Sisseastumine

Keda ootame

Eriala annab suurepärase võimaluse eneseteostuseks neile, kes hoolivad kultuuripärandist.

Lisaks mitmekülgsete teadmiste omandamise soovile peab meie tudengil olema südames koht hoolimisele, aga ka tõelisele kirele – ilma selleta on vanade majade ja esemete heaks meie vastuoluderohkes maailmas raske midagi tõeliselt ära teha.

Eriala õppimiseks on vajalikud eelkõige järgmised iseloomuomadused: uudishimu, kannatlikkus, tähelepanu- ja süvenemisvõime, kohuse- ja missioonitunne.

Bakalaureuseõppesse on seega oodatud eelkirjeldatud omadustega üld- või kutsekeskharidusega inimesed, kellel on tõsine huvi eriala vastu. Magistriõppesse astujail peab olema läbitud kas muinsuskaitse ja restaureerimisega või pärandiuuringutega seotud eriala bakalaureuseõppes (võimalik spekter on sealjuures üsna lai: ajalugu, sh arheoloogia, arhitektuur, ehitus, geograafia, kultuurantropoloogia, mitmesugused kunsti ja disainiga seotud erialad) või olema vastav töökogemus. Doktoriõppes on vajalik eriala sügavam tundmine ja valmidus seni omandatut täiendada laiemate teoreetiliste teadmistega.

Ajakava

15.-29.06.2020 avalduste vastuvõtt SAISis kuni 23:59ni

29.06.2020 avalduste vastuvõtt kohapeal kell 10:00-16:00

01.-07.07.2020 vestlused ja eksamid (vt täpsemat ajakava altpoolt) toimuvad veebi vahendusel Zoom keskkonnas.

Vastuvõtu tulemused teatatakse läbi SAISi hiljemalt 10. juulil.

BAKALAUREUSEÕPPE VASTUVÕTT 2020

BA õppekava on eestikeelne ja täiskoormusega õppijale tasuta.

Üldised vastuvõtutingimused

Riigieksamite nõuded

Vastuvõtukomisjonile võib esitada näiteid oma loomingust ja/või varem teostatud uurimuslikest töödest (nt referaat, uurimistöö, ettekanne vms). Tööde esitamine ei ole kohustuslik: tööd aitavad kujundada muljet sisseastuja isiksusest, kuid neid eraldi ei hinnata. Loometöö näiteks sobivad joonised, joonistused, maalid, fotod ja/või käsitöö, samamoodi aga ka sisseastuja poolt või sisseastuja osalusel teostatud praktilise restaureerimistöö dokumentatsioon (fotod, kirjeldused). Töö võib olla varem teostatud või tehtud spetsiaalselt sisseastumise tarbeks (nt fotoseeria kodukoha kultuuriväärtustest vmt).

SISSEASTUMISEKSAMID:

1. Eksamiülesanne 1: essee (03.07.2020 kell 10.00-15.00)

Hiljemalt 2. juulil saadetakse Zoomi link kandidaadile meilile.

Erialakatse algab kl 10.00, mil sisseastujad saavad täpsema ülesande kirjelduse ja toimub katse sisu ja nõuete tutvustus Zoom keskkonnas. Sisseastujal võimalik vajadusel täpsustavaid küsimusi küsida Zoomi vestlusaknas (chatis) kogu eksami kestuse vältel. Erialakatse sooritamiseks on aega kuni kella 16.00. Valmis töö tuleb selleks ajaks üles laadida eksamilehel näidatud kohta. Ülesande sisuks on ühe ajaloolise ehitise või paiga muinsuskaitseline analüüs.

Ülesande sisuks on ühe ajaloolise ehitise või paiga muinsuskaitseline analüüs. Ülesanne algab objekti valikuga, misjärel tuleb kirjalikult esitada objekti tutvustus ja etteantud küsimustel põhinev arutlev essee. Töö tuleb üles laadida eksamilehel näidatud Google Drive kausta. Töö koostamisel on lubatud kasutada kõiki materjale (nt internet, raamatud, inimeste küsitlemine vms).

