Näitused

01.06.2019 — 16.06.2019

TASE ’19 Narva kunstiresidentuuris

image6

1. juunil avati Narva kunstiresidentuuris esmakordselt EKA TASE näitus! Näituse “Aksessuaaride väikeseeria” puhul on tegemist disainiteaduskonna magistrantide projektiga, mida on juhendanud Marta Moorats ja Aleksander Jakovlev. Ekspositsioon laiub residentuuri esimesel korrusel.

Osalesid kunstnikud: Anni Kivisto, Erle Nemvalts, Johanna Tamm, Kaisa Krusenberg, Oliver Kanniste, Anna-Liisa Hanni, Terje Meisterson, Ketlin Kuusing, Greete Rüütmann, Henri Kaarel Luht, Mart Vaarpuu, Aleksandra Kazanina, Andres Mäekallas, Rünno Kulver, Katrin Aasmaa, Kerttu Rannik, Anna Roomet, Siim Simmermann, Cathy Saarm, Maarika Karm, Kristiina Jeromans, Cärol Ott, Triin Tint, Vitali Valtanen, Anna Viik Archanjo.

Näitus jääb avatuks 16. juunini (K-R: 12.00-20.00; L-P: 12.00-18.00 ; E-T: Suletud)!

Avamise päeval astusid ettekannetega üles kunstiteaduse ja visuaalkultuuri tudengid Silvia Kurr, Michael Keerdo-Dawson, Sofya Safargalieva, Hazuki Okemoto ja Monireh Sadat Razavi Ganji, kelle juhendaja on Andres Kurg. Urbanistika erialalt tegid ettekanded Sean Tyler, Oskar Brohager Öhrling ja Anastassija Malkova, keda juhendas Maroš Krivy. See oli esmakordne võimalus kunstiteaduse ja visuaalkultuuri ning urbanistika osakondade tudengitele TASE näitusest osa võtta, kuna tekstiga töötamise formaat nõuab pigem ettekannete formaati vastupidiselt näitusele.

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

TASE ’19 Narva kunstiresidentuuris

Laupäev 01 juuni, 2019 — Pühapäev 16 juuni, 2019

image6

1. juunil avati Narva kunstiresidentuuris esmakordselt EKA TASE näitus! Näituse “Aksessuaaride väikeseeria” puhul on tegemist disainiteaduskonna magistrantide projektiga, mida on juhendanud Marta Moorats ja Aleksander Jakovlev. Ekspositsioon laiub residentuuri esimesel korrusel.

Osalesid kunstnikud: Anni Kivisto, Erle Nemvalts, Johanna Tamm, Kaisa Krusenberg, Oliver Kanniste, Anna-Liisa Hanni, Terje Meisterson, Ketlin Kuusing, Greete Rüütmann, Henri Kaarel Luht, Mart Vaarpuu, Aleksandra Kazanina, Andres Mäekallas, Rünno Kulver, Katrin Aasmaa, Kerttu Rannik, Anna Roomet, Siim Simmermann, Cathy Saarm, Maarika Karm, Kristiina Jeromans, Cärol Ott, Triin Tint, Vitali Valtanen, Anna Viik Archanjo.

Näitus jääb avatuks 16. juunini (K-R: 12.00-20.00; L-P: 12.00-18.00 ; E-T: Suletud)!

Avamise päeval astusid ettekannetega üles kunstiteaduse ja visuaalkultuuri tudengid Silvia Kurr, Michael Keerdo-Dawson, Sofya Safargalieva, Hazuki Okemoto ja Monireh Sadat Razavi Ganji, kelle juhendaja on Andres Kurg. Urbanistika erialalt tegid ettekanded Sean Tyler, Oskar Brohager Öhrling ja Anastassija Malkova, keda juhendas Maroš Krivy. See oli esmakordne võimalus kunstiteaduse ja visuaalkultuuri ning urbanistika osakondade tudengitele TASE näitusest osa võtta, kuna tekstiga töötamise formaat nõuab pigem ettekannete formaati vastupidiselt näitusele.

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

01.06.2019 — 10.07.2019

Aksessuaari- ja köitedisaini osakonna tudengitööde näitus “Kalevipoeg” ja “Eesti rahvakultuur” nahkköites

köide Kerli Koppel

Ajal, mil Eesti valmistub juubelilaulupeoks, otsisime tudengitööde fondist välja nahkköited raamatutest, mis turgutavad rahvuslikku eneseteadvust.

“Kalevipoeg” on 19. sajandil rahvaluule ainetel Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud Eesti rahvuseepos, mida alates 1861. aastast on välja antud 19 korda. Näitusel on väljas originaalköited viiele trükile (1935, 1951, 1953, 2003 ja 2009).

“Eesti rahvakultuur” on Eesti Entsüklopeediakirjastuse 2008. aastal välja antud koguteose teine, täiendatud trükk, mille on koostanud ja toimetanud Ants Viires ja Elle Vunder. See rohkete illustratsioonidega teaduslik käsiraamat annab põhjaliku ülevaate traditsioonilisest talupojakultuurist rahvakultuuri mõiste tänapäevaste käsitlusteni.

Näitusel eksponeeritud 19 nahkköidet on üksikeksemplarid, mida noored kunstnikud on raamatu sisust ja kujundusest inspireeritult kavandanud ja valmistanud. Vanim köide, mille valmimisaega teame, pärineb 1957. aastast ja värskeim 2019. aastast. Ehkki suurem osa töödest on valminud viimase 15 aasta jooksul, saab näitusel jälgida stiilide ja tehnikate muutumist eesti nahakunsti ajaloos.

Eesti Kunstiakadeemia aksessuaari- ja köitedisaini osakonna eelkäijaks on Riigi Kunsttööstuskoolis 1917. aastal loodud paberi- ja kartonaaźi töökoda, mis hiljem on kandnud nahkehistöö kateedri ja nahakunsti osakonna nime. Praeguse nime all tegutsetakse 2018. aastast alates.

Näituse koostas Eve Kaaret

Postitas Marta Moorats — Püsilink

Aksessuaari- ja köitedisaini osakonna tudengitööde näitus “Kalevipoeg” ja “Eesti rahvakultuur” nahkköites

Laupäev 01 juuni, 2019 — Kolmapäev 10 juuli, 2019

köide Kerli Koppel

Ajal, mil Eesti valmistub juubelilaulupeoks, otsisime tudengitööde fondist välja nahkköited raamatutest, mis turgutavad rahvuslikku eneseteadvust.

“Kalevipoeg” on 19. sajandil rahvaluule ainetel Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud Eesti rahvuseepos, mida alates 1861. aastast on välja antud 19 korda. Näitusel on väljas originaalköited viiele trükile (1935, 1951, 1953, 2003 ja 2009).

