KVI avatud loengud — Eesti Kunstiakadeemia

KVI avatud loengud 2026 sügisel
Balti perspektiivid, kuraator Anu Allas

Sel sügissemestril toimvad kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi avatud loengud valitud teemadel Baltimaade kunstiajaloost. Loengud on seotud magistrikursusega „Balti perspektiiv: sissevaateid 20. sajandi kunstiajalukku“ ning Baltimaade kunstiajaloolaste konverentsiga „Kunstiajalugu ebakindlatel aegadel“, mis toimub 8.–9. oktoobril EKA ruumis A101.
Loengud toimuvad inglise keeles.

Loengute kava:

Neljapäev, 24.09 kell 18.00 (A403), Baiba Vanaga (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum) “Amatööridest professionaalideks: Läti naiskunstnikud 19. ja 20. sajandi vahetusel”
Neljapäev, 8.10 kell 18.00 (A101), Sven Spiekeriga (California Ülikool) vestleb Anders Härm (Eesti Kunstiakadeemia / Kumu kunstimuuseum) teemal “Kureerides sotsialismi.”
Neljapäev, 19.11 kell 18.00 (A403), Mara Traumane (Läti Kunstiakadeemia) “Kunstnike arhiivid, tõlgendamine ja kanoniseerimine. Läti kunstnike grupp Nebijušu Sajūtu Restaurēšanas Darbnīca (Tundmata Tunnete Taastamise Töötuba, 1982–1989)”
Neljapäev, 3.12 kell 18.00 (A403), Lolita Jablonskienė (Vilniuse Rahvusgalerii) “Piiritud kohad ja ajad: Eglė Budvytytė, Marija Gimbutas ja teised”

Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi avatud loengute sari keskendus 2024/2025 õppeaastal dekoloniaalsetele praktikutele ja praktikatele. Loengusarja raames kutsuti Tallinnasse esinema terve rida silmapaistvaid uurijaid ja kuraatoreid. Sari tõukub Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia dekoloniseerimise uuest lainest, mis on oluliselt mõjutatud Venemaa täiemahulisest sõjast Ukrainas.

Loengupidajad avatavad “dekoloniseerimise” mõiste teooriat ja praktikat eri paikades ja tegevusaladel, luues seeläbi võrdlusi erinevate kontekstide vahel ning ehitades üles dialoogi Ida-Euroopa, Kesk-Aasia ja teiste piirkondade vahel.

Soovime sellega panustada Ida-Euroopa dekoloniseerimisse, aidates regioonil leida oma häält ja kohta võrdluses teiste ja sageli vanemate dekoloniseerivate traditsioonidega, aga rõhutame samas kriitilise vaate ja solidaarsuse tähtsust.

Dekoloniseerimine tähendab suurte ajaloo-, kultuuri- ja kunstitraditsioonide ning kaanonite lahtimuukimist. Samavõrd vajavad dekoloniseerivat pilku muuseumi- ja näitusepraktikad, mille valikud on samuti sõltunud koloniseerivate kultuuride poolt loodud arusaamadest selle kohta, mis kunstis on tähtis ja miks see on tähtis.

Sarja kureeris prof. Linda Kaljundi.

Loenguid on oodatud kuulama kõik EKA ja teiste koolide ja kõrgkoolide tudengid ja õppejõud, kunsti-, muuseumi- ja kultuuritöötajad ning kõik teised huvilised.

Loengud on tasuta ja toimuvad inglise keeles.

Loengute kava 2024/2025:

14. oktoobril kell 17.30-19.00 ruumis A-501 Klara Kemp-Welch: “Vaba liikumine? Rände ja liikuvuse jälgimine Ida-Euroopas alates 2000. aastate algusest” – loeng toimub koostöös Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haruga.
16. detsembril kell 17:00 ruumis A-501 Inga Lāce (Almaty Museum of Arts) Making a Museum, Being a Guest
11. veebruaril kell 18:00, ruumis A-501 Charis Gullickson (Nordnorsk Kunstmuseum, Tromsø) “Põhjamaade muuseumide dekoloniseerimine” – koostöös KUMUga
19. märtsil kell 18:00 Bart Pushaw (University of Tennessee Chattanooga) “Alaska põlisrahvaste kunsti minevik ja tulevik Eestis” – koostöös KUMUga
10. aprillil kell 16:30 Victoria Donovan (University of St. Andrews) “Dekoloniseeriv uurimistöö ja kureerimine Ukraina tööstuspiirkondades” – koostöös Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haruga
21.oktoobril kell 18:00, ruumis A-501 loeng ja arutelu: Erica Lehrer, Joanna Wawrzyniak, Mariann Raisma “Dekolonialiseerimine muuseumites läbi Ida- ja Kesk-Euroopa prisma”

2025/26 hooaja avalike loengute sarjas vaadeldi arhitektuuri hoole-eetika vaatepunktist. Kuidas hoolitseb arhitektuur inimeste füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete vajaduste eest, nii tänapäeval kui ajaloolises perspektiivis? Kui traditsiooniliselt on kõike hooletööga seonduvat eelistatud vaadelda kui privaatsfääri kuuluvat, siis tegelikult on küsimus keda, mil moel ja mil määral hoolimise ja hoolitsemise vääriliseks peetakse, üks ühiskonnakorralduse keskseid kokkuleppeid. Arhitektuuril on selles väga suur roll nii konkreetsete ruumiliste tingimuste loojana kui ka sõnastamata hoiakute kujundajana ja ühiskondlike subjektide vormijana. Paljude loengusarja esinejate lähtekohaks on intersektsionaalne feminism – soov võimestada ruumikasutajaid, kes oma soo, seksuaalsuse, rahvuse, sotsiaalse tausta, vanuse või kehaliste või vaimsete eripärade tõttu ei ole standardses arhitektuuri- ja planeerimispraktikas pälvinud täit tähelepanu ja tuge. Käsitlemisele tulevad teemad ulatuvad feministlikust linnaruumikriitikast arhitekti rollini sõdade ja põgenikekriisi kontekstis, füüsiliste erivajaduste ja neurodiversiteediga arvestamisest projekteerimisel kväär- ja transinimeste ruumikogemuseni.

Loenguid on oodatud kuulama kõik EKA ja teiste koolide ja kõrgkoolide tudengid ja õppejõud, kunsti-, muuseumi- ja kultuuritöötajad ning kõik teised huvilised.

Loengud on tasuta ja toimuvad inglise keeles.

Loengute kava 2025/2026: