Kalender

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 17.02.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta

NB! Ettevalmistuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 17.00 käesoleval lingil.

Esimese kohtumise (T 17.02. 18:00) fookuses on Karen Baradi agentne realism ja kvantfüüsika, kodutööd puuduvad.
_______________________________

„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme.
Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

3.-27. veebruar on ARS Kunstilinnaku showroomis avatud külastamiseks kaasaegse maalikunstniku Brenda Purtsaku isiknäitus “One day I shall be an abstract”. Autoportreeline näitus ühendab kunstniku perekonna fotodelt välja valitud ning enda mobiiltelefonisse aastate jooksul kogunenud bioloogilist keha puudutavad visuaalsed fragmendid.

Kunstnikku ning näituse sisu on mõjutanud itaalia neuroloog-vahakunstnik Clemente Susini loodud vahast anatoomilised Veenused ning Brenda viimaste aastate keerukad katsumused seoses tema füüsilise tervisega. 18. Sajandil loodud kaunid ning ehitud naiste sisikonnad on detailselt ja kihiti hariduslikel eesmärkidel vaataja jaoks “lahti lõigatud”. Ian Shank on kirjutanud, et selliseid Veenuseid vaadeldi omal ajal, kui Universumi mikrokosmost.

J. L. Borges on välja toonud, et labürint on metafoor inimese ja universumi kohta, mida seostatakse makro tasandil maailma keskpaiga- ning mikro tasandil aga inimese südamega.

Mida paremini tunned inimkeha anatoomiat, seda enam mõistad ka Jumala enda mõtteid ning tema maailma. Igavikulisus on justkui inimhinge sisse kirjutatud – iga hapniku aatom meie kopsudes, süsinik musklites, kaltsium kontides ning raud veres on loodud taevatähtedes enne emakese Maa sündimist.

Näituse peateos on suuremõõtmeline fragmenteeritud maal kunstniku kehaosadest, mis kirjeldab inimese keha tervenemise ja kaduvuse protsesse. Teema on sündinud peale aastaid kestnud füüsilise haigusega võitlemist ning mitmete operatsioonide järel võrsunud mõtetest. Näitusel olevad teosed suunavad vaatajat mõtlema, mis on hing ning mis jääb meist maha füüsilisse maailma, kui ühel päeval siit teise ilma oleme läinud. Maalides saab näha saab meid ümbritsenud ja ümbritsevaid keskkondlikke ning kehalisi maastikke. See annab ainest luua seoseid kahe vahel, mis on meie elus vältimatud.

Brenda Purtsak (1994) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse kunsti magistriõppe (2022) ning Maali eriala bakalaureuse kraadi samas ülikoolis (2020). Tema loomingu keskmeks on inimene ja mäng abstraktsuse ning reaalsuse vahelistel piirimaadel. Eneseväljenduseks kasutab Purtsak peamiselt maalimeediumit, antud näitusel ka õlipastelle.

2023. aasta lõpus toimus kunstniku suur isiknäitus „Sünnitus“ ARS-i Kunstilinnaku Projektiruumis ning 2024. aastal loomingu ülevaatenäitus “Sisselõige” Haapsalu Linnagaleriis. Viimane suur isiknäitus leidis aset 2025 aasta septembris Artrovert galeriis pealkirjaga “Vaiksed kihid”. Purtsaku teosed on osalenud erinevatel näitustel välismaal ning tema maalid ja vitraažid olid mitmel aastal eksponeeritud Eesti Vabariigi Suursaatkonna ruumides Haagis.

Näituse korraldus 

Asukoht: ARS Kunstilinnaku showroom, Pärnu mnt. 154 Avatud külastamiseks 3.02-27.02.2026, E-R 12-18
Kuraator: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Rainer Kasekivi
Tehniline tugi ja tänud: Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Indrek Köster, Ian Simon Märjama

30.01.-28.02.2026
A-Galerii SEIF

Ehtekunstnik Liisa Chrislin Salehi ja skulptor Ivor Mikkeri ühisnäitus uurib liminaalsust ehk seisundit, kus vorm ei ole veel lõplikult kujunenud, vaid on muutumises.

Mõlemale kunstnikule on olulised protsess, kordus ja materjaliga töötamine, mida näevad viisidena avamaks inimese suhet tundmatu ja iseendaga. Mikkeri skulptuurid uurivad olendit, kes paikneb inimese ja millegi teise lävepiiril. Vormid kannavad endas inimlikku äratundmist, ent püsivad katkendlikud, nihkes ja pidevas muutumises. Salehi loodud ehted ei esine eraldiseisvatena, vaid on Ivori vormide osaks. Ehtekunstniku üheks lähtekohaks on Sufi filosoofiast pärinev unveiling idee. Ta käsitleb seda protsessina, mille käigus inimene jõuab järjepideva praktika, korduste ja sisemiste kihtide puhastamise kaudu lähemale oma olemuslikule potentsiaalile. Näituse tervikus skulptuurid kehastavad sisemist transformatsiooni ning ehted onelemendid, mis seda protsessi rõhutavad või aktiveerivad, nii toimides vahendajatena, mis osutavad millelegi inimeses juba olemas olevale, kuid nähtavaks tegemist vajavale. Koos moodustavad teosed üleminekuruumi: hetke, mil tajumine nihkub ja võib ilmneda midagi uut, olgu see siis välises maailmas, iseendas või nende kahe vahel.

Liisa Chrislin Saleh (1988) on Eesti–Jeemeni päritolu kaasaegne ehtekunstnik, kelle loomingus põimuvad folkloor, futurism ning teemadena intersektsionaalne feminism, inimõigused ja spirituaalsed uskumused. Salehi varasem taust grimeerija, stilisti ja kunstilise juhina ning seotus tantsu- ja ööelukultuuriga väljendub performatiivses ja visuaalselt laetud praktikas, mis hõlmab ka foto-, video- ja installatsioonitöid. Saleh õpib ehtekunsti Eesti Kunstiakadeemias ning on end täiendanud Lissabonis ja Firenzes. Oma loomingut esitleb ta ka Jeemeni päritolu vanaema järgi nimetatud projekti kaudu “Gohara”, mis keskendub ehtele kui kultuurimälu ja poliitiliste lugude kandjale. 2025 toimus tema ning Hansel Tai duo-näitus “Vastupanu tants” EKA galeriis.

Ivor Mikker (2000) on Tallinnas tegutsev skulptor, kelle praktika liigub keha, mütoloogia ja identiteedi piirialadel. Tema looming põhineb skulpturaalsel mõtlemisel ning materjalide ja vormide uurimisel, käsitledes keha kui muutuvat, liminaalset seisundit. Mikker õpib Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri, keskendudes sisemaailma ja kehalise kogemuse ruumilisele ning materiaalsele tõlgendamisele. Tema töödes põimuvad isiklikud kogemused ja mütoloogilised motiivid. Loodud skulpturaalsed olendid ja fragmendid peegeldavad muutuvat identiteeti ning inimeksistentsi poeetilist haprust.

Avamine: 30. oktoober, kell 18.30-20.00

PoCo kutsub avastama noore kunstniku Marit Loitmetsa tundlikku ja värviküllast maailma, kus jäädvustunud õrn nostalgia ja hetkes olemise võlu.

