Kalender

7. novembrist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näha muuseumi korruseid läbivat väljapanekut, mis koondab endas ülevaadet Eesti ehtekunstnike rühmituse õhuLoss enam kui kahekümne aastasest ehteloomingust.
Rühmituses tegutsevad Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus, Villu Plink ja Tanel Veenre, kes olid rühmituse algataja, ehtekunstniku, EKA ehte ja sepise eriala juhi, professor Kadri Mälgu (1958–2023) õpilased.

“õhuLoss on minu jaoks idealistlik kullaprooviga nähtus, unistus, mis sünnitab ajalugu. Pole oluline, kas oled ilmsi näinud õhulosse, tähtis on, et oled ise neid ehitanud. See nii võlub kui ka aheldab ning tekitab pikapeale sõltuvust,” on sõnanud rühmituse liige Kristiina Laurits.

Rühmituse liikmeid ühendab sarnane maailma- ja erialamõistmine, hingesugulus, mis lõi aluse pikaajalisele koostoimimisele, mida on märgatud ja tunnustatud nii kohalikul kui rahvusvahelisel erialaväljal. Uudishimu ja julgus eksperimenteerida kõige erinevamate ideede, materjalide, võtete, tehnikate ja vahenditega kasvas eneseväljenduseks, mis teadlikult just vihjamisi või kaudselt tegeleb küsimustega, mis seotud inimlikkusega kõige laiemas mõttes. õhuLossi fookus on ehtel kui ideel, unistusel, mis vormitakse oskuslikult tähenduslikest materjalidest.

Omamoodi sümboolselt suunab seekordne õhuLossi väljapanek oma lahkunud liikme Kadri Mälgu mahuka retrospektiivnäituse sissejuhatusena külastajate pilgud olevikku, kus kunagistest õpilastest on tänaseks saanud kaasaegse ehtekunsti arengusse kõige mitmekülgsemalt panustavad kunstnikud, ettevõtjad ja õpetajad.

Ehtekunsti rühmitus õhuLoss alustas ühist näitusetegevust 1999. aastal. 26 tegutsemisaasta jooksul on rühmitus esitlenud ligi 30 näitust ja sündmust Eestis, Hollandis, Hispaanias, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Ungaris, Hiinas, Prantsusmaal, Iisraelis, Itaalias ja Lätis ning andnud välja oma loomingust raamatuid ja katalooge. 2024. aastal tunnustati rühmitust Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga.

Näituse kujundus: õhuLoss
Graafiline disain: Aadam Kaarma

7. novembril avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst”, mis tutvustab üht Eesti kaasaegse ehtekunsti mõjukaimat suunajat ja ainulaadset autorit.

Näitusel on eksponeeritud enam kui 200 Kadri Mälgu (1958–2023) loodud teost, mille hulgas on nii ehteid, objekte kui ka kavandeid. Lisaks esitletakse tema aastate jooksul koondatud kaasaegse ehtekunsti kollektsiooni. Muuseumi fuajees on eraldi eksponeeritud Mälgu algatusel sündinud ehtekunstnikerühmituse õhuLoss installatsioon.

Kadri Mälk on rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti ehtekunstnikke, kes on avanud uksi paljudele täna tegutsevatele Eesti kunstnikele. Kadri Mälgu mitmekülgne tegevus oli suunatud kaasaegse ehte olemuse, tähenduse ja ulatuse teadvustamisele. Näitus keskendub nii kunstniku autoriloomingule kui ka talle kui kollektsionäärile.

„Kunst on juba maailmas olemas. Sa pead selle vaid ära tundma, üles „tähendama“ ja nähtavaks tegema. Ja seal vahel on meetodite ja kahtluste okkaline rada, mida pidi sa koperdad,“ on Kadri Mälk oma loomeprotsessi üle mõtiskledes tõdenud.

Milles seisneb Kadri Mälgu ehteloomingu fenomen? See on ühtsus, mis on lähedane 1920. aastate maagilisele realismile maalikunstis, mida iseloomustas eksistentsialistlik, ositi romantiline tundehoovus, jõulised sümbolid, ebamaised värvid ja selle kõige justkui ebakohane koosolu. Kadri Mälgu ehtekunstis toimivad sümbolitena, tähendusloome käivitajatena mitte üksnes kujutletud ja kujutatud kujundid ja vormitud vormid, vaid ka materjaliesteetika ning maagiline materiaalsus ise. Nõnda võiks öelda, et kunstniku ehted kutsuvad vaatajat kaasa üllatumise, mõistatamise ja vahetu kogemise mängule.

Kadri Mälgu esmakordselt nii ulatuslikus mahus koondatud loomingut kuulub nii ETDMi aga ka mitmete maailmas tuntud muuseumide kogudesse nagu Museum für Kunst und Gerwerbe (Hamburg), Victoria and Albert Museum (London), Smithsonian National Design Museum, Cooper Hewitt (New York), LACMA (Los Angeles) ning paljudesse erakogudesse.

Näituse kuraatorid: Krista Kodres, Kai Lobjakas
Kadri Mälgu kogutud ehete ekspositisooni kuraatorid: Kristiina Laurits, Tanel Veenre
Kujundaja: Pille Lausmäe
Graafiline disainer: Indrek Sirkel
Heli: Janek Murd
Keeletoimetaja: Hille Saluäär
Tõlge: Refiner Translations
Näituse meeskond: Ketli Tiitsar, Toomas Übner, Birgit Tohter, Kristi Paap, Helen Adamson
Produktsioon: Valge Kuup Studio OÜ

Näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst” jääb avatuks 5. aprillini 2026.

„Preeriakoerte linn viitab ulatuslikele maa-alustele tunnelite ja kambrite võrgustikele, mida preeriakoerad rohumaadel rajavad. Maapinnal näivad need kolooniad olevat vaid hajus väljak koonusekujulisi künkaid. Selle tagasihoidliku pinnavormi all peitub aga ulatuslik ja kõrgelt organiseeritud arhitektuur: tunnelite labürint, mis ühendab pesakambrid, jäätmealad, kuulamispesad, kutsuhoiud ja põgenemisavad, hargnedes seejärel eraldiseisvateks tsoonideks ja perekondlikeks urgudeks. 

Preeriakoerte linn võtab selle maa-aluse arhitektuuri nii struktuuri kui allegooriana. Näitus pöördub teiste maa-aluste võrgustike poole—näiteks nende, mis toimivad multifilmide loogikas—kus urg muutub kontseptuaalseks läbipääsuks. Liikudes nähtava pinna alla, avanevad tunnelid kavalama loomuga kambritesse: ruumidesse, kus loogikad varjavad end, ringlevad ja paljunevad.“ – H.D. 

„Preeriakoerte linn“ on Hayden Daughtry esimene näitus Eestis. Pärit Lõuna-Carolinast, sisenenud Euroopa kunstiväljale Amsterdami Rietveldi Akadeemia kaudu, laseb Hayden välismaailma kummalistel konstruktsioonidel imbuda galeriisse, paikadesse, kuhu need muidu ei pääseks. Mõnikord võib mänguline pealispind olla kraapimispilet, millel on pöördvõit. Tema töö võtab kuju vastavalt oma ümbrusele. 

