

18:30 Dora Ivanova, Buzludzha Project
Socialist Heritage in Bulgaria. The Ambitions and Outcomes of Buzludzha Project.

5.10 A-400
17:00 Patrick Leach, Atrium
The Heritage of Totalitarian Regimes. The Network of Atrium.

18:30 Anu Soojärv
Why Do We Need Soviet “Red” Monuments.

6.10 A-400
17:00 Anu Soojärv
Applied Artists as Creators of Monumental-Decorative Art in Soviet Estonia. Leo Rohlin.

7.10 A-101
17:00 Riin Alatalu, EKA
Protection of Socialist Architecture and Soviet Monuments in Estonia. International Networks.

Lisainfo: Riin Alatalu (riin.alatalu@artun.ee)

Eesti Kunstiakadeemia vanim järjepidevalt toimunud täiendkoolitus alustab 14.oktoobril oma 28. hooaega. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, kunstiajaloolased, restauraatorid-konservaatorid ja muinsuskaitsetöötajad, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

• Eesti arhitektuuriajalugu
• Muinsuskaitse alused
• Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
• Allikad ja uurimine
• Projekteerimine ja planeerimine
• Interjöör ajaloolises hoones
• Ajaloolise hoone restaureerimine
• Muinsuskaitseline järelevalve
• Mälestis ja keskkond
• Seminarid, töötoad ja õppekäigud

Kursuse põhirõhk on loengutel, lisaks toimuvad seminarid ja töötoad praktiliste töövõtetega tutvumiseks ning õppekäigud äsja restaureeritud või töös olevatele objektidele. Loenguid ja õppekäike viivad läbi oma ala asjatundjad, kelle seas on nii õppejõude Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist kui ka muinsuskaitseametnikke ning kogenud praktikuid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Lisainfo ja registreerimine

Karl Burman 140 

Laupäeval, 28. mail, kell 11.00–15.00 räägitakse Neitsitornis seal tegutsenud kunstnikest

Laupäeval, 28. mail toimub Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis, Neitsitorni loengusaalis ettekandepäev „Karl Burman 140“. Kunstnik Karl Burman vanem (1882–1965) on Eesti rahvusliku arhitektuuri rajajaid, kes 1945. aastast elas Neitsitornis ja tegutses sel ajal peamiselt akvarellistina.

Neitsitorni lektooriumis tuleb ettekandele kolm loengut, mis kõik on seotud Neitsitornis tegutsenud ja elanud kunstnikega. Neitsitorn oli linna esimene kunstnike asustatud torn, kus on aja jooksul elanud ja töötanud tosinkond loovinimest. Kunstnik Lilly Walther (1866–1946) elas Neitsitornis juba 19. sajandi lõpul ja osales aastatel 1904.–1906 torni ruumides tegutsenud naiskunstnike rühmituses Tarbekunstiateljee. Kunstnikest kaksikvendadest elas Kristjan Raud (1865–1943) Neitsitornis aastatel 1914–1919 ja Paul Raud aastast 1911 kuni oma elu lõpuni 1930. 1945. aastast alates elas Neitsitornis Karl Burman vanem ja tegutses sel ajal peamiselt akvarellistina.

Ettekannete algus kell 11.00. 

Osalemine on tasuta, registreerimisega SIIN.

Kolm ettekannet kestavad igaüks umbes tunni koos küsimuste-vastuste vooruga:

1. “Vennad Kristjan ja Paul Raud, kunstnikud Neitsitornis 1911–1930”. Kunstiajaloolane Juta Kivimäe (Eesti Kunstimuuseum)

2. “Lilly Walther (1866–1946), palju jõudnud, vähe teatud”. Konservaator ja EKA muinsuskaitse ja konserveerimise magistrant Nele Ambos (EKA, Tartu Kunstimuuseum)

3. “Karl Burman vanem, (1882–1965) eesti rahvusliku arhitektuuri teerajaja ja Tallinna linnaruumi kujundaja.” Arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula.