“Eesti rahvakultuur” on Eesti Entsüklopeediakirjastuse 2008. aastal välja antud koguteose teine, täiendatud trükk, mille on koostanud ja toimetanud Ants Viires ja Elle Vunder. See rohkete illustratsioonidega teaduslik käsiraamat annab põhjaliku ülevaate traditsioonilisest talupojakultuurist rahvakultuuri mõiste tänapäevaste käsitlusteni.

Näitusel eksponeeritud 19 nahkköidet on üksikeksemplarid, mida noored kunstnikud on raamatu sisust ja kujundusest inspireeritult kavandanud ja valmistanud. Vanim köide, mille valmimisaega teame, pärineb 1957. aastast ja värskeim 2019. aastast. Ehkki suurem osa töödest on valminud viimase 15 aasta jooksul, saab näitusel jälgida stiilide ja tehnikate muutumist eesti nahakunsti ajaloos.

Eesti Kunstiakadeemia aksessuaari- ja köitedisaini osakonna eelkäijaks on Riigi Kunsttööstuskoolis 1917. aastal loodud paberi- ja kartonaaźi töökoda, mis hiljem on kandnud nahkehistöö kateedri ja nahakunsti osakonna nime. Praeguse nime all tegutsetakse 2018. aastast alates.

Näituse koostas Eve Kaaret

Postitas Marta Moorats — Püsilink

31.05.2019 — 28.08.2019

Silvia Sosaare lõhnakunsti näitus “Teadvusetu patsient”

Screenshot 2019-05-27 at 21.02.00

Reedel, 31. mail kell 17 avatakse EKKMi (Põhja pst 35, Tallinn) välisfassaadil olevas Vitriingaleriis EKA kaasaegse kunsti magistrant Silvia Sosaare lõhnakunsti näitus “Teadvusetu patsient”. Näitus jääb avatuks 31. augustini.

Silvia Sosaare kaheosalist lõhnainstallatsiooni “Teadvusetu patsient” eksponeeritakse Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna Vitriingaleriis Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) seinal ja EKKM’i kohvikus – iseloodud näituseparfüümi ning tehislikult toodetud ja kaubanduslikult laialdaselt kasutatavate ambientlõhnade dialoogis. Installatsiooni pealkiri viitab maalile Rembrandti meeletajude kohta käivas maaliseerias, teosele, mis käsitleb lõhnataju paradoksaalselt üksnes pildiliste vahenditega, kujutades lõhnasoola abil äratatavat minestunud keha. Inimtaju sünesteetilist iseloomu adresseeritakse siinses installatsioonis aga vastupidiselt, lähtudes lõhnataju potensiaalist kutsuda esile nii personaalseid kui ka interpersonaalseid assotsiatsioone, käivitades inimeses ürgseimaid atavistlikumaid impulsse. Inimese esimene tajudest, mis pärast sündi domineerib, on lõhnataju ning lõhnu mäletame ja suudame kirjeldada aasta möödudes 65% täpsusega.

Kuidas valmistada ette, mobiliseerida ja häälestada inimest kogema kaasaegset kunsti?

Lõhn on kontekstuaalse mälu päästik. Lõhn on tajuprotsessi keskne element, mis on olemuslikult vajalik toimiva mälestuse väljaarendamisel ja millele toetudes on kontekstuaalsel mälul võime minevikku esile kutsuda. Kontekstuaalne mälu toimib, kui seostame ruumi mingi sündmusega  (kuna midagi selles ruumis kunagi juhtus) või kui seostame mõnd laulu mõne erilise inimesega, muutes tegelikkuse taas kättesaadavaks – sama toimib ka lõhnataju puhul. Lõhn mõjutab meeleolu ja emotsioone.

Paralleelselt Vitriingalerii üritustega aset leidvas lõhnainstallatsioonis koostöös EKKMi kohvikuga tahab kunstnik juhtida külastajate tähelepanu faktile, et ka väga paljud eesti firmad kasutavad igapäevaselt oma ruumides aroomimasinaid –  hambapolikliinikud, minigolfirajad, spaad, hotellid, rõiva- ja muud kauplused, samuti Eesti Rahva Muuseum kasutavad “lõhnaturunduse” teenust üle Eesti. Tavainimene ei ole sellest teadlik või ei saa arugi, et midagi on teistmoodi, et manipuleeritakse tema meeleolu, soovide ja tujude primaarseima tasandiga. Seda kasutatakse ka eri riikide sõjatööstuses, kus sõjatsooni sisenejaid harjutatakse sünteetiliste analoogidega põleva inimliha, püssirohu põlemise, roiskvee, põleva prügi lõhnadega, et pehmendada eesootavat traumaatilist efekti.

Silvia Sosaar (sünd. 1979) on Tallinnas elav ja töötav interdistsiplinaarne kunstnik, kes tegeleb fotograafia-, video-, performance’i ja installatsioonikunstiga. Tema keskseks huviobjektiks on inimene — kunstniku ja subjektide vaheliste avantüüridega tegelemine. Sosaar lõpetas  Eesti Kunstiakadeemias fotograafia osakonna bakalaureseõppe 2017. Samal aastal astus ta EKA kaasaegse kunsti magistriõppesse, kus ta õpib tänaseni. Sosaar on Eesti Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) liige. Ta on lisaks Eestile osalenud grupinäitusel Londonis, Milaanos, Madriidis. Sosaare lühifilm “Finding Elvis” osales “60 Second Intl. Film Festival”-il Islamabadis. Kunstniku esimene soolonäitus “Shiny Shoes Salon” leidis aset 2017. aastal EKA Galeriis, Tallinnas. Ta on kirjastuse ;paranoia publishing kaasasutaja ning osalenud arvukatel trükiste esitlusega seotud performance’itel. 3Sosaar on kirjastuse Skaala Publishing asutajaliige.

Vitriingalerii lõhnainstallatsioon on külastajatele avatud läbi suve ning see saab olema “baaslaagriks” juunis, juulis ja augustis toimuvatele lõhnaekskursioonidele/performance’itele Tallinna linnaruumis ning kaubanduskeskustes, Smell-O-Rama kinoseansile ja lõhnaturunduse loengule. Kuupäevad täpsustamisel.

Kunstniku tänud: Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakond, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, EKKMi Kohvik, aroomiturundus.ee, Marten Esko, Aksel Haagensen, Cloe Jancis, Marge Monko, Immanuel Poltimäe, Eve Roosna, Hanno Soans

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

Silvia Sosaare lõhnakunsti näitus “Teadvusetu patsient”

Reede 31 mai, 2019 — Kolmapäev 28 august, 2019

Screenshot 2019-05-27 at 21.02.00

Reedel, 31. mail kell 17 avatakse EKKMi (Põhja pst 35, Tallinn) välisfassaadil olevas Vitriingaleriis EKA kaasaegse kunsti magistrant Silvia Sosaare lõhnakunsti näitus “Teadvusetu patsient”. Näitus jääb avatuks 31. augustini.

