Kalender

Brenda Purtsaku ja Marleen Suvi duonäitus „Ja-ga-tud“
ArtDepoo galeriis 7.11.–13.12.2025
Avatud K–R 12–18 L 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 6.11. kell 18.00

ArtDepoo galeriis tulevad esmaesitlusele Brenda Purtsaku ja Marleen Suvi ühiselt loodud suuremõõtmelised maalid, mille valmimise juures joonistusid välja korduvad temaatikad erinevate perekondade fotode juures: „Võtsime aluseks meie kõigi kolme perekondade fotoarhiivid ning keskendusime siin eelkõige figuurile. Õige ruttu märkasime, kuidas meil kõigil leidub fotosid sarnastest olukordadest ning olgugi et karakterid on ainulaadsed, siis üldistatult võib öelda, et materjal kordub“, kommenteerib näituse kuraator Kaisa Maasik.

Maalide loomiseks valiti tavapäratu protsess, mis Purtsaku ja Suvi seni väljakujunenud käekirja proovile pani. Kunstnikud lõid maalid ühiselt, kuid töötasid nendega kordamööda: iga maali puhul tehti mitmeid vahetusi, sealjuures jagati pidevalt hetkeseisust pilte ning arutati omavahel, mis suundi jätkates võtta. Teosed valmisid lõplikult galeriis, kus kunstnikud koos maalisid. Kuna algmaterjal oli vaheldusrikas – kord topelt säritatud või tegevusest tihe, siis jälle juhuslik ja avar – jättis see võimaluse üldistada, pindasid tühjemaks jätta või hoopis detaile juurde tekitada ning alasid täita. Ülesande püstitus tähendas nii algmaterjali sekkumist kui ka kahe isikliku käekirja omavahelist ühendamist.

Kahel laupäeval, 15. ja 29. novembril viibivad kunstnikud galeriis. Sel ajal on kõik oodatud kohapeale vestlema ning näituse kohta täiendavaid küsimusi esitama.

Kunstnikud: Brenda Purtsak ja Marleen Suvi
Kuraator: Kaisa Maasik
Graafiline disain: Aimur Takk
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

5.11 – 13.12.2025, Artrovert Galeriis

5. novembrist on Artrovert galeriis avatud kahe kunstniku Tea Lemberpuu ja Maris Siimeri ühisnäitus ”See on mind alati muutnud”. Näituse pealkirja inspiratsiooniks on Jules Vallès’i mõte raamatust L’enfant: “Ruum on mind alati muutnud. Vaikseks”. Galeriis on eksponeeritud mõlema kunstniku värskelt valminud maaliseeriad.

Kunstnik Karola Ainsar kommenteerib Lemberpuu ja Siimeri loomingut nii: „Inimese sees on igatsus, millel on võimsa tuule vägi. See ajendab liikuma ning otsima rahulikku paika. Näiteks sellist, mis paikneb mõnel piirialal, kus viibides kostavad kõrvu meisterlikult kokku kõlavad kahe paiga sosinad. Aina puiklev hing, mis hetkeks kuulatab, võib nii päris tasa jääda. Need vaiksed hetked võtavad vormi, mida võib pidada pühaks.
Püha avaldub argises just läbi pideva otsingu ning soovi seda enda ümber märgata. Püha ei peida end igatsetud paigas, vaid hoopis pausides ning viperustes, mis meid selle poole liikudes aeglustavad. Ehk just vaikseks jäädes avaldubki igapäevaellu nähtamatu niidina tikitud sakraalsuse ääris, mille katkematu piste kõike ning kõiki ühendab.
Tea Lemberpuu ja Maris Siimeri tundlikud maalid on kui jäädvustused sellelt otsingu teekonnalt — lõuend kui märkmik, kuhu kunstnikud aina tagasi pöörduvad, et värvi ja vormi kasutades enda märgisüsteemis ülestähendusi teha. See on ühtaegu nii vastuseis kui ka püüe säilitada tundlikkust ajas, mille tempo ei lase peatuda.”

Ühendus ja selle puudumine on mind alati muutnud. Vaikseks.

Tea Lemberpuu (s. 1980) on lõpetanud maali (BA, 2023) ja kaasaegse kunsti (MA, 2025) eriala Eesti Kunstiakadeemias. Talle on omistatud EKA noore kunstniku preemia ja ta on Tartu Kunstnike Liidu liige. Osalenud näitustel Eestis, Lätis, Leedus, Itaalias. Lemberpuu senist loomingut on läbi erinevate tehnikate ja uurimissuundade saatnud küsimused ajast ja aeglusest, piiridest ja juhuslikkusest, mängust ja nähtavalolust. Sellel näitusel otsib ta viise, kuidas püha võiks läbi ühenduse ja armastuse avalduda igapäevases elus.

Maris Siimer (s. 1980) on Tallinnas tegutsev visuaalkunstnik, kelle looming hõlmab illustratsiooni ja maali. Kasutades tundidepikkust looduses kõndimist oma praktika osana, on kunstnik vaadelnud aeglustumise ja vaikuse võimet suunata meid millegi endast suurema ja pühamani. Näituse kaks suurimat teost on maalitud õhu ja valguse käes — justkui kõrv vastu looduse helisid, ehitab Siimer intuitiivselt ja kihiliselt üles nähtamatu otsingud maalipinnal. Pidev oma väljeduslaadi ja meetodi otsimine on mõjutatud Eesti põhjaranniku maastike orgaanilistest vormidest. Nii nagu loodus, on ka muusika olnud teeviidaks hetkedel, mil kontakt enda ja kõige pühaga on kerge kaduma. Siimeri maalid ongi omamoodi kutse selle ühenduse taastamiseks. Ta on Eesti Maalikunstnike Liidu ja naiskunstnike rühmituse Fööniks liige.

Näituse avamine 05. novembril kell 18.30 ja näitus jääb avatuks 12. detsembrini.
Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital
Tekst: Karola Ainsar
Graafiline disainer: Katariin Mudist

Kuidas ära tunda kväärifeminismi?

Kväärifeministliku zine’i töötuba – L 13.12.2025

Olete oodatud osalema kväärifeministlike zine’ide valmistamise töötoas „Kuidas ära tunda kväärifeminismi?“, mis toimub 13. detsembril 2025 algusega kell 15.00 Kumu kunstimuuseumi II korruse seminariruumis. Pärast Aet Kuusiku loengut teemal „Kväärifeminism kui vastupanuvorm“, juhendab Maria Izabella Lehtsaar töötuba, mis uurib kväärifeministlikku mõtlemist zine’i-meediumi kaudu. Juhendajana jagab Lehtsaar oma lähenemist ja kunstnikupraktikat ning toetab osalejaid zine’ide loomisel. Töötuba on osalejaile tasuta. 

Zine’e ehk isetehtud miniajakirju või vihikuid on feministlikud ja kväärid tee-ise-kultuurid (DIY) kasutanud juba kaua eneseväljenduse, vastupanu ja kogukonna loomise vahendina. Zine’ides saab vabalt mängida teksti, pildi ja kollaažiga ning mingit kunstialast tausta ei ole selleks vaja. Samal ajal pakuvad need ruumi katsetamiseks ja arutlemiseks, kuidas loovuspraktikad võivad toetada inimeste võimestamist ning aidata neil endale ja oma ideedele ühiskonnas ruumi teha. Valminud zine’id paljundatakse, prinditakse ja jagatakse linnas tasuta erinevates kohvikutes, kultuuripaikades ja poodides. 

Palun registreeri end siin, osalejate arv on piiratud. Registreerimine sulgub 08.12.2025. 

Disaini ja innovatsiooni õppekava viimase kursuse tudengid töötasid välja terviklahenduse Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi välialale.

Amandus Adamson kasutas oma Paldiski ateljeed suvekuudel väiksemate kujude modelleerimiseks ja maalimiseks. Tänaseks on see paik kujunenud tema elu ja loomingu tutvustavaks muuseumiks. Muuseumi soovib senisest enam mängida aktiivsemat rolli kohaliku elu edendamisel, pakkudes muuseumi aeda kogukonnaürituste toimumispaigana. Lisaks plaanib muuseum algatada kogukonda kaasavaid tegevusi, nagu kunstinäitused, töötoad, muusikaüritused. Samuti soovib muuseum kujuneda usaldusväärseks koostööpartneriks kohalikele haridusasutustele.

Tudengite poolt valmisid meeskonnatööna kaks projekti, mis on kooskõlas muuseumi üldmulje ja selle pärandiga, samas avardades selle kasutusvõimalusi kogukonna hüvanguks.

Juhendaja: Raido-Riho Laasi.
Projektis osalenud tudengid: Kaia Jõks, Vanessa Timma, Ailan Daniel Mark, Kadri
Raudmägi, Marianne Lapin, Airis Köhler.

Olete oodatud ühisnäituse ,,Heinaaeg. Igaviku igatsus.”  avamisele 11. novembril kell 18.30 Manufaktuuri 7/2, Tallinn. 

2025. aasta 12. november – 18. detsember korraldavad Tallinnas, Manufaktuuri kvartalis Martin Mikson, Anna-Liisa Pärt, Paul Aadam Mikson, Juulia Aleksandra Mikson ühisnäituse ,,Heinaaeg. Igaviku igatsus.”.

