Rubriik: Maal

11.04.2023 — 24.09.2023

Tõnis Saadoja Kumus

Tõnis Saadoja maal 2023

EKA joonistamise õppetooli juhataja, kunstnik Tõnis Saadoja näitus “Kõrgus merepinnast” Kumus on avatud 24. septembrini, 2023. 

Näituse pealkiri viitab meie valulävele nii ökoloogilises kui ka eksistentsiaalses tunnetuses ja küsimustele, mis end iga päev vaikselt meelde tuletavad. Kas nina on veel vee peal? Kas jätkub hapnikku, mida hingata – kas on piisavalt kütust? Kui kaua kestab täna? Milline maailm meid ees ootab ning kas seniste võtete ja teadmistega üldse saab selle olemust kirjeldada?

Muuseum loob väljapanekule vaikimisi turvalise ja minevikuga suhestuva taustsüsteemi. Ajateljele asetatud maalid, kontrollitud kliima ja ohutu kõrgus merepinnast on märgid eilse ja tänase maailma rahuleppest. Reaalaja hüsteerilisena mõjuv foon jääb eemale, ent ometi on muuseumi aegruum tinglik ning erinevad kujutlus- ja lugemisviisid teineteisele väga lähedal.

Teosed muuseumi püsiekspositsioonis on kui aknad eri aegruumidesse, kus avanevad üksikud kaadrid mitmekihilistest maailmadest. Kunsti on alati ümbritsenud keeruline ja vastuoluline olustik. Samas kaardistame me möödunud aegu suuresti läbi tasapinnaliste kujutiste. Maalid muuseumiseinal on ühtlasi ka mälupildid, mälumärgid. Need on kui majakad, mille järgi oleme õppinud teed leidma. Majakatena – orientiiridena – toimisid need maalid ka omas, pildikülluse-eelses ajas.

Siinsed teosed on suuresti loodud nende mälumärkide pinnalt: maalimine kui kordus, maalimine kui traditsiooni hoidmine, maalimine kui eri pildirežiimide ühendamine, maalimine kui viis rahuneda.

Minu maalid, mis koondavad eri ajastute kogemusi, on meelelaadilt pigem nostalgilised. Teemadelt lähtuvad need päevakajalist mõtteruumi läbivatest motiividest ning vaadetest maastikule ja ümbritsevale keskkonnale, kõrvutades ja liites kokku maastikumaali ja vaikelu traditsioone.

See väljapanek kahes projektiruumis on rännak isiklikus maaliarsenalis, mis koosneb kiirematest improvisatsioonidest ning tihedama kompositsiooni otsingutest. Sümmeetriliselt paiknevad projektiruumid on kui avarad kõlakastid, mida põhiteljena ühendab Eesti kunsti püsinäitus „Identiteedimaastikud“.

Maalikunstnik Tõnis Saadoja isikunäitus „Kõrgus merepinnast“ on osa muuseumi keskkonnateemalisest programmist „Kunst antropotseeni ajastul“ 2023. aasta suvel.

Graafiline disain: Tuuli Aule
Koordinaator: Magdaleena Maasik
Tehniline tugi: Tõnis Medri, Allan Talu

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Tõnis Saadoja Kumus

Teisipäev 11 aprill, 2023 — Pühapäev 24 september, 2023

Tõnis Saadoja maal 2023

EKA joonistamise õppetooli juhataja, kunstnik Tõnis Saadoja näitus “Kõrgus merepinnast” Kumus on avatud 24. septembrini, 2023. 

Näituse pealkiri viitab meie valulävele nii ökoloogilises kui ka eksistentsiaalses tunnetuses ja küsimustele, mis end iga päev vaikselt meelde tuletavad. Kas nina on veel vee peal? Kas jätkub hapnikku, mida hingata – kas on piisavalt kütust? Kui kaua kestab täna? Milline maailm meid ees ootab ning kas seniste võtete ja teadmistega üldse saab selle olemust kirjeldada?

Muuseum loob väljapanekule vaikimisi turvalise ja minevikuga suhestuva taustsüsteemi. Ajateljele asetatud maalid, kontrollitud kliima ja ohutu kõrgus merepinnast on märgid eilse ja tänase maailma rahuleppest. Reaalaja hüsteerilisena mõjuv foon jääb eemale, ent ometi on muuseumi aegruum tinglik ning erinevad kujutlus- ja lugemisviisid teineteisele väga lähedal.

Teosed muuseumi püsiekspositsioonis on kui aknad eri aegruumidesse, kus avanevad üksikud kaadrid mitmekihilistest maailmadest. Kunsti on alati ümbritsenud keeruline ja vastuoluline olustik. Samas kaardistame me möödunud aegu suuresti läbi tasapinnaliste kujutiste. Maalid muuseumiseinal on ühtlasi ka mälupildid, mälumärgid. Need on kui majakad, mille järgi oleme õppinud teed leidma. Majakatena – orientiiridena – toimisid need maalid ka omas, pildikülluse-eelses ajas.

Siinsed teosed on suuresti loodud nende mälumärkide pinnalt: maalimine kui kordus, maalimine kui traditsiooni hoidmine, maalimine kui eri pildirežiimide ühendamine, maalimine kui viis rahuneda.

Minu maalid, mis koondavad eri ajastute kogemusi, on meelelaadilt pigem nostalgilised. Teemadelt lähtuvad need päevakajalist mõtteruumi läbivatest motiividest ning vaadetest maastikule ja ümbritsevale keskkonnale, kõrvutades ja liites kokku maastikumaali ja vaikelu traditsioone.

See väljapanek kahes projektiruumis on rännak isiklikus maaliarsenalis, mis koosneb kiirematest improvisatsioonidest ning tihedama kompositsiooni otsingutest. Sümmeetriliselt paiknevad projektiruumid on kui avarad kõlakastid, mida põhiteljena ühendab Eesti kunsti püsinäitus „Identiteedimaastikud“.

Maalikunstnik Tõnis Saadoja isikunäitus „Kõrgus merepinnast“ on osa muuseumi keskkonnateemalisest programmist „Kunst antropotseeni ajastul“ 2023. aasta suvel.

Graafiline disain: Tuuli Aule
Koordinaator: Magdaleena Maasik
Tehniline tugi: Tõnis Medri, Allan Talu

Postitas Andres Lõo — Püsilink

22.04.2023

Kunstnikuvestlus: Holger Loodus ja Elnara Taidre

Holger Loodus ja Elnara Taidre

22. aprillil kell 16.00 toimub Kai kunstikeskuse auditooriumis kunstnikuvestlus Holger Looduse ja kunstiteadlase Elnara Taidre vahel. 

 

Vestlusel tuleb juttu nii Holger Looduse interdistsiplinaarsest taustast kui tema jõudmisest visuaalse kunsti juurde, töötamisest erinevates kunstimeediumites, natuke filmidest ja muidugi näitusest ‘‘18 kevadist hetke‘‘.

 

Kunstnikuvestlusele pääseb näitusepiletiga (10€/6€).

 

Näitus ‘‘18 kevadist hetke‘‘ on avatud 23. aprillini.

 

Näituse kohta saab rohkem infot siit

 

Holger Loodus (1970) on muusik, maali-, multimeedia- ja installatsioonikunstnik, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud. Tema teostele on iseloomulik kummastava, kohati ulmataolise reaalsuse või alternatiivajaloo situatsioonide konstrueerimine. Selleks kasutab ta analüütilisi ja samas poeetilis-filosoofilisi visuaalseid vahendeid, hüperrealistlikest maalidest enda loodud mehhanismide, videote ja ruumilavastusteni. 2018. aastal osales Loodus auhinna Köler Prize nominentide näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kus pälvis publikupreemia. Alates 2010. aastast on ta esinenud isiku- ja grupinäitustel Eestis, Leedus, Soomes ja Saksamaal, viimased isikunäitused toimusid Tartus Kogo galeriis (2021), Turu Kunstimuuseumis (2019) ja Tallinna Kunstihoone galeriis (2017).

