AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Kaasaegne kunst
18.02.2022 — 25.03.2022
Enno Halleki näitus „Mängud mälu ja maastikega“
Kaasaegne kunst
Raegaleriis avatakse 2021. aasta Eerik Haameri kunstiauhinna laureaadi ja EKA audoktori Enno Halleki näitus „Mängud mälu ja maastikega“ (kuraator Reeli Kõiv, EKA muuseum).
Reedel 18. veebruaril tähistatakse Kuressaare raekojas saarlasest kunstniku Eerik Haameri (1908–1994) 114. sünniaastapäeva ja antakse üle ka järjekorras viies Eerik Haameri kunstiauhind, mille seekord pälvis EKA kaasaegse kunsti vilistlane Aksel Haagensen.
Raegaleriis avatav Eerik Haameri auhinna eelmise aasta laureaadi Enno Halleki (s 1931) näitus „Mängud mälu ja maastikega“, mis on läbilõige nimeka Eesti-Rootsi kunstniku loomingust.
Laia ajalise diapasooniga valik – 1950. aastate keskpaigast kuni selle sajandi algusaastateni sisaldab Halleki loomingu märgilisi motiive ja kujundeid: varased tumedad aknavaated, spektrivärvides duaalsed ja „kinniseotud“ maasikud, puidust saed ja aerud, teiste hulgas mitmeosaline installatsioon „Saaremaa päikeseloojang“ ning vineerist poolkaartest tervet seina kattev installatsioon „Kaasaskantav päikeseloojang“.
Enno Hallek on öelnud, et igaüks meist kannab kaasas oma lapsepõlve maastikke. Kontseptuaalse kunstnikuna tegeleb Hallek lapsepõlve Rohuküla loojangutaeva – ja mere mäletamise viisidega nii raamitud õlimaalidel kui ka väljasaetud kujunditel, kus kujundi semantika lisab maalitud pinnale oma tähendusvälja. Päritolust ja juurtest lähtuv on Enno Hallekile olnud sama oluline kui Eerik Haamerile, kuigi kunstnike väljendusviisid- ja vahendid on väga erinevad.
Rohukülas kaluri perekonnas sündinud Enno Hallek (s 1931) saabus Rootsi 1943. aastal paadipõgenikuna koos vanematega. Ta sai kunstihariduse juba Rootsis ning sulandumine sealsesse ühiskonda oli valutum kui eelmise põlvkonna pagulastel. Hallek on saavutanud Rootsis kunstnikuna tunnustuse: arvukad isiknäitused, teoste esindatus muuseumites, dekaadi pikkune õppejõutöö Stockholmi Kuninglikus Kunstiinstituudis, valimine Stockholmi Kuningliku Kunstide Akadeemia liikmeks (ainsa eestlasena!) ning paar aastat tagasi Rootsi Kultuuriministeeriumi elutööpreemia kunsti valdkonnas. Hallek on Eesti Kunstiakadeemia audoktor.
Näitus on kokku pandud Enno Halleki Eestis olevatest teostest, mis on valitud Eesti Kunstimuuseumist, Tartu Kunstimuuseumist, Viinistu Kunstimuuseumist ,Vaal galeriist ja mitmetest erakogudest.
Näituse kuraator on Reeli Kõiv.
Näitus Kuressaare Raegaleriis jääb avatuks kuni 25. märtsini 2022
Lisainfo:
Kuressaare Raegalerii
Tel. 4533266
e-mail: raegalerii@kuressaare.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Enno Halleki näitus „Mängud mälu ja maastikega“
Reede 18 veebruar, 2022 — Reede 25 märts, 2022
Kaasaegne kunst
Raegaleriis avatakse 2021. aasta Eerik Haameri kunstiauhinna laureaadi ja EKA audoktori Enno Halleki näitus „Mängud mälu ja maastikega“ (kuraator Reeli Kõiv, EKA muuseum).
Reedel 18. veebruaril tähistatakse Kuressaare raekojas saarlasest kunstniku Eerik Haameri (1908–1994) 114. sünniaastapäeva ja antakse üle ka järjekorras viies Eerik Haameri kunstiauhind, mille seekord pälvis EKA kaasaegse kunsti vilistlane Aksel Haagensen.
Raegaleriis avatav Eerik Haameri auhinna eelmise aasta laureaadi Enno Halleki (s 1931) näitus „Mängud mälu ja maastikega“, mis on läbilõige nimeka Eesti-Rootsi kunstniku loomingust.
Laia ajalise diapasooniga valik – 1950. aastate keskpaigast kuni selle sajandi algusaastateni sisaldab Halleki loomingu märgilisi motiive ja kujundeid: varased tumedad aknavaated, spektrivärvides duaalsed ja „kinniseotud“ maasikud, puidust saed ja aerud, teiste hulgas mitmeosaline installatsioon „Saaremaa päikeseloojang“ ning vineerist poolkaartest tervet seina kattev installatsioon „Kaasaskantav päikeseloojang“.
Enno Hallek on öelnud, et igaüks meist kannab kaasas oma lapsepõlve maastikke. Kontseptuaalse kunstnikuna tegeleb Hallek lapsepõlve Rohuküla loojangutaeva – ja mere mäletamise viisidega nii raamitud õlimaalidel kui ka väljasaetud kujunditel, kus kujundi semantika lisab maalitud pinnale oma tähendusvälja. Päritolust ja juurtest lähtuv on Enno Hallekile olnud sama oluline kui Eerik Haamerile, kuigi kunstnike väljendusviisid- ja vahendid on väga erinevad.
Rohukülas kaluri perekonnas sündinud Enno Hallek (s 1931) saabus Rootsi 1943. aastal paadipõgenikuna koos vanematega. Ta sai kunstihariduse juba Rootsis ning sulandumine sealsesse ühiskonda oli valutum kui eelmise põlvkonna pagulastel. Hallek on saavutanud Rootsis kunstnikuna tunnustuse: arvukad isiknäitused, teoste esindatus muuseumites, dekaadi pikkune õppejõutöö Stockholmi Kuninglikus Kunstiinstituudis, valimine Stockholmi Kuningliku Kunstide Akadeemia liikmeks (ainsa eestlasena!) ning paar aastat tagasi Rootsi Kultuuriministeeriumi elutööpreemia kunsti valdkonnas. Hallek on Eesti Kunstiakadeemia audoktor.