,,Heinaaeg. Igaviku Igatsus.” on näitus, mis mõtiskleb inimese ja looduse vahekorra, aja kulgemise ning ellujäämise rütmide üle. Kui kunagi tähendas heinaaeg ärevat ootust ja sõltuvust ilmast, siis nüüd on see muutunud poeetiliseks kujundiks – igatsuseks rahu ja tasakaalu järele muutuvas maailmas.

Näitus peegeldab kunstnike isiklikku ja ühist suhestumist tuttavate maastikega, mis on pidevas muutumises. Näitus kutsub märkama looduse rütmi ja meenutab, kui habras on side, mis meid selle rütmiga seob.

Martin Mikson on stsenograaf ja maalikunstnik. Ta on loonud mitmeid kujundusi Eesti teatrites.

Anna-Liisa Pärt on stsenograaf ja maalikunstnik.

Paul Aadam Mikson on metallikunstnik, kes tegeleb suuremõõtmeliste sepisvormidega.

Juulia Aleksandra Mikson on tekstiilikunstnik, kes uurib materjalide vahelisi piirialasid. 

Kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia vilistlased.

Graafiline disain: Juulia A. Mikson

Näitust toetavad: Hepsor, Põhjala Pruulikoda, Õllenaut.

Talvine hindamismaraton on käes! Kolme nädala vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: pea iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse lõpu töid.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Peaaegu igal maratoni õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uus ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

Hindamised toimuvad EKA Galeriis (Kotzebue 1) ning EKA monumentaalstuudios (Kotzebue 10). Hindamispäeval on näitused avatud E–L 14–18 ning P 12–16.

AJAKAVA

E 1.12. Joonistamine, kunst BA I, juhendaja Matti Pärk (EKA Galerii)
T 2.12. Joonistamine, kunst BA II, juhendaja Eero Alev (EKA Galerii)
K 3.12. Joonistamine, kunst BA III, juhendaja Tea Lemberpuu (EKA Galerii)
N 4.12. Skulptuur, kunst BA I, juhendajad Laura Põld, Taavi Talve (EKA Galerii)
N 4.12. – R 5.12. Stsenograafia BA III, juhendaja Mark Raidpere (Kotzebue 10)
R 5.12. – L 6.12. Kaasaegne kunst MA I & II, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Merike Estna, Viktor Gurov, Tuukka Kaila, Eve Kask, Kristi Kongi, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Camille Laurelli, Holger Loodus, Laura Põld, Sten Saarits, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Reimo Võsa-Tangsoo (EKA Galerii)
P 7.12. – E 8.12. Kaasaegne kunst MA I & II, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Merike Estna, Viktor Gurov, Tuukka Kaila, Eve Kask, Kristi Kongi, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Camille Laurelli, Holger Loodus, Laura Põld, Sten Saarits, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Reimo Võsa-Tangsoo (EKA Galerii & Kotzebue 10)
T 9.12. Kaasaegne kunst MA I & II, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Merike Estna, Viktor Gurov, Tuukka Kaila, Eve Kask, Kristi Kongi, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Camille Laurelli, Holger Loodus, Laura Põld, Sten Saarits, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Reimo Võsa-Tangsoo (EKA Galerii & Kotzebue 10)
K 10.12. Maal, kunst BA I, juhendajad Karl-Kristjan Nagel, Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
N 11.12. Graafika, kunst BA II & III, juhendajad Britta Benno, Charlotte Biszewski, Liisi Grünberg, Viktor Gurov, Eve Kask, Liina Siib (EKA Galerii)
N 11.12. Graafika, kunst BA II & III, juhendajad Charlotte Biszewski, Viktor Gurov, Eve Kaaret, Madis Kaasik, Eve Kask, Pawel Schulz (Kotzebue 10)
R 12.12. Graafika, kunst BA I, juhendajad Kadi Kurema, Marten Prei, Paul Rannik (EKA Galerii)
L 13.12. Joonistamine, animatsioon BA I & fotograafia BA II,juhendaja Lilli-Krõõt Repnau (EKA Galerii)
P 14.12. – E 15.12. Fotograafia BA I, juhendaja Annika Haas (EKA Galerii)
T 16.12. Maal, kunst BA III, juhendajad Angela Maasalu, Jaan Toomik, Mart Vainre (EKA Galerii)
T 16.12. Fotograafia BA II, juhendaja Kalle Veesaar (Kotzebue 10)
K 17.12. Maal, kunst BA II, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Holger Loodus, Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
N 18.12. Animatsioon BA I, juhendaja Lilli-Krõõt Repnau (EKA Galerii)

Kaasaegse kunsti magistrant Sven Mantsik on praktiseerinud tehnikaid nagu installatsioon, graafika, raamatuköide, animatsioon ja arvutimängud, arendades samas alati oma peamist kirge: joonistamist.

Tema kohati fiktsionaalsed ja autobiograafilised joonistused kujutavad argielulist sotsiaalset satiiri, ühendades endas melanhoolia, unenäolised elemendid, teravuse ja huumori. Näitus Timeline annab põhjaliku ülevaate tema narratiivsest ja visuaalsest lähenemisest visandamisele.

EKA raamatukogu vitriingaleriis on väljas valik tema graafilisi töid.

Näitus on avatud 19. detsembrini.

12.10 2025 avati Łódźi Linnagaleriis rahvusvaheline noore tekstiilikunsti näitus, triennaal YTAT (Young Textile Art Triennial). 

Näitus toimub viiendat korda ja on osa 18. Lodži rahvusvahelise tekstiili triennaali programmist. Tudengite näitusel osaleb 27 kõrgkooli, neist 7 Poolast. Igast koolist oli oodatud üks osaleja tekstiilikunsti ja üks tekstiilidisaini kategoorias.

EKA tekstiili osakonda esindavad Kassandra Laur (BA 2025) kunsti kategoorias ja Kristina Oja ( BA 2024) tekstiilidisaini kategoorias.

Kassandra Laur

Installatsioon Kodumaa/ Installation Motherland

Installatsioon põimib kokku erinevaid lugusid Oskar Looritsa raamatust “Eesti rahvausundi maailmavaade” ning minu enda lapsepõlvemälestusi. Nende jutustuste põhjal lõin ruumi, mis tundus kodusena, kasutades selleks looduse poolt pakutud materjale. Mäletan, kuidas mu vanaema alati hoiatas mind – ära jää magama keset sookailu välja, muidu ei pruugi sa enam kunagi ärgata. Loorits kirjutab oma raamatus samuti vaimudest, kes kaitsevad metsa pahatahtlike inimeste eest, ilmutades end huntide, madude või teiste loomadena. On ka lugu sellest, kuidas ketramiseks saab jõudu ammutada Ööemalt, kui kuuled öösel öömardikate praksumist.

Kristina Oja

Ma olin kadunud/ I was lost

Uurides oma perekonda ja nende lugusid, jutustan oma kollektsiooni kaudu eneseavastamise teekonda. Kudumismasin on tööriist, mis aitab mul väljendada emotsioone, isegi kui mälestused on hääbumas. Kudumismasin võib olla tujukas – mõnikord ei meeldi talle teatud lõng või ta jätab silmuseid vahele. Sellega tegelemine nõuab kannatlikkust. Selle tundmaõppimine võtab aega. Selle protsessi käigus saan selgemalt aru, kuidas ühenduse puudumine vanavanematega on mõjutanud minu kujunemist naiseks ja disaineriks.

Kas seda tunnet, mis tekib teadmisest, et ma ei ole kunagi oma vanavanemaid kohanud, võib nimetada leinaks? Erinevate kudumistehnikate kaudu uurin neid tundeid, mis minus vanavanemate peale mõeldes esile tulevad: lihtsad ja tagasihoidlikud koed muutuvad uueks kihiks, kui neid kanda. Mängulised koed on inspireeritud fotodest, mis on jäädvustanud kadunud hingi ootamatutes, rõõmsates hetkedes. See on minu isiklik lugu, mis näitab, kuidas olen aastate jooksul püüdnud paikata enda sees olevat tühimikku. Kas seda saab nimetada leinaks, kui ma pole neid inimesi kunagi kohanud?

See kollektsioon on minu viis väljendamiseks, kui sõnadest jääb väheks.

Näitus on avatud 31. detsembrini 2025 Łódźi Linnagaleriis.

Lähemalt: https://ytat.asp.lodz.pl/

Eesti Kunstiakadeemia tekstiiliosakonna õppejõud Kadi Kibbermann ja Piret Valk avavad 20.11.2025 Tallinna Botaanikaaia palmisaalis taimedest inspireeritud tekstiiliinstallatsioonide näituse “BOTEXSEMANTILINE AED / HORTUS BOTEXEMANTICUS” 

Näitusel esitletakse eksperimentaalseid tekstiiliinstallatsioone, mis jutustavad taimede rollist ja tähendusest kunstnike elus – taimedest saadavatest materjalidest ja nende ellujäämis-strateegiatest. 