Elnara Taidre on kunstiteadlane, -kriitik ja kuraator, kes töötab Eesti Kunstimuuseumi graafikaosakonna juhatajana. Elnara kaitses Eesti Kunstiakadeemias doktoritööd „Mudel, metafoor, mäng. Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis“ (2016) ja töötab Eesti Kunstimuuseumis graafikaosakonna juhatajana. Tema suuremate projektide hulka kuuluvad näituste „Tõnis Vint ja tema esteetiline universum” (2012) ja „Vello Vinn. Vastupeegeldused“ (2019) kureerimine ning kaasnevate raamatute koostamine.

 

Elnara poolt on kirjutatud ka Holger Looduse näituse ‘‘18 kevadist hetke‘‘ essee.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kunstnikuvestlus: Holger Loodus ja Elnara Taidre

Laupäev 22 aprill, 2023

Holger Loodus ja Elnara Taidre

22. aprillil kell 16.00 toimub Kai kunstikeskuse auditooriumis kunstnikuvestlus Holger Looduse ja kunstiteadlase Elnara Taidre vahel. 

 

Vestlusel tuleb juttu nii Holger Looduse interdistsiplinaarsest taustast kui tema jõudmisest visuaalse kunsti juurde, töötamisest erinevates kunstimeediumites, natuke filmidest ja muidugi näitusest ‘‘18 kevadist hetke‘‘.

 

Kunstnikuvestlusele pääseb näitusepiletiga (10€/6€).

 

Näitus ‘‘18 kevadist hetke‘‘ on avatud 23. aprillini.

 

Näituse kohta saab rohkem infot siit

 

Holger Loodus (1970) on muusik, maali-, multimeedia- ja installatsioonikunstnik, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud. Tema teostele on iseloomulik kummastava, kohati ulmataolise reaalsuse või alternatiivajaloo situatsioonide konstrueerimine. Selleks kasutab ta analüütilisi ja samas poeetilis-filosoofilisi visuaalseid vahendeid, hüperrealistlikest maalidest enda loodud mehhanismide, videote ja ruumilavastusteni. 2018. aastal osales Loodus auhinna Köler Prize nominentide näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kus pälvis publikupreemia. Alates 2010. aastast on ta esinenud isiku- ja grupinäitustel Eestis, Leedus, Soomes ja Saksamaal, viimased isikunäitused toimusid Tartus Kogo galeriis (2021), Turu Kunstimuuseumis (2019) ja Tallinna Kunstihoone galeriis (2017).

Elnara Taidre on kunstiteadlane, -kriitik ja kuraator, kes töötab Eesti Kunstimuuseumi graafikaosakonna juhatajana. Elnara kaitses Eesti Kunstiakadeemias doktoritööd „Mudel, metafoor, mäng. Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis“ (2016) ja töötab Eesti Kunstimuuseumis graafikaosakonna juhatajana. Tema suuremate projektide hulka kuuluvad näituste „Tõnis Vint ja tema esteetiline universum” (2012) ja „Vello Vinn. Vastupeegeldused“ (2019) kureerimine ning kaasnevate raamatute koostamine.

 

Elnara poolt on kirjutatud ka Holger Looduse näituse ‘‘18 kevadist hetke‘‘ essee.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

23.02.2023 — 26.03.2023

Sirja-Liisa Eelma „Peegelduste pealispind“ Tartu Kunstimajas

Sirja Liisa Eelma 1920x1005px-768x402

Tartu Kunstimaja suures saalis Sirja-Liisa Eelma isikunäitus „Peegelduste pealispind“.

Näitusel saab näha kunstniku kõige uuemat, käesoleval ja möödunud aastal valminud maaliloomingut. Teosed lähtuvad maaliseeriast „Must peegel“, mis oli osaliselt eksponeeritud Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu samanimelisel ühisel näitusel 2022. aasta suvel Draakoni galeriis.

Sirja-Liisa Eelma maalid valmivad suurte seeriatena, mille juures on oluline kujundi kordus ja aeglane muutumine. Esmapilgul küll korduv, kuid alati unikaalne kujund tekib maalimise protsessi käigus, kus kunstnik täidab lõuendipindu ruutsentimeeterhaaval just nii laia pintsliga töötades. Käesolevas maaliseeriaski ei kordu ainult n-ö mustrivälju moodustav kujund, vaid ka maalid oma hierarhiavabas kompositsioonis on üksteisega kohati sarnased. Ometi on siingi sarnasus vaid näiline ning nii on maal ja iga kujund sellel teisest erinev, nagu erineb iga hingetõmme ja südamelöök talle eelnevast.

Autor lisab: „Peegelduses oleme kahekesi. Mina ja peegelpilt. Nii olen mina maali loojana ja vaataja näitusesaalis maaliga silmitsi nagu peegliga. Maal on pind, värviga kaetud tükk lõuendit, mis võib, aga ei pea esitama väljakutse kolmandale, sügavuse dimensioonile. Sügavuse illusiooni kõrval veetleb mind mõte pealispinnast. Selles on valmisolekut ja potentsiaali enamaks, ometi ka pretensioonitust ja suuremeelsust olla see, mis ollakse.“

Sirja-Liisa Eelma (s 1973) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) maalikunsti eriala 1996. aastal. Alates 2018. aastast õpib EKA doktorikoolis ja töötab hetkel EKA maaliosakonna külalisdotsendina. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga, aastal 2021. oli tema maaliseeria „Kirjutada oma / sinu nime“ nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale. Tema viimane isikunäitus Tartu Kunstimajas toimus 2017. aastal.

Kunstnik tänab: Kaarel Eelma, Maris Karjatse.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus jääb avatuks 26. märtsini.


Postitas Andres Lõo — Püsilink

Sirja-Liisa Eelma „Peegelduste pealispind“ Tartu Kunstimajas

Neljapäev 23 veebruar, 2023 — Pühapäev 26 märts, 2023

Sirja Liisa Eelma 1920x1005px-768x402

Tartu Kunstimaja suures saalis Sirja-Liisa Eelma isikunäitus „Peegelduste pealispind“.

Näitusel saab näha kunstniku kõige uuemat, käesoleval ja möödunud aastal valminud maaliloomingut. Teosed lähtuvad maaliseeriast „Must peegel“, mis oli osaliselt eksponeeritud Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu samanimelisel ühisel näitusel 2022. aasta suvel Draakoni galeriis.

Sirja-Liisa Eelma maalid valmivad suurte seeriatena, mille juures on oluline kujundi kordus ja aeglane muutumine. Esmapilgul küll korduv, kuid alati unikaalne kujund tekib maalimise protsessi käigus, kus kunstnik täidab lõuendipindu ruutsentimeeterhaaval just nii laia pintsliga töötades. Käesolevas maaliseeriaski ei kordu ainult n-ö mustrivälju moodustav kujund, vaid ka maalid oma hierarhiavabas kompositsioonis on üksteisega kohati sarnased. Ometi on siingi sarnasus vaid näiline ning nii on maal ja iga kujund sellel teisest erinev, nagu erineb iga hingetõmme ja südamelöök talle eelnevast.

Autor lisab: „Peegelduses oleme kahekesi. Mina ja peegelpilt. Nii olen mina maali loojana ja vaataja näitusesaalis maaliga silmitsi nagu peegliga. Maal on pind, värviga kaetud tükk lõuendit, mis võib, aga ei pea esitama väljakutse kolmandale, sügavuse dimensioonile. Sügavuse illusiooni kõrval veetleb mind mõte pealispinnast. Selles on valmisolekut ja potentsiaali enamaks, ometi ka pretensioonitust ja suuremeelsust olla see, mis ollakse.“

Sirja-Liisa Eelma (s 1973) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) maalikunsti eriala 1996. aastal. Alates 2018. aastast õpib EKA doktorikoolis ja töötab hetkel EKA maaliosakonna külalisdotsendina. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga, aastal 2021. oli tema maaliseeria „Kirjutada oma / sinu nime“ nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale. Tema viimane isikunäitus Tartu Kunstimajas toimus 2017. aastal.