Avamine 27. märtsil kell 18:00, seejärel külastatav 28.03–05.04

E–N kokkuleppel
R–L 14:00–18:00

„Tunda iha tõmmet tähendab tunda puudumise kohalolu.”
-Anne Carson, “Eros The Bitterweet”

Ühtse olemuse kaheks jagamine oli jumalatepoolne karistus, et oleksime neetud enda eluaja sisse mahutama ka ideaalse terviklikkuse tagaajamist – ja haledalt pöördume ikka tagasi jumalate poole, kui teed taasühinemiseni ise leida ei suuda. Mõned ütlevad, et see armastus kuulubki ainult jumalatele endile. Ometi trotsime seda reetlikult ning astume alandlikult kõrgemate jõudude ette lausudes:
“Ma soovin.”
Soovimine on puuduva hellitamine. Armastaja ei palu mitte ainult mööduvat täiusetunnet, vaid soovimine ise rahuldab lõpuks armastaja nälga. Soovist saab toiteallikas ja meie isu ei alistu nõrkusena, vaid tõuseb pühendumusena.
Näitus “Soovikaev” on samaaegselt nii harjutusväljak kui harduse valem. Süüta küünal, viska münt, loe õielehed kokku ja soovi.

avamine 05.03.2026 kell 18.00
06.03. – 12.04.2026
avatud K-P 12.00-18.00

KETT galerii / Aparaaditehas, Kastani 42, Tartu

Irmak Semiz (s. 1997, Istanbul) on multidistsiplinaarne kunstnik, kes elab Tallinnas ja õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Oma praktikas töötab ta peamiselt skulptuuri, installatsiooni ja animatsiooniga. Ta keskendub vastuoluliste identiteetide, otsuste ja emotsionaalsete seisundite väljendamisele, mida töötleb läbi huumori, ühenduse ja müüdiloome.
Jana Ribkina (s. 1995, Riia) on multidistsiplinaarne kunstnik, kes elab ja töötab Riias. Tegeledes peamiselt keraamika, tekstiili ja illustratsiooniga, uurib ta mänguliselt oma igapäevaelu peegeldusi, ammutades inspiratsiooni folkloorist ja fantaasiast. Tema looming püüab põimida isikliku ja müütilise ühtseks, katkematuks niidiks.

Graafiline disain: Paul Graßler
Näitust toetab Tartu linn ja Eesti Kultuurkapital.

Karolina Peterson kutsub oma filmi “Riia mu Arm” esilinastusele reedel, 3. aprillil, kell 19.00.

Esilinastus toimub aadressil Roosikrantsi 8b.

Filmi saab vaadata 13. aprillini järgmistel kellaaegadel:

12:00
13:45
15:30
17:15
19:00
20:45

“Lahkun ma
Kugrus nutt
Sinna kus
Tee vallutab uduloor
Jääb Riia mu Arm”

– Vennaskond, laul “Riia mu Arm”

Karolina Peterson aka Kara Popicon (s. 2002) on pärit Lätist, eesti-vene perest. Kunstiakadeemia õpinguteks kolis ta viieks aastaks Tallinna. Nüüd, peale pikka eemalolekut jälle Riiga naastes mõistis Karolina, et on jäänud kodumaale võõraks. Roosikrantsi tänava galeriis toimuval isikunäitusel “Riia, mu arm” näitab Karolina filmi, kus uurib oma kodulinna. Nii nagu see on seni püsinud tema mälestustes ning nii, nagu see on praegu.

Riias toimunud protestid naiste ja migrantide õiguste eest (02.10.25, 08.10.25, 15.10.25, 21.10.25, 29.10.25, 6.11.25) panid Karolina kunstnikuna proovile ka poliitilises kontekstis. Ta osales neis protestides kuuel korral, korraldades iga kord uue aktsiooni.

Karolina Petersoni isikunäitusel esitletavas uues videoteoses vaadeldakse kunstniku politiseerumisega kaasnevat mõtteprotsessi algusest lõpuni, vaheldumisi Karolina isiklike tunnete ja koduga emotsionaalse sideme kaotamisest tuleneva leinaseisundiga.

Lõputöö juhendaja: Anita Kremm

Kestus: 96 minutit
Film linastub inglise keeles.

Näitust toetab Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond.

Näituse „mitte natüür, mitte morte“ avamine kell 18:00 OKAPI galeriis Tallinnas

Näitusel osalevad kunstnikud: Daniil Južaninov, Daniil Logovoi
Näituse kuraator: Ilja Jakovlev
Kujundusgraafik: Ksenia Kvitko

Kas natüürmordid on kunstinähtusena 21. sajandil veel aktuaalsed? Ja mida üldse tähendab sõna „natüürmort“? Nendele küsimustele käesolev näitus ei pruugi vastata, kuid loob uusi vaatenurki esmapilgul üsna lihtsale teemale.
Natüürmort tähendab otseses tõlkes „surnud loodust“, kuid kus on piir selle sama looduse erinevate seisundite vahel? Millal on maalil kujutatud surnud ja millal veel elus olevad objektid ning kuidas me seda „elu“ seisundit üldse markeerime?

Kunstnikud Daniil Južaninov ja Daniil Logovoi on loonud oma natüürmordid eri meediumites, tõlgendades seda žanri isiklikust vaatenurgast.
Vahepeal sünged ja dramaatilised, teinekord teatraalsed ja romantilised – kõik need teosed mõtisklevad traditsioonilise natüürmordi loomulikkuse üle, looduse ja inimtekkeliste objektide koosseisu ja kooseksisteerimise ning surma rolli üle selles žanris.
Inspiratsiooniks oli mõnes mõttes ka Madalmaade 16.–17. sajandi natüürmortide tohutu produktsiooni kriitiline ümbermõtestamine.

Selle näitusega kaasnev tekst on kuraator Ilja Jakovlevi kirjutatud muinasjutt, mis on loodud traditsioonilise kuraatoriteksti asemel.

Avamisel pakub jooke Pruulikoda Tuletorn!

Näitus on avatud:
20.03–26.04.2026
K–L 12:00–18:00

OKAPI galerii
Niguliste tn 2, 10146, Tallinn

Täname näituse toetajaid:
Eesti Kultuurkapital, Pruulikoda Tuletorn, OKAPI galerii.

FB event: https://fb.me/e/5DOPPG2UR

Näitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul” koondab kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel. Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol.

Kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira 

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe
Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts
Graafiline disainer: Taavi Oolberg

Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Geograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Võru linn.

Asmus Soodla
„Tööriistaruum, galerii”
EKA Galeriis 4.–26.04.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta (NB! Suurel reedel, 3.04. ja (NB! Suurel reedel, 3.04. ja Ülestõusmispühade 1. pühal, 5.04. on EKA Galerii suletud!)
Avamine: N 2.04. kell 18
Ringkäigud: R 10.04 kell 13.00 (eesti keeles) / P 12.04 kell 14.30 (eesti keeles) / P 12.04 kell 15.30 (inglise keeles)

Asmus Soodla näituse „Tööriistaruum, galerii” keskmes on näitusemaja kui ökosüsteem, kus puudub väärtushinnanguline erisus tulemuse ja protsessi vahel. Projekti ideeliseks lähtepunktiks on galerii kui institutsiooni sisemised tingimused ja tööprotsessid ning ruumiline loogika. Tervikuga suunatakse fookus tegevustele, mis jäävad tavaliselt külastaja pilgu eest peitu, kuid millel on määrav roll selles, kuidas kunstiteos ja vaataja kohtuvad.

Projekt sisaldab kogu galeriid hõlmavat ruumilist sekkumist, tuues esile EKA Galerii ruumid ning sealsed objektid. Kontseptuaalse raamistiku sees toimub ka grupinäitus „Täheldusi vahetust lähedusest”, mille kureerimise ülesande andis Soodla edasi kunstnik Riin Maidele. Selline rollimängulik žest käsitleb koostöövormi omamoodi eksponaadina.

Asmus Soodla (s. 2003) on Tallinnas tegutsev kunstnik ja installeerija. Soodla praktika on kontseptuaalne ja installatiivne, kasutades enamasti skulptuuri, ruumilist nihestust, teksti ja fotot. Teosed lähtuvad enamasti olemasolevast keskkonnast ja objektidest, mõtestades lahti nende toimimisloogika ja ajalugu. Installatiivsete sekkumiste tulemusel joonistuvad välja peidetud süsteemid ja seosed füüsilise ja mõttelise maailma vahel. Soodla on omandanud bakalaureusekraadi installatsiooni ja skulptuuri erialal (2025) Eesti Kunstiakadeemias ning läbinud arhitektuuri ja sisearhitektuuri eelakadeemia kursuse (2022) EKA Avatud Akadeemias. Lisaks sellele on Soodla täiendanud end kunstnik Simon Starlingu stuudios Kopenhaagenis. 

Tehniline tugi: Mattias Veller
Graafiline disainer: Sunny Lei
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linn ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

TÄHELDUSI VAHETUST LÄHEDUSEST
EKA Galerii laoruumis 4.–26.04.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta (NB! Suurel reedel, 3.04. ja Ülestõusmispühade 1. pühal, 5.04. on EKA Galerii suletud!)
Avamine: N 2.04. kell 18
Ringkäigud: R 10.04 kell 13.00 (eesti keeles) / P 12.04 kell 14.30 (eesti keeles) / P 12.04 kell 15.30 (inglise keeles)

Näitus „Täheldusi vahetust lähedusest“ koondab sissevaateid kunstnike töö- ja loomeruumidesse. Ateljee või kodu dokumenteerimise kõrval on need aknad loojate sisemaailmadesse.

Tööriistad, raamatukuhjad, potitaimed ja postkaardid, mis kunstniku lõuendile või kaamerasilma ette on jäänud, jäädvustavad hetki kunstnike igapäevast, ruumidest, kus kunstnik oma tööd tehes kõige rohkem aega veedab – üheltpoolt on see võimalus näha erinevate praktikatega kaasaegsete kunstnike loomeprotsesside sisse, teisalt on need teosed aga lihtsalt käsitlused isiklikust ruumist, omamoodi viisid jäädvustada argipäeva.

EKA Galerii laoruumi kitsas ja sopiline arhitektuur paneb vaataja teoste ja nende detailidega vastamisi. Kunstnike tasapinnalised teosed moodustavad koos ebatavalise näitusepaigaga uue ruumilise terviku, milles kohtuvad ja sulanduvad erinevad visuaalsed keeled ja perspektiivid.

Näitus algatati Asmus Soodla isikunäituse „Tööriistaruum, galerii” kontseptuaalses raamistikus.

Riin Maide (1997) on kunstnik ja stsenograaf, kes elab ja töötab Tallinnas. Maide loomingus on olulisel kohal kahe- ja kolmedimensioonaalsete meediumite sidumisel ja ruumikogemuste loomisel. Maide on omandanud magistrikraadi stsenograafia erialal (2025) ja sellele eelnevalt bakalaureuse graafika erialal (2020) Eesti Kunstiakadeemias. Lisaks on ta täiendanud end Prahas DAMUs Alternatiiv- ja nukuteatri osakonnas ja Viini Kunstiakadeemias. Maide on pälvinud Edmund Valtmani fondi stipendiumi (2020), EKA Noore Kunstniku preemia (2020) ja Eduard Wiiralti nimeline stipendiumi (2022).

Kunstnikud: Kristi Kongi, Joosep Kivimäe, Ann Pajuväli, Anu Vahtra ja Lieven Lahaye, Mattias Veller
Kuraator: Riin Maide
Tehniline tugi: Mattias Veller
Graafiline disainer: Sunny Lei
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linn ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

23. jaanuaril kell 18.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis arhitekt Villem Tomiste (Stuudio Tallinn) kureeritud näituse „Suur-Vanalinn. 12 ulma“.

Näituse keskpunktiks on Tallinna vanalinn – müüride, vallide, seaduste ja määrustega kaitstud ruum, mille piiril on läbi ajaloo puhunud tuiskliivad ja märatsenud meri. Tänapäeval tähistab seda piiri aga linnasisene raudteering – vall, mille teisel pool vohab uudsust ootamatusega viljastav metsikus.

Näituse kuraator Villem Tomiste on toonud fookusesse visioonid – teisisõnu ulmad –, mis on aegade jooksul linnamüüriga seoses tiirelnud. Need on ideed, mille abil avardada Tallinna vanalinna tajutavaid piire, et tulevikuks saaks see ala olla tunduvalt laiem. Tomiste uurimistööl loodud visioonid pole lõplikud lahendused, vaid vihjed Tallinna ruumilisele dünaamikale. Nende visioonidega suhestuvad 12 kunstnikku, astudes kuraatoriloominguga dialoogi.

Näitusel osalevad Eike Eplik, Aksel Haagensen, Hedi Jaansoo, Jass Kaselaan, Erki Kasemets, Kristi Kongi, Karl Ferdinand von Kügelgen, Anna Mari Liivrand, Katariin Mudist, Darja Popolitova, Uku Sepsivart, Kristina Õllek

Näituse ruumi on loonud Villem Tomiste (Stuudio Tallinn), graafilise disaini Johanna Ruukholm ja Martina Gofman (Jojo&me Studio)

Näitusega kaasneb trükis, mille esitlus toimub märtsikuu jooksul. Näitust ja trükist toetab Eesti Kultuurkapital.

„Suur-Vanalinn. 12 ulma“ jääb Eesti Arhitektuurimuuseumis avatuks 3. maini 2026.

Rohkem infot muuseumi kodulehel.

Rüki galerii näitus avatud 08.03-10.05.2026
Kunstnikud: Marge Monko, Tõnis Saadoja, Mihkel Ilus, Johanna Ulfsak, Jass Kaselaan

Johann Köleri juubeliaastal avavad esimese eesti kunstniku eluteed, loomingut ja mõju tänapäeva kunstnikele kolm omavahel seotud näitust. Kui Kondase keskuses on väljas Köleri originaalteosed ja Viljandi muuseumis 100 täissuuruses reproduktsiooni, siis Rüki galeriis tõlgendavad viis eesti kaasaegset kunstnikku Köleri meistriteoseid tänapäevases võtmes.

Johann Köler on kunstnik, kelle teoseid on tõenäoliselt Eestis enim reprodutseeritud. Tema maale leiab albumitest, monograafiatest ja postkaartidel. Akvarelli „Ketraja (Katkenud lõng)“ näitel vaatleb Marge Monko (1976) kunstiteose reprodutseerimist kui protsessi, mille õnnestumine sõltub nii fotograafilistest kui ka trükitehnilistest aspektidest. Teos koosneb eri aegadel trükitud „Ketraja“ reproduktsioonidest ja kahest kunstniku interpretatsioonist teosele.
Köleri akvarelli „Ketraja“ on Monko oma praktikas kasutanud juba varem – 2012. aasta Köler Prize nominentide näitusel, kus ta eksponeeris poolest saadik paberihundis ribastatud reproduktsiooni pealkirjaga „Katkenud lõng“. Kunstniku valik langes selle teose kasuks, sest võimaldas luua mõttelise seose tol perioodil tema loomingu põhifookuses olnud Kreenholmi Manufaktuuri ja tekstiilitööstuse ajalooga. Siinsel näitusel arendab Monko teost edasi, eksponeerides lisaks ka keskformaatfilmile pildistatud ja analoog-värvilaboris suurendatud fotograafilist reproduktsiooni, mis koosneb erinevat tooni testribadest. Monkole oli teose loomisel dialoogipartneriks graafiline disainer ja trükiettevalmistuse spetsialist Marje Eelma.

