Aksessuaari- ja köitedisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Doktorikool
02.09.2022
Nesli Hazal Oktay projekti eelretsenseerimine
Doktorikool
Kunsti ja disaini eriala doktorandi Nesli Hazal Oktay esimese projekti “Empathic Placebos—Designing for the bodies in videotelephony” eelretsenseerimine toimub 2. septembril 15.00 EKAs, ruumis A501.
Projekt on osa Nesli doktoritööst. Eelretsenseerimine toimub hübriidvormis. Zoomi link osalemiseks SIIN
Juhendajad
dr Kristi Kuusk (EKA)
prof Danielle Wilde (Umeå University, University of Southern Denmark)
Retsensendid
dr Kristina Andersen (Eindhoven University of Technology)
dr Oscar Tomico (Eindhoven University of Technology, Barcelona School of Design and Engineering)
Rohkem infot SIIN
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Nesli Hazal Oktay projekti eelretsenseerimine
Reede 02 september, 2022
Doktorikool
Kunsti ja disaini eriala doktorandi Nesli Hazal Oktay esimese projekti “Empathic Placebos—Designing for the bodies in videotelephony” eelretsenseerimine toimub 2. septembril 15.00 EKAs, ruumis A501.
Projekt on osa Nesli doktoritööst. Eelretsenseerimine toimub hübriidvormis. Zoomi link osalemiseks SIIN
Juhendajad
dr Kristi Kuusk (EKA)
prof Danielle Wilde (Umeå University, University of Southern Denmark)
Retsensendid
dr Kristina Andersen (Eindhoven University of Technology)
dr Oscar Tomico (Eindhoven University of Technology, Barcelona School of Design and Engineering)
Rohkem infot SIIN
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
22.08.2022
Dila Demiri projekti “Caring Companion” eelretsenseerimine
Doktorikool
Esmaspäeval, 22. augustil kell 14.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Dila Demiri doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva teise projekti „Caring Companion“ eelretsenseerimine EKAs, ruumis A501.
Eelretsenseerimisega kaasneb näitus 5. korruse avatud alal.
Doktoritöö juhendajad on dr Nithikul Nimkulrat ja dr Kristi Kuusk.
Eel-retsensendid on dr Claudia Núñez-Pacheco (Royal Institute of Technology) ja dr Vasiliki Tsaknaki (IT University of Copenhagen).
Eelretsenseerimine toimub hübriidvormis. Zoomi link osalemiseks SIIN.
Loe lähemalt projektist „Caring Companion“.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Dila Demiri projekti “Caring Companion” eelretsenseerimine
Esmaspäev 22 august, 2022
Doktorikool
Esmaspäeval, 22. augustil kell 14.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Dila Demiri doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva teise projekti „Caring Companion“ eelretsenseerimine EKAs, ruumis A501.
Eelretsenseerimisega kaasneb näitus 5. korruse avatud alal.
Doktoritöö juhendajad on dr Nithikul Nimkulrat ja dr Kristi Kuusk.
Eel-retsensendid on dr Claudia Núñez-Pacheco (Royal Institute of Technology) ja dr Vasiliki Tsaknaki (IT University of Copenhagen).
Eelretsenseerimine toimub hübriidvormis. Zoomi link osalemiseks SIIN.
Loe lähemalt projektist „Caring Companion“.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
07.09.2022
Roemer van Toorni doktoritöö kaitsmine
Doktorikool
7. septembril 2022. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ekstern Roemer van Toorn doktoritööd „Making Architecture Politically. From Fresh Conservatism to Aesthetics as a Form of Politics“.
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Ülekannet kaitsmisest on võimalik jälgida tv.artun.ee.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Eelretsensendid on prof Panu Lehtovuori (Tampere Tehnikaülikool) ja prof Arie Graafland (Delfti Tehnikaülikool).
Oponent on prof Arie Graafland.
Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, dr Renee Puusepp, prof Maros Krivy, prof Andres Kurg, prof Klaske Havik, prof Claus Peder Pedersen.
Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.
Making Architecture Politically opens with an analysis of the current conjecture of Neoliberalism through the concept of the Society of the And, opposing an understanding of our condition through modes of Eitherorism. It is a voyage, travelling along the many interdependencies of the revolutionary conservatisms of Fresh Conservatism and Progressive Neoliberalism today — parallel to the arrival of a new phase of global modernisation with a special and elaborated focus on the role of contemporary architecture in Dutch society from the 1990s — while its second chapter moves beyond Fresh Conservatism; towards a possible third of emancipation in architecture with its plea for an Aesthetics as a Form of Politics towards a cosmopolitical outlook.
Chapter one, entitled Fresh Conservatism critically addresses how the much-celebrated Superdutch movement in architecture paved the way of an upcoming Neoliberal phase of capitalism. The problem for many was not to make political architecture, on the contrary, its innovative practices — without being too conscious about the political — affirmed what later was called the post-political. With Aesthetics as a Form of Politics of chapter two, exemplary alternative horizons of possibility are being discerned; ones that make architecture politically through their aesthetic regime. It has everything to do with how freedom can be created with constraints, how one can dance with enmeshment, can move beyond limiting adversary, and dare to create lives of sustained optimal wellbeing and joy through the redistribution of the sensible. By grappling with making architecture politically, finding it wanting through critical analysis, observing the exemplary and often a-political role contemporary Dutch architecture played in the 90s and onward, it turns out the problem is not to make political architecture — all architecture is political — but how to make architecture politically.
Making architecture politically is about the creation of running room; a sense of polity — an aesthetic regime redistributing the sensible — that allows for a multiplication of connections and disconnections that reframe the relations between people, the world they live in, and the way they are supposed to act and behave. Such a field of possibility concerns a multiplicity of folds and gaps in the fabric of the common experience of the human and non-human that change the cartography of the perceptible, the imaginative and the feasible. As such, it allows for new modes of political construction of common objects and emancipatory possibilities of collective and private enunciation. Instead of slipping into paternalism or control, the idea of such a radical openness is characterized by indeterminacy, nuance, incommensurability, dissensus and the multitude of encounters it could generate. It is about a becoming that breaks open the conventional way space is experienced, thought and distributed, one that displaces the binary dialectics of colonizer and colonized, the one against the other by introducing a third (And) that belongs to both the one and the other while opening alternative horizons.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Roemer van Toorni doktoritöö kaitsmine
Kolmapäev 07 september, 2022
Doktorikool
7. septembril 2022. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ekstern Roemer van Toorn doktoritööd „Making Architecture Politically. From Fresh Conservatism to Aesthetics as a Form of Politics“.
