Üritused

Avatud on registreerimine PhD Vitamin 2021 programmi konsultatsioonidele ja workshopile. Kõik huvilised on oodatud osalema avatud loengute programmis.

Eesti Kunstiakadeemia teine PhD Vitamin toimub tänavu 15.-17.06. ZOOMi vahendusel. Sündmus koosneb avalikest loengutest, konsultatsioonidest ja doktoritöö ideekavandi workshopist. Sündmus viib taas kokku loomeuurimusega tegelevad eksperdid kunsti ja disaini doktoriõppesse astumisest huvitatutega.

Loengute Programm: 15.-16.06.2021
Loengul osalemiseks klikka selle kuupäeval või ava see ZOOMi link.

Teisipäev, 15.06. kell 14.00-15.00 – Mick Wilson

Kunstnik, õppejõud ja teadlane Mick Wilson töötab Göteborgi Ülikooli HDK-Valandi kunsti- ja disainiakadeemias professori ja doktoriõppe juhina. Ta on tegelenud aktiivselt loovuurimuse arendamise ja edendamisega nii akadeemilisel, institutsionaalsel kui ühiskondlikul tasandil. Tema uurimisteemadeks on kunst kui avalik kultuur, poliitiline kogukondlikkus surnutega, näituste tegemine kui uurimisviis, teadmiste konflikti ja sümboolse vägivalla retoorika. Ta on olnud (kaas)koostajaks teostele How Institutions Think (2017) ja The Curatorial Conundrum (2016), MIT kirjastuses koos Paul O’Neilli ja Lucy Steedsiga ja SHARE Handbook for Artistic Research Education (2013), ELIA väljaanne koos Schelte van Ruitenoga. Hetkel töötab Wilson projektidega PARSE On the Question of Exhibition (2020-2021), Open Up (2019-2023), Public Art Research Report II (2020-2022).

Oma loengus “Kohtumised ja lahkumised sõpradega” kaardistab Mick Wilson loovuurimuse kui valdkonna võimalusi ja karisid lähtudes oma koostöökogemusest kunstniku, kirjutaja, uurija ja korraldajana.

Teisipäev, 15.06. kell 17.00-18.00 – Britta Benno

Britta Benno on Tallinnas elav joonistus- ja graafikakunstnik. Teda huvitavad erinevad hübriidtehnikad ja materjalid ning nende kõrvutamisel ja laiendamisel avanevad uued perspektiivid. Benno viimaste aastate näitused toimivad seriaalselt, kujutades inimesejärgseid linnamaastikke. Kontseptuaalsed võtmesõnad on mälu, võim ja tähenduste kaduvus (varemed), kujutlemine (worlding), graafiku mõttetööriistad (kihiliselt mõtlemine) ning posthumanistlikud filosoofia suunad. Benno viimane isikunäitus „Ruinenlust Lasnamäel“ toimus 2020. aastal Hobusepea galeriis.

2008. aastast alates õpib Benno Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini erialal; tema loomepõhise uurimistöö teemaks on kunstipraktikale baseeruvalt „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: inimesejärgsed maastikud laiendatud joonistus- ja trükigraafika väljal“. Oma ettekandes tutvustab Britta oma loomeuurimust, kuidas see on õppeperioodi jooksul muutunud ja selginenud ning kuidas tema puhul doktoriõpe ja kunstipraktika koos toimivad.

Kolmapäev, 16.06. kell 16.00-17.30 – Thomas Markussen & Eva Knutz

Dotsent Thomas Markussen on Lõuna-Taani Ülikooli Sotsiaalse Disaini Uurimusrühma üks loojaid. Markussen otsib oma töös võimalusi kasutada disaini poliitilise ja kriitilise esteetilise praktikana, seda eeskätt sotsiaalses disainis, disaini-aktivismis ja disainifiktsioonis.

Kunstnik ja disainer Eva Knutz töötab praktikapõhise disaniuurimuse dotsendina Lõuna-Taani Ülikoolis ning on samuti Sotsiaalse Disaini Uurimusrühma üks loojatest. Uurimisrühma fookuses on kaasav disain, mis tõstab küsimusi sotsiaalsest väärtusest nii ühiskonna kui indiviidi tasandil arvestades eriti marginaliseeritud või haavatavaid huvigruppe. Knutz on loonud prototüüpe ja uurimuslikke põhinevaid artefakte mõeldes eeskätt kahele suurele avaliku sektori osale: tervishoiule ja kriminaalhooldusele.

Markussen ja Knutz annavad ühise loengu “Practice-based research in art and design – an introduction”.

Konsultatsioonid ja workshop 16.-17.06.

