Näitused
17.02.2018 — 29.04.2018
Näitus “Riik ei ole kunstiteos” Tallinna Kunstihoones
Katerina Gregose kureeritud rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus “Riik ei ole kunstiteos” avab uksed 16. veebruaril 2018 osana Eesti vabariigi 100. aastapäeva pidustuste kunstiprogrammist.
„Riik ei ole kunstiteos“ uurib riigi, rahvuse ja rahvusliku identiteedi keerukust ja problemaatikat ning nende praegust muutlikku olukorda Euroopas natsionalismi ja populismi taaselustumise tingimustes, pakkudes sellele teemale nüansirikkamat käsitlust, mis ulatub kaugemale tavapärasest vastandumise retoorikast. Tuues eri riikidest kokku üle kahekümne eripalgelise kunstniku, sh mitu uut tellimust, kaardistab näitus Mandri-Euroopa muutuvat poliitilist maastikku ja selle piire ning samuti eristava identiteedipoliitika probleemi.
Kuraatori esseed saab lugeda siit.
Näitusel osalevad kunstnikud (* tähistab uut tellimust)
Ewa Axelrad / Loulou Cherinet / Marta Górnicka / *Lise Harlev / *Femke Herregraven/ *Flo Kasearu / Thomas Kilpper / Szabolcs KissPál / *Stéphanie Lagarde / Ella Littwitz/ *Thomas Locher / Cristina Lucas / *Damir Muratov / *Tanja Muravskaja / *Marina Naprushkina / *Kristina Norman / Daniela Ortiz / Katarzyna Przezwańska / *Jaanus Samma / *Ivar Sakk / Larissa Sansour / *Jonas Staal / *Kristina Solomoukha & Paolo Codeluppi /
Pealinna keskväljaku ääres asuvas neljas kunstiasutuses, Tallinna Kunstihoones ja selle lisaruumides, Kunstihoone galeriis, Tallinna Linnagaleriis ning lähedalasuvas Vabaduse galeriis toimuv näitus juhatab meid ootamatu nurga alt läbi teemade, mis puututavad migratsiooni, majanduskriisi, mälupraktikaid ning avaliku ja isikliku ruumi hõõrdeseisundeid.
„Riik ei ole kunstiteos“ on Tallinna Kunstihoone panus Eesti Vabariik 100 programmi ning ühtlasi 2018. aasta näitusekava põhinäitus, mis on avatud 16. veebruarist 29. aprillini 2018. Näitusega kaasneb kirjastuse Lugemik välja antud, täielikult illustreeritud kataloog, mille on kujundanud Indrek Sirkel ning mille tekstide autorid on Katerina Gregos, Jonas Staal, Ivar Sakk ja Marek Tamm.
Eesti Vabariik 100 programmist
2018. aastal möödub sada aastat Eesti Vabariigi loomisest. Sünnipäevapidustused toimuvad 2017. aasta aprillist kuni 2020. aasta veebruarini. Lisateavet ürituste kohta leiab Eesti 100 veebilehelt.
Katerina Gregosest
Katerina Gregos on Brüsselis elav kuraator, kirjanik ja lektor. Kuraatorina uurib ta kunsti, ühiskonna ja poliitika vahelisi seoseid, keskendudes eeskätt demokraatia, inimõiguste, kapitalismi, kriisi ja muutuvate globaalsete tootmistsüklite teemadele. Ta on praegu 1. Riia Biennaali (2018) peakuraator ning Münchenis ja Samoses tegutseva Schwarzi Fondi kuraator.
Näituse kujundus: arhitektuuribüroo b210. Autorid: Aet Ader, Mari Hunt, Zane Kalnina, Kadri Klementi, Karin Tõugu.
Näitus “Riik ei ole kunstiteos” Tallinna Kunstihoones
Laupäev 17 veebruar, 2018 — Pühapäev 29 aprill, 2018
Katerina Gregose kureeritud rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus “Riik ei ole kunstiteos” avab uksed 16. veebruaril 2018 osana Eesti vabariigi 100. aastapäeva pidustuste kunstiprogrammist.
„Riik ei ole kunstiteos“ uurib riigi, rahvuse ja rahvusliku identiteedi keerukust ja problemaatikat ning nende praegust muutlikku olukorda Euroopas natsionalismi ja populismi taaselustumise tingimustes, pakkudes sellele teemale nüansirikkamat käsitlust, mis ulatub kaugemale tavapärasest vastandumise retoorikast. Tuues eri riikidest kokku üle kahekümne eripalgelise kunstniku, sh mitu uut tellimust, kaardistab näitus Mandri-Euroopa muutuvat poliitilist maastikku ja selle piire ning samuti eristava identiteedipoliitika probleemi.