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Ülekannet kaitsmisest on võimalik jälgida tv.artun.ee.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Eelretsensendid on prof Panu Lehtovuori (Tampere Tehnikaülikool) ja prof Arie Graafland (Delfti Tehnikaülikool).
Oponent on prof Arie Graafland.
Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, dr Renee Puusepp, prof Maros Krivy, prof Andres Kurg, prof Klaske Havik, prof Claus Peder Pedersen.
Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.
Making Architecture Politically opens with an analysis of the current conjecture of Neoliberalism through the concept of the Society of the And, opposing an understanding of our condition through modes of Eitherorism. It is a voyage, travelling along the many interdependencies of the revolutionary conservatisms of Fresh Conservatism and Progressive Neoliberalism today — parallel to the arrival of a new phase of global modernisation with a special and elaborated focus on the role of contemporary architecture in Dutch society from the 1990s — while its second chapter moves beyond Fresh Conservatism; towards a possible third of emancipation in architecture with its plea for an Aesthetics as a Form of Politics towards a cosmopolitical outlook.
Chapter one, entitled Fresh Conservatism critically addresses how the much-celebrated Superdutch movement in architecture paved the way of an upcoming Neoliberal phase of capitalism. The problem for many was not to make political architecture, on the contrary, its innovative practices — without being too conscious about the political — affirmed what later was called the post-political. With Aesthetics as a Form of Politics of chapter two, exemplary alternative horizons of possibility are being discerned; ones that make architecture politically through their aesthetic regime. It has everything to do with how freedom can be created with constraints, how one can dance with enmeshment, can move beyond limiting adversary, and dare to create lives of sustained optimal wellbeing and joy through the redistribution of the sensible. By grappling with making architecture politically, finding it wanting through critical analysis, observing the exemplary and often a-political role contemporary Dutch architecture played in the 90s and onward, it turns out the problem is not to make political architecture — all architecture is political — but how to make architecture politically.
Making architecture politically is about the creation of running room; a sense of polity — an aesthetic regime redistributing the sensible — that allows for a multiplication of connections and disconnections that reframe the relations between people, the world they live in, and the way they are supposed to act and behave. Such a field of possibility concerns a multiplicity of folds and gaps in the fabric of the common experience of the human and non-human that change the cartography of the perceptible, the imaginative and the feasible. As such, it allows for new modes of political construction of common objects and emancipatory possibilities of collective and private enunciation. Instead of slipping into paternalism or control, the idea of such a radical openness is characterized by indeterminacy, nuance, incommensurability, dissensus and the multitude of encounters it could generate. It is about a becoming that breaks open the conventional way space is experienced, thought and distributed, one that displaces the binary dialectics of colonizer and colonized, the one against the other by introducing a third (And) that belongs to both the one and the other while opening alternative horizons.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
22.06.2022
Sirja-Liisa Eelma näituseprojekti “Must peegel” eelretsenseerimine
Doktorikool
22. juunil kell 11.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Sirja-Liisa Eelma doktoritöö „Tühjuse paradoks. Maalipraktika, (näituse)ruumist ümbritseva oleku muutmiseni“ juurde kuuluva teise näituseprojekti „Must peegel” eelretsenseerimine Draakoni galeriis.
„Must peegel“ on Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu ühisnäitus. Eelretsenseeritakse Sirja-Liisa Eelma maaliseeriat „Must peegel“ ja kunstnike ühistöös valminud objekte.
Näituse eelretsensendid on dr Elnara Taidre ja dr Pedro Cervio.
Doktoritöö juhendaja on dr Alari Allik.
Näitus on avatud 31.05.-25.06.2022.
Must pind neelab valgust ja värve, seda vaadates saab näha lõpmatusse, teadmatusse, üksindusse ja
kaitsvasse sumedusse. Peegel ulatab otsekohese tõe. Oht jääda lõksu peegeldustesse ja peegelduste
peegeldustesse on sama suur, kui kiusatus puudutada nutiseadme kustunud ekraani, et avada hoopis muud
maailmad.
Prantsuse 17. sajandi maastikumaalija Claude Lorraine’i poolt kasutusele võetud must peegel toimib
optilise abivahendina. Võrreldes kirka peegliga on selle pilt üldistatum ja detailid peidetud. Must
peegelpind toob esile hele-tumeduse ja vähendab värvitoonide intensiivsust.
Peegelduvate ja maalitud maailmade kokkusaamine viitab olemise mitmekihilisusele. Klaasi kiht maali
ees kaitseb teost, kuid tekitab ka distantsi vaataja ja maali vahele. Nii jääb vaataja ilma võimalusest kogeda vahetult värvi materiaalsust, selle hõngu ja lõhna. Klaasist tulenevad peegeldused, valgushelgid ja varjud toimivad kas häirijana või püsitu ja lummava finessina maali pinnal.
Sirja-Liisa Eelma (1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Korduva kujundi aeglasel teisenemisel põhinevad maaliseeriad keskenduvad tühjuse, tähenduste ambivalentsuse, nähtava ja nähtamatu piiritlemise teemadele.
Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal (MA 1996), 2018. aastal jätkas õpinguid doktorantuuris. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga. Eelma teoseid leidub nii erakogudes kui ka Eesti Kunstimuuseumi kogus. Tal on olnud arvukalt isiknäitusi ning ta on osalenud grupi- ja kuraatorinäitustel Eestis ja välismaal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Sirja-Liisa Eelma näituseprojekti “Must peegel” eelretsenseerimine
Kolmapäev 22 juuni, 2022
Doktorikool
22. juunil kell 11.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Sirja-Liisa Eelma doktoritöö „Tühjuse paradoks. Maalipraktika, (näituse)ruumist ümbritseva oleku muutmiseni“ juurde kuuluva teise näituseprojekti „Must peegel” eelretsenseerimine Draakoni galeriis.
„Must peegel“ on Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu ühisnäitus. Eelretsenseeritakse Sirja-Liisa Eelma maaliseeriat „Must peegel“ ja kunstnike ühistöös valminud objekte.
Näituse eelretsensendid on dr Elnara Taidre ja dr Pedro Cervio.
Doktoritöö juhendaja on dr Alari Allik.
Näitus on avatud 31.05.-25.06.2022.