Näitus vastab väljakutsele kohaneda maailmas, milles põlvkondadevaheline mälu on asendumas juhendite ja eeskirjadega; suured lood vaesunud keelelühenditeks ja vahetud kontaktid virtuaalseteks. Orientiirideks taimepimedail tehismaastikel on saanud algoritmid.  

Tasakaalu hoidmise tugijuurteks pärismaailmaga, on kunstnikel kontakt loodusega ja suhted teiste liikidega. Uuritakse, mida võiks taimedelt õppida läbi praktilise huvi, poeetiliste tõlgenduste ja neile tugineva kunstipraktika. Inspiratsiooniks on taimemaailma mitmekesisus, sellele olemuslik ja eripärane – vormid, mustrid ja tekstuurid; vajalikkus inimestele ja keskkonnale; võime kohaneda muutustega ja jääda ellu ka väga keerulistes tingimustes. Teostes ühendatakse teadmised ja praktilised kogemused, et näidata taimede olulisust põhjatu ressursside allikana – väetisena, mis pakub eeskuju-köitraage ja ideede-idusid, kiumaterjale ja looduslikke värve; taimedega suhtlemine aga tervist ja tasakaalu. Taimed aitavad mäletada ja kujutada identiteeti kinnitavaid lugusid. 

Tänases maailmas kohanemiseks on näituse kontekstis loodud uus suhtluskeel BOTEX. Botaanika + tekstiil + poeesia + tähendused = BOTEXsemantika

BOTEXsemantilises aias kasvavad BOTEXoofid.

BOTEXoofid on sünteesitud taimedest ja tekstiilidest.

BOTEXit räägivad taimi armastavad BOTEXegeedid, taimede ja nende strateegiate tõlkimiseks BOTEXoofide kaudu.

BOTEXoofid nimetab ja järjestab BOTEXonoomiliseks süsteemiks INDEX BOTEXEMANTICUM. 

BOTEXsemantilises aias võib avastada, milliseid võimalusi pakub tekstiilikunst taimede pakutavate teadmiste tõlgendamiseks ja eksperimentaalsete kogemuste edasiandmiseks. Taimed ja tekstiilid kohtuvad teostes looduslike kiudude, juurte, taimsete värvide ja bioplasti vormis. Installatsioonid on kasvatatud, kedratud, taimedega värvitud, tikitud, trükitud, vilditud või plisseeritud. 

Näitus on avatud kuni 04.01.2026

Tallinna Botaanikaaia palmimaja ja kasvuhoonete lahtiolekuajad:  https://botaanikaaed.ee/et/lahtiolekuajad/

16.10.2025–11.01.2026

Narva Kunstiresidentuuris on EKA moedisaini osakonna eestvedamisel avatud Narva seni suurim rahvusvaheline moenäitus „Hõimulõim“.
Näitus kuulub „Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025” ametlikku programmi. Näituse avamine maandub hõimurahvaste kalendriaasta olulisimale nädalale, hõimunädalale.

„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda. Traditsioon ei püsi kapis ega arhiivis – ta elab vaid siis, kui lasta tal ajaga koos kasvada, teda kanda ja armastada. 

Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.

„Hõimulõim“ on nähtamatu, ent visa side soome-ugri rahvaste vahel. See ei küsi riigipiire ega poliitilist meelsust, vaid kulgeb sügaval allhoovustes – keeles, mustrites, lauludes, tantsus ja tõekspidamistes”, sõnab näituse kuraator Piret Puppart ja lisab: “Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras.” 

Erinevad ühiskondlikud pinged panevad järjest enam proovile traditsioonide püsimajäämise ning sunnivad otsima viise, kuidas hoida neid elavana ka tulevaste põlvkondade jaoks. „Hõimulõim“ kutsub märkama, et kultuuri hoidmine ei ole ainult mineviku säilitamine, vaid ka tuleviku loomine. See on kutse kanda oma pärandit igapäevaselt – olgu see ehe, ese või ornament – ning mõista, et iga selline valik tugevdab lõimesidet, mis ühendab meid üle piiride ja ajastute.  

Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske. Hologrammikunst on maailmas veel vähetuntud võte manada visuaalseid elemente, mida käega katsuda ei saa, ent virtuaalselt ja silmaga küll. Sellises mahus jõuab antud meedium Narva esmakordselt.

Soome-ugri juurtel on ka disaini- ja kunstimaailmas laiem rahvusvaheline haare, kui arvata võiks. Komide kompassimuster on leidnud tee Kandinsky maalidesse, udmurdi viisid Tšaikovski muusikasse. Alles hiljuti pärjati aga Karjala juurtega disianer Diesel Design Awardiga samal ajal kui isuri veri on riietanud Eesti olümpiasportlasi Ateenas. Mari rahvuse esindaja seisis aastaid Eesti legendaarse brändi Mosaic kudumikollektsioonide taga ning Adidase jalanõusid kandes võib tunda udmurdi südametukset. Diesel Design Award’iga pärjatud kollektsiooni premik ja Helsinki Design Week’i parimad palad on jõudmas ka peagi avatavale näitusele. Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini.

Kuraator: Piret Puppart

Kunstnikud: Antrea Kantakoski, vainio.seitsonen (Johanna Vainio & Merja Seitsonen), Sigrid Kuusk, Ramona Salo, Dina Andreeva, Natalja Lill, Darali Leli, Eneken Johanson, Stella Tukia, Kaia Kuusmann, Zsófia Papp, Zsófia Papp, Maria Roosiaas, Hanna-Tiina Pekk, Anneliis Reili, Kertu Kivisik, Nadežda Kasatkina, Lana Vakhovska, Karl Joonas Alamaa, Piret Puppart ja Alyona Movko-Mägi.

Graafiline disain: Eva Sepping

Suured tänud: Anna Kuznetsova, Muš Nadii, Nikolai Anisimov, Nikolay Kuznetsov, Barbi Pilvre, Jaak Prozes, Žanna Toht, Ekaterina Kuznetsova, Helena Schilf, Natalia Ermakov

Toetajad: EKA, Eesti Kunstiakadeemia moedisaini eriala, Hõimurahvaste programm, Kultuurkapital, MTÜ Fenno-Ugria, NART, Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025

Quistrebert Brothers, Sirja-Liisa Eelma
ZOOM
17. oktoober 2025 – 17. jaanuar 2026
Avamine 16. oktoobril kell 18.00 
 
Oled südamest oodatud prantsuse kunstnikeduo Quistrebert Brothers (Florian ja Michael Quistrebert) ja eesti kunstniku Sirja-Liisa Eelma ühisnäituse avamisele 16. oktoobril kell 18.00.

Jorge Luis Borges kirjutas, et iga kirjanik loob enda eelkäijaid ise, ühendades uueks järjepidevuseks ajaloos hajutatud tegelasi, võimaldades neid mõista teistmoodi kui enne teda. See kehtib ka kunstnike kohta, ja mitte ainult mineviku eelkäijate, vaid ka oleviku kaasamõtlejate avastamises. Midagi sarnast juhtus, kui Sirja-Liisa Eelma kätte sattus Florian ja Michael Quistreberti näituse kataloog. Loominguliste paralleelide äratundmine päädis siinse ühisnäitusega, mille pealkiri võiks viidata muu hulgas töömeetodile – pildikadreerimise või sidevahendi mõistes. Mõlemad autorid eksponeerivad uusi teoseid, mis jätkavad nende loomingu varasemaid liine ja ehitavad dialoogi sarnasuste vahel, neid võimendamata või teadlikult sobitamata. Oluline roll on siin geomeetriliste struktuuride semantilisel potentsiaalil: võimel mõtiskleda oma kunstimeediumi ajaloo ja hetkeseisu üle, aga ka traditsioonilise ornamendi kombel avada nappide vahenditega olemuslikke protsesse. Põnevaid mänge loob omakorda kombinatoorikameetod, mis seab eri viisil kokku piiratud arvu elemente, hoidudes seejuures visuaalsest ületootmisest ning osutades vastupanu tänapäeva infouputusele; kaasates kunstikogemusse meditatiivse ja hüpnootilise aspekti. Sedaviisi on kunstnikel õnnestunud luua avatud kujundeid, millele võib omistada väga erinevaid tähendusi.

– Elnara Taidre

Viimase kahe aastakümne jooksul on Quistrebert Brothers abstraktset maalikunsti ümber defineerinud, kasutades laia valikut tehnikaid – alates toorest õlivärvist, tööstuslikust autovärvist ja modelleerimispastast kuni epoksiidini jt. Nende teadlikult dekoratiivne looming väljendab Florian ja Michael Quistreberti pidevat uurimistööd ja katsetusi valguse ja arhitektuuriga, luues illusiooni helendusest ja sügavusest. Varjutuste ja hajutustega töötades loovad nad katkestuse ja jätkuvuse efekte, mida vaataja pilk omaenda moel taasloob, lähtudes võrkkesta püsivuse mõjust; geomeetrilised vormid lahustuvad sageli keemilise ebastabiilsuse erutuses.