Marit Loitmets (sündinud 2004) on Eestist pärit maalikunstnik, kes õpib Eesti Kunstiakadeemias maali erialal, bakalaureuseõppe 3. kursusel.

Tema kunstipraktika keskmes on inimene – oma loomulike detailide, ajahambast puretud esemete ja mineviku nostalgilise müstikaga. Loitmetsa loomingus põimuvad tugev koloriit, kontrastid ja tasakaal pindade vahel, mis loovad sügava visuaalse harmoonia.

Käesoleva väljapanekuga soovib kunstnik jutustada nostalgilise loo – aknast avanevast vaatest, kust kumab alati lootust andev päikesekiir. Marit on süvitsi uurinud pitsimustrite kavandeid, tuues nende peene esteetika uude meediumisse ja pakkudes neile värsket visuaalset väärtust.

Kõik huvilised on oodatud, vajalik on eelregistreerimine.

5. veebruaril kell 19.00 avaneb Haapsalu Linnagaleriis kaasaegse maalikunstniku Lisette Lepiku isikunäitus “Jõuline & õrn. Õrn & jõuline”. 

Autobiograafilisest materjalist tõukunud näitus käsitleb teemasid soorollidest lähisuhetes. Näha saab emotsionaalselt laetud maale, kus sinna spetsiaalselt loodud helimaastik ühendab näitusekogemuse ühtseks tervikuks – Lisette mõtted ning vanaema ja emaga läbi viidud intervjuud nende isiklikest kogemustest paari- ja perekonnasuhetest.

Maale toetavad ning hoiavad ruumis maast laeni Lisette loodud rauast ketid – nagu generatsioonidevaheline kultuuriline ja sotsiaalne pagas, on nad omavahel kindlalt seotud. Teosed näitusel mõjuvad kui ajamasin, läbi mille on tunda 90ndate linnakodu hõngu Mustamäel, värskelt lõigatud rohu lõhna suvises Raplas 70ndatel.

*

“Kui mõelda ajastu peale, siis tunnete näitamine ei olnud tavapärane asi. Eriti meeste poolt. Ema näitas küll oma tundeid rohkem välja ja austas oma meest tugevalt.”

“Tema sõna pidi igal pool peale jääma. Vanaduses muutus rangeks väga.”

“Pidime vanematega alati kõike ühiselt kaasa tegema. Ema tegi kõik saadused talveks purki. Neid, kellel polnud maatükke, elasid teistsugust elu.”

“Mõnus oli elada oma perega koos, nii hea oli.”

“Mulle avaldas muljet, et ta pööras mulle tähelepanu. Ta tõi mulle lilli.”

“Minus kasvas selline arusaam, et ma saangi ainult iseendale kindel olla.”

*

Enamlevinud stereotüüpsed soorollid postsovetlikus Eestis said mõjutusi Nõukogude Liidu ajast, kus naistelt oodati pigem eraeluga seotud psühholoogilise- ja füüsilise ruumi eest vastutamist. Mehed täitsid pigem aktiivseid ja edukaid rolle väljaspool kodu. Ühiskonnas kehtivad mõtte- ja käitumismustrid aga transformeeruvad ajas. Nõukogude Liidu ajal levinud pigem kitsale soorollide paletile lisaks on tänapäeva Eestis vastuseks tekkinud uusi kaasaegsemaid ning vabamaid vorme, näiteks BDSM kogukond. Selle raames saab inimene ise valida ette kureeritud kontekstis endale kindla iseloomuga rolli.

Lisette Lepik: “Uurin soorollide ja võimusuhete muutumist ajas läbi isiklike lugude ning perekonnafotode. Näituseprotsessi jooksul sain inspiratsiooni BDSM kogukonna ideedest, kuna traditsioonilises peremudelis on samuti osalistel enamasti konkreetsed rollid. BDSM annab võimaluse need ümber pöörata ja kaardistada, millised võiksid olla ootused seoses sugude ning rollidega tänapäeval. Seal kontekstis tekivad võimusuhted kokkuleppeliselt. Rollid – domineerivad või alluvad, jõulised või õrnad – valitakse teadlikult, vabatahtlikult ning eelnev kommunikatsioon piiride ja soovide osas on ette nähtud normiks. Võim, kontroll ja allumine ei tähenda seal rõhumist, vaid hoopis usaldust.”

Lisette Lepik (1999) on kunstnik, kes kombineerib oma loomingus peamiselt maali ja installatsiooni meediumeid. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse Kunsti magistriõppes ning aastal 2022 lõpetas samas ülikoolis maalikunsti bakalaureuseõppe. Ta  on lisaks täiendanud end Islandi Kunstiakadeemias Installatsiooni erialal (2019). Oma loomingus mõtestab ta peamiselt teemasid, mis on seotud naiseks olemisega kaasaegses ühiskonnas.

Lisette Lepik on aktiivselt osalenud grupinäitustel Eestis, Islandil, Austrias ja Leedus. 2025. aastal organiseeris ta duonäituse koos kunstniku Kristina Kuzemkoga ja kuraator Kaidi Ojasooga Tallinna striptiisiklubis Club Virgin. 2024. aastal leidsid aset kaks duonäitust koos maalikunstnik Brenda Purtsakuga Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis ning Hobusepea galeriis Tallinnas. Kunstnik pälvis 2024. aastal Eesti Kunstiakadeemia ‘’Õpi ja sära’’ ning 2025. aastal Helju Rossmanni nimelised stipendiumid.

Näituse korraldus

Asukoht: Haapsalu Linnagalerii, Posti tn 3
Avamine: 5.02.26 kl 19.00
Avatud: 6.02.2026–1.03.2026, K–P 12–18
Kuraator: Liisi Kõuhkna
Helimaastik näitusel: Rene Manivald Tamm
Graafiline disain: Cristopher Siniväli
Tehniline tugi: Agur Kruusing, Mattias Veller
Erilised tänud: Virve Lepik, Liana Lepik, Nora Schmelter, Gerda Hansen, Bob Bicknell-Knight EKA metallitöökoda, Kultuurkapital, Põhjala Pruulikoda

Rait Lõhmuse isikunäitus Dekristallisatsioon / Decrystallization Hop Galeriis on jätk autori magistriõpingute jooksul väljatöötatud materjalikäsitlusele.

Lõhmus uuris magistritöö raames klaasist valmisvormide kasutamist klaasipuhumisstuudios ning pakkus alternatiivse lähenemise stuudioklaasile – materjalikäsitlusele, mis on püsinud muutumatuna ligi 70 aastat. Aastakümnete pikkune seisak ajendas Lõhmust disainerina uurima ja kirjeldama klaasist tarbeesemete väärtuse muutumise põhjuseid ja tagajärgi.

Lõhmus on seni keskendunud pakendiklaasi, argiste tarbeesemete ning kohaliku tööstuspärandi hulka kuuluvate klaasobjektide ümberpuhumisele. Õpingute käigus välja töötatud autoritehnika läbi, pakub Lõhmus ühe võimaliku jätku väärtuse minetanud klaasobjektidele, avades sedasi esemete elukaart laiemale publikule. Pideva tehnoloogilse arengu ja lõputu tarbimise valguses on tänasesse aega ja ruumi loodud hulgaliselt klaasesemeid, mille väärtus aja jooksul kahaneb. Iga objekt kannab endas kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku tähenduskihti, mis uude konteksti asetatuna avavad klaasesemete varjatud väärtuseid ning võimalusi ümber mõtestada nende tänane roll.

