Rubriik: Tekstiilidisain

Aprillis ja mais on kõigil tänavustel sisseastujatel ja ka teistel huvilistel, kellele EKA erialad huvi pakuvad, võimalik osaleda erinevates EKA disainiteaduskonna erialasid tutvustavates töötubades. Kõik töötoad toimuvad Eesti Kunstiakadeemias kohapeal.

REGISTREERU TÖÖTUBADESSE SIIN

Hetkel on valikus järgmised töötoad:

1. Klaas, keraamika, ehe ja sepis

EKA materjalikunstid ehk klaasi, keraamika, ehte ja sepise osakonnad korraldavad 12. aprillil õppimisvõimalusi ning osakondi tutvustava ürituse. Näha saab põnevaid demosid – tuld ja tossu, sulavat klaasi, metalli ja hõõguvat keraamikat. Kindlasti saab erinevate materjalidega ka ise lähemat tutvust teha. Oodatud on kõik, kellel huvi kunsti, disaini ning erinevate elementide koostöös muundatavate materjalide vastu. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 15 osalejat.

Toimumisajad:

• 12.04. kell 10–11.30
• 12.04. kell 12–13.30
• 12.04. kell 14–15.30

2. Tekstiilidisain: nunoviltimine

Töötuba keskendub nunoviltimisele, mis võimaldab omavahel ühendada erinevaid materjale – villa on võimalik kokku vanutada nii siidi, kui ka puuvillkangaga. Valmib lausmaterjal, mida saab vormida tegemise käigus ja mille viimistlemisel ei ole vaja kasutada õmbluseid. Igal töötoas osalejal on võimalus valmistada rõivadetail. Töötoas osalemine annab võimaluse täiendada sisseastumiseks vajalikku loomingulist portfooliot. Viltimise töötuba tutvustab tekstiilidisaini eriala võimalusi bakalaureuseõppekaval Moe-, tekstiili ja aksessuaaridisain (BMAT). Juhendavad tekstiilidisaini 2. kursuse tudengid Lilli Ann Linno ja Vivian Vuks. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 15 osalejat.

Toimumisajad:

• T 30.04 kl 17-18.30
• T 07.05 kl 17-18.30
• T 14.05 kl 17-18.30
• T 21.05 kl 16-17.30

3. Moedisain: drapeerimine

Töötuba pakub osalejatele võimaluse eksperimentaalsete loomingunäidete valmistamiseks. Leiame kangaste, lõigete ja struktuuridega katsetades uusi lahendusi drapeerimise kunstile, kus loovuse ja eneseväljenduse platvormiks muutuvad pisikesed mannekeenid. Töötoas osalemine annab võimaluse täiendada oma loomingulist portfooliot, mida esitada EKA vastuvõtukomisjonile. Töötuba juhendab Maria Roosiaas, moedisaini eriala 3. kursuse tudeng. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 12 osalejat.

Toimumisajad:

• 26.04.kl 14-15.30
• 03.05 kl 14-15.30
• 10.05 kl 14-15.30

REGISTREERU TÖÖTUBADESSE SIIN

Lisainfo:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

Aprillis alustavad 2024. aasta akadeemiliste töötajate konkursi kandidaatide avalikud venia legendi loengud.

NB! Videote parool on Faw1!.ec

15. aprill ruumis A-501

Klaasidisaini dotsent, BA eriala juht, osakonna juhataja (1,0 ametikohta)
kell 11.30 Andra Jõgise loeng “Pool tühi & täitsa täis”

Tootedisaini teooria ja ajaloo dotsent (0,75 ametikohta)
kell 12.30 Triin Jerlei loeng “Jagatud ja isiklikud (aja)lood disainis”

29. aprill ruumis A-501

Animatsiooni osakonna dotsent (1,0 ametikohta)
kell 13.30 Lilli-Krõõt Repnau loeng “Me jutustame endale lugusid, selleks et elada…”

29. aprill ruumis A-501

Tekstiilidisaini professor (1,0 ametikohta)
kell 15.00 Kärt Ojavee loeng “Tekstiil vahealadel”

30. aprill ruumis A-501

Graafilise disaini dotsent (0,5 ametikohta)
kell 11.00 Kert Viiarti loeng “Uurimustöö graafilise disaini hariduses ja praktikas”

