Kunstiõpetaja

Kunstihoone publikuprogramm Tallinna Fotokuu peanäitusel “Visuaalkurnatus”, 2017. Foto: Tallinna Kunstihoone

Teadlik, teaduspõhine ja loov kunstiharidus
Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli kunstiõpetaja ühisõppekava eesmärk on ühendada teadlik, teaduspõhine ja loov kunstiharidus kaasaegse kunstimaailma mitmekesisusega. See tähendab, et kunstiõpetuses on esmatähtsad samad küsimused ja käsitlused, millega kohtume galeriis ja muuseumis, kus maailmapiltide, seisukohtade ja väljendusvahendite paljusus on käelise meisterlikkuse kõrval olulisel kohal.

 

Visuaalse keele mõistmise õpetus
Kaasaegne maailm kasutab suhtlemisel üha enam piltide mõjusust ning just kunstiõpetusest saab inimene visuaalse keele mõistmiseks ja kasutamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Kunstihariduse eriala sobib inimestele, kes lisaks isiklikule loomingulisele tegevusele soovivad õppida kunstiprotsesse ja töömeetodeid mõtestama ning neid eri vanuses õppijatele vahendama.

Vaata ka lehekülge SISSEASTUMINE!

Eriala

Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli kunstihariduse ühisõppekava eesmärk on ühendada teadlik, teaduspõhine ja loov kunstiharidus kaasaegse kunstimaailma mitmekesisusega. See tähendab, et kunstiõpetuses on esmatähtsad samad küsimused ja käsitlused, millega kohtume galeriis ja muuseumis, kus maailmapiltide, seisukohtade ja väljendusvahendite paljusus on käelise meisterlikkuse kõrval olulisel kohal. Kaasaegne maailm kasutab suhtlemisel üha enam piltide mõjusust ning just kunstiõpetusest saab inimene visuaalse keele mõistmiseks ja kasutamiseks vajalikud teadmised ja oskused.

Kunstiõpetaja ühisõppekavas on kombineeritud Tallinna Ülikoolile ja Eesti Kunstiakadeemiale omased tugevused: Tallinna Ülikooli uuenduslikud kasvatusteadused, erialadidaktika ja suure ülikooli mitmekesisus ning Eesti Kunstiakadeemia loominguline keskkond ja individuaalne lähenemine. Üliõpilane on mõlema kooli nimekirjas ja saab õppekava lõpetades mõlema ülikooli diplomi. Kunstihariduse magistriõppekava võimaldab eelnevalt bakalaureusetasemel eelkõige kunsti, disaini, arhitektuuri või kunstiteadust õppinutel omandada vajalikud teadmised ja oskused õpetajatööks ning omandada ka õpetajakutse (tase 7). Õppima oodatakse ka praeguseid kunstiõpetajaid enesetäienduseks ja kutsestandardile vastava kvalifikatsiooni omandamiseks.

Õppekava

Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli kunstiõpetaja ühisõppekava lähtub maailmas laialt õpetajate esmahariduses kasutatavast põhimõttest, kus üldkasvatusteaduslikud ained on tihedalt seotud erialadidaktika ja õpetajapraktikaga. Õpe on viidud vastavusse nii kasvatusteaduste ja psühholoogia uusimate teaduspõhiste teooriatega kui kaasaegse kunsti suundumustega.

Meie õppetöö toimub väikeses grupis, mis võimaldab individuaalset lähenemist, tihedat arutelu ja iga õppija panust. Eesmärgiks on kasvatada kolleege, kellega oleksid tihedad sidemed ka pärast eriala lõpetamist. Õppeaineid läbides omandatakse ka lai valik seostatud teadmisi ja oskusi kunstiteooriates ja -praktikas, psühholoogias, haridusteadustes, humanitaarias ning kommunikatsioonis. Õppekava raames omandatakse oskused ja teadmised koolis töötamiseks. Lisaks on meil praktikad nii muuseumis, üldhariduskoolis kui ka huvikoolis.

Pedagoogiline praktika on jagatud kolmeks osapraktikaks –  üldhariduskooli praktika, kunstikooli praktika ja muuseumipedagoogiline praktika – et võimaldada üliõpilastele reaalne õppeprotsessi planeerimise, juhtimise ja analüüsimise kogemus eri tüüpi praktikaasutustes. Teoreetilised ained ja kolm osapraktikat on omavahel seostatud, et toetada teaduspõhise arusaamise kujunemist eri kunstididaktilistest käsitlustest ja nende mõjust kunstihariduse praktikale. Kunstiõpetaja magistriõppekava on suunatud õppija akadeemilisele ja isiksuslikule arengule ning tööjõuturule. Lisaks toetab õpe valmisoleku kujunemist pidevaks professionaalseks enesearendamiseks ja jätkuõpinguteks doktoriõppes.

Kellena saab töötada?

Eriala lõpetanud võivad tööd leida põhikooli, gümnaasiumi ja kunstikooli kunstiõpetajana ning muuseumipedagoogina.

Viimases kunstididaktika seminaris võtsid tudengid põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava tükkideks ja panid taas kokku.
Ivo Visak muuseumipraktikal
Malle Raet muuseumipraktikal
Kadri Kõiv muuseumipraktikal
Keiu Kuresaar muuseumipraktikal
Uute tudengite kohtumine vilistlasega - Minni Hein ja Kadrioru muuseum. 2015.
Uute tudengite kohtumine vilistlasega - Maarja Kell ja Reaalkool. 2015
Täienduskoolitus kunstiõpetajatele Julgus teha valikuid - koolituspäev teemal DIY kunstiajalugu.
Õpiring. Lõuendi ettevalmistamise töötuba. Maarja Selli ja Maarja Kell.
Loovuspsühholoogia eksam 2013: Pelgulinna Gümnaasiumi 6. klassi loovtööd: natüürmort muusikainstrumentidest. Cornelia Kotto praktikaülesanne
Õppekava arendus - pidev koostöö tudengite ja õppejõudude vahel
Loovuspsühholoogia eksam 2013 - üldhariduskooli praktika loovülesande asetamine teoreetilisse konteksti.
Rocca-al-Mare kooli 6. klassi loovtööd: sepiste kavandamine Tallinna vanalinna. Anniki Kari praktikaülesanne.
Kunstididaktika eksam 2013
Õpiring: Kuidas teha värve? Liis Kalmet ja Annely Köster
Kuidas tutvustada värskeid magistreid ja magistritöid? TASE 2013 vestlusring
Õppekava arendus. Suvi 2012.
Lõputööde kaitsmise komisjon töötab. Mai 2012
kunstihariduse_konverents
Pedagoogilise praktika avaseminar.

Uudised ja sündmused

Jan-van-Boeckel1_BW

EKA avatud loeng: Jan van Boeckel “Kunsti- ja jätkusuutlikkuse haridus ebakindluse ja kliimahirmu ajastul”

Jan van Boeckeli ettekanne keskendub kunstipõhistele avatud lähenemistele hariduses meie tänasel ökokriisi ja radikaalse ebakindluse ajastul. Kui me oleme valmis läbima kiireid ja põhjalikke muutusi, siis vajame ka täiesti uut tüüpi haridust, ütleb ta. Mitte sellist, mis põhineks teadmiste ülekandel, vaid niisugust õppimist ja õpetamist, mis seab esiplaanile just sügava ebakindlusega ...
KUHI_1920x1000_01

Kunstihariduse ideede konverents: Klassikaliselt kaasaegne

Kaasaegses kunstis kasutatakse laia kunstitehnikate valikut, kuid sageli jääb uuenduslike digitehnoloogiate varju fakt, et ka põlised tehnikad nagu õlimaal, keraamika, tekstiil on erakordselt tugevad kaasaegse mõtte kandjad. Samas võib aga kaasaegne tehnoloogia olla midagi, mille abil paljastuvad vanade teoste saladused. KUHI konverents “Kaasaegselt klassikaline” keskendub klassikalistele ...
Screen Shot 2018-05-21 at 15.20.26