Dekristallisatsioon / Decrystallization on hierarhiline jätk klaasmaterjalide väärtust käsitlevas uurimuses. Magistritöö projektist Reblow Toolset: Piiritus / Infinite välja kasvanud uurimuse käigus on autor erinevate valmisvormidega katsetades õppinud põhjalikult tundma klaasi omadusi.

Selgunud on erinevate klaasmaterjalide füüsikalisi omadusi mõjutavad tehnoloogilised tegurid. Kui pakendiklaasi töötlemine on kiire ja ärev ning valmisvorm on oma olemuselt anonüümne, siis kristallesemed on materjal, milles varasemate autorite ja meistrite töö ja kohalolu on lõigete ning graveeringute näol tajutav. Nende detailide kandumine uude vormi on varasemate autorite ja Lõhmuse ühistöö. Kristall-, poolkristall- ja kristallilaadsed vaasid, mida kunagi peeti luksusesemeteks ja hoiti sektsioonkappides vaid kõige tähtsamate sündmuste tarbeks, on tänaseks jäänud lõputusse ootusesse. Läbi vormi, staatuse ja funktsiooni muutuse avanevad vaatajale materjali varjatud kihid ja igavikulisus.

2025. aasta Eesti Kunstiakadeemia noore tarbekunstniku magistritaseme preemia pälvis Taidestuudiumi lõpetaja Rait Lõhmus. Komisjon tõi esikohale tarbekunstniku, kelle töö eristus tugeva arengupotentsiaali ja ajastukohasusega. Teos käsitles globaalset, eri ühiskonnagruppe kõnetavat probleemi ning nihkub tarbekunsti tavapärastest piiridest väljapoole. Stipendumiga kaasnes näitus Hop Galeriis.

Rait Lõhmus (s 1993) on disainer ja taidur, kes kasutab materjalina peamiselt klaasi. Oma praktikas on ta keskendunud erinevate klaasist valmisvormide ümberpuhumisele. Selle materjalikäsitluse kaudu on võimalik luua sild ja mõttevahetus varasemate tootmiste ning loojatega. Lõhmus on lõpetanud klaasi eriala bakalaureuseõppe ning omandanud magistrikraadi taidestuudiumi erialal Eesti Kunstiakadeemias. Lisaks stuudio kollektiir eestvedamisele töötab Rait Eesti Kunstiakadeemias klaasitöökoja juhatajana ja õppejõuna.

12.02.-10.03.2026

HOP Galerii

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, ANORA
Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

EKA Doktorikool kutsub loovuurimuslikku doktorantuuri astuda soovijaid ettevalmistuskursusele.
Loovuurimus lähtub kunstniku, disaineri ja arhitekti erialasest tegevusest ning selle väljundiks on uus teadmine, mis saab vormi nii loomepraktikas (teos, loomeprotsess, toode, teenus vms) kui ka kirjalikus uurimuses. Kursus keskendub loovuurimusliku projekti kavandamisele ja koostamisele ning selgitab, kuidas omavahel siduda uurimisprobleem, -meetodid ja loomepraktika.
Kursus koosneb neljast seminarist ja konsultatsioonist. Seminare viivad läbi kunsti ja disaini doktoriõppekava juht dr Jaana Päeva ja dr Liina Unt. Lisaks teoreetilisele osale tutvustavad kunsti ja disaini taustaga doktorandid oma valmivaid uurimistöid. Konsultatsioonis saavad soovijad oma uurimisprojekti kavandile individuaalset tagasisidet.

NB! Kursus toimub EKAs kohapeal.

Ajaplaan

17.02   17:45-19:15 A-302
Sissejuhatus loovuurimusse.

18.02   17:45-19:15 A-403
Uurimisprobleemist ja –raamistikust. Loovuurimuse näide (Katrin Kabun).

25.02   17:45-19:15 A-403
Uurimisküsimuse ja –meetodide abil teooria ja praktika tervikuks sidumine. Loovuurimuse näide (Sofja Hallik).

26.02   17:45-19:15 A-202
Loovuurimuse näide. Praktiku vaatenurk (Jane Remm).

08.03   Tähtaeg 08:00
Projektikavandi esitamine konsultatsiooniks

12.03   Individuaalsed konsultatsioonid (Jaana Päeva, Liina Unt, Kristi Kuusk).

Osalemiseks palume saata 12. veebruariks aadressil irene.hutsi@artun.ee lühike (max 1,5 lk) tutvustus, mis avab teie motivatsiooni õppima tulla, varasemat kogemust ning teemavaldkonda, mida te soovite uurida. Kohtade arv on piiratud, osalemise kinnituse saadame hiljemalt 13. veebruaril.

Kursus toimub inglise keeles.

Anu Jakobsoni isikunäitus „Downloads Folder” (allalaadimiste kaust) loob juhuslikest, kiiruga tehtud ekraanipiltidest isikliku digitaalse arhiivi läbi nende jääduvstamise lõuendil.

Näitus käsitleb maalimist kui viisi olla pidevas suhtluses isikliku digitaalse arhiiviga, mis polnud algselt mõeldud eksponeerimiseks. Läbi kiire ringluse kaob allalaaditud failide esialgne eesmärk, need jäävad alles pigem harjumusest kui tähendusest. Ekspositsioon ei ole suunatud niivõrd piltidele endile, kui nende süsteemitule kogumisele ning aeglustumisele maalil jäädvustamise kaudu.

Hiliskapitalistlikus, majanduskasvule suunatud maailmas on püha lehmaks tõusnud produktiivsus. Pidevas infovoos elamine, aina kasvav töötempo ja sotsiaalne surve nõuavad meilt aina rohkem, andmata pausi mõtlemiseks ja mõtestamiseks. Käigupealt tehtud kuvatõmmiste kandmine lõuendile on teadlik valik aeglustamiseks, mitte tormamiseks, andes võimaluse korrastada seni tehtut mõtestatud viisil, mis lubab aja maha võtta.

Maalide aluseks olevad juhuslikult valitud kujutised on lähtematerjaliks, mis on kunstniku protsessi käigus ümber töödeldud. Anonüümsete ja ajutiste kujutiste leieradmine läbi mitme kihi iroonia ja subjektiivsuse loob uued kujutised, mis ei kanna enam endist tähendust ning on kaotanud oma algse, kiiresti tarbitava funktsiooni.

Kuraator: Adrian Abner
Disain: @gertworld

Anu Jakobson (snd 2005) on Eesti visuaalkunstnik, kes õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemias teisel kursusel. Tema looming keskendub veebikultuuri ja selle visuaalse keele uurimisele, millele ta läheneb eksperimentaalsete maalimisviiside kaudu, kasutades peamiselt aerograafi, mis võimaldab tabada internetipiltidele omast hägusust ja kaduvust. Ta töötab internetist kuvatõmmistena salvestatud kujutistega ning töötleb neid vastavalt oma visioonile sarnaselt sellele, kuidas meemid ringlevad, kuid kannab selle protsessi lõuendile. See meetod asetab tema loomingu kollektiivkultuuri konteksti, sest meemide levik peegeldab aktuaalsed sündmusi ning üleüldisemat väärtusruumi.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Neljapäeval, 29. jaanuaril 2026 kell 18.00 avatakse FOKU galeriis näitus „Tervitused Kanepist! Wish u were here“, kus osalevad kunstnikud Birgit Kaleva, Keiu Maasik ja Mark Raidpere.