Moedisaini dotsent (0,5 ametikohta)

kell 12.00 Anu Samarüütel-Longi loeng “Mõtteta või mõttega, vaikuses või müras. Loomise rada”
kell 13.00 Catlin Kaljuste loeng “Kestlikkus ja ilusad teod”

3. mai ruumis A-501

Interaktsioonidisaini dotsent (0,75 ametikohta)

kell 10.30 Nesli Hazal Oktay’ loeng “Interaction Design of Our Future(s)”
kell 11.30 Emrecan Gülay’ loeng “Empowering Human Creativity: Bridging the Physical and Digital Worlds in Interaction Design and Education”
kell 12.30 Velvet Sporsi loeng “Inter-Personal, Inter-Connected, Inter-Faced: Exploring Technology as a Tool for Relationality”

Interaktsioonidisaini dotsendi kandidaatide loengud on inglise keeles

Olete kõik oodatud kuulama!

Vestlus- ja loengusarja „Millal on disain?“ märtsikuu loengu peab kunstnik ja disainer Kärt Ojavee, kes ühendab oma teostes uusi tehnoloogiaid traditsiooniliste käsitöövõtetega. Ta on Eesti Kunstiakadeemias külalisprofessor ning juhib koos Juss Heinsaluga alates 2023. aastast magistriõppekava taidestuudium.

Ojavee on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna ning kaitses 2013. aastal doktoritööd „Active Smart Interior Textiles: Interactive Soft Displays“, mille tulemusel valmis sari hübriidmaterjale ja interaktiivseid tekstiile. 2012. aastal toimus Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „UUO“ (Undefined Useful Objects) ehk määratlemata kasulikud objektid – kogum esemeid, mille puhul on küll oluline funktsionaalsus, kuid see on veel kujunemisprotsessis. Väljapanekus oli väljas muuhulgas interaktiivsete tekstiilide „Symbiosise“ projekt, mida Ojavee arendas koos Eszter Ozsvaldiga. Alates 2013. aastast teeb Ojavee koostööd disainer Johanna Ulfsakiga. Nende ühiseid projekte iseloomustab kaasaegsete tehnoloogiate ja traditsionaalsete tehnikatega eksperimenteerimine. Ühise tegevuse tulemusel on sündinud installatsioonid „Live Streams“ (2016) ja „Save As“ (2018). Viimane koosnes igavesti kestma loodud materjalidest (süsinikkiud, fiiberoptiline kiud, klaaskiud ja PVC).

Ojavee veab koos Annika Kaldoja ja Marie Vihmariga materjalide arendamise ja kujundamise stuudiot Stuudio Aine. Nad on koos kureerinud näitused „Materjal I“ (2019) ja „Materjal II“ (2023), millest viimane toimus Veneetsia disainibiennaalil. Ta tegeleb eksperimentaalsete materjalide loomisega, näiteks 2020. aastal toimunud näitusele „Leviaatan: Paljassaare peatükk“ Kai kunstikeskuses lõi Ojavee teosed meresaadustest koosnevast nahasarnastest materjalidest. 2023. osales ta töödega näitustel nagu „Kohanemise kunst“ Kadrioru kunstimuuseumis, Reykjavíkis toimuval Sequences biennaalil ning Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis „Uneversum. Rütmid ja ruumid“ ning koostas EKA galeriis näituse „Nanomaterjal nr. 399“, mis tutvustas nanomaterjalide projekti „Taastuva bioressursi väärindamisel põhinevate nanomaterjalide ja -tehnoloogiate arendamine“ tulemusi.

Lisaks teadustööle ja uute materjalide loomisele tegeleb ta muusika, lavakujunduse ja kostüümidisainiga.

Ojavee on pälvinud Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia 2012 ja 2023 ning 2014. aastal oli ta kunstiauhinna Köler Prize nominent.

Avatud publikuprogrammis „Millal on disain?“ tutvustavad oma tööd tegevdisainerid ning ajaloost räägivad valdkonnas pikemalt tegutsenud professionaalid. Sari lähtub disaini mõiste pidevast laienemise, piiritlemise, hägustumise ja sõnastamise vastandlikest protsessidest. Disaini mitmetahulisus ja muutumine ajas on paratamatu ning põnev. Et arusaada sellest, mis ja millal on disain, soovime avada selle tähenduse kihistusi laiemale huviliste ringile.