Must pind neelab valgust ja värve, seda vaadates saab näha lõpmatusse, teadmatusse, üksindusse ja
kaitsvasse sumedusse. Peegel ulatab otsekohese tõe. Oht jääda lõksu peegeldustesse ja peegelduste
peegeldustesse on sama suur, kui kiusatus puudutada nutiseadme kustunud ekraani, et avada hoopis muud
maailmad.
Prantsuse 17. sajandi maastikumaalija Claude Lorraine’i poolt kasutusele võetud must peegel toimib
optilise abivahendina. Võrreldes kirka peegliga on selle pilt üldistatum ja detailid peidetud. Must
peegelpind toob esile hele-tumeduse ja vähendab värvitoonide intensiivsust.
Peegelduvate ja maalitud maailmade kokkusaamine viitab olemise mitmekihilisusele. Klaasi kiht maali
ees kaitseb teost, kuid tekitab ka distantsi vaataja ja maali vahele. Nii jääb vaataja ilma võimalusest kogeda vahetult värvi materiaalsust, selle hõngu ja lõhna. Klaasist tulenevad peegeldused, valgushelgid ja varjud toimivad kas häirijana või püsitu ja lummava finessina maali pinnal.
Sirja-Liisa Eelma (1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Korduva kujundi aeglasel teisenemisel põhinevad maaliseeriad keskenduvad tühjuse, tähenduste ambivalentsuse, nähtava ja nähtamatu piiritlemise teemadele.
Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal (MA 1996), 2018. aastal jätkas õpinguid doktorantuuris. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga. Eelma teoseid leidub nii erakogudes kui ka Eesti Kunstimuuseumi kogus. Tal on olnud arvukalt isiknäitusi ning ta on osalenud grupi- ja kuraatorinäitustel Eestis ja välismaal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
16.06.2022
Maria Kapajeva kunstnikuvestlus Kumus
Doktorikool
EKA doktorant Maria Kapajeva kunstnikuvestlus Kumus uue näituse „Maria Kapajeva. Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ raames.
Vestluse moderaator on visuaalkunstnik ja fotograaf Aap Tepper.
Maria Kapajeva on kunstnik, kes tegutseb Eestis ja Ühendkuningriigis. Oma töödes uurib ta sageli erinevaid kultuuriidentiteedi ja sooga seotud teemasid, asetades neid ajaloolisse ja tänapäeva konteksti. Kapajeva keskendub naiste positsioonidele nüüdisaja ühiskonnas ning uurib, kuidas reklaamide, filmide ja laiatarbemeedia toime alateadvusele mõjutab identiteedi kujunemist. Tema viimane kunstnikuraamat „Unistus helge, veel ebaselge“ (väljaandja Milda Books) premeeriti Krazsna-Krauszi fotoraamatu auhinnaga 2021. Tema töid eksponeeritakse rahvusvaheliselt ja neid leidub muuseumikogudes, sh Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis. 2021. aastal alustas Kapajeva doktorantuuriõpinguid Eesti Kunstiakadeemias.
Näitus „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ on osa Kumu püsiekspositsioonist „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“. Tegu on kunstilise eksperimendiga, kus uurimisprotsessi esitletakse installatsioonina. Mida saab teha ja mida teeksid sina ühe juhusliku fotode kollektsiooniga? Kaheksa aastat tagasi sattus Kapajeva internetimüügis mõnede vanade fotode peale. Ta katsetab erinevaid mooduseid, mille abil avada sageli alahinnatud, alauuritud ja marginaliseeritud kohaliku fotograafiapärandi potentsiaali. Osaliselt ajalooarhiivide, ent ka riigi- ja sõjaväeasutuste ning rahvusvaheliste korporatsioonide poolt välja arendatud automatiseeritud näotuvastustarkvara ajastul näitlikustab Kapajeva projekt n-ö aeglase äratundmise eeliseid. Võttes aja maha selle kollektsiooni kunstiliseks läbitöötamiseks muutis Kapajeva käesoleva näituse ühtlasi osaks oma kojutulekust pärast aastaid välismaal viibimist ‒ nagu juhtus ka tema uuritavate fotodega. Keskendudes fotodel kujutatud inimeste nägudele ja nendest kujutistest saadud unustatud faktidele avaldab kunstnik lugupidamist meie ajalooga seotud isiklikele lugudele.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Maria Kapajeva kunstnikuvestlus Kumus
Neljapäev 16 juuni, 2022
Doktorikool
EKA doktorant Maria Kapajeva kunstnikuvestlus Kumus uue näituse „Maria Kapajeva. Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ raames.
Vestluse moderaator on visuaalkunstnik ja fotograaf Aap Tepper.
Maria Kapajeva on kunstnik, kes tegutseb Eestis ja Ühendkuningriigis. Oma töödes uurib ta sageli erinevaid kultuuriidentiteedi ja sooga seotud teemasid, asetades neid ajaloolisse ja tänapäeva konteksti. Kapajeva keskendub naiste positsioonidele nüüdisaja ühiskonnas ning uurib, kuidas reklaamide, filmide ja laiatarbemeedia toime alateadvusele mõjutab identiteedi kujunemist. Tema viimane kunstnikuraamat „Unistus helge, veel ebaselge“ (väljaandja Milda Books) premeeriti Krazsna-Krauszi fotoraamatu auhinnaga 2021. Tema töid eksponeeritakse rahvusvaheliselt ja neid leidub muuseumikogudes, sh Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis. 2021. aastal alustas Kapajeva doktorantuuriõpinguid Eesti Kunstiakadeemias.
Näitus „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ on osa Kumu püsiekspositsioonist „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“. Tegu on kunstilise eksperimendiga, kus uurimisprotsessi esitletakse installatsioonina. Mida saab teha ja mida teeksid sina ühe juhusliku fotode kollektsiooniga? Kaheksa aastat tagasi sattus Kapajeva internetimüügis mõnede vanade fotode peale. Ta katsetab erinevaid mooduseid, mille abil avada sageli alahinnatud, alauuritud ja marginaliseeritud kohaliku fotograafiapärandi potentsiaali. Osaliselt ajalooarhiivide, ent ka riigi- ja sõjaväeasutuste ning rahvusvaheliste korporatsioonide poolt välja arendatud automatiseeritud näotuvastustarkvara ajastul näitlikustab Kapajeva projekt n-ö aeglase äratundmise eeliseid. Võttes aja maha selle kollektsiooni kunstiliseks läbitöötamiseks muutis Kapajeva käesoleva näituse ühtlasi osaks oma kojutulekust pärast aastaid välismaal viibimist ‒ nagu juhtus ka tema uuritavate fotodega. Keskendudes fotodel kujutatud inimeste nägudele ja nendest kujutistest saadud unustatud faktidele avaldab kunstnik lugupidamist meie ajalooga seotud isiklikele lugudele.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
06.06.2022
Tõnis Jürgensi näituse „Dreaming of Babylon” eelretsenseerimine
Doktorikool
6. juunil kell 10.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Tõnis Jürgensi näituse „Dreaming of Babylon” eelretsenseerimine Zoomi vahendusel. Link osalemiseks SIIN
„Dreaming of Babylon” on esimene Jürgensi loovuurimusliku doktoritööga seotud isikunäitus. Doktoritöö juhendaja on dr Rolf Hughes (KU Leuven, Belgia). Näituse eelretsensendid on dr Eva Näripea ja Taavi Talve.