Silvia Sosaare kaheosalist lõhnainstallatsiooni “Teadvusetu patsient” eksponeeritakse Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna Vitriingaleriis Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) seinal ja EKKM’i kohvikus – iseloodud näituseparfüümi ning tehislikult toodetud ja kaubanduslikult laialdaselt kasutatavate ambientlõhnade dialoogis. Installatsiooni pealkiri viitab maalile Rembrandti meeletajude kohta käivas maaliseerias, teosele, mis käsitleb lõhnataju paradoksaalselt üksnes pildiliste vahenditega, kujutades lõhnasoola abil äratatavat minestunud keha. Inimtaju sünesteetilist iseloomu adresseeritakse siinses installatsioonis aga vastupidiselt, lähtudes lõhnataju potensiaalist kutsuda esile nii personaalseid kui ka interpersonaalseid assotsiatsioone, käivitades inimeses ürgseimaid atavistlikumaid impulsse. Inimese esimene tajudest, mis pärast sündi domineerib, on lõhnataju ning lõhnu mäletame ja suudame kirjeldada aasta möödudes 65% täpsusega.

Kuidas valmistada ette, mobiliseerida ja häälestada inimest kogema kaasaegset kunsti?

Lõhn on kontekstuaalse mälu päästik. Lõhn on tajuprotsessi keskne element, mis on olemuslikult vajalik toimiva mälestuse väljaarendamisel ja millele toetudes on kontekstuaalsel mälul võime minevikku esile kutsuda. Kontekstuaalne mälu toimib, kui seostame ruumi mingi sündmusega  (kuna midagi selles ruumis kunagi juhtus) või kui seostame mõnd laulu mõne erilise inimesega, muutes tegelikkuse taas kättesaadavaks – sama toimib ka lõhnataju puhul. Lõhn mõjutab meeleolu ja emotsioone.

Paralleelselt Vitriingalerii üritustega aset leidvas lõhnainstallatsioonis koostöös EKKMi kohvikuga tahab kunstnik juhtida külastajate tähelepanu faktile, et ka väga paljud eesti firmad kasutavad igapäevaselt oma ruumides aroomimasinaid –  hambapolikliinikud, minigolfirajad, spaad, hotellid, rõiva- ja muud kauplused, samuti Eesti Rahva Muuseum kasutavad “lõhnaturunduse” teenust üle Eesti. Tavainimene ei ole sellest teadlik või ei saa arugi, et midagi on teistmoodi, et manipuleeritakse tema meeleolu, soovide ja tujude primaarseima tasandiga. Seda kasutatakse ka eri riikide sõjatööstuses, kus sõjatsooni sisenejaid harjutatakse sünteetiliste analoogidega põleva inimliha, püssirohu põlemise, roiskvee, põleva prügi lõhnadega, et pehmendada eesootavat traumaatilist efekti.

Silvia Sosaar (sünd. 1979) on Tallinnas elav ja töötav interdistsiplinaarne kunstnik, kes tegeleb fotograafia-, video-, performance’i ja installatsioonikunstiga. Tema keskseks huviobjektiks on inimene — kunstniku ja subjektide vaheliste avantüüridega tegelemine. Sosaar lõpetas  Eesti Kunstiakadeemias fotograafia osakonna bakalaureseõppe 2017. Samal aastal astus ta EKA kaasaegse kunsti magistriõppesse, kus ta õpib tänaseni. Sosaar on Eesti Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) liige. Ta on lisaks Eestile osalenud grupinäitusel Londonis, Milaanos, Madriidis. Sosaare lühifilm “Finding Elvis” osales “60 Second Intl. Film Festival”-il Islamabadis. Kunstniku esimene soolonäitus “Shiny Shoes Salon” leidis aset 2017. aastal EKA Galeriis, Tallinnas. Ta on kirjastuse ;paranoia publishing kaasasutaja ning osalenud arvukatel trükiste esitlusega seotud performance’itel. 3Sosaar on kirjastuse Skaala Publishing asutajaliige.

Vitriingalerii lõhnainstallatsioon on külastajatele avatud läbi suve ning see saab olema “baaslaagriks” juunis, juulis ja augustis toimuvatele lõhnaekskursioonidele/performance’itele Tallinna linnaruumis ning kaubanduskeskustes, Smell-O-Rama kinoseansile ja lõhnaturunduse loengule. Kuupäevad täpsustamisel.

Kunstniku tänud: Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakond, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, EKKMi Kohvik, aroomiturundus.ee, Marten Esko, Aksel Haagensen, Cloe Jancis, Marge Monko, Immanuel Poltimäe, Eve Roosna, Hanno Soans

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

23.05.2019

TASE’19 satelliitnäitus – Anna Kaarma „PIIRIMAIL” Hobusepea galeriis

AnnaKaarma_paneel

Neljapäeval, 23. mail kell 18 avab Anna Kaarma Hobusepea galeriis isiknäituse „PIIRIMAIL / ON THE THRESHOLD”.

Näitusega kompab kunstnik isikliku ja avaliku, une ja ärkvelolu, püsiva ja muutuva piire. Vaatluse all on Lasnamäe elukeskkond – arhitektuurne ja sotsiaalne superstruktuur harutatakse lahti isiklike tähenduste ja kogemustega laetud fragmentideks.

Lasnamäel on suurlinnale omaseid jooni. Matemaatiliselt paika pandud elamublokkides ja nende vahel on üksikindiviidil kerge anonüümseks jääda – isegi läbi akende ja seinte avanev intiimne sissevaade naabrite argiellu mõjub siin pigem taustamüra kui inimliku kontaktina. Sellele vastandudes tuuakse näitusel esile ühe n-ö anonüümsesse massi kuuluva korterielaniku mikrokosmos. Argised elemendid põimuvad isikliku ruumitunnetuse, mänguliste lapsepõlvemälestuste ja lugude ning unenäolise ruumiloogikaga.

Anna Kaarma: „1990. aastate keskel lendas minu Lasnamäe üheksanda korruse korteri köögiaknasse kuul. Ilmselt tabas see akent rikošetina, sest läbistas ainult välimist klaasi – nii polnud otsest vajadust klaasi uue vastu vahetada ja auk jäi veel aastateks sinna.

Kuuliauk muutub möödunud sajandi viimaste aastate kuritegeliku maailma kontekstis tühiseks, ennekõike on see kõnekas kummalise mälupildina. On huvitav, kuidas välisest keskkonnast isiklikku ruumi sisenenud element tekitas kahe ruumi vahele pidama jäänuna uue välja, omamoodi ussiaugu, mis võimaldab liikuda aastatetagusesse ruumi. Aknast kui privaatse ja avaliku sfääri liitjast ja lahutajast sai nõnda pääsupunkt kolmandasse, mälestuste sfääri.”