Loengud ja vestlused on avatud kõigile huvilistele ning salvestusi on võimalik järele vaadata muuseumi YouTube’i kanalil. Osalemine toimub sündmuse piletiga, mille hind on neli eurot. Eelnev registreerimine pole vajalik.

Graafiline disain: Indrek Sirkel, foto: Virge Viertek
Sarja kureerivad Kai Lobjakas ja Sandra Nuut
Toetab Eesti Kultuurkapital

Juba 27. veebruaril avaneb Viru Keskuse aatriumis Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite eksperimentaalvormide näitus “KARDINAALNE.” Moekunstnik Liisi Eesmaa ja visuaalkunstnik Flo Kasearu juhendamisel sündinud loomeprojekt tõstatab küsimuse kardinaalsete muutuste vajadust materjalide taaskasutuses.

Näituse “Kardinaalne” avamine leiab aset Viru Keskuse aatriumis 27. veebruaril, kell 16.00 ning jääb avatuks 12. märtsini. Näituse külastus on tasuta.

Läbi kaheksa aasta toimunud eksperimentaalvormide näituste missiooniks on kujunenud materjalijääkide õiglane, loominguline ja inspireeriv kasutamine disainis. Aina teravamalt püsituva probleemi tuules tuli sel korral autoritel dekonstrueerida enda jaoks kardinad ja luua neile uus identiteet. Protsessi käigus äratasid EKA tudengid ellu 18 eksperimentaalset organismi, millest igaüks jutustab kardinaalselt eri lugu kuid kõik toetavad sama eesmärki – teadvustada meid ümbritseva kesskkonna olukorda ning leida võlu asjadest, mille parim enne on juba möödas. Algmaterjaliks olid seejuures Sunoreki ja Avaeksperdi tootmisest ülejäänud aknaribid, voldikkardinad ning rulood. Lisaks visioonile ja suurele materjalihulgale, käis protsessiga kaasas ka pöörane hulk tööd – näiteks neelas  teos “Tants habemenugadel” 150 meetrit metallribi ja 419 kruvi ning “Dardin” nõudis 12h üksnes materjali lihvimiseks. Selleaastasesse installatsiooni disaini on kaasatud ka EKA noored sisearhitektid, kes lisaks nöituse kujendusele panustasid ka targa materjalikaustuse läbimõtlemisle. Näiteks on infotehvlid seejuures loodud käsitrükki kasutades, võimaldades ellimineerida vinüükleepsude kasutuse.

Moedisainer ja valminud vormide juhendaja Liisi Eesmaa sõnab: ” Seekordse kursuse üks keerulisemaid küsimusi oli kuidas panna suhteliselt tuim ja kandiline kardinajääk voolama, roomama ja lendama? Luua millestki nii tehislikust midagi orgaanilist ja dünaamilist? Läbi lõputute katsetuste ja puudulike unetundide ärkasid ellu pööraselt põnevad mutant-karakterid. See kursus oli tõeline seiklus ja äge oli olla sellise segase ekskursiooni üks juhte!””. ”Mul oli see kord juhendada kardinaalselt super kamp! Eksperimentaalvorm õpetab lisaks kardina tagant välja mõtlemisele ka hindama oma kardinaalselt ägedate kursusekaaslaste olulisust, kes üksteist läbi loomeprotsessi julgustavad,” nentis aga kunstnik ja teine juhendaja Flo Kasearu.

Näitust võõrustab eksperimentaalvormide pikaajaline partner Viru Keskus. Keskuse turunduse- ja kommunikatsioonijuhi Kristel Sooaru mõtestab partnerlust järgmiselt: “Teame kõik, et moe- ja tekstiilitööstuse keskkonna jalajälg on üks suuremaid, samas on hulgaliselt väljakutseid materjaliringluse tehnoloogiate ja laiemalt tarba tarbimise osas. Seetõttu on meil heameel teha koostööd EKA´ga, kes suunab tudengeid läbi vormimängude mõtisklema oma tegevuse sisulise vastutuse peale ning samas suudab selle mõtteprotsessi vormistada visuaalselt huvitavaks lahenduseks. Kutsume kõiki seda ideede tulevärki nautima ning mõtisklema igaühe isikliku jalajälje ja vastustuse peale”.

Teosed on eksponeeritud ligi neljameetristel taaskasutatavatel kangapannoodel, mille autoriks on tunnustatud moefotograaf Riina Varol. Antud ekspositsioon annab külastajale võimaluse aktiivselt kaasa mõelda tarbimisühiskonna kriitiistele aspektidele, viies vaataja omamoodi võimaluste inspiratsioonirännakule.

Näituse “Kardinaalne” avamine leiab aset Viru Keskuse aatriumis 27. veebruaril, kell 16.00 ning jääb avatuks 12. märtsini. Näituse külastus on tasuta.

Kunstnikud: Helina Raud, Jürgen Sinnep, Hanna Eliise Lahe, Angela Aavik, Meeli Kombe, Anjali Venkatasubramanian, Eleonor Tingas, Pauline Ööpik, Morgan Kinna, Karmel Kibena, Lilli Ann Linno, Anna Maria Teras, Hannabel Kaal, Ringo Roots, Rose-Marie Riitsalu, Vivian Vuks, Epp Vislapuu

Sisearhitektid: Linda Marie Zimmer, Emily Marin, Simona Aleksandra Porta, Marcus Kask, Susann Vahe, Anni Kärmik, Caitlyn Kesa, Arnold Zagurski, Villem Reimann, Kairi Mändla, Christine Rõõm, Nelelis Tasa

Vormide juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu

Ruumiloome juhendajad: Annika Kaldoja, Harold Kiisler, Gregor Taul

Produktsioon: Piret Puppart

Graafiline disain: Pille-Riin Valk, Markus Laanisto

Fotode kunstiline juht: Liisi Eesmaa

Fotograaf: Riina Varol

MUAH: Mammu

Modellid: Lola Terra (Agency Icon), Äli Enrietta (E.M.A. Model Management)

Toetajad: Viru Keskus, EKA, KIU, Caparol, Sunorek, Avaeksperdid, Fazer, Mull Drinks, Levier.

Lisainformatsioon: piret.puppart@artun.ee, Helen.Kikkas-Tikerpe@virukeskus.com

Ürituse FB: https://fb.me/e/6GiOVMzt3

EKA avatud uste päev toimub 29. veebruaril 2024!

Text

Programm ja registreerumine: https://www.artun.ee/sisseastumine/tere-tulemast/avatud-uste-paev/

Kunstnik Maryliis Teinfeldt-Grins avab neljapäeval, 18. jaanuaril kell 19 Tütar galeriis isikunäituse “Kes mäletab viimasena, kes mäletab paremini?”.

Näituse keskmes on Kadrina kogukonna ühistööna valminud viie meetri pikkune rüiuvaip, läbi mille avaneb lugu 1977. aastal Lääne-Virumaal kadunud külast ja mäest.

Koplimetsa on ajalooline Kadrina kihelkonna küla, mis moodustati 1877. aastal. Küla kaotati 1977. aastal, mil talud asendati kolhoosiga ning inimesed asustati taluhoonetest ümber korrusmajadesse. Paralleelselt teostati muudatusi ka kohalikus looduses, neist kõnekaim on neljakilomeetrise oosivalli, Niinemäe, maastikust eemaldamine. Mäest saadud kruusa kasutati lähedalasuvate militaarobjektide ning Tapa – Loobu maantee ehitamiseks. See episood ei ole Eesti ajaloos eriskummaline. Sääraseid külasid on Eestis rohkelt. Kadumaläinud Koplimetsa aitab ühe näitena jutustada kogu Eesti ja laiemalt kogu meie regiooni lugu.

Maryliis Teinfeldt-Grins on ise sellest kadumaläinud külast pärit, on oma lapsepõlve veetnud selle maastikuga lävides. Olenemata sellest, et kunstnik on Koplimetsa külas üles kasvanud, ei olnud ta koha rikkalikust ajaloost teadlik. Avastades, et vanemad kohalikud kui viimased mäletajad, ei ole kandnud pärimust edasi, asus kunstnik teostama uurimustööd, et taastada mälu sellest, milline oli tema kodukoht enne, kui võõras võim selle enda vajaduste katmiseks ümber kujundas.

