Vastuseks ja kommentaariks Urmo Rausi artiklile, mis ilmus Eesti Päevalehes 14. jaanuaril, 2015

1. Urmo Raus (UR): “. . . vabade kunstide korraliste õppejõudude osa on viidud miinimumini ning maali- ja skulptuuriõppe rahastamine on järjest vähenenud”

Eesti Kunstiakadeemia selgitus (EKA): Igal erialal on 1 professor ja 1 dotsent ehk korralisi õppejõude on võrdselt.

Eelarvet vaadates võib öelda, et rahastamine on pisut vähenenud, kuid see tuleneb näiteks joonistamise õppeaine detsentraliseerimisest ja muudest ülekoolilistest struktuurimuudatustest.

2. UR: “Praeguses Eesti Kunstiakadeemias annavad kunstiõpet suurelt jaolt tunnipõhiselt palgatud ja peale selle veel alamakstud õppejõud.”

EKA: Ühiskonna ootused ja vajadused on muutunud ja mitmed erialad, mis on otseselt seotud tehnoloogia arenguga, eeldavad erinevate oskustega inimesi.  Sellist õpetamiskoormust peab paratamatult jagama mitme õppejõu vahel.  Ühtlasi annab see tudengitele mitmekesisemad teadmised ja vaatenurgad.

3. UR: “EKA-s on tänaseks ainult 1 korraline maali- ja 1 skulptuuriprofessor”

EKA: EKA-s on igal õppekaval või suunal tavaliselt 1 professor, lisaks on igal õppesuunal või -kaval ka vähemalt üks dotsent ja 2 eriala meistrit.

4. UR: “Sellises olukorras ei ole imestada, et eriala populaarsus väheneb ja pea pooled kunstitudengid on akadeemilisel puhkusel.”

EKA: See väide ei vasta tõele.  Skulptuur on vabades kunstides üks populaarsemaid erialasid, nii kohalike- kui välistudengite hulgas. Tudengite arv ja huvi eriala vastu on viimase 3 aasta jooksul jõudsalt kasvanud. Professor Kirke Kangro on teinud head tööd, kutsudes siia ka tunnustatud välisõppejõude ja viies ise läbi väga head tagasisidet saanud workshoppe KUNO ja ERASMUS partnerkoolides. Tudengite tagasiside põhjal võetakse akadeemilist puhkust väga erinevatel põhjustel: Erasmusega välismaal õppimine või praktika, lapsehoolduspuhkus, tervislikud põhjused, sõjavägi.

5. UR: “EKA-l on sihtasutuse Archimedes ees 1,39 miljoni eurone võlg, SEB-st 2,097 milj eur laen ja 500 000-eurone arvelduslaen.  Kokku on kümne aasta jooksul pärast 2004. aastal olnud viimast riigikontrolli auditit võetud kohustusi 4 miljoni euro ulatuses.  Programmist selgub ka, et praegust EKA võlga tasutakse õppetegevuseks ettenähtud summadest, sh õppejõudude palgafondist, mistõttu ei suudeta õppejõududele normaalset tasu pakkuda.”

EKA: Võlg tekkis tulenevalt Archimedese otsusest võtta EKA-le uue hoone rajamiseks mõeldud sihtfinantseering tagasi.  Selleks hetkeks oli Kunstiakadeemia heas usus investeerinud juba üle 4 miljoni euro projekteerimisse, arheoloogilistesse kaevamistesse jm eeltöödesse, tuginedes Vabariigi Valitsuse 2008.a. 4. detsembri otsusele eraldada uue hoone ehituseks 14,3 mln eurot (224 mln krooni, sh KM). Kunstiakadeemia vaidlustas Archimedese otsuse, kuid seda ei rahuldatud ning sihtasutus nõuab eraldatud vahendeid tagasi, mida ülikool on kohustatud tasuma 2017.a. oktoobriks.  Võlga tasutakse ka haldus-, administreerimis- jm kulude arvelt.