Kuraatori esseed saab lugeda siit.
Näitusel osalevad kunstnikud (* tähistab uut tellimust)
Ewa Axelrad / Loulou Cherinet / Marta Górnicka / *Lise Harlev / *Femke Herregraven/ *Flo Kasearu / Thomas Kilpper / Szabolcs KissPál / *Stéphanie Lagarde / Ella Littwitz/ *Thomas Locher / Cristina Lucas / *Damir Muratov / *Tanja Muravskaja / *Marina Naprushkina / *Kristina Norman / Daniela Ortiz / Katarzyna Przezwańska / *Jaanus Samma / *Ivar Sakk / Larissa Sansour / *Jonas Staal / *Kristina Solomoukha & Paolo Codeluppi /
Pealinna keskväljaku ääres asuvas neljas kunstiasutuses, Tallinna Kunstihoones ja selle lisaruumides, Kunstihoone galeriis, Tallinna Linnagaleriis ning lähedalasuvas Vabaduse galeriis toimuv näitus juhatab meid ootamatu nurga alt läbi teemade, mis puututavad migratsiooni, majanduskriisi, mälupraktikaid ning avaliku ja isikliku ruumi hõõrdeseisundeid.
„Riik ei ole kunstiteos“ on Tallinna Kunstihoone panus Eesti Vabariik 100 programmi ning ühtlasi 2018. aasta näitusekava põhinäitus, mis on avatud 16. veebruarist 29. aprillini 2018. Näitusega kaasneb kirjastuse Lugemik välja antud, täielikult illustreeritud kataloog, mille on kujundanud Indrek Sirkel ning mille tekstide autorid on Katerina Gregos, Jonas Staal, Ivar Sakk ja Marek Tamm.
Eesti Vabariik 100 programmist
2018. aastal möödub sada aastat Eesti Vabariigi loomisest. Sünnipäevapidustused toimuvad 2017. aasta aprillist kuni 2020. aasta veebruarini. Lisateavet ürituste kohta leiab Eesti 100 veebilehelt.
Katerina Gregosest
Katerina Gregos on Brüsselis elav kuraator, kirjanik ja lektor. Kuraatorina uurib ta kunsti, ühiskonna ja poliitika vahelisi seoseid, keskendudes eeskätt demokraatia, inimõiguste, kapitalismi, kriisi ja muutuvate globaalsete tootmistsüklite teemadele. Ta on praegu 1. Riia Biennaali (2018) peakuraator ning Münchenis ja Samoses tegutseva Schwarzi Fondi kuraator.
Näituse kujundus: arhitektuuribüroo b210. Autorid: Aet Ader, Mari Hunt, Zane Kalnina, Kadri Klementi, Karin Tõugu.
08.12.2017
EKA kunstiõpetaja eriala magistrandid kutsuvad näitusele “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”
EKA kunstiõpetaja eriala magistrandid kutsuvad näitusele “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”
Reedel, 8. detsembril, avatakse Eesti Kunstiakadeemia fuajees Estonia pst.7, lühiajaline, aga tundeküllane näitus “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”. Näitus kestab vaid kolm päev, kuid teemad mida puudutatakse, kestavad sajandeid.
Näitus “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?” ühendab nelja kunstniku tööd, kes küsivad oma töödes mäletamise, eksisteerimise ja kohalolu järele. Liispet Undusk on fotode seeria abil võtnud luubi alla õpetaja tundelise poole, mis soovib olla nähtav. Carol Pahk otsib installatsiooni vahendusel meie südametes ruumi tähelepanuta jänud lähedaste jaoks. Karin Marley peegeldab päevakajast teemat välismaal töötavate isade kohaolekust. Jana Pokotylo uurib fantoomvalu olemust läbi maalikunsti.
Näituse avamine toimub 8. detsembril kell 16 ja jääb avatuks 11. detsembrini.
EKA kunstiõpetaja eriala magistrandid kutsuvad näitusele “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”
Reede 08 detsember, 2017
EKA kunstiõpetaja eriala magistrandid kutsuvad näitusele “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”
Reedel, 8. detsembril, avatakse Eesti Kunstiakadeemia fuajees Estonia pst.7, lühiajaline, aga tundeküllane näitus “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”. Näitus kestab vaid kolm päev, kuid teemad mida puudutatakse, kestavad sajandeid.