Näituse keskne teos, viie meetri laiune rüiutehnikas kootud vaip, valmis pooleteise kuu jooksul Kadrina rahvamajas kunstniku ning sadade vabatahtlike kogukondliku ühistööna. Kunstniku sõnul on rüiutehnika sobilik Koplimetsa ja Niinemäe lugu edasi andma, sest just nagu on ajaloolises mälus palju seda, mis ununeb, läheb ka rüiutehnikas kududes algne kavand justkui kaduma.

Maryliis Teinfeldt-Grins (1993) on tekstiili- ja installatsioonikunstnik, kes käsitleb loomingus mäletamist ja Lääne-Virumaa külamaastike, viljeledes peamiselt tikandit ja gobelääni ning murdekeelset luulet. Ta on õppinud tekstiilikunsti Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Läti Kunstiakadeemias ning kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias.

Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat ja Adamson-Ericu muuseumi poolt välja antava Adamson-Ericu stipendiumi laureaat. 2019. aastal pälvis Teinfeldt-Grins Eesti Tekstiilikunstnike Liidu poolt välja antava Aasta Tekstiilikunstniku preemia.

Maryliis Teinfeldt-Grinsi näitus jääb Tütar galeriis avatuks 25. veebruarini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni kell 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani kell 14:00-18:00.

Näituse toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Kadrina rahvamaja, UAB Teksrena ja Elpec Ehitus.

Kunstnik tänab: Ahto-Lembit Lehtmets, Kevin, Maarika ja Enely Teinfeldt, Francesco Rosso, Zane Shumeiko, Johanna Mauer, Ille Ambos.

www.tutar.ee

Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus
14.12.2023 -13.01.2024

13. detsembril kell 17 avatakse ARS Kunstilinnaku projektiruumis Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus ETTE/VAATLIK.

Mis seostub sõnaga ettevaatlik? Kas esimesena meenub ettevaatlikkus, alalhoidlikkus, pelgus millegi ees, mis võib juhtuda? Või tundub põnev mõelda ettepoole vaatamisest, tulevikuootusest mis silmapiiril vaevumärgatavalt terendamas? Näituse teema pakub mõlemat võimalust.

1993. aastal asutatud Eesti Tekstiilikunstnike Liidul on lõppemas kolmekümnes tegevusaasta, mis viib mõtted nii tulevikku kui ahvatleb tagasi vaatama. Liit on aastatega suuremaks kasvanud nii liikmete arvult kui tegevuse ulatuselt, algatades rahvusvahelist koostööd ning pakkudes liikmetele igal aastal osalemisvõimalust näitustel ja suvistes töötubades. Liit on oma liikmete nägu, rikkalik ja mitmekülgne näituste ja autorite kaleidoskoop on talletatud kaks korda aastas ilmuvas väljaandes Koiliblikas. Kuhu edasi? Ettevaatlikult või ette poole vaadates? Aastanäitus avab teemat läbi tekstiilikunstile omaste meediumite, tehnikate ja mõtteviiside.

Näitusel osalevad: Ehalill Halliste, Sigrid Huik, Elna Kaasik, Mariann Kallas, Krista Leesi, Aet Ollisaar, Kadi Pajupuu, Ene Pars, Erika Pedak, Marilyn Piirsalu, Tiina Puhkan, Anu Raud, Tuuli Reinsoo, Ilme Rätsep, Ülle Saatmäe, Malle-Maria Sild, Zane Shumeiko, Ljudmila Swarczewskaja, Aune Taamal, Reet Talimaa, Erika Tammpere, Milvi Thalheim, Svetlana Todurova, Liisa Torsus, Kerttu Varik.

Näitusega kaasneb kolmel laupäeval toimuv publikuprogramm:
16. detsembril on näitus avatud kell 12-16 ning kell 13 tutvustab näitust tekstiilikunstnik Kadi Pajupuu.