Kunstnik tänab: Kaarel Eelma, Maris Karjatse.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus jääb avatuks 26. märtsini.


Postitas Andres Lõo — Püsilink

10.02.2023 — 04.03.2023

Solveig Lill ja Olev Kuma Hobusepea galeriis

plakat_RGB_50%

4. märtsini on Hobusepea galeriis avatud EKA vilistlaste Solveig Lille ja Olev Kuma näitus “Piirideta aed

Aed on piiritletud ökosüsteem, milles loodusvormide kujunemise ja kasvamise ohjad on inimene enda kätte haaranud. Aia loomise ajendiks võib olla nii esteetiline, kogemuslik kui praktiline kaalutlus. Peamiseks aia tunnuseks, ükskõik kui metsiku või hooldatu, on aedniku võim, kontroll seal toimuva üle. Inimene seab aias omad piirid väga mitmel tasandil, otsutades ühteaegu, millised liigid kokku viia, millised hävitada, mille kasvu piirata ja millel vabamalt vohada lasta.

Inimkonna aastatuhandete pikkused kogemused on istutanud meisse sügavale aia arhetüübi. Tunneme selle arhetüübi jõudu, kui meid lummab vapustav vaade, vaimustab õitsev liilia,
või kui viibime aia lõõgastavas rahus.

Aednikena ei saa me muud, kui püüame ikka ja jälle luua seda ürgset aeda, mis eksisteerib meie hinges, kuid ei avaldu kunagi piisavalt välises reaalsuses.
See aed on, nagu Carl Gustav Jung ütleb, meie kollektiivse alateadvuse toode. Ja ülaltoodud definitsiooni järgides on selle toote tingimuseks kontrolli olemasolu. Nii ei eksisteeri ilma inimese kontrollita ei ühtegi aeda, ühtegi kasvandust, ühtegi parki. Aed kõlab kaunilt, aga on planeedi koloniseerimise üks esmaseid tunnuseid. Kas on võimalik sellest kontrollist kuidagi vabaneda? Tegutseda, olla ja unistada ilma omastamata, väljendada end ilma võimu ja piire kehtestamata?

Sellele küsimusele otsivad vastust, kumbki omal moel, maalikunstnikud Solveig Lill ja Olev Kuma. Kuigi Lill ja Kuma töötavad ühe mõiste erinevates sfäärides, otsivad mõlemad olukordi, kus toimub piiri mõiste pidev ümberhindamine, kus miski ei seisa paigal ega ole kunagi päris kindel.

Solveig Lille akvarellid viivad vaataja bioloogilise skaala mikrotasandile, kustpoolt vaadates on kelle iganes kehtestatud piirid nii mõõtmatult kaugel, et vabastavad kogeja tunnetuse nii füüsilistest kui vaimsetest barjääridest. Lill osutab, et piirid lõpevad seal, kus lõpeb meie nägemine, silm või mikroskoop. Edasise otsustab meie kujutlusvõime.

Olev Kuma läheneb piiridega tegelemisele psühholoogilises võtmes. Tema abstraktsed, samas põhjaliku struktuurse ülesehitusega maalid on justkui alateadvuse erinevate kihtide kogumid. Need viitavad meie tajudele, nende teinekord vaevumärgatavatele muutustele, ning võimalusele tajudega kusagil ohutunde piiril manipuleerida. Kollektiivse alateadvuse piiride kompamine on Kuma tööde üks teadlikult manifesteeritud eesmärke.

Kahe kunstniku töödest moodustub kokku tervik, mis annab tundlikule vaatajale võimaluse uurida omaenda sisemist aeda, selle kontrollitust. Ja ehk mõelda selle üle, kuipalju seda harida või kuipalju lasta sel umbrohtu kasvada.

Holger Loodus

Solveig Lill (1994) on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis maalikunsti erialal ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias kaasaegse kunsti õppekaval (2020). Samuti on ta ennast täiendanud vahetusüliõpilasena Berliini Kunstiülikoolis (UdK). Lill kõneleb läbi erinevate visuaalsete meediumite mikromaailmast, rõhutades selle kõige võõrama, ent füüsiliselt lähima looduse kihi võtmerolli kõiges meie tajutasandil toimuvas. Kujutluse vahendusel rakke ja kudesid ellu kutsudes avab Lill teise tee tollele füüsiliselt kättesaamatule skaalale. Lill on osalenud mitmetel näitustel Tallinnas, Tartus, Vilniuses ja Berliinis. Tema eelmine isiknäitus “Mikroobi kalleim mälestus”
leidis aset 2022. aastal Tartu Kunstimajas.
Olev Kuma (1990) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias graafilise disaini ja maali erialad ning täiendanud ennast Läti ja Slovakia kunstiakadeemiates. Kuma praktika keskne huviobjekt on nägemise ja alateadvuse vahelised seosed, teda paeluvad värvi ja ruumi suhted ning inimese arenguloo ja reaalsuse olemuse salajased tahud. Tema “Piirideta aia” raames esitletud looming on mõtteline jätk eelmisel aastal toimunud isiknäitusele “Ülekanne”. Kuma on osalenud näitustel Eestis, Soomes, Austrias ja Inglismaal.
Kunstnikud tänavad: Holger Loodus, Madli Kaljuste, Tambet Muide, Mihkel Raev, Valge Kuup. Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

Solveig Lill ja Olev Kuma Hobusepea galeriis

Reede 10 veebruar, 2023 — Laupäev 04 märts, 2023

plakat_RGB_50%

4. märtsini on Hobusepea galeriis avatud EKA vilistlaste Solveig Lille ja Olev Kuma näitus “Piirideta aed

Aed on piiritletud ökosüsteem, milles loodusvormide kujunemise ja kasvamise ohjad on inimene enda kätte haaranud. Aia loomise ajendiks võib olla nii esteetiline, kogemuslik kui praktiline kaalutlus. Peamiseks aia tunnuseks, ükskõik kui metsiku või hooldatu, on aedniku võim, kontroll seal toimuva üle. Inimene seab aias omad piirid väga mitmel tasandil, otsutades ühteaegu, millised liigid kokku viia, millised hävitada, mille kasvu piirata ja millel vabamalt vohada lasta.

Inimkonna aastatuhandete pikkused kogemused on istutanud meisse sügavale aia arhetüübi. Tunneme selle arhetüübi jõudu, kui meid lummab vapustav vaade, vaimustab õitsev liilia,
või kui viibime aia lõõgastavas rahus.

Aednikena ei saa me muud, kui püüame ikka ja jälle luua seda ürgset aeda, mis eksisteerib meie hinges, kuid ei avaldu kunagi piisavalt välises reaalsuses.
See aed on, nagu Carl Gustav Jung ütleb, meie kollektiivse alateadvuse toode. Ja ülaltoodud definitsiooni järgides on selle toote tingimuseks kontrolli olemasolu. Nii ei eksisteeri ilma inimese kontrollita ei ühtegi aeda, ühtegi kasvandust, ühtegi parki. Aed kõlab kaunilt, aga on planeedi koloniseerimise üks esmaseid tunnuseid. Kas on võimalik sellest kontrollist kuidagi vabaneda? Tegutseda, olla ja unistada ilma omastamata, väljendada end ilma võimu ja piire kehtestamata?

Sellele küsimusele otsivad vastust, kumbki omal moel, maalikunstnikud Solveig Lill ja Olev Kuma. Kuigi Lill ja Kuma töötavad ühe mõiste erinevates sfäärides, otsivad mõlemad olukordi, kus toimub piiri mõiste pidev ümberhindamine, kus miski ei seisa paigal ega ole kunagi päris kindel.

Solveig Lille akvarellid viivad vaataja bioloogilise skaala mikrotasandile, kustpoolt vaadates on kelle iganes kehtestatud piirid nii mõõtmatult kaugel, et vabastavad kogeja tunnetuse nii füüsilistest kui vaimsetest barjääridest. Lill osutab, et piirid lõpevad seal, kus lõpeb meie nägemine, silm või mikroskoop. Edasise otsustab meie kujutlusvõime.