Ettekannete järel, pärast kohvipausi tutvustavad Neitsitorni ateljeekodu näitust kuraatorid Risto Paju ja Tõnu Pedaru. Näitus “Neitsitorn kui kunstitempel” Kiek in de Köki kindlustustemuuseumisse kuuluvas Neitsitornis moodustab uue osa muuseumi püsinäitusest.

Vaata ka muuseumi kodulehelt.

Neljapäeval, 12. mail kell 16:30 toimub EKA ruumis D-412 Erasmus+ koostööprojekti “Re/Forma Viva” tulemuste tutvustus.

Oodatud on tudengid, õppejõud, muuseumitöötajad jt asjahuvilised, kes oma õpingutes või igapäevatöös kultuuripärandi säilitamise ja 3D-lahendustega kokku puutuvad. Sõna võtavad Andres Uueni, Taavi Tiidor ja Maris Veeremäe EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast.

“Re/Forma Viva” on Sloveenia ühe suurema muuseumi, Kostanjevica na Krkis asuva Božidar Jakaci kunstimuuseumi 2019. aastal algatatud projekt, mille sisuks on kultuuripärandi digiteerimine ja 3D-tehnoloogiate rakendamine konserveerimisalastes õppeprogrammides muuseumi Forma Viva puitskulptuuride pargi näitel.

Projekti idee sündis muuseumi vajadusest saada selgem ülevaade skulptuuride seisukorrast ja selgitada välja, milliseid samme tuleks astuda nende paremaks säilitamiseks ja eksponeerimiseks. Božidar Jakaci kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia, Ljubljana Ülikooli ning Zagrebi Ülikooli koostöös töötati välja selleks sobivad viisid. Koostöö fookuses on skulptuuride 3D-dokumenteerimine ja andmebaasi loomine, mis on kõige kaasaegsem ja praktilisem viis kogutud informatsiooni talletamiseks. Informatsiooni jagatakse erinevate huvigruppidega
ja seda saab kasutada erinevatel eesmärkidel nii hariduse-, turismi-, kui meeleleahutuse valdkonnas. Kaasaegne tehnoloogia pakub uusi võimalusi kultuuripärandi tutvustamiseks ka laiemale ringile kui muuseumi külastajad kohapeal.

Skulptuuride praktilist konserveerimist projekti raames läbi ei viidud, küll aga toimus suvekool tudengitele ning valmis skulptuuride säilitamise juhendmaterjal, mida esitlusel tutvustame.

Projektiga edendatakse ülikoolide ja muuseumide vahelist koostööd ning omandatakse uusi teadmisi väljakutsetest, millega muuseumid oma igapäevatöös silmitsi seisavad.

Esitlusele saab registreeruda siin.

Olete oodatud!

3. – 4. juunil toimub Eesti ühes omanäolisemas mõisahoones, Sangaste lossis, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXIV kevadkonverents “Surm Sangastes”. Vaatleme lähemalt surma ja kaduvusega seonduvat mitmekihilist kultuuripärandit ning selle säilitamise võimalusi läbi arhitektuuri, kunsti, mälupaikade ja mälestusmärkide. Sõna saavad vaimulikud, ajaloolased, arheoloogid, kunstiteadlased, muinsuskaitsjad ja konservaatorid.

Ettekandeid saab kuulata reedel, 3. juunil, alates kell 12:00 lossi suures saalis.

Kell 20:00 toimub lossis teemapidu “Vana krahvi peied”. Ootame kõiki leinajaid rikkaliku peielaua äärde mälestama Sangaste “rukkikrahv” Friedrich Georg Magnus von Bergi. Matusemeeleolu aitab tõsta ja tantsupõrandale meelitada hingekosutav peiebänd.

Laupäeval, 4. juunil kell 10:00 algab melanhoolne rännak bussiga Lõuna-Eesti maastikel, kuhu nii mõnigi külastaja pole varem sattunud.