Näitus “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?” ühendab nelja kunstniku tööd, kes küsivad oma töödes mäletamise, eksisteerimise ja kohalolu järele. Liispet Undusk on fotode seeria abil võtnud luubi alla õpetaja tundelise poole, mis soovib olla nähtav. Carol Pahk otsib installatsiooni vahendusel meie südametes ruumi tähelepanuta jänud lähedaste jaoks. Karin Marley peegeldab päevakajast teemat välismaal töötavate isade kohaolekust. Jana Pokotylo uurib fantoomvalu olemust läbi maalikunsti.
Näituse avamine toimub 8. detsembril kell 16 ja jääb avatuks 11. detsembrini.
09.12.2017
EKA sisearhitektuuri osakond avab vaatetorni TREPP
EKA sisearhitektuuri 2. kursuse tudengitel on siiralt hea meel teatada, et RMK ja osakonna koostöös on valminud uus väikeehitis Tuhu rabas: vaatetorn TREPP. Avame TREPI Tuhu rabas laupäeval, 9. detsembril kl 14-16: kohale saab tulla nii oma transpordiga kui tellitud bussiga (BUSSI KOHAD ON NÜÜD TÄIS).
Palun tule.
Me ootame.
Kõikide küsimustega võib kirjutada Kirkele teiselt kursuselt: kirke.kalamats@artun.ee
EKA sisearhitektuuri osakond avab vaatetorni TREPP
Laupäev 09 detsember, 2017
EKA sisearhitektuuri 2. kursuse tudengitel on siiralt hea meel teatada, et RMK ja osakonna koostöös on valminud uus väikeehitis Tuhu rabas: vaatetorn TREPP. Avame TREPI Tuhu rabas laupäeval, 9. detsembril kl 14-16: kohale saab tulla nii oma transpordiga kui tellitud bussiga (BUSSI KOHAD ON NÜÜD TÄIS).
Palun tule.
Me ootame.
Kõikide küsimustega võib kirjutada Kirkele teiselt kursuselt: kirke.kalamats@artun.ee
03.11.2017 — 20.11.2017
Mari-Leen Kiipli isiknäitus “Passiflora” Hobusepea galeriis
Reedel, 3. novembril kell 18.00 avatakse Hobusepea galeriis MARI-LEEN KIIPLI isiknäitus “Passiflora”.
Mari-Leen Kiipli on õppinud fotograafiat Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja lõpetanud magistrantuuri Eesti Kunstiakadeemias fotograafia osakonnas. Lisaks on ta täiendanud end Viini Kaunite Kunstide Akadeemias. Ta on osalenud näitustel alates 2008. aastast. Mari-Leen Kiipli on Rundum artist-run space’i kaasasutaja ning elab ja töötab Tallinnas.
Oma töödes kasutab ta eri meediume nagu video, fotograafia ja installatsioon. Kohaspetsiifilised installatsioonid pööravad tihti tähelepanu vaataja kohalolule ning ajatajule. Videoinstallatsioon “Passiflora” läbib Hobusepea galerii kahte korrust ning loob ruumilise keskkonna läbipaistvustest ja peegeldumistest.
Näitus jääb avatuks 20. novembrini 2017.
Tänud: Artjom Jurov, Plekksepatöökoda, Salinas AS, Rundum.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
Mari-Leen Kiipli isiknäitus “Passiflora” Hobusepea galeriis
Reede 03 november, 2017 — Esmaspäev 20 november, 2017
Reedel, 3. novembril kell 18.00 avatakse Hobusepea galeriis MARI-LEEN KIIPLI isiknäitus “Passiflora”.
Mari-Leen Kiipli on õppinud fotograafiat Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja lõpetanud magistrantuuri Eesti Kunstiakadeemias fotograafia osakonnas. Lisaks on ta täiendanud end Viini Kaunite Kunstide Akadeemias. Ta on osalenud näitustel alates 2008. aastast. Mari-Leen Kiipli on Rundum artist-run space’i kaasasutaja ning elab ja töötab Tallinnas.
Oma töödes kasutab ta eri meediume nagu video, fotograafia ja installatsioon. Kohaspetsiifilised installatsioonid pööravad tihti tähelepanu vaataja kohalolule ning ajatajule. Videoinstallatsioon “Passiflora” läbib Hobusepea galerii kahte korrust ning loob ruumilise keskkonna läbipaistvustest ja peegeldumistest.
Näitus jääb avatuks 20. novembrini 2017.
Tänud: Artjom Jurov, Plekksepatöökoda, Salinas AS, Rundum.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
26.10.2017 — 14.11.2017
Evelin Saul ja Madlen Hirtentreu “Ülekanne” HOP galeriis
Neljapäeval, 26.oktoobril kell 18.00 avatakse HOP galeriis Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuriosakonna Evelin Sauli ja Madlen Hirtentreu esimene ühisnäitus “Ülekanne”.