Virtuaalnäitus oli avatud 28.02.–10.04.2022 post-gallery.online platvormil ning on arhiveeritud lehel
https://www.post-gallery.online/archive/dreamingofbabylon/index.
„Dreaming of Babylon” („Unistades Paabelist”) on nostalgilis-satiiriline tulevikunägemus, mille keskseteks motiivideks on tähelepanu hajusus ja andmete materiaalsus.
Film ja veebinäitus on üks võimalik kujutluspilt inimjärgsest ajast, kus teadvus on parema elu, uuenduslikkuse ja tehnoloogilise solipsismi radadel muundatud täielikult koodiks – digitaalseteks varemeteks, millede ümber maine elusloodus omasoodu edasi õilmitseb.
Pealkiri on viide ameerika proosakirjaniku Richard Brautigani samanimelisele romaanile; 1940ndate noir-kirjanduse paroodiale, mille peategelane on eradetektiiv ja saamatu unistaja, kes takerdub juhtumit lahendades alatasa isiklikesse päevaulmadesse. Vastusena Brautigani teose rõhutatult, justkui lugejat umbusaldavalt kiiretele ja lühikestele peatükkidele, võtab film eeskuju hoopis aeglase kino venivast stiilist, tehes seejuures noogutuse 16mm filmilindi romantilisusele.
filmimeeskond
tegevprodutsent: Fidelia Regina Randmäe
operaatori I assistent: Erki Kase
operaatori II assistent: Aadu Lambot
post-gallery.online
programmeerija: Kelli Gedvil
haldus: Kristen Rästas
tänud
Joosep Ehasalu, Toomas Jürgens, Raul Keller, Kristo Kiis, Kalju Karl Kivi, Piibe Kolka, Paul Kuimet, Kulla Laas, Ian Simon Märjama, Allan Proos, Rene Tamm, Erko Valdmets
toetajad
Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Jõelähtme vald, Kino Sõprus, Kuusalu vald, Paekivitoodete Tehas OÜ, Rae vald, Rahvusarhiiv, Silikaat AS, Tallinna Strateegiakeskus, Telia Eesti AS
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Tõnis Jürgensi näituse „Dreaming of Babylon” eelretsenseerimine
Esmaspäev 06 juuni, 2022
Doktorikool
6. juunil kell 10.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Tõnis Jürgensi näituse „Dreaming of Babylon” eelretsenseerimine Zoomi vahendusel. Link osalemiseks SIIN
„Dreaming of Babylon” on esimene Jürgensi loovuurimusliku doktoritööga seotud isikunäitus. Doktoritöö juhendaja on dr Rolf Hughes (KU Leuven, Belgia). Näituse eelretsensendid on dr Eva Näripea ja Taavi Talve.
Virtuaalnäitus oli avatud 28.02.–10.04.2022 post-gallery.online platvormil ning on arhiveeritud lehel
https://www.post-gallery.online/archive/dreamingofbabylon/index.
„Dreaming of Babylon” („Unistades Paabelist”) on nostalgilis-satiiriline tulevikunägemus, mille keskseteks motiivideks on tähelepanu hajusus ja andmete materiaalsus.
Film ja veebinäitus on üks võimalik kujutluspilt inimjärgsest ajast, kus teadvus on parema elu, uuenduslikkuse ja tehnoloogilise solipsismi radadel muundatud täielikult koodiks – digitaalseteks varemeteks, millede ümber maine elusloodus omasoodu edasi õilmitseb.
Pealkiri on viide ameerika proosakirjaniku Richard Brautigani samanimelisele romaanile; 1940ndate noir-kirjanduse paroodiale, mille peategelane on eradetektiiv ja saamatu unistaja, kes takerdub juhtumit lahendades alatasa isiklikesse päevaulmadesse. Vastusena Brautigani teose rõhutatult, justkui lugejat umbusaldavalt kiiretele ja lühikestele peatükkidele, võtab film eeskuju hoopis aeglase kino venivast stiilist, tehes seejuures noogutuse 16mm filmilindi romantilisusele.
filmimeeskond
tegevprodutsent: Fidelia Regina Randmäe
operaatori I assistent: Erki Kase
operaatori II assistent: Aadu Lambot
post-gallery.online
programmeerija: Kelli Gedvil
haldus: Kristen Rästas
tänud
Joosep Ehasalu, Toomas Jürgens, Raul Keller, Kristo Kiis, Kalju Karl Kivi, Piibe Kolka, Paul Kuimet, Kulla Laas, Ian Simon Märjama, Allan Proos, Rene Tamm, Erko Valdmets
toetajad
Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Jõelähtme vald, Kino Sõprus, Kuusalu vald, Paekivitoodete Tehas OÜ, Rae vald, Rahvusarhiiv, Silikaat AS, Tallinna Strateegiakeskus, Telia Eesti AS
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
10.03.2023 — 10.03.2022
PhD Vitamin 2023 – avatud loengud ja konsultatsioonid doktorantuuri pürgijale
Doktorikool
PHD VITAMIN 2023 – AVATUD LOENGUD JA KONSULTATSIOONID DOKTORANTUURI PÜRGIJALE
10. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord sündmus nimega PhD Vitamin.
PhD Vitamini eesmärgiks on toetada ja teed sillutada, aga ka inspireerida uurimusliku lähenemisega kunstnikke doktoriõppesse suundumisel. Eesmärgiks on nii loomeuurimuse tutvustamine kui ka potentsiaalsete doktoriõppesse kandideerijate nõustamine doktoritöö projekti kavandamisel. Avalikest loengutest ning üks-ühele konsultatsioonidest koosnevas programmis räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ning jagavad individuaalset nõu erinevad kunstnikud ja eksperdid.
