Sisseastumine

Keda ootame

Eriala annab suurepärase võimaluse eneseteostuseks neile, kes hoolivad kultuuripärandist.

Lisaks mitmekülgsete teadmiste omandamise soovile peab meie tudengil olema südames koht hoolimisele, aga ka tõelisele kirele – ilma selleta on vanade majade ja esemete heaks meie vastuoluderohkes maailmas raske midagi tõeliselt ära teha.

Eriala õppimiseks on vajalikud eelkõige järgmised iseloomuomadused: uudishimu, kannatlikkus, tähelepanu- ja süvenemisvõime, kohuse- ja missioonitunne.

Bakalaureuseõppesse on seega oodatud eelkirjeldatud omadustega üld- või kutsekeskharidusega inimesed, kellel on tõsine huvi eriala vastu. Magistriõppesse astujail peab olema läbitud kas muinsuskaitse ja restaureerimisega või pärandiuuringutega seotud eriala bakalaureuseõppes (võimalik spekter on sealjuures üsna lai: ajalugu, sh arheoloogia, arhitektuur, ehitus, geograafia, kultuurantropoloogia, mitmesugused kunsti ja disainiga seotud erialad) või olema vastav töökogemus. Doktoriõppes on vajalik eriala sügavam tundmine ja valmidus seni omandatut täiendada laiemate teoreetiliste teadmistega.

KATSED

Bakalaureuseõpe

Sisseastumise eeltingimused on eesti keele/eesti keele kui teise keele riigieksami sooritus minimaalselt 30 punktile ja võõrkeele riigieksami sooritus enne 2014 a lõpetanutel 51 punkti ja alates 2014 aastast B1 tase. Samuti arvestatakse võõrkeele riigieksami asemel ka rahvusvaheliste testide tulemusi.

Sisseastumiseksamid:

  1. Erialane ülesanne I kirjalik (ülesanne antakse enne eksamit).
  2. Erialane ülesanne II koos vestlusega

Konkursipall koosneb 3 hindest (10 punkti süsteemis):

  • Eesti keele/ eesti keel teise keelena riigieksam
  • Erialakatse I
  • Erialakatse II

Vastuvõtukomisjonile tuleb esmasel tutvumisvestlusel esitada näiteid loomingust (joonised, joonistused, maalid ja/või käsitöö, tudengikandidaadi poolt teostatud praktiliste restaureerimistööde dokumentatsioon jne) ja/või varem teostatud uurimuslikust tööst (referaat, ettekanne vms.). Erialakatse I on essee tüüpi kirjalik ülesanne, millele võib samal päeval eelneda organiseeritud paikvaatlus linnaruumis või mäluasutuses, katse sisu ja tingimusi selgitatakse lähemalt kohapeal. Kaasa võtta ainult kirjutusvahend. Erialakatse II on tollesama eelnevalt kirjutatud essee põhjal toimuv vestlus sisseastumiskomisjoniga. Vestluse käigus võidakse aga ka küsida küsimusi, mis puudutavad laiemalt üldkultuurilisi või kultuuripoliitilisi aspekte, sisseastuja varasemaid kokkupuuteid kultuuripärandiga, tema kodukoha olulisemaid pärandobjekte jne.

Magistriõpe

Magistriõppesse sisseastumiseks ei ole vaja sooritada eksameid. Vastuvõtt toimub vestluse alusel,  komisjon vaatab lisaks üle sisseastuja juba varem esitatud  magistritöö projekti, portfoolio või bakalaureusetöö, CV .

Doktoriõpe

Doktoriõppesse sisseastumiseks ei ole vaja sooritada eksameid. Vastuvõtt toimub vestluse alusel, komisjon vaatab lisaks üle juba varem esitatud doktoritöö projekti, magistritöö, CV.

Korduma kippuvad küsimused

Kas on võimalik õppida puidu ja mööbli restaureerimist?

Õpe (bakalaureuseastmes) sisaldab ülevaadet interjööri ajaloost ning puidu kui materjali omadustest ja kasutusviisidest, ent neil, kes soovivad omandada praktilisi oskusi puidu ja mööbli restaureerimiseks, soovitame pigem astuda Tartu Kõrgemasse Kunstikooli vastavale erialale. Eesti Kunstiakadeemia tudengite hulgas on küll ka tegeletud mööbli restaureerimisega ning kirjutatud ja edukalt kaitstud sel teemal lõputöid, kuid Akadeemia ei taga selles restaureerimise valdkonnas tudengitele praktikabaasi ega erialast juhendamist. Sama kehtib ka mõnede muude spetsiifiliste kultuuripärandi valdkondade kohta, nagu näiteks ajalooliste sõidukite (sh autod, mootorrattad), relvade, muusikariistade või kullasepatööde restaureerimine. Meie kooli on mõistagi õppima oodatud ka nende objektiliikide vastu huvi tundvad inimesed, seda enam, et kõrghariduse tasandil neid valdkondi ka Eestis kusagil mujal eraldi ei õpetata. Aitame Teil oma tegevust ja huviala laiemal muinsuskaitse, konserveerimise ja pärandiuuringute väljal mõtestada, õpetame, kuidas sellest kirjutada, kuidas koostada tööde programme ja aruandeid, jagame laiemaid teadmisi kultuuri-, kunsti- ja arhitektuuriajaloost, restaureerimisbioloogiast ja -keemiast, kaasaegsetest tehnoloogilistest uurimismeetoditest jne. Aitame võimalusel leida individuaalse juhendaja. Samas ei õpeta me ka neis valdkondades erialaseid käsitööoskusi, ei taga praktiliseks tööks vajalikke materjale ega eriseadmeid. 

Kui palju tehakse praktilisi töid?