Näitus jääb avatuks 14. novembrini.
Näitus on aktiivne ööpäevaringselt.
Galerii siseruum on külastuseks avatud
17.00- 20.00.
/Exhibition is active round the clock.
Gallery is internally open for visit
5pm- 8pm.
—
1632. aastal avaldas Galileo Galilei teose “Dialogo sopra i due massimi sistemi del mondo”(Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta). Eelmainitud raamatust on mõned leheküljed pühendatud arutelule laevast, mis lahkub Veneetsiast Aleposse. Sagredo, üks kõnelejatest, kujutleb pliiatsit, mis jätab nähtava märgi tervele teekonnale, alustades Itaaliast, lõpetades Süüriaga.
Veneetsialased mõtisklevat, kuidas on võimalik, et pardal jääb kõik liikumatuks, jättes samal ajal maha tuhande jardi pikkuse jälje. Nad avastavad, et tõest ja reaalset liikumist on võimalik kogeda eri perspektiividest, hõlmates sealhulgas ka seda, mil see päris liikumine on otsekui puuduv.
Näitus puudutab sise- ja välisala, liikudes instinktiivse, kontrolliva ja kontrollimatu vahel.
Kogejale jääb resonants.
Tähelepanu: Mehaanilisele inventarile ruumis on füüsiline juurdepääs piiratud
Ideest teostuseni: Evelin Saul ja Madlen Hirtentreu
Tehniline meeskond: Bruno ja Rünno Mander, Harri Liis, Ahto Härm
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Konesko
Tänud: EKKM, Mihkel Masso, Revo Koplus, Lilian Vellerand, Aksel Tamm, Eneli Järs, Jarmo Reha
—
Evelin Saul on omandanud magistrikraadi 2016.aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri erialal ning bakalaureusekraadi 2014.aastal keraamika erialal, sealjuures täiendanud end välisõpingutega Hispaanias (UGR, 2009) ja Prantsumaal (ÉSAD, 2010). Osaleb näitustel aastast 2010, sh Eestis, Taanis, Venemaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Ameerikas ning Kanadas. Käsitletavad teemad loomingus on väli-ja siseruumide vahelised suhted, taju, kohaspetsiifilisus.
Hetkel baseerub ja töötab Taanis.
Madlen Hirtentreu omandas magistrikraadi 2017.aastal Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja installatsiooni erialal. Ta on lõpetanud bakalauruse IED ülikoolis(IT), visuaalkunstide ja majanduse erialal.
Osaleb projektidel ja näitustel aastast 2014, sh Euroopas, Kanadas ja Venemaal.
Meediumi valikus püüab olla otsinguline, kasutades tihti erinevate vahendite/materjalide koostööd.
Käsitletavad teemad loomingus: psühholoogilised ja füüsilised üleminekud aines ja ruumis, mängides seeläbi vaataja ja enese võimekusega.
Evelin Saul ja Madlen Hirtentreu “Ülekanne” HOP galeriis
Neljapäev 26 oktoober, 2017 — Teisipäev 14 november, 2017
Neljapäeval, 26.oktoobril kell 18.00 avatakse HOP galeriis Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuriosakonna Evelin Sauli ja Madlen Hirtentreu esimene ühisnäitus “Ülekanne”.
Näitus jääb avatuks 14. novembrini.
Näitus on aktiivne ööpäevaringselt.
Galerii siseruum on külastuseks avatud
17.00- 20.00.
/Exhibition is active round the clock.
Gallery is internally open for visit
5pm- 8pm.
—
1632. aastal avaldas Galileo Galilei teose “Dialogo sopra i due massimi sistemi del mondo”(Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta). Eelmainitud raamatust on mõned leheküljed pühendatud arutelule laevast, mis lahkub Veneetsiast Aleposse. Sagredo, üks kõnelejatest, kujutleb pliiatsit, mis jätab nähtava märgi tervele teekonnale, alustades Itaaliast, lõpetades Süüriaga.
Veneetsialased mõtisklevat, kuidas on võimalik, et pardal jääb kõik liikumatuks, jättes samal ajal maha tuhande jardi pikkuse jälje. Nad avastavad, et tõest ja reaalset liikumist on võimalik kogeda eri perspektiividest, hõlmates sealhulgas ka seda, mil see päris liikumine on otsekui puuduv.
Näitus puudutab sise- ja välisala, liikudes instinktiivse, kontrolliva ja kontrollimatu vahel.
Kogejale jääb resonants.
Tähelepanu: Mehaanilisele inventarile ruumis on füüsiline juurdepääs piiratud
Ideest teostuseni: Evelin Saul ja Madlen Hirtentreu
Tehniline meeskond: Bruno ja Rünno Mander, Harri Liis, Ahto Härm
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Konesko
Tänud: EKKM, Mihkel Masso, Revo Koplus, Lilian Vellerand, Aksel Tamm, Eneli Järs, Jarmo Reha
—
Evelin Saul on omandanud magistrikraadi 2016.aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri erialal ning bakalaureusekraadi 2014.aastal keraamika erialal, sealjuures täiendanud end välisõpingutega Hispaanias (UGR, 2009) ja Prantsumaal (ÉSAD, 2010). Osaleb näitustel aastast 2010, sh Eestis, Taanis, Venemaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Ameerikas ning Kanadas. Käsitletavad teemad loomingus on väli-ja siseruumide vahelised suhted, taju, kohaspetsiifilisus.
Hetkel baseerub ja töötab Taanis.
Madlen Hirtentreu omandas magistrikraadi 2017.aastal Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja installatsiooni erialal. Ta on lõpetanud bakalauruse IED ülikoolis(IT), visuaalkunstide ja majanduse erialal.
Osaleb projektidel ja näitustel aastast 2014, sh Euroopas, Kanadas ja Venemaal.
Meediumi valikus püüab olla otsinguline, kasutades tihti erinevate vahendite/materjalide koostööd.
Käsitletavad teemad loomingus: psühholoogilised ja füüsilised üleminekud aines ja ruumis, mängides seeläbi vaataja ja enese võimekusega.
22.09.2017 — 20.11.2017
Klaasiosakonna üliõpilase Annika Mätliku teos valiti Stanislav Libenský Award 2017 näitusele Prahas
Stanislav Libenský Award (asutatud 2009. aastal) on ainus rahvusvaheline klaasikunsti konkurss-näitus maailmas, mis on mõeldud klaasi eriala lõpetajatele
Stanislav Libenský oli kõige silmapaistvam Tšehhi klaasikunstnik ja pedagoog 20. sajandil. Tema teoseid, mis on loodud koostöös Jaroslava Brychtovága on eksponeeritud muuseumides ja galeriides kogu maailmas. Lisaks loomingule õpetas ta Kunsti-, Arhitektuuri- ja Disainiakadeemias Prahas ja oli juht ja pedagoog Železný Brodi Klaasikoolis, kus ta töötas ja elas suurema osa oma elust.
See rahvusvaheline konkurss on mõeldud noorte klaasikunstnikele. Konkursi eesmärk on aidata kaasa noorte klaasikunstnike arengule, et võrrelda erinevaid lähenemisviise ja meetodeid klaasikunstile. Tšehhi Klaasi Galerii Prahas, kes on selle konkursi initsiaator ja peamine korraldaja, loodab, et see võistlus, millele järgneb alati ka näitus valitud töödest, aitab noortel kunstnikel siseneda klaasimaailma ja uurida selle potentsiaali.
Sel aastal osutus konkursil valituks klaasi eriala BA 2017. a. lõpetanu Annika Mätliku töö „Otsides ilu“ (juhendaja Tiina Sarapu), mis on eksponeeritud näitusel Prahas, Tšehhi Klaasi Galeriis 22.septembrist – 20 novembrini.
http://www.libenskyaward.com/en/
Klaasiosakonna üliõpilase Annika Mätliku teos valiti Stanislav Libenský Award 2017 näitusele Prahas
Reede 22 september, 2017 — Esmaspäev 20 november, 2017
Stanislav Libenský Award (asutatud 2009. aastal) on ainus rahvusvaheline klaasikunsti konkurss-näitus maailmas, mis on mõeldud klaasi eriala lõpetajatele
Stanislav Libenský oli kõige silmapaistvam Tšehhi klaasikunstnik ja pedagoog 20. sajandil. Tema teoseid, mis on loodud koostöös Jaroslava Brychtovága on eksponeeritud muuseumides ja galeriides kogu maailmas. Lisaks loomingule õpetas ta Kunsti-, Arhitektuuri- ja Disainiakadeemias Prahas ja oli juht ja pedagoog Železný Brodi Klaasikoolis, kus ta töötas ja elas suurema osa oma elust.
