Rubriik: Installatsioon ja skulptuur

Noblessneri Shipyardis avatud Eve Kase ja Elo-Hanna Seljamaa kureeritud näitus „Kuidas rääkida salapaigast seda reetmata“ käsitleb Käsmu küla kaudu maaelu muutumist ja toimimist tänapäeva Eestis ning Käsmu fenomeni suvituskohana, kus käiakse juba sajandeid akusid laadimas ja seda ka välismaalt.  

Kunstnike, antropoloogide, folkloristide, arhitektide ja sisearhitektide koostöös valminud Kai kunstikeskuse läheduses asuv näitus on suurekoosseisuline projekt, mis sarnaselt laevaehituse koha, Käsmuga, toimub endise Tallinna laevaehitustehase aladel.

Saab näha paljude Eesti Kunstiakadeemia tudengite ning vilistlaste maale, graafikat, installatsioone, videoid ja fotosid 19 autorilt. 

Näitusest LÄHEMALT 

Neljapäeval, 26. novembril kell 17.00 avatakse Noblessneri Shipyardis EKA loovuurimuslik näitus Käsmust „Kuidas rääkida salapaigast seda reetmata“.

Näitusega tipneb graafika dotsendi Eve Kase juhitud kaheaastane EKA loovuurimuslik grant „Käsmu inimesed ja majad“. Projekti raames eksperimenteerisid EKA, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli üliõpilased kunstilise, ruumilise ja etnograafilise teadmusloomega.

Kunstnike, antropoloogide, folkloristide, arhitektide ja sisearhitektide koostöös valminud näitus käsitleb Käsmu küla kaudu maaelu muutumist ja toimimist tänapäeva Eestis ning Käsmu fenomeni suvituskohana, kus käiakse juba sajandeid akusid laadimas ja seda ka välismaalt. Olulisteks teemadeks on paigatunne, mälu ja suhe loodusega. Shipyardis saab näha maale, graafikat, installatsioone, videoid ja fotosid 19 autorilt, kellest mitmed on Käsmuga seotud ja lähtuvad teostes omaeluloolistest seikadest.

Teine osa töid on välja kasvanud Käsmus toimunud suvepraktikast ning intervjuudest kohalike elanikega. Mitu teost dokumenteerivad hiljem maailmakuulsaks saanud Moskva kontseptualistide nõukogudeaegseid Käsmu käike.

Näituse kuraatorid on Eve Kask ja Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikool).

Osalejad: Eero Alev, Ann Marie Ansper, Anni Kagovere, Anna Kaarma, Eve Kask, Sidney Lepp, Ingrid Nielsen, Mark Antonius Puhkan, Hildegard Reimann, Lev Rubinštein, Edmund August Friedrich Russow, Elo-Hanna Seljamaa, Ilja Sundelevitš, Mari-Liis Sõrg, Liisa Tammert, Kelli Valk, Mart Veelmaa, Liis-Marleen Verilaskja

Kujundajad: Delija Thakur (projektijuht), Veera Gontšugova, Triin Kampus, Anni Kõrvemaa, Eeros Lees, Anna Aurelia Minev, Grete Liis Nagelmann, Viktoria Ugur, Maria Uiboaid, Linda Zupping

Graafiline disain: Anna Kaarma

Konsultandid: Eha Komissarov, Hans-Gunter Lock (heli)

Näitus jääb avatuks 10. detsembrini.

30.11.–18.12.2020
Avatud E–L 15.00–18.00
Sissepääs Kotzebue tänavalt. Palun kanna galeriis maski!

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste lõputöödega. Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

30.11     Joonistamine: juhendaja Eero Alev

01.12     Joonistamine: juhendaja Tõnis Kenkmaa

02.12     Animatsioon: semestri ülevaade

03.12     Stsenograafia: juhendaja Ene-Liis Semper

04.12     Stsenograafia: juhendaja Ene-Liis Semper

05.12     Installatsioon ja skulptuur, juhendajad Kirke Kangro, Taavi Piibemann

07.12     Kaasaegne kunst, juhendajad Mark Dunhill, Kristaps Ancans

08.12     Kaasaegne kunst, juhendajad Mark Dunhill, Kristaps Ancans

09.12     Kaasaegne kunst, juhendajad Mark Dunhill, Kristaps Ancans

10.12 – Fotograafia, juhendaja Holger Kilumets

11.12     Maal: juhendajad Mihkel Maripuu, Kristi Kongi, Merike Estna

12.12     Installatsioon ja skulptuur: juhendajad Jaanus Samma, Deneš Farkas

14.12     Graafika: juhendajad Kadi Kurema, Eve Kask

15.12     Graafika: juhendajad John Grzinich, Jan Kaus, Urmas Lüüs

16.12     Graafika: juhendajad Ann Pajuväli, Oliver Laas, Martiinus Daane Klemet

17.12     Maal: juhendajad Holger Loodus, Raul Rajangu, Liisa Kruusmägi, Tõnis Saadoja

18.12     Maal: juhendajad Jaan Toomik, Mihkel Maripuu, Mihkel Ilus, Heldur Lassi

EKA vabade kunstide magistri ja bakalaureuse tudengid Riin Maide, Nele Tiidelepp, Johannes Luik, Kristina Mirjam Villand ja Sidney Lepp võtavad osa teist korda toimuvast SkulpaKuust!