Isa päevik 60ndatest, postkaardid Kanepist, Colin McRae Rally 2.0. Abstraheeritud liikumised, päevinäinud kodumasinad, kummitusauto. Kaldale uhutud laulud, tups-rohtliilia, virtuaalsuses talletatud elu.

Birgit Kaleva, Keiu Maasiku ja Mark Raidpere teostes avanevad sissevaated perekonnaliinide lugudesse, või pigem nende lugude katketesse, väljalõigetesse. Biograafiline põimub fiktsiooniga, ning ega lõpuni ehk ei teagi, mis on tõestisündinud ja mis kujutlus — ja võib-olla pole oluline ka.

Birgit Kaleva fotoseerias „Weizenbergi 51“ (2025) näeme vaateid kunstniku sünnikodust Kanepis, kus ta koos vanematega endiselt elab. Seedimaks läbi vanemate kodus elamisega kaasnevat häbitunnet, suunab Kaleva pilgu maha heitmise asemel selle end ümbritsevale ruumile. Keiu Maasiku videoteos „Kummituslugu“ (2022) räägib ühe poja ja isa loo, mis leidis aset vanas rallimängus. Loo, kus pärast isa surma kohtab poeg videomängu talletunud kummitusautot, virtuaalsusesse salvestunud justkui elavat osakest isast. Mark Raidpere videos „Lachrimae/Driftwood Songs“ (2017) põimuvad abstraheeritud liikumised ja 1960. aastatel kirja pandud noore mehe igatsuslikud päevikuread, Tõnu Kõrvitsa heliteos „Kaldale uhutud laulud“ ning seitse pisarat ehk 16. sajandi lõpust pärit John Dowlandi „Lachrimae“.

Näituse pealkiri on laenatud Birgit Kaleva teose „Weizenbergi 51“ (2025) saatetekstist.

Näitus jääb avatuks 28. märtsini 2026.

Birgit Kaleva (snd 1996), kunstnikunimega motoerotica, võtab loomingu aineseks iseenda ja ennast ümbritseva. Spontaanne ja nurgeline lähenemine seab autobiograafilise sisu uude valgusesse, mis aitab isiklikust kogemusest distantseeruda ja selle aspekte selgema pilguga näha. Teda inspireerib visuaalne toorus ja kohmakus. Kaleva on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallas fotograafia eriala (2024).

Keiu Maasik (snd 1992) on oma loomingus käsitlenud teemasid nagu dokumenteerimise mõju mälule, identiteet ja inimestevahelised suhted. Viimastes projektides on Maasik keskendunud virtuaalmaailmale, kasutades videoteostes ja -installatsioonides arvutimängude salvestisi või sellele sarnanevat esteetikat, et avada läbi nende virtuaalse elu erinevaid tahke. Maasik on Köler Prize 2026 üks nominentidest.

Mark Raidpere (snd 1975) uurib fotograafi ja videokunstnikuna väga tundlikult ja teravapilguliselt inimhinge dilemmasid ja hirme, ületamatut üksildust ja saatusetraagikat. Raidpere uurimused lähtuvad sageli tema perekonna universumist, kuid mõnikord võtavad sotsiaalse mõõtme, keskendudes tõrjututele, linnavägivallale ning tänavaelule. Aastal 2005 esindas Raidpere Eestit 51. Veneetsia biennaalil.

FOKU galerii on Eesti Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) galerii ja esitlusruum Tallinna vanalinnas.

Toetajad:
Eesti Kultuurkapital, Peenjoogivabrik Nudist

Partner:
Rüki galerii

Tehniline tugi:
Reigo Nahksepp

Täname:
Artproof, Eesti Kunstnike Liit, EKA galerii, Karel Koplimets, Kaisa Maasik-Koplimets, Madis Kurss, Tõnu Kõrvits

 “Hüljatud maastikud. Joaveski papivabrik” avamine toimub 31. oktoobril kl 15.00 Joaveski rahvamajas, Lahemaal.

Näitus esitleb EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava erialastuudio tudengite projekte ja makette, mis uurivad, kuidas väärtustada ja elavdada Joaveski ajaloolist papivabrikut.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldasid selle aasta algul juba neljateistkümnendat korda interdistsiplinaarse “Hüljatud maastike” töötoa, kus kasutuseta jäänud hoonekompleksidele püütakse leida kaasaegseid  lahendusi. Tänavune töötuba, erialastuudio ja näitus sündisid koostöös MTÜ Joaveski külaga, kes on oma südameasjaks võtnud tühjana seisnud papivabriku kui maamärgi väärtustamise.

Valminud projektide autoriteks on nüüdseks 3. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid: Maria Johanna Ahtijainen, Oskar Toomet-Björck, Elisabeth Ersling, Nele Lisette Hera, Heidi Jagus , Katariina Klammer, Eliis Kurvits, Lilian Källo, Lisandra Lipp, Marie Elle Melioranski, Mark Metsa, Mart Nael, Joonas Ott, Elenor Pihlak, Harriet Piirmets, Robin Pints, Elisabeth Tomingas, Katariina Vaher, Aliis Vatku, Martin Vatku.

Projekte juhendasid arhitektuuribüroo KUU arhitektid Joel Kopli, Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla, nõustas LCA konsultant Anni Oviir, maastikuarhitektuuri osa juhendasid Katrin Koov ja Arvi Anderson. Joaveskil võttis vastu ja tutvustas ajalugu Andres Õis.

Väljapanekut toetavad MTÜ Joaveski küla ja AS Maru.

Näitus jääb Joaveski rahvamajas avatuks raamatukogu lahtioleku aegadel 1. aprillini 2026. Esmaspäeval ja reedel avatud 9.00 – 16.00 ning kolmapäeval 11.00 – 15.00.

Joaveski papivabriku ajaloost

Joaveski papivabriku rajamine algas 1899. aastal ja see on ilmekas näide, kuidas feodaalne Loobu mõis kohanes 19. sajandi lõpul uue kapitalistliku majanduskeskkonnaga, mille väljundiks sai tööstusettevõtte asutamine. Joaveskist kujunes väike tööstusküla looduskaunis kohas. Täna töötab vabriku keskmes hüdroelektrijaam, ent enamik ruume on oma otstarbe kaotanud.

7. novembrist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näha muuseumi korruseid läbivat väljapanekut, mis koondab endas ülevaadet Eesti ehtekunstnike rühmituse õhuLoss enam kui kahekümne aastasest ehteloomingust.
Rühmituses tegutsevad Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus, Villu Plink ja Tanel Veenre, kes olid rühmituse algataja, ehtekunstniku, EKA ehte ja sepise eriala juhi, professor Kadri Mälgu (1958–2023) õpilased.