Tõnis Saadoja (1980) kaks õlimaali tõukuvad mõlemad samast küsimusest – kuidas maalida motiiv, mis oleks samaaegselt nii kooskõlas Köleri akadeemilise pärandiga kui ka nihkes tänapäeva vaatamisviiside võrra. Maalide prototüübiks on Köleri maastikumaalide visandid ning etüüdid lehestikest, mis on harjutused tema suurematele kompositsioonidele. Eksimatu ja loogilise natuurimaalija väljenduslaad mõjub tänases kunstipildis kui vana klassikaline keel, mida uuritakse ja õpitakse, kuid milles keegi igapäevaselt ei räägi. Köleriga sarnase tunnetuse või ühisosa otsimine meenutab paratamatult õhkutõusmist, eemaldumist ning katset maanduda elusalt tuttavale väljale.

Mihkel Ilus (1987) on aastate jooksul töötanud ideedega, mis lähtuvad otseselt maalimise protsessi materiaalsest aspektist, tema tähelepanu on köitnud alusraamid, pingutuskiilud, lõuendi linane kude ning molbertid kui maalikunstniku peamised töövahendid. Kunstnik on valmistanud käsitööna 30 molbertit, mille prototüübiks on kunstiakadeemia maaliosakonnas Eduard Ole joonistusaluse järgi valmistatud molbertid, mille taga Mihkel Ilus on ka ise õppinud ja õpetanud. Seega on kunstniku molbertid juba korduv austusavaldus toimunud kultuurilisele pärandamisele. Rüki galeriis eksponeeritud molbertitele on kunstnik valmistanud Köleri sünniajale eelnevast ajajärgust pärit õilispuidust maaliklambrid, mis omakorda pakuvad toetuspinnast Tõnis Saadoja maalidele.

Köleri maali „Lorelei needmine munkade poolt“ nimetatakse üheks tema kõige pretensioonikamaks teoseks, millele küll kriitikud andsid Viini personaalnäitusel hävitava hinnangu. Dünaamilises kompositsioonis on kujutatud vesinõida Loreleid, kelle väge ja võimu mungad hävitama tulevad. Brutaalsete efektidega küllastunud sensatsioonimaali taga aga peituvad veel isiklikud lisakihid: kompositsioonis on kujutatud ristirüütlite tungimist Liivimaale ja usumeeste tahet hävitada paganausku. Lorelei tähendusrikkus ja Köleri isiklik vimm papluse suhtes inspireerisid Johanna Ulfsakit (1987) looma näitusele kaks topeltkanga tehnikas loodud tekstiiliteost. Esimene lõim, Reini jõe sügavrohekad toonid, ristub teise lõime, dramaatilise ööpimedusega. Kangalõimed põimuvad ja eralduvad vastavalt kunstniku intuitsioonile, eesmärgiga edasi anda Köleri meistriteoses kujutatud võitlust valguse ja varju ning hea ja kurja vahel.

Jass Kaselaane (1981) skulptuurigrupp „Portreed aastast 2026“ lähtub mõttest, kuidas kujutada portreed subjektist, keda tegelikult ei eksisteeri. Skulptuuriseeria suhestub Johann Köleri loodud portreetraditsiooniga, kuid nihutab selle alust: kui klassikaline portree kinnitas inimese identiteeti, siis siin on identiteet avatud ja võimaluslik. Skulptuurid kujutavad väljamõeldud isikuid – inimfiguur on äratuntav, ent tal puudub biograafia ja faktipõhine taust. Portree ei esita kedagi konkreetset, vaid loob kohalolu iseeneses. Nii muutub portree mitte tõestuse vahendiks, vaid kujutamisviisiks, mis võib anda kuju kellelegi, kes eksisteerib ainult kunstilises ruumis.

Johann Köleri (1826–1899) loomingust on Rüki galerii väljapanekusse kaasatud tema maalietüüd “Itaalia maastik” (1859–1861). Viljandi muuseumi kogusse kuuluv teos seob kujundlikult kunstniku kohaliku päritolu ja rahvusvahelise liikumise. Lisaks on vabas õhus maalitud etüüdil kunstniku käekiri paremini avatud ja nähtavam kui tema akadeemilistel portreedel.

Kolmiknäitust saadab mahukas lisaprogramm, lisainfo www.koler200.ee.

Graafika osakonna III kursuse üliõpilaste näitus käsitleb kunstnikuraamatut kui iseseisvat visuaalse kunsti meediumi ja originaalset kunstiteost. Autorid tõukuvad isiklikest läbielamistest ja mälestustest, kombates kehalisust, ajalugu ning eetilisi piire:

• Aliisa Ahtiainen toob vaatajani risograafia tehnikas vanaisa eluloo ja vanaema sanatooriumikogemusest inspireeritud “hingava” kunstnikuraamatu.
• Jacqueline-Desiree Rosenthal esitab tätoveeritud seatoornahast teose, mis küsib valusaid küsimusi looma ja inimese vahelistest paralleelidest ning moraalist.
• Olga Dubrovskaja, tuginedes intensiivraviarsti taustale, käsitleb surmakogemust läbi enda ja kolleegide prisma. Oma teises raamatus pealkirjaga „Delight“ keskendub ta aga elu lummavatele hetkedele.
• Adriana Jinmao Biosca Sánchez uurib mälu muutlikkust läbi materiaalsuse ja trükikihistuste.
• Robin August Vöörmann tegeleb soolise identiteediga, tuues paralleele looduses toimuvate muutustega.

Juhendajad: Eve Kask, Eve Kaaret (köide) ja Viktor Gurov.

Näitus on avatud: 6.03.–15.05.2025

EKA raamatukogu, 6.03.–15.05.2026

Kallis sõber,

On möödunud palju aega sellest, kui me Sinust kuulsime. Viimati, kui rääkisime, töötasid Sa graafikatöökojas tõmmiste kallal, valts käes ja trükivärv sõrmedel. Kuidas läheb? Tahaksime näha Sinu tööde proovitrükke või tööprotsessi. Hetkel teeme samuti töökojas mõningaid trükiproove. Olen ümbrikusse lisanud näidise. Vaata seda ja anna meile teada, mida Sa arvad!

Hoiame ühendust.

Graafika tõmmiste vahetuse projekti algatas 2025. aasta kevadel Charlotte Biszewski Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonnas. Erinevate ülikoolide graafikaosakonna tudengeid kutsuti osa võtma ja esitama värske tiraaži oma teosest. Iga tõmmis saadeti Tallinnasse, kus need sorteeriti ja saadeti osalejatele tagasi nii, et igaüks sai juhusliku valiku alusel kümme graafilist lehte.

Projekti eesmärk oli luua uusi kontakte graafikaosakondade ja tudengite vahel koostöö ja füüsiliste teoste jagamise kaudu. Seega saatsime uutele kirjasõpradele kirja, küsides, kuidas läheb ning mille kallal parajasti töötatakse. Vastusena olid oodatud kõiksugused pooleliolevad katsetused või kujutised hetkel meeles mõlkuvatest ideedest ja projektidest.

Kokku osalesid projektis neli ülikooli: Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Kunsthøgskolen i Oslo (KIHO), University of the West of England Bristol (UWE) ja Akademia Sztuk Pięknych im. Eugeniusza Gepperta we Wrocławiu (ASP WRO). Vahetuses osalenud ülikoolides on toimunud tõmmiste väljapanekud, Eestis oli esmaesitlus 2025. aasta juunis-juulis Tartus TYPA rõdugaleriis.

Täname: EKA graafika, TYPA, Anna Kodź, Aleksandra Janik ja Angie Butler.

EKA trükivahetuse organiseerisid Alona Chuprina, Margarita Feofanova, Chantal Gerschuetz, Merit Himmelreich, Triin Mänd, Helena Pass, Marten Prei, Sandra Puusepp ja meie juhendaja Charlotte Biszewski.

EKA raamatukogu näituse kujundasid Sandra Puusepp ja Marten Prei.

