Kalender

Alates kolmapäevast, 6. märtsist, saab Tartu Rahvusarhiivi Noora uurimissaalis tutvuda Eesti Kunstiakadeemias läbi viidud loovuurimuse ” Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine” tulemustega.

Uurimuse lähtepunktiks on praeguseks unustatud 1924. aastal nahakunstniku ja raamatuköitja Eduard Taska töökojas leiutatud reljeeftrüki tehnika, mida tuntud klišee- ja linooltrükist eristab kahetasapindne tulemus ja peente graafiliste joonte puudumine.

Näitus annab ülevaate katsetustest, mille eesmärgiks oli rekonstrueerida reljeeftrüki tööprotsess võimalikult ajastutruult ja arendada taastatud ajaloolise tehnika põhjal kaasaja materjalidele ja töövõtetele sobivad tiražeerimist võimaldavad trükilahendused.

Katsete tulemusena taasleiutatud tagurpiditrükk võimaldab trükiplaadina kasutada laia valikut korduvkasutatavaid ja ümbertöödeldavaid materjale. Selles tehnikas saab trükkida erinevatele materjalidele nii pimetrükis kui foolioga. Loovuurimuse katsed näitavad, et tagurpiditrükk sobib nii prototüüpimiseks kui ka unikaalesemete ja väikesetiraažiliste toodete valmistamiseks.

Lisateave  https://www.ra.ee/kulastajale/naitused/ajutised-naitused-nooras/

Projekti „Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine“ meeskond: Jaana Päeva, Eve Kaaret, Lennart Mänd, Riina Samelselg

Näituse kujundus: Lennart Mänd

Näituse graafiline kujundus: Ran-Re Reimann

Projekti rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, EKA köitestuudio ja IKIGI

Tartu Rahvusarhiiv
Nooruse 3, Tartu
Näitus avatud  6. märts–2. mai 2024
E-R 09.00–19.00

EKA Pop-Up ehk EKA (t)ärkav disain on Eesti Kunstiakadeemia kevadine festival Telliskivi Loomelinnakus. Kutsume suuri ja väikseid erinevatesse töötubadesse, mida viivad läbi EKA tudengid!

REGISTREERIMINE

Kavas on järgmised töötoad:

• 22.04 kell 17:30 Abstraktse maali töötuba (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Santa Zukker
• 23.04 kell 15:00 Klaaskuulidega maalimine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Kaisa Uik
• 23.04 kell 17:00 Klaaskuulidega maalimine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Kaisa Uik
• 24.04 kell 17:00 Naharibadest meisterdamine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendajad: Mariann Henrikson ja Karolin Eks
• 25.04 kell 15:30 Abstraktse maali töötuba ( sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Santa Zukker
• 25.04 kell 17:00 Tekstiilitrükk koduste vahenditega (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Mari Maiste
• 28.04 kell 13:00 Naharibadest meisterdamine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendajad: Mariann Henrikson ja Karolin Eks
• 08.05 kell 17:00 Tekstiilitrükk koduste vahenditega (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Mari Maiste

Hoia silma peal ka EKA POP-UP Facebooki lehel!

Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Kätlin Leokin
katlin.leokin@artun.ee

Eesti Kunstiakadeemia vanim järjepidevalt toimunud täienduskoolitus alustab 8. oktoobril oma 29. hooaega. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, muinsuskaitsetöötajad, mälestiste omanikud jt asjahuvilised, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

• Eesti arhitektuuriajalugu
• Muinsuskaitse alused
• Allikad ja uurimine
• Projekteerimine ja planeerimine
• Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
• Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
• Interjöör ajaloolises hoones
• Muinsuskaitseline järelevalve
• Mälestis ja keskkond

Lisaks loengutele toimuvad seminarid, töötoad ning õppekäigud põnevatele objektidele. Kursust viivad läbi EKA, TTÜ ja TÜ õppejõud, muinsuskaitsjad ning konserveerimise ja restaureerimise ala spetsialistid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Lisainfo ja registreerimine

17. aprillil kell 18.00 avab EKA doktorant Maria Kapajeva isiknäituse „Kuula minu karjumist, kuule nende unistusi“ Draakoni galeriis.

Näitus on avatud 11. maini 2024.

Maria Kapajeva näitus „Kuula minu karjumist, kuule nende unistusi“ on sügavalt mõjutatud Draakoni galerii asukohast Vene saatkonna vastas Tallinna vanalinnas. Olles sel viisil positsioneerunud, on Kapajeva eesmärk edendada nüansirikkamat dialoogi Ukrainas käimasoleva sõja üle, mis on viinud pideva kokkupuuteni piinavate vaatepiltidega.
Seeläbi on toimumas desensibiliseerimise protsess, mis muudab meid vägivalla suhtes päev-päevalt immuunsemaks. Vägivalla suhtes, millega seisavad silmitsi need inimesed, kes ikka veel Ukrainas igapäevaselt enda elu eest võitlevad. Keerukad detailid, nüansid ja isiklikud narratiivid on taandunud hõlpsasti jagatavaks sisuks, mis läbib vilksamisi meie ekraanid enne kui hajub hämarusse.
Näitusele valitud ning selle jaoks loodud kunstiteosed lähtuvad soovist pakkuda platvormi Ukrainast põgenenute isiklikele lugudele. Aga ka kunstniku vajadusest väljendada ja vaadelda allasurutud viha käimasoleva sõja suhtes. Sellel näitusel pole kujutisi sõjast. Selle asemel asetatakse vaataja ette teosed, mis vajavad kogemiseks aega – et lugeda, kuulata ja tõeliselt kuulda. Need kunstiteosed võimaldavad meil uurida rõhuja keelt, kus näiliselt positiivse retoorika taga varitsevad imperialistlikud ambitsioonid. Kohtame intiimseid lugusid meeleheitest ja hävingust, aga samas ka lootusest ja kaastundest. See on teekond läbi emotsioonide tulva, mis lõppeb katarsises, vabastades sügavale sisemusse kogunenud viha.