Osalema on oodatud loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA ja teiste loovülikoolide vilistlased ja magistrantuuri lõpetajad.
Sündmus toimub inglise keeles.
Konsultatsioonil osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.
Lisaküsimuste korral palun kirjuta kati.saarits@artun.ee
KAVA
10.03, reede, ruum A501
11:30-12:00 Kohv, kogunemine ja avasõna
12:00-12:45 Jaana Kokko “Ideals and Practices”
12:45-13:30 Daniel Peltz “Rural Contextual Practice: Long-term, place-based research in a centre for Peripheral Study”
13:30-14.00 Taavet Jannsen “Directing a hybrid event as practice-based research”
14:00-15:00 Vestlusring: Daniel Peltz, Jaana Kokko, Taavet Jannsen, moderaator Maarin Ektermann
15:00-15:30 Paus
15:30-18.15 Konsultatsioonid Daniel Peltzi and Jaana Kokkoga
ESINEJAD:
Daniel Peltz on kunstnik ja Helsingis Kuvataide akadeemia Time and Space osakonna professor. Enne Helsingi professuuri oli Peltz filmi/animatsiooni/video professor Rhode Island School of Designis ja kaasalööja pikaajalise kohaspetsiifilise kunsti- ja uurimisprojekti Rejmyre Art Lab’i perifeersete uuringute keskuse loomisel Rootsis.
Jaana Kokko on Helsingis elav kunstnik, filmitegija, pedagoog ja kuraator. Oma kunstipraktikas otsib ta vajadust muutuste järele, mis lähtuvad kunsti tegemise, õppimise ja koosolemise vormidest. Tema praktikapõhine doktoritöö Aalto Ülikoolis mõtestab avaliku ruumi poliitlist sfääri koos Hannah Arendtiga.
Taavet Jansen töötab etenduskunstide väljal – tantsijana, koreograafina, heli- ja videokunstnikuna. Viimastel aastatel on tema uurimistöö fookuses online kunstisündmustel vaatajate ja esinejate kohalolutunde loomine. Samal teemal teeb ta oma doktoriprojekti EKAs ja loob selleks uusi võimalusi platvormil elektron.art.
Maarin Ektermann / Mürk on kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti korraldamise ja vahendamisega erinevates vormides. Tema viimased suuremad projektid on koos Mary-Ann Talvistuga väikemuuseumeid ja kunstnike dialoogi asetav „Kunstnikud kogudes” (2017 – ), koos Henri Hütiga kultuurielu rituaale ümber mõtestav RESKRIPT Kanuti Gildi SAALi egiidi alt (2019 – ) ning alates 2020 sügisest uue alternatiivharidus-platvormi proloogkool eestvedamine. Igapäevaselt töötab ta Eesti Kunstiakadeemias Üldteooriaainete keskuse juhataja ja lektorina.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
PhD Vitamin 2023 – avatud loengud ja konsultatsioonid doktorantuuri pürgijale
Reede 10 märts, 2023 — Neljapäev 10 märts, 2022
Doktorikool
PHD VITAMIN 2023 – AVATUD LOENGUD JA KONSULTATSIOONID DOKTORANTUURI PÜRGIJALE
10. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord sündmus nimega PhD Vitamin.
PhD Vitamini eesmärgiks on toetada ja teed sillutada, aga ka inspireerida uurimusliku lähenemisega kunstnikke doktoriõppesse suundumisel. Eesmärgiks on nii loomeuurimuse tutvustamine kui ka potentsiaalsete doktoriõppesse kandideerijate nõustamine doktoritöö projekti kavandamisel. Avalikest loengutest ning üks-ühele konsultatsioonidest koosnevas programmis räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ning jagavad individuaalset nõu erinevad kunstnikud ja eksperdid.
Osalema on oodatud loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA ja teiste loovülikoolide vilistlased ja magistrantuuri lõpetajad.
Sündmus toimub inglise keeles.
Konsultatsioonil osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.
Lisaküsimuste korral palun kirjuta kati.saarits@artun.ee
KAVA
10.03, reede, ruum A501
11:30-12:00 Kohv, kogunemine ja avasõna
12:00-12:45 Jaana Kokko “Ideals and Practices”
12:45-13:30 Daniel Peltz “Rural Contextual Practice: Long-term, place-based research in a centre for Peripheral Study”
13:30-14.00 Taavet Jannsen “Directing a hybrid event as practice-based research”
14:00-15:00 Vestlusring: Daniel Peltz, Jaana Kokko, Taavet Jannsen, moderaator Maarin Ektermann
15:00-15:30 Paus
15:30-18.15 Konsultatsioonid Daniel Peltzi and Jaana Kokkoga
ESINEJAD:
Daniel Peltz on kunstnik ja Helsingis Kuvataide akadeemia Time and Space osakonna professor. Enne Helsingi professuuri oli Peltz filmi/animatsiooni/video professor Rhode Island School of Designis ja kaasalööja pikaajalise kohaspetsiifilise kunsti- ja uurimisprojekti Rejmyre Art Lab’i perifeersete uuringute keskuse loomisel Rootsis.
Jaana Kokko on Helsingis elav kunstnik, filmitegija, pedagoog ja kuraator. Oma kunstipraktikas otsib ta vajadust muutuste järele, mis lähtuvad kunsti tegemise, õppimise ja koosolemise vormidest. Tema praktikapõhine doktoritöö Aalto Ülikoolis mõtestab avaliku ruumi poliitlist sfääri koos Hannah Arendtiga.
Taavet Jansen töötab etenduskunstide väljal – tantsijana, koreograafina, heli- ja videokunstnikuna. Viimastel aastatel on tema uurimistöö fookuses online kunstisündmustel vaatajate ja esinejate kohalolutunde loomine. Samal teemal teeb ta oma doktoriprojekti EKAs ja loob selleks uusi võimalusi platvormil elektron.art.
Maarin Ektermann / Mürk on kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti korraldamise ja vahendamisega erinevates vormides. Tema viimased suuremad projektid on koos Mary-Ann Talvistuga väikemuuseumeid ja kunstnike dialoogi asetav „Kunstnikud kogudes” (2017 – ), koos Henri Hütiga kultuurielu rituaale ümber mõtestav RESKRIPT Kanuti Gildi SAALi egiidi alt (2019 – ) ning alates 2020 sügisest uue alternatiivharidus-platvormi proloogkool eestvedamine. Igapäevaselt töötab ta Eesti Kunstiakadeemias Üldteooriaainete keskuse juhataja ja lektorina.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
07.04.2022
Doktorikooli konverents
Doktorikool
The annual Conference of EKA Doctoral School will take place on April 7th, 2022.