Hinnatakse info kogumise ja kasutamise oskust; arutlemisoskust, sh oskust näha ja sõnastada objektiga seotud muinsuskaitselisi (nt kaasaegse arhitektuuri sobitumine ajaloolisse keskkonda või vastupidi ) probleeme, suutlikkust oma seisukohti välja tuua ja põhjendada; sõnastusoskust ja töö keelelist korrektsust.

 

2. Eksamiülesanne 2: vestlus

Vestlus toimub 04.07.2020  Zoomi vahendusel. Individuaalne vestluse aeg ja zoomi link saadetakse kandidaadidile peale essee kirjutamist meilile.

Vestluse sissejuhatavas osas kandidaat tutvustab ennast, annab lühikese ülevaate oma haridusteest, huvidest ning põhjendab oma soovi astuda just nimelt sellele erialale. Vestluse põhirõhk on arutelul essees (eksamiülesanne 1) toodud väidete ning argumentide üle, esitatakse täiendavaid küsimusi analüüsitava objekti või paigaga seotud konkreetsete aspektide kohta. Lisaks küsitakse kommentaare ka laiemalt kultuuriväärtuste, sisseastuja kodukoha vaatamisväärsustega seotud jmt teemadel. Vestlus kestab 10-15 minutit.

Hinnatakse sisseastuja argumenteerimis- ja arutlemisoskust, oskust oma väiteid selgitada ja põhjendada.

 

MAGISTRIÕPPE VASTUVÕTT 2020

MA õppekava on eestikeelne ja täiskoormusega õppijale tasuta.

Sisseastujal tuleb esitada koos avaldusega:

Kõik nõutud lisad tuleb lisada oma avaldusele SAISis.

Vestlus toimub 03.07.2020. Individuaalsed ajad saavad sisseastujad SAIS-ist, pärast avalduse kinnitamist vastuvõtutöötaja poolt. Olenevalt olukorrast toimub vestlus kas kohapeal või veebivahendusel Zoom keskkonnas. Hiljemalt  2. juulil saadetakse meilile link Zoomi keskkonda.

Lõplik otsus, kas vestlus toimub kohapeal või Zoomis tehakse 23. juunil. Info lisatakse kodulehele.

Magistriõppesse kandideerijad esitavad koos kandideerimisavaldusega kirjaliku magistritöö projekti (2-3 lk) – vabas vormis magistritöö teemapüstituse ettepanek ning selgitus kandidaadi huvist või seotusest valdkonnaga Komisjon on kirjalikult esitatud materjalidega eelnevalt tutvunud ning kohapeal toimub vabas vormis vestlus. Vajadusel täpsustatakse magistritöö projektiga seotud küsimusi. Sisseastuja peab olema valmis vastama ka üldkultuurilist ja muinsuskaitselist problemaatikat puudutavatele küsimustele; rääkima oma varasemast kokkupuutest muinsuskaitse ja konserveerimise ainega, näitama oma motivatsiooni sellel erialal õppima asumiseks.

Hinnatakse esitatud projekti asjakohasust, selgust, uurimisteema aktuaalsust muinsuskaitse ja konserveerimise seisukohast. Arvesse võetakse kandidaadi valmisolekut magistritasandi õpinguteks ja uurimistööks, orienteerumist valitud eriala olulistes aspektides, motiveeritust õppida muinsuskaitse ja konserveerimise erialal.

Konkursipall koosneb 1 hindest 10 punkti süsteemis.

Üldinfo magistriõppesse astujatele.

DOKTORIÕPPE VASTUVÕTT 2020

PhD õppekava on eestikeelne ja õppimine on tasuta.

Sisseastujal tuleb esitada koos avaldusega:

  • Inglise keele oskust B2 tasemel tõendav dokument
  • CV
  • Doktoritöö kavand
  • Kaitstud magistritöö (võõrkeelse, välja arvatud inglise või saksakeelse töö puhul, eestikeelne kokkuvõte)
  • Juhendaja akadeemiline CV (juhul, kui väitekirja eeldatav juhendaja ei ole Eesti Kunstiakadeemia töötaja)

Kõik nõutud lisad tuleb lisada oma avaldusele SAISis.

Vestlus toimub 06.07.2020. Individuaalse vestluse aja saavad sisseastujad SAIS-ist, pärast avalduse kinnitamist vastuvõtutöötaja poolt.