“õhuLoss on minu jaoks idealistlik kullaprooviga nähtus, unistus, mis sünnitab ajalugu. Pole oluline, kas oled ilmsi näinud õhulosse, tähtis on, et oled ise neid ehitanud. See nii võlub kui ka aheldab ning tekitab pikapeale sõltuvust,” on sõnanud rühmituse liige Kristiina Laurits.

Rühmituse liikmeid ühendab sarnane maailma- ja erialamõistmine, hingesugulus, mis lõi aluse pikaajalisele koostoimimisele, mida on märgatud ja tunnustatud nii kohalikul kui rahvusvahelisel erialaväljal. Uudishimu ja julgus eksperimenteerida kõige erinevamate ideede, materjalide, võtete, tehnikate ja vahenditega kasvas eneseväljenduseks, mis teadlikult just vihjamisi või kaudselt tegeleb küsimustega, mis seotud inimlikkusega kõige laiemas mõttes. õhuLossi fookus on ehtel kui ideel, unistusel, mis vormitakse oskuslikult tähenduslikest materjalidest.

Omamoodi sümboolselt suunab seekordne õhuLossi väljapanek oma lahkunud liikme Kadri Mälgu mahuka retrospektiivnäituse sissejuhatusena külastajate pilgud olevikku, kus kunagistest õpilastest on tänaseks saanud kaasaegse ehtekunsti arengusse kõige mitmekülgsemalt panustavad kunstnikud, ettevõtjad ja õpetajad.

Ehtekunsti rühmitus õhuLoss alustas ühist näitusetegevust 1999. aastal. 26 tegutsemisaasta jooksul on rühmitus esitlenud ligi 30 näitust ja sündmust Eestis, Hollandis, Hispaanias, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Ungaris, Hiinas, Prantsusmaal, Iisraelis, Itaalias ja Lätis ning andnud välja oma loomingust raamatuid ja katalooge. 2024. aastal tunnustati rühmitust Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga.

Näituse kujundus: õhuLoss
Graafiline disain: Aadam Kaarma

7. novembril avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst”, mis tutvustab üht Eesti kaasaegse ehtekunsti mõjukaimat suunajat ja ainulaadset autorit.

Näitusel on eksponeeritud enam kui 200 Kadri Mälgu (1958–2023) loodud teost, mille hulgas on nii ehteid, objekte kui ka kavandeid. Lisaks esitletakse tema aastate jooksul koondatud kaasaegse ehtekunsti kollektsiooni. Muuseumi fuajees on eraldi eksponeeritud Mälgu algatusel sündinud ehtekunstnikerühmituse õhuLoss installatsioon.

Kadri Mälk on rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti ehtekunstnikke, kes on avanud uksi paljudele täna tegutsevatele Eesti kunstnikele. Kadri Mälgu mitmekülgne tegevus oli suunatud kaasaegse ehte olemuse, tähenduse ja ulatuse teadvustamisele. Näitus keskendub nii kunstniku autoriloomingule kui ka talle kui kollektsionäärile.

„Kunst on juba maailmas olemas. Sa pead selle vaid ära tundma, üles „tähendama“ ja nähtavaks tegema. Ja seal vahel on meetodite ja kahtluste okkaline rada, mida pidi sa koperdad,“ on Kadri Mälk oma loomeprotsessi üle mõtiskledes tõdenud.

Milles seisneb Kadri Mälgu ehteloomingu fenomen? See on ühtsus, mis on lähedane 1920. aastate maagilisele realismile maalikunstis, mida iseloomustas eksistentsialistlik, ositi romantiline tundehoovus, jõulised sümbolid, ebamaised värvid ja selle kõige justkui ebakohane koosolu. Kadri Mälgu ehtekunstis toimivad sümbolitena, tähendusloome käivitajatena mitte üksnes kujutletud ja kujutatud kujundid ja vormitud vormid, vaid ka materjaliesteetika ning maagiline materiaalsus ise. Nõnda võiks öelda, et kunstniku ehted kutsuvad vaatajat kaasa üllatumise, mõistatamise ja vahetu kogemise mängule.

Kadri Mälgu esmakordselt nii ulatuslikus mahus koondatud loomingut kuulub nii ETDMi aga ka mitmete maailmas tuntud muuseumide kogudesse nagu Museum für Kunst und Gerwerbe (Hamburg), Victoria and Albert Museum (London), Smithsonian National Design Museum, Cooper Hewitt (New York), LACMA (Los Angeles) ning paljudesse erakogudesse.

Näituse kuraatorid: Krista Kodres, Kai Lobjakas
Kadri Mälgu kogutud ehete ekspositisooni kuraatorid: Kristiina Laurits, Tanel Veenre
Kujundaja: Pille Lausmäe
Graafiline disainer: Indrek Sirkel
Heli: Janek Murd
Keeletoimetaja: Hille Saluäär
Tõlge: Refiner Translations
Näituse meeskond: Ketli Tiitsar, Toomas Übner, Birgit Tohter, Kristi Paap, Helen Adamson
Produktsioon: Valge Kuup Studio OÜ

Näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst” jääb avatuks 5. aprillini 2026.

23. jaanuaril kell 18.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis arhitekt Villem Tomiste (Stuudio Tallinn) kureeritud näituse „Suur-Vanalinn. 12 ulma“.

Näituse keskpunktiks on Tallinna vanalinn – müüride, vallide, seaduste ja määrustega kaitstud ruum, mille piiril on läbi ajaloo puhunud tuiskliivad ja märatsenud meri. Tänapäeval tähistab seda piiri aga linnasisene raudteering – vall, mille teisel pool vohab uudsust ootamatusega viljastav metsikus.

Näituse kuraator Villem Tomiste on toonud fookusesse visioonid – teisisõnu ulmad –, mis on aegade jooksul linnamüüriga seoses tiirelnud. Need on ideed, mille abil avardada Tallinna vanalinna tajutavaid piire, et tulevikuks saaks see ala olla tunduvalt laiem. Tomiste uurimistööl loodud visioonid pole lõplikud lahendused, vaid vihjed Tallinna ruumilisele dünaamikale. Nende visioonidega suhestuvad 12 kunstnikku, astudes kuraatoriloominguga dialoogi.

Näitusel osalevad Eike Eplik, Aksel Haagensen, Hedi Jaansoo, Jass Kaselaan, Erki Kasemets, Kristi Kongi, Karl Ferdinand von Kügelgen, Anna Mari Liivrand, Katariin Mudist, Darja Popolitova, Uku Sepsivart, Kristina Õllek

Näituse ruumi on loonud Villem Tomiste (Stuudio Tallinn), graafilise disaini Johanna Ruukholm ja Martina Gofman (Jojo&me Studio)

Näitusega kaasneb trükis, mille esitlus toimub märtsikuu jooksul. Näitust ja trükist toetab Eesti Kultuurkapital.

„Suur-Vanalinn. 12 ulma“ jääb Eesti Arhitektuurimuuseumis avatuks 3. maini 2026.

Rohkem infot muuseumi kodulehel.

TANTSUD TÄHTEDEGA
EKA Väligaleriis 16.02.–17.05.2026
Avatud ööpäevaringselt, tasuta

Graafilise disaini 1. kursuse näitus „Tantsud tähtedega“ on tunni Tüpograafia I jooksul disainitud tähtedest ja nende protsessist. 14. nädala jooksul tehti mitmeid eriülesandeid ning põnevaid katsetusi, joonistati nii käsitsi kui ka arvutiga, kasutati näiteks nii šabloone, sulgi, kive, küünelakk kui ka võtmeid.