See rahvusvaheline konkurss on mõeldud noorte klaasikunstnikele. Konkursi eesmärk on aidata kaasa noorte klaasikunstnike arengule, et võrrelda erinevaid lähenemisviise ja meetodeid klaasikunstile. Tšehhi Klaasi Galerii Prahas, kes on selle konkursi initsiaator ja peamine korraldaja, loodab, et see võistlus, millele järgneb alati ka näitus valitud töödest, aitab noortel kunstnikel siseneda klaasimaailma ja uurida selle potentsiaali.
Sel aastal osutus konkursil valituks klaasi eriala BA 2017. a. lõpetanu Annika Mätliku töö „Otsides ilu“ (juhendaja Tiina Sarapu), mis on eksponeeritud näitusel Prahas, Tšehhi Klaasi Galeriis 22.septembrist – 20 novembrini.
http://www.libenskyaward.com/en/
12.10.2017 — 30.10.2017
EKA noore kunstniku preemianäitus: Kristina Õllek & Kert Viiart “You know you’ve become part of the view”
Kristina Õllek & Kert Viiart
13.10–30.10.2017
Hobusepea galerii
Hobusepea 2, Tallinn
Avamine 12.10.2017 kell 18:00
K–E 11:00–18:00
Kristina Õllek on kunstnik, kelle loomingu keskmes on peamiselt fotograafia, video- ja installatsioonikunst, keskendudes ruumi, objekti ja pildi vahelistele suhetele. Tema teosed tegelevad kaasaegse pildikultuuriga, analüüsides representatsiooni tähendust nüüdisaegses ühiskonnas. Peale selle on ta huvitatud kunstinäitusest kui formaadist ja selle dokumenteerimise nähtusest, vaadeldes kunstiteose dematerialiseerumise küsimusi ja digitaalkujutise mõju vaatajale.
Kert Viiart on graafiline disainer ja kunstnik. Tema tööd keskenduvad kaasaegse visuaalse kommunikatsiooni kasutustele ja muutustele praeguses ühiskonnas. Oma loomingus analüüsib ta tehnoloogia arengu mõju visuaalsele keelele ja uurib virtuaalsete represetatsioonide suhet igapäevaste objektide ja keskkondadega. Alates 2013. aastast teeb Kert Viiart koostööd Carl-Robert Kaggega, kellega nad moodustavad disainikollektiivi Stuudio Le60.
EKA noore kunstniku preemianäitus: Kristina Õllek & Kert Viiart “You know you’ve become part of the view”
Neljapäev 12 oktoober, 2017 — Esmaspäev 30 oktoober, 2017
Kristina Õllek & Kert Viiart
13.10–30.10.2017
Hobusepea galerii
Hobusepea 2, Tallinn
Avamine 12.10.2017 kell 18:00
K–E 11:00–18:00
Kristina Õllek on kunstnik, kelle loomingu keskmes on peamiselt fotograafia, video- ja installatsioonikunst, keskendudes ruumi, objekti ja pildi vahelistele suhetele. Tema teosed tegelevad kaasaegse pildikultuuriga, analüüsides representatsiooni tähendust nüüdisaegses ühiskonnas. Peale selle on ta huvitatud kunstinäitusest kui formaadist ja selle dokumenteerimise nähtusest, vaadeldes kunstiteose dematerialiseerumise küsimusi ja digitaalkujutise mõju vaatajale.
Kert Viiart on graafiline disainer ja kunstnik. Tema tööd keskenduvad kaasaegse visuaalse kommunikatsiooni kasutustele ja muutustele praeguses ühiskonnas. Oma loomingus analüüsib ta tehnoloogia arengu mõju visuaalsele keelele ja uurib virtuaalsete represetatsioonide suhet igapäevaste objektide ja keskkondadega. Alates 2013. aastast teeb Kert Viiart koostööd Carl-Robert Kaggega, kellega nad moodustavad disainikollektiivi Stuudio Le60.
05.10.2017 — 24.10.2017
Lauri Kiluski näitus “Süsteemne kaos” HOP galeriis
Lauri Kiluski näitus “Süsteemne kaos” HOP galeriis
Neljapäev 05 oktoober, 2017 — Teisipäev 24 oktoober, 2017
28.09.2017 — 14.01.2018
Tartmus tutvustab Art Allmäe loomingut näitusel „Paint It Black II”
28. septembril kell 18 avatakse Tartu Kunstimuuseumis Art Allmäe isikunäitus „Paint It Black II”. Tartmusi esimesel korrusel narratiivina kulgev väljapanek ammutab inspiratsiooni Venemaa poliitikast, rõhudes Allmäele omaselt efektsele esteetikale.
„Paint It Black II“ on loogiline jätk Allmäe kolmele eelmisele näitusele: „Cold War“ Draakoni galeriis (2014) ja EKKMis Köler Prize’il (2016) ning „Paint It Black“ Draakoni galeriis (2017).