Maria Kapajeva, olles Nõukogude Liidus sündinud, iseseisvas Eestis üles kasvanud ja Suurbritannias hariduse saanud, on sattunud tahtmatult „Teise“ positsiooni. See seisukoht, mille ta on omaks võtnud ja asetanud oma loomingu nurgakiviks, on suunanud teda uurima kultuurilise identiteedi ja sooküsimuste mitmekülgset spektrit ajaloolises ja kaasaegses kontekstis. Kasutades erinevaid meediume – sealhulgas videot, fotograafiat, tekstiili ja installatsioone – toob ta esile ainese, mis sageli tähelepanuta jäetakse või on tõrjutud perifeersesse nägemisvälja.

www.mariakapajeva.com

Disainer: Kersti Heile
Installatsioon: Hans-Otto Ojaste ja Valge Kuup.

Kunstnik tänab: Lena, Sasha ja perekond, Polina Kuznietsova, Alena Kapajeva, Inese Strupule, Kateryna Popkova, Hilda Vaike, Gulya Sultanova, Nastassia, Alia, Elizaveta Klepikova, Aditi S Sharma, Jacobina de Rivera, Annika von Hausswolff, Redi Koobak, Irina Andrushko, Aljona Tubaleva, Mari Volens, Valge Kuup ja Aksel Haagensen, Kersti Heile, Jake Sheperd ja Draakoni galerii meeskond.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja
Liviko AS.

Noore disaini ja tarbekunsti festival Telliskivi Loomelinnakus

EKA kutsub Telliskivisse popitama – tule vaata, kuidas koos kevadega (t)ärkab ka EKA disain!

EKA tudengid avavad 3. aprillil kell 16.00 Telliskivi Poetänaval pop-up poe, mis annab noortele disaineritele võimaluse näidata ja müüa oma loomingut. 

“EKA Pop-Up ehk EKA (t)ärkav disain” on Eesti Kunstiakadeemia kevadine festival, millega näitame ja tõstame esile oma tudengite noort ja värsket loomingut ning disaini. Üritus hõlmab erinevaid tarbekunsti ja disaini erialasid, tutvustades nende mitmetahulisust, kaasaegseid väljakutseid ja tulevikusuundasid. 

Telliskivi Loomelinnaku poetänava koridorides toimuvad iganädalased pop-up näitused, mis tutvustavad Eesti Kunstiakadeemia disainitudengite erialaprojekte, erialastuudiote uusi materjalikatsetusi, jätkusuutliku disaini loome väljakutse tulemusi, väljapanekut rahvusvahelisest koostööst jne. 

Toimuvad töötoad – kätt saab proovida , aksessuaari-, tekstiili-, moe- ja veel teistes valdkonna töötubades. EKA tudengid ja meistrid tutvustavad disainiloomet, uusi tehnikaid ja aitavad töötubades osalejatel arendada käelisi oskusi ning disainmõtlemist. 

Telliskivi Loomelinnakus on ca 250 loovettevõtet, nende seas mitmete tuntud disainerite  töökojad ja ateljeed. Tule  giidituuridele, täida registreerimisvorm ja läheme koos avastama Telliskivi Loomelinnaku ateljeesid.

NÄITUSED ja ÜRITUSED

3. aprill – 9. aprill EKA tudengite ettevõtluskoostööde näitus Laetus. EKA disaini LAETUSE programm aitab ettevõtjatel luua praktilisi ja uuenduslikke lahendusi – programm on aidanud nii tööstusettevõtteid, riigiasutusi, teenuse pakkujaid kui idufirmasid. 

Näitusel on välja pandud valik meie tudengite erinevatest koostööprojektidest ja nende tulemustest, millest nii mõndagi oled kohanud tänavapildis, hoidnud käes, ilmetlenud eelmalt või ise kasutanud.

10. aprill – 22. aprill Fookuses on tuli! EKA kõige kuumemad disaini- ja tarbekunstierialad ehe, sepis, keraamika ja klaas lasevad meid oma väljapanekuga oma argipäeva ning näitavad, milline pingutus ja temperatuurid on tegelikult nende ilmeliste tööde taga!

17.aprill – 30.aprill Graafilise disaini 2.kursuse üliõpilaste kunstipeegrilte kogu. See näitus on 7-nädalase kursuse kulminatsioon, kus EKAGD BA 2. kursuse üliõpilased uurisid loomingulist kodeerimist, kasutades p5.js raamatukogu. Lõpptulemuseks on kunstpeeglite kogu, kus meie peegeldusi muudetakse läbi digitaalse koodi läätse, et luua kummaline valdkond, kus meie reaalsus on põimunud virtuaalsega. Näitus on avatud Telliskivi Loomelinnaku Pop up ruumis. Näitusel on osalevad: Anastas Markina, Andres Alliksaar, Anete Ots, Daria Kadushkina, Filipp Rodtsenkov, Georg Ander Sild, Hanna-Maria Marnat, Kätriin Reinart, Lola Maria Parna, Maria Koloskova, Marillis Tarja, Marlene Schwindt, Martin Merirand, Rachele Tarateo, Rasmus Lukas. Juhendaja Mikk Meelak.

26. aprill – 5. mai Tootedisain ei ole ainult toote disain – see on loovprotsess, mille käigus otsitakse paremaid lahendusi tänastele probleemidele. Tootedisaini tudengite näituse väljapanekus on valik disainiahendusi, mis võiksid aidata meie igapäevaelu lihtsamaks muuta.

6. mai – 12. mai Tuleviku Insener Disainer. Kooliõpilaste jätkusuutlikud lahendused kliimamuutustest ja ületarbimisest tingitud probleemide lahendamiseks.

10.mai – Sotsiaalne disain kutub jäätist sööma! Kas oled mõelnud, kuidas on võimalik süüa jäätist kui liikumine on piiratud? Kas teekond jäätisekohvikusse on üldse kättesaadav või iseenesestmõistetav kui oled jalaluu murdnud või vajad igapäevasel liikumisel ratastooli abi? Tule osale sotsiaalse disaini eksperimendis!

TÖÖTOAD

Registreeri ennast meie tudengite erinevatesse töötubadesse SIIN.

Tudengifestivali toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus avatakse 18. aprillil kell 18.00 koos Keithy Kuuspu performance’iga. Sophie Durand on näituse jaoks koostanud Katariinile ja tema Nälkjatele uue lühitekstide seeria.

Näitus on avatud N-T 11.00-18.00 14. maini 2024.