Anna Kaarma kaitseb sel kevadel magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekaval. Eelnevalt on ta samas omandanud bakalaureusekraadi graafilise disaini erialal. Lisaks on täiendanud end Hochschule Düsseldorf’is ning Balti filmi- ja meediakoolis. Anna Kaarma on Adamson-Ericu stipendiumi laureaat (2017). Kaarma mitmekülgne kunstnikupraktika hõlmab nii trükisekujundusi, kunstnikuraamatuid, videoteoseid kui ka mahukaid installatsioone. Sujuvalt ühendab ta graafilise disaini elemente iseseisvas kunstnikupraktikas, mis tihti võrsub ja kasvab välja kahemõõtmeliselt kujundilt monumentaalseks ruumiinstallatsiooniks. Anna Kaarma esimene isiknäitus „Tüüp 121” toimus 2017. aastal EKA galeriis, mida võib pidada Hobusepea galeriis avatava näituse mõtteliseks eellaseks.

Kunstnik tänab: Eesti Kultuurkapital, Marge Monko, Jan Kaus, Sebastian Saaremäe, Anu Vahtra, Angela Ramires, Lee Kelomees, EKA installatsioon ja skulptuur, Jaana Jüris, Neeme Külm, Ingvar Heamägi, EKA klaasikunst ja Eve Koha, Virko Kuusk, Kaisa Maasik, Kulla Laas, Gregor Taul, Saara Bergström.

Paneeliinstallatsiooni teostus: Valge Kuup OÜ.

Näitus jääb avatuks kuni 10. juunini 2019.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja EKA fotograafia osakond.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

Näitus kuulub igakevadise Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE programmi. Kõiki magistri- ja valitud bakalaureusetöid koondav peanäitus toimub 31.05.–16.06.2019 EKA uues õppehoones aadressil Põhja puiestee 7. Koos Eesti Kunstnike Liiduga antakse TASE’19 avamisel välja tänavused noore kunstniku ja tarbekunstniku preemiad. Festivali mahukas satelliitprogrammis saab näha ka tudengifilme TASE FILMil, kuulata valitud lõputööde esitlusi TASE Liftikõnedel, saada oma loomingule rahvusvahelistelt ekspertidelt tagasisidet Portfolio Cafél ning vaadata mitmepalgelisi tudengite isiku- ja grupinäituseid.

Lisainfo: artun.ee/tase

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

TASE’19 satelliitnäitus – Anna Kaarma „PIIRIMAIL” Hobusepea galeriis

Neljapäev 23 mai, 2019

AnnaKaarma_paneel

Neljapäeval, 23. mail kell 18 avab Anna Kaarma Hobusepea galeriis isiknäituse „PIIRIMAIL / ON THE THRESHOLD”.

Näitusega kompab kunstnik isikliku ja avaliku, une ja ärkvelolu, püsiva ja muutuva piire. Vaatluse all on Lasnamäe elukeskkond – arhitektuurne ja sotsiaalne superstruktuur harutatakse lahti isiklike tähenduste ja kogemustega laetud fragmentideks.

Lasnamäel on suurlinnale omaseid jooni. Matemaatiliselt paika pandud elamublokkides ja nende vahel on üksikindiviidil kerge anonüümseks jääda – isegi läbi akende ja seinte avanev intiimne sissevaade naabrite argiellu mõjub siin pigem taustamüra kui inimliku kontaktina. Sellele vastandudes tuuakse näitusel esile ühe n-ö anonüümsesse massi kuuluva korterielaniku mikrokosmos. Argised elemendid põimuvad isikliku ruumitunnetuse, mänguliste lapsepõlvemälestuste ja lugude ning unenäolise ruumiloogikaga.

Anna Kaarma: „1990. aastate keskel lendas minu Lasnamäe üheksanda korruse korteri köögiaknasse kuul. Ilmselt tabas see akent rikošetina, sest läbistas ainult välimist klaasi – nii polnud otsest vajadust klaasi uue vastu vahetada ja auk jäi veel aastateks sinna.

Kuuliauk muutub möödunud sajandi viimaste aastate kuritegeliku maailma kontekstis tühiseks, ennekõike on see kõnekas kummalise mälupildina. On huvitav, kuidas välisest keskkonnast isiklikku ruumi sisenenud element tekitas kahe ruumi vahele pidama jäänuna uue välja, omamoodi ussiaugu, mis võimaldab liikuda aastatetagusesse ruumi. Aknast kui privaatse ja avaliku sfääri liitjast ja lahutajast sai nõnda pääsupunkt kolmandasse, mälestuste sfääri.”

Anna Kaarma kaitseb sel kevadel magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekaval. Eelnevalt on ta samas omandanud bakalaureusekraadi graafilise disaini erialal. Lisaks on täiendanud end Hochschule Düsseldorf’is ning Balti filmi- ja meediakoolis. Anna Kaarma on Adamson-Ericu stipendiumi laureaat (2017). Kaarma mitmekülgne kunstnikupraktika hõlmab nii trükisekujundusi, kunstnikuraamatuid, videoteoseid kui ka mahukaid installatsioone. Sujuvalt ühendab ta graafilise disaini elemente iseseisvas kunstnikupraktikas, mis tihti võrsub ja kasvab välja kahemõõtmeliselt kujundilt monumentaalseks ruumiinstallatsiooniks. Anna Kaarma esimene isiknäitus „Tüüp 121” toimus 2017. aastal EKA galeriis, mida võib pidada Hobusepea galeriis avatava näituse mõtteliseks eellaseks.

Kunstnik tänab: Eesti Kultuurkapital, Marge Monko, Jan Kaus, Sebastian Saaremäe, Anu Vahtra, Angela Ramires, Lee Kelomees, EKA installatsioon ja skulptuur, Jaana Jüris, Neeme Külm, Ingvar Heamägi, EKA klaasikunst ja Eve Koha, Virko Kuusk, Kaisa Maasik, Kulla Laas, Gregor Taul, Saara Bergström.

Paneeliinstallatsiooni teostus: Valge Kuup OÜ.

Näitus jääb avatuks kuni 10. juunini 2019.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja EKA fotograafia osakond.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

Näitus kuulub igakevadise Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE programmi. Kõiki magistri- ja valitud bakalaureusetöid koondav peanäitus toimub 31.05.–16.06.2019 EKA uues õppehoones aadressil Põhja puiestee 7. Koos Eesti Kunstnike Liiduga antakse TASE’19 avamisel välja tänavused noore kunstniku ja tarbekunstniku preemiad. Festivali mahukas satelliitprogrammis saab näha ka tudengifilme TASE FILMil, kuulata valitud lõputööde esitlusi TASE Liftikõnedel, saada oma loomingule rahvusvahelistelt ekspertidelt tagasisidet Portfolio Cafél ning vaadata mitmepalgelisi tudengite isiku- ja grupinäituseid.