Olev Kuma läheneb piiridega tegelemisele psühholoogilises võtmes. Tema abstraktsed, samas põhjaliku struktuurse ülesehitusega maalid on justkui alateadvuse erinevate kihtide kogumid. Need viitavad meie tajudele, nende teinekord vaevumärgatavatele muutustele, ning võimalusele tajudega kusagil ohutunde piiril manipuleerida. Kollektiivse alateadvuse piiride kompamine on Kuma tööde üks teadlikult manifesteeritud eesmärke.

Kahe kunstniku töödest moodustub kokku tervik, mis annab tundlikule vaatajale võimaluse uurida omaenda sisemist aeda, selle kontrollitust. Ja ehk mõelda selle üle, kuipalju seda harida või kuipalju lasta sel umbrohtu kasvada.

Holger Loodus

Solveig Lill (1994) on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis maalikunsti erialal ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias kaasaegse kunsti õppekaval (2020). Samuti on ta ennast täiendanud vahetusüliõpilasena Berliini Kunstiülikoolis (UdK). Lill kõneleb läbi erinevate visuaalsete meediumite mikromaailmast, rõhutades selle kõige võõrama, ent füüsiliselt lähima looduse kihi võtmerolli kõiges meie tajutasandil toimuvas. Kujutluse vahendusel rakke ja kudesid ellu kutsudes avab Lill teise tee tollele füüsiliselt kättesaamatule skaalale. Lill on osalenud mitmetel näitustel Tallinnas, Tartus, Vilniuses ja Berliinis. Tema eelmine isiknäitus “Mikroobi kalleim mälestus”
leidis aset 2022. aastal Tartu Kunstimajas.
Olev Kuma (1990) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias graafilise disaini ja maali erialad ning täiendanud ennast Läti ja Slovakia kunstiakadeemiates. Kuma praktika keskne huviobjekt on nägemise ja alateadvuse vahelised seosed, teda paeluvad värvi ja ruumi suhted ning inimese arenguloo ja reaalsuse olemuse salajased tahud. Tema “Piirideta aia” raames esitletud looming on mõtteline jätk eelmisel aastal toimunud isiknäitusele “Ülekanne”. Kuma on osalenud näitustel Eestis, Soomes, Austrias ja Inglismaal.
Kunstnikud tänavad: Holger Loodus, Madli Kaljuste, Tambet Muide, Mihkel Raev, Valge Kuup. Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

16.02.2023 — 16.03.2023

Denisa Štefanigová „Teiselpool sinist sealpoolsust“ EKA Galeriis 16.02.–16.03.2023

The Blue Yonder Poster

Teiselpool sinist sealpoolsust

Denisa Štefanigová koos Johanna Ruukholmi ja Marleen Suviga. Kuraator Yilin Ma. 

16.02–16.03.2023
Avamine 16.02, kell 17.00

Kultuuriajaloolane Astrida Neimanis kirjutab raamatus Hüdrofeminism ehk veekoguks muutumisest”, kuidas meie ja teiste vaheline ruum on sama-aegselt nii, kauge kui eelajalooliste vete laotus, kui lähemal meie oma nahast. Štefanigová näitusel “Teiselpool sinist seapoolsust” sulavad inimesed hoovusteks, et siis teiste olevustega jagatud kehas ühes elada. 

Štefanigová praeguste tööde keskmes on voolav liikumine inim- ja mitte-inimsubjektide vahel, kus elusolendid pole teineteisest puutumata ega lahutatud. Nagu kõike hõlmav vesi, mis hoiab meid kehades ringlemise läbi lõpmatult kestvas saamise seisundis, immitsevad Štefanigová teosed “Teiselpool sinist sealpoolsust” endast välja uutele territooriumitele. Spetsiaalselt näituse jaoks loodud teoste kaudu, uurib “Teiselpool sinist sealpoolsust” võimalusi kokkuvoolamiseks ja ühtesulamiseks, tehes seda sarnaselt meie kehade soontes endasse suubuvale veele. 

Kui vaadata Štefanigová teoseid läbi sidususpuntkide, võib märgata nende välja joonistumist ja nende juurdumist – nii heas kui halvas – meie eraelusse. Neimanis on kirjutanud, kuidas: “Hoolimata sellest, et me oleme kõik veest tehtud, teineteisse nõrguvad ja voolavad kehad, paneme me vastu täielikule ühtesulamisele, ainelisele hävingule. Täpsemalt, me lükkame seda edasi kuniks “põrm saab põrmuks ja vesi veeks””. Tõestuse sellele väitele saab leida Štefanigová’ teostes, kus vesi, õhk ja meid siduv miski töötavad kehadevahelise suhtlusvahendina, ühendades vaatajaid ning hõlbustades kehalisusest teadlikuks saamist. Nõnda lähenedes tõusevad nähtavale nii olnud kui olev. Meie kehad hoiavad endas minevikku, kiikudes samaaegselt tuleviku äärel. Oleme keset kestvat endaks saamise seisundit, milles puudub taassünni naiivsus. 

Štefanigová lähenemises, mis esitab väljakutse inimliku ja mitte-inimliku piiridele – kõigele, mis hoiab neid kahte sfääri sotsiaalselt ja keskkondlikult lahus – on midagi kvääri. Nagu selle kohta on kirjutanud bell hooks: “Kväär ei tähista seda, kellega sa seksid. See võib küll olla osa sellest, kuid kväär tähistab seesmise mina vastaseisu ümbritsevaga ning tungi selles luua ja leida koht vestluseks,  edenemiseks ja armastuseks”

Štefanigová praktikas täidab vesi olulist rolli – alustades veest, millest koosneb akrüülvärvi keha, lõpetades vee enda kuivamisjälgedega lõuendil. Štefanigová ühe joone tehnika äratab maalides mingi niiske tõe – peegelduse, mis on lõpmatus liikumises. Asetades maalid teineteise kõrvale, loob Štefanigová laine, mis voogab läbi ruumi. 

Näitusel on eksponeeritud Denisa Štefanigová maalid ja installatsioonid koos Marleen Suvi skulptuuridedga. Näitust saadab piiratud tiraažiga kataloog, mis uurib näitust läbi kunstnik Denisa Štefanigová ja kuraator Yilin Ma dialoogi. Kataloogi on kujundanud Johanna Ruukholm. 

Denisa Štefanigová (s. 1995) on Tšehhi kunstnik, kes töötab peamiselt maali vallas. Ta kaitses hiljuti magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekavas – bakalauresusekraadi Brno tehnikaülikooli vabade kunstide teaduskonnas, olles ennast lisaks täiustanud õpingutel Bilbaos aastal 2021. Štefanigová oli sel aastal üks 15 nominendist ülebaltikumilisele Young Painter Prize-ile. Tema viimasteks näitusepaikadeks on olnud MO muuseum Vilniuses, Hobusepea ja Hoib galeriid. Štefanigová teoseid võib leida nii KogArt-i kui SYNLAB-i kogudest. Sel aastal ootavad teda nii isikunäitused Tallinnas, Prahas kui grupinäitus Ungari kunstniku Asztrid Csatlosega Brnos. 

Marleen Suvi (s.1998) on kaitsenud bakalaureusekraad Eesti Kunstiakadeemia maali erialal ning on hetkel EKA magistrant kaasaegse kunsti õppekaval. Oma praktikas uurib Suvi inimkeha ja -hinge vastastikust põimumist. Parasjagu on tema käsitlevate ideede keskmes endaga kohtumise võimalikkus, vastuse leidmine küsimusele: “kuidas lasta lahti isekusest”, ning mida tähendab enda kujutamine seksuaalsel viisil.
Valdav enamus Suvi loomingust on autoportreed. Haikuloome puhul on kunstnik proovinud mõtestada tühje, teaduvustamatusest pinnale kerkinud, otsekui kellelegi teisele kuuluvaid fraseeringuid. Peamisteks materjalideks, millega kunstnik töötab, on õlivärv, lõuend ja klaas. Tema hiljutistest näitusteks vääriksid välja toomist “Külaline” (Hobusepea galerii, 2022) ning “Et keha ei unustaks” (Vent Space, 2021).