Sirja-Liisa Eelma on minimalistlikus laadis töötav kontseptuaalne maalikunstnik, kelle loomingu läbivateks teemadeks on tühjus, vaikus ning nähtava ja nähtamatu suhe. Tema loomingut iseloomustab meditatiivsus ja õrnus, tema teosed loovad vaatajale ruumi puhkehetkeks ja sisekaemuseks. Eelmat paelub ruumipoeetika, tema maalid ja installatsioonid on sageli kohaspetsiifilised, olles üles ehitatud kujundi näilise korduse printsiibile ning varjundi- ja motiivimängudele. Kunstniku värvikäsitlus on tundlik, läbimõeldud ja nüansseeritud, valdavalt pastelne. Eelma maalistseenidest õhkub nii mõnigi kord sakraalset helgust, transtsendentsust ning justkui igatsust kaotatud paradiisi järele.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitusel on väljas EKA tudengite käsitsi valmistatud raamatud, mis on lõpetus kursusele, kus töötati fotodega raamatu formaadis. Uuriti kunstnikuraamatu, isekirjastamise ja proovieksemplari erinevusi. Lisaks visuaalsete materjalide loomisele ning toimetamisele said tudengid kätt proovida kujunduse, trükiettevalmistuse ning käsitsi köitmisega. 

Trükistes leidub nii analoog- kui digifotosid kollaažide, tüpoloogiate, narratiivide ja arhiivimaterjalide vormis. Uurimise all on nii isiklikud teemad kodulinnast, sõprusest, perekonnast ja lapsepõlvest, kui ka igapäevasusest, tunnete ja tajude sõnastamatusest ning argisest arhitektuurist.

Näitusel osalevad kunstnikud: Mikk Keis, Olesja Prants, Gleb Volodtšenko, Mari Karjus, Viktoria Weiszova, Tobias Tikenberg, Jana Mätas (MAKK), Kristiina Aarna (DKT).

Juhendaja Mirjam Varik.

Eesti Kunstiakadeemia UNESCO õppetool avab Valga raudteejaamas näituse „Eesti pärand maailmakaardil“.

Oleme uhked oma pärandi üle ja kindlad, et see kõnetab ka muud maailma. Ometigi teame üllatavalt vähe seda, mis Eestist maailmas tegelikult tähelepanuväärseks peetakse ja millise
võimaluse annab meie pärandi tutvustamine koos teistega ühistes võrgustikes.
Eesti Kunstiakadeemia näitus tutvustab, mis on Eestist kantud UNESCO maailmapärandi, vaimse pärandi ja mälu nimekirja. Samuti milliseid paiku on tunnustatud Euroopa kultuuripärandi märgisega. Läbi Eesti kulgeb mitu Euroopa kultuuriteed. Läbi
aastate on Eesti tööd pärjatud ka Europa Nostra auhindadega.
Enamasti räägime sellistest paikadest ühekaupa. EKA soovib oma näitusega luua suuremat pilti, inspireerida omanikke ja omavalitsusi ning tuletada meelde, et koos tegutsedes jõuab
rohkem. Kultuuripärand pakub ammendamatuid võimalusi enese tutvustamisel ja mõttekaaslaste leidmisel.
EKA avab näituse „Pärandi pühapäeval“ 7. detsembril kell 12.15 Valga raudteejaamas koostöös Valga Muuseumi ja ICOMOS Eestiga. Näitust tutvustab EKA UNESCO õppetooli hoidja ja rahvusvahelise muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni asepresident Riin Alatalu.

Lisainfo:
Riin Alatalu
Riin.alatalu@artun.ee
5119439

Eesti Arhitektuurimuuseumi galeriikorruse näitus “Kui ma parajasti maju välja ei mõtle…” avab kohalike arhitektide loomingu, mis ulatub kaugemale argisest projekteerimisest.

Teostega osalevad näitusel näiteks Johann Wilhelm Krause, Herbert Johanson, Aleksander Wladowsky, Edgar Johan Kuusik, Karl Burman, Valve Pormeister, Erika Nõva, Sille Pihlak, Loreida Hein, Ott Kadarik, Leonhard Lapin ja paljud teised.

Näitus on avatud 25. oktoobrist kuni 1. veebruarini 2026.

Loe lähemalt:

https://www.arhitektuurimuuseum.ee/est/exhibition/kui-ma-parajasti-maju-valja-ei-motle/

28. novembril kell 19 avaneb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaali fuajee galeriis koostöönäitus “Eirates Piiride Ettekirjutusi”, mis koondab esmakordselt Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallas ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengite ja vilistlaste loomingu.

Piiride vajalikkust mõtestades jõudis näituse kuraator nende avardamise ideeni. Tegemist on katsega etteantud raamidest lahti öelda, jõudes otsapidi koguni uute tavade konstrueerimiseni. Erisuguste tehnikate kaudu pakuvad kunstnikud tõlgendusi nii kultuurilise kui ka vaimse maailma avarustele. Ühtlasi on esindatud argisfääri tungiva digimaailma voorused, samas pakutakse sissevaadet inimsuhete puntrasse. Seades piire teistele takerdume varem või hiljem omaenda piiramisrõngasse ning siinkohal visualiseerivad võimalikke lahendusi kunstnikud, kelle jaoks takistuste ületamise võimalikkus on omaette väärtus.

“Tänapäeval, kui liikuvus, digitaalsed sidemed ja kultuuridevaheline dialoog on muutunud igapäevaseks, kerkib taas küsimus: kus asub piir ja mida tähendab selle ületamine?” tõstatab näituse kuraator küsimuse väljakujunenud piiride tegeliku ulatuse üle.

Eesti loomekõrgkoolide vaheline soe läbisaamine on pikemat aega innustanud otsima uut laadi koostöö vorme. Käesoleva aasta suvel loodi kolme kooli üliõpilasesinduste ning EMTA rektori poolt soodne pinnas ühise näituse tekkeks. Ühisnäitus võimaldab erinevate kunstivormide vahelist diskussiooni ning seejuures sillutab tee uues formaadis koostöö jätkumisele. Novembri lõppu jääv avamise aeg ei ole mitte juhuslikult valitud – see on tänuväärne võimalus enne eksamiperioodi ja talviseid kohustusi hetkeks kokku tulla ja endi auks klaase tõsta.

Näitus jääb avatuks 1. veebruarini 2026.

Kuraator: Caroline Murumägi (EKA)

Avatud E–R 8–20 L–P 10–20

Sissepääs tasuta

„Monumendi uued raamid“
EKA Väligaleriis 1.12.2025–15.02.2026
Avatud ööpäevaringselt, tasuta

Mineviku kui kunstimaterjal
Elame ajal, mil monumentidest ei saa mööda vaadata. Kogu maailmas vaieldakse nende tähenduse üle, nagu ka selle üle, kas ja kuidas vastuolulisi mälestusmärke avalikus ruumis näidata. Venemaa brutaalne sõda Ukrainas on toonud monumendikonfliktide ühe keskme Ida-Euroopasse. Eestis on praeguseks suur osa nõukogudeaegseid monumente, eriti II maailmasõja mälestusmärke eemaldatud.

Projekt „Monumendi uued raamid“ lähtub eeldusest, et monumendi eemaldamine ei eemalda probleeme – keerulisest pärandist ei saa üle ega ümber, vaid selle läbitöötamisega tuleb tegeleda. Oleme eri valdkondade teadmisi ja oskusi kaasates arendanud lahendusi, mis võimaldavad uurimistöö, muinsuskaitse- ja digiteerimispraktikate ning kunstiliste sekkumiste kaudu vastuolulist pärandit mitte lammutada, vaid panna seda uude, kriitilisse raamistusse. 

Välinäituse keskmes on kunsti võimalused tegeleda mälukonfliktidega avalikus ruumis ning selle kaudu ka kaasaegses kunstis peituv ühiskondlik potentsiaal. Kolme projekti raames tehtud kavandikonkurssi näitlikustavad viise, kuidas raamistada ümber eri tüüpi dissonant- set pärandit – memoriaali, maali ja skulptuuri. Praeguseks on kunstnike sekkumistest materialiseerunud juba üks, Tehumardi memoriaali ümberraamistus, mille autor on Neeme Külm.

Aastatel 2024–2025 läbi viidud kunstikonkurssidel osales kokku 17 kunstnikku. Saaremaal asuva ja tänaseks osaliselt eemaldatud Tehumardi memoriaalkompleksi kontseptualiseerimisel osalesid Kirke Kangro, Neeme Külm, Anna Mari Liivrand, Johannes Säre, Kristina Norman ja Taavi Piibemann.

Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viir pakkusid välja oma lahendused Tallinna Lennujaama vana reisiterminali 1955. aastal valminud monumentaalmaalide ümberkujundamiseks.

Trevor Kinna, Bob Bicknell-Knight, Hasso Krull, Camille Laurelli, Samuel Lehikoinen, Ülo Pikkov ja Yiyang Sun lõid digikunstiteosed, mis lähtusid Tartus asuvast mälestusmärgist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“ (1950/1956). Teosed on eksponeeritud EKA fuajees avatud lühinäitusel “Monument ja muinasjutt” 1.12.–12.12.2025.

Näituse töörühm: Linda Kaljundi, Kirke Kangro, Annika Tiko, Maris Veeremäe
Kujundus: Kristjan Mändmaa
Keeletoimetajad: Hille Saluäär, Eva Finch, Jason Finch
„Monumendi uued raamid“ on Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli koostööprojekt, mida finantseerib Eesti Kultuuriministeerium.