Katariin Mudisti näitusel “Nälkjad nagu meie” vallutavad galeriiruumi enam kui kolmsada viimase kolme aasta jooksul valminud keraamilist Nälkjat. Tuginedes arusaamale, et vastikus- ja atraktiivsustunne eksisteerivad kõrvuti, on savist vormitud harjumuspäraselt pigem ebameeldivust tekitavad olendid millekski esteetiliseks, vahest isegi erootiliseks.

Nälkjatele eriomase uljusega skulptuurid on valminud Katariini loometöös samaaegselt pühendunud materjali uurimisega protsessides nagu müüriladumine, nimekirjade koostamine või materjalide kogumine.

Iga Nälkjas oma peenete detailide ja individuaalsusega tähistab perioode elatud kogemustest. Nälkjad on enese-määratletud ja olemuslikult seotud oma loojaga; käsitsi tehtud kunstiteosed, mis loovad iseenda konteksti: omaette maailma. See uus installatsioon annab vaatajale võimaluse heita pilk sellesse maailma ning kujutleda lugusid, mida see endas peidab.

Need lood võivad alguse saada Katariinist ja lõppeda Nälkjatega või vastupidi või hoopis mõlematpidi või üldse mitte kumbagipidi. Nälkjad on puudutuse väljendus, minevikus olev paitus, tegevus, mida enam ei eksisteeri. Puudutusest alles jäänud Nälkjas on ühtlasi selle ainsaks tõendiks. Nii võib nende loomisprotsess paista eraldiseisvana Nälkjate praegusest olekust, jättes meid küsimusega:  mis nad on?

Katariin Mudistile (1994) meeldivad, kuid samas ei meeldi nälkjad. Oma töödes uurib ta inimlikkuse eri tahke ja ilmnemisviise meie sotsiaalses maailmas. Hetkel õpib ta EKA Taidestuudiumi magistrantuuris, otsides ühist keelt visuaalse ja materjalikeskse kunstipraktika vahel. Aastal 2022 lõpetas ta EKA Kaasaegse Kunsti magistrantuuri ning 2018 Tartu Kõrgema Kunstikooli Meedia- ja Reklaamidisaini eriala. Oma õpingute ajal on ta olnud külalisõppejõud KASK ja Moholy-Nagy ülikoolides. Katariin on EVÜ, ENKKL ja EKLi liige.

Näituse meeskond:
Näituse tekstid: Sophie Durand
Näituse kujundus ja poduktsiooniabi: Alden Jõgisuu
Performance: Keithy Kuuspu

Kunstnik tänab: EKA Keraamika osakond, KASK & Conservatorium, Laura de Jaeger, Johanna Mudist, Alan Voodla, Eva Nava, Terje and Taaniel Mudist, Mathias Väärsi, Joosep Kivimäe, Liisa-Lota Jõeleht, Elmo Ant, Riin Alatalu, Raivo Kuusik, Anne Eelmere ja paljusid teisi.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Põhjala ning Punch Drinks.

ARS Projektiruumis avatakse neljapäeval, 25. aprillil kell 18 maalikunsti ja tehisaru kokkupuutepunkte käsitlev näitus “Luba endal muutuda”.

Maalikunsti keskmes on alati olnud inimlikkus talle eriomaste puuduste ja voorustega – inimkäe unikaalsus ja ebatäiuslikkus, suutmatus sooritada liigutusi kiirelt ja veatult ning neid identsena korrata on maalikunsti tuumaks olnud läbi meediumi sajanditepikkuse ajaloo. Samas kui tänane tehisaru suudab luua veatuid vorme välgukiirusel, neid lõputul arvul korrata ning ammutada kujundeid kogu inimkonna visuaalkultuuri varasalvest.

Ent mis saab siis, kui maalikunsti aeglane protsessuaalsus saab kokku masinkunsti instantse ning globaalseid andmemassiive kiirelt ja tõhusalt kaasava töömeetodiga? Milline roll võiks aeglustusele orienteeritud kunstil olla totaalse kiirenduse ajastul, mil inimesed usaldavad end efektiivsuse, konkurentsivõime ja majanduskasvu nimel üha enam selliste tehnoloogiliste süsteemide hoolde, mille toimimismehhanisme nad ei tunne?

Näitusel osalevad viis Eesti kunstnikku, kes on viimastel aastatel pühendunud maalikunsti ja tehisaru suhete uurimisele ning ristavad traditsioonilisi maalikunsti tehnikaid erinevate digitehnoloogiatega. Vano Allsalu toidab tehisaru oma signatuurstiilis maalidega ja kaardistab selle võimeid abstraktses väljendusviisis; Gerda Hansen mängib mõttega, kas masinkunsti ajastu maalikunstnik saab astuda kaks korda ühte jõkke; Siiri Jüris lubab oma figuraalabstraktsetel maalidel digitehnoloogia abil muteeruda; Carl-Robert Kagge kasutab maaliekraanide loomisel Photoshopi generatiivse täitmise funktsiooni ja Mart Vainre on arendanud välja ouroborosliku analoog-digitaal-analoog värvitransformaatori. Näituse kuraator on Liisa Kaljula, kes töötab Eesti Kunstimuuseumi maalikogus ning on kureerinud mitmeid maalikunsti näitusi.

Näituse ettevalmistusprotsess on tavapärasest kureeritud grupinäitusest erinev – kuraator ja kunstnikud on kohtunud regulaarselt osalevate kunstnike ateljeedes, et arutleda uue olukorra üle, millesse tehisaru jõuline ilmumine kunsti on asetanud: kas maalikunst oma aegluse, füüsilise töö ja inimliku vea pühitsemisega võiks olla digitaalse aktseleratsiooniajastu kontrakultuur? Osalejate vahel tekkinud ajutine kogukond on aidanud mõtestada seda ajahetke, mil maalikunsti ja tehisaru teed paratamatut ristuvad ning inimlik ja masinlik läbi põimuvad.

Kunstnikud: Vano Allsalu, Gerda Hansen, Siiri Jüris, Carl-Robert Kagge, Mart Vainre
Kuraator: Liisa Kaljula
Graafiline disain: Carl-Robert Kagge
Näituse projektijuht: Mart Vainre
Installeerimine: Johannes Säre

Näitus “Luba endal muutuda. Maalikunstist masinkunsti ajastul” jääb ARS Projektiruumis avatuks kuni 18. maini 2024.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit, avamist toetab Põhjala.