Olenevalt olukorrast toimub vestlus kas kohapeal või veebivahendusel Zoom keskkonnas. Hiljemalt  5. juulil saadetakse meilile link Zoomi keskkonda.

Lõplik otsus, kas vestlus toimub kohapeal või Zoomis tehakse 23. juunil. Info lisatakse kodulehele.

 

Doktoriõppe vastuvõtueksam seisneb individuaalses vestluses (ca 20 minutit). Eksamitulemus (max 10 punkti) moodustub vestluse, eelnevalt kaitstud magistritöö ja esitatud doktoritöö kavandi põhjal.

Hinnatakse motivatsiooni ja eelduseid doktoriõpinguteks (15 %), varasemat teadustöö kogemust (15 %), doktoritöö kavandi kvaliteeti (valdkonna tundmist, uurimisteema aktuaalsust, probleemipüstituse uudsust ja adekvaatsust) (70%).

Konkursipall koosneb 1 hindest 10 punkti süsteemis.

Vt ka https://www.artun.ee/sisseastumine/doktoriope/uldinfo/

 

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Kas on võimalik õppida puidu ja mööbli restaureerimist?

Õpe (bakalaureuseastmes) sisaldab ülevaadet interjööri ajaloost ning puidu kui materjali omadustest ja kasutusviisidest, ent neil, kes soovivad omandada praktilisi oskusi puidu ja mööbli restaureerimiseks, soovitame pigem astuda Tartu Kõrgemasse Kunstikooli vastavale erialale. Eesti Kunstiakadeemia tudengite hulgas on küll ka tegeletud mööbli restaureerimisega ning kirjutatud ja edukalt kaitstud sel teemal lõputöid, kuid Akadeemia ei taga selles restaureerimise valdkonnas tudengitele praktikabaasi ega erialast juhendamist. Sama kehtib ka mõnede muude spetsiifiliste kultuuripärandi valdkondade kohta, nagu näiteks ajalooliste sõidukite (sh autod, mootorrattad), relvade, muusikariistade või kullasepatööde restaureerimine. Meie kooli on mõistagi õppima oodatud ka nende objektiliikide vastu huvi tundvad inimesed, seda enam, et kõrghariduse tasandil neid valdkondi ka Eestis kusagil mujal eraldi ei õpetata. Aitame Teil oma tegevust ja huviala laiemal muinsuskaitse, konserveerimise ja pärandiuuringute väljal mõtestada, õpetame, kuidas sellest kirjutada, kuidas koostada tööde programme ja aruandeid, jagame laiemaid teadmisi kultuuri-, kunsti- ja arhitektuuriajaloost, restaureerimisbioloogiast ja -keemiast, kaasaegsetest tehnoloogilistest uurimismeetoditest jne. Aitame võimalusel leida individuaalse juhendaja. Samas ei õpeta me ka neis valdkondades erialaseid käsitööoskusi, ei taga praktiliseks tööks vajalikke materjale ega eriseadmeid. 

Kui palju tehakse praktilisi töid?

Praktilisi töid ehk n-ö oma kätega tegemist ja vastavate oskuste õppimist on rohkem kunstimälestiste restaureerimise suunal, kus see bakalaureuseõppe tasandil moodustab olulise osa stuudiumist. Ka arhitektuuri restaureerimise suuna tudengid teevad õpingute käigus hoonete juures välitöid: näiteks pildistavad ning mõõdistavad ehitisi, teostavad viimistlusuuringuid, läbivad ehitusarheoloogilise praktika, tutvuvad töökodades puitdetailide restaureerimise põhitõdedega jne, kuid praktilise ehitamise ja ehitiste restaureerimisega ning selle tarvis manuaalsete oskuste omandamisega meie õppekavas siiski ei tegelda. Arhitektuurimälestiste konserveerimise õpe kõrghariduse tasandil on suunatud ennekõike tulevaste muinsuskaitseametnike, ajalooliste ehitiste ning ehitusmaterjalide uurijate, muinsuskaitse eritingimuste ning restaureerimiskontseptsioonide ja -programmide koostajate, restaureerimistööde järelevalve teostajate jt spetsialistide koolitamisele. Kuldsete kätega töötegijaid ehk puit- ja kiviehitiste restauraatoreid õpetatakse Eestis välja aga mitmetes kutsehariduskeskustes.