SkulpaKuu eesmärk on luua platvorm eksperimenteerimiseks. Pärast esimest toimumiskorda Tallinnas, reisib rahvusvaheline installatsiooni ja skulptuuri festival Brüsselisse. Märtsi jooksul toimuvad näitused üksteisest saja sammu kaugusel asuvas kolmes eri asukohas.

Ajakava:
7.03 Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 1: “Three doors down”
osalevad kunstnikud: Siebert Mispelon, Tobin Verdonck, Laura De Jaeger and Johannes Luik
13.03 Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 2: “Preconstruction” osalevad kunstnikud: Riin Maide, Nele Tiidelepp, Kristina Mirjam Villand, Sidney Lepp
20.03  Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 3
V01trine AR Lakensestraat 134 SkulpaKuu II part 4
Tropicana Lakensestraat 148 SkulpaKuu II part 5

Kolmapäeval, 27.11.2019 kell 18.00 avavad Johannes Luik ja LAURi Hobusepea galeriis näituse „Hämarala”. 

Näituse pealkiri viitab olekule, mis eksisteerib kahe väärtuse vahel, olemata kumbki. Ruum ja viis, kuidas see materiaalselt manifesteerub, on midagi, mida luuakse ja taasluuakse lakkamatult läbi igapäevaste tegevuste, mis selle ruumiga seostuvad. Kunstnikud on mõlemad näitusele välja pannud ühe teose, mis uurib isikliku ruumi lugu ning sellest tulenevaid assotsiatsioone. 

LAURi „Kärbes”:
Igatahes, tol hommikul oli seal väga külm. Kui vahetrepist üles jõudsin, siis põrandalauad mustendasid. Minu poolvalmis tuba oli kärbeste surnuaed. Akendel võis veel kuulda uimast suminat, aga terve põrand oli täis musti, sitaseid, surnud kärbseid. Ma olin üllatunud, nii palju kärbseid polnud ma varem veel korraga näinud. Aga päris jõle oli ka. Mõelda vaid, ma pean seal toas elama hakkama, kui need tüütud loomad mulle suhu situvad. 

Mõne aja pärast hakkas päike aknast sisse paistma ja toa temperatuur tõusis tuntavalt. Mõtlesin, et kui see segadus sealt koristatud on, siis peakski temperatuur olema töö tegemiseks paras. Hakkasin siis surnud sitakotte tolmuimejasse imema kui üks hetk avastasin, et need liigutavad. Pead tõstes sain aru, et toas oli ka sumin valjemaks muutunud. Nüüd hakkas pihta võidujooks ajaga. Meeleheitlikult imesin ma kärbseid tolmukasse, kuna ringimöllutavaid oli juba päris keeruline tolmuimeja otsaga kinni püüda.

Johannes Luik „Maja”:
1926. a. sündis Johannes Luik
1988. a. sündis talle lapselaps Johannes Luik
Vahemikus 1988–1993 ehitas Johannes Luik oma lapselastele mängumaja
1993. a. suri Johannes Luik seenior
2019. a. ehitas Johannes Luik oma lapsepõlve mängumaja koopia 

Johannes Luik ja LAURi lõpetasid 2019. aasta kevadel Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonna bakalaureuseõppe. Mõlemad kunstnikud on juba jõudnud esineda mitmetel näitustel sh EKL’i aastanäitusel „Juubelikevad” Tallinna Kunstihoones (2018). 2018. aastal omistati Johannes Luigele Noore Skulptori Preemia Grad Prix ja LAURile Noore Skulptori Preemia III koht. 

Tänud: Liina Siib, Jaan Luik, Jaan-Joosep Luik, Enno-Mihkel Jürima, Cloe Jancis, Reimo Võsa-Tangsoo, Kristi Kongi, Riin Maide, Nele-Marie Tiidelepp, Taavi Piibemann, Taavi Talve.

Näitus jääb avatuks kuni 16. detsembrini 2019.

Kolmapäeval, 6. novembril kell 16.00 EKA A101 aulas toimub järgmine vabade kunstide teaduskonna avatud ühisseminar. Sel korral tuleb rääkima prof Toomas Tammis arhitektuuriteaduskonnast.

Tammis on õppinud EKAs ja Londonis AA arhitektuurikoolis ning on arhitektuuribüroode ArhitektuuriAgentuur ja Allianss Arhitektid OÜ asutajaliige. Ta on pikka aega juhatanud EKA-s magistristuudiot ja 1. kursuse arhitektuurigraafikat, osalenud näitustel, pidanud loenguid ja kirjutanud arhitektuuriharidusest ning avalikust ruumist. Praegu tegeleb muuhulgas praktikapõhise arhitektuuri doktoriõppe käivitamisega EKA-s.