Kui esimesed seitse nädalat olid pühendatud eksperimenteerimisele ning mängimisele, siis viimased seitse nädalat keskenduti terve tähestiku loomisele ning tähedisaini protsessile. Loodi vektoriseeritud tähed, mis tehti nädalase töötoa jooksul ka töötavateks fondifailideks.

Tudengid: Johannes Adrik, Art Allik, Helen Forsel, Mia Klooren, Art Kruus, Adele Markova, Ischa Mestdagh, Jaako Lauri Puudist, Ann Aotäht Sarv, Mia Greta Sepp,Ariana Sigin, Linnea Süvari, Jakob Tüür, Karol Henrik Vana, Rei Helin Varres
Tunni juhendaja: Agnes Isabelle Veevo
Töötoa juhendaja: Patrick Zavadskis

Fondid on tasuta alla laetavad SUVA Type Foundry kodulehelt: suvatypefoundry.ee

SUVA Type Foundry on platvorm mis teeb avalikuks EKA GD tudengite kujundatud kirjatüübid.

Eesti kultuurilooliste piltkaartide suurmeistri Olev Soansi (1925–1995) 100. sünniaastapäeva puhul avatakse Eesti Mereakadeemias näitus „Siin- ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid“.

Näitusel on eksponeeritud originaalteosed, mis annavad unikaalse võimaluse kogeda Soansi loomingut vahetult

– 10 suurt piltkaarti, mis käsitlevad merd ja rannajoont,

– kõik Soansi kaardid saartest (Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Pakri saared, Naissaar, Ruhnu),

– graafilisi teoseid, sealhulgas sari „Purjelaevade tüübid“ (1965), mis kuulub eesti graafika klassikasse,

Tallinna ja mereteemalisi vabagraafika töid, sh „Tallinn 1980“, „Sõjapilv“ ja „Kriis“.

Soansi piltkaardid on ainulaadsed teosed, kus kunst, teadus ja ajalugu põimuvad – need koondavad rikkaliku info visuaalselt köitvasse vormi. Tema looming kajastab Eesti kultuuri, loodust, tööstuse arengut ja meresõidu pärandit.

Näitus on osa Olev Soansi juubeliaasta programmist, mille raames toimuvad väljapanekud üle Eesti ning ka Eesti Vabariigi alalises esinduses Brüsselis.

Näituse avamisel peavad tervituskõned näituse kuraatorid Maive ja Jüri Rute ning TalTechi akadeemik Jarek Kurnitski.
Kohapeal ootavad külastajaid ka eesti- ja ingliskeelsed tutvustustekstid, mis annavad põhjalikuma ülevaate Soansi elust ja loomingust.

See on isiklik sissevaade tööstusdisaini esteetikasse ja legendaarsetesse automudelitesse, mis oma vormilises lihtsuses on disainerit inspireerinud juba lapsepõlvest.

1982. aastal Valgas sündinud ja motokrossiradade ümbruses kasvanud disainer tegi 20 aastat karjääri Euroopa ja Aasia autotööstuse lipulaevades. Björni Koopi resümee on muljetavaldav. 2004. aastal EKA tudengitoolist Hyundaisse praktikale läinud Koop töötas ennast üles Korea autofirma Kia Motorsi vanemdisaineriks. Tema käe all valmis ka näiteks tänavatelt tuttav Kia Ceed mudeli disain. Sealt edasi 2018. aastast suundus ta Jaapanisse Mitsubishi Motorsi korporatsiooni disainistuudiosse, kus töötas kuni 2024. aastani.

See näitus on omamoodi sõit tagasi nende masinateni, mis panid kunagi suurelt unistama.

“Kui olime väikesed, ei olnud Valgas nn „välismaa“ autosid kuigi palju ning Tallinnas käies jäid need vähesed lääne autod eriti eredalt silma. Mäletan, kuidas loendasime vennaga, mitu välismaa autot ühe nädalavahetuse jooksul nägime. Valka tagasi jõudes keerlesid need pildid peas ega andnud rahu ning kandsin need mälupildid siis hoolega paberile. Ühel hetkel muutus autode joonistamine minu igapäevaseks tegevuseks. Proportsioonid, pinnad, jooned, esitulede kujud, uste raamid – kõik see haaras mind täielikult. Hilisem on, nagu öeldakse, juba ajalugu,” ütleb Koop.

Näitusel tulevad esitlusele mitmete legendaarsete automudelite joonised ning nende uuendatud versioonid. Näitusele valis Björn just need mudelid, mis on teda sügavalt inspireerinud ja ajendanud joonistama. Teda on eelkõige võlunud nende lihtsad, kuid selged jooned ja vormid. Uurides mudelite turuletuleku aastaid, avastas ta, et mitmed neist olid jõudnud avalikkuse ette just tema sünniaastal.

Avastamist ja samastumist jagub igatahes nii autosid õhinaga vaatavatele inimestele kui ka võhikutele.

Kogunemine kell 18.00 PoCo Ajamaja galeriis (Rotermanni 6). Avasõnad Björn Koopi ja Linnar Viigi poolt.

Avamisüritus 29. jaanuaril kell 18.00 Ajamaja galeriis (Rotermanni 6).

Registreeru siin:
https://fienta.com/et/bjorn-koopi-naituse-1982-avamine

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 17.02.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta

NB! Ettevalmistuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 17.00 käesoleval lingil.

Esimese kohtumise (T 17.02. 18:00) fookuses on Karen Baradi agentne realism ja kvantfüüsika, kodutööd puuduvad.
_______________________________

„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme.
Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

Urbanistika õppekava annab teada:

18. veebruaril 2026 esineb ruumis A-400 algusega kell 18:00 Huda Tayob loenguga “Archival Imaginaries”.

Huda Tayobi ettekanne keskendub kaaskureeritud veebinäitusele „Archive of Forgetfulness“ – üleaafrikalisele diginäitusele ja taskuhäälingusaatele. See projekt toob kokku arhiiviuuringud ja kogemused, alates kehalisest ja suulisest kuni kirjaliku ja esitatavani. Aafrika mandrile keskenduva tööde kogumina uurivad projekti osalised arhiivimaterjale, tõstatavad küsimusi piiriküsimuste kaudu esile kerkivate isiklike ja poliitiliste ajalugude kohta ning taasäratavad unustatud vestlusi. Nendes töödes mõtestatakse arhiivi- ja mälutööd samaaegselt sügavalt poliitilise, isikliku ja spekulatiivsena. Projekt tõstatab küsimused, kuidas arhiiviline nihe võiks avada ruumi pedagoogilistele sekkumistele ja alternatiivsetele viisidele globaalse linnakeskkonna lugemiseks.