Kas lõpetajad saavad õiguse koostada ehitusprojekte?

Õpingute käigus omandatakse vajalikud teadmised ja praktilised oskused koostamaks muinsuskaitse eritingimusi nii restaureerimisprojektide kui ka  detailplaneeringute tarbeks, samuti õpitakse kokku panema ka uuringute programme ning aruandeid, välja töötama välisviimistluse projekte, restaureerimiskontseptsioone jm ajalooliste ehitiste ning esemete ja kunstiteoste restaureerimisel vajalikke dokumente. Kõik, kes omandavad magistrikraadi, saavad õppe ühe osana võimaluse läbida arhitektuuri konserveerimise täiendkoolituse tsükkel, mille põhjal on võimalik taotleda riiklikult tunnustatud tegevusluba (kutsetunnistust), mis annab vastava baashariduse olemasolul õiguse töötada ehitis- ja ajaloomälestistel. Arhitektuuri konserveerimise suuna lõpetajad peaks suutma ka koostöös arhitektide, geograafide jt erialade esindajatega osaleda ajaloolise asustusstruktuuriga alade üld- ja detailplaneeringute koostamisel, miljööväärtuslike alade planeerimisel jne. Samas ei saa meie osakonna lõpetajad arhitekti diplomit, mis annaks õiguse iseseisvalt koostada ehitusprojekte ehitusseaduse tähenduses. Ajalooliste ehitiste konserveerimise-restaureerimise projektide koostamisel töötavad ehitatud pärandi spetsialist ning arhitekt aga üldjuhul koos, seega on meie lõpetajatel võimalik leida tööd projekteerimissfääris.

Juhendis on öeldud, et bakalaureuseõppesse sisseastujad peavad komisjonile esitama joonistusi või muid teoseid. Kas mul tasub sellele erialale kandideerida, kui mul on huvi vanade ehitiste ja asjade vastu, ent ma pole varem süvendatult kunsti õppinud?

Mõningane joonistamis- ning maalimisoskus tuleb bakalaureuseõppesse kandideerijaile kasuks, eriti kui kavatsed edaspidi spetsialiseeruda kunstiteoste konserveerimisele, ent me ei eelda samas sisseastujatelt väga kõrget n.ö. klassikalise joonistamise taset. Seega ära karda oma katsetusi kaasa võtta ja näidata. Kunstitöid võivad asendada ka varem koostatud erialased kirjalikud uurimustööd, kuid ka fotod Sinu restaureeritud esemetest või sõidukitest, ehitistest, mille restaureeriva iseloomuga remondil oled osalenud jne. Valmidus ja julgus pintslit-pliiatsit käes hoida on meie erialal vahel siiski vajalik. Varem kohapeal tehtud dokumenteeriva joonistamise katse oleme viimastel aastatel sisseastumiseksamite seast siiski sootuks ära jätnud. Nii võid julgelt tulla kandideerima ka siis, kui Sa pole näiteks laste kunstikoolis või akadeemia ettevalmistuskursustel kunsti õppinud. Kui Sind aga joonistamine/joonestamine ja muu käeline tegevus sootuks hirmutab, siis võiksid bakalaureuseõppe tasemel kaaluda astumist hoopis kunstiajaloo (kunstiteaduse) erialale.

Ma pole professionaalne restauraator ega muinsuskaitsja, ent olen ise vana maja omanik, kavatsen hakata seda restaureerima ning tahaks sellest valdkonnast rohkem teada. Kas ma võiks kandideerida teie magistriõppesse ja kirjutada magistritöö oma majast?

Selline variant ei ole välistatud, kuid magistriõpe on siiski orienteeritud rohkem neile, kes kavatsevad oma tuleviku laiemalt siduda selle erialaga ning tunnevad süvendatult huvi kultuuripärandi vastu. Ka magistritöö peaks üldjuhul puudutama laiemat valdkonda või probleemi, kui vaid üks maja (kui ei ole tegemist just väga erilise hoonega). Inimestele, kes soovivad omandada konkreetseid teadmisi ajaloolistest hoonetest, on olemas võimalus läbida meie osakonna juures arhitektuuri restaureerimise täiendkoolitus (tasuline) ilma magistriõppesse astumata.