Näitus on kokku pandud Enno Halleki Eestis olevatest teostest, mis on valitud Eesti Kunstimuuseumist, Tartu Kunstimuuseumist, Viinistu Kunstimuuseumist ,Vaal galeriist ja mitmetest erakogudest.
Näituse kuraator on Reeli Kõiv.
Näitus Kuressaare Raegaleriis jääb avatuks kuni 25. märtsini 2022
Lisainfo:
Kuressaare Raegalerii
Tel. 4533266
e-mail: raegalerii@kuressaare.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
25.02.2022 — 11.03.2022
Näitus “Aeglased manöövrid”
Kaasaegne kunst
“Aeglased manöövrid”
Tallinna XVIII Graafikatriennaali noortenäitus
Reedel, 25. veebruaril kell 18.00 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) esimesel korrusel Tallinna XVIII Graafikatriennaali noortenäitus “Aeglased manöövrid”. Näitus jääb avatuks 11. märtsini.
Noortenäitus on Tallinna Graafikatriennaali juurde kuuluv satelliitnäitus, mida traditsiooniliselt korraldavad ja kureerivad noored kunstnikud. Seekordsel näitusel on eriline rõhk noorel trükigraafikal ning nende kõrval on kunstnikke, kelle praktikad ulatuvad tekstiilist tekstini.
Käesolev näitus keskendub neile noortele kunstnikele, kes tegelevad aeglaste ja keskkonnasõbralike praktikatega või identiteedi ja humaansete nähtuse säilitamisega tõusva ärevusfooniga maailmas. Mõtisklused olevikuga toimetulemisest ja võimalikust tulevikust elavad nende loomingus läbi kontakti iseenda ning ümbritsevaga.
“Aeglased manöövrid” on tasased ja läbimõeldud liigutused ⎼ paigaltvõtt teadmisega teekonna olulisusest. Kunstnikud hoiavad fookuse lähiümbruses. Nad loovad ja taasloovad olemasolevast ning otsivad võtteid, kuidas läbi hapruse, väikeste narratiivide ja tühiseid tehnikaid kasutades edasi minna.
Näituse kuraatorid:
Riin Maide (EKA kaasaegse kunst, MA) ja Brit Kikas (EKA kaasaegse kunst, MA).
Näitusel osalevad kunstnikud:
EKA kaasaegse kunsti magistrandid Sophie Durand, Lily Marleen Verilaskja, Maria Izabella Lehtsaar, Rodion Furs; EKA kaasaegse kunsti magister Jose Aldemar Muños; EKA tekstiili magister Ingrid Helena Pajo; EKA graafika tudengid Ella-Mai Matsina ja Merilyn Lempu ning Saara Liis Jõerand
Näituse graafilise disaini autor on Cristopher Siniväli ning tekstitoimetaja Kristiine Kikas.
Näituse toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond ja graafika osakond, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum.
Tänud: Artsmart, Cristo Madissoo, Dana Loren Vares, Eve Kask, Jaanus Odras, Jamie Avis, Kelly Kütt, Kirke Kangro, Liina Siib, Ligia Fernandes, Maria Erikson, Maris Paal, Paul Rannik, Sveta bar, Tallinna Graafikatriennaal, VAAT pruulikoda.
Näitusega kaasneb publikuprogramm
Kuraatorituurid näitusele toimuvad
02.03.2022 kell 18:00 eesti keeles ja
09.03.2022 kell 18:00 inglise keeles
Laupäeval 04.03.2022 kell 16.00 toimub siiditrüki töötuba, kus huvilistel on võimalik proovida siiditrükki looduslike või käsitsi valmistatud värvide ning pigmentidega.
Näitus ja publikuprogramm on kõigile huvilistele tasuta, kuid töötuppa palume piiratud kohtade arvu tõttu eelnevalt registreeruda SIIN
Näitusele ja üritustele pääsevad tõendi alusel kõik Covid-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud külastajad. Palun kanna maski!
EKKM, Kursi 5, Tallinn
Näitus on avatud
26.02.–11.03.2022
T–R 14–19 ning L–P 12–19
______
riin.maide@artun.ee
brit.kikas@artun.ee
+372 5343 7533
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Näitus “Aeglased manöövrid”
Reede 25 veebruar, 2022 — Reede 11 märts, 2022
Kaasaegne kunst
“Aeglased manöövrid”
Tallinna XVIII Graafikatriennaali noortenäitus
Reedel, 25. veebruaril kell 18.00 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) esimesel korrusel Tallinna XVIII Graafikatriennaali noortenäitus “Aeglased manöövrid”. Näitus jääb avatuks 11. märtsini.
Noortenäitus on Tallinna Graafikatriennaali juurde kuuluv satelliitnäitus, mida traditsiooniliselt korraldavad ja kureerivad noored kunstnikud. Seekordsel näitusel on eriline rõhk noorel trükigraafikal ning nende kõrval on kunstnikke, kelle praktikad ulatuvad tekstiilist tekstini.
Käesolev näitus keskendub neile noortele kunstnikele, kes tegelevad aeglaste ja keskkonnasõbralike praktikatega või identiteedi ja humaansete nähtuse säilitamisega tõusva ärevusfooniga maailmas. Mõtisklused olevikuga toimetulemisest ja võimalikust tulevikust elavad nende loomingus läbi kontakti iseenda ning ümbritsevaga.
“Aeglased manöövrid” on tasased ja läbimõeldud liigutused ⎼ paigaltvõtt teadmisega teekonna olulisusest. Kunstnikud hoiavad fookuse lähiümbruses. Nad loovad ja taasloovad olemasolevast ning otsivad võtteid, kuidas läbi hapruse, väikeste narratiivide ja tühiseid tehnikaid kasutades edasi minna.
Näituse kuraatorid:
Riin Maide (EKA kaasaegse kunst, MA) ja Brit Kikas (EKA kaasaegse kunst, MA).
Näitusel osalevad kunstnikud:
EKA kaasaegse kunsti magistrandid Sophie Durand, Lily Marleen Verilaskja, Maria Izabella Lehtsaar, Rodion Furs; EKA kaasaegse kunsti magister Jose Aldemar Muños; EKA tekstiili magister Ingrid Helena Pajo; EKA graafika tudengid Ella-Mai Matsina ja Merilyn Lempu ning Saara Liis Jõerand
Näituse graafilise disaini autor on Cristopher Siniväli ning tekstitoimetaja Kristiine Kikas.