Allmäe näitus lähtub 2015. aastal Venemaal jõustunud seadusest, millega salastati kõigi sõjaväelaste surma põhjused. Inimese hukkumist faktina varjata on keeruline, kuid peita saab surma asjaolusid. Ametliku selgituse kohaselt, kuid lähedastele üllatuslikult, viibisid võõrriigis hukkunud sõdurid sageli puhkusel. Kuuliaukudest hoolimata seisab lahkamispaberitel surma põhjusena südameatakk. Inimene on muudetud ressursiks, mida võib saata kuhu iganes, tegema mida iganes.
Avalikkusele kättesaadavates ametlikes dokumentides jäävad tumedamad teod mustaks maalitud lahtritena varjatuks. Tõe päevavalgele toomise katsed võrduvad riiklike huvide rikkumisega, mille eest saab karistada. Ka vabastab seadus riigi igasugusest vastutusest hukkunute, omaste ja avalikkuse ees ning kõrvaldab selgituste andmise ebameeldiva kohustuse. Salastamine tekitab paranoiasid ja paranoiadest kasvavad välja vandenõuteooriad. Ühest faktist saab terve draama.
Art Allmägi (s 1983) on eesti skulptor ja installatsioonikunstnik. Ta on õppinud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis kiviraiumist ja sepatööd, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (BA) ning Eesti Kunstiakadeemias (MA) skulptuuri ja installatsioonikunsti. Kunstniku loomingut iseloomustab julgete, sageli vulgaarsete, humoorikate ja šokeerivate teemavalikute ning märkimisväärselt professionaalsete tehniliste oskuste hästi tasakaalustatud sümbioos.
Kuraator: Joanna Hoffmann
Graafiline kujundaja: Valter Jakovski
Näituse meeskond: Richard Adang, Nele Ambos, Merli-Triin Eiskop, Karl Feigenbaum, Liis Haasma, Margus Joonsalu, Hanna-Liis Kont, Heiti Kulmar, Julia Polujanenkova, Anti Saar, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Kristo Tamm, Ago Teedema ja Piia Õunpuu
Täname: Alo Allmägi, Aap Allmägi, Rael Artel, Jass Kaselaan, Sander Haugas, Kristi Kongi ja Raido Tõnts
Näitusega kaasneb rohke pildimaterjali ja intervjuuga varustatud kataloog, mis annab ülevaate Art Allmäe viimasest neljast veneteemalisest näituseprojektist.
Näitust saadab haridusprogramm erinevatele sihtrühmadele.
Rohkem infot: Kristel Sibul, kristel@tartmus.ee, 5881 7801.
Näituse koostamist ja trükise väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Joanna Hoffmann
Tartu Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kuraator
+372 5284955
Tartmus tutvustab Art Allmäe loomingut näitusel „Paint It Black II”
Neljapäev 28 september, 2017 — Pühapäev 14 jaanuar, 2018
28. septembril kell 18 avatakse Tartu Kunstimuuseumis Art Allmäe isikunäitus „Paint It Black II”. Tartmusi esimesel korrusel narratiivina kulgev väljapanek ammutab inspiratsiooni Venemaa poliitikast, rõhudes Allmäele omaselt efektsele esteetikale.
„Paint It Black II“ on loogiline jätk Allmäe kolmele eelmisele näitusele: „Cold War“ Draakoni galeriis (2014) ja EKKMis Köler Prize’il (2016) ning „Paint It Black“ Draakoni galeriis (2017).
Allmäe näitus lähtub 2015. aastal Venemaal jõustunud seadusest, millega salastati kõigi sõjaväelaste surma põhjused. Inimese hukkumist faktina varjata on keeruline, kuid peita saab surma asjaolusid. Ametliku selgituse kohaselt, kuid lähedastele üllatuslikult, viibisid võõrriigis hukkunud sõdurid sageli puhkusel. Kuuliaukudest hoolimata seisab lahkamispaberitel surma põhjusena südameatakk. Inimene on muudetud ressursiks, mida võib saata kuhu iganes, tegema mida iganes.
Avalikkusele kättesaadavates ametlikes dokumentides jäävad tumedamad teod mustaks maalitud lahtritena varjatuks. Tõe päevavalgele toomise katsed võrduvad riiklike huvide rikkumisega, mille eest saab karistada. Ka vabastab seadus riigi igasugusest vastutusest hukkunute, omaste ja avalikkuse ees ning kõrvaldab selgituste andmise ebameeldiva kohustuse. Salastamine tekitab paranoiasid ja paranoiadest kasvavad välja vandenõuteooriad. Ühest faktist saab terve draama.
