Rubriik: Maal

EKA maalitudengite oksjon toimub laupäeval, 17. detsembril algusega kell 16.00, ArtDepoo galeriis.

Enampakkumisele läheb 40 valitud teost EKA maalitudengite viimase paari semestri loomingust. Tulu läheb maalitudengite loometöö toetuseks – tule ja soeta tulevikutegijate töid ning aita kaasa nende ambitsioonikate lõputööde ja näituseprojektide teostumisele!

Oksjonitööde näitus ArtDepoo galeriis on tutvumiseks avatud juba 13. detsembrist. Teoste alghinnad algavad 50 eurost ehk tegu on hea võimalusega osta eesti kunsti tulevaste tipptegijate varajast loomingut!

Näitusel osalevad EKA maaliosakonna BA tudengid:
Maria Hindreko
Liisa-Lota Jõeleht
Sander Karjus
Daria Morozova
Rebecca Norman
Valerija Oja
Tea Lemberpuu
Marion Saarik
Elisa Margot Winters

Samuti maaliosakonna vilistlased, praegused EKA kaasaegse kunsti MA tudengid:
Gerda Hansen
Mari Steinberg

Oksjonit korraldab Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond koostöös ArtDepoo galeriiga. Enampakkumist juhatab EKA maaliosakonna õppejõud, kunstnik Mihkel Ilus.

Oksjonitööde näitus ArtDepoo galeriis (Jahu 12, Tallinn) on avatud teisipäevast, 13. detsembrist kuni laupäevani, 17. detsembrini kell 12–18. Sissepääsuks palume helistada uksekella või helistada galeristi telefonile, nr 56486874.

Neljapäeval, 1. detsembril, kell 18.00, avab EKA maali vilistlane Liisa Kruusmägi oma isiknäituse „Binoklitega peajalgsed“ Vaal galeriis.

Näituse helikujundus: Taavi Tulev

Graafiline disain: Helmi Arrak

Liisa Kruusmägi (s 1988 Tallinnas) on Eesti maalikunstnik ning illustraator. Tema käekiri on äratuntavalt eluline, lõbus ja värviline. Tema isiknäitused on toimunud lisaks Eestile ka Portugalis, Rootsis, Kanadas, Jaapanis, USAs, Leedus, Lätis, Saksamaal ning Brasiilias. Ta on osalenud grupinäitustel Londonis, Berliinis, Slovakkias, Itaalias, Soomes, Lõuna-Koreas ja Venemaal. Tema teoseid võib kohata ka tänavapildis: suured seinamaalid on Paide pritsumaja põhjaküljel ning Tallinnas Topsi baari sissepääsu kohal.

Kruusmägi õppis Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse astmes maali ja lõpetas joonistamise magistrantuuri 2013. aastal. Kruusmägi on täiendanud ennast Rhode Island Schools of Design’is ja osalenud residentuuriprogrammides Vancouveris James Black gallery’s, AIRY’s ja Yosugas Jaapanis, Kitokia Grafika risotrüki stuudios Leedus, Mark Rothko keskuses Daugavpilsis ja São João residentuuris Brasiilias.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Näituse raames toimub joonistamise õhtu Liisa Kruusmägiga 6. detsembril, kell 18.00.

Üritusele võiksite kaasa võtta oma joonistusvahendid, kuid soovi korral on mõned pliiatsid ja paberid olemas ka galerii poolt.

Näitus on avatud T–R 12–18, L 12–16 kuni 22. detsembrini.

Alates 28. detsembrist saab näitust jätkuvalt vaadata, kuid ainult eelneval kokkuleppel.

Avatud kell 15—18

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

1.12. Joonistamine, juhendajad Matti Pärk, Maiu Rõõmus

2.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev

3.—4.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere

5.12. Joonistamine, juhendajad Tõnis Saadoja

6.12. Joonistamine, juhendaja Britta Benno

7.12. Fotograafia, juhendajad Annika Haas, Kadri Otsiver

8.12. Fotograafia, juhendaja Taavi Piibemann

9.12. Fotograafia, juhendaja Kalle Veesaar

12.12. Graafika, juhendajad Liina Siib, Eve Kask, Maria Erikson, Len Murusalu, Martinus Daane Klemet, Viktor Gurov

13.12. Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Aarne Mesikäpp, Maria Izabella Lehtsaar

14.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mart Vainre

15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Maripuu, Jaan Toomik

16.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre

17.12. Skulptuur ja installatsioon, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld

19.—22.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Jaan Toomik, Liina Siib, Taavi Talve, John Grzinich, Reimo Võsa-Tangsoo, Marge Monko, Taavi Piibemann, Eve Kask, Maria Erikson, Kristi Kongi, Sirja-Liisa Eelma

2021. aasta sügisel toimus EKA maali õppetooli workshop [maali] alkeemia.