Näituse toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond ja graafika osakond, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum.
Tänud: Artsmart, Cristo Madissoo, Dana Loren Vares, Eve Kask, Jaanus Odras, Jamie Avis, Kelly Kütt, Kirke Kangro, Liina Siib, Ligia Fernandes, Maria Erikson, Maris Paal, Paul Rannik, Sveta bar, Tallinna Graafikatriennaal, VAAT pruulikoda.
Näitusega kaasneb publikuprogramm
Kuraatorituurid näitusele toimuvad
02.03.2022 kell 18:00 eesti keeles ja
09.03.2022 kell 18:00 inglise keeles
Laupäeval 04.03.2022 kell 16.00 toimub siiditrüki töötuba, kus huvilistel on võimalik proovida siiditrükki looduslike või käsitsi valmistatud värvide ning pigmentidega.
Näitus ja publikuprogramm on kõigile huvilistele tasuta, kuid töötuppa palume piiratud kohtade arvu tõttu eelnevalt registreeruda SIIN
Näitusele ja üritustele pääsevad tõendi alusel kõik Covid-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud külastajad. Palun kanna maski!
EKKM, Kursi 5, Tallinn
Näitus on avatud
26.02.–11.03.2022
T–R 14–19 ning L–P 12–19
______
riin.maide@artun.ee
brit.kikas@artun.ee
+372 5343 7533
Postitas Andres Lõo — Püsilink
28.01.2022 — 28.02.2022
Kadri Liis Rääk „Xarkaadia“ Hoib galeriis
Kaasaegne kunst
28. jaanuaril avati kaasaegse kunsti galeriis Hoib EKA kaasaegne kunst vilistlase Kadri Liis Rääki näitus „Xarkaadia“, mille kuraator on Marika Agu (KKEK). Näituse pidulikku avamist ei toimu, kuid kunstnik ja kuraator viibivad kohal alates kella 17.00-st.
8. veebruaril kell 18.00 toimub vestlus kunstniku ja kuraatoriga @ccaestonia Instagram live’i vahendusel.
Kadri Liis Rääk (1990) on kunstnik, kes kombineerib stsenograafia ja uusmeedia valdkonna meetodeid, luues kõikehõlmavaid ning kombatavaid keskkondi. Tema loomingu keskseks ideeks on tajude võimestamine eri materjalide kasutuse kaudu. Kadri Liis kohtleb oma töid potentsiaalsete kehapikendustena, minapiiride hägustajatena, mida rakendades kasvab võimalus uutmoodi kontaktiks ümbritsevaga.
Näitusel „Xarkaadia“ oleme tunnistajaks ühe olendi aegruumile, mis on lavastatud praegusest ajast etteulatuvalt. Eraldatuses, sunnituna loobuma ülejäänud maailmaga kontaktis olemisest, pesitseb ta kortermaja keldris, luues uusi maailmamõistmise aluseid. Selle tulemuseks on empaatiline, ümbritsevast sõltuv ning ruumiga ühilduv olend, kes sünteesib impulsse kadunud maailmast. Kõnealuses stseenis eksponeeritakse torketikandis ning mitmesugustest tekstiilidest pehmeid skulptuure, keraamilisi objekte ja töid paberil.
Näitusega kaasneb paber-artefakt, mille kujundaja on Eva Rank ning millel esitatud kunstniku tekst laiendab näituse nimitegelase sisemonoloogi, täiendades füüsilisi objekte.
Galerii Hoib on Tallinnas asuv näitusepind, mis on sisse seatud kortermaja keldriboksi Tehnika tänaval. Keldriboks tuli kaasa majas asuva üürikorteriga ning sinna ei juhata ükski silt ega viit. Hoibi galeriisse aadressil Tehnika tänav 15 pääseb eelneval kokkuleppel galeristiga.
Näitust kureerib Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kuraator Marika Agu. Koostööd väiksemate, iseorganiseerunud näitusepindadega, nagu Hoib galerii, on osa KKEKi eesmärgist võimestada ja toetada sisuliselt Eesti kunstiinstitutsioone. KKEK on varem teinud koostööd näiteks videomängude muuseumi LvLup!-iga (jaanuar 2021) ja raamatupoega Lugemik (september 2020).
Näitus jääb avatuks 28. veebruarini.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Tänud: Kaarin Kivirähk, Raimond Põldmaa
Lisainfo:
Lilian Hiob, galerist
Hoib galerii, Tehnika 15, 10149, Tallinn Galeriid saab külastada ettehelistamisel. +372 527 2556
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kadri Liis Rääk „Xarkaadia“ Hoib galeriis
Reede 28 jaanuar, 2022 — Esmaspäev 28 veebruar, 2022
Kaasaegne kunst
28. jaanuaril avati kaasaegse kunsti galeriis Hoib EKA kaasaegne kunst vilistlase Kadri Liis Rääki näitus „Xarkaadia“, mille kuraator on Marika Agu (KKEK). Näituse pidulikku avamist ei toimu, kuid kunstnik ja kuraator viibivad kohal alates kella 17.00-st.
8. veebruaril kell 18.00 toimub vestlus kunstniku ja kuraatoriga @ccaestonia Instagram live’i vahendusel.
Kadri Liis Rääk (1990) on kunstnik, kes kombineerib stsenograafia ja uusmeedia valdkonna meetodeid, luues kõikehõlmavaid ning kombatavaid keskkondi. Tema loomingu keskseks ideeks on tajude võimestamine eri materjalide kasutuse kaudu. Kadri Liis kohtleb oma töid potentsiaalsete kehapikendustena, minapiiride hägustajatena, mida rakendades kasvab võimalus uutmoodi kontaktiks ümbritsevaga.
Näitusel „Xarkaadia“ oleme tunnistajaks ühe olendi aegruumile, mis on lavastatud praegusest ajast etteulatuvalt. Eraldatuses, sunnituna loobuma ülejäänud maailmaga kontaktis olemisest, pesitseb ta kortermaja keldris, luues uusi maailmamõistmise aluseid. Selle tulemuseks on empaatiline, ümbritsevast sõltuv ning ruumiga ühilduv olend, kes sünteesib impulsse kadunud maailmast. Kõnealuses stseenis eksponeeritakse torketikandis ning mitmesugustest tekstiilidest pehmeid skulptuure, keraamilisi objekte ja töid paberil.