Kõik muinsuskaitse-, arhitektuuri- ja kunstiajaloohuvilised on oodatud.
Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital.

KONVERENTSI KAVA
REGISTREERIMINE (v.a. EKA TUDENGID)
REGISTREERIMINE (EKA TUDENGID)

Lisateave: maris.veeremae@artun.ee, 56226344

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna kevadkonverentsid

Mis on ühist Eiffeli tornil, New Yorgi Vabadussambal ja Ristna tuletornil? Kes ei teaks 1889. aastal Pariisi maailmanäituse auks valmistatud Eiffeli torni või kujur Auguste Bartholdi poolt algselt Pariisis kavandatud ja siis 1886. aastal New Yorgis pidulikult avatud Vabadussammast? Märksa vähem on teada fakt, et samuti on Pariisis kokkumonteeritavatest metallelementidest toodetud ja 1874. aastal Hiiumaal Dagerorti neemel püstitatud Ristna tuletorn. Lisaks Valguselinna päritolule ja märgilisele tähendusele on kõik need objektid juba algselt kavandatud ka tuletornidena. Võib olla üllatav, et kõikide nende objektide valmistamisega on seotud kuulus prantsuse insener Gustave Eiffel.

Ettekanded:

15:00-15:45 Vincent Guigueno „Paris, capitale des Phares (Pariis, tuletornide pealinn)“
Vincent Guigueno on kirglik pharoloog, kunagine Pariisi Meremuuseumi restauraator ja mitmete tuletorniteemaliste raamatute autor. Erilist tähelepanu on ta pööranud prantsuse 19.-20.saj. mereohutuse praktikate uurimisele. „Au service des phares“ Presses universitaires de Rennes, 2001. „Le tour du monde en 80 phares“ E/P/A Hachette, 2019.
Ettekanne on prantsuse keeles, eestikeelse tõlkega.

15:45-16:30 Myriam Larnaudie-Eiffel „Les aspects techniques et esthétique dans l’œuvre de Gustave Eiffel (Gustave Eiffeli loomingu tehnilised ja esteetilised aspektid)“
Myriam Larnaudie-Eiffeli ettekanne tõotab tulla eriti põnev just seetõttu, et lisaks huvile arhitektuuripärandi vastu on tegemist Gustave Eiffeli 4. põlve otsese järeltulijaga ning ADGE (Association des Descendants de Gustave Eiffel) esinaisega. Ajaloolise Bordeaux metallsilla säilitamise eestvõitlejana käsitleb tema loeng eelkõige Eiffeli loomingu esteetilisi ja tehnilisi aspekte üldisemalt.
Ettekanne on prantsuse keeles, eestikeelse tõlkega.

16:30-17:15 Indrek Laos „Eestimaa randade metalltuletornid ja Eiffeli pärand”
Indrek Laos on tegevarhitekt arhitektuuribüroos Flux Projekt, alates 2020 täiendab ta oma muinsuskaitsealaseid teadmisi EKA doktoriõppes. Ettekanne heidab valgust Eesti randade tuletornide ja ennekõike 19. sajandi teise poole metalltuletornide põnevale ajaloole ning selle arhitektuuripärandi legendaarsetele sidemetele G. Eiffeli loominguga.
Ettekanne on eesti keeles.

Konverentsiga seoses on 5. mail EKA fuajees avatud näitus “Eiffeli tuletornid” ning 1. – 21. mail 2022 näitus “Ristna Eiffel” Tuuletorni elamuskeskuses Hiiumaal. Installatsioon ja fotod – Indrek Laos.

Rohkem infot: www.ristnaeiffel.ee

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna eestvedamisel tähistame 18. aprillil rahvusvahelist muinsuskaitsepäeva ja muinsuskaitsekuu algust talgutega Rootsi bastioni Türgi tiivas.  