Inspiratsiooniks teoste loomisel oli kummalistest osistest ja märgpreparaatidest koosnev natüürmort. Eesmärgiks oli alkeemia mõiste avamine maalikunsti seisukohast ja maali vahendeid kasutades. Lisaks maalimisele toimusid loengu ja arutelu vormis sissevaated alkeemia fenomeni kunsti, kirjanduse, muusika ja filmi perspektiivist, ajalisel teljel keskajast läbi popkultuuri tänasesse päeva.
[maali] alkeemia

Juhendajad: Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Ilus, Holger Loodus
Osalevad: Georg Kaasik, Samuel Lehikoinen, Noah Emanuel Morrison, Brenda Purtsak, Marleen Suvi, Egert Tishler, Triin Türnpuu

Foto: Sirja-Liisa Eelma

Teisipäeval, 31. mail 2022 kell 17.00 avavad Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu Draakoni galeriis ühisnäituse „Must peegel“. Näitus jääb avatuks 25. juunini 2022. 

Must pind neelab valgust ja värve, seda vaadates saab näha lõpmatusse, teadmatusse, üksindususse ja kaitsvasse sumedusse. Peegel ulatab otsekohese tõe. Oht jääda lõksu peegeldustesse ja peegelduste peegeldustesse on sama suur kui kiusatus puudutada nutiseadme kustunud ekraani, et avada hoopis muud maailmad.

Prantsuse 17. sajandi maastikumaalija Claude Lorrain’i poolt kasutusele võetud must peegel toimib optilise abivahendina. Võrreldes kirka peegliga on selle pilt üldistatum ja detailid peidetud. Must peegelpind toob esile hele-tumeduse ja vähendab värvitoonide intensiivsust.

Peegelduvate ja maalitud maailmade kokkusaamine viitab olemise mitmekihilisusele. Klaasi kiht maali ees kaitseb teost, kuid tekitab ka distantsi vaataja ja maali vahele. Nii jääb vaataja ilma võimalusest kogeda vahetult värvi materiaalsust, selle hõngu ja lõhna. Klaasist tulenevad peegeldused, valgushelgid ja varjud toimivad kas häirijana või püsitu ja lummava finessina maali pinnal.

Sirja-Liisa Eelma (1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Korduva kujundi aeglasel teisenemisel põhinevad maaliseeriad keskenduvad tühjuse, tähenduste ambivalentsuse, nähtava ja nähtamatu piiritlemise teemadele.

Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal (MA 1996), 2018. aastast jätkab õpinguid doktorantuuris. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga. Eelma teoseid leidub nii erakogudes kui ka Eesti Kunstimuuseumi kogus. Tal on olnud arvukalt isiknäitusi ning ta on osalenud grupi- ja kuraatorinäitustel Eestis ja välismaal.

Tiina Sarapu (1971) loomingut iseloomustab minimalistlik vormikeel. Perfektselt teostatud vorm on peaaegu alati äärmiselt lihtne ja mõtestatud. Olles viimastel aastatel üles astunud peaaegu eranditult installatsioonikunstnikuna, on ta sageli muutnud ühe algidee tähendusi eri kontekstidesse viimisega (mitmed installatsioonid noodipultide ja peeglitega), loonud nii illusoorseid ruume, visualiseerinud helisid, avardanud tajupiire. Kontseptuaalse kunstnikuna kasutab ta klaasi elu mitmekihilisuse idee väljendamiseks, tegeldes klaasis kui materjalis olevate opositsioonidega. (Reeli Kõiv)

Tiina Sarapu on õppinud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas, mille ta lõpetas 1996. aastal magistrikraadiga. Aastatel 1996–2017 oli ta samas osakonnas õppejõuks, aastatel 2003–2017 dotsent. Ta on osalenud paljudel näitustel, sümpoosionidel ja töötubades nii kodu- kui ka välismaal. Ta on pälvinud tunnustust rahvusvahelistel klaasikunsti konkurssidel. Tema teoseid on mitmete muuseumide ja erakogujate kollektsioonides. Talle on omistatud aunimetus „Tunnustatud klaasikunstnik 2004–2005” ja „Tunnustatud klaasikunstnik 2018–2019”, Kristjan Raua preemia 2007, Kultuurkapitali aastapreemia 2019, ta on kunstnikupalga saaja aastatel 2021–2023.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Näitus Facebookis

ÜLEKANNE

assotsiatsioonidel põhinev tähendusmuutus
(Eesti keele seletav sõnaraamat)

Viimased aastakümned on toonud meie kollektiivsesse alateadvusse märgatavaid muutusi, tehes seda tohutult mitmekesisemaks. Kohtame igal päeval rohkem sônumeid kui eelmisel ja kujutised on aina kiiremad. Seeria „Ülekanne“ koosneb seevastu väga aeglastest kujutistest. Need on äärest ääreni abstraktsed maalid, mis avavad end aegamisi ja loovad sildu alateadlikku kogemusruumi.

Sedasorti tööd on olemuselt materiaalse ja unenäolise maailma vahele jääv loor, mis inspireerib ühendust sügavama, argiselt puutumata jääva sisemaailmaga. Vormilt minimalistlikud, distantsilt lausa ühevärvilised meditatiivsed ristkülikud võimaldavad tähendustel sündida vaid kooskõlas vaatleja poolt kaasa toodud sisendiga. Seeläbi räägivad nad iga kord just sellestsamast inimesest, kes parasjagu maali ees peatub, luues tema mõtete ja tunnete jaoks isikliku ja ainulaadse lava. Tähendus sünnib siis, kui maali sisu ja vaatleja sisu kohtuvad.

Kui plahvatus plahvatab piisavalt kõvasti,
siis tolm ärkab ja hakkab endast mõtlema.

@JarodAnderson

Näitus on avatud perioodil 27.05—09.06 iga päev kell 11—19

Näitus on osa Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivalist TASE ’22

Kunstnik tänab EKA maaliosakonda ja Estmak Capitali.

olevkuma.xyz

13.–19.06 Liste Art Fair Baseli kunstimessil Eesti kunstnike Kristi Kongi ja Laura Põllu ühine väljapanek „(E)Motional Landscapes“ („Tundemaastikud“). Esindab Kogo galerii.

Väljapanek on kujutletud maagilise, aga ühtlasi apokalüptilise maailmaatlasena, milles kunstnikud saavad avaldada tundetasandil kogetud maastikke, mis, kui mängida Björki mõttega laulust „Jóga“, on lükanud nad omaenda hädaseisundisse.

Kui tänapäeva maailm maastikuna silme ette manada, on tekkiv pilt võrdlemisi vanatestamentlik. Katk, üleujutused, tulekahjud, sõda, ränne, eraldatus ja depressioon. Neuroosid koguvad ühiskonnas tuure, luues viljaka pinnase maagilise mõtlemise levikuks, mis ühest küljest aitab avardada maailmataju, ent teisest küljest võib külvata ka pimedust ja hirmu.

Dotsent Kristi Kongi on EKA maalikunsti õppejõud.
Multimediaalne kunstnik Laura Põld ja EKA keraamika vilistlane.

Sel korral osaleb Listel lausa kaks galeriid Eestist – lisaks meile ka Temnikova & Kasela galerii, kes esindab kunstnikku Merike Estna.

Info messi kohta

EKA ja Viini Vabade Kunstide Akadeemia koostöönäitus “Where is the body?” esimene osa avaneb Viini Vabade Kunstide Akadeemias 24. märtsil, kell 16.00.

Tegemist on EKA maali õppetooli ja Viini Vabade Kunstide Akadeemia laiendatud maali kursuse juhendajate Daniel Richteri ja Nazim Ünal Yilmazi tudengite koostöönäitusega. Näituse kuraatoriteks on Eestist Lilian Hiob ja Austriast Julius Pristauz.

Kunstnikud: Eero Alev, Ina Ebenberger, Daniel Silva Flandez, Yigit Gönlügür, Loora Kaubi, Jakob Kolb, Olev Kuma, Lisette Lepik, Sigrid Mau, Amar Priganica, Brenda Purtsak, Ramsko, Alfred Rottensteiner, Denisa Stefanigova, Magdalena Schwaiger, Mattias Veller

Grupinäitus “Kus on keha?” (Where is the body?) sünnib Viini Kaunite Kunstide Akadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia koostööst, mis koondab erinevaid tärkavaid kunstnikke, kes õpivad kahe akadeemia maaliosakondades.

“Kus on keha?” koondab eeldusi, väiteid ja küsimusi erinevate (enese)teostusvormide kohta. Näituse kuraatorikontseptsioonis on kesksel kohal küsimused selle kohta, kuidas keha praegu üliõpilaste praktikas esindatuse poolest paikneb. Näitus esitleb erinevaid kehakujutusi ja arusaamu kehast üha kiiresti pöörlevas maailmas, avades ruumi selle ümber toimuvateks aruteludeks.

Fantastiliste kehade kujutamine sulandub küsimusteks erinevate liikide hierarhiate kohta. Lõdvendades piire, kudesid ja ummikseisusid, leiame mitmesuguseid väljendeid alates mängulisemast lähenemisest kuni väga tõsiste ja intensiivsete teema lahkamisteni.

Maalikunsti meediumi võimalike skelettide visandid ja mõtted selles sisalduvate kehaliste žestide materiaalsetest ilmingutest käivad kõrvuti sisekaemustega ja mõtisklustega mina anatoomia üle. Kunstnikud kommenteerivad kasutusel olevaid kehasid, nende võimeid ja piire, ekstreemolukordi ning keha kui manipuleerimise ja jõumängu tööriista. 

Teosed räägivad kehapoliitikast ja nende soo, identiteedi ja esindatuse suhetest. Erinevalt abstraktsetest ja hübriidsetest kujutistest, millel on transformatsioonipotentsiaal, võib leida selliseid teemasid nagu dekonstruktsioon ja lagunemine, jõudlus, sõltuvus ja kaassõltuvus. Alates traditsioonilisest kujutamisest kuni keha muutuva asendini ajas võivad teosed aidata positsioneerida ja määratleda, kuidas ja kus keha leiab noorte kaasaegsete kunstnike praktikas kodu. 

Näituse väljapanek ja arhitektuur laiendavad neid ideid veelgi. Oma risomaatilise struktuuriga loob ruumilise kogemuse erinevate jaamadega.

Uurides kuuluvuse, nähtavuse ja sooviga seotud küsimusi, kus on keha? aitab meil kaardistada erinevaid narratiive, mis on sotsiaalselt, ajalooliselt ja kultuuriliselt läbi põimunud ning võtavad lähtepunktiks kehad laiemas mõttes.

Näitus toimub kahes peatükis.

Esimene peatükk Viinis:
24.03 – 15.04
Academy of Fine Arts, Lehargasse 8, Mehrzwecksaal (2.korrus)

Näituse teine osa avatakse 6. mail Narva Kunstiresidentuuri (NART) galeriis.
07–28.05
Narva Kunstiresidentuur, Joala 18, Narva

Kuraatorid: Lilian Hiob ja Julius Pristauz

“Lugemistunnid” avamine toimub neljapäeval, 10. märtsil, kell 15.00 EKA raamatukogus. Näituseks on välja kasvanud maali oskonna 3. kursuse eelmise semestri stuudiopraktika tunnist.

EKA raamatukogus saab näha viie maalitudengi eriilmelisi tõlgendusi viiele raamatule, mida lugesime. Tervikuks kujunes näitus ehte- ja sepakunstniku Georg Arnoldi loomingu kaasamisega, kellelt on väljapanekus tööd seeriast “LP”, mis on on vinüüli meenutavad plasmakeevitus-tehnikas terasteosed. Kokku tuli mitmekesine ja tihedaid viiteid täis näitus, mis asub kusagil kirjanduse, muusika, maali- ja ehtekunsti vahealdel. Näituse pealkiri “Lugemistunnid” on võetud ühelt loetud raamatutest.

Kursuse juhendaja ja näituse idee autor, Mihkel Ilus: “Kursus keskendus raamatutele ja nende analüüsile, et pikema ringiga jõuda tagasi erialaste maaliküsimusteni. Raamatute valik on kirju ja mitmekesine, et rännata väga erinevates maailmatajudes ja stiilides. Kirjandusele proovisime leida vastet muusikast. Kujutlesime ja küsisime, et kui loetu oleks helikandajal, siis milline oleks selle plaadikujundus? Nii kujunesid stuudiopraktika lõpptulemusteks fiktiivsed vinüüliplaatide kaanekujundused.

Osalevad kunstnikud:
Gerda Hansen
Loora Kaubi
Jane Muts
Mari Steinberg
Helena Tääker
Georg Arnold

Loetud raamatute nimekiri:
Jorge Luis Borges “Hargnevate teede aed”
Robert Kurvits “Püha ja õudne lõhn”
Gaétan Soucy “Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke”
Alexander Genis “Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra”
Maarja Kangro “Minu auhinnad”

Kursuse juhendaja: Mihkel Ilus, VKT, maaliosakond, lektor/meister