Näitusega kaasneb paber-artefakt, mille kujundaja on Eva Rank ning millel esitatud kunstniku tekst laiendab näituse nimitegelase sisemonoloogi, täiendades füüsilisi objekte.
Galerii Hoib on Tallinnas asuv näitusepind, mis on sisse seatud kortermaja keldriboksi Tehnika tänaval. Keldriboks tuli kaasa majas asuva üürikorteriga ning sinna ei juhata ükski silt ega viit. Hoibi galeriisse aadressil Tehnika tänav 15 pääseb eelneval kokkuleppel galeristiga.
Näitust kureerib Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kuraator Marika Agu. Koostööd väiksemate, iseorganiseerunud näitusepindadega, nagu Hoib galerii, on osa KKEKi eesmärgist võimestada ja toetada sisuliselt Eesti kunstiinstitutsioone. KKEK on varem teinud koostööd näiteks videomängude muuseumi LvLup!-iga (jaanuar 2021) ja raamatupoega Lugemik (september 2020).
Näitus jääb avatuks 28. veebruarini.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Tänud: Kaarin Kivirähk, Raimond Põldmaa
Lisainfo:
Lilian Hiob, galerist
Hoib galerii, Tehnika 15, 10149, Tallinn Galeriid saab külastada ettehelistamisel. +372 527 2556
Postitas Andres Lõo — Püsilink
11.01.2022 — 28.01.2022
Maryliis Teinfeldt-Grinsi näitus „ingan kuos maaga”
Kaasaegne kunst
Teisipäeval, 11. jaanuaril kell 17.00, avab EKA kaasaaegse kunsti tudeng Maryliis Teinfeldt-Grins Jakobi galeriis isikunäituse „ingan kuos maaga”.
Näitus jääb avatuks jaanuarikuu lõpuni ja on külastatav teisipäevast reedeni 13.00–18.00.
Prantsuse kirjanik George Perec kirjutab oma novellis „Ruumiliigid” järgnevalt: „Mulle meeldiks kui oleks olemas kohti, mis jääksid stabiilseks, liikumatuks, kombatamatuks, puutumatuks, peaaegu tabamatuks, muutumatuks, juurdunuks; kohti, mis oleksid pidepunktid, lähtepuntid, allikad. Selliseid kohti ei ole olemas, ning seepärast, et neid pole, satubki ruum küsimärgi alla, lakkab olemast enesestmõistetav, lakkab sobitumast, olemast meie päralt. Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeseki minu, teda pole ealeski mulle antud, pean teda endale allutama.”
Näitusel “ingan kuos maaga” eksponeerib kunstnik igatsuslugusid, otsides kokkupuutepunkte maastiku ja inimsuhete vahel. Pikkade vahemaade tõttu kaduma läinud sõprussuhted on tikitud, heegeldatud ja kootud maastikukaartideks.
Näituse avamisel esitab kunstnik oma igatsuslugusid “Maastikumälestused”, mida varasemalt on avaldanud Värske Rõhk.
Maryliis Teinfeldt-Grins (s. 1993) keskendub oma loomingus maastiku lugemisoskusele ja Kadrina murdele, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ning kirjutades murdekeelset luulet. Kunstnik on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Läti Kunstiakadeemias ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia kaasaaegse kunsti õppekaval. Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat, Adamson-Ericu stipendiumi laureaat ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu Noor Tekstiilikunstnik 2019. Kirjandusfestival Prima vista tunnustas kunstnikku tema ilukirjanduslikke tekste “Esimene samm” preemiaga.
Kunstnik tänab: Tartu Raamikoda
Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus ja Jakobi galerii
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Maryliis Teinfeldt-Grinsi näitus „ingan kuos maaga”
Teisipäev 11 jaanuar, 2022 — Reede 28 jaanuar, 2022
Kaasaegne kunst
Teisipäeval, 11. jaanuaril kell 17.00, avab EKA kaasaaegse kunsti tudeng Maryliis Teinfeldt-Grins Jakobi galeriis isikunäituse „ingan kuos maaga”.
Näitus jääb avatuks jaanuarikuu lõpuni ja on külastatav teisipäevast reedeni 13.00–18.00.
Prantsuse kirjanik George Perec kirjutab oma novellis „Ruumiliigid” järgnevalt: „Mulle meeldiks kui oleks olemas kohti, mis jääksid stabiilseks, liikumatuks, kombatamatuks, puutumatuks, peaaegu tabamatuks, muutumatuks, juurdunuks; kohti, mis oleksid pidepunktid, lähtepuntid, allikad. Selliseid kohti ei ole olemas, ning seepärast, et neid pole, satubki ruum küsimärgi alla, lakkab olemast enesestmõistetav, lakkab sobitumast, olemast meie päralt. Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeseki minu, teda pole ealeski mulle antud, pean teda endale allutama.”
Näitusel “ingan kuos maaga” eksponeerib kunstnik igatsuslugusid, otsides kokkupuutepunkte maastiku ja inimsuhete vahel. Pikkade vahemaade tõttu kaduma läinud sõprussuhted on tikitud, heegeldatud ja kootud maastikukaartideks.
Näituse avamisel esitab kunstnik oma igatsuslugusid “Maastikumälestused”, mida varasemalt on avaldanud Värske Rõhk.
Maryliis Teinfeldt-Grins (s. 1993) keskendub oma loomingus maastiku lugemisoskusele ja Kadrina murdele, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ning kirjutades murdekeelset luulet. Kunstnik on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Läti Kunstiakadeemias ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia kaasaaegse kunsti õppekaval. Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat, Adamson-Ericu stipendiumi laureaat ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu Noor Tekstiilikunstnik 2019. Kirjandusfestival Prima vista tunnustas kunstnikku tema ilukirjanduslikke tekste “Esimene samm” preemiaga.
Kunstnik tänab: Tartu Raamikoda
Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus ja Jakobi galerii
Postitas Andres Lõo — Püsilink
30.11.2021
Henri Hüti performatiivsete partituuride töötoa hindamine
Kaasaegne kunst
30. novembril 2021 Sõltumatu Tantsu Laval
Osalevad: Karl Joonas Alamaa, Loora Kaubi, Anita Kremm, Lisette Sivard, Edvard Vellevoog, Emili Kelle, Tea Lemberpuu, Karmen Teesi Pregel, Elss Marta Raidmets, Ella Mari Roosi, Sirel Tammisto, Sabina Liselle Zahharov
Initsiaator: Henri Hütt
Fotograaf: Kris Moor
Seekordsel Greenfieldil osalevad Eesti Kunstiakadeemia tudengid. Etenduskunstnik Henri Hüti juhendatav kursus katsetab performatiivsete partituuridega, mis performance’i esitamiseks vajalikud või mittevajalikud on.