Talgute eesmärk: 

– tähistada rahvusvahelist muinsuskaitsepäeva ja algavat muinsuskaitsekuud (muinsuskaitsepäevast muuseumipäevani), mida on Eestis tähistatud 1985. aastast
– pöörata tähelepanu muinsuskaitsele ja pärandile, sh vähemärgatud pärandile
– võtta käigud kasutusse (sh vajadusel isegi võimaldada kasutamist varjendina ). Isegi kui me saame puhtaks ainult ülemise ruumi, siis saab selle juba suvel avada külastajatele ja sellega lisada uus lüli bastionite väärtustamisele. Sellega tegeleb Linnamuuseum (Tõnu Pedaru)
– leida võimalusi käigu täielikuks korrastamiseks
– tutvustada muinsuskaitseõpet EKAs

Osalevad ja korraldavad:
EKA tudengid ja õppejõud;
Vabariigi President ja tema kantselei;
TLPA muinsuskaitseosakond;
Kesklinna Valitsus;
Tallinna Linnamuuseum;
ICOMOS Eesti

Türgi tiib asub otse Pika Hermanni torni all. See on osa Rootsi ajal rajatud ja ka hiljem kasutusel olnud kaitserajatisest. 1930. aastatel rajati sinna tsiviilvarjend.

Praegu on kaitseehitis kasutuseta, kuigi see asub väga heas asukohas. Üks sissepääs on otse Toompea jalamil, trepi kõrval, alumine pääs avaneb Schnelli staadionile. Alumine on kinni keevitatud ja talguteks seda ei avata. 

Ülemisest uksest saame välja kanda sodi (ei ole liiga ebameeldiv sodi). Objekt ei ole ohtlik.

Probleemne on see, et ülemisse varjendiruumi pääseb vabalt, trepile ja käiku viiv uks on poikvel. Võimalik, et väga suurtel inimestel on sealt raske läbi saada, aga mina mahtusin vabalt ja ruumi jäi ülegi. Põrandal on sodi, kui see ära lükata, ehk saab ukse liikuma.

Korraldusest:

EKA: tudengid, akudega prožektorid, kilekotid
Kesklinna Valitsus: konteiner, labidad ja kühvlid, ämbrid 

Loe ja vaata toimunud talgute kohta lisaks:

President Karis pani muinsuskaitsekuu avatalgutel käed külge. Postimees, 18.04.2022
President Alar Karis osales Bastioni koristustalgutel. Tallinna TV, 18.04.2022

Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Sadama koostöös edenev uurimisprojekt „Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine“ on jõudnud oma viimase, st viienda vahearuandeni.

Käesoleva etapi teema oli „Kaasagne tehnoloogia pärandi tutvustamise ja turismi teenistuses“. Doktorant Triin Talgi uurimus keskendub kaasaegsetele tehnoloogilistele võimalustele, mis saavad toetada ajaloolise linnakeskuse kui populaarse turismikeskkonna kestlikku haldamist. Uurimuses käsitletakse mõningaid võimalusi külastuspaikade internetis nähtavamaks muutmiseks (peamiselt Vikipeedia ja Google Maps) ning vaadeldakse huvitavaid trende ja võimalikke tulevikusuundi turismisihtkohtade kuvandiloomes ja turunduses. Uuritakse, kuidas luua läbi audiotuuride, mobiilirakenduste, orienteerumismängude, virtuaalreaalsuse jms uusi huvitavaid külastuskogemusi ning vaadeldakse mõningaid tehnoloogilisi võimalusi turismikoormuse monitoorimiseks ja haldamiseks. Veel käsitletakse põgusalt turismi keskkonnajalajälge ning võimalusi selle vähendamiseks.
Lõpetuseks on eelnevalt kokku kogutud infost ja analüüsist välja nopitud
konkreetsed ettepanekud, mida võiks Tallinna ja Eesti turismiarenduses rakendada, et toetada jätkusuutlikku arengut.

Uuringu esitlus ja arutelu on järelvaadatav siin (salasõna: uj&6a=GD)