Kell 13-16 saavad huvilised tutvuda Aasta Tekstiilikunstnik 2022 Elna Kaasiku stuudioga ARS Kunstilinnakus.

Samuti on kell 13-15 avatud Zane Shumeiko stuudio aadressil Tondi 1 ( 2. korrus, ruum nr.208).

Kell 15-17 toimub samas paberil vabakäetikandi töötuba (eelregistreerimisega). Info registreerimise kohta siin:
6. jaanuaril on näitus avatud kell 12-16, näitust tutvustavad autorid.
13. jaanuaril on näitus avatud kell 12-16, toimuvad noortele suunatud tegevused. Huvilistele tutvustab näitust Aet Ollisaar ning näituse lahtioleku viimastel tundidel saab näituseruumis kohtuda osalevate autoritega.

Näituse kujundus Madis Liplap, graafiline kujundus Kadi Pajupuu
Näitust korraldab ETeKL juhatus
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit

https://tekstiilikunst.ee/
@eestitekstiilikunst

Näitus on avatud E-R kell 12-18, L 16.12, 6.01 ja 13.01 kell 12-16

Nanomaterjal nr. 399
08.11—30.11.2023
Avamine: 07.11 kell 18.00

Madis Kaasik (s. 1989) töötab Eesti Kunstiakadeemias digitaalse tootmise ja mehhatroonika labori juhina. Ta on ka inseneri- ja mehaanilise projekteerimise stuudio Protoinvent OÜ asutaja. Madise peamisteks huvideks on elektromehaaniliste seadmete projekteerimine ja valmistamine idufirmadele, kunstnikele ja teadlastele. Masinaehitusprotsessid pakuvad talle huvi seetõttu, et nende protsesside loominguline pool hõlbustab loomingulisi tegevusi.

Gelatex Technologies OÜ on materjalitehnoloogia ettevõtte, mis arendab ja toodab nanokiulisi materjale. Tegemist on materjalidega, mis koosnevad fiibritest, mis on kuni 100 korda väiksemad kui inimese juuksekarv. Gelatex keskendub käesolevalt just biotehnoloogiaga seotud valdkondadele, eriti in vitro 3D rakukultuurile ning koetehnoloogiale. Samuti on projekte käimas ka ravimiarenduse, haavaravi ja kultiveeritud liha suunal. Gelatexis on rahvusvaheline entusiastidest ja lahendustele suunatud inimestest koosnev meeskond, kelle taust on materjalitehnoloogias, mehaanikas, biokeemias, mikrobioloogias, turunduses, müügis ja äriarenduses. 

*

Vaid nanoskaalas märgatavad väiksed osakesed moodustavad suurima avastamata müsteeriumi. Väikeste kübemetena keerlevad need osakesed nagu helendavad mardikad, luues pimeduses oma sümfooniaid. 

Miniatuurne suurus ei piira nende hiilgust vaid annab neile vabaduse liuelda läbi pragude, koguneda ja ehitada uusi universumeid, mis jäävad inimestele kaugeltki tabamatuks.  Kuid milleks?

Et sosinal elu keerukasse kangasse saladusi lõimida. Väksed elemendid on peidetud igapäevase vaatepildi loori alla. Kuigi neid ei ole näha, tegutsevad nad harmoonias, vormides paratamatut saatust.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Haridus- ja Noorteamet

Reedel, 6. oktoobril algusega kell 11.00 toimub Heimtalis EKA tekstiiliosakonna algjõu, Anu Raua, juubelile pühendatud konverents, mis kannab tema loomingust, elutööst ja pärandist inspireerituna pealkirja “Pärandvara”.

Maikuus tähistas üks omanäolisemaid ja mitmekülgsemaid eesti tekstiilikunstnikke, emeriitprofessor ja akadeemik Anu Raud 80. sünnipäeva. Oma elu jooksul on ta erinevate rollide – tekstiilikunstnik, õppejõud, emeriitprofessor, akadeemik, kirjanik, talupidaja, vanavarakoguja, muuseumiarendaja – kaudu inspireerinud ja harinud väga palju erinevaid ja erinevas vanuses tekstiili- ja rahvakultuurihuvilisi, tulevasi ja juba aktiivselt toimetavaid käsitöömeistreid ja kunstnikke, kooli- ja lasteaialapsi.