Lisaks loengutele toimuvad PhD Vitamin-i raames kolmapäeval, 16.06., individuaalsed konsultatsioonid Mick Wilsoni ja Britta Bennoga ning neljapäeval, 17.06., workshop doktoritöö ideekavandi kirjutamisest Thomas Markusseni ja Eva Knutziga.

Konsultatsioonid pakuvad huvilistele võimaluse rääkida oma doktoritöö ideest rahvusvahelise eksperdiga nelja silma all. Konsultatsioonile registreerimiseks tuleb täita vorm (vt. link all) ja laadida üles oma portfoolio.

Tänavuse workshopi eesmärgiks on töötada ideest välja uurimustöö kavand. Osalemiseks tuleb laadida registreerimisankeediga koos üles 1-leheküljeline ideekavand, mille sisu juhendi leiab ankeedist.

Konsultatsioonil või workshopil osalemiseks registreeri ennast SIIN. [Konsultatsioonide ja workshop-i kohad täis]

Eelkõige ootame registreeruma loovuurimuslike meetoditega töötavaid kunstnikke ja disainereid, vilistlasi ja magistrantuuriõppe lõpetajaid nii Eesti Kunstiakadeemiast kui ka teistest ülikoolidest. Registreerimine on avatud kuni 11.06.2021. Täpsed konsultatsioonide ajad saadetakse registreerunutele otse. Registreerimisega tasub olla kärme, sest konsultatsioonide arv on piiratud.

Nii loengud kui ka konsultatsioonid toimuvad digitaalkeskkondades.

Küsimuste korral palume võtta ühendust madis.luik@artun.ee

PhD Vitamin sai 2020. aastal initsieeritud Vabade Kunstide Teaduskonna poolt. 2021. aastal korraldatakse sündmust vabade kunstide ning disaini teaduskondade ja Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli koostööna.

PhD Vitamini toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Vastuvõtt EKA doktoriõppesse algab 14. juunil ning avaldusi võetakse vastu 28. juunini SAISis. Lisainfo kunst ja disain doktoriõppekava kohta leiate SIIT. Doktoriõppe vastuvõtuinfo SIIT.

• Kuidas jaotub tööstus- ja digitootedisaini suundade õppetöö?
• Kuidas näevad välja virtuaalsed sisseastumiskatsed?
• Kuidas end vestluseks ette valmistada?
• Mida panna portfooliosse?
• Mis laadi ülesandeid katsetel oodata?
• Mis võimalusi EKA tööstus- ja digitootedisaini õppekava sulle pakub?
•  … ning vastused Sinu küsimustele…

EKA uusmeedia osakond on kutsutud selle aasta Pixelache festivali veebiüritusele #Burn_Slow hariduspartneriks. 

Üritused algavad sellel reedel ja laupäeval, 21.-22. mail Liepaja ülikooli MP labi korraldatud kõneluste ja töötubadega. Töötoad on tasuta ja spetsiaalselt tudengitele mõeldud. Oodatud on nii kaunite kunstide kui teiste valdkondade tudengid.

„Burn_Slow: Põhjamaade ja Baltimaade heli- ja raadiokunst vaimse heaolu jaoks“ on rahvusvaheline helikunstiprojekt, mis ühendab Põhja-Balti regiooni helikunstnikke ja kunstitudengeid, kes uurivad vaimse ökoloogia kriisi ja sotsiaalse eraldatuse ajal veebiloengute, oskuste kaudu -jagamine, arutelu ja uuenduslikud võrgustatud helietendused.

Veeb

Facebooki sündmus

YouTube’i otseülekanne artistide kõneluste ja arutelude jaoks

Töötubades osalemise avalduse vorm

EKA rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurss ootab kandidaate! 

EKA teadus- ja arendusosakond korraldab koos Tallinna Strateegiakeskusega igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on ergutada EKA liikmeid rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus- ja avalikus sektoris ning juhtida tähelepanu edukatele koostööprojektidele.

Konkursiga selgitatakse välja kõige silmapaistvamad rakendusliku väljundiga tööd, millest on kasu ettevõttele või asutusele või mille väljund parandab ühiskondlikku heaolu ja/või elukeskkonda.

Konkursile on oodatud EKA tudengite kursuse- või lõputööd, millel on rakenduslik väljund, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides või edendab see üldisemalt ühiskondlikku heaolu.  

Osalema on lisaks tudengitele oodatud ka kõik teised EKA liikmed – teadurid, õppejõud, disainerid, arhitektid jt – kes on teinud rakendusliku suunitlusega projekte, ka. koostööd või tellimused ettevõtetega.  

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2020-31.08.2021.

Parima töö/projekti teostajat (teostajaid) premeeritakse rahalise auhinnaga summas 1000 eurot, paremuselt teise töö/projekti autorit premeeritakse 800 euro suuruse auhinnaga. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, autasustatakse veel ühte tööd rahalise auhinnaga summas 600 eurot.

Esmaspäeval, 24. mail leiab Tallinna Kirjanike maja musta laega saalis (Harju 1) ning Zoomis aset sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” järjekorras viieteistkümnes konverents, “Siirdeaja kultuuripoliitikad”.

Eesti Vabariigi taasloomine 1991. aastal tähendas muuhulgas uuele riigile ja ühiskonnale kohase kultuuripoliitika kujundamise algust teiseneval ja mitmekesistuval kultuurimaastikul. Siirdeajal (~1986–1998), mil kultuuripoliitika püüdis sammu pidada senistest raamidest vabanemise järel pulbitseva, oluliselt omaalgatuslikuma kultuuripraktikaga, pandi dialoogis demokratiseeruva kultuuriväljaga alus praegusele Eesti kultuuripoliitikale. See paljutahkne aeg tähistas ühtlasi nõukogude kultuuripoliitika lõppu: likvideeriti või kujundati ümber vanad kultuuriinstitutsioonid; asutati uusi, nii riiklike kui ka eraalgatuslikke institutsioone; teisenesid vastav seadusloome ja kultuuri rahastusmudelid.

Konverentsi eesmärgiks on kaardistada siirdeaja kultuuripoliitilisi muutusi ning hinnata kriitiliselt, millised huvid, tegurid ja algatused neid kujundasid, millised toonastest otsustest, loodud või uuenenud institutsioonidest, rahastusskeemidest ja seadustest kujunesid uue iseseisvusaja kultuuripoliitilisteks nurgakivideks ja milline oli nende mõju, ent ka seda, milliseid valikuid oleks toona võinud ehk ka teisiti teha ning millised huvitavad plaanid ei saanudki paraku teoks. Samuti kutsume üles arutlema selle üle, milline oli kultuuriringkondade mõju siirdeaja poliitikale laiemalt ja üldse kultuuri roll toonases tormiliselt teisenevas ühiskonnas.

Kavas olevad juhtumiuuringud ja vestlusringid puudutavad teemasid nagu tsensuuri lõppemine, Kultuurkapitali taasrajamine, loomeliitude muutuv roll ja kohanemine uuenevas ühiskonnas, kirjastamise üleminek turumajandusele, vaba kultuurimeedia, teatrite, muuseumide jt institutsioonide ja struktuuride teisenemine, jne. Konverents toimub hübriidvormis: piiratud hulk kuulajaid saab osaleda kohapeal (eelregistreerimise teave allpool), konverentsi Zoomi kantakse üle ka EKA TV-s.

Konverentsi päevakava:

10:30 Kogunemine ja kiirtestid

11.00 Virve Sarapik. Sissejuhatus

11.10 Paul-Eerik Rummo. Sai pisut siirdutud jah

11.40 Ainiki Väljataga. Kulkat ehitamas 1994–1997. Reministsentse ja tagantjärgi tarkust

12.10 Rein Veidemann. Ajakiri Vikerkaar. Avangutest institutsioonini

12.40 Paus

13.00 Maarja Lõhmus. Otsene ja kaudne tsensuur ning selle moondused maailma-avalikkusest varjul

13.30 Krista Kaer. Vaimustavad võimalused ja vigadest õppimine. Kirjastamine üheksakümnendatel aastatel

14.00 Ott Karulin. Kas teisiti saanuks õigemini ehk repertuaariteater kui ankur

14.30 Anneli Saro. Teater pöördub Läände. Eesti teatripoliitika siirdeajal

15.00 Lõunapaus

16.00 Paneelvestlus “Kultuuriajakirjandus ja -meedia “ülbetel” 1990ndatel ehk mida kõike oli võimalik kümnendi muutuvates oludes kultuurielu kajastades korda saata”. Osalejad: Mari Kartau, Andrus Laansalu, Barbi Pilvre ja Johannes Saar. Moderaator: Katrin Kivimaa

17.00 Paneelvestlus “1990ndad – märkamatu teatriuuendus?”. Osalejad: Peeter Jalakas, Andres Noormets, moderaator: Andrus Laansalu

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit

Toetavad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond

NB! Publiku eelregistreerimine: https://forms.gle/DEqgRzFaKNhft2we8

“Lugu püsivusest…” on käesoleva virtuaalsemestri koostööprojekt EKA urbanistide ja sisearhitektide vahel – kahe õppeprogrammi kevadsemestri stuudio- ja erialade lõiming, mille tulemuseks esitavad esimese aasta magistrandid erinevas skaalas, vormis ja koostöös loomingulisi projekte, mis keskendub eluaseme valdkonnale. Uurimusalaks on Ida-Virumaa.

Eluaseme valdkonda käsitletakse regionaalsel skaalal, fookus on ühel paljudest kahaneva elanikkonnaga omavalitsustel, kus viimaste kümnendite üleminekuühiskond ning tööstuse teisenemine on viinud eluaseme turutõrkeni: elamisruumi on rohkem, kui kasutajaid, see on amortiseerunud ja kinnisvaral puudub väärtus. Vastupidiselt elamumajanduse elavdamise ning lammutamise programmidele on tudengitele antud ülesanne vaadelda elamist selle kogemuse kaudu.

Üks tulemuse avalikke eksponeerimisi on hetkel planeeritud aset leidma ka Ida-Virumaal, Kohtla-Järve põlevkivi muuseumi valges saalis mai lõpus. Näitust aitab produtseerida EKA sisearhitektuuri osakond.

Sellega seoses toimub 14. mail, kell 15.00, EKA sisehoovis esitlus-hindamine.

“Lugu püsivusest: elu kahanemisega Ida-Virumaal” on Eesti Kunstiakadeemia urbanistika ja sisearhitektuuri linnamudelite stuudio lõpphindamine, mille juhendajateks Kristi Grišakov, Keiti Kljavin ja Laura Linsi.

Õpilased: Þórhildur B. Guðmundsdóttir, Ardo Hiiuväin, Janosh Heydorn, Daria Khrystych, Veera Gontšugova, Juss Heinsalu, Eeros Lees, Oleksandr Nenenko, Mira Samonig, Fernanda Torres, Semele Kari, Mirell Ülle, Triin Juhanson.

Külaliskriitikud: Anna Anna Bitkina (kuraatorite loominguline ühendus TOK), Tüüne-Kristin Vaikla ja Maroš Krivy (Eesti Kunstiakadeemia)

Liituge meiega ZOOMIS

Kutsume Sind 13. mail kell 18:00 EKA TV vahendusel EKA Tootedisaini magistri õppekava tutvustavasse infotundi. Õppekava läbis eelmisel aastal värskenduse ning seega annavad magistri õppekava juht Mihkel-Emil Mikk, koordinaator Argo Tamm ja külalisdotsent Heikki Zoova ülevaate, milline on uue õppekava sisu, kuhu saad esitada avalduse 14. juunist.

Infotunnis kuuled lähemalt:

• jätkusuutlikkusele keskendunud õppesuunast;
• uue MA õppekava erialaainetest ja juhendajatest;
• eredamatest kooliprojektidest;
• Tootedisaini MA lõpetanute tegemistest;
• vastustest Sind huvitavatele küsimustele.

Infotunni ajal saad esitada küsimusi Slido keskkonnas.
Parooliga: #TootedisainMA

Ürituse leiad ka Tootedisaini osakonna FB üritustest.

Tutvu õppekavaga lähemalt SIIN.

Infot Tootedisaini MA vastuvõtutingimuste kohta leiab SIIT.

12. aprillil ilmus uus Muinsuskaitse aastaraamat. Selle tutvustusnädalal võtavad Riin Alatalu ja Helen Sooväli-Sepping luubi alla ühe aastaraamatu teema, milleks on kliimaneutraalne muinsuskaitse.

Juttu tuleb:
– Mis on rohelepe?
– Millist rolli mängib roheleppes kultuuripärand?
– Milline võiks lähitulevikus välja näha kliimaneutraalne muinsuskaitse? Mida pärandi hoidmisel väärtustada?
– Kuidas saab ehitise kasulikku eluiga pikendada?
– Kas ja kuidas vanad ehitusvõtted võivad aidata kaasa jätkusuutlikule arengule?
– Kuidas leida balanssi energiatõhususe suurendamise ja kultuuriväärtuse hoidmise vahel?

Ootame huvilisi kuulama ja kaasa mõtlema! Arutelu toimub Muinsuskaitseameti Facebooki lehel.

Vestlus on järelvaadatav siin.

Riin Alatalu koos Maris Mändeliga on tänavuse aastaraamatu toimetaja ja Helen Sooväli-Sepping on koos Pille Runneliga aastaraamatusse kirjutanud artikli „Kliimaneutraalne muinsuskaitse – kas kultuuripärandi renessanss?“ autor.

Muinsuskaitse aastaraamat on valdkonna iga-aastane artiklikogumik, mis annab ülevaate aasa olulisematest tegudest muinsuskaitsemaastikul. Kogumik kajastab nii arhitektuuri, kunsti, arheoloogia kui ka linnaruumiga seotud teemasid. Värske aastaraamatu sisukorraga saab tutvuda siin.

Raamatu väljaandjateks on Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond. Raamatut saab soetada hästi varustatud raamatukauplustest ja Muinsuskaitseametist.