TANTSUD TÄHTEDEGA
EKA Väligaleriis 16.02.–17.05.2026
Avatud ööpäevaringselt, tasuta

Graafilise disaini 1. kursuse näitus „Tantsud tähtedega“ on tunni Tüpograafia I jooksul disainitud tähtedest ja nende protsessist. 14. nädala jooksul tehti mitmeid eriülesandeid ning põnevaid katsetusi, joonistati nii käsitsi kui ka arvutiga, kasutati näiteks nii šabloone, sulgi, kive, küünelakk kui ka võtmeid.

Kui esimesed seitse nädalat olid pühendatud eksperimenteerimisele ning mängimisele, siis viimased seitse nädalat keskenduti terve tähestiku loomisele ning tähedisaini protsessile. Loodi vektoriseeritud tähed, mis tehti nädalase töötoa jooksul ka töötavateks fondifailideks.

Tudengid: Johannes Adrik, Art Allik, Helen Forsel, Mia Klooren, Art Kruus, Adele Markova, Ischa Mestdagh, Jaako Lauri Puudist, Ann Aotäht Sarv, Mia Greta Sepp,Ariana Sigin, Linnea Süvari, Jakob Tüür, Karol Henrik Vana, Rei Helin Varres
Tunni juhendaja: Agnes Isabelle Veevo
Töötoa juhendaja: Patrick Zavadskis

Fondid on tasuta alla laetavad SUVA Type Foundry kodulehelt: suvatypefoundry.ee

SUVA Type Foundry on platvorm mis teeb avalikuks EKA GD tudengite kujundatud kirjatüübid.

Eesti kultuurilooliste piltkaartide suurmeistri Olev Soansi (1925–1995) 100. sünniaastapäeva puhul avatakse Eesti Mereakadeemias näitus „Siin- ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid“.

Näitusel on eksponeeritud originaalteosed, mis annavad unikaalse võimaluse kogeda Soansi loomingut vahetult

– 10 suurt piltkaarti, mis käsitlevad merd ja rannajoont,

– kõik Soansi kaardid saartest (Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Pakri saared, Naissaar, Ruhnu),

– graafilisi teoseid, sealhulgas sari „Purjelaevade tüübid“ (1965), mis kuulub eesti graafika klassikasse,

Tallinna ja mereteemalisi vabagraafika töid, sh „Tallinn 1980“, „Sõjapilv“ ja „Kriis“.

Soansi piltkaardid on ainulaadsed teosed, kus kunst, teadus ja ajalugu põimuvad – need koondavad rikkaliku info visuaalselt köitvasse vormi. Tema looming kajastab Eesti kultuuri, loodust, tööstuse arengut ja meresõidu pärandit.

Näitus on osa Olev Soansi juubeliaasta programmist, mille raames toimuvad väljapanekud üle Eesti ning ka Eesti Vabariigi alalises esinduses Brüsselis.

Näituse avamisel peavad tervituskõned näituse kuraatorid Maive ja Jüri Rute ning TalTechi akadeemik Jarek Kurnitski.
Kohapeal ootavad külastajaid ka eesti- ja ingliskeelsed tutvustustekstid, mis annavad põhjalikuma ülevaate Soansi elust ja loomingust.

17. märtsil 2026 avab kunstnik Laura Põld Viinis Dr. Eva Kahan Foundation galerii ruumides isikunäituse “Beautiful Pulsating Web”. Näitus jääb Viinis avatuks kuni 29. juunini 2026, misjärel liigub näitus septembris edasi Dr Eva Kahan Foundation’i Budapesti näituseruumidesse. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis.

Näitusel esitleb Laura Põld uusi, spetsiaalselt selle näituse jaoks loodud teoseid, mis hõlmab suuremõõtmelisi käsituftitud tekstiilitöid ning uut keraamiliste skulptuuride ansamblit. Oma loomingus lähtub kunstnik taimmõtlemise (plant-thinking) käsitlusest, nihutades tähelepanu inimesekeskselt mõtlemiselt vegetaalse meelemärkuse olemasolule ja selle olulisusele, olgugi et nende organismide loomus on radikaalselt erinev kõigest, mis on inimese mõõdu järgi mõõdetav. Põllu teosed annavad hääle organismidele, keda inimene on harjunud pidama liiga aeglaseks ja passiivseks nende lingvistilise väljendusvõime puudumise tõttu.

Düstoopilise maailmapildi asemel otsib kunstnik alternatiivseid viise, kuidas katkises ja inimese poolt räsitud keskkonnas võivad taimed ja teised elusorganismid leida ootamatuid võimalusi kohanemiseks, ellujäämiseks ja arenemiseks. Looduslikest ja sünteetilistest lõngadest loodud tekstiiliteosed ja elava vormikeelega keraamilised objektid moodustavad installatiivse terviku, mis kannab ideed vegetaalse maailma loovast vastupanuvõimest.

Eva Kahan Foundation on Viinis ja Budapestis tegutsev mittetulunduslik kunstifond, mis keskendub kaasaegse kunsti toetamisele, näituste korraldamisele ja rahvusvahelise kunstidialoogi edendamisele. Fondi programm hõlmab nii näitusi, akadeemilisi uurimisprojekte kui ka koostöövorme kunstnike, kuraatorite ja institutsioonidega ning keskendub kunstile, mis käsitleb aktuaalseid sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi küsimusi. Sihtasutuse eesmärk on luua platvorm eksperimentaalsele ja kriitilisele kunstipraktikale ning toetada kunstnike rahvusvahelist nähtavust.

See on isiklik sissevaade tööstusdisaini esteetikasse ja legendaarsetesse automudelitesse, mis oma vormilises lihtsuses on disainerit inspireerinud juba lapsepõlvest.

1982. aastal Valgas sündinud ja motokrossiradade ümbruses kasvanud disainer tegi 20 aastat karjääri Euroopa ja Aasia autotööstuse lipulaevades. Björni Koopi resümee on muljetavaldav. 2004. aastal EKA tudengitoolist Hyundaisse praktikale läinud Koop töötas ennast üles Korea autofirma Kia Motorsi vanemdisaineriks. Tema käe all valmis ka näiteks tänavatelt tuttav Kia Ceed mudeli disain. Sealt edasi 2018. aastast suundus ta Jaapanisse Mitsubishi Motorsi korporatsiooni disainistuudiosse, kus töötas kuni 2024. aastani.

See näitus on omamoodi sõit tagasi nende masinateni, mis panid kunagi suurelt unistama.

“Kui olime väikesed, ei olnud Valgas nn „välismaa“ autosid kuigi palju ning Tallinnas käies jäid need vähesed lääne autod eriti eredalt silma. Mäletan, kuidas loendasime vennaga, mitu välismaa autot ühe nädalavahetuse jooksul nägime. Valka tagasi jõudes keerlesid need pildid peas ega andnud rahu ning kandsin need mälupildid siis hoolega paberile. Ühel hetkel muutus autode joonistamine minu igapäevaseks tegevuseks. Proportsioonid, pinnad, jooned, esitulede kujud, uste raamid – kõik see haaras mind täielikult. Hilisem on, nagu öeldakse, juba ajalugu,” ütleb Koop.

Näitusel tulevad esitlusele mitmete legendaarsete automudelite joonised ning nende uuendatud versioonid. Näitusele valis Björn just need mudelid, mis on teda sügavalt inspireerinud ja ajendanud joonistama. Teda on eelkõige võlunud nende lihtsad, kuid selged jooned ja vormid. Uurides mudelite turuletuleku aastaid, avastas ta, et mitmed neist olid jõudnud avalikkuse ette just tema sünniaastal.

Avastamist ja samastumist jagub igatahes nii autosid õhinaga vaatavatele inimestele kui ka võhikutele.