Kunstnikele mõeldud avatud platvorm Greenfield on regulaarne sündmus Sõltumatu Tantsu Laval, kus eri valdkondade kunstnikud (tantsijad, teatraalid, muusikud, kunstnikud, luuletajad jt) saavad üksteise loominguga tutvuda, oma valmimisjärgus töid ette näidata ning teiste loojate ja publikuga dialoogi luua.
„Partituurid, instruktsioonid, skoorid… Erinevad komponeerimisvõimalused, instruktsioonide loomised ja nihestamised. Miktrotonaalsusest mitte-antropomorfiani.“
Performatiivseid partituure võib mõista kui kunstilisi instruktsioone, mis muudavad maailma vaatemängulisemaks paigaks. Instruktsiooni järgija võib tajuda argireaalsust unikaalsemana. See juhis ei pruugi eeldada tohutult ressurssi, vaid võib olla teostatav ka mõttes.
EKA tudengitega läbi viidud eksperimendid on jõudnud formaadini, millele Greenfieldil ka teisi tunnistajaid oodatakse – vaatlemaks, millisena jäävad grupi ideed ellu alternatiivses keskkonnas. Tegemist on kogunemisega, milles on lühemaid, pikemaid ja ka õhtut läbivaid performatiivseid instruktsioone.
Performatiivseid partituure võib mõista kui kunstilisi instruktsioone, mis muudavad maailma vaatemängulisemaks paigaks. Instruktsiooni järgija võib tajuda argireaalsust unikaalsemana. See juhis ei pruugi eeldada tohutult ressurssi, vaid võib olla teostatav ka mõttes.
EKA tudengitega läbi viidud eksperimendid on jõudnud formaadini, millele Greenfieldil ka teisi tunnistajaid oodatakse – vaatlemaks, millisena jäävad grupi ideed ellu alternatiivses keskkonnas. Tegemist on kogunemisega, milles on lühemaid, pikemaid ja ka õhtut läbivaid performatiivseid instruktsioone.
Üritus on huvilistele TASUTA!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Henri Hüti performatiivsete partituuride töötoa hindamine
Teisipäev 30 november, 2021
Kaasaegne kunst
30. novembril 2021 Sõltumatu Tantsu Laval
Osalevad: Karl Joonas Alamaa, Loora Kaubi, Anita Kremm, Lisette Sivard, Edvard Vellevoog, Emili Kelle, Tea Lemberpuu, Karmen Teesi Pregel, Elss Marta Raidmets, Ella Mari Roosi, Sirel Tammisto, Sabina Liselle Zahharov
Initsiaator: Henri Hütt
Fotograaf: Kris Moor
Seekordsel Greenfieldil osalevad Eesti Kunstiakadeemia tudengid. Etenduskunstnik Henri Hüti juhendatav kursus katsetab performatiivsete partituuridega, mis performance’i esitamiseks vajalikud või mittevajalikud on.
Kunstnikele mõeldud avatud platvorm Greenfield on regulaarne sündmus Sõltumatu Tantsu Laval, kus eri valdkondade kunstnikud (tantsijad, teatraalid, muusikud, kunstnikud, luuletajad jt) saavad üksteise loominguga tutvuda, oma valmimisjärgus töid ette näidata ning teiste loojate ja publikuga dialoogi luua.
„Partituurid, instruktsioonid, skoorid… Erinevad komponeerimisvõimalused, instruktsioonide loomised ja nihestamised. Miktrotonaalsusest mitte-antropomorfiani.“
Performatiivseid partituure võib mõista kui kunstilisi instruktsioone, mis muudavad maailma vaatemängulisemaks paigaks. Instruktsiooni järgija võib tajuda argireaalsust unikaalsemana. See juhis ei pruugi eeldada tohutult ressurssi, vaid võib olla teostatav ka mõttes.
EKA tudengitega läbi viidud eksperimendid on jõudnud formaadini, millele Greenfieldil ka teisi tunnistajaid oodatakse – vaatlemaks, millisena jäävad grupi ideed ellu alternatiivses keskkonnas. Tegemist on kogunemisega, milles on lühemaid, pikemaid ja ka õhtut läbivaid performatiivseid instruktsioone.
Performatiivseid partituure võib mõista kui kunstilisi instruktsioone, mis muudavad maailma vaatemängulisemaks paigaks. Instruktsiooni järgija võib tajuda argireaalsust unikaalsemana. See juhis ei pruugi eeldada tohutult ressurssi, vaid võib olla teostatav ka mõttes.
EKA tudengitega läbi viidud eksperimendid on jõudnud formaadini, millele Greenfieldil ka teisi tunnistajaid oodatakse – vaatlemaks, millisena jäävad grupi ideed ellu alternatiivses keskkonnas. Tegemist on kogunemisega, milles on lühemaid, pikemaid ja ka õhtut läbivaid performatiivseid instruktsioone.
Üritus on huvilistele TASUTA!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
24.11.2021 — 11.12.2021
Madlen Hirtentreu & Gloria Hao Draakoni Galeriis
Kaasaegne kunst
Alates kolmapäevast, 24. novembrist 2021 on Draakoni galeriis avatud Gloria Hao & Madlen Hirtentreu ühisnäitus „Kaotatud tuleviku figuur. Oh vilista, mu sõber, ja ma tulen su juurde“.
Mõlemad kunstnikud adresseerivad seesmise teise ja välimise teise vahelist duaalsust, ürgset tsooni ning lähtuvad korduvalt ühiskonna äärealatsoonidest. Seda tehes loodavad nad avada kaotatud utoopiaid või leida subjekti ja objekti vahelisi astmeid, võõra kui välise jätkuvuse ja iseenda vahelist ala, eesmärgiks esile tuua võõrandunud loomusi ja alternatiivseid tõlgendusi tulevikust.