Projekti jätkunäitus avatakse 2026. aasta veebruaris EKA Galeriis.

Muuseumi püsiekspositsiooni täiendav pop-up-näitus sündis koostöös Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrikursusega. 

Väga erineva taustaga kaheksa noort kunstnikku on loonud uudisteosed, tõukudes ühel või teisel viisil Adamson-Ericu pärandist. Tudengid uurisid näitust ette valmistades põhjalikult muuseumi kogusid ja ekspositsiooni ning valisid oma huvidest lähtudes ühe teose, teema või meetodi, mille nad oma loomepraktikasse ümber tõlgendasid. Nii sündisidki uued teosed, mis sekkuvad, ent peavad samaaegselt dialoogi, mõtestades ümber ajaloolist pärandit tänapäevaste vaatenurkade abil.

Iga uus põlvkond avastab Adamson-Ericu pärandist midagi värsket ja inspireerivat – nii ehitamegi sildu mineviku ja tuleviku vahel. Noortele kunstnikele on oma loomingu muuseumis eksponeerimine oluline kogemus kunstnikukarjääri kujunemisel.

Taidestuudiumi õppekava koondab mitmekülgse tausta ja sügava loomehuviga inimesi, pakkudes ruumi erialade üleseks koostööks. Õppekava avardab arusaamu käelisest tööst, arendab kriitilist mõtlemist ning toetab loovuurimust materjalide, protsesside, ideede ja identiteetide põimumisel kaasaegse kunsti kontekstis. Sarnaselt Adamson-Ericuga töötavad tudengid väga erinevate materjalidega – metallist ja savist kuni värvide, tekstiilide ja kontseptuaalsete installatsioonideni. Nende loomingu aluseks on oskuslik materjalitunnetus ja kontseptuaalne mõtlemine.

Näitus jääb avatuks 15. veebruarini 2026.

Osalevad kunstnikud: Margus Elizarov, Maia Hellman, Marite Kuus-Hill, Odie Lap Chun Chow, Lyly Letzer, Peixuan Lin, Mariam Mestvirishvili, Joanne-Heleene Sõrmus
Juhendajad: Juss Heinsalu, Kärt Ojavee
Graafiline disain: Rita Davis
Näituse meeskond: Tanel Asmer, Kersti Koll, Tõnu Narro, Maris Paal, Karin Vicente

Avamine: 30. oktoober, kell 18.30-20.00

PoCo kutsub avastama noore kunstniku Marit Loitmetsa tundlikku ja värviküllast maailma, kus jäädvustunud õrn nostalgia ja hetkes olemise võlu.

Marit Loitmets (sündinud 2004) on Eestist pärit maalikunstnik, kes õpib Eesti Kunstiakadeemias maali erialal, bakalaureuseõppe 3. kursusel.

Tema kunstipraktika keskmes on inimene – oma loomulike detailide, ajahambast puretud esemete ja mineviku nostalgilise müstikaga. Loitmetsa loomingus põimuvad tugev koloriit, kontrastid ja tasakaal pindade vahel, mis loovad sügava visuaalse harmoonia.

Käesoleva väljapanekuga soovib kunstnik jutustada nostalgilise loo – aknast avanevast vaatest, kust kumab alati lootust andev päikesekiir. Marit on süvitsi uurinud pitsimustrite kavandeid, tuues nende peene esteetika uude meediumisse ja pakkudes neile värsket visuaalset väärtust.

Kõik huvilised on oodatud, vajalik on eelregistreerimine.

 “Hüljatud maastikud. Joaveski papivabrik” avamine toimub 31. oktoobril kl 15.00 Joaveski rahvamajas, Lahemaal.

Näitus esitleb EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava erialastuudio tudengite projekte ja makette, mis uurivad, kuidas väärtustada ja elavdada Joaveski ajaloolist papivabrikut.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldasid selle aasta algul juba neljateistkümnendat korda interdistsiplinaarse “Hüljatud maastike” töötoa, kus kasutuseta jäänud hoonekompleksidele püütakse leida kaasaegseid  lahendusi. Tänavune töötuba, erialastuudio ja näitus sündisid koostöös MTÜ Joaveski külaga, kes on oma südameasjaks võtnud tühjana seisnud papivabriku kui maamärgi väärtustamise.

Valminud projektide autoriteks on nüüdseks 3. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid: Maria Johanna Ahtijainen, Oskar Toomet-Björck, Elisabeth Ersling, Nele Lisette Hera, Heidi Jagus , Katariina Klammer, Eliis Kurvits, Lilian Källo, Lisandra Lipp, Marie Elle Melioranski, Mark Metsa, Mart Nael, Joonas Ott, Elenor Pihlak, Harriet Piirmets, Robin Pints, Elisabeth Tomingas, Katariina Vaher, Aliis Vatku, Martin Vatku.

Projekte juhendasid arhitektuuribüroo KUU arhitektid Joel Kopli, Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla, nõustas LCA konsultant Anni Oviir, maastikuarhitektuuri osa juhendasid Katrin Koov ja Arvi Anderson. Joaveskil võttis vastu ja tutvustas ajalugu Andres Õis.

Väljapanekut toetavad MTÜ Joaveski küla ja AS Maru.

Näitus jääb Joaveski rahvamajas avatuks raamatukogu lahtioleku aegadel 1. aprillini 2026. Esmaspäeval ja reedel avatud 9.00 – 16.00 ning kolmapäeval 11.00 – 15.00.

Joaveski papivabriku ajaloost

Joaveski papivabriku rajamine algas 1899. aastal ja see on ilmekas näide, kuidas feodaalne Loobu mõis kohanes 19. sajandi lõpul uue kapitalistliku majanduskeskkonnaga, mille väljundiks sai tööstusettevõtte asutamine. Joaveskist kujunes väike tööstusküla looduskaunis kohas. Täna töötab vabriku keskmes hüdroelektrijaam, ent enamik ruume on oma otstarbe kaotanud.

7. novembrist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näha muuseumi korruseid läbivat väljapanekut, mis koondab endas ülevaadet Eesti ehtekunstnike rühmituse õhuLoss enam kui kahekümne aastasest ehteloomingust.
Rühmituses tegutsevad Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus, Villu Plink ja Tanel Veenre, kes olid rühmituse algataja, ehtekunstniku, EKA ehte ja sepise eriala juhi, professor Kadri Mälgu (1958–2023) õpilased.

“õhuLoss on minu jaoks idealistlik kullaprooviga nähtus, unistus, mis sünnitab ajalugu. Pole oluline, kas oled ilmsi näinud õhulosse, tähtis on, et oled ise neid ehitanud. See nii võlub kui ka aheldab ning tekitab pikapeale sõltuvust,” on sõnanud rühmituse liige Kristiina Laurits.

Rühmituse liikmeid ühendab sarnane maailma- ja erialamõistmine, hingesugulus, mis lõi aluse pikaajalisele koostoimimisele, mida on märgatud ja tunnustatud nii kohalikul kui rahvusvahelisel erialaväljal. Uudishimu ja julgus eksperimenteerida kõige erinevamate ideede, materjalide, võtete, tehnikate ja vahenditega kasvas eneseväljenduseks, mis teadlikult just vihjamisi või kaudselt tegeleb küsimustega, mis seotud inimlikkusega kõige laiemas mõttes. õhuLossi fookus on ehtel kui ideel, unistusel, mis vormitakse oskuslikult tähenduslikest materjalidest.

Omamoodi sümboolselt suunab seekordne õhuLossi väljapanek oma lahkunud liikme Kadri Mälgu mahuka retrospektiivnäituse sissejuhatusena külastajate pilgud olevikku, kus kunagistest õpilastest on tänaseks saanud kaasaegse ehtekunsti arengusse kõige mitmekülgsemalt panustavad kunstnikud, ettevõtjad ja õpetajad.

Ehtekunsti rühmitus õhuLoss alustas ühist näitusetegevust 1999. aastal. 26 tegutsemisaasta jooksul on rühmitus esitlenud ligi 30 näitust ja sündmust Eestis, Hollandis, Hispaanias, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Ungaris, Hiinas, Prantsusmaal, Iisraelis, Itaalias ja Lätis ning andnud välja oma loomingust raamatuid ja katalooge. 2024. aastal tunnustati rühmitust Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga.

Näituse kujundus: õhuLoss
Graafiline disain: Aadam Kaarma

7. novembril avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst”, mis tutvustab üht Eesti kaasaegse ehtekunsti mõjukaimat suunajat ja ainulaadset autorit.

Näitusel on eksponeeritud enam kui 200 Kadri Mälgu (1958–2023) loodud teost, mille hulgas on nii ehteid, objekte kui ka kavandeid. Lisaks esitletakse tema aastate jooksul koondatud kaasaegse ehtekunsti kollektsiooni. Muuseumi fuajees on eraldi eksponeeritud Mälgu algatusel sündinud ehtekunstnikerühmituse õhuLoss installatsioon.

Kadri Mälk on rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti ehtekunstnikke, kes on avanud uksi paljudele täna tegutsevatele Eesti kunstnikele. Kadri Mälgu mitmekülgne tegevus oli suunatud kaasaegse ehte olemuse, tähenduse ja ulatuse teadvustamisele. Näitus keskendub nii kunstniku autoriloomingule kui ka talle kui kollektsionäärile.