Lisainfo: artun.ee/tase

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

21.05.2019

EKA Noore Kunstniku preemia 2018 laureaadi Hedi Jaansoo näitus Draakoni galeriis

hedijaansoo

Teisipäeval, 21.05.2019 kl 18.00 avab HEDI JAANSOO Draakoni galeriis isiknäituse „Kõik on kohe mälestus ja väiksed kuldsed asjad põrandal”.

2018. aasta kevadel pälvis Hedi Jaansoo magistritöö „Argused, nõrkused, ilud, sõlmed ja peaaegu mitte midagi” eest Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia. EKA Noore Kunstniku preemiat kujutava kunsti magistritaseme tudengeile annavad Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstnike Liit koostöös välja alates 2011. aastast ning alates 2016. aastast ka tarbekunsti magistritaseme tudengeile. Preemiaga kaasneb kujutava kunsti tudengile näituseaeg Hobusepea või Draakoni galeriis ja tarbekunsti tudengile Hop galeriis.

Hedi Jaansoo on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna fotograafia osakonna bakalaureuseõppe (2014) ja kaasaegse kunsti magristiõppe (2018). Õpingute ajal on ta täiendanud end Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemias, Norras. Käesolev on tema teine isiknäitus, esimene (koos Pire Sovaga) toimus ARSi projektiruumis 2016. aastal ja kandis pealkirja „Aeglane aimdus: roosa satiin”. Lisaks EKA Noore Kunstniku preemiale on tema loomingut tunnustatud Adamson-Ericu stipendiumi hõbemärgiga (2017).

Draakoni galeriis avataval näitusel on eksponeeritud õrnadest detailidest koosnev ruumitundlik installatsioon, kus vähese abil luuakse tugeva emotsionaalse laenguga tervik.

Kunstnik ise kirjeldab oma praktikat ja suhet loodavaga järgnevalt: „Ma teen neid asju, millest mul jõud üle käib, jätkuvalt, seekord ehk radikaalsemaltki. Vist oleks õigem öelda, et ma teen neid asju, millest mul nõrkus üle käib. Mu nõrkus käib praegu üle väikeste kuldsete asjade, näiteks. Üle kivikeste ja pärlite, üle plastiksüdamete. Üle õrnade asjade, mis toetuvad üksteisele ja püüavad koos püsida. Nad enamvähem püsivadki, aga võivad ka laguneda. Võib juhtuda, et nad saavad riivatud, katki astutud. Võib juhtuda, et keegi ei märka. Võib juhtuda, et tundlikkus veab alt.”.

Näitus kuulub igakevadise Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE programmi. Kõiki magistri- ja valitud bakalaureusetöid koondav peanäitus toimub 31.05.–16.06.2019 EKA uues õppehoones aadressil Põhja puiestee 7. Koos Eesti Kunstnike Liiduga antakse TASE’19 avamisel välja tänavused noore kunstniku ja tarbekunstniku preemiad. Festivali mahukas satelliitprogrammis saab näha ka tudengifilme TASE FILMil, kuulata valitud lõputööde esitlusi TASE Liftikõnedel, saada oma loomingule rahvusvahelistelt ekspertidelt tagasisidet Portfolio Cafél ning vaadata mitmepalgelisi tudengite isiku- ja grupinäituseid.
Lisainfo: artun.ee/tase

Näitus jääb avatuks kuni 8. juunini 2019.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

EKA Noore Kunstniku preemia 2018 laureaadi Hedi Jaansoo näitus Draakoni galeriis

Teisipäev 21 mai, 2019

hedijaansoo

Teisipäeval, 21.05.2019 kl 18.00 avab HEDI JAANSOO Draakoni galeriis isiknäituse „Kõik on kohe mälestus ja väiksed kuldsed asjad põrandal”.

2018. aasta kevadel pälvis Hedi Jaansoo magistritöö „Argused, nõrkused, ilud, sõlmed ja peaaegu mitte midagi” eest Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia. EKA Noore Kunstniku preemiat kujutava kunsti magistritaseme tudengeile annavad Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstnike Liit koostöös välja alates 2011. aastast ning alates 2016. aastast ka tarbekunsti magistritaseme tudengeile. Preemiaga kaasneb kujutava kunsti tudengile näituseaeg Hobusepea või Draakoni galeriis ja tarbekunsti tudengile Hop galeriis.

Hedi Jaansoo on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna fotograafia osakonna bakalaureuseõppe (2014) ja kaasaegse kunsti magristiõppe (2018). Õpingute ajal on ta täiendanud end Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemias, Norras. Käesolev on tema teine isiknäitus, esimene (koos Pire Sovaga) toimus ARSi projektiruumis 2016. aastal ja kandis pealkirja „Aeglane aimdus: roosa satiin”. Lisaks EKA Noore Kunstniku preemiale on tema loomingut tunnustatud Adamson-Ericu stipendiumi hõbemärgiga (2017).

Draakoni galeriis avataval näitusel on eksponeeritud õrnadest detailidest koosnev ruumitundlik installatsioon, kus vähese abil luuakse tugeva emotsionaalse laenguga tervik.

Kunstnik ise kirjeldab oma praktikat ja suhet loodavaga järgnevalt: „Ma teen neid asju, millest mul jõud üle käib, jätkuvalt, seekord ehk radikaalsemaltki. Vist oleks õigem öelda, et ma teen neid asju, millest mul nõrkus üle käib. Mu nõrkus käib praegu üle väikeste kuldsete asjade, näiteks. Üle kivikeste ja pärlite, üle plastiksüdamete. Üle õrnade asjade, mis toetuvad üksteisele ja püüavad koos püsida. Nad enamvähem püsivadki, aga võivad ka laguneda. Võib juhtuda, et nad saavad riivatud, katki astutud. Võib juhtuda, et keegi ei märka. Võib juhtuda, et tundlikkus veab alt.”.

Näitus kuulub igakevadise Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE programmi. Kõiki magistri- ja valitud bakalaureusetöid koondav peanäitus toimub 31.05.–16.06.2019 EKA uues õppehoones aadressil Põhja puiestee 7. Koos Eesti Kunstnike Liiduga antakse TASE’19 avamisel välja tänavused noore kunstniku ja tarbekunstniku preemiad. Festivali mahukas satelliitprogrammis saab näha ka tudengifilme TASE FILMil, kuulata valitud lõputööde esitlusi TASE Liftikõnedel, saada oma loomingule rahvusvahelistelt ekspertidelt tagasisidet Portfolio Cafél ning vaadata mitmepalgelisi tudengite isiku- ja grupinäituseid.
Lisainfo: artun.ee/tase

Näitus jääb avatuks kuni 8. juunini 2019.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

15.05.2019 — 30.05.2019

Keraamikatudengite näitus SISU

sisu

Kolmapäeval, 15. mail kell 17.00 avatakse Telliskivi Loomelinnaku B-hoones Eesti Kunstiakadeemia  keraamika eriala II kursuse tudengite näitus SISU.