Kogunemine kell 18.00 PoCo Ajamaja galeriis (Rotermanni 6). Avasõnad Björn Koopi ja Linnar Viigi poolt.

Avamisüritus 29. jaanuaril kell 18.00 Ajamaja galeriis (Rotermanni 6).

Registreeru siin:
https://fienta.com/et/bjorn-koopi-naituse-1982-avamine

Viljandis avatud kolmiknäitusega “KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus” tähistatakse eesti esimese kutselise kunstniku 200. sünniaastapäeva.

Kondase keskuses saab näha Johann Köleri originaalteoseid, erinevas valmimisjärgus maale ja joonistusi. Näituse kuraator on Mari Vallikivi. Teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Viinistu Kunstimuuseumi kogudest ja erakogust.

Viljandi muuseumis on väljas pea täielik valik Köleri säilinud loomingust. Näha saab 100 täissuuruses reproduktsiooni, esitatud nende loomise järjekorras. Kristjan Mändmaa kureeritud näitus tutvustab ka Köleri elulugu.

Rüki galeriis tõlgendavad Kölerit kaasaegsed kunstnikud Marge Monko, Tõnis Saadoja, Johanna Ulfsak, Mihkel Ilus ja Jass Kaselaan. Väljapanek kinnitab, et Köleri värvikas isiksus ja suure tahte ja töö tulemusel sündinud edu mõjub inspireerivalt ka praegu.

Kolmiknäitus “KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus” ootab külastajaid T-P kell 11-18.
Rüki galeriis on näitus avatud kuni 10.05, Kondase keskuses kuni 14.06 ja Viljandi muuseumis kuni 1.11.2026.

Johann Köleri juubeliaastat tähistatakse ka muuga. Juba 28. märtsil toimub Viljandi muuseumis Köleri konverents, kus uusi nurki kunstniku ja tema aja tundmisel avavad David Vseviov, Linda Kaljundi, Erki Tammiksaar, Andres Andresen, Tiina Abel, Alar Nurkse, Holger Loodus ja Mihkel Ilus. Kohti on piiratud arv, pileti saab soetada siit.

Johann Köler sündis 1826. aastal Viljandimaal vaese suurpere seitsmenda lapsena. Kõigest 9-aastaselt kodust lahkunud noormees töötas seitse aastat Lätis ning leidis siis vastu ootusi võimaluse asuda õppima Peterburi kunstide akadeemias. Temast sai akadeemik ja Vene keisririigi üks esikunstnikke, mh oli ta pikalt keisri tütre kunstiõpetaja. Elades ja reisides välismaal, ei unustanud eesti maalikunsti rajaja siiski kunagi oma sünnimaad. Ta kasutas oma loodud tutvusi selleks, et leevendada mõisnike rõhumise all elavate eestlaste olukorda. Köleri rahvuslikule meelele viitab seegi, et kuni oma elu lõpuni identifitseeris ta end Viljandimaa kaudu, signeerides sageli teoseid viitega sünnikohale (Köler-Wiliandi).

Rohkem infot Köler 200 juubeliaasta ja kolmiknäituse kohta leiab lehtedelt www.koler200.ee ja linktr.ee/koler200.

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 7.04.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta

NB! Ettevalmistuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 17.00 käesoleval lingil.
_______________________________

„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme.
Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

9. aprillil kell 18 esineb EKA aulas Katarina Bonnevier loenguga “Elavad organismid – arhitektuuri kväärimine trollide ja saviga” (Living Organisms – Queerying Architecture with Trolls and Clay).

Autor tutvustab oma loengut:

“Kutsun sind kohtuma mu Südamemaaga. Loeng algab Savimaardlast, kulgeb läbi Salaaia ning jõuab välja Elavasse Legendi Malmö ühes endises kasiinos. See on üks koht, millega ma koos oma MYCKETi gängiga hetkel tegelen. Meie praktika kaasab folkloori, legende ja mitteinimestest kaaslasi, et kujutleda vastastiksuhtelist tulevikku – sest mõnikord aitab ettekujutus trollidest saada üle tehnokraatide masendavast argisest äriloogikast.”

Dr Katarina Bonnevieri ja kollektiivi MYCKET kunsti- ja arhitektuuripraktika põhineb koosloomel teiste liikidega, distsipliinideülesusel ja tegelikkuse piiride ületamisel. Nende praktikapõhine loomeuurimus (mida toetavad Rootsi teadusagentuur ja Linnaeuse Ülikool) on ühendatud vahetu tegutsemisega avalikus ruumis, installatsioonide loomise ja sotsiaalsete situatsioonide tekitamisega. Arhitektitaustaga Bonnevier seob feministliku ja kväärperspektiivi ökoloogilise hoole ja ruumilise õigluse küsimustega, kasutades selleks nii lugudejutustamist kui mitmesuguseid käsitöiseid praktikaid.

MYCKETi praktikat on tunnustatud nii Rootsis kui rahvusvaheliselt, sealhulgas Rootsi kunstifondi Per Ganneviksi stipendiumiga (2021) ja ajakirjade Architectural Review ja Architects’ Journal ühiselt välja antava auhinna W-award (2024) näituse “Heaven by MYCKET” eest Oslo Rahvusmuuseumis. Bonnevieri Stockholmi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis (KTH Stockholm) kaitstud doktoritöö “Suletud kardinate taga. Luues kväärfeministlikku arhitektuuriteooriat”  (Behind Straight Curtains: Towards a Queer Feminist Theory of Architecture, Stockholm: Axl Books, 2007) on vabavarana saadaval DiVA portaalis. Oma arhitektitee alguses on ta tegelenud ka Kalamaja planeerimisega, saades selle eest 1995. aastal Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali auhinna.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

• 26.02 kell 18:00 ruumis A-101 Kaisa Karvinen “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini”
• 26.03 kell 18:00 ruumis A-101  Jos Boys “Teistsugune lähenemine erivajadustele arhitektuuris”
• 9.04 kell 18:00 ruumis A-101  Katarina Bonnevier “Elavad organismid – arhitektuuri kväärimine trollide ja saviga”
• 30.04 kell 18:00 ruumis A-101  Emma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”
• 14.05 kell 18:00 ruumis A-101  Iulia Statica (Sheffieldi Ülikool)

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

EKA vabade kunstide teaduskonna uue kataloogi EKALOG “Piirimaadel” esitlus toimubOma teostega kataloogis esindatud neli noort kunstnikku – Brenda Purtsak, Marleen Suvi, Johannes Luik ja Eero Alev – vestlevad kunstiteadlase, kuraatori ja kriitiku Aleksander Metsamärdiga.

EKALOG koondab vabade kunstide teaduskonna kaasaegse kunsti magistrantide loomingut ja kunstnike profiile, esitades neid mitme õppeaasta kaupa. EKALOGi on kokku pannud Kirke Kangro, Kaia-Liisa Jõesalu ja Kati Saarits, kujundanud Maris Põrk, tõlkinud ja toimetanud Andrus Lauringson. Kataloogi tekstid on kirjutanud kuraatorõppe tudengid Keiu Krikmanni kursuse “Kuidas kirjutada kunstnikust?” raames. Värskelt ilmunud number keskendub aastatel 2022–23 lõpetanud noortele kunstnikele. Peatselt on oodata ka järgmiste lendude katalooge!

Kataloogi esitlusele järgneb vabade kunstide teaduskonna kaasaegse kunsti magistriõppekava professori ja õppekava juhi Merike Estna kunstnikuvestlus, mida modereerib Kirke Kangro. Estna esindab Eestit tänavusel Veneetsia kunstibiennaalil.

Kujundus: Maris Põrk

FB

Karolina Peterson kutsub oma filmi “Riia mu Arm” esilinastusele reedel, 3. aprillil, kell 19.00.