Please register by April 4th at the latest.
The conference will also be broadcast on EKA TV https://tv.artun.ee/eka
TIMETABLE
09.45 Registration
10.00 Opening words, Dr. Anu Allas, Vice-Rector for Research, Head of Doctoral School
10.15 Lecture, EKA visiting Prof. Maarit Mäkelä (Aalto University) „In dialogue with the environment: creativity, materials and making“
11.05 Coffee break
Cultural Heritage and Conservation
Moderator Dr. Anneli Randla
11.20 Ulla Kadakas „About protection of archaeological heritage in Estonia from 1945 to 1965“ (supervisors Dr. Riin Alatalu, Dr. Erki Russow). Discussant Kristiina Ribelus
12.00 Kadri Kallast „Heritage Values in Urban Planning: the Authorized Heritage Discourse and Community Engagement“ (supervisors Dr. Anneli Randla, Prof. Kurmo Konsa). Discussant Sean Tyler.
12.40 Kristiina Ribelus „Digitizing cultural heritage by citizen participation: creating a historic interior finishes and features database in Estonia“ (supervisors Prof. Hilkka Hiiop, Dr. Epi Tohvri). Discussant Ulla Kadakas.
13.20 Break
Architecture and Urban Planning
Moderator Dr Jüri Soolep
14.20 Sean Thomas Tyler „Revisiting Landscape Architecture’s relationship to Stewardship: British Woodlands, Forests and Estates“ (supervisor Prof. Maroš Krivy). Discussant Kadri Kallast.
Art History and Visual Culture
Moderator Prof. Krista Kodres
15.00 Hanno Soans „On the „Zarathustra-Cycle“ by Raoul Kurvits’’ (supervisor Dr. Katrin Kivimaa). Discussant Liisa-Helena Lumberg.
15.40 Liisa-Helena Lumberg „Immediate and mediated experiences. Baltic German writings on art in the first decades of the 19th century“ (supervisor Prof. Krista Kodres). Discussant Hanno Soans.
Art and Design
Moderator Dr. Jaana Päeva
16.20 Gytis Dovydaitis „What is Space in Cyberspace? An Integrative Literature Analysis“ (new media art, exchange PhD student from Vytautas Magnus University). Discussant Dr. Jaana Päeva.
17.00 Coffee break
17.20 Tõnis Jürgens „Contours of Sleep“ (supervisor Dr. Rolf Hughes). Discussant Gytis Dovydaitis.
18.00 Katrin Kabun „Application possibilities of sheep wool according to the requirements of the circular economy system“ (supervisors Dr. Jüri Kermik, Prof. Andres Krumme). Discussant Dila Demir.
18.40 Arife Dila Demir „„Squeaky/Pain“: Cultivating Bodily Disturbing Experiences and Perspective Transition for Somaesthetic Interactions“ (supervisors Dr. Kristi Kuusk, Dr. Nithikul Nimkulrat). Discussant Katrin Kabun.
19.20 Conclusive comments, Dr. Anu Allas.
For more information:
Kadri Kallast kadri.kallast@artun.ee
Janika Turu janika.turu@artun.ee
Conference is supported by European Regional Development Fund
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Doktorikooli konverents
Neljapäev 07 aprill, 2022
Doktorikool
The annual Conference of EKA Doctoral School will take place on April 7th, 2022.
Please register by April 4th at the latest.
The conference will also be broadcast on EKA TV https://tv.artun.ee/eka
TIMETABLE
09.45 Registration
10.00 Opening words, Dr. Anu Allas, Vice-Rector for Research, Head of Doctoral School
10.15 Lecture, EKA visiting Prof. Maarit Mäkelä (Aalto University) „In dialogue with the environment: creativity, materials and making“
11.05 Coffee break
Cultural Heritage and Conservation
Moderator Dr. Anneli Randla
11.20 Ulla Kadakas „About protection of archaeological heritage in Estonia from 1945 to 1965“ (supervisors Dr. Riin Alatalu, Dr. Erki Russow). Discussant Kristiina Ribelus
12.00 Kadri Kallast „Heritage Values in Urban Planning: the Authorized Heritage Discourse and Community Engagement“ (supervisors Dr. Anneli Randla, Prof. Kurmo Konsa). Discussant Sean Tyler.
12.40 Kristiina Ribelus „Digitizing cultural heritage by citizen participation: creating a historic interior finishes and features database in Estonia“ (supervisors Prof. Hilkka Hiiop, Dr. Epi Tohvri). Discussant Ulla Kadakas.
13.20 Break
Architecture and Urban Planning
Moderator Dr Jüri Soolep
14.20 Sean Thomas Tyler „Revisiting Landscape Architecture’s relationship to Stewardship: British Woodlands, Forests and Estates“ (supervisor Prof. Maroš Krivy). Discussant Kadri Kallast.
Art History and Visual Culture
Moderator Prof. Krista Kodres
15.00 Hanno Soans „On the „Zarathustra-Cycle“ by Raoul Kurvits’’ (supervisor Dr. Katrin Kivimaa). Discussant Liisa-Helena Lumberg.
15.40 Liisa-Helena Lumberg „Immediate and mediated experiences. Baltic German writings on art in the first decades of the 19th century“ (supervisor Prof. Krista Kodres). Discussant Hanno Soans.
Art and Design
Moderator Dr. Jaana Päeva
16.20 Gytis Dovydaitis „What is Space in Cyberspace? An Integrative Literature Analysis“ (new media art, exchange PhD student from Vytautas Magnus University). Discussant Dr. Jaana Päeva.
17.00 Coffee break
17.20 Tõnis Jürgens „Contours of Sleep“ (supervisor Dr. Rolf Hughes). Discussant Gytis Dovydaitis.
18.00 Katrin Kabun „Application possibilities of sheep wool according to the requirements of the circular economy system“ (supervisors Dr. Jüri Kermik, Prof. Andres Krumme). Discussant Dila Demir.
18.40 Arife Dila Demir „„Squeaky/Pain“: Cultivating Bodily Disturbing Experiences and Perspective Transition for Somaesthetic Interactions“ (supervisors Dr. Kristi Kuusk, Dr. Nithikul Nimkulrat). Discussant Katrin Kabun.