Tegemist on näitusega, kus noored kunstnikud on savisse pannud oma interpreteeringud sõnast CORPUS . On see tühipaljas kest või hoopis müür, mis meid kaitseb või piirab? Või on see mask, mille taha varjuda? Vaadatakse keha sisse ja uuritakse keha kui eneseväljendusvahendit.

Näitusel osalevad: Liis Selder, Mirjam Kustov, Dagmar Martin, Arina Turgeneva, Karola Rianne Mahhova-Reinholm, Ege Vahepõld

Näitusetöid on juhendanud: Ingrid Allik, Lauri Kilusk, Urmas Puhkan

Näitust toetavad: EKA, Telliskivi Loomelinnak, OÜ Kerako, Wienerberger AS

Suur aitäh: Anne Eelmere, Annika Teder, Urmas Puhkan, Jaan “The Master of Fire” Viirand, Bianka Soe, Annika-Arianne Jõks, Mari Viitso, Vitali Kustov, Norman Kustov, Mart Vainre

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

Keraamikatudengite näitus SISU

Kolmapäev 15 mai, 2019 — Neljapäev 30 mai, 2019

sisu

Kolmapäeval, 15. mail kell 17.00 avatakse Telliskivi Loomelinnaku B-hoones Eesti Kunstiakadeemia  keraamika eriala II kursuse tudengite näitus SISU.

Tegemist on näitusega, kus noored kunstnikud on savisse pannud oma interpreteeringud sõnast CORPUS . On see tühipaljas kest või hoopis müür, mis meid kaitseb või piirab? Või on see mask, mille taha varjuda? Vaadatakse keha sisse ja uuritakse keha kui eneseväljendusvahendit.

Näitusel osalevad: Liis Selder, Mirjam Kustov, Dagmar Martin, Arina Turgeneva, Karola Rianne Mahhova-Reinholm, Ege Vahepõld

Näitusetöid on juhendanud: Ingrid Allik, Lauri Kilusk, Urmas Puhkan

Näitust toetavad: EKA, Telliskivi Loomelinnak, OÜ Kerako, Wienerberger AS

Suur aitäh: Anne Eelmere, Annika Teder, Urmas Puhkan, Jaan “The Master of Fire” Viirand, Bianka Soe, Annika-Arianne Jõks, Mari Viitso, Vitali Kustov, Norman Kustov, Mart Vainre

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

22.05.2019 — 24.05.2019

Ellen Vene ja Moonika Maidre sündmustesari LILLED IKKA TÄRKAVAD Vent Space projektiruumis

Lilled_ikka_1920x1000

“Kevad on aeg, millal lilled tärkavad ja hakkavad end päikese poole sirutama. Kõige esimesed lilled, mis vihjavad kevadele, on sinililled ja lumikellukesed. Kui lumi on ära sulanud ja päikest paistab rohkem, pistavad tulbid ja nartsissid oma ninad mulla alt välja.” Ja sealt edasi tärkab tasapisi kogu loodus.

Tallinna Kunstihoone all toimib kunstisfäärirakuke Vent Space, kus saavad tuntud kunstnike juurte juures võrseid ajada väikesed, tärkavad lilled. Kunstnike Liidu igaaastase kevadnäitusega samaaegselt võtavad selles kõikelubavas ruumis vaatluse alla oma kunstipraktikad kaks värsket võrset; nende muusaks niigi küllastunud maailmas asfaldivahest väljakasvav, tihedat asustatust trotsiv võilill.

Kolmapäeval, 22. mail ja neljapäeval, 23. mail kell 19:00 leiavad aset kaks loengut. Loeng slaidshowga “Kas aiandus võiks olla kunstipraktika?” põhineb vestlustel, mitte raamatutel. Teine installatiivne loeng põhineb reisižurnaalidel. Reedel, 24. mail kell 19:00 toimub kogunemine tähistamaks näituse lõppu.

Ellen & Moonika

Postitas Kati Ots — Püsilink

Ellen Vene ja Moonika Maidre sündmustesari LILLED IKKA TÄRKAVAD Vent Space projektiruumis

Kolmapäev 22 mai, 2019 — Reede 24 mai, 2019

Lilled_ikka_1920x1000

“Kevad on aeg, millal lilled tärkavad ja hakkavad end päikese poole sirutama. Kõige esimesed lilled, mis vihjavad kevadele, on sinililled ja lumikellukesed. Kui lumi on ära sulanud ja päikest paistab rohkem, pistavad tulbid ja nartsissid oma ninad mulla alt välja.” Ja sealt edasi tärkab tasapisi kogu loodus.

Tallinna Kunstihoone all toimib kunstisfäärirakuke Vent Space, kus saavad tuntud kunstnike juurte juures võrseid ajada väikesed, tärkavad lilled. Kunstnike Liidu igaaastase kevadnäitusega samaaegselt võtavad selles kõikelubavas ruumis vaatluse alla oma kunstipraktikad kaks värsket võrset; nende muusaks niigi küllastunud maailmas asfaldivahest väljakasvav, tihedat asustatust trotsiv võilill.

Kolmapäeval, 22. mail ja neljapäeval, 23. mail kell 19:00 leiavad aset kaks loengut. Loeng slaidshowga “Kas aiandus võiks olla kunstipraktika?” põhineb vestlustel, mitte raamatutel. Teine installatiivne loeng põhineb reisižurnaalidel. Reedel, 24. mail kell 19:00 toimub kogunemine tähistamaks näituse lõppu.

Ellen & Moonika

Postitas Kati Ots — Püsilink

16.05.2019 — 15.06.2019

Maketinäitus “16 pesa”

16 pesa kollaaž

EKA sisearhitektuuri osakond ja RMK avavad neljapäeval, 16. mail kell 16.00 RMK peakontoris Tallinnas (Toompuiestee 24) näituse “16 pesa”, kus esmakursuslased näitavad väikeobjekti kursuse raames valminud metsapuhkepaiga makette. Näituse avapäeva hommikul valib RMK ja EKA esindajatest koosnev žürii välja ühe 16 lahenduse seast, mis järgnevate kuude jooksul ka valmis ehitatakse ning matkajatele katsetamiseks avalikku kasutusse jääb. Näitus jääb kõigile avatuks kuni 15. juunini.

Sel aastal pole tudengite töö olnud inspireeritud mitte konkreetset füüsilisest kohast, vaid metsa minevate inimeste ruumielamuse-ootusest, metsa minemisest kui tegevusest, millele disain tuge pakub.

Milline võiks olla erinevatele Eesti metsa-puhkeplatsidele püstitavate tüüp-puhkeasemete disain, mis kohanduks erineva kontekstiga?