Johanna Ruukholm (s. 1996) on graafiline disainer ja kunstnik, disainistuudio Jojo&me liige. Ruukholmi haardeulatus graafilise disaini vallas on lai, ulatudes veebilehtedest illustratsioonideni ning ta naudib väga lugude jutustamist läbi erksate ja mõistatuslike tegelaste ja maailmate. Peale igapäevase töö arvuti ja joonistusvahenditega, loob Ruukholm keeramilisi skulptuure ja tarbekunsti Nestworkersi brändi alt. Ta on samuti üks Tallinnas toimuvate peoürituste sarja “HoneyCombat” loojaid.

Yilin Ma (s. 1995) on Helsingis baseeruv kuraator ja kirjutaja, kes töötab kirjanduse ja visuaalkultuuri lõikepunktides, fookuspunktiga Ida-Aasia kväär diasporaa narratiividel ja kväär-feministlikel mõistmisviisidel lüürilise ja materjaalse lõikepunktides. Praegusel hetkel on ta omandamas magistrikraadi näituse-uuringutes Helsingi kunstiülikoolis. 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia

Näituse avamisjoogid pakub Punch

Postitas Pire Sova — Püsilink

Denisa Štefanigová „Teiselpool sinist sealpoolsust“ EKA Galeriis 16.02.–16.03.2023

Neljapäev 16 veebruar, 2023 — Neljapäev 16 märts, 2023

The Blue Yonder Poster

Teiselpool sinist sealpoolsust

Denisa Štefanigová koos Johanna Ruukholmi ja Marleen Suviga. Kuraator Yilin Ma. 

16.02–16.03.2023
Avamine 16.02, kell 17.00

Kultuuriajaloolane Astrida Neimanis kirjutab raamatus Hüdrofeminism ehk veekoguks muutumisest”, kuidas meie ja teiste vaheline ruum on sama-aegselt nii, kauge kui eelajalooliste vete laotus, kui lähemal meie oma nahast. Štefanigová näitusel “Teiselpool sinist seapoolsust” sulavad inimesed hoovusteks, et siis teiste olevustega jagatud kehas ühes elada. 

Štefanigová praeguste tööde keskmes on voolav liikumine inim- ja mitte-inimsubjektide vahel, kus elusolendid pole teineteisest puutumata ega lahutatud. Nagu kõike hõlmav vesi, mis hoiab meid kehades ringlemise läbi lõpmatult kestvas saamise seisundis, immitsevad Štefanigová teosed “Teiselpool sinist sealpoolsust” endast välja uutele territooriumitele. Spetsiaalselt näituse jaoks loodud teoste kaudu, uurib “Teiselpool sinist sealpoolsust” võimalusi kokkuvoolamiseks ja ühtesulamiseks, tehes seda sarnaselt meie kehade soontes endasse suubuvale veele. 

Kui vaadata Štefanigová teoseid läbi sidususpuntkide, võib märgata nende välja joonistumist ja nende juurdumist – nii heas kui halvas – meie eraelusse. Neimanis on kirjutanud, kuidas: “Hoolimata sellest, et me oleme kõik veest tehtud, teineteisse nõrguvad ja voolavad kehad, paneme me vastu täielikule ühtesulamisele, ainelisele hävingule. Täpsemalt, me lükkame seda edasi kuniks “põrm saab põrmuks ja vesi veeks””. Tõestuse sellele väitele saab leida Štefanigová’ teostes, kus vesi, õhk ja meid siduv miski töötavad kehadevahelise suhtlusvahendina, ühendades vaatajaid ning hõlbustades kehalisusest teadlikuks saamist. Nõnda lähenedes tõusevad nähtavale nii olnud kui olev. Meie kehad hoiavad endas minevikku, kiikudes samaaegselt tuleviku äärel. Oleme keset kestvat endaks saamise seisundit, milles puudub taassünni naiivsus. 

Štefanigová lähenemises, mis esitab väljakutse inimliku ja mitte-inimliku piiridele – kõigele, mis hoiab neid kahte sfääri sotsiaalselt ja keskkondlikult lahus – on midagi kvääri. Nagu selle kohta on kirjutanud bell hooks: “Kväär ei tähista seda, kellega sa seksid. See võib küll olla osa sellest, kuid kväär tähistab seesmise mina vastaseisu ümbritsevaga ning tungi selles luua ja leida koht vestluseks,  edenemiseks ja armastuseks”

Štefanigová praktikas täidab vesi olulist rolli – alustades veest, millest koosneb akrüülvärvi keha, lõpetades vee enda kuivamisjälgedega lõuendil. Štefanigová ühe joone tehnika äratab maalides mingi niiske tõe – peegelduse, mis on lõpmatus liikumises. Asetades maalid teineteise kõrvale, loob Štefanigová laine, mis voogab läbi ruumi. 

Näitusel on eksponeeritud Denisa Štefanigová maalid ja installatsioonid koos Marleen Suvi skulptuuridedga. Näitust saadab piiratud tiraažiga kataloog, mis uurib näitust läbi kunstnik Denisa Štefanigová ja kuraator Yilin Ma dialoogi. Kataloogi on kujundanud Johanna Ruukholm. 

Denisa Štefanigová (s. 1995) on Tšehhi kunstnik, kes töötab peamiselt maali vallas. Ta kaitses hiljuti magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekavas – bakalauresusekraadi Brno tehnikaülikooli vabade kunstide teaduskonnas, olles ennast lisaks täiustanud õpingutel Bilbaos aastal 2021. Štefanigová oli sel aastal üks 15 nominendist ülebaltikumilisele Young Painter Prize-ile. Tema viimasteks näitusepaikadeks on olnud MO muuseum Vilniuses, Hobusepea ja Hoib galeriid. Štefanigová teoseid võib leida nii KogArt-i kui SYNLAB-i kogudest. Sel aastal ootavad teda nii isikunäitused Tallinnas, Prahas kui grupinäitus Ungari kunstniku Asztrid Csatlosega Brnos. 

Marleen Suvi (s.1998) on kaitsenud bakalaureusekraad Eesti Kunstiakadeemia maali erialal ning on hetkel EKA magistrant kaasaegse kunsti õppekaval. Oma praktikas uurib Suvi inimkeha ja -hinge vastastikust põimumist. Parasjagu on tema käsitlevate ideede keskmes endaga kohtumise võimalikkus, vastuse leidmine küsimusele: “kuidas lasta lahti isekusest”, ning mida tähendab enda kujutamine seksuaalsel viisil.
Valdav enamus Suvi loomingust on autoportreed. Haikuloome puhul on kunstnik proovinud mõtestada tühje, teaduvustamatusest pinnale kerkinud, otsekui kellelegi teisele kuuluvaid fraseeringuid. Peamisteks materjalideks, millega kunstnik töötab, on õlivärv, lõuend ja klaas. Tema hiljutistest näitusteks vääriksid välja toomist “Külaline” (Hobusepea galerii, 2022) ning “Et keha ei unustaks” (Vent Space, 2021).

Johanna Ruukholm (s. 1996) on graafiline disainer ja kunstnik, disainistuudio Jojo&me liige. Ruukholmi haardeulatus graafilise disaini vallas on lai, ulatudes veebilehtedest illustratsioonideni ning ta naudib väga lugude jutustamist läbi erksate ja mõistatuslike tegelaste ja maailmate. Peale igapäevase töö arvuti ja joonistusvahenditega, loob Ruukholm keeramilisi skulptuure ja tarbekunsti Nestworkersi brändi alt. Ta on samuti üks Tallinnas toimuvate peoürituste sarja “HoneyCombat” loojaid.