Huda Tayob on Lõuna-Aafrika arhitektuuriajaloolane ja -teoreetik, kes on praegu Kuningliku Kunstikolledži vanemõpetaja (teadustöö). Varem on ta õpetanud Manchesteri Ülikoolis, Kaplinna Ülikoolis, Johannesburgi Ülikooli arhitektuuri magistrikoolis ja Bartletti Arhitektuurikoolis. Tal on doktorikraad UCL-i Bartletti Arhitektuurikoolist, millele on omistatud RIBA teadustöö tunnustus, ning arhitektuuri magistrikraad Kaplinna Ülikoolist. Tema uurimistöö keskendub Aafrika mandri ja lõunapoolkera vähemus-, rände- ja subalternaarsele arhitektuurile. Ta on avatud õppekava „Rass, ruum ja arhitektuur“ kaaskuraator ning panaafrikalise diginäituse „Unustuse arhiiv“ peakuraator. 2023. aastal osales ta 18. Veneetsia arhitektuuribiennaalil näitusega „Index of Edges“, mis jälgis veekogude ja rannikualade ajalugu Kaplinnast Port Saidini.

Neljapäeval, 19. veebruaril kell 15.00–18.00 tutvustame Tartus Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuse- ja magistriõppevõimalusi. Toimuvad erialade tutvustused, töötoad, portfoolio konsultatsioonid.

Kell 16.15–17.30 toimub eraldi magistriõppe infotund, kus tutvustatakse kõiki EKA magistriõppekavasid, millest suuremale osale saab sisseastumisavalduse esitada vaid kuni 2. märtsini 2026. NB! Tutvustame ka uut maastikuarhitektuuri magistriõppekava.

Sündmusele on oodatud kõik huvilised Tartust ja Lõuna-Eestist – nii tänavused kui tulevased potentsiaalsed sisseastujad, aga ka õpetajad, karjäärinõustajad, huvijuhid, huviringide juhendajad, lapsevanemad, täiskasvanud karjääripöörajad jt.

Infopäev toimub Tartu Loodusmajas (Lille 10, Tartu).

REGISTREERU SIIN

AJAKAVA

• 14.45-15.00 Kogunemine, kohv ja küpsis
• 15.00-16.00 Tervitus ja ülevaade EKAst, bakalaureuseõppekavade tutvustus.
• 16.00-18.00 Bakalaureuseõppekavade töötoad, portfoolio konsultatsioonid ja vabas vormis infovahetus, küsimused-vastused
  • 16.00-17.30 Disainitöötuba: visuaalne kommunikatsioon
  • 16.00-17.30 Sisearhitektuuri töötuba
  • 16.00-17.30 Konsultatsioonid-küsimused-vastused BA erialadele sisseastujatele
    • Kunst BA (maal, graafika, installatsioon ja skulptuur)
    • Animatsioon
    • Graafiline disain
    • Tööstus- ja digitootedisain
    • Disain ja innovatsioon sessioonõpe (moedisaini korraldus, ruumikujundus, visuaalne kommunikatsioon)

• 16.15-17.15 EKA magistriõppekavade infotund
• 17.15-18.00 Konsultatsioonid-küsimused-vastused magistriõppe huvilistele
  • Muinsuskaitse ja konserveerimine MA
  • Taidestuudium MA
  • Kaasaegne kunst MA
  • Maastikuarhitektuur MA (uus õppekava!)
  • Sisearhitektuur MA
• 18.00 Lõpp

REGISTREERU SIIN

Sisseastumisavalduste vastuvõtt 2026/27. õppeaastaks kõikidele EKA õppekavadele algab tänavu 1. veebruaril.

Lisainfo vastuvõtu kohta: https://www.artun.ee/sisseastumine/.

Lisainfo:
Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

25. veebruaril kell 16:00 kutsub EKA sotsiaalse disaini magistriõppekava kõiki sisseastumishuvilisi online-infotundi ja konsultatsioonidele.

Infotunni käigus tutvustatakse õppekava, õppetöö korraldust, aga täpsemalt ka sellest, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Infotund baseerub suuresti sisseastumishuviliste küsimustele ja vabas vormis küsimustele-vastustele. Infotundi viib läbi Daniel Kotsjuba, kes valmis individuaalselt kõiki huvilisi ka nõustama sisseastumise osas.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Sotsiaalne disain magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/sotsiaalne-disain
• https://www.instagram.com/eka_sotsiaalne_disain/

NB! Sisseastumisavalduste tähtaeg sotsiaalse disaini magistriõppekavale on 2. märtsil kell 15:00. Avaldusi saab esitada SAISis.

Lisainfo vastuvõtu kohta

EKA avatud uste päeval toimub taas eriline kohtumine vilistlastega, kus tutvustatakse loomeerialade lõpetanute erinevaid karjäärivõimalusi. Kohtumisel jagavad oma kogemusi eri aegadel ja erialadel lõpetanud vilistlased, kes on leidnud oma tee vabakutselisena, ettevõtjana, avalikus sektoris või akadeemilises maailmas.

Neljapäeval, 26. veebruaril kell 13:30-14:45 EKA Aulas (A101).

Disaini-, arhitektuuri- ja kunstikultuuri teaduskondadest jagavad oma kogemusi:
– Björn Koop l autodisainer ja EKA tootedisani osakonna juhataja
– Hedi Jaansoo l kunstnik ja fotograaf
– Mikk Meelak l andmete visualiseerimise stuudio Platvorm asutaja
– Triin Valvas l filmikunstnik (triinvalvas.com)

Vestlust modereerib Maarin Ektermann, Eesti Kunstnike liidu president ja kriitik.

Üritus toimub Transform4Europe (T4EU) Pupil Lab projekti raames, mida kaasrahastab Euroopa Komisjoni Erasmus+ programm. Projekti eesmärk on tutvustada teadmusettevõtluse põhimõtteid ja nende rakendamist loomevaldkonnas.

Vestlusring on hiljem järelvaadatav EKA Youtube kanalilt.

Tule ja saa inspiratsiooni oma tuleviku kujundamiseks!

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

26. veebruaril kell 18 astub EKA aulas lavale Kaisa Karvinen  loenguga “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini” (From Care to Concrete: Exhibiting Architecture).

Kaisa Karvineni loeng võtab vaatluse alla näituste rolli ökoloogilise kriisi aegses arhitektuuridiskursuses, mil on eriliselt teravdunud hooldamise ja parandamisega seotud küsimused. Analüüsis lähtub ta oma viimastel aastatel kureeritud näitustest, sealhulgas Stripped Frame (“Paljastatud karkass”, Merihaka, Helsinki 2022), mis tegeles modernistlike betoonhoonete lammutamise ja taaskasutuse teemaga; FIX: Care and Repair (FIX: Hool ja parandamine, Soome Arhitektuurimuuseum 2024), mis käsitles hooldamist ja hoolitsemist ühtaegu nii oskustöö kui esteetikana; ning Teo Ala-Ruonas Industry Muscle: Five Scores for Architecture (Teo Ala-Ruonas Tööstuslihas: Viis partituuri arhitektuurile, Põhjamaade paviljon Veneetsia arhitektuuribiennaalil 2025), mis uuris fossiilkütusekultuuri, arhitektuuritoodangu ja keha läbipõimunud suhteid.

Kaisa Karvinen on arhitekt, kuraator ja arhitektuuriuurija, kelle väljunditeks on nii näituste kureerimine kui akadeemiline uurimistöö. Hetkel on tal käsil 2027. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Soome paviljoni näituse ettevalmistamine ning doktoriõpingud Oulu Ülikoolis. Karvinen on ka üks kollektiivi Trojan Horse asutajatest.