Tudengid käisid tööprotsessi käigus vaatlemas kaht RMK matkaplatsi Nokus ja Varbolas, mis olid isegi külmal veebruaripäeval rahvast täis. Me armastame metsas matkamas käia ja läheme metsa väga erinevate seltskondadena, üksi ja mitmekesi – millise ülesande see ruumiloojatele seab? Kuidas pakkuda seltskondlikku ruumi, mis samas jätab võimaluse kogeda siiski ka üksiolemise tunnet, mida metsast sageli otsima minnakse.

Ja mida üldse saab pakkuda üks varjualune – kas ainult katet kallava vihma eest või midagi enamat, ka ruumielamust?

Juhendajad: Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu
– b210 arhitektid

Tudengid:
Ann-Katriin Kelder, Celine-Cathy Raaga, Elin Kenzie Kornav, Germo Ausin, Grete-Loviis Saar, Hannele Saagpakk, Katerina Laansoo, Kertu Kuusemets, Linda-Maria Urke, Loviise Talvaru, Marie Jõgi, Mirell Ülle, Kristiina Püü, Regina Kaasik, Sanna Jaanimaa, Silvia Ingver

Postitas Triin Männik — Püsilink

Maketinäitus “16 pesa”

Neljapäev 16 mai, 2019 — Laupäev 15 juuni, 2019

16 pesa kollaaž

EKA sisearhitektuuri osakond ja RMK avavad neljapäeval, 16. mail kell 16.00 RMK peakontoris Tallinnas (Toompuiestee 24) näituse “16 pesa”, kus esmakursuslased näitavad väikeobjekti kursuse raames valminud metsapuhkepaiga makette. Näituse avapäeva hommikul valib RMK ja EKA esindajatest koosnev žürii välja ühe 16 lahenduse seast, mis järgnevate kuude jooksul ka valmis ehitatakse ning matkajatele katsetamiseks avalikku kasutusse jääb. Näitus jääb kõigile avatuks kuni 15. juunini.

Sel aastal pole tudengite töö olnud inspireeritud mitte konkreetset füüsilisest kohast, vaid metsa minevate inimeste ruumielamuse-ootusest, metsa minemisest kui tegevusest, millele disain tuge pakub.

Milline võiks olla erinevatele Eesti metsa-puhkeplatsidele püstitavate tüüp-puhkeasemete disain, mis kohanduks erineva kontekstiga?

Tudengid käisid tööprotsessi käigus vaatlemas kaht RMK matkaplatsi Nokus ja Varbolas, mis olid isegi külmal veebruaripäeval rahvast täis. Me armastame metsas matkamas käia ja läheme metsa väga erinevate seltskondadena, üksi ja mitmekesi – millise ülesande see ruumiloojatele seab? Kuidas pakkuda seltskondlikku ruumi, mis samas jätab võimaluse kogeda siiski ka üksiolemise tunnet, mida metsast sageli otsima minnakse.

Ja mida üldse saab pakkuda üks varjualune – kas ainult katet kallava vihma eest või midagi enamat, ka ruumielamust?

Juhendajad: Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu
– b210 arhitektid

Tudengid:
Ann-Katriin Kelder, Celine-Cathy Raaga, Elin Kenzie Kornav, Germo Ausin, Grete-Loviis Saar, Hannele Saagpakk, Katerina Laansoo, Kertu Kuusemets, Linda-Maria Urke, Loviise Talvaru, Marie Jõgi, Mirell Ülle, Kristiina Püü, Regina Kaasik, Sanna Jaanimaa, Silvia Ingver

Postitas Triin Männik — Püsilink

14.05.2019

Polügoonkonverents A L K Ö Ö S

alköös ruut väike

Teisipäeval 14.mail algusega kell 16 toimub Eesti Kunstiakadeemia esimesel korrusel pop-up näitus ja polügoonkonverents A L K Ö Ö S.

Stsenograafia osakonda, Tasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskust ning Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonda ühendav sündmus on seotud ka konkreetse toimumiskohaga, võimaldades seeläbi kogeda teatavat aja- ja ruumirännet. Polügoonkonverentsil räägivad Heldur Lassi monumentaalkunstist, Frank Lukk kantklaasidest, Hilkka Hiiop säilitamisest ja Erki Kasemets brikolaaźist.

Näituseeksponaatidele on aga käe külge pannud näiteks Kristiina Põllu, Maret Kukkur, Liina Keevallik, Ene-Liis Semper, Signe Lomp, Andres Koort, Reili Evart jpt.

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

Polügoonkonverents A L K Ö Ö S

Teisipäev 14 mai, 2019

alköös ruut väike

Teisipäeval 14.mail algusega kell 16 toimub Eesti Kunstiakadeemia esimesel korrusel pop-up näitus ja polügoonkonverents A L K Ö Ö S.

Stsenograafia osakonda, Tasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskust ning Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonda ühendav sündmus on seotud ka konkreetse toimumiskohaga, võimaldades seeläbi kogeda teatavat aja- ja ruumirännet. Polügoonkonverentsil räägivad Heldur Lassi monumentaalkunstist, Frank Lukk kantklaasidest, Hilkka Hiiop säilitamisest ja Erki Kasemets brikolaaźist.

Näituseeksponaatidele on aga käe külge pannud näiteks Kristiina Põllu, Maret Kukkur, Liina Keevallik, Ene-Liis Semper, Signe Lomp, Andres Koort, Reili Evart jpt.

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

18.05.2019 — 01.09.2019

Kunstikirjastus Lugemiku trükiste näitus EDTM-is

Published_by_Lugemik_photo_Anu-Vahtra

Väljaandja Lugemik. Trükised aastatest 2010–2019.
Näituse avamine 17. mail kell 17.00.

Näitusel „Väljaandja Lugemik. Trükised aastatest 2010–2019” saab esmakordselt näha kõiki Lugemiku viimase kümnendi jooksul kirjastatud trükiseid. Eksponeeritud 81 trükise hulgas on kunstnikuraamatud, monograafiad, näitusekataloogid, teatritekstid, tekstikogumikud, aga ka muud trükitud materjalid, nagu plakatid, postkaardid, zine’id, jms.

Iseseisva kunstikirjastusena on Lugemik läbi arvukate koostööprojektide kunstnike, disainerite, teoreetikute ning mitme kultuuriinstitutsiooniga kaardistanud suure osa Eesti kaasaegse kunsti- ja disainimaastikust. Näitus keskendub kunstiteose tiražeeritavaks objektiks tõlkimisele kui raamatu tegemise meetodile ning puudutab sealjuures erinevaid raamatu produktsiooniga seotud teemasid, alustades graafilisest disainist ja kunstiteose reprodutseerimisest ning lõpetades erinevate koostöövormidega.