Yilin Ma (s. 1995) on Helsingis baseeruv kuraator ja kirjutaja, kes töötab kirjanduse ja visuaalkultuuri lõikepunktides, fookuspunktiga Ida-Aasia kväär diasporaa narratiividel ja kväär-feministlikel mõistmisviisidel lüürilise ja materjaalse lõikepunktides. Praegusel hetkel on ta omandamas magistrikraadi näituse-uuringutes Helsingi kunstiülikoolis. 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia

Näituse avamisjoogid pakub Punch

Postitas Pire Sova — Püsilink

22.01.2023 — 23.04.2023

Holger Loodus Kai kunstikeskuses

Holger Loodus Holger Loodus in Kai Art Center

22. jaanuarist kuni 23. aprillini on Kai kunstikeskuses võimalik külastada Holger Looduse isikunäitust „18 kevadist hetke“, mis on mitmekülgse kunstniku uute teoste esmaesitlus. 

 

Maali- ja meediakunsti valdkonnas tegutsev EKA maali õppejõud ja vilistlane Holger Loodus eksponeerib kaht videoinstallatsiooni, millega tutvumine on vormitud terviklikuks ruumikogemuseks. Väljapanek on üles ehitatud spiraalina: vaataja saab seda avastada nagu teokarpi ja leida selle südamest väikese pärli. Vastupidi tänapäeva pidevalt kiirustavale ja hakitud elule püüdleb Loodus aeglustumise poole ning jagab selle kohta ideid ja võtteid ka vaatajaga.

 

Näituse pealkiri, viide nõukogudeaegsele teleseriaalile „Seitseteist kevadist hetke“ (1973, režissöör Tatjana Lioznova) pole juhuslik. Seriaali omapärane visuaalne filosoofia on lähedane selle ajastu „aeglase kino“ pioneeride Andrei Tarkovski ja Ingmar Bergmani loomekreedodele ning kui mitte otseselt sellest kunstipärandist, siis kindlasti tuleks Holger Looduse loomingu juuri otsida sellega seotud ideestikust – veendumusest, et visuaalne kunst on omaette keel, milles võib kõneleda ka kõige keerulisematel teemadel, ja soovist liikuda tegelikkuse aeglasema mõtestamise poole, kus ühes veetilgas võib peituda terve maailm.

Holger Loodus (1970) on muusik, maali-, multimeedia- ja installatsioonikunstnik, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud. Tema teostele on iseloomulik kummastava, kohati ulmataolise reaalsuse või alternatiivajaloo situatsioonide konstrueerimine. Selleks kasutab ta analüütilisi ja samas poeetilis-filosoofilisi visuaalseid vahendeid, hüperrealistlikust maalist enda loodud mehhanismide ja videotest ruumilavastusteni. 2018. aastal osales Loodus auhinna Köler Prize nominentide näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kus pälvis publikupreemia. Alates 2010. aastast on ta esinenud isiku- ja grupinäitustel Eestis, Leedus, Soomes ja Saksamaal, viimased isikunäitused toimusid Tartus Kogo galeriis (2021), Turu Kunstimuuseumis (2019) ja Tallinna Kunstihoone galeriis (2017).

 

Näitus on avatud K—P kell 12.99–18.99
Pilet 10€/6€

 

Näituse toimkond: Karin Laansoo, Kadri Laas-Lepasepp, Kadi-Ell Tähiste, Katrin Tomiste, Kärt Koppel, Maija-Britta Laast 

 

Näituse kujundus: Holger Loodus, Tõnu Narro

Tehniline teostus: Tehniline Direktor – Tõnu Narro, Mihkel Lember + Erik Liiv, Marten Esko

Teksti autor: Elnara Taidre

Graafiline disain: Henri Kutsar

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Vestman Energia, Eesti Rahvakultuuri Keskus, AkzoNobel 

 

Suur tänu: Katrin Enni, Kaie Loodus, Keiu Krikmann, Rein Loodus, Georg Kaasik, Aksel Haagensen, Hilde Methi, Martijn van Nieuwenhuyzen, Raili Keiv, Tanel Paliale, Andres Teiss, Valge Kuup, Põhjala pruulikoda

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Holger Loodus Kai kunstikeskuses

Pühapäev 22 jaanuar, 2023 — Pühapäev 23 aprill, 2023

Holger Loodus Holger Loodus in Kai Art Center

22. jaanuarist kuni 23. aprillini on Kai kunstikeskuses võimalik külastada Holger Looduse isikunäitust „18 kevadist hetke“, mis on mitmekülgse kunstniku uute teoste esmaesitlus. 

 

Maali- ja meediakunsti valdkonnas tegutsev EKA maali õppejõud ja vilistlane Holger Loodus eksponeerib kaht videoinstallatsiooni, millega tutvumine on vormitud terviklikuks ruumikogemuseks. Väljapanek on üles ehitatud spiraalina: vaataja saab seda avastada nagu teokarpi ja leida selle südamest väikese pärli. Vastupidi tänapäeva pidevalt kiirustavale ja hakitud elule püüdleb Loodus aeglustumise poole ning jagab selle kohta ideid ja võtteid ka vaatajaga.

 

Näituse pealkiri, viide nõukogudeaegsele teleseriaalile „Seitseteist kevadist hetke“ (1973, režissöör Tatjana Lioznova) pole juhuslik. Seriaali omapärane visuaalne filosoofia on lähedane selle ajastu „aeglase kino“ pioneeride Andrei Tarkovski ja Ingmar Bergmani loomekreedodele ning kui mitte otseselt sellest kunstipärandist, siis kindlasti tuleks Holger Looduse loomingu juuri otsida sellega seotud ideestikust – veendumusest, et visuaalne kunst on omaette keel, milles võib kõneleda ka kõige keerulisematel teemadel, ja soovist liikuda tegelikkuse aeglasema mõtestamise poole, kus ühes veetilgas võib peituda terve maailm.

Holger Loodus (1970) on muusik, maali-, multimeedia- ja installatsioonikunstnik, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud. Tema teostele on iseloomulik kummastava, kohati ulmataolise reaalsuse või alternatiivajaloo situatsioonide konstrueerimine. Selleks kasutab ta analüütilisi ja samas poeetilis-filosoofilisi visuaalseid vahendeid, hüperrealistlikust maalist enda loodud mehhanismide ja videotest ruumilavastusteni. 2018. aastal osales Loodus auhinna Köler Prize nominentide näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kus pälvis publikupreemia. Alates 2010. aastast on ta esinenud isiku- ja grupinäitustel Eestis, Leedus, Soomes ja Saksamaal, viimased isikunäitused toimusid Tartus Kogo galeriis (2021), Turu Kunstimuuseumis (2019) ja Tallinna Kunstihoone galeriis (2017).

 

Näitus on avatud K—P kell 12.99–18.99
Pilet 10€/6€

 

Näituse toimkond: Karin Laansoo, Kadri Laas-Lepasepp, Kadi-Ell Tähiste, Katrin Tomiste, Kärt Koppel, Maija-Britta Laast 

 

Näituse kujundus: Holger Loodus, Tõnu Narro

Tehniline teostus: Tehniline Direktor – Tõnu Narro, Mihkel Lember + Erik Liiv, Marten Esko

Teksti autor: Elnara Taidre

Graafiline disain: Henri Kutsar

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Vestman Energia, Eesti Rahvakultuuri Keskus, AkzoNobel 

 

Suur tänu: Katrin Enni, Kaie Loodus, Keiu Krikmann, Rein Loodus, Georg Kaasik, Aksel Haagensen, Hilde Methi, Martijn van Nieuwenhuyzen, Raili Keiv, Tanel Paliale, Andres Teiss, Valge Kuup, Põhjala pruulikoda

Postitas Andres Lõo — Püsilink

12.01.2023 — 26.01.2023

Loora Kaubi “Inimene ei näe kunagi unes päikest”

One Never Sees Facebook Banner2

“Inimene ei näe kunagi unes päikest” on Loora Kaubi isikunäitus.

Näitus koosneb kahest ruumiinstallatsioonist, mis ehituvad üles skulptuuridele, maalidele ja videoteosele. Näitus avatakse 12. jaanuaril 2023, kell 19.00 ajaloolise Raja tänava skulptuurihoone galeriis Uus Rada.