Madlen Hirtentreu peamised meediumid on skulptuur, installatsioon ja performance. Kunstnikku käivitavad teemad nagu ürgne horisont, brutaalsus, kordus ja kliinilised seisundid – tilluke kogus igast teemast võib osutuda innustavaks retseptiks. Tundmatuga seotud kõhedus paljastab lähivaatlusel hapruse märke, avades seeläbi uusi tõlgendusi ja tähendusi lahtiharutatud ajas. Hirtentreu autoritehnikat iseloomustab sageli frankensteinliku tehnika ja ihuliku õõva kokkusulatamine, milles abjekt ja mehaaniline süsteem toimivad ühtse tandemina. Absurdilembeline, pealtnäha segipaisatud ning eklektiline materjalivalik on ühtlasi nii dokument kui ka emotsioonide kandja.
Gloria Hao töötab peamiselt skulptuuri ja installatsiooni meediumiga; teda köidavad inimese ja Teise keha vaheline suhe ning Teise loomus võõrana, loomana ja primitiivse olendina. Hao teosed kompavad vägivallažestides, himus ja ihas peituvat piiripealset, ebastabiilset ruumi ja piiride kehalisust. Hao rakendab esteetilises plaanis oma loomingus maksimalistlikku lähenemist, rikkalikku kontrastide registrit ja seab kahtluse alla levinud terminid ilu ja inetuse määratlemiseks. Tulemuseks on tihti vastuolulised, lopsakad ja moonutatud ideed.
Näitus jääb avatuks 11. detsembrini 2021
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Madlen Hirtentreu & Gloria Hao Draakoni Galeriis
Kolmapäev 24 november, 2021 — Laupäev 11 detsember, 2021
Kaasaegne kunst
Alates kolmapäevast, 24. novembrist 2021 on Draakoni galeriis avatud Gloria Hao & Madlen Hirtentreu ühisnäitus „Kaotatud tuleviku figuur. Oh vilista, mu sõber, ja ma tulen su juurde“.
Mõlemad kunstnikud adresseerivad seesmise teise ja välimise teise vahelist duaalsust, ürgset tsooni ning lähtuvad korduvalt ühiskonna äärealatsoonidest. Seda tehes loodavad nad avada kaotatud utoopiaid või leida subjekti ja objekti vahelisi astmeid, võõra kui välise jätkuvuse ja iseenda vahelist ala, eesmärgiks esile tuua võõrandunud loomusi ja alternatiivseid tõlgendusi tulevikust.
Madlen Hirtentreu peamised meediumid on skulptuur, installatsioon ja performance. Kunstnikku käivitavad teemad nagu ürgne horisont, brutaalsus, kordus ja kliinilised seisundid – tilluke kogus igast teemast võib osutuda innustavaks retseptiks. Tundmatuga seotud kõhedus paljastab lähivaatlusel hapruse märke, avades seeläbi uusi tõlgendusi ja tähendusi lahtiharutatud ajas. Hirtentreu autoritehnikat iseloomustab sageli frankensteinliku tehnika ja ihuliku õõva kokkusulatamine, milles abjekt ja mehaaniline süsteem toimivad ühtse tandemina. Absurdilembeline, pealtnäha segipaisatud ning eklektiline materjalivalik on ühtlasi nii dokument kui ka emotsioonide kandja.
Gloria Hao töötab peamiselt skulptuuri ja installatsiooni meediumiga; teda köidavad inimese ja Teise keha vaheline suhe ning Teise loomus võõrana, loomana ja primitiivse olendina. Hao teosed kompavad vägivallažestides, himus ja ihas peituvat piiripealset, ebastabiilset ruumi ja piiride kehalisust. Hao rakendab esteetilises plaanis oma loomingus maksimalistlikku lähenemist, rikkalikku kontrastide registrit ja seab kahtluse alla levinud terminid ilu ja inetuse määratlemiseks. Tulemuseks on tihti vastuolulised, lopsakad ja moonutatud ideed.
Näitus jääb avatuks 11. detsembrini 2021
Postitas Andres Lõo — Püsilink
20.11.2021 — 08.12.2021
Jaanika Arumi “Eikellegi kõrb” Sakala 3 Teatrimajas
Kaasaegne kunst
Sakala 3 Teatrimajas etendub Ekspeditsiooni uuslavastus “Eikellegi kõrb” – lavastaja Jaanika Arum. Kolme kunstniku koostöös sündinud lavastus “Eikellegi kõrb” kutsub vaataja müstilistele sisemaastikele pakkudes visuaalset vaatemängu ja helilist naudingut.
Ekspeditsiooni uuslavastuse autorid on lavastaja-näitleja ning EKA kaasaegse kunsti magister Jaanika Arum, visuaalkunstnik ja muusik Helen Västrik ning helikunstnik Mari-Liis Rebane, valguskunstnik Aleksandr Mirson, kostüümikunstnik ja EKA moe vilistlane Jaanus Vahtra, dramaturg Marika Vaarik, teraslinnu autor EKA ehte-ja sepiskunsti vilistlane Taavi Teevet. Graafilise disaini autor on EKA graafilise disaini vilistlane Allan Appelberg.
Lavastuse üheks inspiratsiooniallikaks on Austraalias elav Regent Honeyeater – haruldane laululindude liik, mille isendid on hakanud liigikaaslaste vähesuse tõttu unustama iseenda laulu. Ka Eesti metsadest on viimase 35 aasta jooksul kadunud 3.5 miljonit lindu. Lisaks kohandavad linnas elavad linnud oma laule linnamüras olevate sageduste järgi ning teevad kompromisse oma vokaalses esitluses, kärpides välja teatud sagedusega helisid ja viise oma laulust. Lavastuses kasutatakse eri meediume – etendaja keha, heli, video, valgus ja skulptuur.
Lauri Lagle kunstilisel juhtimisel tegutsev Ekspeditsioon on kooslus, keda ühendab otsing ja soov süvenenult ning teatud põlemiskraadiga tegutseda kunstiteoste loomise nimel. Ekspeditsooni tahe on otsida tundmatut koos teiste mõttekaaslaste, loojate, näitlejate, muusikute, kunstnikega. Püüd luua teoseid, mis tänase hetke ja maailmaga resoneeruks.
Etendused toimuvad Sakala 3 Teatrimajas kuupäevadel 26.11, 27.11 ning1.12, 2.12, 7.12 ja 8.12.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Jaanika Arumi “Eikellegi kõrb” Sakala 3 Teatrimajas
Laupäev 20 november, 2021 — Kolmapäev 08 detsember, 2021
Kaasaegne kunst
Sakala 3 Teatrimajas etendub Ekspeditsiooni uuslavastus “Eikellegi kõrb” – lavastaja Jaanika Arum. Kolme kunstniku koostöös sündinud lavastus “Eikellegi kõrb” kutsub vaataja müstilistele sisemaastikele pakkudes visuaalset vaatemängu ja helilist naudingut.