Seoses ARSi avatud ateljeede päevaga toimuvad 17. mail näitusel osalejate poolt läbi viidud ekskursioonid, näituse finissage´i lõpetab vestlusring maalikunsti ja uute tehnoloogiate suhetest.

ARS Projektiruum, Pärnu mnt 154, Tallinn

Avatud E-L kell 12–18

Sissepääs tasuta

arsfactory.ee

Maikuu vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on EKA Galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuse lõpu töödega.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid.

Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal õhtul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

Hindamispäeval on näitus avatud kell 15–18, mitme päeva vältel toimuvad näitused on järgneval päeval avatud kell 12–18.

AJAKAVA:

E 29.04. Joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk
T 30.04. Joonistamine, juhendajad Eero Alev, Britta Benno
K 1.05. galerii on suletud
N 2.05. Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen
R 3.05. Joonistamine ja maal, juhendajad Britta Benno, Brenda Purtstak
L 4.05. – P 5.05. Abstraktne joonistamine, juhendaja Lembe Ruben-Kangur

E 6.05. Fotograafia, juhendaja Madis Kurss
T 7.05. – K 8.05. Fotograafia, juhendaja Marge Monko
N 9.05. – R 10.05. Maal, juhendajad Eero Alev, Mihkel Ilus, Holger Loodus, Jaan Toomik
L 11.05. – P 12.05. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Kristi Kongi, Holger Loodus

E 13.05. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Kristi Kongi, Camille Laurelli, Marge Monko, Liina Siib, Taavi Talve, Eve Kask, Laura Põld, David K. Ross, Jaan Toomik, Reimo Võsa-Tangsoo
T 14.05. Graafika, juhendajad Maria Erikson, Merilin Metsamaa, Mirjam Varik, Lembe Ruben, Sandra Puusepp
K 15.05. Animatsioon, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Lucija Mrzljak, Anu-Laura Tuttelberg
N 16.05. Stsenograafia, juhendajad Liina Keevallik, Mark Raidpere
R 17.05. Stsenograafia, juhendaja Renzo Alexander Van Steenbergen
L 18.05. Joonistamine, juhendaja Lilli-Krõõt Repnau
P 19.05. galerii on suletud

E 20.05. Graafika, juhendajad Eve Kask, Viktor Gurov, Erik Alalooga, Eve Kaaret, Monica Langwe

14.12.2023–26.05.2024, Kumus

Näitus „Sina, jõgi. Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste“ toob kokku kolm erinevat, ent võrdselt tundlikku kunstnikupilku.

Fotograafid Peeter Tooming (1939–1997) ja Endel Veliste (1930–2001) ning visuaalkunstnik Hedi Jaansoo (snd 1989) on fotokaamera vahendusel jäädvustanud inimese ja looduse kokkupuutepunkte. Nende fotoseeriad toovad välja, kuidas kaamera võib samaaegselt nii võimendada distantsi ümbritsevast keskkonnast, anda hääle kividele, taimedele ja veele kui ka teha nähtavaks loodusliku ja inimloodud keskkonna olemusliku läbipõimituse.

Käesolev näitus pakub aktuaalsete keskkonnateemade foonil välja poeetilise dialoogi kahe nõukogude ajal tegutsenud fotograafi ja nüüdisaegse visuaalkunstniku loodud fotosarjade vahel, kutsudes mõtisklema looduse ja inimese suhete ning neid vahendava tehnoloogia rolli üle.

„Sina, jõgi“ on nõukogude perioodi Eesti kunsti püsiekspositsioonis taasavatava projektiruumi avanäitus. Projektiruumi näituste eesmärk on laiendada ja täiendada püsiväljapaneku teemade- ja autoriteringi, tekitades võimalusel nii aja- kui rahvusüleseid dialooge ning suhestudes Kumu kesksete uurimis- ja näituseprojektidega.

Näitus on osa Kumu kunstimuuseumi 4. korruse püsinäitusest „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)“.

Kuraator Annika Toots näitusest:
Näituse pealkiri „Sina, jõgi“ on laenatud Peeter Toominga fotoseerialt, mis on pühendatud veekogule ja seda ümbritsevale looduskeskkonnale. 1970. aastatel loodud seeria tõuseb esile oma poeetilisuse ja haprusega ning haakub tol ajal Eesti kunstis avaldunud keskkonnatemaatikaga. Samast kümnendist pärineb ka Endel Veliste fotosari „Vaade läbi autoakna“. Veliste pilk jälgib ja jäädvustab ümbritsevat keskkonda läbi kahekordse barjääri: läbi fotokaamera objektiivi ning läbi autoakna.
Toominga ja Veliste 20. sajandi teisel poolel loodud fotodega astub dialoogi nüüdisaegne visuaalkunstnik Hedi Jaansoo, kes ei vastanda oma teostes looduslikku ja inimtekkelist keskkonda, vaid püüab tabada kokkupuutepunkte, kus need kaks omavahel põimuvad. Jaansoo fotodele on jäädvustatud nii hoolikalt komponeeritud inimloodud kui ka looduslikud kompositsioonid, mis asuvad vahealadel, kus piirid hägustuvad ning isiklikud ja avatud keskkonnad sulanduvad üheks.

Kuraator: Annika Toots


Kunstnikud: Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste


Näituse kujundaja: Villu Plink

Graafiline disain: Tuuli Aule

Koordinaator: Anastassia Langinen

Aprillis ja mais on kõigil tänavustel sisseastujatel ja ka teistel huvilistel, kellele EKA erialad huvi pakuvad, võimalik osaleda erinevates EKA disainiteaduskonna erialasid tutvustavates töötubades. Kõik töötoad toimuvad Eesti Kunstiakadeemias kohapeal.

REGISTREERU TÖÖTUBADESSE SIIN

Hetkel on valikus järgmised töötoad:

Aksessuaaridisain: materjalis visandamine

Töötoas saab kerge ülevaate aksessuaari osakonna võimalustest ja ühtlasi katsetada üht kavandamise meetodit, mille käigus valmib idee jalanõu või koti disainist. Selle kiir-disainirünnaku töötoas saab oma loovuse käiku lasta ja käed-külge kogemuse, sest kasutada saab erinevaid materjale ja meediume. Kõik taiesed saab üles pildistada kohapealses fotokastis, mis panna oma kasuks tööle sisseastumisportfooliot koostades. Töötoa viib läbi 2. kursuse magistrant Maria Rojko Nisu. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 15 osalejat.