19.20 Conclusive comments, Dr. Anu Allas.
For more information:
Kadri Kallast kadri.kallast@artun.ee
Janika Turu janika.turu@artun.ee
Conference is supported by European Regional Development Fund
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
25.03.2022
Matthias Sildniku näituse „Arenduspalavik“ eelretsenseerimine
Doktorikool
Kunsti ja disaini eriala doktorandi Matthias Sildniku näituse „Arenduspalavik“ eelretsenseerimine toimub 25. märtsil kell 17.00 EKA galeriis.
„Arenduspalavik“ on Matthias Sildniku doktoritöö juurde kuuluv teine isikunäitus.
Doktoritöö juhendaja on dr Margus Ott.
Näituse eel-retsensendid on dr Raivo Kelomees ja Andrus Laansalu.
Näitus on avatud 04.–26.03.2022.
Näitusest lähemalt SIIN
Eelnevate projektidega seotud dokumentatsioonid ja uurimusmeetodi põhjalikum kirjeldus on kättesaadav siin: https://www.researchcatalogue.net/view/721404/800739
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Matthias Sildniku näituse „Arenduspalavik“ eelretsenseerimine
Reede 25 märts, 2022
Doktorikool
Kunsti ja disaini eriala doktorandi Matthias Sildniku näituse „Arenduspalavik“ eelretsenseerimine toimub 25. märtsil kell 17.00 EKA galeriis.
„Arenduspalavik“ on Matthias Sildniku doktoritöö juurde kuuluv teine isikunäitus.
Doktoritöö juhendaja on dr Margus Ott.
Näituse eel-retsensendid on dr Raivo Kelomees ja Andrus Laansalu.
Näitus on avatud 04.–26.03.2022.
Näitusest lähemalt SIIN
Eelnevate projektidega seotud dokumentatsioonid ja uurimusmeetodi põhjalikum kirjeldus on kättesaadav siin: https://www.researchcatalogue.net/view/721404/800739
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
04.03.2022 — 26.03.2022
Matthias Sildnik „Arenduspalavik“ EKA Galeriis 04.–26.03
Doktorikool
Matthias Sildnik „Arenduspalavik“
04—26.03
Avamine: 04.03 kell 17.00
EKA Galerii, Kotzebue 1, T-L kell 12—18
Olete oodatud Matthias Sildniku isikunäituse „Arenduspalavik“ avamisele 4. märtsil kell 17 EKA Galeriis! Näitus on osa EKA kunsti ja disaini eriala doktoritöö kunstiuurimuslikust projektist ja jääb avatuks 26. märtsini.
Meie uuringud näitavad, et Inimese teadvus kui teadmist töötlev süsteem on düsfunktsionaalne. Mälu, taju ja tähelepanu seavad lisaks töödeldavatele mahtudele piirangu ka erinevatele muudele funktsioonidele, mida informatsioon endas kätkeb. Samas on inimese teadvus paranoilis-kriitiline, sest ei lähtu oma järeldustes ainult talle esitatud tõestatud faktidest. Ja mis veelgi õõvastavam – lisaks sellele luusib inimeste alateadvuses natsionalismitont. Inimesed kalduvad spekulatsiooni ja kriitilise analüüsi radadele, mis praegusel, tõejärgsel ajastul, on eriti ohtlik. Kui võtame tõsiselt ohte, mida need valed ühiskonnale kujutavad, jõuame ainult ühele järeldusele – evolutsiooniliselt kujunenud inimteadvus on osutunud piiravaks faktoriks ühiskondlikele ja majanduslikele arengutetele.
Ainult radikaalne innovatsioon ja revolutsiooniline tehnoloogia võivad teadvusest tulenevaid ohte taltsutada. Me peaksime tõese informatsiooni teadvusest mööda suunama, siirdama selle otse aju täidesaatvatesse osadesse. Kui teadvus on lahti ühendatud täidesaatvast autonoomiast, on kõige raskem töö tehtud. Eraldiseisvast teadvusest saab ohutu passiivne vaatleja. Sealt edasi on küsimus ainult vormistamises. Kas tuvastada ja eemaldada ajuosad, mis teadvust põhjustavad? Või suunata teadvusesse juhuslikku müra nagu meelelahutus, kohalikud uudised või Foucault audioraamatud? Siis on sel aega mõtelda “Kuidas selgitada inimloomust Foucault`le?”.
Kuid ärgem tormakem sündmustest ette. Tehnoloogia ja poliitökonoomia ei ole veel nii kõrgele arengutasemele jõudnud. Käesolevas arengufaasis on vaja jõud suunata evolutsiooniliselt kujunenud teadvuselademe õõnestamisele. Me peame kasutama uusimaid kättesaadavatest tehnoloogiatest – tehisintellekti ja sotsiaalmeedia. Me vajame pühendunud noori. Just noortel välja kujunemata indiviididel on erakordne revolutsioonilis-tehnoloogiline potentsiaal. On vaja moodustada neuropioneeride liikumised üle kogu maa. Neuropioneerid on teadvuse arendajad, kelle lipukirjaks saab olema “Vabastada otsustusvõimest, vabastada mõistusest, vabastada teadvusest”. Meie tegevuseks jääb sel perioodil infooperatsioonide läbiviimine ja koordineerimine. Ainult noorte abil suudame teadvuse lõplikult denatsifitseerida.
Rahvusvahelise Neurokomissariaadi kolleegium 24.02.2022
PS
See küberbolševistlik ajurünnak on osa autori kestvast doktoritöö kunstiuurimuslikust projektist, mis kaardistab kõrgtehnoloogilise kapitalismi ja leninismi ühiseid tunnusjooni. Üldjuhul käsitletakse digitaalseid arendusi kapitalismikriitilikast lähtudes. Siiski kirjeldavad ideed nagu digitaalne maoism (Jaron Lanier), Google marxism (George Gilder), digitaalne Gulag/Google arhipelaag, korporatiivne sotsialism (Michael Rectenwald) ja ärganud kapitalism (Ross Douthat) tehnoloogilisi arenguid, mis sarnanevad enam totalitaarse sotsialismi kui vaba turumajandusega. Käesolev näitus koosneb kujunditest, mis avavad nende vastandlike suundumuste ristumisel kujunenud elutunnetust.
