Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut

1992. aastal loodud Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut (KVI) on Eesti juhtiv kunstiteaduse uurimis- ja õpetamiskeskus. Instituudi õppejõud ja teadurid on oma eriala tippspetsialistid ja tunnustatud asjatundjad. KVI vilistlaskonda kuuluvad Eesti noorema põlve mõjukamad kunstiteadlased, -kriitikud ja kuraatorid.

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi sihiks on pakkuda mitmekülgset, uuenduslikku ning inspireerivat õppe- ja uurimiskeskkonda. Õpinguid toetavad instituudis läbiviidav uurimistöö, teadusprojektid, konverentsid ja väljaanded.

KVI teadustöö katab eri uurimissuundade ulatuslikku spektrit. Seda toetavad mitmed mahukad teadusprojektid, mida rahastavad Eesti Teadusagentuur jt Eesti-sisesed ja rahvusvahelised institutsioonid. KVI kuulub Rahvusvahelisse Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsiooni RIHA.

KVI-s õpetatakse ainsana Eestis kunstiteadust kõigil kolmel – bakalaureuse, magistri ja doktori – õppetasemel. KVI-s õpitakse kunstiteadust kultuuriteooria ja sotsiaalajaloo foonil. Õpe kombineerib ajaloolist ja objektikeskset lähenemist teoreetiliste vaatenurkadega ning annab laiapõhjalise humanitaarhariduse. Visuaalkultuuri uuringud aitavad mõtestada pildilise ja ruumilise keskkonna seoseid ning toimimist ühiskonnas. Erialaõpet täiendavad õppereisid ja praktikad.

KVI magistriõppes on võimalik spetsialiseeruda kas kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute, museoloogia või kuraatoriõppe suunale. Doktoriõppe eesmärgiks on valmistada ette rahvusvahelisel tasemel kõrgprofessionaale, kellel on pädevus töötada nii õppejõu ja teadlasena akadeemilises sfääris kui ka tipptasemel spetsialistina väljaspool seda.

Vaata EKA 106. sünnipäeva puhul peetud veebikonverentsi “Kunstnik ja võim” raames salvestatud KVI tutvustust (2020 okt).

KVI ajalugu

1992 avati toonases Tallinna Kunstiülikoolis kunstiteaduse eriala. Suvel toimusid esimesed sisseastumiseksamid. Senine kunstiajaloo kateeder nimetati ümber Kunstiteaduse instituudiks.
Kaitsti esimene magistritöö (Juta Keevallik).
1995 kaitsti esimesed doktoritööd (Juhan Maiste ja Rein Zobel).
1996 lõpetas esimene bakalaureuselend kunstiteadlasi.
1998 saadi esimnene riiklik sihtfinantseeritav teadusprojekt: alustati “Eesti kunsti ajaloo” koostamist.
29. märtsil 2016 nimetati Kunstiteaduse instituut ümber Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudiks.
2019 võeti KVI Rahvusvahelise Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsiooni (RIHA – International Association of Research Institutes in the History of Art) liikmeks.

KVI juhatajad:

1992-1994 dotsent Helli Sisask

1994-2007 prof. Mart Kalm

2007-2012 prof. Katrin Kivimaa

2012-2017  prof. Andres Kurg

2017-2023 prof. Virve Sarapik

2023-2025 vanemteadur Epp Lankots

al. 2025 prof. Andres Kurg

Eellugu:

Jaak Kangilaski, Ühiskonnateaduste ja kunstiajaloo õpetus ERKI-s 1944–1989. –  Kunsttööstuskoolist Kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas / From the School of Arts and Crafts to the Academy of Arts. 100 Years of Art Education in Tallinn. Toim Mart Kalm. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2014, lk 396–411 [pdf]

Vaata ka Regina Metsa ettekannet KVI 30. juubelil esimeste vilistlaste mälestustest.

Meediakajastusi

Krista Kodres ja Hans Alla saates Kunstiministeerium. – Kunstiministeerium. Kunstiteadus 100 ja ENKKL, 10. XII 2022 [kuula]

Hans Alla, Kunstiteadus trügib tule ligi. Vestlusring Krista Kodrese, Krista Sarve, Anders Härmi ja Aleksander Metsamärdiga. – Sirp 20. V 2022 [loe]

Katrin Kivimaa, Kunstiteose ekspertiis kui tõlgendav teadmine. Intervjuu Hilkka Hiiopi ja Greta Koppeliga. – Sirp 2. II 2020 [loe]

Reet Varblane, Pealelend – Anders Härm, Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kuraatoriõppe suuna juht. – Sirp 31. I 2020 [loe]

Anders Härm, Hanno Soans, Elu, kunst, ühiskond. Intervjuu emeriitprofessor Jaak Kangilaskiga. – Sirp 20. XII 2019 [loe]

Liisa-Helena Lumberg, Milleks meile kunstiteadus? – Sirp 31. VIII 2018 [loe]

Katrin Kivimaa, Kunstiteadus kui intellektuaalne kiusatus. Intervjuu professor Krista Kodresega. – Sirp 20. X 2017 [loe]