„Kunst on juba maailmas olemas. Sa pead selle vaid ära tundma, üles „tähendama“ ja nähtavaks tegema. Ja seal vahel on meetodite ja kahtluste okkaline rada, mida pidi sa koperdad,“ on Kadri Mälk oma loomeprotsessi üle mõtiskledes tõdenud.

Milles seisneb Kadri Mälgu ehteloomingu fenomen? See on ühtsus, mis on lähedane 1920. aastate maagilisele realismile maalikunstis, mida iseloomustas eksistentsialistlik, ositi romantiline tundehoovus, jõulised sümbolid, ebamaised värvid ja selle kõige justkui ebakohane koosolu. Kadri Mälgu ehtekunstis toimivad sümbolitena, tähendusloome käivitajatena mitte üksnes kujutletud ja kujutatud kujundid ja vormitud vormid, vaid ka materjaliesteetika ning maagiline materiaalsus ise. Nõnda võiks öelda, et kunstniku ehted kutsuvad vaatajat kaasa üllatumise, mõistatamise ja vahetu kogemise mängule.

Kadri Mälgu esmakordselt nii ulatuslikus mahus koondatud loomingut kuulub nii ETDMi aga ka mitmete maailmas tuntud muuseumide kogudesse nagu Museum für Kunst und Gerwerbe (Hamburg), Victoria and Albert Museum (London), Smithsonian National Design Museum, Cooper Hewitt (New York), LACMA (Los Angeles) ning paljudesse erakogudesse.

Näituse kuraatorid: Krista Kodres, Kai Lobjakas
Kadri Mälgu kogutud ehete ekspositisooni kuraatorid: Kristiina Laurits, Tanel Veenre
Kujundaja: Pille Lausmäe
Graafiline disainer: Indrek Sirkel
Heli: Janek Murd
Keeletoimetaja: Hille Saluäär
Tõlge: Refiner Translations
Näituse meeskond: Ketli Tiitsar, Toomas Übner, Birgit Tohter, Kristi Paap, Helen Adamson
Produktsioon: Valge Kuup Studio OÜ

Näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst” jääb avatuks 5. aprillini 2026.

Eesti kultuurilooliste piltkaartide suurmeistri Olev Soansi (1925–1995) 100. sünniaastapäeva puhul avatakse Eesti Mereakadeemias näitus „Siin- ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid“.

Näitusel on eksponeeritud originaalteosed, mis annavad unikaalse võimaluse kogeda Soansi loomingut vahetult

– 10 suurt piltkaarti, mis käsitlevad merd ja rannajoont,

– kõik Soansi kaardid saartest (Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Pakri saared, Naissaar, Ruhnu),

– graafilisi teoseid, sealhulgas sari „Purjelaevade tüübid“ (1965), mis kuulub eesti graafika klassikasse,

Tallinna ja mereteemalisi vabagraafika töid, sh „Tallinn 1980“, „Sõjapilv“ ja „Kriis“.

Soansi piltkaardid on ainulaadsed teosed, kus kunst, teadus ja ajalugu põimuvad – need koondavad rikkaliku info visuaalselt köitvasse vormi. Tema looming kajastab Eesti kultuuri, loodust, tööstuse arengut ja meresõidu pärandit.

Näitus on osa Olev Soansi juubeliaasta programmist, mille raames toimuvad väljapanekud üle Eesti ning ka Eesti Vabariigi alalises esinduses Brüsselis.

Näituse avamisel peavad tervituskõned näituse kuraatorid Maive ja Jüri Rute ning TalTechi akadeemik Jarek Kurnitski.
Kohapeal ootavad külastajaid ka eesti- ja ingliskeelsed tutvustustekstid, mis annavad põhjalikuma ülevaate Soansi elust ja loomingust.

Kuidas ära tunda kväärifeminismi?

Kväärifeministliku zine’i töötuba – L 13.12.2025

Olete oodatud osalema kväärifeministlike zine’ide valmistamise töötoas „Kuidas ära tunda kväärifeminismi?“, mis toimub 13. detsembril 2025 algusega kell 15.00 Kumu kunstimuuseumi II korruse seminariruumis. Pärast Aet Kuusiku loengut teemal „Kväärifeminism kui vastupanuvorm“, juhendab Maria Izabella Lehtsaar töötuba, mis uurib kväärifeministlikku mõtlemist zine’i-meediumi kaudu. Juhendajana jagab Lehtsaar oma lähenemist ja kunstnikupraktikat ning toetab osalejaid zine’ide loomisel. Töötuba on osalejaile tasuta. 

Zine’e ehk isetehtud miniajakirju või vihikuid on feministlikud ja kväärid tee-ise-kultuurid (DIY) kasutanud juba kaua eneseväljenduse, vastupanu ja kogukonna loomise vahendina. Zine’ides saab vabalt mängida teksti, pildi ja kollaažiga ning mingit kunstialast tausta ei ole selleks vaja. Samal ajal pakuvad need ruumi katsetamiseks ja arutlemiseks, kuidas loovuspraktikad võivad toetada inimeste võimestamist ning aidata neil endale ja oma ideedele ühiskonnas ruumi teha. Valminud zine’id paljundatakse, prinditakse ja jagatakse linnas tasuta erinevates kohvikutes, kultuuripaikades ja poodides. 

Palun registreeri end siin, osalejate arv on piiratud. Registreerimine sulgub 08.12.2025. 

EKA traditsiooniline jõuluturg toimub pühapäeval, 14.12.2025, kell 12:00–18:00 EKA peahoones (Kotzebue 1) ja EKA valges majas (Kotzebue 10).

Üks Eesti populaarsemaid jõuluturge ootab taas kõiki kunsti- ja disainihuvilisi soetama meeldejäävaid jõulukingitusi. EKA jõuluturult kingituste ostmine tähendab panustamist Eesti praeguste ja tulevaste kunstnike ning disainerite tegevusse, sest kõik müüdavad esemed on loodud just EKA tudengite ja vilistlaste poolt. Kes on juba varem osalenud, teavad: hubane meeleolu on alati garanteeritud.

Jälgi ka meie sotsiaalmeediakanaleid, kust leiad pidevalt uut infot turu kohta: Instagram, Facebooki sündmus.

Lisanfo: jouluturg@artun.ee

EKA JÕULUTURU 2025 MÜÜJAD:

EHTE- & SEPAKUNST:

• A6925
• Agnes Veski Jewelry
• Bianca Toots
• Celestialvirgin
• ERLE NEMVALTS
• Esox Lures OÜ
• fredtruus
• GOHARA
• Hvitolg
• Janika Mägi
• Kadi Veesaar Jewellery
• Katrin Veegen Jewellery
• Keiu Koppel Autoriehted
• Kelly Engelbrecht x ICEICEGEMZ
• killud
• Kuttenberg Knives
• Ljóf Jewelry
• Lyly x Nada x Sylvi
• Margus Elizarov
• Metashika
• Mirjam Aun
• MUSTKIVI
• Nils Hint
• PATRICK SOOME
• Paul
• Robert Idvani
• Sile Luik
• TELLISKIVI.
• Varm Country X Franky
• xensyl
• ZYLELY

KERAAMIKA & KLAASIKUNST:

• 1001tassi
• BBABSxBBABS
• Craft Studies / Taidestuudium
• Elize Hiiop Jewellery
• Ethel Ütsmüts keraamika
• HYTI
• iamoffeveryday
• johannatammceramics
• kadri
• Kateriin Rikken
• Kay Shek
• Kuu keraamika
• KÄRT SEPPEL
• Lauri Kilusk
• Lilian Maasik
• Loora & Sarahi keraamika
• Maarja Sildvee
• Mari-Liis Makus Glass Design
• MEELI
• MONA SOFIA TAHK
• MSK Glass
• Palmik ceramics
• PUHU
• Sigrid Luitsalu glass
• Stuudio Raili Keiv
• SUME
• Tikrimoos
• Tilt Collection
• Triini Ceramics
• Umi
• Vakinay Glass

GRAAFIKA & MAAL:

• 35&36
• ART by TBA
• Anastasija Šteinle
• Annamaria Bereczki
• Antenninimene OÜ ja Kuraditosin OÜ
• Catherine Zarip
• EKA Graphic Design Master
• Ella-Mai Matsina
• ENKKL
• Hurray Mail
• ICIKICI collective
• Illustrations STUDIO
• Irmakmiz
• Joonas Sildre ja Elina Sildre illustratsioonid
• Katariin Mudist
• KERAAFIKA
• Kirjastus Hunt
• Kristino Rav
• Krõõt Kukkur Illustrations
• Laura Verte Illustrations
• Leore Klõšeiko
• Lucky Laika
• Lígia Fernandes
• Mania Grandiosa
• Marjamaitse / Pampel
• Marten Prei
• mesimagus
• Natalia Mirzoyan
• Nurr x UIK
• Paul Rannik
• Sandra Puusepp
• Selene Taur
• Triin Mänd

NAHATOOTED & AKSESSUAAR:

• Aliisi lambad
• Annreal
• Carmen Kremm
• Ifku
• Karen Milistver
• Koa Concept Store
• LUKS
• MIRGOODS
• Mystique Art & Design
• MÄRG
• Piibe Tomp Stuudio
• SIUG

MOOD & TEKSTIIL:

• barbed
• B.MOR STUDIO
• carolxott
• Christoph
• ELLEN RICHARD
• Eve Hanson
• Hanna Tiina Pekk
• HANNES RÜÜTEL
• Jaagup Kaiv
• k4m4t3
• KAIRI GETMAN
• Karl Korsar
• Kirill Safonov
• Kristina Oja
• multistab.
• Poeet Design
• sask: design
• Siim Oja
• Tilda Knitwear
• Vivian Vuks

TOOTEDISAIN:

• behäppi
• EstWallArt
• GISAIN reflectors
• Katahana
• kollektiir
• KOOSdisain
• Oliver Kanniste
• Ringdisaini sfäärid
• Sviiter
• Unzelm
• WindlaStudio

17. detsembril kell 16:00–17:30 toimub Eesti Kunstiakadeemia teadmussiirde doktorandi Liisi Tamme esimese juhtumiuuringu avalik eelretsenseerimine EKAs, ruumis A202. Juhtumiuuring on osa loovuurimuslikust doktoritööst, mille eesmärgiks on disainipraktika ja erinevate lambavillaga töötamise meetodite analüüsi abil välja selgitada materjali mõjuväli disainiotsustele ning disaineri roll villaga seotud tähendusloomes. Doktorantuuri teadmussiirde partneriks on Kõrgem Kunstikool Pallas.

Doktoritöö juhendajad on Jaana Päeva PhD (EKA) ja prof Aet Ollisaar (Pallas).
Eelretsensendid on Ave Matsin ja Nithikul Nimkulrat PhD (OCAD University)

Esimene juhtumiuuring keskendub materjali loomisele – villast lõnga tegemisele. See uurib, kuidas otsene töö villaga – alates villaku sorteerimisest ja pesust kuni käsitsi ning masinaga ketramiseni – kujundab tekstiilitudengite kogemust materjaliga töötamisel ning mõjutab nende disainiprotsessi, esteetilisi valikuid ja hoiakuid kohaliku villa väärtustamisel.

EKA Uusmeedia osakonna EVA Lab (Eksperimentaalsete Videomängude labor) tudengid avavad näituse uues näituseruumis Eesti Rahvusraamatukogu hoones. Näitus on avatud vaid ühe päeva ning toimub seni nimetamata galeriis, mis asub renoveerimise tõttu suletud raamatukogu hoones.

*Oluline! Külastada saab ainult giidiga. Kogunemine RARA peasissepääsu juures: 17.12 kell 17:00, 17:30, 18:00, 18:30

Sügissemestri jooksul tutvusid EVA Labi tudengid videomängude ja interaktiivse kunsti teooriaga, osalesid vestlustes kunstnike ja mänguloojatega ning said võimaluse osa võtta rahvusvahelisest Godot mängumootori töötoast. Nende kohtumiste käigus hakkasid tudengid uurima enda suhet mängudega ja üldist kunstikultuuri vastuvõtlikust videomängude suhtes.

Kunstihariduses oodatakse tudengitelt pühendumist visuaalkultuuri mõistmisele ja kriitilisele analüüsile. Samal ajal mängukultuuri vaadeldakse sageli kui vaba aja ja hobide pärusmaad, millele ei omistata alati sama kunstilist legitiimsust. Just see pingeväli on inspireerinud näituse pealkirja “I’m not playing games, I swear“, mis kõlab ühtaegu veidi kaitsvana kui ka humoorikana, viidates asjaolule, kuidas mängude sõnavara võib mõnes kunstidiskursuses tunduda kõrvalisena.

Selle näituse loomise juures palusid juhendajad tudengitel lahtimõtestada oma isiklikud suhted mängimise ja mängukultuuriga. Esitatud teosed, nii interaktiivsed kui ka mitteinteraktiivsed, muudavad isiklikud mälestused, mänguharjumused ja kriitilised tähelepanekud mängudest kunstilisteks vastusteks, mis pakuvad ruumi mängukultuuri üle mõtisklemiseks. Alates introspektiivsetest narratiividest kuni spekulatiivsete süsteemideni pakub näitus mitmekesiseid lähenemisi, mis käsitlevad mänge enamana kui meelelahutusena.Mängimisest hoidumise või varjamise asemel uurib näitus, mis toimub siis, kui mäng ja mängukultuur saavad kunstipraktikas toimida oma tingimustel.

Näitusel osalevad kunstnikud: Lotta Karoliina Räsänen, Maria Cecilie Wrang-Rasmussen, Irmak Semiz, Sarah Riley, Robert Kapanen, Kimathi Agbanu, Filémon Aufort, Paul Rannik, Triin Mänd, Edward Mcgeorge Allport-Bryson, Rover Indigo Bertels

Juhendajad: Camille Laurelli, Sten SaaritsNäitust toetab RaRa, EKA, EVA Lab ja Interaktiivne videomängude muuseum LVLup!

Liituge meiega taktiil-tekstiilses töötoas, kus avastame erinevaid viise jutustamiseks ning folkloori (uuesti)loomiseks kriisiajal Ukraina kogukonna ja kõigi Ukrainaga seotute jaoks!

„Mitmehäälne piltvaip“ on lugude, mälestuste, unistuste, identiteedi ja kõige selle vahele jääva tekstiili teos.
Kolmes eri riigis (Ukrainas, Suurbritannias ja Eestis) loodud piltvaip on vastus Venemaa jõudude halastamatule Ukraina kunsti rüüstamisele, sest hävitada ega ära võtta pole võimalik seda, mis on juurdunud teadmisesse, mällu ja kogukonda.

Ukrainlaseks olemine on kogemus, mida kannavad paljud inimesed mitte ainult Ukraina piirides, vaid üle kogu maailma. Sa võid elada välismaal või sul võib olla ukrainlannast vanaema, ning võid tunda soovi uuesti oma pärandiga ühendust luua. Kaasaegset Ukraina
folkloori loovad ukrainlased kõikjal ning nende vaatenurgad väärivad talletamist.

Ootame osalejaid sõltumata varasemast tekstiiliga töötamise kogemusest.

Töötuba toimub ukraina ja/või eesti ning inglise keeles.
Kõik materjalid on kohapeal olemas. Hilinejad on samuti teretulnud!

Väike ettevalmistav ülesanne:
Võtke kaasa üks Ukraina lugu, mida soovite rääkida.
See võib olla muinasjutt, hällilaul, lapsepõlves kuuldud õudusjutt – mis tahes, mis seob teid Ukrainaga.

Töötoas uurime ja õpime jutustamise viise läbi tekstiili ja tikandi:
● Kas suudate oma lugu jutustada ilma sõnu kasutamata?
● Kas suudate seda ainult sõnadega jutustada?
● Millised sõnad on kõige olulisemad, kui oma lugu räägite? Millised tähed on kõige
olulisemad?
● Milline hääl on teie lool? Kas see on sosin? Laul? Karje?

Töötubade tulemustest valmib hiljem suurem ühine teos, mis ühendab Ukrainas ja mujal maailmas elavate Ukrainaga seotud inimeste sõnad omavahel.

Töötoa juhendajad: Daria Titova (UA) ja Helena Atkin (UK-EE)

Toimumiskoht: EKA Galerii, Kotzebue tn 1
Aeg: 21.12 11:00-14:00
Osalejate arv: 15

Rohkem teavet kunstnike kohta ja vastuseid küsimustele võite saada Instagramist:
@www_oddarka @helennaaa.a

EKA urbanistika õppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub esmaspäeval, 12. jaanuaril 2026 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Urbanistika magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/urban-studies
• https://www.facebook.com/urbantallinn
• https://www.instagram.com/ekaurbanstudies

Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele urbanistika magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.

Lisainfo vastuvõtu kohta

EKA animatsiooniosakond kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema animatsiooni magistriõppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub teisipäeval, 13. jaanuaril 2026 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe animatsiooni õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Infotundi viib osakond läbi koostöös praeguste magistritudengitega. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis toimub infotund inglise keeles.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot EKA animatsiooni magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/animatsioon
• https://www.facebook.com/EKAanimatsioon
• https://vimeo.com/ekaanima

Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele animatsiooni magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.

Lisainfo vastuvõtu kohta

13. jaanuaril kell 16.00 toimub EKA-s ruumis A101 Alison J. Clarke’i avalik loeng “Design Anthropology: Its History and Its Discontents”. Loeng on osa disainiteaduskonna avalike loengute sarjast “Public Lectures in Design: Adjusting Perspectives”, mida kureerivad Stella Runnel ja Taavi Hallimäe.