Uus Rada galeriis eksponeeritud teoste kogumik käsitleb pidevas vahepealsuses olemise tunnet. Kesksel kohal on igatsus laskuda igavesse unne: viibida häirimatult sellises kehalises seisundis, mida paljud loomad ja putukad füüsiliselt läbivad talveunes. Näitus võrdleb keha ainega, mis võib laguneda, lahustuda, kooruda, end kasvatada ja siis jälle ebavajalikust osast loobuda. “Inimene ei näe kunagi unes päikest” mõtiskleb elu hapruse üle ja küsib, kuidas püüda kinni see tunnetuslik miski, mis ootamatult langeb õlule ning halvab kogu keha.

Näituse avamisel esineb performance’iga etenduskunstnik Elle Viies.

Näitus on kureeritud Eestis resideeruva belglase Laura De Jaeger’i poolt.

Graafilise disaini ja visuaalse identiteedi on loonud Taylor “Tex” Tehan.

Loora Kaubi (1998) on Tallinnas töötav kunstnik. Ta on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas ja täiendanud end Viini Kunstiakadeemia skulptuuriosakonnas. Kaubi praktika keerleb ümber (naise) keha ja sellesse puutuvate ühiskondlike ja sotsiaalsete suhete. Ekseldes päris ja väljamõeldu vahealal, läheneb ta oma töödes elule kui vaatemängule ja keskendub stseeniloomele, mille kaudu etendada intensiivset emotsiooni. Kaubi on pälvinud Eesti Noorte Kaasaegsete Kunstnike Liidu nädalapreemia ja on osalenud näituste ja performance’itega Tallinnas, Narvas, Haapsalus, Valgas, Viinis ning Põlvas.

Uus Rada galerii. Raja 11a, Tallinn
12.01.2023 – 26.01.2023

Lahtiolekuajad: 13.01 – 27.01.2023 iga päev 15:00 – 20:00

Näituse avamine: 12.01 19:00

Laura De Jaeger,
kuraator (suhtlus inglise keeles)
dejaegerlaura@gmail.com
+ 372 5564 8476

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Loora Kaubi “Inimene ei näe kunagi unes päikest”

Neljapäev 12 jaanuar, 2023 — Neljapäev 26 jaanuar, 2023

One Never Sees Facebook Banner2

“Inimene ei näe kunagi unes päikest” on Loora Kaubi isikunäitus.

Näitus koosneb kahest ruumiinstallatsioonist, mis ehituvad üles skulptuuridele, maalidele ja videoteosele. Näitus avatakse 12. jaanuaril 2023, kell 19.00 ajaloolise Raja tänava skulptuurihoone galeriis Uus Rada.

Uus Rada galeriis eksponeeritud teoste kogumik käsitleb pidevas vahepealsuses olemise tunnet. Kesksel kohal on igatsus laskuda igavesse unne: viibida häirimatult sellises kehalises seisundis, mida paljud loomad ja putukad füüsiliselt läbivad talveunes. Näitus võrdleb keha ainega, mis võib laguneda, lahustuda, kooruda, end kasvatada ja siis jälle ebavajalikust osast loobuda. “Inimene ei näe kunagi unes päikest” mõtiskleb elu hapruse üle ja küsib, kuidas püüda kinni see tunnetuslik miski, mis ootamatult langeb õlule ning halvab kogu keha.

Näituse avamisel esineb performance’iga etenduskunstnik Elle Viies.

Näitus on kureeritud Eestis resideeruva belglase Laura De Jaeger’i poolt.

Graafilise disaini ja visuaalse identiteedi on loonud Taylor “Tex” Tehan.

Loora Kaubi (1998) on Tallinnas töötav kunstnik. Ta on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas ja täiendanud end Viini Kunstiakadeemia skulptuuriosakonnas. Kaubi praktika keerleb ümber (naise) keha ja sellesse puutuvate ühiskondlike ja sotsiaalsete suhete. Ekseldes päris ja väljamõeldu vahealal, läheneb ta oma töödes elule kui vaatemängule ja keskendub stseeniloomele, mille kaudu etendada intensiivset emotsiooni. Kaubi on pälvinud Eesti Noorte Kaasaegsete Kunstnike Liidu nädalapreemia ja on osalenud näituste ja performance’itega Tallinnas, Narvas, Haapsalus, Valgas, Viinis ning Põlvas.

Uus Rada galerii. Raja 11a, Tallinn
12.01.2023 – 26.01.2023

Lahtiolekuajad: 13.01 – 27.01.2023 iga päev 15:00 – 20:00

Näituse avamine: 12.01 19:00

Laura De Jaeger,
kuraator (suhtlus inglise keeles)
dejaegerlaura@gmail.com
+ 372 5564 8476

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

17.12.2022

EKA maalitudengite oksjonile tuleb 40 teost Eesti kunsti tulevikutegijatelt

maalioksjon_2019-2
Valerija Oja
Sander Karjus
Sander Karjus
Sander Karjus
Liisa-Lota Jõeleht
Liisa-Lota Jõeleht
Liisa-Lota Jõeleht
Liisa-Lota Jõeleht
Daria Morozova
Daria Morozova
Daria Morozova
Marion Saarik
Marion Saarik
Marion Saarik
Marion Saarik
Maria Hindreko
Maria Hindreko
Valerija Oja
Valerija Oja

EKA maalitudengite oksjon toimub laupäeval, 17. detsembril algusega kell 16.00, ArtDepoo galeriis.

Enampakkumisele läheb 40 valitud teost EKA maalitudengite viimase paari semestri loomingust. Tulu läheb maalitudengite loometöö toetuseks – tule ja soeta tulevikutegijate töid ning aita kaasa nende ambitsioonikate lõputööde ja näituseprojektide teostumisele!

Oksjonitööde näitus ArtDepoo galeriis on tutvumiseks avatud juba 13. detsembrist. Teoste alghinnad algavad 50 eurost ehk tegu on hea võimalusega osta eesti kunsti tulevaste tipptegijate varajast loomingut!

Näitusel osalevad EKA maaliosakonna BA tudengid:
Maria Hindreko
Liisa-Lota Jõeleht
Sander Karjus
Daria Morozova
Rebecca Norman
Valerija Oja
Tea Lemberpuu
Marion Saarik
Elisa Margot Winters

Samuti maaliosakonna vilistlased, praegused EKA kaasaegse kunsti MA tudengid:
Gerda Hansen
Mari Steinberg

Oksjonit korraldab Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond koostöös ArtDepoo galeriiga. Enampakkumist juhatab EKA maaliosakonna õppejõud, kunstnik Mihkel Ilus.

Oksjonitööde näitus ArtDepoo galeriis (Jahu 12, Tallinn) on avatud teisipäevast, 13. detsembrist kuni laupäevani, 17. detsembrini kell 12–18. Sissepääsuks palume helistada uksekella või helistada galeristi telefonile, nr 56486874.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

EKA maalitudengite oksjonile tuleb 40 teost Eesti kunsti tulevikutegijatelt

Laupäev 17 detsember, 2022

maalioksjon_2019-2
Valerija Oja
Sander Karjus
Sander Karjus
Sander Karjus
Liisa-Lota Jõeleht
Liisa-Lota Jõeleht
Liisa-Lota Jõeleht
Liisa-Lota Jõeleht
Daria Morozova
Daria Morozova
Daria Morozova
Marion Saarik
Marion Saarik
Marion Saarik
Marion Saarik
Maria Hindreko
Maria Hindreko
Valerija Oja
Valerija Oja

EKA maalitudengite oksjon toimub laupäeval, 17. detsembril algusega kell 16.00, ArtDepoo galeriis.

Enampakkumisele läheb 40 valitud teost EKA maalitudengite viimase paari semestri loomingust. Tulu läheb maalitudengite loometöö toetuseks – tule ja soeta tulevikutegijate töid ning aita kaasa nende ambitsioonikate lõputööde ja näituseprojektide teostumisele!