Kuhu kuulub Kunstiteaduse Instituut? – Artishok 25. VII 2014 [loe]

Kunstiteaduse instituudist, kunstiteaduse õpetamisest ja uurimisest: Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi juhataja Katrin Kivimaaga vestleb Reet Varblane. – Sirp 28. V 2009 [loe]

Mart Kalm, Kuidas saada kunstiteadlaseks? – Sirp 2. III 2007 [loe]

Rael Artel, Palju õnne, KTI! – Sirp 1. XI 2002 [loe]

Uudised ja sündmused

In memoriam Heie Marie Treier

In memoriam Heie Marie Treier

15. I 1963–21. I 2026 Meie seast on lahkunud Heie Marie Treier, kunstiteadlane ja -kriitik ning kunstiajaloo õppejõud. Eesti kunstikultuur on kaotanud erudeeritud ja laia silmaringiga inimese, kes suhtus oma töösse sügava missioonitundega ning inspireeris aastakümnete jooksul mitmeid põlvkondi. Tema tähelepanufookuses oli 20.–21. sajandi kunst ning ühiskondlike paradigmamuutuste reflektsioon ...
Professor Erma Hermens. Foto: Ken Mürk, ERR

Loe ERR Novaatorist pikka intervjuud: Prof. Erma Hermens räägib teaduse abil kunsti värvikihtide taha vaatamisest

ERR-i teadusuudiste portaalis Novaator ilmus Jaan-Juhan Oidermaa põhjalik intervjuu Cambridge’i ülikooli Hamilton Kerri instituudi direktori ja päranditehnoloogia professori Erma Hermensiga, kus käsitletakse tehnilise kunstiajaloo ja kaasaegsete analüüsimeetodite rolli klassikalise kunsti uurimisel ja konserveerimisel. Artiklis räägib professor Hermens, kuidas teadus võimaldab vaadata läbi ...
Virve-Sarapik_Foto-Krõõt-Tarkmeel_

Humanitaarteaduste aastapreemia nominent prof. Virve Sarapik

Selgunud on 2025. aasta Eesti Teaduste Akadeemia humanitaarteaduste aastapreemiatele esitatud kandidaadid. Eesti Kunstiakadeemiast on aastapreemia kandidaat professor Virve Sarapik. Aastapreemiad on kutsutud ellu, et tunnustada Eesti humanitaarteadlaste teedrajavaid ja põhjapanevaid uurimistöid. Seitse ülikooli ja teadusasutust esitasid kokku 16 kandidaati järgmiste teadustöödega: Epp ...
EVA

Seminar: Kuidas kirjutada tänapäeval Euroopa visuaalkunstide ajalugu, mis oleks kaasavam, riikideülene ja polüfooniline?

EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituut on osa projektist Visual Arts in Europe: An Open History (EVA), mis koondab enam kui 150 kunsti- ja pärandiajaloolast 46 Euroopa Nõukogu liikmesriigist. Projekti juhib kuuest Euroopa spetsialistist koosnev toimetuskolleegium ning seda toetab Rahvusvaheline Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsioon (RIHA). Projekti teaduslik ja korralduslik ...
RIHA_EVA_KVI-uur-sem

Seminar: Kuidas kirjutada tänapäeval Euroopa visuaalkunstide ajalugu, mis oleks kaasavam, riikideülene ja polüfooniline?

EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituut on osa projektist Visual Arts in Europe: An Open History (EVA), mis koondab enam kui 150 kunsti- ja pärandiajaloolast 46 Euroopa Nõukogu liikmesriigist. Projekti juhib kuuest Euroopa spetsialistist koosnev toimetuskolleegium ning seda toetab Rahvusvaheline Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsioon (RIHA). Projekti teaduslik ja korralduslik ...
From Empire to Minority Baltic Germans from Late Nineteenth Century to the 1930s (1)

Konverents baltisaksa (kunsti)ajaloo uurimisest Riias

EKA korraldab koos Yale'i Ülikooli, Läti Ülikooli ja Läti Kultuuriakadeemiaga konverentsi "From Empire to Minority: Baltic Germans from Late Nineteenth Century to the 1930s". Üritus toimub 23.-24. jaanuar 2026 Läti Ülikoolis Riias ning on inglise keeles. Programm ja täiendav info on leitav siit.
KTU_2025_3_4_kaas_valmis2

Ilmunud on ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi sügisnumber (3-4/2025)

Ilmunud on ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi sügisnumber (3-4/2025), mis koondab üheksa väga mitmekesist avaliku artiklikonkursiga valitud artiklit. Numbri avab Mari-Liis Krautmanni analüüs baltisaksa kunstikriitiku Leo von Kügelgeni kirjutistest 1920.-1930. aastatel. Kügelgeni kunstikriitikas peegeldub baltisaksa kogukonna üheaegne soov olla osa kohalikust kultuuriväljast, kuid samas ...

Lisainfo

Leia KVI Facebookist või Instagramist ning vaata meie Vimeo kanalit või avatud loenguid EKA TV-st.

Lae alla KVI-d tutvustav buklett (pdf).