Loeng käsitleb disainiantropoloogia kujunemist – valdkonda, mis ühendab sotsiaalteadusi ja disainipraktikat ning mis on viimase kahe aastakümne jooksul kiiresti populaarsust kogunud. Clarke väidab, et selle nähtuse tekkepõhjusi tuleb otsida USA ekspansionismist ja külma sõja aegsest geopoliitikast, kus seda rakendati poliitilise mõjutusvahendina äsja dekoloniseeritud riikides. Selline lähenemine võimaldab kriitiliselt käsitleda kaasaegset praktikat, millest on saanud nähtamatu jõud, mis mõjutab globaalset elukorraldust mitmel tasandil alates tervishoiu korraldamisest kuni valitsemise ja andmete kasutamiseni.

Avalikest loengutest oodatakse osa võtma tudengeid, õppejõudusid, aga ka kõiki teisi disainihuvilisi!

Alison J. Clarke on Viini Rakenduskunsti Ülikooli professor ja Papaneki Fondi direktor. Disainiajaloolase ja sotsiaalantropoloogina tegeleb Clarke’i uurimistöö nende distsipliinide ristumiskohtadega, eriti nende ühise fookusega materiaalse kultuuri ja sotsiaalsete suhete poliitikale. Tema kõige hiljutisem monograafia “Victor Papanek: Designer for the Real World” (MIT Press, 2021) uurib sotsiaalse disaini vastuolulist ajalugu, mis on väitnud end edendavat sotsiaalset õiglust inimkesksete lähenemiste kaudu. Tema praegune raamat ja uurimisprojekt “Design Anthropology: Decolonizing and Recolonizing the Material World” (MIT Press) käsitleb disainipraktika ja antropoloogia ajalooliselt hägusaid piire ning nende sulandumise sotsiaalseid tagajärgi tänapäevases ettevõtlussektoris. Clarke’i uurimistööd on muu hulgas toetanud Graham Foundation, Smithsonian Institution, Austria Teadusfond ja Arts and Humanities Research Council.

EKA taidestuudiumi magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 15. jaanuaril 2026 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe taidestuudiumi õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Taidestuudium magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/taidestuudium
• https://www.instagram.com/eka_craftstudies

Vastuvõtt EKA Taidestuudium magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.

Lisainfo vastuvõtu kohta

EKA kaasaegse kunsti magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub esmaspäeval, 19. jaanuaril 2027 kell 15:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe kaasaegse kunsti õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Kaasaegne kunst magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/makk
• https://www.instagram.com/macatallinn

Vastuvõtt EKA kaasaegse kunsti magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.

Lisainfo vastuvõtu kohta

EKA Design Showcase 2026 toob sinuni LAETUS koostööprogrammi parimad projektid! Näha saab disainitudengite ja ettevõtete koostöös sündinud uuenduslikke ja kestlikke tooteid, teenuseid, prototüüpe ja kontseptsioone.

Design Showcase toimub teisipäeval, 27. jaanuaril 2026 Eesti Kunstiakadeemias.

Registreeru sündmusele siin

Üritust saavad ettekanded ja näitus, mis pakub ülevaadet LAETUS koostööprojektide tulemustest ja osalevate organisatsioonide edulugudest. Näitus EKA fuajees jääb avatuks kuni 1.märtsini.

Tippspetsialistide juhendamisel on EKA tudengid loonud mitmeid uuenduslikke ja praktilisi lahendusi organisatsioonidele nagu Eesti Pank, LHV, Meal in Hand, Kliimaministeerium, Muinsuskaitseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Ruukki Products AS, Sotsiaalministeerium, TÜ Kliinikum, Kumu Kunstimuuseum.

Programm avalikustatakse jaanuari alguses. 

Design Showcase on otse- ja järelvaadatav: http://tv.artun.ee.

Silmapaistvaid projekte tunnustatakse kahes kategoorias:

• Sotsiaalselt laetud disain – ühiskondliku mõjuga projektid
• Innovatsiooniga laetud disain – uuenduslikud lahendused

Design Showcasele on oodatud kõik EKA praegused ja tulevased koostööpartnerid ning disaini- ja innovatsiooni huvilised!

EKA interaktsioonidisaini eriala kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub teisipäeval, 27. jaanuaril 2026 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe interaktsioonidisaini õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on ingliskeelse õppekavaga, siis toimub ka infotund inglise keeles.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Interaktsioonidisaini (IxD.ma) magistriõppekava kohta leiab:

• https://www.ixd.ma
• https://www.artun.ee/ixd
• https://www.facebook.com/IxD.ma
• https://www.instagram.com/ixd.ma/

Vastuvõtt Interaktsioonidisaini õppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.

Lisainfo vastuvõtu kohta

Olete oodatud EKA rahvusvahelisele konverentsile “Spatial Dimensions in Heritage | Creative Research Capacities” – „Ruumilised mõõtmed pärandis | Loovuurimuse võimalused“, mis toimub  27.–28. jaanuaril 2026 (ruum A-501).

Konverents keskendub kultuuripärandi mitmekihilisele olemusele – alates materjalikihtide tajutavast füüsikalisest reaalsusest kuni digitehnoloogiate ja metaandmetega rikastatud uurimismeetoditeni. Sündmus toob kokku arhitektuuri, kunsti, disaini, digihumanitaaria, ajaloo ja teiste valdkondade professionaalid, et avada uusi vaatenurki pärandi hoidmisele ja tõlgendamisele.

Arutleme, kuidas ruumi, objekti ja konteksti ajutised suhted kujundavad kultuuripärandi mõtestamist ning millist rolli mängivad tänapäevased tehnoloogiad – näiteks liitreaalsus (AR), virtuaalreaalsus (VR) ja 3D-modelleerimine – pärandi dokumenteerimisel, uurimisel ja säilitamisel.

Kahel päeval toimuvad temaatilised sessioonid käsitlevad kahte peamist fookust: ruumilisust pärandi kontekstis ning loovuurimuse võimalusi. Konverents loob silla teaduslike tõdemuste ja praktiliste rakenduste vahel, edendades erialade vahelist koostööd ja arutelu. Ootame panust erineva akadeemilise ja professionaalse taustaga osalejatelt, et süvendada arusaamist kultuuripärandist ja loovuurimusest.

Peaesinejad:
Esimene päev, 27.01: “Pärandi ruumilised mõõtmed”  Pascal Bronner (GB/DE), arhitekt ja kunstnik.
Teine päev, 28.01: “Loovuurimuse võimalused” Steinunn Knúts-Önnudóttir (IS), etenduskunstnik ja loovuurija.

Ettekannete esitamine pikendatud kuni 08.12.2025! Teemadega saab tutvuda SIIT.

Palume lisada ettekanded siia (300–500 sõna, sisaldades 3–5 märksõna). Tagasiside: 16.12.2025.

Konverentsile on vajalik eelregistreerida.
Peagi avalikustame ka täpse programmi. Konverents toimub inglise keeles.

Lisainfo ja küsimused: hanna-britt.augasmagi@artun.ee

Üritus toimub koostöös Transform4Europe ühendusega. Tegemist on 11 Euroopa ülikooli koostöövõrgustikuga, mis tegeleb kliimamuutuse, digitaliseerimise ja ühiskondlike väljakutsetega ning seda kaasrahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

EKA graafilise disaini osakind kutsub kõiki huvilisi osalema graafilise disaini magistriõppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 29. jaanuaril 2026 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe graafilise disaini õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Infotundi viib osakond läbi koostöös praeguste magistritudengitega. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis toimub infotund inglise keeles.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu hiljemalt 28. jaanuariks kell 15. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot EKA graafilise disaini magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://eka-gd-ma.ee/
• https://www.artun.ee/ma-gd/
• https://www.instagram.com/ekagd_ma/

Vastuvõtt graafilise disaini magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.

Lisainfo vastuvõtu kohta

EKA sotsiaalse disaini magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema uudset õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub neljapäeval, 29. jaanuaril 2026 kell 16:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub õpe sotsiaalse disaini õppekaval, keda oodatakse õppima, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Sotsiaalne disain magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/sotsiaalne-disain
• https://www.instagram.com/eka_sotsiaalne_disain/

Vastuvõtt EKA sotsiaalse disaini magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.

Lisainfo vastuvõtu kohta

EKA ringdisaini magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub neljapäeval, 29. jaanuaril 2025 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub õpe ringdisaini õppekaval, keda oodatakse õppima, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Ringdisain magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/ringdisain
• https://www.instagram.com/eka_ringdisain

Vastuvõtt EKA ringdisaini magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.

Lisainfo vastuvõtu kohta

EKA doktorikool kutsub kõiki doktoriõppest huvitatuid infotundi, mis toimub 11. veebruaril 2026 kell 15.00-16.30 Zoomis.
Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Sisseastumine EKA doktoriõppesse toimub 1. veebruarist kuni 31. märtsini 2026.

Infotunnis tutvustatakse doktoriõppekavasid, doktoriõppe korraldust ja sisseastumistingimusi.

REGISTREERU SIIN

EKAs toimub doktoriõpe neljal õppekaval:

• Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
• Kunst ja disain
• Muinsuskaitse ja konserveerimine
• Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Lähemalt EKA doktoriõppest:
https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/doktorikool/

Sisseastumisnõuded:
https://www.artun.ee/sisseastumine/doktoriope/uldinfo/

Lisainfo:
Irene Hütsi
EKA doktorikooli koordinaator
irene.hutsi@artun.ee