Toimumisajad:

• T 30.04 kl 17–18.30
• R 03.05 kl 14–15.30
• R 10.05 kl 14–15.30
• T 28.05 kl 16–17.30

Tekstiilidisain: nunoviltimine

Töötuba keskendub nunoviltimisele, mis võimaldab omavahel ühendada erinevaid materjale – villa on võimalik kokku vanutada nii siidi, kui ka puuvillkangaga. Valmib lausmaterjal, mida saab vormida tegemise käigus ja mille viimistlemisel ei ole vaja kasutada õmbluseid. Igal töötoas osalejal on võimalus valmistada rõivadetail. Töötoas osalemine annab võimaluse täiendada sisseastumiseks vajalikku loomingulist portfooliot. Viltimise töötuba tutvustab tekstiilidisaini eriala võimalusi bakalaureuseõppekaval Moe-, tekstiili ja aksessuaaridisain (BMAT). Juhendavad tekstiilidisaini 2. kursuse tudengid Lilli Ann Linno ja Vivian Vuks. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 15 osalejat.

Toimumisajad:

• T 30.04 kl 17-18.30
• T 07.05 kl 17-18.30
• T 14.05 kl 17-18.30
• T 21.05 kl 16-17.30

Moedisain: drapeerimine

Töötuba pakub osalejatele võimaluse eksperimentaalsete loomingunäidete valmistamiseks. Leiame kangaste, lõigete ja struktuuridega katsetades uusi lahendusi drapeerimise kunstile, kus loovuse ja eneseväljenduse platvormiks muutuvad pisikesed mannekeenid. Töötoas osalemine annab võimaluse täiendada oma loomingulist portfooliot, mida esitada EKA vastuvõtukomisjonile. Töötuba juhendavad moedisaini eriala 3. kursuse tudengid Maria Roosiaas, Ron-Jonas Verlin ja Jaagup Kaiv. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 12 osalejat.

Toimumisajad:

• 26.04.kl 14-15.30
• 03.05 kl 14-15.30
• 10.05 kl 14-15.30

REGISTREERU TÖÖTUBADESSE SIIN

Juba toimunud:

Klaas, keraamika, ehe ja sepis

EKA materjalikunstid ehk klaasi, keraamika, ehte ja sepise osakonnad korraldavad 12. aprillil õppimisvõimalusi ning osakondi tutvustava ürituse. Näha saab põnevaid demosid – tuld ja tossu, sulavat klaasi, metalli ja hõõguvat keraamikat. Kindlasti saab erinevate materjalidega ka ise lähemat tutvust teha. Oodatud on kõik, kellel huvi kunsti, disaini ning erinevate elementide koostöös muundatavate materjalide vastu. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 15 osalejat.

Toimumisajad:

• 12.04. kell 10–11.30
• 12.04. kell 12–13.30
• 12.04. kell 14–15.30

Lisainfo:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

Neljapäeval, 2. mail kell 18 avaneb grupinäitus „Igavesti õites“ Vaal galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 1. juunini, T–R 12–18, L 12–16.

Kunstnikud: Tõnis Jürgens, Loora Kaubi, Rebecca Norman, Viivi Saikkonen, Marleen Suvi, Roman-Sten Tõnissoo
Kuraator: Kaisa Maasik
Graafiline disain: Jaan Pavliuk

Grupinäitus „Igavesti õites“ pakub isiklikke sissevaateid kujunemis- ja kasvamislugudesse. See, kuidas keegi ennast täna (enda kehas) tunneb, on otseselt mõjutatud kokkupuudetest teistega, koos eksisteerides, samas omi asju ajades. Näitamisele tulevad teosed, mis väljendavad siiraid tundeid, kaduvust, seksuaalsust ja enda kehas (eba)mugavalt tundmist. See on kui austusavaldus kasvamisele, mille käigus õpitakse end ja enda eri tahke tundma, lahti laskma teiste ootustest ja isiklikust piinlikkustundest.

15. mail kell 18.00 toimub näitusel kuraatori ja kunstnike juhitud ringkäik, millele järgneb Peeter Simmi filmi „Mitut värvi haldjad“ (1981) linastus. Üritus on tasuta ning toimub eesti keeles.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Ledzep Group.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Lisainfo:
Kaisa Maasik
kaisa.maasik@artun.ee

Cloe Jancis ja Ann Pajuväli
„algajad“
EKA Väligaleriis 22.03.–02.06.2024
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 22.03.2024 kell 18.00

Algaja meel tähendab eeldustest, ekspertiisist või eelarvamustest loobumist, mis võivad varjutada meie tajumist või piirata arusaamist. Selles seisundis kultiveerime uudishimu, alandlikkust ja valmisolekut õppida, isegi kui sel teemal on eelnevaid teadmisi ja kogemusi. See tähendab imestuse ja avastamise tunde omaksvõtmist, kogedes asju esmakordselt, mis võib viia uute vaatenurkadeni ning soodustada loovust ja isiklikku kasvu.

Kunstnikud rõhutavad, et näitus on neile omaks saanud kujutamisviisidest väljakasvamisest: “Oleme ülemineku faasis – see ei ole selgepiiriline, aga see on elav ja aus. Sellest läbi minna tähendab (harjumustest) vabaks laskmist ja usaldust, et töö õpetab tegijat. Jagame näitusel paralleelseid otsinguid, millest võib midagi saada, kuid mitte tingimata. See on vahepeatus, üks võimalik versioon; lõpetamata mõtted, poolikud ideed, uued algused ja lahtised otsad. Kõige ausam väljendus praegusest seisust.

Avamisjookidega varustab Punch Drinks.

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Laupäeval, 27. aprillil kell 14.00 avatakse Rüki galeriis Urmas Ploomipuu loomingule pühendatud näitus „Urmas Ploomipuu geomeetriline realism. Kokkupuuted ja peegeldused“.

Näituse kuraator on Tõnis Saadoja, konsultant Elnara Taidre.