Esilinastus toimub aadressil Roosikrantsi 8b.

Filmi saab vaadata 13. aprillini järgmistel kellaaegadel:

12:00
13:45
15:30
17:15
19:00
20:45

“Lahkun ma
Kugrus nutt
Sinna kus
Tee vallutab uduloor
Jääb Riia mu Arm”

– Vennaskond, laul “Riia mu Arm”

Karolina Peterson aka Kara Popicon (s. 2002) on pärit Lätist, eesti-vene perest. Kunstiakadeemia õpinguteks kolis ta viieks aastaks Tallinna. Nüüd, peale pikka eemalolekut jälle Riiga naastes mõistis Karolina, et on jäänud kodumaale võõraks. Roosikrantsi tänava galeriis toimuval isikunäitusel “Riia, mu arm” näitab Karolina filmi, kus uurib oma kodulinna. Nii nagu see on seni püsinud tema mälestustes ning nii, nagu see on praegu.

Riias toimunud protestid naiste ja migrantide õiguste eest (02.10.25, 08.10.25, 15.10.25, 21.10.25, 29.10.25, 6.11.25) panid Karolina kunstnikuna proovile ka poliitilises kontekstis. Ta osales neis protestides kuuel korral, korraldades iga kord uue aktsiooni.

Karolina Petersoni isikunäitusel esitletavas uues videoteoses vaadeldakse kunstniku politiseerumisega kaasnevat mõtteprotsessi algusest lõpuni, vaheldumisi Karolina isiklike tunnete ja koduga emotsionaalse sideme kaotamisest tuleneva leinaseisundiga.

Lõputöö juhendaja: Anita Kremm

Kestus: 96 minutit
Film linastub inglise keeles.

Näitust toetab Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond.

8. aprillil esietendub Von Krahli Teatri suures saalis Johhan Rosenbergi, Hendrik Kaljujärve, Sille Pihlaku ja Karl Joonas Alamaa koostöölavastus “Öömaaeg”. Etendajad Von Krahli trupp ja Rahvatantsuselts Pääsukese tantsijad.

Öömaaeg kutsub vaataja öisesse varjupaika – aega, mil kehad otsivad ulualust ja kogunevad enne hommikust hajumist. See on öö oma aeg: tants pimeduses, mis kestab kuni rütmi lagunemiseni. Need on liikumised, mida ei saa arhiveerida, sest neid pole näha. Kokku tulemine kui vanim inimlik vajadus.

Lavastus koorib pärimuse lahti kuni inimkonna alguseni, avades rahvaste sünni, kultuuride rände ja nende võõrandumise ning viisid, kuidas me tänapäevases maailmas liikumist pidevalt ümber kodeerime. Öömaaja pärimus on kehastunud mälu. Selle mustrid ja rütmid eksisteerivad meist sõltumatult – enne ja pärast meid.
‘‘Öömaaeg‘‘ on Von Krahli Teatri ja elektron.art‘i koostöölavastus.

Rohkem infot: https://vonkrahl.ee/lavastused/oeoemaaeg või https://elektron.art/et/projektid/night

“Öömaaeg” on Von Krahli Teatri mängukavas: 8/13/14/15/21/21 aprill.
Kestus: 2 h ja 20 min koos vaheajaga

Lavastuse valmimist toetab Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linn ja Eesti Kultuuriministeerium

öömaaeg
lavastaja/koreograaf
Johhan Rosenberg
arhitekt
Sille Pihlak

moekunstnik
Karl Joonas Alamaa
helilooja
Hendrik Kaljujärv

dramaturgid
Nele Tiidelepp ja Rauno Zubko

valguskunstnik
Priidu Adlas (Eesti Draamateater)
insener
Adam Orlinski

etendajad
Liisa Saaremäel, Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Kristina Preimann, Herman Pihlak, Edgar Vunš ja Rahvatantsuselts Pääsuke tantsijad: Anita Värs, Ave Kongo, Greta Vaus, Hele Lukki-Lukin, Helena Tõnisma, Hindrek Haarde, Kadi Kriit, Kaimo Vahter, Katrina Külm, Kaur Lukki-Lukin, Kersti Kriisa, Kersti Vahter, Kulla Kangur, Katre Merilaid, Sandra Aleksius, Toomas Lepasaar, Triin Vallsalu

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 5.05.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta

NB! Ettevalmistuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 17.00 käesoleval lingil.
_______________________________

„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme.
Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

Neljapäeval, 9. aprillil kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis kaasaegsete kunstnike Gerda Hanseni ja Rebecca Normani duonäitus „Valmimise äärel“.

Lõpp on tegelikult üks ütlemata nõme koht. Paik, kust pole enam kuhugi edasi minna ning kus miski ei paista ees terendavat. Gerda Hanseni ja Rebecca Normani duonäitus kutsub kogema kunsti mitte ainult kui tulemust, vaid kui kujunemist. Siin avanevad erinevad kunstiteoste loomise etapid, mis tavapäraselt vaataja jaoks pigem varju jäävad. See on võimalus astuda teoste sündimise hetke, kus tähendused ei ole veel kinnistunud.

Näitus uurib kunstiteose valmimise ja valmimata jäämise piire, käsitledes lõpetatust mitte sihtpunkti, vaid hoopis seisundina, kus edasi liikumine on ajutiselt peatunud. Loomisprotsess, mis on sageli täidetud ebakindluse, katsetuste ja sisemiste pingetega, leiab tavapäraselt oma lahenduse siis, kui kunstnik teeb otsuse teos lõpetatuks lugeda. Harjumuspärase lõpetatud terviku asemel kohtub vaataja näitusel aga protsessiga. Esitletud teosed ei varja oma pooleliolekut, vaid rõhutavad seda kui väärtust. Lõuenditel on mõtted veel hajali, vormid ja toonid alles kujunemas ning tähendused lahtised. See on hetk, kus võimalusi on rohkem kui lõplikke lahendusi ning teose potentsiaal on end alles ilmutamas.

Ehk on lõpetamine pelgalt kokkuleppeline otsus, paus lõputus arengus? Kunstnik on siin pidevate valikute ja katkestamiste praktik, kelle töö keskmes on intuitiivne, sageli ka tundlik eneseanalüüs. Ebaperfektsus, kordused ja eksimused ei ole kõrvalekalded, vaid loomingu orgaaniline osa. Gilles Deleuze’i kohaselt ei määratle kunstiteoseid see, millena nad antud hetkel paistavad, vaid see, milleks nad saada võivad. Näitus pakub sissevaadet loomeprotsessi varjatud kihtidesse, avades kunstiteose kui ajas lahtirulluva nähtuse.

Hanseni teostes esinevad kihistused püüdlevad kohalolu ja läbipaistvuse poole. Tema maalidel korduvad vormid ja katkestused loovad rütmi, mis ei vii lahenduseni, vaid avab vaatajale loomeprotsessi erinevaid etappe. Teda huvitab hetk, mil kunstiteos justkui laguneb ja sünnib samaaegselt. Normani teostes aga toimub lõpetatuse idee mõtestamine ja selle erisuguste variatsioonide läbimäng, muuhulgas muutlike värvipigmentide näol. Tema jaoks ei ole teose näiline pooleliolek puudujääk ning potentsiaalis peituv võimaluste küllus teostub läbi materjali. Nii kujuneb jätkamise ja lõpetamise vaheline pinge teadlikult hoitud seisundiks, milles teos ei sulgu, vaid püsib aktiivses ja tähenduslikus hingamises.