Art Allmägi (s 1983) on eesti skulptor ja installatsioonikunstnik. Ta on õppinud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis kiviraiumist ja sepatööd, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (BA) ning Eesti Kunstiakadeemias (MA) skulptuuri ja installatsioonikunsti. Kunstniku loomingut iseloomustab julgete, sageli vulgaarsete, humoorikate ja šokeerivate teemavalikute ning märkimisväärselt professionaalsete tehniliste oskuste hästi tasakaalustatud sümbioos.
Kuraator: Joanna Hoffmann
Graafiline kujundaja: Valter Jakovski
Näituse meeskond: Richard Adang, Nele Ambos, Merli-Triin Eiskop, Karl Feigenbaum, Liis Haasma, Margus Joonsalu, Hanna-Liis Kont, Heiti Kulmar, Julia Polujanenkova, Anti Saar, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Kristo Tamm, Ago Teedema ja Piia Õunpuu
Täname: Alo Allmägi, Aap Allmägi, Rael Artel, Jass Kaselaan, Sander Haugas, Kristi Kongi ja Raido Tõnts
Näitusega kaasneb rohke pildimaterjali ja intervjuuga varustatud kataloog, mis annab ülevaate Art Allmäe viimasest neljast veneteemalisest näituseprojektist.
Näitust saadab haridusprogramm erinevatele sihtrühmadele.
Rohkem infot: Kristel Sibul, kristel@tartmus.ee, 5881 7801.
Näituse koostamist ja trükise väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Joanna Hoffmann
Tartu Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kuraator
+372 5284955
01.10.2017 — 06.10.2017
Fotograafia professori Marge Monko installatsioon Vabaduse väljakul
Marge Monko “Veatu, õmblusteta”.
Välibänneri-installatsioon Tallinna Fotokuu raames
Suureformaadiline kahest osast koosnev bänner taasesitab 1930ndatel aastatel Ameerika Ühendriikides toodetud sukkade reklaamfotot, mis on leitud 1937. aastal avaldatud raamatust „Photography in the Modern Advertisement”. Fotol on naise käed, mis demonstreerivad sukapaari läbipaistvust, mis on samuti installatsiooni üheks märksõnaks – esmalt fotol olevate sukkade, teisalt bänneri läbipaistvus, tänu millele suhestuvad ülisuures mõõtkavas kujutatud käed taustal oleva arhitektuurse keskkonnaga. Monko on viimastel aastatel jälginud naiselikkuse representatsiooni reklaamkujutistel ja vaateakendel. Ta oma loomingus kasutanud ja kohandanud nii sukkade, käekellade kui ehete reklaamfotosid.
Marge Monko on Tallinnas elav kunstnik ning EKA fotograafia osakonna professor. Monko töötab fotograafia-, video- ja installatsiooni meediumites. Alates 2007. on ta osalenud näitustel nii Eestis kui mujal maailmas.
Tänud: Neeme Külm, Jaana Jüris, Marje Eelma (Tuumik Stuudio)
Fotograafia professori Marge Monko installatsioon Vabaduse väljakul
Pühapäev 01 oktoober, 2017 — Reede 06 oktoober, 2017
Marge Monko “Veatu, õmblusteta”.
Välibänneri-installatsioon Tallinna Fotokuu raames
Suureformaadiline kahest osast koosnev bänner taasesitab 1930ndatel aastatel Ameerika Ühendriikides toodetud sukkade reklaamfotot, mis on leitud 1937. aastal avaldatud raamatust „Photography in the Modern Advertisement”. Fotol on naise käed, mis demonstreerivad sukapaari läbipaistvust, mis on samuti installatsiooni üheks märksõnaks – esmalt fotol olevate sukkade, teisalt bänneri läbipaistvus, tänu millele suhestuvad ülisuures mõõtkavas kujutatud käed taustal oleva arhitektuurse keskkonnaga. Monko on viimastel aastatel jälginud naiselikkuse representatsiooni reklaamkujutistel ja vaateakendel. Ta oma loomingus kasutanud ja kohandanud nii sukkade, käekellade kui ehete reklaamfotosid.
Marge Monko on Tallinnas elav kunstnik ning EKA fotograafia osakonna professor. Monko töötab fotograafia-, video- ja installatsiooni meediumites. Alates 2007. on ta osalenud näitustel nii Eestis kui mujal maailmas.
Tänud: Neeme Külm, Jaana Jüris, Marje Eelma (Tuumik Stuudio)