Väljapaneku eesmärk on tutvustada laiemalt vähetuntud, kuid tähelepanuväärset kunstnikku Urmas Ploomipuud (1942–1990), tuues esile tema loomingu tänapäevalgi jätkuvat aktuaalsust. Ploomipuu teosed on asetatud dialoogi nii kunstniku kaasajal valminud teiste autorite tööde kui ka noorema põlvkonna kunstnike tõlgenduste ja austusavaldustena valminud uudisteostega. Ploomipuu ületamatul tehnilisel meisterlikkusel graafiku ja maalijana, samuti oskusel luua argikeskkonnast ja selle elementidest mõistujutte, on võime kõnetada tänapäeva kunsti, aga ka vaatajat – ja seda mitmeski plaanis.

Väljapaneku teljeks on kümmekond Ploomipuu graafilist lehte: autori tuntumad tööd, mis on tähelepanuväärne nähtus 1970. aastate Eesti graafikas. Lisaks krestomaatilistele teostele tuuakse erialasesse käibesse graafilised proovitrükid ja seni avalikult eksponeerimata jäänud tõmmised Laur Kivistiku kogust. Graafika kõrval eksponeeritakse
kahte õlimaali, „Vaikelu hõbedase kepiga“ (1984) ja „Vaikelu kotiga“ (1984, Tartu Kunstimuuseum).

Näituse rõhk on aga Ploomipuu loomingu peegelduste ja kokkupuudete visualiseerimisel tema kaasaegsete ja tänapäeva autorite loomingus. Kaisa Puustaku, Mare Vindi ja Andres Toltsi teosed avavad laiemalt 1970.–1980. aastate graafika ja maali konteksti, tuues ühe olulise tendentsina esile üleliigsest puhastatud ja korrastatud kujutise võimestavat, kummastavat ja koguni metafüüsilist potentsiaali. Seda joont jätkab tänapäeva fotokunstis Arne Maasik, jõudes geomeetrilise kujundi metafüüsiliste mõõtmeteni. Näitusele on kutsutud Ploomipuu pärandiga suhestuma nooremad autorid Britta Benno, Sirja-Liisa Eelma, Paul Kuimet, Holger Loodus, Tanja Muravskaja ja Helen Tago, kes toovad oma uutes teostes esile selliseid aspekte nagu tehniline meisterlikkus, trükitud kujutise maalilised omadused, (visuaalne) poeesia, kujundimängud ning esteetilise pildi sotsiaalne kõnetamisvõime. Ploomipuuga koos kunstiinstituudis õppinud Tiit Pääsuke on aga loonud
uue teose ühe õpinguaegse krutski mälestuste põhjal. Pakkudes põnevaid dialooge Ploomipuu loominguga, on kõik autorid jäänud ka iseendaks, hoides tasakaalu empaatia ja isikupära vahel.

Rüki galerii näitus on Urmas Ploomipuu loomingu kõigest neljas sooloväljapanek, kusjuures kõik on leidnud aset postuumselt: 1992. aastal Draakoni galeriis, 2000. aastate alguses Eesti Panga galeriis, 2011. aastal Kumu kunstimuuseumi graafikakabinetis. Viimase näitusega kaasnes Tõnis Saadoja koostatud monograafia „Urmas Ploomipuu valge
maja“, mis avab Ploomipuud tunnustatud graafiku, aga ka fenomenaalse maalijana, kelle neli ainsat õlimaali moodustavad silmapaistva tehnilise ja kontseptuaalse peatüki Eesti 1980. aastate fotorealismi taustal.

Osalevad kunstnikud: Urmas Ploomipuu, Britta Benno, Sirja-Liisa Eelma, Paul Kuimet, Holger Loodus, Arne Maasik, Tanja Muravskaja, Kaisa Puustak, Tiit Pääsuke, Helen Tago, Andres Tolts, Mare Vint

Näituse raames toimub laupäeval, 18. mail kell 15 vestlusring kunstnike ja kuraatoriga. Vestlust juhib kunstiteadlane Andreas Trossek.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Viljandi Linnavalitsus
Täname: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Gristel Mänd, osalevad
kunstnikud

Näitus jääb avatuks 9. juunini 2024.

Loodus ja abstraktsioon
1970.–1980. aastate monumentaalmaali kavanditel

Monumentaalmaal oli Eesti kunstis meediumina päevakajaline juba 1960ndatel, kuid vastav õpetus sai kunstiakadeemias hoo sisse järgneval kahel kümnendil, mil mitmed maali eriala tudengite ideed jõudsid kavandist ka teostuseni materjalis, näiteks Urve Dzidzaria ja Heli Tuksami vitraažid, nende diplomitööd, mille eeltöid näeme ka siinsel näitusel. Kuigi nõukogude ametlik kunst eeldas avaliku ruumi teostes propagandistlikku sisu, pole seda ei meie professionaalses monumentaalmaalis ega ka üliõpilaste töödes. Tudengid lõid monumentaalmaali entusiastliku juhendaja Dolores Hoffmanni mõjuväljas üldinimlikke ja esteetilisi lahendusi, mille hulgas ühe tendentsina on jälgitav liikumine looduslähedase, realistliku kujundiloome ja abstraheeriva, äratuntavaid kujundeid kaotava laadi vahel. Käesolev valik pakub vaatamiseks erinevaid isikupäraseid lähenemisi kergelt stiliseerivast laadist kuni täiesti abstraktse väljenduseni, kusjuures autorid on alati arvesse võtnud tulevast teostamise tehnikat, oli selleks siis fresko, sgrafiito, mosaiik või vitraaž.

EKA uues majas on eksponeeritud mitmed EKA Tartu maanteel asunud vanast õppehoonest lammutamise eel eemaldatud ja praeguseks taas alusele pandud teosed. Lisandunud on ka nüüdisaegseid, sest monumentaalmaali õpe jätkub Heldur Lassi juhendamisel Eesti Kunstiakadeemias tagasihoidlikumas mahus ka täna. Tänased tudengid ei ole raamides kinni – nad kasutavad küll klassikalisi tehnikaid, kuid segavad neid julgelt omavahel, nii nagu sisu nõuab. Käesolev näitus pakub vaatajatele võimaluse luua mõtteline side erinevate ajastute lähenemisviiside vahel, ärgitades teostatud monumentaalmaale, nii vanu kui uusi,  EKA avalikust ruumist üles otsima.