Kunstnikud 

Gerda Hansen (snd 1994) on Eestis tegutsev kaasaegne maalikunstnik, kes uurib oma praktikas maali ja digitaalse kujutamisviisi kokkupuutepunkte. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maali eriala bakalaureuse kraadiga (2022) ning kaasaegse kunsti magistriõppe (2025). Käesoleval näitusel seob Hansen käelise töö tehisintellektil põhinevate generatiivsete süsteemidega. Tema teosed sünnivad visuaalses dialoogis masinaga, kus kujutised jäävad tahtlikult mitmetähenduslikuks ning nihutavad tähenduse omistamise teoste vaatajale. Hansen on osalenud näitustel Eestis ja rahvusvaheliselt ning 2023. aastal tunnustati teda Adamson-Ericu nimelise noore kunstniku stipendiumiga.

Rebecca Norman (snd 2001) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti eriala (2025) ning täiendanud end Tšehhis Praha Vabade Kunstide Akadeemias (2024). Oma loomingus käsitleb ta autori ja materjalide vahelist ühte- ja möödarääkimist ning neist sündinud ebakõlalisi tulemusi. Tema teostes kohtab sageli esmapilgul näiliselt ebaolulisi hetki, mis läbitöötamise järel uutviisi lahterdamist otsivad. Teda köidavad otstarbekad esemed, mis on lootusetult kaotanud nii oma otsa kui tarbe ning kõiksugu mõttetused, mis teesklevad asjalikkust. Norman on osalenud mitmetel grupinäitustel ning pälvinud oma 2025. aasta EKA bakalaureusetöö „Laetud tühisus“ eest Endoveri eripreemia.

Kuraator 

Liisi Kõuhkna on kuraator ja projektijuht, kes on lõpetanud Tallinna Ülikoolis terviseteaduste magistriõppe ning õppinud Eesti Kunstiakadeemias nii kuraatoriõppe magistrantuuris kui ka ehte- ja sepakunsti bakalaureuseõppes. Ta on kureerinud kaasaegse kunsti näitusi mitmetes galeriides nii Eestis kui välismaal. Alates käesoleva aasta märtsist töötab ta Eesti Kunstnike Liidu galeristi assistendina.

Näituse korraldus

Asukoht: Hobusepea Galerii, Hobusepea 2, Tallinn

Avamine: 9.04.2026 kl 18.00

Avatud: 10.04.–10.05.2026, K, R–P 12–18, N 12–19

Kuraator: Liisi Kõuhkna

Graafiline disain: Helena Pass

Fotodokumentatsioon: Kail Timusk

Erilised tänud: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital, Hans-Otto Ojaste, Mari Volens, Märt Vaidla, Paul Aadam Mikson, Jaana Kormašov, kunstnike perekonnad, Põhjala Pruulikoda, Nudist Drinks

EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituut on osa projektist Visual Arts in Europe: An Open History (EVA), mis koondab enam kui 150 kunsti- ja pärandiajaloolast 46 Euroopa Nõukogu liikmesriigist. Projekti juhib kuuest Euroopa spetsialistist koosnev toimetuskolleegium ning seda toetab Rahvusvaheline Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsioon (RIHA). Projekti teaduslik ja korralduslik koordineerimine toimub Pariisis asuva Institut national d’histoire de l’art’i (INHA) kaudu. 

2019. aastal algatatud teadus- ja toimetusprojektina kulmineerub see digitaalse platvormi avaldamisega, mis dokumenteerib visuaalkunstide ajalugu Euroopa mandril esiajaloost tänapäevani. Platvorm on struktureeritud 475 objekti ja kujutise kogumina, mis on valitud koostöös kõigi institutsionaalsete partneritega. Platvormi arendatakse rahvusvahelise dialoogi raames, pöörates tähelepanu teadustraditsioonide paljususele ja rikkusele, olles ligipääsetav kõigile huvilistele ning pakkudes ülevaadet kunstiajaloo valdkonna aktuaalsest teadustööst.

Seminaris käsitletakse projekti inspireerinud põhimõtteid, objektide valiku metoodikat, artiklite jagunemist eri maade vahel ning digitaalse platvormi arendamise käigus ilmnenud väljakutseid. Projekti ja platvormi prototüübi tutvustusele järgneb avatud arutelu kolleegidega EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituudist, kes on seminari korraldaja ja Eesti-poolne partner. Kohal on INHA direktor Anne-Solène Rolland ning projekti koordinaator Margot Sanitas. Seminar pakub võimaluse kõigil Eesti esindajatel projektis jagada mõtteid objektivaliku kujunemisest ning Euroopa ühise visuaalkultuuri ajaloo mõtestamisest.

17. aprillil kell 17:00 avatakse Paide Muusika- ja Teatrimaja I korruse fuajees näitus „Suur saal, väike linn. Postmodernistlikud kultuurimajad Eestis“. Väljapanek on osa EKA muinsuskaitse ja konserveerimise eriala üliõpilase Anete Raabe bakalaureusetööst.

Näitus tutvustab 1980. aastate kultuurimajade arhitektuuri ja nende rolli kohalikes kogukondades. Fookuses on kolm ajastu silmapaistvat näidet – Paide, Põlva ja Lihula kultuurimajad –, mille kõrval vaadeldakse ka väiksemaid, kuid sama ajastu ideid kandvaid kultuurimaju üle Eesti. Näitus kutsub neid hooneid linnapildis märkama. Tajuma nende eripära ning mõtestama nende rolli kohaliku elu keskpunktidena.

Näitus jääb avatuks 15. maini 2026.

Mai lõpus on võimalik aksessuaaridisaini erialast huvitatutel osaleda individiduaalsetel portfoolio konsultatsioonidel. Osaleda on võimalik nii EKAs kohapeal kui ka online, Zoomi vahendusel. Ühe konsultatsiooni aeg on 30 minutit. Konsultatsioone viib läbi Stella Runnel.

• K 20. ja K 27. mail kell 13:00-14:30 individuaalsed aksessuaaridisaini portfoolio konsultatsioonid EKAs kohapeal (ühe konsultatsiooni aeg on 30 min)

• R 22. mai kell 13:00-14:30 individuaalsed aksessuaaridisaini portfoolio online konsultatsioonid Zoomis (ühe konsultatsiooni aeg on 30 min)

Registreeru SIIN

Loe aksessuaaridisaini erialast lähemalt: artun.ee/aksessuaaridisain

Sisseastumisavalduste tähtaeg moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekavale on 4. juuni 2026 kell 15:00. Rohkem info sisseastumise kohta SIIN.

Mais ja juunis toimub kaks sisearhitektuuri magistriõppekava infotundi sisseastujatele. Osaleda on võimalik nii EKAs kohapeal kui ka online (Zoomis).

Juunikuise infotunni käigus tutvustatakse ka sisearhitektuuri magistritöid, mis väljas TASE lõputööde näitusel.

• K 6.05. kl 16.00-17.00 Sisearhitektuuri magistriõppe infotund EKAs ja Zoomis
• N 11.06. kl 15.00-17.00 Sisearhitektuuri magistriõppe infotund EKAs ja Zoomis (koos sisearhitektuuri magistritööde tutvumisega TASE näitusel)

REGISTREERUMINE SIIN

Infotunnis tutvustab õppekava juht Gregor Taul õppekava, toimunud ja tulevasi kursusi ja projekte ning räägib ka sisseastumisest ja püüab vastata kõikvõimalikele küsimustele.

Õppekavaga saate ennast eelnevalt kurssi viia Tahvlis. Soovitame vaadata ka osakonna viimast ajalehte. Jooksvat infot tudengite tegemiste kohta leiate ka osakonna kodulehelt ning Facebookist ja Instagramist.

Sisearhitektuuri magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 25.06.2026 sisseastumise infosüsteemis SAIS. Vastuvõtu info leiad SIIT.

Lisainfo: Gregor Taul, gregor.taul@artun.ee