Matthias Sildnik (s. 1987) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala BA (2010) ja MA (2014) ning täiendanud end Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis. Ta on osalenud isiku- ja grupinäitustel nii Eestis kui ka välismaal. Sildnik uurib kõrgtehnoloogia mõju igapäevaelule. Ta kasutab meediume nagu digitaalne graafika, statistiline analüüs ja ruumiinstallatsioon dissotsiatiivse sünteesikeskkonnana. Alates 2016. a õpib Matthias Sildnik EKA kunsti ja disaini doktorantuuris.
Autori kunstiuurimuslikud projektid tuginevad publiku osalusele. Vasta küsimustikule, et mõjutada järgnevate projektide kujunemist! https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSewxCqDpGXswDpm0CEPBpeywQiMlBceBKFq05Ry4MXXxwwFmg/viewform?vc=0&c=0&w=1&flr=0
Eelnevate projketidega seotud dokumentatsioonid ja uurimusmeetodi põhjalikum kirjeldus on kättesaadav siin: https://www.researchcatalogue.net/view/721404/800739
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Postitas Pire Sova — Püsilink
Matthias Sildnik „Arenduspalavik“ EKA Galeriis 04.–26.03
Reede 04 märts, 2022 — Laupäev 26 märts, 2022
Doktorikool
Matthias Sildnik „Arenduspalavik“
04—26.03
Avamine: 04.03 kell 17.00
EKA Galerii, Kotzebue 1, T-L kell 12—18
Olete oodatud Matthias Sildniku isikunäituse „Arenduspalavik“ avamisele 4. märtsil kell 17 EKA Galeriis! Näitus on osa EKA kunsti ja disaini eriala doktoritöö kunstiuurimuslikust projektist ja jääb avatuks 26. märtsini.
Meie uuringud näitavad, et Inimese teadvus kui teadmist töötlev süsteem on düsfunktsionaalne. Mälu, taju ja tähelepanu seavad lisaks töödeldavatele mahtudele piirangu ka erinevatele muudele funktsioonidele, mida informatsioon endas kätkeb. Samas on inimese teadvus paranoilis-kriitiline, sest ei lähtu oma järeldustes ainult talle esitatud tõestatud faktidest. Ja mis veelgi õõvastavam – lisaks sellele luusib inimeste alateadvuses natsionalismitont. Inimesed kalduvad spekulatsiooni ja kriitilise analüüsi radadele, mis praegusel, tõejärgsel ajastul, on eriti ohtlik. Kui võtame tõsiselt ohte, mida need valed ühiskonnale kujutavad, jõuame ainult ühele järeldusele – evolutsiooniliselt kujunenud inimteadvus on osutunud piiravaks faktoriks ühiskondlikele ja majanduslikele arengutetele.
Ainult radikaalne innovatsioon ja revolutsiooniline tehnoloogia võivad teadvusest tulenevaid ohte taltsutada. Me peaksime tõese informatsiooni teadvusest mööda suunama, siirdama selle otse aju täidesaatvatesse osadesse. Kui teadvus on lahti ühendatud täidesaatvast autonoomiast, on kõige raskem töö tehtud. Eraldiseisvast teadvusest saab ohutu passiivne vaatleja. Sealt edasi on küsimus ainult vormistamises. Kas tuvastada ja eemaldada ajuosad, mis teadvust põhjustavad? Või suunata teadvusesse juhuslikku müra nagu meelelahutus, kohalikud uudised või Foucault audioraamatud? Siis on sel aega mõtelda “Kuidas selgitada inimloomust Foucault`le?”.
Kuid ärgem tormakem sündmustest ette. Tehnoloogia ja poliitökonoomia ei ole veel nii kõrgele arengutasemele jõudnud. Käesolevas arengufaasis on vaja jõud suunata evolutsiooniliselt kujunenud teadvuselademe õõnestamisele. Me peame kasutama uusimaid kättesaadavatest tehnoloogiatest – tehisintellekti ja sotsiaalmeedia. Me vajame pühendunud noori. Just noortel välja kujunemata indiviididel on erakordne revolutsioonilis-tehnoloogiline potentsiaal. On vaja moodustada neuropioneeride liikumised üle kogu maa. Neuropioneerid on teadvuse arendajad, kelle lipukirjaks saab olema “Vabastada otsustusvõimest, vabastada mõistusest, vabastada teadvusest”. Meie tegevuseks jääb sel perioodil infooperatsioonide läbiviimine ja koordineerimine. Ainult noorte abil suudame teadvuse lõplikult denatsifitseerida.
Rahvusvahelise Neurokomissariaadi kolleegium 24.02.2022
PS
See küberbolševistlik ajurünnak on osa autori kestvast doktoritöö kunstiuurimuslikust projektist, mis kaardistab kõrgtehnoloogilise kapitalismi ja leninismi ühiseid tunnusjooni. Üldjuhul käsitletakse digitaalseid arendusi kapitalismikriitilikast lähtudes. Siiski kirjeldavad ideed nagu digitaalne maoism (Jaron Lanier), Google marxism (George Gilder), digitaalne Gulag/Google arhipelaag, korporatiivne sotsialism (Michael Rectenwald) ja ärganud kapitalism (Ross Douthat) tehnoloogilisi arenguid, mis sarnanevad enam totalitaarse sotsialismi kui vaba turumajandusega. Käesolev näitus koosneb kujunditest, mis avavad nende vastandlike suundumuste ristumisel kujunenud elutunnetust.
Matthias Sildnik (s. 1987) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala BA (2010) ja MA (2014) ning täiendanud end Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis. Ta on osalenud isiku- ja grupinäitustel nii Eestis kui ka välismaal. Sildnik uurib kõrgtehnoloogia mõju igapäevaelule. Ta kasutab meediume nagu digitaalne graafika, statistiline analüüs ja ruumiinstallatsioon dissotsiatiivse sünteesikeskkonnana. Alates 2016. a õpib Matthias Sildnik EKA kunsti ja disaini doktorantuuris.
Autori kunstiuurimuslikud projektid tuginevad publiku osalusele. Vasta küsimustikule, et mõjutada järgnevate projektide kujunemist! https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSewxCqDpGXswDpm0CEPBpeywQiMlBceBKFq05Ry4MXXxwwFmg/viewform?vc=0&c=0&w=1&flr=0
Eelnevate projketidega seotud dokumentatsioonid ja uurimusmeetodi põhjalikum kirjeldus on kättesaadav siin: https://www.researchcatalogue.net/view/721404/800739
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Postitas Pire Sova — Püsilink