AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Maal
17.04.2019
Maaliosakonna tudengitööde oksjon Wabaduses
Maal
Kohvikus Wabadus saab näha EKA maaliosakonna tudengitööde näitust. Kell 19 algab ka maalide oksjon, mille kogutulu läheb osalevate maalitudengite augustis toimuva Veneetsia Biennaali vaatluspraktika toetuseks!
Näitusel osalevad EKA maaliosakonna tudengid:
Laura Talvet, Joel Jõevee, Olev Kuma, Janne Lias, Jelizaveta Šalova, Kati Müüripeal, Brenda Purtsak, Karola Kaugema, Georg Kaasik, Eero Alev, Loora Kaubi, Marleen Suvi, Lisette Lepik, Ekke Peeter Sauter, Egert Tischler, Liisa- Aleksandra Volmer, Aivi Raja.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Maaliosakonna tudengitööde oksjon Wabaduses
Kolmapäev 17 aprill, 2019
Maal
Kohvikus Wabadus saab näha EKA maaliosakonna tudengitööde näitust. Kell 19 algab ka maalide oksjon, mille kogutulu läheb osalevate maalitudengite augustis toimuva Veneetsia Biennaali vaatluspraktika toetuseks!
Näitusel osalevad EKA maaliosakonna tudengid:
Laura Talvet, Joel Jõevee, Olev Kuma, Janne Lias, Jelizaveta Šalova, Kati Müüripeal, Brenda Purtsak, Karola Kaugema, Georg Kaasik, Eero Alev, Loora Kaubi, Marleen Suvi, Lisette Lepik, Ekke Peeter Sauter, Egert Tischler, Liisa- Aleksandra Volmer, Aivi Raja.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
12.04.2019 — 19.04.2019
Grupinäitus LASNAMÄE? Vent Space projektiruumis
Fotograafia
Reedel, 12. aprillil 2019 kell 19 avatakse
Vent Space projektiruumis grupinäitus “Lasnamäe?”. Näitus jääb avatuks kuni 17. aprillini.
Osalevad kunstnikud: Anna Kaarma, Lee Kelomees, Tõnis Laurson, Tiiu Lausmaa, Janne Lias, Riin Maide, Vassa Ponomarjova
Mõeldes Lasnamäest, meenuvad esmalt paneelmajade read ning nende vahele pikitud tühermaa. Isikupäratut, puhtalt utilitaarset ruumi kehastava linnaosana on see meile kui endises Nõukogude Liidus või peagi pärast selle lagunemist sündinud noortele inimestele endiselt oluline ja intrigeeriv keskkond. Lasnamäe impersonaalsus jätab hingamisruumi, luues tühjust, millesse oli võimalik kirjutada oma lugu. See on meie mõtteline mänguväljak päris mänguväljakute ja aknaridade vahel, kus mälestused ja neist kerkinud emotsioonid keerduvad võõra ümber ja temast saab tuttav.
Näitus ei pretendeeri olema ülevaade ega laiaulatuslik uurimus antud teemal – valitud on näited EKA vabade kunstide osakonna tudengite poolt viimaste aastate jooksul valminud töödest. Enamiku teoste juures on määravaks teguriks juhuslikkus: autori algseks ülesandeks ei olnud kujutada Lasnamäed, need tööd on tekkinud kõrvalsaadusena teisi ideid teostades.
Näitus on avatud 13.-17. aprill
kell 12-18.
Anna Kaarma (1992) omandas bakalaureusekraadi EKA graafilise
disaini erialal (2015) ning on sel kevadel lõpetamas magistrantuuri fotograafia / kaasaegse kunsti erialal. Paralleelselt on valmimas teine isikunäitus vaatlusega Lasnamäe piirkonna arhitektuursest esteetikast ning ideoloogilisest taustsüsteemist, millele ta omistab oma vaatenurga läbi inimliku perspektiivi ja unenäolise ruumikogemuse. Ühtlasi püüab ta seljatada linnaosa anonüümset kuvandit ning jõuda selle algupärani. Eluaegne Lasnamäe elanik.
Lee Kelomees (1995) on Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusekraadiga fotograaf ning Lasnamäel elanud varajasest lapsepõlvest. Lee seniste teoste inspiratsiooniks on olnud tema lapsepõlvekodu 11. korruse aknast avanev industriaalromantika, mida võib fotograafi seniste tööde valguses pidada tema emotsionaalseks pelgupaigaks ja kandvaks jõuks.
Tõnis Laurson (1996) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Lasnamäel on ta elanud viimased kaks aastat, kuid ei ole seal sündinud ega üles kasvanud, nii et oleks liig öelda, et ta on Lasnamäelt pärit. Siiski, elades süva-Lasnamäel, on selle linnaosa eripära avaldanud nii mitmeski mõttes mõju tema loomingule.
Tiiu Lausmaa (1989) lõpetas 2018. aastal EKA maalikunsti osakonna bakalaureuse-
kraadiga. Lasnamäele kolides oli kaheaastane ja tema jaoks oli tegu esimese koduga. Ta arvab, et see oli hea koht, kus üles kasvada: see polnud liiga klanitud ja turvaline, pigem oli võimalik näha reaalset elu. Oli laste jaoks mõeldud mänguplatse, aga veelgi huvitavamaid metsatukkasid ja tühermaid, kus sai luua oma maailma.
Janne Lias (1981) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Ta oli kümneaastane, kui perega Mustamäe ühikatoast Lasnamäe kõigi mugavustega 3-toalisesse korterisse kolis. Samal ajal, kui ta püüdis Lasnamäel koduneda, laulis raadios Ivo Linna: “Peatage Lasnamäe!” Janne kolis Lasnamäelt ära juba 2000ndate aastate alguses, aga piinlikkus vales kohas elamise pärast on jäänud.
Riin Maide (1997) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Riin on paneelmajas elanud küll, aga Keilas, kus nii kõrgeid maju, et neisse lifti oleks vaja, oligi täpselt kolm. Kõik need Lasna ja muud mäed tunduvad utoopilised selle poolest, et kõik majad seal on tõesti inimesi täis.
Vassa Ponomarjova (1984) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Vassa elas Lasnamäel 2 aastat, praegu elab Õismäel. Ta peab Lasnamäed muust Tallinnast eraldatud piirkonnaks, linnaks linna sees, kus on valdav ülejäänud Tallinnast pisut teistsugune mentaliteet.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Grupinäitus LASNAMÄE? Vent Space projektiruumis
Reede 12 aprill, 2019 — Reede 19 aprill, 2019
Fotograafia
Reedel, 12. aprillil 2019 kell 19 avatakse
Vent Space projektiruumis grupinäitus “Lasnamäe?”. Näitus jääb avatuks kuni 17. aprillini.
Osalevad kunstnikud: Anna Kaarma, Lee Kelomees, Tõnis Laurson, Tiiu Lausmaa, Janne Lias, Riin Maide, Vassa Ponomarjova
Mõeldes Lasnamäest, meenuvad esmalt paneelmajade read ning nende vahele pikitud tühermaa. Isikupäratut, puhtalt utilitaarset ruumi kehastava linnaosana on see meile kui endises Nõukogude Liidus või peagi pärast selle lagunemist sündinud noortele inimestele endiselt oluline ja intrigeeriv keskkond. Lasnamäe impersonaalsus jätab hingamisruumi, luues tühjust, millesse oli võimalik kirjutada oma lugu. See on meie mõtteline mänguväljak päris mänguväljakute ja aknaridade vahel, kus mälestused ja neist kerkinud emotsioonid keerduvad võõra ümber ja temast saab tuttav.
Näitus ei pretendeeri olema ülevaade ega laiaulatuslik uurimus antud teemal – valitud on näited EKA vabade kunstide osakonna tudengite poolt viimaste aastate jooksul valminud töödest. Enamiku teoste juures on määravaks teguriks juhuslikkus: autori algseks ülesandeks ei olnud kujutada Lasnamäed, need tööd on tekkinud kõrvalsaadusena teisi ideid teostades.
Näitus on avatud 13.-17. aprill
kell 12-18.
Anna Kaarma (1992) omandas bakalaureusekraadi EKA graafilise
disaini erialal (2015) ning on sel kevadel lõpetamas magistrantuuri fotograafia / kaasaegse kunsti erialal. Paralleelselt on valmimas teine isikunäitus vaatlusega Lasnamäe piirkonna arhitektuursest esteetikast ning ideoloogilisest taustsüsteemist, millele ta omistab oma vaatenurga läbi inimliku perspektiivi ja unenäolise ruumikogemuse. Ühtlasi püüab ta seljatada linnaosa anonüümset kuvandit ning jõuda selle algupärani. Eluaegne Lasnamäe elanik.
Lee Kelomees (1995) on Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusekraadiga fotograaf ning Lasnamäel elanud varajasest lapsepõlvest. Lee seniste teoste inspiratsiooniks on olnud tema lapsepõlvekodu 11. korruse aknast avanev industriaalromantika, mida võib fotograafi seniste tööde valguses pidada tema emotsionaalseks pelgupaigaks ja kandvaks jõuks.
Tõnis Laurson (1996) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Lasnamäel on ta elanud viimased kaks aastat, kuid ei ole seal sündinud ega üles kasvanud, nii et oleks liig öelda, et ta on Lasnamäelt pärit. Siiski, elades süva-Lasnamäel, on selle linnaosa eripära avaldanud nii mitmeski mõttes mõju tema loomingule.
Tiiu Lausmaa (1989) lõpetas 2018. aastal EKA maalikunsti osakonna bakalaureuse-
kraadiga. Lasnamäele kolides oli kaheaastane ja tema jaoks oli tegu esimese koduga. Ta arvab, et see oli hea koht, kus üles kasvada: see polnud liiga klanitud ja turvaline, pigem oli võimalik näha reaalset elu. Oli laste jaoks mõeldud mänguplatse, aga veelgi huvitavamaid metsatukkasid ja tühermaid, kus sai luua oma maailma.
Janne Lias (1981) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Ta oli kümneaastane, kui perega Mustamäe ühikatoast Lasnamäe kõigi mugavustega 3-toalisesse korterisse kolis. Samal ajal, kui ta püüdis Lasnamäel koduneda, laulis raadios Ivo Linna: “Peatage Lasnamäe!” Janne kolis Lasnamäelt ära juba 2000ndate aastate alguses, aga piinlikkus vales kohas elamise pärast on jäänud.
Riin Maide (1997) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Riin on paneelmajas elanud küll, aga Keilas, kus nii kõrgeid maju, et neisse lifti oleks vaja, oligi täpselt kolm. Kõik need Lasna ja muud mäed tunduvad utoopilised selle poolest, et kõik majad seal on tõesti inimesi täis.
Vassa Ponomarjova (1984) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Vassa elas Lasnamäel 2 aastat, praegu elab Õismäel. Ta peab Lasnamäed muust Tallinnast eraldatud piirkonnaks, linnaks linna sees, kus on valdav ülejäänud Tallinnast pisut teistsugune mentaliteet.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
12.02.2019 — 24.03.2019
Moskvas avatakse Jaan Toomiku isiknäitus “My End is My Beginning. And My Beginning is My End”
Maal
EKA maali õppetooli professor Jaan Toomik avab Moskva Moodsa Kunsti Muuseumis MMOMA isikunäituse ‘My End is My Beginning. And My Beginning is My End’.
Moskva kuraatori ja kriitiku Viktor Misiano kureeritud näitusel saab näha nii Toomiku varasemat loomingut kui ka uusi teoseid. Viiel näitusepinnal tegutsev Moskva Moodsa Kunsti Muuseum avati 1999. aastal esimese riikliku ainult 20. ja 21. sajandi kunstile keskendunud muuseumina Venemaal ja lisaks Vene kunsti tutvustamisele on muuseumil silmapaistev rahvusvaheline programm.
Lisainfo: mmoma.ru
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Moskvas avatakse Jaan Toomiku isiknäitus “My End is My Beginning. And My Beginning is My End”
Teisipäev 12 veebruar, 2019 — Pühapäev 24 märts, 2019
Maal
EKA maali õppetooli professor Jaan Toomik avab Moskva Moodsa Kunsti Muuseumis MMOMA isikunäituse ‘My End is My Beginning. And My Beginning is My End’.
Moskva kuraatori ja kriitiku Viktor Misiano kureeritud näitusel saab näha nii Toomiku varasemat loomingut kui ka uusi teoseid. Viiel näitusepinnal tegutsev Moskva Moodsa Kunsti Muuseum avati 1999. aastal esimese riikliku ainult 20. ja 21. sajandi kunstile keskendunud muuseumina Venemaal ja lisaks Vene kunsti tutvustamisele on muuseumil silmapaistev rahvusvaheline programm.
Lisainfo: mmoma.ru
Postitas Mart Vainre — Püsilink
07.02.2019 — 05.05.2019
Maali õppetooli meister-assistent Holger Loodus Joensuus
Maal
Joensuu kunstimuuseumis Onni saab näha Alice Kase, Neeme Külma, Jass Kaselaane ja Holger Looduse näitust ‘Neljal käel’. Tallinna Kunstihoone ja Joensuu kunstimuuseum Onni koostöös korraldatud näituse produtsendiks on Tallinna Kunstihoone ja kuraator on Tamara Luuk.
Väikest osa Joensuu näitusele esitatud töödest sai näha äsjalõppenud Helsingi Taidehalli näitusel ‘Alice, Neeme ja Jass’, kuid tervikuna on väljapanek kohandatud Onni muuseumikeskkonnale ja sisaldab ka uusi, selle jaoks spetsiaalselt loodud teoseid.
Lisainfo: museot.fi
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Maali õppetooli meister-assistent Holger Loodus Joensuus
Neljapäev 07 veebruar, 2019 — Pühapäev 05 mai, 2019
Maal
Joensuu kunstimuuseumis Onni saab näha Alice Kase, Neeme Külma, Jass Kaselaane ja Holger Looduse näitust ‘Neljal käel’. Tallinna Kunstihoone ja Joensuu kunstimuuseum Onni koostöös korraldatud näituse produtsendiks on Tallinna Kunstihoone ja kuraator on Tamara Luuk.
Väikest osa Joensuu näitusele esitatud töödest sai näha äsjalõppenud Helsingi Taidehalli näitusel ‘Alice, Neeme ja Jass’, kuid tervikuna on väljapanek kohandatud Onni muuseumikeskkonnale ja sisaldab ka uusi, selle jaoks spetsiaalselt loodud teoseid.
Lisainfo: museot.fi
Postitas Mart Vainre — Püsilink
21.11.2018 — 31.01.2018
Mihkel Ilusa näitus “Puu süü” Paide Muusika- ja Teatrimajas
Maal
21. novembril kell 18.00 avatakse Paide Muusika- ja Teatrimajas Mihkel Ilusa EV100 kunstiprogrammi kuuluv näitus „Puu süü“. Näitus jääb avatuks kuni 31.01.2019.
Paidest pärit Eesti kunstniku Mihkel Ilusa isikunäitus Paide Muusika- ja Teatrimajas tegeleb sügavuti Eesti metsade seisundiga. „Metsa võib julgelt pidada üheks olulisemaks eestlaste olemasolu garandiks ja identiteedi vormijaks. Parafraseerides Valdur Mikitat tema teoses „Lingvistiline mets“, on mets ja sood puhverdanud siinseid kultuurimuutusi, need on päästnud vallutusretkede, taudide ja laus-ristiusustamise eest, tänu metsale säilis metsik, animistlik mõttelaad,“ sõnas kunstnik Mihkel Ilus.
Kunstnik kujutab väljapanekul puutüvede pikilõikeid, mis on saavutatud vana käsitöötehnika aaderdusega. Kunstnik kasutab aaderduskamme, mille ta ise linoollõikes käsitööna valmistab. Isetehtud aaderduskammid võimaldavad valida sobiva puusüü mustri, luua näilisi oksakohti ja muid iseärasusi ning määrata kammi laiusega jäljendatava tüve jämedus, mis on teose kontseptuaalsest vaatenurgast oluline ja kõnekas, viidates metsade puutumatusele, raieküpsuse astmele ning muudele metsa ajaarvamist ja ruumi korraldamist puudutavatele küsimustele.
„Kui tavapäraselt kasutatakse aaderdustehnikat materjali vääristamiseks, siis neis teostes kõnetab tehnika kasutamine kriitiliselt Eesti metsade tuleviku küsimust ning mõtestab maalimeediumit kaasajas Kui tavapäraselt anti kuuse- ja männipuust pinnale või esemele aaderdusega mõne hinnalisema puu, näiteks tamme või saare süüjoonis, siis autor imiteerib isetehtud aaderduskammidega justnimelt kuusele ja männile omast süüd. Mänd on Eestis enimlevinud puu, kuusikute raievanuse langetamine on aga üks enim poleemikat tekitav küsimus tänases Eesti metsateemalises arutelus. Mänd ja kuusk on huvitava süüjoonisega ning nende imiteerimine isetehtavate aaderduskammidega on teostatav,“ lisas Ilus.
EV100 programmi kuuluv näitus „Puu süü“ avatakse Paide Muusika- ja Teatrimajas (Pärnu 18, Paide, 72712 Järva maakond) 21.novembril kell 18.00.
Näituse avamisele järgneb Paide Teatri avamine esietendusega „Kaitseala“ algusega kell 19.00.
2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee.
Rohkem infot:
Mihkel Ilus, kunstnik, telefon 55685925, e-mail mihkel@mihkelilus.com
Ülle Müller, Paide Kultuurikeskuse direktor, telefon 5152775, e-mail ylle.myller@pamt.ee
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Mihkel Ilusa näitus “Puu süü” Paide Muusika- ja Teatrimajas
Kolmapäev 21 november, 2018 — Kolmapäev 31 jaanuar, 2018
Maal
21. novembril kell 18.00 avatakse Paide Muusika- ja Teatrimajas Mihkel Ilusa EV100 kunstiprogrammi kuuluv näitus „Puu süü“. Näitus jääb avatuks kuni 31.01.2019.
Paidest pärit Eesti kunstniku Mihkel Ilusa isikunäitus Paide Muusika- ja Teatrimajas tegeleb sügavuti Eesti metsade seisundiga. „Metsa võib julgelt pidada üheks olulisemaks eestlaste olemasolu garandiks ja identiteedi vormijaks. Parafraseerides Valdur Mikitat tema teoses „Lingvistiline mets“, on mets ja sood puhverdanud siinseid kultuurimuutusi, need on päästnud vallutusretkede, taudide ja laus-ristiusustamise eest, tänu metsale säilis metsik, animistlik mõttelaad,“ sõnas kunstnik Mihkel Ilus.
Kunstnik kujutab väljapanekul puutüvede pikilõikeid, mis on saavutatud vana käsitöötehnika aaderdusega. Kunstnik kasutab aaderduskamme, mille ta ise linoollõikes käsitööna valmistab. Isetehtud aaderduskammid võimaldavad valida sobiva puusüü mustri, luua näilisi oksakohti ja muid iseärasusi ning määrata kammi laiusega jäljendatava tüve jämedus, mis on teose kontseptuaalsest vaatenurgast oluline ja kõnekas, viidates metsade puutumatusele, raieküpsuse astmele ning muudele metsa ajaarvamist ja ruumi korraldamist puudutavatele küsimustele.
„Kui tavapäraselt kasutatakse aaderdustehnikat materjali vääristamiseks, siis neis teostes kõnetab tehnika kasutamine kriitiliselt Eesti metsade tuleviku küsimust ning mõtestab maalimeediumit kaasajas Kui tavapäraselt anti kuuse- ja männipuust pinnale või esemele aaderdusega mõne hinnalisema puu, näiteks tamme või saare süüjoonis, siis autor imiteerib isetehtud aaderduskammidega justnimelt kuusele ja männile omast süüd. Mänd on Eestis enimlevinud puu, kuusikute raievanuse langetamine on aga üks enim poleemikat tekitav küsimus tänases Eesti metsateemalises arutelus. Mänd ja kuusk on huvitava süüjoonisega ning nende imiteerimine isetehtavate aaderduskammidega on teostatav,“ lisas Ilus.
EV100 programmi kuuluv näitus „Puu süü“ avatakse Paide Muusika- ja Teatrimajas (Pärnu 18, Paide, 72712 Järva maakond) 21.novembril kell 18.00.
Näituse avamisele järgneb Paide Teatri avamine esietendusega „Kaitseala“ algusega kell 19.00.
2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee.
Rohkem infot:
Mihkel Ilus, kunstnik, telefon 55685925, e-mail mihkel@mihkelilus.com
Ülle Müller, Paide Kultuurikeskuse direktor, telefon 5152775, e-mail ylle.myller@pamt.ee
Postitas Mart Vainre — Püsilink
09.10.2018
Shahar Marcuse ja Avi Milgromi kunstnikuvestlused
Maal
Shahar Marcus (1971) on Iisraelist pärit kunstnik, kes töötab peamiselt performance’i ja videokunstivaldkonnas. Ta on olnud aktiivne kunstiväljal üle kümne aasta ning osalenud näitustel nii Iisraelis kui mujal maailmas. Tema töid on näidanud Tate Modern, Iisraeli Muuseum, Tel Avivi Kunstimuuseum, Petach Tikva Kunstimuuseum, Charlottenburg, Kopenhaageni Kunsthalle, Moskva biennaal, Poznani bienniaal, Moskva Moodsa Kunsti Muuseum mitmed kunstiasutused Poolas, Itaalias, Saksamaal, Gruusias, Jaapanis, USA-s ja Türgis.
Avi Milgrom (1978) on Iisraelist pärit kunstnik ja õppejõud, kes elab ja töötab Tel-Avivis. Tema looming keskendub tihti kunsti ja tehnoloogia põimimisele – läbi digitaalselt töödeldud piltide ja videote või integreerides oma teostesse otseselt elektroonilisi ja mehaanilisi seadmeid. Avi Milgromi töid on esitletud rahvusvaheliselt tunnustatud galeriides üle terve maailma.
Vestlus toimub inglise keeles.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Shahar Marcuse ja Avi Milgromi kunstnikuvestlused
Teisipäev 09 oktoober, 2018
Maal
Shahar Marcus (1971) on Iisraelist pärit kunstnik, kes töötab peamiselt performance’i ja videokunstivaldkonnas. Ta on olnud aktiivne kunstiväljal üle kümne aasta ning osalenud näitustel nii Iisraelis kui mujal maailmas. Tema töid on näidanud Tate Modern, Iisraeli Muuseum, Tel Avivi Kunstimuuseum, Petach Tikva Kunstimuuseum, Charlottenburg, Kopenhaageni Kunsthalle, Moskva biennaal, Poznani bienniaal, Moskva Moodsa Kunsti Muuseum mitmed kunstiasutused Poolas, Itaalias, Saksamaal, Gruusias, Jaapanis, USA-s ja Türgis.
Avi Milgrom (1978) on Iisraelist pärit kunstnik ja õppejõud, kes elab ja töötab Tel-Avivis. Tema looming keskendub tihti kunsti ja tehnoloogia põimimisele – läbi digitaalselt töödeldud piltide ja videote või integreerides oma teostesse otseselt elektroonilisi ja mehaanilisi seadmeid. Avi Milgromi töid on esitletud rahvusvaheliselt tunnustatud galeriides üle terve maailma.
Vestlus toimub inglise keeles.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
05.09.2018
USA kunstniku Jeffrey Alan Scudderi performatiivne loeng radikaalsest digitaalsest kunstist
Kaasaegne kunst
Kolmapäeval, 5. septembril kell 17.00 peab USA kunstnik Jeffrey Alan Scudder EKAs ruumis A302 avaliku loengu radikaalsest digitaalsest kunstist.
Jeffrey Alan Scudder räägib loengus “Radical Digital Painting” kaasaegsest maalist ja sellega seotud artefaktidest ning seostab need digitaalsete tehnoloogiate ja ajalooliste arengutega. Jeffrey loeng on inspireeritud Taani-Fääri muusiku ja kunstniku Parl Kristian Bjørn Vesteri ehk Goodiepali Radical Computer Musicu kontseptsioonist. Oma performatiivsetes ja interaktiivsetes loengutes tutvustab Jeffrey isevalmistatud tarkvaraleiutisi ja uusi teooriaid maalist ja pildiloomest.
Guugeldades märksõna “digitaalne maal” leiab suuremalt jaolt juhiseid, kuidas traditsioonilised kujutava maali võtted digitaalsesse meediumisse üle kanda, ometi suudab digitaalne maal vabadesse kunstidesse panustada ka poeetilisel ja teoreetilisel tasandil. Jeffrey on loonud mitmeid programme, mis panevad rõhku just väljendusrikkuselt, mängulisusele ja improvisatsioonile, mitte niivõrd kvaliteedile ja tehnilisele poolele. Lisaks tarkvarademodele, esileb kunstnik ka pildiresolutsiooni, arvutioskuse ja kujutisloome uusi teoreetilisi mudeleid ning seostab need abstraktse maali ja joonistamise ajalooga.
2018. aasta suvel ja sügisel tuuritab Jefferey Goodiepaliga koostöös valminud loenguga Euroopas. Jeffrey töö “Ten Minute Painting” kuulub Kopenhagenis asuva Statens Museum for Kunsti Goodiepali kogusse.
Loeng toimub inglise keeles.
Rhizome’i intervjuu Jeffreyga: http://rhizome.org/editorial/2017/dec/05/Artist-Profile-Jeffrey-Alan-Scudder/
Postitas Keiu Krikmann — Püsilink
USA kunstniku Jeffrey Alan Scudderi performatiivne loeng radikaalsest digitaalsest kunstist
Kolmapäev 05 september, 2018
Kaasaegne kunst
Kolmapäeval, 5. septembril kell 17.00 peab USA kunstnik Jeffrey Alan Scudder EKAs ruumis A302 avaliku loengu radikaalsest digitaalsest kunstist.
Jeffrey Alan Scudder räägib loengus “Radical Digital Painting” kaasaegsest maalist ja sellega seotud artefaktidest ning seostab need digitaalsete tehnoloogiate ja ajalooliste arengutega. Jeffrey loeng on inspireeritud Taani-Fääri muusiku ja kunstniku Parl Kristian Bjørn Vesteri ehk Goodiepali Radical Computer Musicu kontseptsioonist. Oma performatiivsetes ja interaktiivsetes loengutes tutvustab Jeffrey isevalmistatud tarkvaraleiutisi ja uusi teooriaid maalist ja pildiloomest.
Guugeldades märksõna “digitaalne maal” leiab suuremalt jaolt juhiseid, kuidas traditsioonilised kujutava maali võtted digitaalsesse meediumisse üle kanda, ometi suudab digitaalne maal vabadesse kunstidesse panustada ka poeetilisel ja teoreetilisel tasandil. Jeffrey on loonud mitmeid programme, mis panevad rõhku just väljendusrikkuselt, mängulisusele ja improvisatsioonile, mitte niivõrd kvaliteedile ja tehnilisele poolele. Lisaks tarkvarademodele, esileb kunstnik ka pildiresolutsiooni, arvutioskuse ja kujutisloome uusi teoreetilisi mudeleid ning seostab need abstraktse maali ja joonistamise ajalooga.
2018. aasta suvel ja sügisel tuuritab Jefferey Goodiepaliga koostöös valminud loenguga Euroopas. Jeffrey töö “Ten Minute Painting” kuulub Kopenhagenis asuva Statens Museum for Kunsti Goodiepali kogusse.
Loeng toimub inglise keeles.
Rhizome’i intervjuu Jeffreyga: http://rhizome.org/editorial/2017/dec/05/Artist-Profile-Jeffrey-Alan-Scudder/
Postitas Keiu Krikmann — Püsilink
04.09.2018
Nadia Hebsoni kunstnikuvestlus
Maal
Nadia Hebson (1974, Romsey, Hampshire) töötab nii figuratiivse kui abstraktse maalilaadi ulatuses, kasutades oma töödes muuhulgas objekte, teksti ning suuremõõtmelisi väljatrükke. Tema looming keskendub vähetuntud naiskunstnike pärandile, luues neile subjektiivse biograafia. Uuestimõtestades näiteks Winifred Knights’i ja Cristina Ramber loomingut, toetub ta feministlikele autoritele nagu Christa Wolf ja Carla Lonzi. Nadia Hebson osaleb 28.septembril Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis avaneval näitusel “omavahel.oskustest”.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Nadia Hebsoni kunstnikuvestlus
Teisipäev 04 september, 2018
Maal
Nadia Hebson (1974, Romsey, Hampshire) töötab nii figuratiivse kui abstraktse maalilaadi ulatuses, kasutades oma töödes muuhulgas objekte, teksti ning suuremõõtmelisi väljatrükke. Tema looming keskendub vähetuntud naiskunstnike pärandile, luues neile subjektiivse biograafia. Uuestimõtestades näiteks Winifred Knights’i ja Cristina Ramber loomingut, toetub ta feministlikele autoritele nagu Christa Wolf ja Carla Lonzi. Nadia Hebson osaleb 28.septembril Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis avaneval näitusel “omavahel.oskustest”.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
10.06.2018 — 29.06.2018
Praktika Merike Estna ateljees
Maal
Kunstnik Merike Estna otsib praktikanti, kes assisteeriks teda 13. Balti triennaali Tallinna näituseks valmistumisel.
Praktika kestab kuni 29. juunini, osalise tööajaga kolm päeva nädalas.
Tööle asumise aeg: nii ruttu kui võimalik
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus maksab praktikandile projektitasu.
Praktika on osa KKEKi eesmärgist korraldada tudengitele tasustatud praktikavõimalusi Eesti kunstnike ateljeedes, et tudengitel oleks võimalik tutvuda tegutsevate kunstnike loomingu ja töömeetoditega. 2017. aastal algatatud programmi raames on toimunud praktikad kunstnike Mare Vindi ja Jaanus Samma juures.
Kandideerimiseks palun kirjutage kaarin@cca.ee
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Praktika Merike Estna ateljees
Pühapäev 10 juuni, 2018 — Reede 29 juuni, 2018
Maal
Kunstnik Merike Estna otsib praktikanti, kes assisteeriks teda 13. Balti triennaali Tallinna näituseks valmistumisel.
Praktika kestab kuni 29. juunini, osalise tööajaga kolm päeva nädalas.
Tööle asumise aeg: nii ruttu kui võimalik
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus maksab praktikandile projektitasu.
Praktika on osa KKEKi eesmärgist korraldada tudengitele tasustatud praktikavõimalusi Eesti kunstnike ateljeedes, et tudengitel oleks võimalik tutvuda tegutsevate kunstnike loomingu ja töömeetoditega. 2017. aastal algatatud programmi raames on toimunud praktikad kunstnike Mare Vindi ja Jaanus Samma juures.
Kandideerimiseks palun kirjutage kaarin@cca.ee
Postitas Mart Vainre — Püsilink
31.05.2018
Magistritööde kaitsmine EKA vabade kunstide teaduskonnas
Fotograafia
31.05.2018 kell 10:00–16:30 toimub EKA vabade kunstide teaduskonnas (Lembitu 10) kunsti õppekava magistritööde avalik kaitsmine.
Ajakava:
10:00 Sten Saarits
10:30 Hedi Jaansoo
11:00 Ian–Simon Märjama
11:30 Jenny Grönholm
12:00 Irma Isabella Raabe
12:30 Eva Mustonen
13:00 – paus
14:00 Margot Õunapuu
14:30 Karl–Erik Talvet
15:00 Leelo–Mai Aunbaum
15:30 Viktor Gurov
16:00 Mari–Liis Rebane
Postitas Fidelia Regina Randmäe — Püsilink
Magistritööde kaitsmine EKA vabade kunstide teaduskonnas
Neljapäev 31 mai, 2018
Fotograafia
31.05.2018 kell 10:00–16:30 toimub EKA vabade kunstide teaduskonnas (Lembitu 10) kunsti õppekava magistritööde avalik kaitsmine.
Ajakava:
10:00 Sten Saarits
10:30 Hedi Jaansoo
11:00 Ian–Simon Märjama
11:30 Jenny Grönholm
12:00 Irma Isabella Raabe
12:30 Eva Mustonen
13:00 – paus
14:00 Margot Õunapuu
14:30 Karl–Erik Talvet
15:00 Leelo–Mai Aunbaum
15:30 Viktor Gurov
16:00 Mari–Liis Rebane
Postitas Fidelia Regina Randmäe — Püsilink