Juubelikonverentsi päeva ERMi Heimtali muuseumi rahvamajas Viljandimaal täidavad arutelud pärandi, sealhulgas selle kogumise, tutvustamise ja õpetamise üle.

Konverentsil osalemine on tasuta, kuid palume hiljemalt 3. oktoobriks registreeruda. Osalejate arv on piiratud.

Päevakava ja registreerimisvormi leiab siit.

30. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Katarina Kruusi, Liina Leo, Eugenio Marini ja Ingrid Helena Pajo grupinäitus „Läbi udu ja kivide“.

Näitusel taaskogunevad kunstnikud, et oma loomingulisi teekondi üheks elavaks ja hingavaks organismiks punuda. Järjena näitus-projektidele Rändlus (ARS Kunstilinnak, 2022) ning DOKKING Station (Vent Space, 2021) on seekordne ühisprojekt jõudnud mööda risoome rännates hägustele vahealadele, udusse endasse.

Udu, heljuvate veepiiskade kogum, vähendab õhu läbipaistvust. Udu kui ebaselguse kujundit võib vaadelda kui segadust, selge vaate häirimist. Samas on udus peidus ka potentsiaalid – seal on võimalus end peita ja lasta mõtetel kuju leida nagu udukogus, milles sünnivad tähed.

„Läbi udu ja kivide” avab eri staadiumite, astmete, järkude, etappide intervalle, peidukohti, paiku eemalolemiseks ja iseolemiseks. Need kohad polegi tingimata kohad, vaid ka seisundid. Liikumised, milles kõik seisab paigal. Silmapilk väljahingamise ja sissehingamise vahel. Hetked, kui vana nahk juba langeb, aga uus pole veel kasvanud. Vahepealsuses peatumine võib olla nii kõhe kui ka sütitav, nii õhkõrn kui ka kivikõva.

Ingrid Helena Pajo (s 1996) uurib läbi kogumise ja kudumise algupäraseid tekstiilitehnoloogiaid. Leidmaterjalid on selle avastusretke lahutamatu osa, tuues esile teekonna ja protsessi olulisust. Teda paelub materjalikunstide potentsiaal olla inimelu kogemuse mõtestaja. Pajo lõpetas 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemia tekstiili eriala (MA) ning pälvis samal aastal Eesti Tekstiilikunstnike Liidult aasta noore tekstiilikunstniku tiitli.

Eugenio Marini (s 1995) on Roomast pärit kunstnik, kes on lõpetanud Liceo Artistico Ripetta kaunite kunstide erialal, õppinud skulptuuri Accademia di Belle Arti di Romas ning töötanud mitmete kunstnikega Itaalias ja võõrsil. Resideerub vaheldumisi Eestis, Itaalias ja Kreekas ning töötab skulptuuri ja installatsiooni meediumites, kasutades valdavalt leidobjekte ja -materjale. Alates 2021. aastast teeb koostööd DOKK Kunstikeskusega.

Liina Leo (s 1993) looming ühendab mitmeid kaasaegse kunsti meediume, tegeledes eelkõige vaenuliku ruumi ja tänapäeva võõrandava keskkonna uurimisega. Ta on lõpetanud Central Saint Martinsi kaasaegse fotograafia magistriõpingud Londonis. Ta on varem osalenud ja korraldanud mitmeid näitusi nii Eestis kui välismaal, näiteks Unit1 galeriis Londonis, EKA galeriis ja VENT space’is Tallinnas ning osalenud Bauhaus Festil Weimaris, Saksamaal ja YTAT triennaalil Łódźis, Poolas.

Katarina Kruus (s 1995) on multidistsiplinaarne kunstnik-disainer, kes uurib, jälgib ning vahendab materjalide teisenemist ühest olekust teise. Keskendudes biomaterjalidele ja looduslikele pigmentidele, sealjuures mõeldes ihaldatavatele tulevikumaastikele.

Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiili eriala (BA) ja hetkel omandab sealsamas magistrikraadi. Lisaks on ta end täiendanud koolis Shenkar College of Engineering, Design and Art.

Graafiline disain: Johanna Ruukholm

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks 30. juulini.