Oksjonitööde näitus ArtDepoo galeriis on tutvumiseks avatud juba 13. detsembrist. Teoste alghinnad algavad 50 eurost ehk tegu on hea võimalusega osta eesti kunsti tulevaste tipptegijate varajast loomingut!

Näitusel osalevad EKA maaliosakonna BA tudengid:
Maria Hindreko
Liisa-Lota Jõeleht
Sander Karjus
Daria Morozova
Rebecca Norman
Valerija Oja
Tea Lemberpuu
Marion Saarik
Elisa Margot Winters

Samuti maaliosakonna vilistlased, praegused EKA kaasaegse kunsti MA tudengid:
Gerda Hansen
Mari Steinberg

Oksjonit korraldab Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond koostöös ArtDepoo galeriiga. Enampakkumist juhatab EKA maaliosakonna õppejõud, kunstnik Mihkel Ilus.

Oksjonitööde näitus ArtDepoo galeriis (Jahu 12, Tallinn) on avatud teisipäevast, 13. detsembrist kuni laupäevani, 17. detsembrini kell 12–18. Sissepääsuks palume helistada uksekella või helistada galeristi telefonile, nr 56486874.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

01.12.2022 — 22.12.2022

Liisa Kruusmägi Vaal galeriis

Liisa Kruusmägi Vaalas

Neljapäeval, 1. detsembril, kell 18.00, avab EKA maali vilistlane Liisa Kruusmägi oma isiknäituse „Binoklitega peajalgsed“ Vaal galeriis.

Näituse helikujundus: Taavi Tulev

Graafiline disain: Helmi Arrak

Liisa Kruusmägi (s 1988 Tallinnas) on Eesti maalikunstnik ning illustraator. Tema käekiri on äratuntavalt eluline, lõbus ja värviline. Tema isiknäitused on toimunud lisaks Eestile ka Portugalis, Rootsis, Kanadas, Jaapanis, USAs, Leedus, Lätis, Saksamaal ning Brasiilias. Ta on osalenud grupinäitustel Londonis, Berliinis, Slovakkias, Itaalias, Soomes, Lõuna-Koreas ja Venemaal. Tema teoseid võib kohata ka tänavapildis: suured seinamaalid on Paide pritsumaja põhjaküljel ning Tallinnas Topsi baari sissepääsu kohal.

Kruusmägi õppis Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse astmes maali ja lõpetas joonistamise magistrantuuri 2013. aastal. Kruusmägi on täiendanud ennast Rhode Island Schools of Design’is ja osalenud residentuuriprogrammides Vancouveris James Black gallery’s, AIRY’s ja Yosugas Jaapanis, Kitokia Grafika risotrüki stuudios Leedus, Mark Rothko keskuses Daugavpilsis ja São João residentuuris Brasiilias.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Näituse raames toimub joonistamise õhtu Liisa Kruusmägiga 6. detsembril, kell 18.00.

Üritusele võiksite kaasa võtta oma joonistusvahendid, kuid soovi korral on mõned pliiatsid ja paberid olemas ka galerii poolt.

Näitus on avatud T–R 12–18, L 12–16 kuni 22. detsembrini.

Alates 28. detsembrist saab näitust jätkuvalt vaadata, kuid ainult eelneval kokkuleppel.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Liisa Kruusmägi Vaal galeriis

Neljapäev 01 detsember, 2022 — Neljapäev 22 detsember, 2022

Liisa Kruusmägi Vaalas

Neljapäeval, 1. detsembril, kell 18.00, avab EKA maali vilistlane Liisa Kruusmägi oma isiknäituse „Binoklitega peajalgsed“ Vaal galeriis.

Näituse helikujundus: Taavi Tulev

Graafiline disain: Helmi Arrak

Liisa Kruusmägi (s 1988 Tallinnas) on Eesti maalikunstnik ning illustraator. Tema käekiri on äratuntavalt eluline, lõbus ja värviline. Tema isiknäitused on toimunud lisaks Eestile ka Portugalis, Rootsis, Kanadas, Jaapanis, USAs, Leedus, Lätis, Saksamaal ning Brasiilias. Ta on osalenud grupinäitustel Londonis, Berliinis, Slovakkias, Itaalias, Soomes, Lõuna-Koreas ja Venemaal. Tema teoseid võib kohata ka tänavapildis: suured seinamaalid on Paide pritsumaja põhjaküljel ning Tallinnas Topsi baari sissepääsu kohal.

Kruusmägi õppis Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse astmes maali ja lõpetas joonistamise magistrantuuri 2013. aastal. Kruusmägi on täiendanud ennast Rhode Island Schools of Design’is ja osalenud residentuuriprogrammides Vancouveris James Black gallery’s, AIRY’s ja Yosugas Jaapanis, Kitokia Grafika risotrüki stuudios Leedus, Mark Rothko keskuses Daugavpilsis ja São João residentuuris Brasiilias.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Näituse raames toimub joonistamise õhtu Liisa Kruusmägiga 6. detsembril, kell 18.00.

Üritusele võiksite kaasa võtta oma joonistusvahendid, kuid soovi korral on mõned pliiatsid ja paberid olemas ka galerii poolt.

Näitus on avatud T–R 12–18, L 12–16 kuni 22. detsembrini.

Alates 28. detsembrist saab näitust jätkuvalt vaadata, kuid ainult eelneval kokkuleppel.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

01.12.2022 — 22.12.2022

Hindamismaraton EKA Galeriis 01.–22.12.2022

hindamismaraton-ajatu-2-pdf

Avatud kell 15—18

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

1.12. Joonistamine, juhendajad Matti Pärk, Maiu Rõõmus

2.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev

3.—4.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere

5.12. Joonistamine, juhendajad Tõnis Saadoja

6.12. Joonistamine, juhendaja Britta Benno

7.12. Fotograafia, juhendajad Annika Haas, Kadri Otsiver

8.12. Fotograafia, juhendaja Taavi Piibemann

9.12. Fotograafia, juhendaja Kalle Veesaar

12.12. Graafika, juhendajad Liina Siib, Eve Kask, Maria Erikson, Len Murusalu, Martinus Daane Klemet, Viktor Gurov

13.12. Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Aarne Mesikäpp, Maria Izabella Lehtsaar

14.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mart Vainre

15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Maripuu, Jaan Toomik

16.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre

17.12. Skulptuur ja installatsioon, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld

19.—22.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Jaan Toomik, Liina Siib, Taavi Talve, John Grzinich, Reimo Võsa-Tangsoo, Marge Monko, Taavi Piibemann, Eve Kask, Maria Erikson, Kristi Kongi, Sirja-Liisa Eelma

Postitas Pire Sova — Püsilink

Hindamismaraton EKA Galeriis 01.–22.12.2022

Neljapäev 01 detsember, 2022 — Neljapäev 22 detsember, 2022

hindamismaraton-ajatu-2-pdf

Avatud kell 15—18

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

1.12. Joonistamine, juhendajad Matti Pärk, Maiu Rõõmus

2.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev

3.—4.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere

5.12. Joonistamine, juhendajad Tõnis Saadoja

6.12. Joonistamine, juhendaja Britta Benno

7.12. Fotograafia, juhendajad Annika Haas, Kadri Otsiver

8.12. Fotograafia, juhendaja Taavi Piibemann

9.12. Fotograafia, juhendaja Kalle Veesaar

12.12. Graafika, juhendajad Liina Siib, Eve Kask, Maria Erikson, Len Murusalu, Martinus Daane Klemet, Viktor Gurov

13.12. Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Aarne Mesikäpp, Maria Izabella Lehtsaar

14.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mart Vainre

15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Maripuu, Jaan Toomik

16.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre

17.12. Skulptuur ja installatsioon, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld

19.—22.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Jaan Toomik, Liina Siib, Taavi Talve, John Grzinich, Reimo Võsa-Tangsoo, Marge Monko, Taavi Piibemann, Eve Kask, Maria Erikson, Kristi Kongi, Sirja-Liisa Eelma

Postitas Pire Sova — Püsilink