Näitusel eksponeeritud tööd on olnud esmakordselt esitatud EKA muuseumi mahukal näitusel „Nähtamatu monumentaalmaal“ 2020. aastal EKA Galeriis, Kristi Kongi värvikas kujunduses.

Reeli Kõiv,
näituse kuraator

Paspartuud Kristi Kongi
Graafiline disain Pärtel Eelmere

Marju Mutsu ja Reti Saks (Laanemäe)

Sellel näitusel on kõrvuti asetatud kahe eriti omanäolise naisgraafiku diplomitööd, vabagraafilised seeriad: 1969. aastal lõpetanud Marju Mutsu (1941–1980) ja 1987. aastal graafiku diplomi saanud Reti Saks, tollal Laanemäe (1960). Mõlema laad on isikupärane ja teiste autoritega äravahetamatu algusest peale. Mõlemad kraabivad oma nägemused terava nõelaga metallplaadi happekindlale lakikihile, kasutades sügavtrükki, täpsemalt oforti. Mõlemad tõlgendavad maailma sügavuti ja suure üldistusjõuga – täiesti erineval moel.

Marju Mutsu reibas seeria „Noorus“ koosneb 6 lehest, mis on pealkirjastatud temaatiliselt: Tuul, Tõde, Õrnus, Laul, Kool, Maa. Siin võib ühelt poolt märgata veel 1960. aastate ajastuvaimu, mis väljendub kaasaja elu kiirete rütmide pildile püüdmises, samuti tugeva lõuaga teotahtelistes mehekujudes. Teisalt kohtame Eesti graafikas seninägematuid kujundite uperpalle, vaimukat vihjelisust, pildiruumi fragmentaarsust; tundeelamusi ja meeleseisundeid, loodusfragmentide ilu. Mutsu graafika erilisus seisnes mitte üksi väljendusviisi hoogsuses, astridlindgrenilikus huumoris, vaid ka sügavtrükitehnika kõigi võimaluste kompamises, julges katsetamises: kohati on plaat täielikult trükivärvist puhtaks pühkimata, äratuntava kujundi joonteräga suubub abstraktsiooni, omaette tegelaseks saab plaadi pind jne.
Elurõõmus graafik lahkus meie seast ebaõiglaselt vara, kõigest 39 aastasena.

Reti Saksa 7 lehest koosnev pildirida „Mängud“ on minoorsem ja staatilisem. Autor otsib algusest peale vastuseid kõige suurematele ja sügavamatele küsimustele, elu ja surma müsteeriumile. Kui sügavale, kohati suisa pildipinna sisse võiks proovida minna, näitab leht pealkirjaga Sügav trükk, millised on inimlikud valikud, osutavad lehed Trepp, Pael, Kõndija, kuidas maailma vaadata ja tajuda on mõistukõneliselt adutav töödes Silm silma, Käsi, Pilt. Kunstnik peegeldab maailma läbi enese, tema pildid on oma näolised ka sõna otseses mõttes. Metafüüsilises lagedas pildiruumis askeldab pooleldi tardunult lapsnaine, tihti mitmekordses korduses, kes on kunstniku enese nägu. Selline sügavalt sisekaemuslik maailma kompamine on valulik ja nukker, kuid samas rikas ja mitmekihiline.

Reeli Kõiv,
näituse kuraator

Graafiline disain Pärtel Eelmere

Eesti Kunstiakadeemia fassaadi hakkab ilmestama Pille-Riin Valki teos „Hetkede hõng“. Olete oodatud teose avamisele neljapäeval, 18. aprillil kell 18.00 Kotzebue tänavale.

Autor on enda loomingut kirjeldanud järgmiselt: „Minu eesmärk on edasi anda soojuse ja siiruse, samas värskuse ja kaasaegsuse tunnet, pakkuda äratundmisrõõmu ja anda võimalus nostalgitsemiseks. Uus teos on inspireeritud detailidest, mida olen märganud ja ammutanud end ümbritsevast keskkonnast ning tõlgendanud enese keelde. Töö keskendub üksteise hoidmisele ja olemasolemise rütmile.“

Pille Riin Valk on Tallinnas tegutsev graafiline disainer ja kunstnik. Ta õpib 2020. aastast Eesti Kunstiakadeemias graafilise disaini osakonnas. Lisaks on ta õppinud Balti Filmi-ja Meediakoolis integreeritud kunsti, muusika ja multimeedia erialal ning täiendanud end Meediakunsti- ja Disainikoolis (ESMAD) Portugalis. Pille-Riin Valki huvitavad looduses olevad nähtused, isetekkinud detailid ja mustrid, läbivaks motiiviks on nende tõlgendamine digitaalkeelde ning seejärel füüsiliseks objektiks loomine, mis püüab säilitada virtuaalkeskkonnale omast esteetikat. 2021. aastast on Pille-Riin Valk teostanud mitmeid kujundusi kaasaegse kunsti näitustele. 2022. aastast on ta osalenud kunstinäitustel ning 2023. aastal sooritas ta praktika WWW stuudios.

Avamisjookidega varustab Punch Club.

Teadusprojekti “Monumendi uued raamid – Tehumardi” arutelu Eesti Kunstiakadeemias 

7. mail kell 18.00 kutsub EKA muinsuskaitse ja konserveerimise ning EKA installatsiooni ja skulptuuri osakond teadusprojekti “Monumendi uued raamid” (MUR) Tehumardi monumendi teemalisele arutelule ruumis D-412, EKAs. 

Arutelu austab oma kohaloluga monumendi autor Riho Kuld, kes räägib monumendi sündimise tagapõhja,  kommenteerides toonast mäluskulptuuride zeitgeisti. 

Õhtut juhib Anu Soojärv. Monumenti kaasajastavaid kavandeid esitleb Kirke Kangro. 

Lähemalt monumendist ja arutelust. 

Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Ülikooli uus teadusprojekt “Monumendi uued raamid” uurib, kuidas tegeleda keerulise pärandiga, luues avalikus ruumis samal ajal nii uusi kvaliteete kui säilitada vastuolulise pärandi oluline roll ajaloo kandjana. Projekti esimeseks juhtumiuuringuks on Tehumardi memoriaal Saaremaal. 