6. UR: “EKA nõukogu otsusega tõsteti aga 11. märtsil 2014 märkimisväärselt rektori palka.”

EKA: Rektori palgatõus 2014.a. märtsis oli seotud rektori töölepinguga, milles rektori töötasu arvestuslikuks aluseks on kolmekordne professori miinimumtasu määr. Tegemist ei olnud automaatse tõusuga vaid nõukogu vastavasisulise otsusega. Viimane üldine palgatõus või korrektsioon toimus 2014. a. jaanuaris-veebruaris.  Sellele eelnenud üldisem palgatõus toimus akadeemilisele personalile 2008.a. jaanuaris, mitteakadeemilisele 2008.a. veebruaris. Tegemist ei olnud üldise ja ühetaolise palgatõusuga vaid individuaalse palkade ülevaatamisega, mille käigus tõusis professori miinimumtasu +12% (1088 -lt eurolt 1230 euroni). Teistel akadeemilistel ametikohtadel oli miinimumtasu tõusuks +10%. Abiõppel oli tõus üle 10% ja administratsioonis 5-10%, miinimumtasuga töötajatel +17%.

Palgakulud põhikohaga töötajatele muutusid 2014 võrdluses 2013 aastaga järgmiselt (mõjutavad ka koosseisulised muudatused):

Õppejõudude tööjõukulud aastases arvestuses suurenesid +2%
Abiõppepersonali tööjõukulud +23%
Teaduspersonali tööjõukulud +49%
Arenduspersonali tööjõukulud vähenesid -22%
Juhtide tööjõukulud suurenesid +2%
Tippspetsialistide tööjõukulud +65%
Keskastmespetsialistide tööjõukulud vähenesid -1%
Abiteenistujate tööjõukulud -1%

Kokku suurenesid Eesti Kunstiakadeemia personalikulud 2014 aastal võrreldes 2013 aastaga +3%, 3,69 miljonilt 3,81 miljonini.

7. UR: “Tervelt 25% akadeemia eelarvest kulub adiminstreerimisele.”

EKA: Pool halduse ja administratsiooni eelarvest läheb ruumide rendile ja kommunikatsioonidele (küte, vesi), mitte ainult palkadeks.  Administratsioon toob ka oluliselt rahalisi lisavahendeid. Nii nt on välissuhete poolt EKAle vahendatavate stipendiumide jm lisavahendite maht ca 800 000 EUR aastas, samuti teenib ülikoolile lisatulu teadus- ja arendusosakond. 

8. UR: “Ilmselt suurendavad administreerimiskulusid rektori välislähetused muu hulgas Lõuna-Aafrikasse, Katari ja Tshiilisse.”

EKA: Eesti hariduspoliitika ja EKA üks prioriteete on rahusvahelistumine, EKA jaoks eraldi ka ülemaailmsetes eriala haridusvõrgustikes osalemine, mis on kõige tulemuslikum eesmärgi elluviimiseks.  Signe Kivi on valitud ülemaailmse disaini-, kunsti- ja meediakõrgkoolide assotsiatsiooni CUMULUS juhtnõukogusse, teistkordselt ainsa Balti riikide esindajana. Assotsiatsiooni valitakse kolmeks aastaks juhtima võrgustikku kuuluvate ülikoolide esindajad.  Reisid Lõuna-Aafrikasse, Katari ja Tshiilisse toimusid Cumuluse võrgustiku raames ja olid suures osas kaetud assotsiatsiooni poolt.  Samamoodi on ka olnud välisvahendite poolt kaetud Andres Tali tööreisid Põhjamaadesse KUNO võrgustiku raames, Lylian Meistri reisid Euroopas ja Põhjamaades jne. See raha tuleb kas täielikult või osaliselt nendest lisavahenditest, mida välissuhete osakond vahendab ja millest oli
juttu p 7.

9. UR: “EKA (mitte UNESCO) on lähetanud teadusprorektor Mart Kalmu UNESCO üritustele Jaapanisse ja Kambodzhasse.”

EKA: Mart Kalmu lähetuste kulud kattis UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon.

10. UR: “Plahvatuslikult on suurenenud EKA töötajate arv.” 

EKA: See ei vasta tõele, et kasv oleks plahvatuslik.  Teatud suurenemine on toimunud uute funktsioonide tekkimisega – nt teadus- ja arendustegevuse suurenemisega, rahvusvaheliste tudengite arvu suurenemisega.  2004. aastal oli välissuhete eelarve maht suurusjärgus 12 000 EUR aastas. Kui aastal 2015 on see 800 000, siis on loogiline, et seda administreerib rohkem töötajaid (võrreldes teiste ülikoolidega on neid isegi vähe).

11. UR: “Kui 2004. A oli EKA-s 797 üliõpilast ning töötas 74 õppejõudu ja 102 tugistruktuuritöötajat, siis kümme aastat hiljem õpib EKA-s ametlikel andmetel 1300 tudengit ja töötab 450 õppejõudu ja 120 struktuuritöötajat.”