Ekspeditsiooni uuslavastuse autorid on lavastaja-näitleja ning EKA kaasaegse kunsti magister Jaanika Arum, visuaalkunstnik ja muusik Helen Västrik ning helikunstnik Mari-Liis Rebane, valguskunstnik Aleksandr Mirson, kostüümikunstnik ja EKA moe vilistlane Jaanus Vahtra, dramaturg Marika Vaarik, teraslinnu autor EKA ehte-ja sepiskunsti vilistlane Taavi Teevet. Graafilise disaini autor on EKA graafilise disaini vilistlane Allan Appelberg.
Lavastuse üheks inspiratsiooniallikaks on Austraalias elav Regent Honeyeater – haruldane laululindude liik, mille isendid on hakanud liigikaaslaste vähesuse tõttu unustama iseenda laulu. Ka Eesti metsadest on viimase 35 aasta jooksul kadunud 3.5 miljonit lindu. Lisaks kohandavad linnas elavad linnud oma laule linnamüras olevate sageduste järgi ning teevad kompromisse oma vokaalses esitluses, kärpides välja teatud sagedusega helisid ja viise oma laulust. Lavastuses kasutatakse eri meediume – etendaja keha, heli, video, valgus ja skulptuur.
Lauri Lagle kunstilisel juhtimisel tegutsev Ekspeditsioon on kooslus, keda ühendab otsing ja soov süvenenult ning teatud põlemiskraadiga tegutseda kunstiteoste loomise nimel. Ekspeditsooni tahe on otsida tundmatut koos teiste mõttekaaslaste, loojate, näitlejate, muusikute, kunstnikega. Püüd luua teoseid, mis tänase hetke ja maailmaga resoneeruks.
Etendused toimuvad Sakala 3 Teatrimajas kuupäevadel 26.11, 27.11 ning1.12, 2.12, 7.12 ja 8.12.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
09.11.2021 — 19.11.2021
Chun Au Yeung Vent Space’is
Kaasaegne kunst
Kaasaegse kunsti magistrant Chun Au Yeung avab 11. novembril kell 18.00 Vent Space’is näituse “Don’t Think That I Am Pushing You Away” (Ära arva, et ma sind eemale tõukan)
Live-performance kell 19.00!
Näitus kirjeldab ühiselamu olukorda ja kogemusi 14-päevase karantiini ajal. Näitusel kasutab kunstnik nii erinevaid meediume nagu performance’id, videoinstallatsioonid, joonistused, heli ja fotod.
Chun Au Yeung:
Teema „Ära arva, et ma sind eemale tõukan” on minu enda ja minu ühiselamu olukorra tajumine. Ühiselamus karantiini kogedes, olin sunnitud 14 päeva kinni olema ja see viis mind uute vaatenurkade poole nii minu enda kui ka minu jaoks täiesti võõra toakaaslase suhtes. Selle distantseerumise kogemusega tõi see mind natukene lähemale iseendale, vaatan nüüd endasse teistsuguse pilguga. Sellel näitusel uurin erinevaid võimalusi ühiselamu läheduse ja kauguse üle läbirääkimise võimalustest ning püüan leida enda kohta turvalise ja ohtliku ruumi vahel.
Näitus on avatud 19. novembrini, 2021.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Chun Au Yeung Vent Space’is
Teisipäev 09 november, 2021 — Reede 19 november, 2021
Kaasaegne kunst
Kaasaegse kunsti magistrant Chun Au Yeung avab 11. novembril kell 18.00 Vent Space’is näituse “Don’t Think That I Am Pushing You Away” (Ära arva, et ma sind eemale tõukan)
Live-performance kell 19.00!
Näitus kirjeldab ühiselamu olukorda ja kogemusi 14-päevase karantiini ajal. Näitusel kasutab kunstnik nii erinevaid meediume nagu performance’id, videoinstallatsioonid, joonistused, heli ja fotod.
Chun Au Yeung:
Teema „Ära arva, et ma sind eemale tõukan” on minu enda ja minu ühiselamu olukorra tajumine. Ühiselamus karantiini kogedes, olin sunnitud 14 päeva kinni olema ja see viis mind uute vaatenurkade poole nii minu enda kui ka minu jaoks täiesti võõra toakaaslase suhtes. Selle distantseerumise kogemusega tõi see mind natukene lähemale iseendale, vaatan nüüd endasse teistsuguse pilguga. Sellel näitusel uurin erinevaid võimalusi ühiselamu läheduse ja kauguse üle läbirääkimise võimalustest ning püüan leida enda kohta turvalise ja ohtliku ruumi vahel.
Näitus on avatud 19. novembrini, 2021.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
07.09.2021 — 23.09.2021
„Keksurajad“ EKA Galeriis 08.09.–23.09.2021
Galerii
Noore kunstniku MA preemia näitus
07.09.–23.09.2021
Avamine: 07.09 kell 17. Sissepääs avamisele covid-tõendi alusel.
Näitusel “Keksurajad” esitavad Aksel Haagensen ja Triin Kerge elemente oma lapsepõlvest. Mõlemad kunstnikud lähenevad isiklike mälestuste kaudu üldisemale mälestuste analüüsile.
Aksel joonistas väikse lapsena Austraalias palju linde. Austraalias oli väga palju linde ja nad olid nii huvitavad ja värvilised ja erinevad. Aksel küsis hiljuti ema käest, mis oli lapsena olnud tema lemmiklind ning ema ütles, et sellist asja ei olnud: “… sulle meeldisid kõik!” Ta ei olnud huvitatud ainult teada-tuntud lindudest, vaid joonistas kõiki ja pidevalt. Haagensen uurib isikliku kogemuse põhjal väliseestluse vaevuhoomatavat teiseks olemise tunnet.