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 10.03.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta

NB! Ettevalmistuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 17.00 käesoleval lingil.
_______________________________

„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme.
Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

EKA Doktorikool kutsub loovuurimuslikku doktorantuuri astuda soovijaid ettevalmistuskursusele.
Loovuurimus lähtub kunstniku, disaineri ja arhitekti erialasest tegevusest ning selle väljundiks on uus teadmine, mis saab vormi nii loomepraktikas (teos, loomeprotsess, toode, teenus vms) kui ka kirjalikus uurimuses. Kursus keskendub loovuurimusliku projekti kavandamisele ja koostamisele ning selgitab, kuidas omavahel siduda uurimisprobleem, -meetodid ja loomepraktika.
Kursus koosneb neljast seminarist ja konsultatsioonist. Seminare viivad läbi kunsti ja disaini doktoriõppekava juht dr Jaana Päeva ja dr Liina Unt. Lisaks teoreetilisele osale tutvustavad kunsti ja disaini taustaga doktorandid oma valmivaid uurimistöid. Konsultatsioonis saavad soovijad oma uurimisprojekti kavandile individuaalset tagasisidet.

NB! Kursus toimub EKAs kohapeal.

Ajaplaan

17.02   17:45-19:15 A-302
Sissejuhatus loovuurimusse.

18.02   17:45-19:15 A-403
Uurimisprobleemist ja –raamistikust. Loovuurimuse näide (Katrin Kabun).

25.02   17:45-19:15 A-403
Uurimisküsimuse ja –meetodide abil teooria ja praktika tervikuks sidumine. Loovuurimuse näide (Sofja Hallik).

26.02   17:45-19:15 A-202
Loovuurimuse näide. Praktiku vaatenurk (Jane Remm).

08.03   Tähtaeg 08:00
Projektikavandi esitamine konsultatsiooniks

12.03   Individuaalsed konsultatsioonid (Jaana Päeva, Liina Unt, Kristi Kuusk).

Osalemiseks palume saata 12. veebruariks aadressil irene.hutsi@artun.ee lühike (max 1,5 lk) tutvustus, mis avab teie motivatsiooni õppima tulla, varasemat kogemust ning teemavaldkonda, mida te soovite uurida. Kohtade arv on piiratud, osalemise kinnituse saadame hiljemalt 13. veebruaril.

Kursus toimub inglise keeles.

„Pilt on illustratiivne. Sekkumised Tallinna vana lennujaamaterminali monumentaalmaalidesse“
EKA Galeriis 21.02.–22.03.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta (NB! 24.02. on EKA Galerii suletud!)
Avamine: R 20.02. kell 13.00
Kuraatorituur: N 26.02. kell 15.30

Mida teha totalitaarsete režiimide pärandiga? Kas sellesse peaks sekkuma? Ja kui peaks, siis mis juhul – ning kuidas?

Näitus on alguse saanud praktilisest vajadusest suhestuda kahe ideoloogiliselt laetud sotsrealistliku monumentaalmaaliga Tallinna Lennujaama vanas terminalis. Üks neist on Viktor Karruse „Moskva vaade“ ja teine Richard Sagritsa „Tallinna vaade“ (mõlemad 1955). 2025. aastal toimus koostöös Tallinna Lennujaamaga konkurss sekkuvate kunstiteoste loomiseks, kuid võidutöö jäi tellija otsusel siiski teostamata. Näituse jaoks on maalid laenutatud EKAsse, et tutvustada kunstnike sekkumisi dialoogis algsete teostega. Lisakihte avavad lennujaamaga seonduvad arhiivimaterjalid. Pärast näitust antakse teosed üle Eesti Kunstimuuseumile.

Näitus on valminud projekti „Monumendi uued raamid“ raames, mis on Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli koostööprojekt, mida finantseerib Eesti Kultuuriministeerium.

Kunstnikud: Hanna Piksarv, Kati Saarits, Anna Škodenko, Sigrid Viir, Jevgeni Zolotko ning Viktor Karrus, Richard Sagrits
Kuraatorid: Linda Kaljundi, Kirke Kangro
Arhiivimaterjalide kuraator: Jarmo Kauge
Kujundaja: Anna Škodenko
Tehniline tugi: Erik Hõim, Mattias Veller
Graafiline disainer: Kristjan Mändmaa
Keeletoimetajad: Phillip Marsdale, Hille Saluäär
Näituse töörühm: Merike Kallas, Taavi Tiidor, Annika Tiko, Maris Veeremäe

EKA Galerii näitusi toetavad Tallinna Linn ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

EKA uus maastikuarhitektuuri magistriõppekava kutsub online infotundi 26. märtsil kell 16:00. 

Hea võimalus saada infot õppekava sisu ning sisseastumise kohta. Samuti suurepärane võimalus küsida kõikvõimalikke küsimusi.

Infotundi viivad läbi õppekavajuht Katrin Koov ja õppejõud Hannes Aava.

REGISTREERU SIIN

Zoomi link osalemiseks saadetakse kõigile registreerunutele hiljemalt 2h enne sündmuse algust.

Rohkem infot õppekava kohta: https://www.artun.ee/maastikuarhitektuur

Sisseastumisavaldusi maastikuarhitektuuri magistriõppekavale saab esitada alates kuni 25. juunini SAISis. Rohkem infot sisseastumise kohta leiab SIIT.

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 7.04.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta

NB! Ettevalmistuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 17.00 käesoleval lingil.
_______________________________

„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme.
Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituut on osa projektist Visual Arts in Europe: An Open History (EVA), mis koondab enam kui 150 kunsti- ja pärandiajaloolast 46 Euroopa Nõukogu liikmesriigist. Projekti juhib kuuest Euroopa spetsialistist koosnev toimetuskolleegium ning seda toetab Rahvusvaheline Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsioon (RIHA). Projekti teaduslik ja korralduslik koordineerimine toimub Pariisis asuva Institut national d’histoire de l’art’i (INHA) kaudu. 

2019. aastal algatatud teadus- ja toimetusprojektina kulmineerub see digitaalse platvormi avaldamisega, mis dokumenteerib visuaalkunstide ajalugu Euroopa mandril esiajaloost tänapäevani. Platvorm on struktureeritud 475 objekti ja kujutise kogumina, mis on valitud koostöös kõigi institutsionaalsete partneritega. Platvormi arendatakse rahvusvahelise dialoogi raames, pöörates tähelepanu teadustraditsioonide paljususele ja rikkusele, olles ligipääsetav kõigile huvilistele ning pakkudes ülevaadet kunstiajaloo valdkonna aktuaalsest teadustööst.

Seminaris käsitletakse projekti inspireerinud põhimõtteid, objektide valiku metoodikat, artiklite jagunemist eri maade vahel ning digitaalse platvormi arendamise käigus ilmnenud väljakutseid. Projekti ja platvormi prototüübi tutvustusele järgneb avatud arutelu kolleegidega EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituudist, kes on seminari korraldaja ja Eesti-poolne partner. Kohal on INHA direktor Anne-Solène Rolland ning projekti koordinaator Margot Sanitas. Seminar pakub võimaluse kõigil Eesti esindajatel projektis jagada mõtteid objektivaliku kujunemisest ning Euroopa ühise visuaalkultuuri ajaloo mõtestamisest.