Praktilisi töid ehk n-ö oma kätega tegemist ja vastavate oskuste õppimist on rohkem kunstimälestiste restaureerimise suunal, kus see bakalaureuseõppe tasandil moodustab olulise osa stuudiumist. Ka arhitektuuri restaureerimise suuna tudengid teevad õpingute käigus hoonete juures välitöid: näiteks pildistavad ning mõõdistavad ehitisi, teostavad viimistlusuuringuid, läbivad ehitusarheoloogilise praktika, tutvuvad töökodades puitdetailide restaureerimise põhitõdedega jne, kuid praktilise ehitamise ja ehitiste restaureerimisega ning selle tarvis manuaalsete oskuste omandamisega meie õppekavas siiski ei tegelda. Arhitektuurimälestiste konserveerimise õpe kõrghariduse tasandil on suunatud ennekõike tulevaste muinsuskaitseametnike, ajalooliste ehitiste ning ehitusmaterjalide uurijate, muinsuskaitse eritingimuste ning restaureerimiskontseptsioonide ja -programmide koostajate, restaureerimistööde järelevalve teostajate jt spetsialistide koolitamisele. Kuldsete kätega töötegijaid ehk puit- ja kiviehitiste restauraatoreid õpetatakse Eestis välja aga mitmetes kutsehariduskeskustes.

Kas lõpetajad saavad õiguse koostada ehitusprojekte?

Õpingute käigus omandatakse vajalikud teadmised ja praktilised oskused koostamaks muinsuskaitse eritingimusi nii restaureerimisprojektide kui ka  detailplaneeringute tarbeks, samuti õpitakse kokku panema ka uuringute programme ning aruandeid, välja töötama välisviimistluse projekte, restaureerimiskontseptsioone jm ajalooliste ehitiste ning esemete ja kunstiteoste restaureerimisel vajalikke dokumente. Kõik, kes omandavad magistrikraadi, saavad õppe ühe osana võimaluse läbida arhitektuuri konserveerimise täiendkoolituse tsükkel, mille põhjal on võimalik taotleda riiklikult tunnustatud tegevusluba (kutsetunnistust), mis annab vastava baashariduse olemasolul õiguse töötada ehitis- ja ajaloomälestistel. Arhitektuuri konserveerimise suuna lõpetajad peaks suutma ka koostöös arhitektide, geograafide jt erialade esindajatega osaleda ajaloolise asustusstruktuuriga alade üld- ja detailplaneeringute koostamisel, miljööväärtuslike alade planeerimisel jne. Samas ei saa meie osakonna lõpetajad arhitekti diplomit, mis annaks õiguse iseseisvalt koostada ehitusprojekte ehitusseaduse tähenduses. Ajalooliste ehitiste konserveerimise-restaureerimise projektide koostamisel töötavad ehitatud pärandi spetsialist ning arhitekt aga üldjuhul koos, seega on meie lõpetajatel võimalik leida tööd projekteerimissfääris.

Juhendis on öeldud, et bakalaureuseõppesse sisseastujad peavad komisjonile esitama joonistusi või muid teoseid. Kas mul tasub sellele erialale kandideerida, kui mul on huvi vanade ehitiste ja asjade vastu, ent ma pole varem süvendatult kunsti õppinud?

Mõningane joonistamis- ning maalimisoskus tuleb bakalaureuseõppesse kandideerijaile kasuks, eriti kui kavatsed edaspidi spetsialiseeruda kunstiteoste konserveerimisele, ent me ei eelda samas sisseastujatelt väga kõrget n.ö. klassikalise joonistamise taset. Seega ära karda oma katsetusi kaasa võtta ja näidata. Kunstitöid võivad asendada ka varem koostatud erialased kirjalikud uurimustööd, kuid ka fotod Sinu restaureeritud esemetest või sõidukitest, ehitistest, mille restaureeriva iseloomuga remondil oled osalenud jne. Valmidus ja julgus pintslit-pliiatsit käes hoida on meie erialal vahel siiski vajalik. Varem kohapeal tehtud dokumenteeriva joonistamise katse oleme viimastel aastatel sisseastumiseksamite seast siiski sootuks ära jätnud. Nii võid julgelt tulla kandideerima ka siis, kui Sa pole näiteks laste kunstikoolis või akadeemia ettevalmistuskursustel kunsti õppinud. Kui Sind aga joonistamine/joonestamine ja muu käeline tegevus sootuks hirmutab, siis võiksid bakalaureuseõppe tasemel kaaluda astumist hoopis kunstiajaloo (kunstiteaduse) erialale.

Ma pole professionaalne restauraator ega muinsuskaitsja, ent olen ise vana maja omanik, kavatsen hakata seda restaureerima ning tahaks sellest valdkonnast rohkem teada. Kas ma võiks kandideerida teie magistriõppesse ja kirjutada magistritöö oma majast?

Selline variant ei ole välistatud, kuid magistriõpe on siiski orienteeritud rohkem neile, kes kavatsevad oma tuleviku laiemalt siduda selle erialaga ning tunnevad süvendatult huvi kultuuripärandi vastu. Ka magistritöö peaks üldjuhul puudutama laiemat valdkonda või probleemi, kui vaid üks maja (kui ei ole tegemist just väga erilise hoonega). Inimestele, kes soovivad omandada konkreetseid teadmisi ajaloolistest hoonetest, on olemas võimalus läbida meie osakonna juures arhitektuuri restaureerimise täiendkoolitus (tasuline) ilma magistriõppesse astumata.

Lisainfo

AVALDUSE ESITAMINE

Esita avaldus ja dokumendid siin

SISSEASTUMINE NUMBRITES

Sisseastumise statistika eelmistel aastatel