EKA: Töölepinguga töötajaid on 198. 

Neist õppetöö ja teadusega seotud töötajaid on 128, sh õppejõud, teadurid ja abiõppepersonal järgnevalt:

4 dekaani
62 õppejõudu (26 professorit, 23 dotsenti, 5 assistenti, 5 lektorit, 3 õpetajat);
13 teadurit;
7  teadusraamatukogu töötajat;
42 meistrit-töökoja juhatajat.

Tugistruktuuri kuulub 70 töötajat:
4 rektoraadi liiget – rektor, õppeprorektor, teadusprorektor, haldus- ja finantsdirektor;
24 administratiivtöötajat teaduskondades (õppekoordinaatorid, finants- ja arendustegevuse koordinaatorid, teadussekretärid, projektijuhid);
23 administratsiooni töötajat, sh rahandus (5), personal (2), kantselei (2), teadus- ja arendusosakond (2), õppeosakond (7), IT (2), turundus (0,5), kommunikatsioon (1), välissuhted (2).
12 haldusosakonna töötajat, sh (7 valvurit, 1 Muhu õppebaasi valvur, 2 koristajat, 1 bussijuht,1 halduse spetsialist) 

Seisuga 10. jaanuar 2015.a on Eesti Kunstiakadeemias üliõpilasi kokku 1092, 2014/2015 õppeaastal on EKA-s 92 Erasmus välisüliõpilast

*EHIS-es on fikseeritud arv 10.11.2014 seisuga järgmiselt: 1102, sh 283 akadeemisel puhkusel viibijat. EHIS-es fikseeritakse üliõpilaste arv üks kord aastas. Ilmselt olid andmed võetud Eesti Kunstiakadeemia kodulehelt https://www.artun.ee/akadeemia/akadeemiast/tutvustus/, kus oli kirjas, et EKA-s õpib 1300 üliõpilast ja õppejõude 450 ning et tudengite ja õppejõudude suhe on 3:1. Andmed olid aegunud ning 450 hulka oli arvestatud ka tunniandjad, sest EKA üks suur väärtus on individuaalne ja personaalne õpe, mis on iseloomulik kunstiakadeemiatele ja on ka EKA eelis ehk valikuargument massiülikoolide ees.

12. UR: “Tali programmist selgub, et tudengite arv on 1100, kellest 280 on akadeemilisel puhkusel, ja tegelikult õpib EKA-s 800 üliõpilase koolitamiseks 570 inimest!”

EKA: Vt eelmist punkti.  EKA-s on ca 1100 üliõpilast ja neist ca 280 on akadeemilisel. Enamus õppejõude on mittekoosseisulised ja annavad ühe või paar ainepunkti.

13. UR: “Valitsuses on 13 liiget, sh 4 rektoraadi liiget.  Kolmandaks on EKA-l ka 23-liikmeline nõukogu, sh rektoraadi liikmed ja viis valitsuse liiget.”

EKA: Valitsus on rektori kutsutud nõuandev kogu, kellele ei maksta seal osalemise eest lisatasu.  Valitsusse ei kuulu eraldi liikmed väljaspoolt EKA-t.  Valitsuse liikmed on rektoraat, dekaanid ja tugiosakondade juhid.

14. UR: “Vohav administratsioon, kiirkasvuga kunstiteadus ja miinimumini viidud kaunite kunstide õpe ei saa vastata EKA eesmärgile.”

EKA: Need väited ei ole tõesed.  Administratsioon on võrreldes teiste ülikoolidega kordades väiksem, kuid peab täitma sarnaseid funktsioone palju vähemate jõududega.  Kunstiteadus on püsinud stabiilses mahus ja vabade kunstide õpet on restruktureeritud, mitte vähendatud.  Nagu ülal ka viidatud, tulenes teatav eelarveline vähenemine vabades kunstides joonistamise õppe detsenraliseerimisest.

15. UR: “Rektoraadis, valitsuses ega nõukogus pole ühtegi maali- ega skulptuuriprofessorit!”
EKA:  Nõukogus on vastavalt ülikooliseadusele rektoraadi, professuuri, dotsentide ja emeriitprofessorite esindajad, kelle valivad nimetatud ametitel töötavad isikud oma kolleegide seast.  Valituks võivad osutuda mistahes eriala esindajad ja seega nõukogu koosseis on aastati erinev.