Triin käis väiksena oma vanatädil Vokas külas. Voka on väike alevik Ida-Virumaal Toila vallas. Vanatädi elas ühes korterelamus ning aknast välja vaadates ei hakanud silma muud, kui paneelmajad, liivakastid ja ronimistorud. Selgemad mälestused Vokast seostuvad kummeli korjamise, pähklikujulise vahvlimasina ja tutvumissaatega telekast, mis kõigile nalja pakkus. Hiljuti Vokat külastades ning mööda kõnniteed poe poole minnes, meenus Triinule, et just sealt kauplusest osteti tema suureks rõõmuks talle jonnipunni nukk. Oma teoste kaudu uurib Kerge mälestuste olemust ja materiaalsust.Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Täname: Marika Alver, Saskia Lillepuu, Katarina Meister, Irmeli Terras, Marcin Teterycz, Tallinna Tehnikaülikool, Valge Kuup
Postitas Pire Sova — Püsilink
„Keksurajad“ EKA Galeriis 08.09.–23.09.2021
Teisipäev 07 september, 2021 — Neljapäev 23 september, 2021
Galerii
Noore kunstniku MA preemia näitus
07.09.–23.09.2021
Avamine: 07.09 kell 17. Sissepääs avamisele covid-tõendi alusel.
Näitusel “Keksurajad” esitavad Aksel Haagensen ja Triin Kerge elemente oma lapsepõlvest. Mõlemad kunstnikud lähenevad isiklike mälestuste kaudu üldisemale mälestuste analüüsile.
Aksel joonistas väikse lapsena Austraalias palju linde. Austraalias oli väga palju linde ja nad olid nii huvitavad ja värvilised ja erinevad. Aksel küsis hiljuti ema käest, mis oli lapsena olnud tema lemmiklind ning ema ütles, et sellist asja ei olnud: “… sulle meeldisid kõik!” Ta ei olnud huvitatud ainult teada-tuntud lindudest, vaid joonistas kõiki ja pidevalt. Haagensen uurib isikliku kogemuse põhjal väliseestluse vaevuhoomatavat teiseks olemise tunnet.
Triin käis väiksena oma vanatädil Vokas külas. Voka on väike alevik Ida-Virumaal Toila vallas. Vanatädi elas ühes korterelamus ning aknast välja vaadates ei hakanud silma muud, kui paneelmajad, liivakastid ja ronimistorud. Selgemad mälestused Vokast seostuvad kummeli korjamise, pähklikujulise vahvlimasina ja tutvumissaatega telekast, mis kõigile nalja pakkus. Hiljuti Vokat külastades ning mööda kõnniteed poe poole minnes, meenus Triinule, et just sealt kauplusest osteti tema suureks rõõmuks talle jonnipunni nukk. Oma teoste kaudu uurib Kerge mälestuste olemust ja materiaalsust.Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Täname: Marika Alver, Saskia Lillepuu, Katarina Meister, Irmeli Terras, Marcin Teterycz, Tallinna Tehnikaülikool, Valge Kuup
Postitas Pire Sova — Püsilink
02.09.2021 — 30.09.2021
Maryliis Teinfeldt-Grins Kärdla Kultuurikeskuse galeriis
Kaasaegne kunst
Maryliis Teinfeldt-Grins avab Kärdla Kultuurikeskuse galeriis isikunäituse “luba ma igatsen sind, luba ma uotan”.
Näitus toob vaatajate ette neli suuremõõtmelist tikandit – neli igatsuslugu. Kunstnik on näitust luues lähtunud Prantsuse ajaloolase ja filosoofi Michel de Certeau ruumiliste lugude ideest (récits d’espace), milles kohtuvad omavahel maastik ja loojutustus. Iga lugu on reisijutt, mis tähendab seda, et iga lugu on ruumiline praktika, mis läbib maastikus erinevaid kohti.
Näituse avamisel esitab kunstnik oma igatsuslugusid “Maastikumälestused”, mida varasemalt on avaldanud Värske Rõhk.
Maryliis Teinfeldt-Grins (s. 1993) on peamiselt tuntud kui tekstiilikunstnik ja luuletaja. Oma loomingus keskendub kunstnik külamaastikule, loojutustusele ning Kadrina murdele, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ja kirjutades murdekeelset luulet. Hilisemates töödes tegeleb kunstnik maastiku lugemisoskusega. Teinfeldt-Grins on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Läti Kunstiakadeemia Tekstiilikunstnikateedris ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia magistrantuuris Kaasaaegse kunsti õppekaval. Teinfeldt-Grinsi on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu Noor Tekstiilikunstnik 2019. Kirjandusfestival Prima Vista tunnustas kunstnikku tema ilukirjanduslikke tekste “Esimene samm” preemiaga.
Kunstnik tänab: Mihkel Keerdo, Tartu Raamikoda.
Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus ja Kärdla Kultuurikeskus.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Maryliis Teinfeldt-Grins Kärdla Kultuurikeskuse galeriis
Neljapäev 02 september, 2021 — Neljapäev 30 september, 2021
Kaasaegne kunst
Maryliis Teinfeldt-Grins avab Kärdla Kultuurikeskuse galeriis isikunäituse “luba ma igatsen sind, luba ma uotan”.
Näitus toob vaatajate ette neli suuremõõtmelist tikandit – neli igatsuslugu. Kunstnik on näitust luues lähtunud Prantsuse ajaloolase ja filosoofi Michel de Certeau ruumiliste lugude ideest (récits d’espace), milles kohtuvad omavahel maastik ja loojutustus. Iga lugu on reisijutt, mis tähendab seda, et iga lugu on ruumiline praktika, mis läbib maastikus erinevaid kohti.
Näituse avamisel esitab kunstnik oma igatsuslugusid “Maastikumälestused”, mida varasemalt on avaldanud Värske Rõhk.
Maryliis Teinfeldt-Grins (s. 1993) on peamiselt tuntud kui tekstiilikunstnik ja luuletaja. Oma loomingus keskendub kunstnik külamaastikule, loojutustusele ning Kadrina murdele, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ja kirjutades murdekeelset luulet. Hilisemates töödes tegeleb kunstnik maastiku lugemisoskusega. Teinfeldt-Grins on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Läti Kunstiakadeemia Tekstiilikunstnikateedris ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia magistrantuuris Kaasaaegse kunsti õppekaval. Teinfeldt-Grinsi on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu Noor Tekstiilikunstnik 2019. Kirjandusfestival Prima Vista tunnustas kunstnikku tema ilukirjanduslikke tekste “Esimene samm” preemiaga.
Kunstnik tänab: Mihkel Keerdo, Tartu Raamikoda.
Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus ja Kärdla Kultuurikeskus.
Postitas Andres Lõo — Püsilink