Tammise olulisemate tööde hulka kuuluvad puhkeküla Vamråkis Norras (koos Paco Ulmaniga), Spa Hotell Kuressaares (koos Inga Raukase ja Tarmo Teedumäega) ning mitmed kortermajad ja eramud Tallinnas ja selle ümber.

Kolmapäeval, 16. oktoobril kell 16 toimub EKA ruumis A501 vabade kunstide teaduskonna seitsmes ühisseminar. Sel korral külastab meid Kanada multimeediakunstnik Tyler Tekatch.

Kuulama on oodatud kõik huvilised!

Lisainfo:
tytekatch.com/

Kolmapäeval, 9. oktoobril kell 16.00 ruumis A501 toimub taas vabade kunstide teaduskonna ühisseminar. Sel korral kõneleb kunstnik Kaido Ole. Kuulama on oodatud kõik huvilised.

Kaido Ole (snd 1963), elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias disaini ja maali (1982—1992) ning töötanud EKAs joonistamise ja maali õppejõuna ning maaliosakonna professorina (2003—2010). Alates 2010. aastast vabakutseline kunstnik, näitustel esinenud alates 1989. aastast. 2003 esindas Eestit Veneetsia 50. kunstibiennaalil John Smithi nime all koos Marko Mäetammega.

Kaido Ole loomingu keskmes on kontseptuaalne maal. Hoolimata sellest, et suuremõõtmelised maalid on peensusteni läbikalkuleeritud ja näivad lausa masinlikud, huvitab teda maal kui käsitöö ja maalimise käigus tekkivad vead. Ole teatraalsed ja vastuolulised süžeed ühendavad alati erinevatest maalistiilidest pärit võtteid geomeetrilisest abstraktsionismist popkunsti ja uusrealismini.

Otsese päevapoliitika asemel räägivad Ole maalid inimeste või kunstniku ja tema loomingu vahelistest võimusuhetest üldisemalt, kuid alati on need jõupositsioonid mitmeti tõlgendatavad, absurdsed ja humoorikadki. Konfliktisüžeede läbimängimiseks kasutab ta erinevaid karaktereid, iseenda figuuri ja koomiksiliku mullpea-mehikese kõrval alates 2012. a ka erinevad sürrealistlikke assamblaaž-olendeid.

https://www.kaidoole.eu

Alates teisipäevast, 24.09.2019 on Draakoni galeriis avatud Art Allmägi isiknäitus „Tulge suudelge tulevase presidendi kätt“. Näituse lõpetamine koos kunstnikuvestlusega toimub 10.10.2019 kell 18.00, vestlust modereerib Kadri Veermäe. Näitus jääb avatuks kuni 12. oktoobrini 2019.

Art Allmägi on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuri eriala (2008) ja Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala magistriõppe (2011). Art Allmägi (1983) on Eesti skulptor ja installatsioonikunstnik, kes on aastate jooksul liikunud oma loomingus provotseerivast, vaataja tunnetega manipuleerivast fiktsioonist laiahaardelisemate teemade ja totaalsete ruumiinstallatsioonide juurde. Väljapanekust väljapanekusse korduvad ta loomingus samad elemendid: hirm (tundmatu, vältimatu, nurjumise ees), reaalsuse ja omaenda tõlgenduse miksimine, kontroll narratiivi üle ja ideelised/visuaalsed ärritajad. Allmägi töid iseloomustab töömahukuse ja heade tehniliste oskuste põimumine ning klassikalise skulptuuri elementide kasutamine kaasaegses installatsioonikunstis

Avatav näitus on kolmas ja viimane nn ohu-, hirmu- ja Vene-teemaline näitus. Sama seeria varasemad näitused, „Cold war / Холодная война“ (2014) ja „Paint It Black I“(2017), toimusid samuti Draakoni galeriis.

Oma uue väljapaneku tagamaid avab Art Allmägi järgnevate sõnadega:

„Valitsus on meil halb, kaabusid kandvad mehed juhivad riiki. Inimõigustele sülitatakse. Võõraviha on kui iga-mehe-õigus. Massiliselt vohab seksism, šovinism. Naiste õigustest ei saa siin riigis rääkidagi. Ahistajaid on rohkem kui ahistatavaid. Vähemusse kuulujaid meil inimesteks ei peeta. Puudust kannatavad nii lapsed, kui vanurid. Levinud on keskealised heteroseksuaalsed valged mees. Raske on probleeme pseudoprobleemidest eristada. Oma arvamuse avaldamine on laialt levinud. Tohutult solvatuna tunda võib end ka vähesest. Ajakirjandus materdab, keda tahab. Ohvriks olemine  suurendab ühtekuuluvustunnet. Kiusajate süüdistamine käib igapäev. Feminism on kanda kinnitanud. Kalamajas on iga nurga peal kuradi hipsterid. Eesti venelased on saanud omadeks. Pehmeid väärtusi, lumehelbekesi ja roosat ila sirgub nagu seeni pärast vihma. Ja naine on meil presidendiks.

Õnneks saabub peagi messias, kes päästab meid kõiki sellest.“

Tänud: Aap Allmägi, Andres Allmägi, Enrico Mäsak, Katrin Piile.