TASEt näidates #2: kunstikultuuri teaduskond

https://www.youtube.com/watch?v=YVucWDossro Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala magistrant Kristina Aas restaureerib oma magistritöö raames põletuskahjustustega Piirissaare vanausuliste palvela ikoone. Video: Cloe Jancis ja Lee Kelomees. Graafiline disain: Martina Gofman, Johanna Ruukholm, Nathan Tulve Kõiki EKA arhitektuuri, disaini, kunsti ja teaduse magistritöid saab valmis kujul näha ...
EKA kunstiõpetaja eriala magistrandid kutsuvad näitusele “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”

EKA kunstiõpetaja eriala magistrandid kutsuvad näitusele “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”

EKA kunstiõpetaja eriala magistrandid kutsuvad näitusele "Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?"   Reedel, 8. detsembril, avatakse Eesti Kunstiakadeemia fuajees Estonia pst.7, lühiajaline, aga tundeküllane näitus "Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?". Näitus kestab vaid kolm päev, kuid teemad mida puudutatakse, kestavad sajandeid.   Näitus "Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?" ...
university-of-montreal-2685261_1280

EKA aastal 100. Neoliberalistlikud mõjud (kunsti)kõrgharidusele. Maarin Ektermann

Eesti Kunstiakadeemia 90. sünnipäeva ajal 2004. aastal olid meeleolud helged – oodati nii varsti valmivat Kumu kui ka otsust EKAle lahedamate ruumivõimaluse jaoks kas siis Patarei vanglas või oma ajaloolisel krundil Tartu mnt 1.[1] Paar aastat varem oli Eesti liitunud Euroopa Kõrgharidusruumiga, loovmajandus tundus uus ning paljutõotav valdkond ning kõik need asjaolud koos ennustasid EKAle ...
IMG_0713

Hindamine. Hindamine! Hindamine? Hea õpetamise seminar

5. oktoobril 2017 algas EKAs hea õpetamise seminaride sari õppejõududele. Osalejaid oli 29 õppejõudu kõigist teaduskondadest, rektor ja õppeprorektor. Esimeses seminaris avasid oma arusaamu ja praktikaid hindamisel Ingrid Allik (keraamika), Kalle Komissarov (arhitektuur), Ülle Marks (joonistamine), Indrek Sirkel (graafiline disain) ja Urmas Puhkan (keraamika). Diskussioon jõudis põhimõttelise ...
Title: Perspectives on art education in todays global economy.

Open Lecture: Tomaž Zupančič and Jan van Boeckel “Perspectives on art education in today’s global economy” 19th October

Open Lecture:Tomaž Zupančič and Jan van Boeckel“Perspectives on art education in today’s global economy”19. October at 12.30 in Suur-Kloostri 11, Room 103. We are glad to inform You about an upcoming open lecture in the Department of Art Education expanding upon the topic “Perspectives on art education in today’s global economy”. Lecturers: Tomaž Zupančič, Professor at the Faculty of ...
Foto-Jan-van-Boeckel-2-2-800x600

Intervjuu professor Jan van Boeckeliga

Küsitles Solveig Jahnke You have been elected as the Professor of Art pedagogy and art didactics at the Estonian Academy of Arts. Congratulations, first of all!But why did you elect Estonia – what caught your attention? I got information about the post opening from the mailing list of Aalto University. Suddenly, there was this notice of this possibility and I got it, when I was still working ...

Lisainfo

ASUKOHT JA KONTAKT

Anneli Porri, osakonnajuhataja ja õppekava juhi kohusetäitja
anneli.porri@artun.ee
+372 5221048
Põhja pst 7, ruum D-410

Leia meid ka Facebookist ja Vimeost!