Tehumardi öölahingule pühendatud mälestussammas valmis skulptorite Riho Kulla ning Matti Variku ja arhitekt Allan Murdmaa ühisloominguna 1966. aastal, samba kõrval paiknev vennaskalmistu rajati 1975. Tehumardi mälestusväli kerkis avalikkuse huviorbiiti 2022. aastal, kui pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse seati küsimärgi alla nõukogude perioodi sõjamonumentide sobivus Eesti avalikku ruumi. 2024. aastal andis  Saaremaa valla poolt sõjahaudade komisjonile esitatud taotlus Tehumardi memoriaalkompleksi kuuluvate sõjahaudade avamiseks ning oletatavate säilmete ümbermatmiseks, millega paratamatult kaasneb kõrge kunsti- ja maastikuarhitektuurilise väärtusega modernistliku memoriaalansambli säilimise ja säilitamise problemaatika. 

23. aprillil kohtusid EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Kirke Kangro, kunstikultuuri teaduskonna dekaan Hilkka Hiiop, ICOMOSi asepresident Riin Alatalu, nooremteadur Anu Soojärv ning projekti koostööpartneri Muinsuskaitseameti nõunikud Jüri-Martin Lepp ja Liis Koppel Saaremaa vallavalitsuse liikmetega, et arutada ühises ringis võimalikke lahendusi Tehumardi memoriaali raamistamiseks.

Projekti saadab kaasaegse kunsti programm, kus loomingulise lahenduse Tehumardi kontseptuaalseks ümbermõtestamiseks pakkusid  kunstnikud Anna-Mari Liivrand, Taavi Piibemann, Johannes Säre, Kristina Norman ja Kirke Kangro. 

Anna-Mari Liivranna kavand „Kõrred“ pakub memoriaali terviku sälitamiseks välja lahenduse, kus hauatähised kaetakse dolomiidist plaatidega. Plaatidele on kinnitatud pronksist/messingist jooned, mis on inspireeritud memoriaali ümbritsevatest tuulisest maastikust,eelkõige seal kasvavatest punakatest kõrrelistest. Aja jooksul metall oksüdeerub ja hakkab nõrguma plaadile ning nii lisandub plaadile pisara motiiv. Sümboolselt saab kõrremotiivi käsitleda ka kui viidet tuulte (võõrvõimude) meelevalda jäänud haprale inimhingele, kellele pole jäetud valikut enda tõekspidamiste järgi toimida. Taavi Piibemanni kavand “Peaaegu igavene tuli/ Kuidas toita mälestust” asetab hauakividele päikesepaneelid. Energia, mis kogutakse tahukate endi seest, hakkab memoriaali tasaselt valgustama. Piibemanni teine kavand loob praegusest kivitahukate maastikule veel tihedama, mastaapsema tahukavälja, uued paerahnud varjutavad viisnurkade märgid tahvlitel. Johannes Säre kavand katab memoriaali tahukad samblakihiga ja toob mõõga-obeliski juurde delikaatse vaateplatvormi. Kirke Kangro kavandi kohaselt hakkaks 90 tahukat katma graafilise novelli formaadis jutustus Tehumardist – alates traagilisest lahingust, selle ärakasutamisest ajalooteadmiste nihestajana ja lõpetades hetkel käimasoleva debatiga.

Kaasaegne tippkultuur veab ühiskondlike valupunktide arutelu eest, aitab maailma mõtestada ja uut, teisiti toimivat maailma luua. Eesti Kunstiakadeemia ja EBS Executive Educationi korraldavad 10. mail kell 9.00–11.00 ühise hommikukohvi, et arutleda, kuidas tippkultuuri loogikaid saaks rakendada juhtimises ning seeläbi luua kütkestavamaid lahendusi, visioone ning organisatsiooni tähenduslikkust tänases keerulises maailmas.

Piletid Fientas: https://fienta.com/et/hommikukohv-ebs-executive-educationi-ja-eka

Paneelarutelus osalevad:
Kaarel Suuk, pikaajalise kogemusega tippjuht;
Kirke Kangro, Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan;
Ruth-Helene Melioranski, Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskonna dekaan;
Marko Rillo, EBS tootearendusjuht ja vestluse moderaator

Sündmus toimub osana EBS Executive Educationi ärihommikute sarjast, kuhu on oodatud ettevõtjad, juhid ja spetsialistid, kes soovivad olla kursis aktuaalsete teemadega ning osaleda vestluses oma ala spetsialistidega.

Pärast hommikukohvi on võimalus osaleda ka EKA majatuuril, kus tutvustatakse maja, mis on 2018. aastal valminud ning auhinnatud mitmete arhitektuuripreemiatega.

1. – 2. juunil toimub pärandilinnas Viljandis EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXVI kevadkonverents “Kodu, kallis kodu. Vanalinn kui elukeskkond”.

Mis teeb vanalinnade muinsuskaitsealadel ja mälestistes asuvad kodud „kalliks“, mil moel ja kelle jaoks? Kuidas toetada muinsuskodude omanikke oma elukeskkonna parendamisel? Arutame selle üle ajalooliste väärtuste, linnaruumi, muinsuskaitsealuste elamute renoveerimise võimaluste ja valikute ning energiatõhususe vaatest.
Oma kogemusi ja seisukohti jagavad muinsuskaitsjad, arhitektid, insenerid ja koduomanikud.

Ettekandeid saab kuulata laupäeval, 1. juunil algusega kell 11.00 Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Kell 20.00 jätkame sealsamas tempoka teemapeoga “Säärane mulk”. Laua katab Aida Kohvik, pastlakeerutust pakub kollektiiv Ants1.

Pühapäeval, 2. juunil kell 11.00 seame sammud Viljandi vanalinna, kus toimuvad kohaliku kultuuripärandi erinevaid tahke tutvustavad ringkäigud. Päeva lõpetab piknik kunstikohvikus.

Konverentsi kava
Registreerimine (v.a EKA tudengid)
Registreerimine (EKA tudengid)

Lisainfo:
Maris Veeremäe
maris.veeremae@artun.ee

Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital ja  teadusarendusprogramm LIFE heritageHOME.