Näituse keskmes on valik kunstiteoseid Lugemiku kirjastatud raamatutest, mis koos trükistega annavad ülevaate erinevate kahe- ja kolmemõõtmeliste teoste, tekstipõhiste tööde ning
performance’ite tõlkimisest raamatu formaati. Eksponeeritud on järgmiste kunstnike ja disainerite tööd: Merike Estna, Dénes Farkas, Flo Kasearu, Knock! Knock! Books, Paul Kuimet, Marge
Monko, Kadri Noormets & Asia Baś, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma, Anna-Stina Treumund, Anu Vahtra, Ranno Ait, Jaan Evart, Mikk Heinsoo, Ott Kagovere, Tuomas Kortteinen, Else
Lagerspetz & Loore Sundja, Ott Metusala, Ronald Pihlapson, Indrek Sirkel, Jan Tomson.

Koos näitusega ilmub ka mahukas kataloog, kuhu on kaastööd teinud disainikriitik ja kuraator Kristina Ketola Bore (NO), teoreetik ja Yale’i ülikooli kunstiteaduse doktorant Mia Kang (US), kunstnik ja kirjastaja Lieven Lahaye (BE), kirjastuse Knock! Knock! Books eestvedajad Else Lagerspetz ja Loore Sundja (EE). Lisaks on väljaandes uuesti trükitud valik Lugemiku trükistes
varasemalt ilmunud tekste. Kataloogi esitlus toimub 7. juunil.

7.–8. juunil toimub näitusel rahvusvaheline kunstikirjastamise sümpoosion ja raamatumess “Kirjastamine ja kogukond: erialased kontekstid” (Making Public and Publics: Art Publishing in Context), kus osaleb üle 20 kultuuri- ja kunstikirjastuse kogu maailmast. Lisaks toimuvad näituse raames mitmed lastele ja nooretele mõeldud töötoad ning avalikud giidituurid.

Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal graafiline disainer Indrek Sirkel ja kunstnik Anu Vahtra. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik aastatel tänaseks välja andnud 81 trükist. 2013. aastal avas Lugemik oma esimese raamatupoe Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) hoovil ning 2017. aastal koostöös Tallinna Kunstihoonega poe teise asukoha kunstihoone fuajees. 2018. aastal ühines Lugemikuga graafiline disainer Ott Kagovere.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum on kõigile huvilistele avatud erialakeskus, mis kogub, säilitab ja esitleb kohalikku disaini ja tarbekunsti, korraldab rahvusvahelisi näitusi ning tutvustab nende valdkondade mitmetahulist olemust.

Näituse idee: Indrek Sirkel; Anu Vahtra
Näituse kujundus: Kaisa Sööt
Graafiline disain: Indrek Sirkel; Ott Kagovere
ETDM tiim: Kai Lobjakas, Ketli Tiitsar, Toomas Übner, Sandra Sirp
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Kunstiakadeemia

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

Kunstikirjastus Lugemiku trükiste näitus EDTM-is

Laupäev 18 mai, 2019 — Pühapäev 01 september, 2019

Published_by_Lugemik_photo_Anu-Vahtra

Väljaandja Lugemik. Trükised aastatest 2010–2019.
Näituse avamine 17. mail kell 17.00.

Näitusel „Väljaandja Lugemik. Trükised aastatest 2010–2019” saab esmakordselt näha kõiki Lugemiku viimase kümnendi jooksul kirjastatud trükiseid. Eksponeeritud 81 trükise hulgas on kunstnikuraamatud, monograafiad, näitusekataloogid, teatritekstid, tekstikogumikud, aga ka muud trükitud materjalid, nagu plakatid, postkaardid, zine’id, jms.

Iseseisva kunstikirjastusena on Lugemik läbi arvukate koostööprojektide kunstnike, disainerite, teoreetikute ning mitme kultuuriinstitutsiooniga kaardistanud suure osa Eesti kaasaegse kunsti- ja disainimaastikust. Näitus keskendub kunstiteose tiražeeritavaks objektiks tõlkimisele kui raamatu tegemise meetodile ning puudutab sealjuures erinevaid raamatu produktsiooniga seotud teemasid, alustades graafilisest disainist ja kunstiteose reprodutseerimisest ning lõpetades erinevate koostöövormidega.

Näituse keskmes on valik kunstiteoseid Lugemiku kirjastatud raamatutest, mis koos trükistega annavad ülevaate erinevate kahe- ja kolmemõõtmeliste teoste, tekstipõhiste tööde ning
performance’ite tõlkimisest raamatu formaati. Eksponeeritud on järgmiste kunstnike ja disainerite tööd: Merike Estna, Dénes Farkas, Flo Kasearu, Knock! Knock! Books, Paul Kuimet, Marge
Monko, Kadri Noormets & Asia Baś, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma, Anna-Stina Treumund, Anu Vahtra, Ranno Ait, Jaan Evart, Mikk Heinsoo, Ott Kagovere, Tuomas Kortteinen, Else
Lagerspetz & Loore Sundja, Ott Metusala, Ronald Pihlapson, Indrek Sirkel, Jan Tomson.

Koos näitusega ilmub ka mahukas kataloog, kuhu on kaastööd teinud disainikriitik ja kuraator Kristina Ketola Bore (NO), teoreetik ja Yale’i ülikooli kunstiteaduse doktorant Mia Kang (US), kunstnik ja kirjastaja Lieven Lahaye (BE), kirjastuse Knock! Knock! Books eestvedajad Else Lagerspetz ja Loore Sundja (EE). Lisaks on väljaandes uuesti trükitud valik Lugemiku trükistes
varasemalt ilmunud tekste. Kataloogi esitlus toimub 7. juunil.

7.–8. juunil toimub näitusel rahvusvaheline kunstikirjastamise sümpoosion ja raamatumess “Kirjastamine ja kogukond: erialased kontekstid” (Making Public and Publics: Art Publishing in Context), kus osaleb üle 20 kultuuri- ja kunstikirjastuse kogu maailmast. Lisaks toimuvad näituse raames mitmed lastele ja nooretele mõeldud töötoad ning avalikud giidituurid.

Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal graafiline disainer Indrek Sirkel ja kunstnik Anu Vahtra. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik aastatel tänaseks välja andnud 81 trükist. 2013. aastal avas Lugemik oma esimese raamatupoe Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) hoovil ning 2017. aastal koostöös Tallinna Kunstihoonega poe teise asukoha kunstihoone fuajees. 2018. aastal ühines Lugemikuga graafiline disainer Ott Kagovere.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum on kõigile huvilistele avatud erialakeskus, mis kogub, säilitab ja esitleb kohalikku disaini ja tarbekunsti, korraldab rahvusvahelisi näitusi ning tutvustab nende valdkondade mitmetahulist olemust.

Näituse idee: Indrek Sirkel; Anu Vahtra
Näituse kujundus: Kaisa Sööt
Graafiline disain: Indrek Sirkel; Ott Kagovere
ETDM tiim: Kai Lobjakas, Ketli Tiitsar, Toomas Übner, Sandra Sirp
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Kunstiakadeemia

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink