Rubriik: Graafika

13. november kell 16.00,
graafika osakond,
Lembitu 10B, ruum 144

Esmaspäeval, 13. novembril kell 16 toimub Patrick Wagneri kunstnikuvestlus „#postprintshop“, milles ta teeb ülevaate oma hiljutistest töödest ja koostöödest, sotsiaalmeedia kohalolu võimalustest ja sellest kuidas tegelda (või mitte tegelda) kõigi kunstiteoste ja graafika töökoja hävimisega. Tuju hoiab ülal chine-collé tehnika kaasamine. 

Vestlus toimub inglise keeles.

Patrick Wagner (b 1980, Germany) is an artist and printmaking educator from Stockholm, Sweden. Since 2014 he teaches stone lithography at the Royal Institute of Art in Stockholm, having previously worked as a contract intaglio printer in the studio of Tuula Lehtinen in Tampere, Finland.

Rohkem infot
@blackheartpress on instagram / tumblr

EKA vabade kunstide teaduskonna 2017/2018 sügissemestri
Seminari sari alapealkirjaga „Mitte-Aura“ hõlmab kümmekond loengut ja kunstnikuvestlust erinevatest valdkondadest, mis toimuvad peamiselt esmaspäeviti algusega kell 16.00. Seminari sari on vabaaine, mis annab 3 ainepunkti. Registreerimine toimub kohapeal.

Seminar series Non Aura in the autumn semester 2017/2018 consists of 10 lectures and talks from different fields, which take place mostly on Mondays from 4 pm. Seminar series is a free elective that gives 3 ECTS. Registration at the seminar place.

Olete oodatud!

Jaanus Samma foto

6. novemberil kell 16:00,
graafika osakond,
Lembitu 10B, ruum 144

Esmaspäeval, 6. novembril kell 16 toimub Jaanus Samma kunstnikuvestlus „Avalik ja intiimne ruum“, milles ta tutvustab oma viimaseid näituseid ja hetkel pooleliolevaid projekte.

Jaanus Samma (s 1982) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias vabasid kunste. Ta kasutab oma praktikas erinevaid meediumeid alates tekstiilist kuni video ja installatsioonini. Samma tööd on keskendunud queer- ja soolisuse temaatikale, vaadeldes neid muuhulgas linnaruumi ja ajaloo
perspektiivist. 2015. aastal esindas Jaanus Samma projektiga “NSFW. Esimehe lugu” Eestit
56. Veneetsia kunstibiennaalil.

Rohkem infot:
http://www.jaanussamma.eu/et/

EKA vabade kunstide teaduskonna 2017/2018 sügissemestri Seminari sari alapealkirjaga „Mitte-Aura“ hõlmab kümmekond loengut ja kunstnikuvestlust erinevatest valdkondadest, mis toimuvad peamiselt esmaspäeviti algusega kell 16.00. Seminari sari on vabaaine, mis annab 3 ainepunkti. Registreerimine toimub kohapeal.

Olete oodatud!

Tanja Muravskaja. Seeriast „Kangelane”. 2017. Pigmenttrükk

23. oktoober kell 16.00,
graafika osakond,
Lembitu 10B, ruum 144
Esmaspäeval, 23. oktoobril kell 16 toimub kunstnikuvestlus Tanja Muravskajaga.

Kunstnikuvestlusel tutvustab Tanja Muravskaja äsja Tartu Kunstimajas avatud isikunäitust „Kangelane“. Lisaks tuleb juttu tema eelnevatest rahvuslusteemalistest fotoseeriatest.

Eesti on lülitunud globaalsesse kaitsestruktuuri, mis on vihmavarjuks 28-le riigile ning mille eesmärgiks on konfliktide ennetamine ja liikmesriikide turvalisuse tagamine. Kuigi mitte keegi ei ihka külma sõja tagasitulekut, näeme siiski Tapale ja Jõhvi paigutatud erinevate riikide sõjaväelaste osalusel toimuvaid ühisõppuseid, mida korraldatakse võimaliku agressiooni heidutamise eesmärgil.

Isikunäitus „Kangelane“ koosneb eeskätt NATO liitlasvägede sõdurite portreedest, kelle kõrval on Eestimaa poisid ja tüdrukud: Noored Kotkad ja Kodutütred. Need on portreed homsetest kangelastest, kes täna valmistuvad oma tulevikuks, mis võib muuhulgas tähenda ka reaalsete relvade abil meie kõigi kaitsmist.

Muravskaja põhjendab näituse teemavalikut järgnevalt: „Usume, et näeme vaid pinnavirvendust, ohust mis meid tegelikult ähvardab ning seetõttu jääb hirmust teadmatuse ees süda seisma. Eesti meedia maalib meie tulevikku õnneliku, turvalise ja pilvituna, kuid meie kõik ja ka nn suur Euroopa elame tegelikult hirmuatmosfääris. Ähvardused, sõjaohu õhutamine ja põgenike kriis on igapäevane reaalsus.”

Näitusesaalis valitseb aukartlik vaikus. Osana Euroopalikust kultuurist on ka Eesti asunud mälestama oma misjoonide ohvreid ja sõjaveterane.

Tanja Muravskaja (s 1978) on saanud Eesti Kunstiakadeemiast nii fotograafia bakalaureuse- kui magistrikraadi ning jätkab samas doktorantuuris. Alates 2007. aastast on tal olnud kümmekond isikunäitust nii Eestis kui välismaal. Ta on osalenud paljudel rahvusvahelistel grupinäitustel. Tanja Muravskaja on üks järgmisel aastal väljaantava Köler Prize’i nominentidest.

Näitus „Kangelane“ on avatud Tartu Kunstimaja suures saalis 19. oktoobrist 12. novembrini.

Rohkem infot:
www.cca.ee/en/artists/tanja-muravskaja

EKA vabade kunstide teaduskonna 2017/2018 sügissemestri Seminari sari alapealkirjaga „Mitte-Aura“ hõlmab kümmekond loengut ja kunstnikuvestlust erinevatest valdkondadest, mis toimuvad peamiselt esmaspäeviti algusega kell 16.00. Seminari sari on vabaaine, mis annab 3 ainepunkti. Registreerimine toimub kohapeal.

Olete oodatud!

23. augustil avati Tartus Rahvusarhiivi uues peahoones Noora pikaajalise arhiivitöötaja Benita Labi fotokogude põhjal koostatud näitus. Näitus jääb avatuks kuni 29. septembrini.

Minu tuba 23. juulil 1972 Riia t. 13-48. Isa tehtud vaskkohvikann.

ENSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi tuba 4-21 laud papyros ja Tapalt toodud nartsissid ning “peigmehe” kingitud lill.

Näituse kunstnik Dagne Aaremäe kommenteerib näitust järgnevalt: “Säärane detailitäpsus ei ole Benita Labi fotode allkirjade puhul haruldane. Just seesugustest põhjalikest, kohati isiklikest kirjeldustest sai alguse minu huvi Benita Labi vastu.”

Alise-Benita Labi (1911—1988) alustas Eesti Riigi Keskarhiivis praktikandina 1939. aastal ning lahkus arhiivist 1987, pidades selle aja jooksul arhivaari, noorema teadusliku töötaja, osakonnaülema, teadusliku töötaja ja vanempaleograafi ametikohti. Endised kolleegid on kirjeldanud teda kui markantset, olemuselt aktiivselt suhestuvat, otsekohest ja vaimult kanget naist. Juba nooruspõlvest saadik huvitas teda ajalugu, ühes 1923.—27. aasta päevikus kirjutab ta: “Ei taha elada siin üksluises linnas. Tahaks, et oleksin elanud kas Vanas Roomas või Genuas.”

Näitus “Benita Labi: Splendid loneliness” esitab B. Labi lillefotosid aastatest 1959–1979. Läbi lillede saab aimu Labi elust ning lilled näitavad aja kulgu, mida rõhutavad fotodel tihti kontrastsed varjud või kell kapi peal. Fakt, et need aja möödumist kujutavad fotod on arhiivis – staatilises ajakapslis –, on otsekui protest aja kulgemise vastu.

Näituse pealkirjas esinev inglisekeelne väljend “Splendid loneliness” (eesti k. õnnis üksindus) pärineb ühest Benita Labi kirja mustandist (RA, EAA.5266.1.241) ning võtab tabavalt kokku Benita olemuse – üksik, kuid mitte üksildane – ja maailma, mis avaneb tema arhiivimaterjale uurides. Kirjutamine oli B. Labi jaoks oluline tegevus nii side pidamiseks sõprade ja perega kui ka oma tunnetest rääkimiseks päevikutes, mida ta pidas 13. eluaastast pea surmani.

Dagne Aaremäe: “Ma ei tundnud Benitat, seega lõin oma nägemuse temast sügavtrükiportreedega. Graafikatehnikast tulenev kujutise muutlikkus – söövitatud näojooned on kõigil portreedel samad, kuid vaskplaadiga trükkimisest ja selle pühkimisest tulenevalt on kujutis alati erinev – loob sarnaselt Benita Labi fotoseeriatele poeetilise narratiivi.”

Näitust saab külastada esmaspäevast reedeni 9–19 Noora fuajees. Näituse külastamine on tasuta. Noora maja asub Nooruse 3, Tartu /www.ra.ee/noora/

Kolmapäeval, 30. novembril kell 17 räägib oma loomingust kunstnik Eléonore de Montesquiou. Loeng toimub EKA Lembitu 10B majas ruumis 144.

On Wednesday, 30 November at 5 pm there will be an open talk by artist Eléonore de Montesquiou. The talk will take place at the EKA Lembitu 10B building in room no 144.

Eléonore de Montesquiou: “Newspapers were everywhere, in households, in factories, they were part of the daily rhythm. This lasted until…? Recently? There were newspapers published regularly in Narva and there were factory newspapers written by and for Kreenholm workers. Today, Kreenholm has gone bankrupt and Narva’s newspaper has been replaced by “Viru prospect”.

In a film that I made with her in 2010, Dora Grafova told me that “… there was “Little Spark”, the children’s magazine. I could drown you with fifteen and more titles. “Little Spark”, then “Ural Tracker”, “Worker Woman”, “Peasant Woman”, “Soviet Woman”, “Young Naturalist”, and for my son we got “Young Technician”, “Technology for the Young”, “Radio” and “Model Constructor”. So that makes 17 magazines. We got those every month”.

Her words gave me the desire to publish a newspaper about newspapers in Narva. This newspaper is the natural continuation of my work in the region (ATOM CITIES in 2005 and NA GRANE in 2009, both projects consisting in films and books, FOR EXAMPLE FABRIKA in 2010: films and newspaper – Moscou and Narva- and RADIOTHENIKA in 2011 in Riga consisting also in a newspaper and a film).

This short presentation is actually to ask you whether you are interested in making a “new newspaper about newspaper and life” in Narva? Would you like to collaborate with me on this? We need to do a lot: gather more material, work on the archive, conceptualise our “new newspaper”, give it a graphic line, decide when and how often and for whom it is meant.”

Eléonore kutsub üles huvilisi tudengeid kaasa lööma projektis Gazette Narva 

Eléonore is looking for interested students to participate at the Gazette Narva project 

Kolmapäeval, 26. oktoobril
kell 17, graafika osakond, Lembitu 10B, ruum 144

Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 17 peab avatud loengu „Molekulaar-fülogeneetilised uuringud ehk liblikavõrguga elu saladusi uurimas‟ Tartu Ülikooli zooloogia doktorant SILLE HOLM.

Miks on liigid kujunenud selliseks nagu nad on? Mis roll on selles olnud geenidel? Millist osa mängib keskkond?Sille Holm on Tartu Ülikooli Zooloogia osakonna doktorant. Enda doktoritöö raames uurib ta, miks on organismid kujunenud selliseks nagu on. Mis mõjutab eluea kujunemist? Kuidas liigid kasutavad enda piiratud ressursse? Ning milline roll selles kõiges on geenidel ja keskkonnal? Nendele ja teistele küsimustele püüab ta leida vastuseid uurides sellist liblikaliste sugukonda nagu vaksiklased (Geometridae). Ta on juhtinud kolm aastat välitöid troopilises vihmametsas Ugandas ja kogunud andmeid liikide kohta, mida keegi teine varem uurinud ei ole. Kõike seda selleks, et uurida elu saladusi.

Kolmapäeval, 12. oktoobril kell 16.30 räägib Lauri Sommer oma raamatust „Lugusid lõunast“, raamatu illustratsioone tutvustab kunstnik Toomas Kuusing.

Lauri Sommeri „Lugusid lõunast“ on valik lindistusi vanadelt kassettidelt. Osa neist põhineb vanakeste juttudel, osa peretraditsioonil, osa folkloorsel ainesel ja osa fantaasial. Mõni pala on antud nii murdelises algkeeles kui vabatõlkes. See on omamoodi jätk endiaegsele jutuvestmisele ning rahvasuule toetunud Juhan Jaigi „Võrumaa juttude“ kahele jaole. Lugude toimumispaigad on Võrumaa, Peipsiveer, Setomaa nii meie kui Petseri poolel, Kulkna (Kolpino) saar ja Lämmijärve teisel kaldal paiknev Chudskaja Rudnitsa kyla. Endise Lõuna-Eesti kultuuri ja eesti-vene segaasustuse asjad. Pajatusi laiendavad seto verd Toomas Kuusingu linoollõiked. Tema illustratsioonid on trükitud EKA graafika töökojas.

Lauri Sommer (s. 1973, Viljandi) on prosaist, luuletaja, kirjandusteadlane ja muusik. Ta on Tartu Ülikooli kirjanduse magister 2003. aastast (väitekiri Uku Masingu kogu “Saadik Magellani pilvest” taustadest). Sommeri eelmine mahukas proosateos „Sealpool sood‟ ilmus 2014. aastal, viimane luulekogu „kunagi‟ nägi ilmavalgust 2015. aastal. Sommer on tõlkinud eesti keelde Richard Brautigani ja Matsuo Bashō teoseid. 2004. a sai ta kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali artikliauhinna ja 2014. a Juhan Liivi luuleauhinna. Lauri Sommer on ansamblite Liinatśuraq, Ütsiotsõ ja Kago (http://www.ounaviks.ee/kago/) liige.

Toomas Kuusing (s. 1976, Meremäe) alustas kunstiõpinguid Pärnus Academia Non Gratas aastal 2001. Aastal 2005 lõpetas Eesti Kunstiakadeemia BA vabade kunstide erialal. Alates aastast 2001 kuulub Toomas Kuusing kunstirühmitusse Non Grata ja on osalenud Non Grata performance’ite ja näitustega Euroopas, Aasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Aastast 2002 osalenud ühisnäitustel (graafika ja õlimaal) Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Venemaal, Saksamaal, Itaalias, Slovakias, Bulgaarias, Rumeenias, Armeenias, Prantsusmaal, Inglismaal, Hiinas, U.S.A.s, Tšiilis ja Lõuna-Koreas. Esinenud isiknäitustega aastast 2002 Eestis, Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal, U.S.A.s, Tšiilis, Austraalias ja Lõuna-Koreas. Vabakutseline kunstnik aastast 2006. Tunnustused: Graafika In festival Grand Prix 2006, 2010 Pärnu; Aasta kunstnik 2008 Pärnu; Aasta Graafik 2013 Eesti. Vt ka

OLETE OODATUD!
Graafika osakond, Lembitu 10B, ruum 144