Lahkus eesti kujutava kunsti suurkuju. PEETER MUDIST 19.04.1942 – 6.12.2013

Peeter Mudist sündis 19. aprillil 1942 Tallinnas. Aastatel 1963-67 õppis ta Eesti Kunstiakadeemias (tollal: Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis), seejärel töötas erinevates ametites – muuhulgas aastatel 1971–1979 kunstikombinaadis ARS kunstnikuna ning 1979–1981 Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõuna. Alates 1981. aastast tegutses Mudist vabakutselise kunstnikuna. Näitustel osales ta alates 1968. aastast, Eesti Kunstnike Liidu liikmeks astus 1972. aastal.

Maalija, skulptori ja graafikuna tuntud kunstnikku on pärjatud Kristjan Raua (1989) ja Konrad Mäe nimelise (1991) kunstipreemiaga ning Balti Assamblee kunstiauhinnaga (1995). Peeter Mudist oli Eesti Kunstnike Liidu auliige ning Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler. Tema töid leidub nii Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kollektsioonides kui arvukates erakogudes.

Kirjutajana on Mudist väljendanud end eleegilises ja tavaarusaamu eiravas sõnaloomingus, autori poolt žanriliselt „karjeks“ tituleeritud raamatus „Avaldatud Mudist. Ratsukäik“ (Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia esseistika alal 2002); tähendusrikkad on ka tema kunstnikualbumi „Illustreeritud Mudist ehk Tobias“ (2004) saatetekstid.

Peeter Mudisti teosed on mõtlemapanevad, tema looming kantud enesekaemuslikust mõtlemistungist ja kujuteldavatest vestlustest kõiksuse ja kaasinimestega, mängulistest vihjetest ja tõlgendusvõimalustest. Inimeseks olemine, maailmas olemine on üks tema loomingu peateemasid. Seejuures ei takerdu looja siin ühiskondlike asjaolude märksõnalisse pealispinda, vaid süveneb otse inimeste murede ja rõõmude, elus olemise traagika ja lüürika, loogika ja absurdi maailma. Kunstniku kaasaelamisvõime ja leebelt inimlik iroonia ühes ainukordse kunstilise käekirjaga on kujundanud tema töödes erilise atmosfääri, erilise mudistiliku maailma.

„Kunstnikku ei huvita inimeste ühiskondlikud pagunid ega võimu aspekt. See on Mudisti maalide mikropoliitilika – kaitsta inimese sõltuvustest ja kontrollist vaba vaimu,“ on nentinud kunstiteadlane Heie Treier.  “Jääb kunstniku saladuseks, kuidas ta saavutab oma piltide erilise intensiivsuse. Mudisti maalilaadi iseloomustavad mitme õhukese värvikihi läbikumavad pinnad, helendused, mis loovad reaalse ruumiaistingu. Tema tööd kiirgavad valgust, on see siis lume või taeva helendus või ergav tühjus…” on kirjutanud kunstiteadlane Reeli Kõiv Mudisti maale iseloomustades.

Mudisti loomingut ei ole kerge analüüsida, ammugi lahti seletada – kindel on see, et ilma tema teoste ja isikuta ei oleks viimaste aastakümnete eesti kunstipilt see, mis ta on. Mudistile omane isikupärane vaimsus, tema unenäoliste pildimaailmade trotslik vastandumine argielule toimis vaikse vastupanu majakana juba sügaval nõukogude ajal.  Vajadus meile meelde tuletada, et inimene ei ole vaid sotsiaalne kapital või statistiline ühik ega ka mitte tarbimistungidest painatud keha, ei ole kadunud ka tänasel päeval…

„Asjad sünnivad pildi peal“, on kunstnik ise öelnud. „Tuleb lepitada ennast selle maailmaga ja katsuda siis tema jaoks midagi teha.“

Peeter Mudisti viimased eluaastad möödusid Tartus. Oluliseks paigaks eluteel kujunes ka Saaremaa, kus Leisi vallas asuvas maakodus veetis kunstnik oma viimased suved. Pikki aastaid võitles kunstnik Parkinsoni tõvega, jäädes rasket haigust trotsides alati loovaks ning tuues publiku ette oma värskeid töid. Esindusliku läbilõike kunstniku loometeest andsid 2012. aastal tema 70. sünnipäeva puhul toimunud näitused “Hommage Peeter Mudisti loomingule” Vaal galeriis, “Saatuse kiuste ehk ära siit” Pärnu Uue Kunsti Muuseumis ning väljapanek Türi Kultuurikeskuses. Käesoleva aasta lõpuni onTallinna Kunstigümnaasiumi galeriis võimalik vaadata Mudisti teoseid pealkirja all “Õhtune paadimees”.

Jumalateenistus Peeter Mudisti ärasaatmiseks toimub Tallinnas Jaani kirikus neljapäeval, 12. detsembril kell 11 (uksed avatakse kell 10), millele järgneb muldasängitamine Rahumäe kalmistul.Avaldame kaastunnet kõigile Peeter Mudisti lähedastele.

  

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Maalikunstnike Liit

Eesti Kunstimuuseum

Tartu Kunstimuuseum

Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium

Eesti Kunstiakadeemia

Tallinna Ülikooli Kunstide Instituut