Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut

1992. aastal loodud Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut (KVI) on Eesti juhtiv kunstiteaduse uurimis- ja õpetamiskeskus. Instituudi õppejõud ja teadurid on oma eriala tippspetsialistid ja tunnustatud asjatundjad. KVI vilistlaskonda kuuluvad Eesti noorema põlve mõjukamad kunstiteadlased, -kriitikud ja kuraatorid.

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi sihiks on pakkuda mitmekülgset, uuenduslikku ning inspireerivat õppe- ja uurimiskeskkonda. Õpinguid toetavad instituudis läbiviidav uurimistöö, teadusprojektid, konverentsid ja väljaanded.

KVI teadustöö katab eri uurimissuundade ulatuslikku spektrit. Seda toetavad mitmed mahukad teadusprojektid, mida rahastavad Eesti Teadusagentuur jt Eesti-sisesed ja rahvusvahelised institutsioonid. KVI kuulub Rahvusvahelisse Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsiooni RIHA.

KVI-s õpetatakse ainsana Eestis kunstiteadust kõigil kolmel – bakalaureuse, magistri ja doktori – õppetasemel. KVI-s õpitakse kunstiteadust kultuuriteooria ja sotsiaalajaloo foonil. Õpe kombineerib ajaloolist ja objektikeskset lähenemist teoreetiliste vaatenurkadega ning annab laiapõhjalise humanitaarhariduse. Visuaalkultuuri uuringud aitavad mõtestada pildilise ja ruumilise keskkonna seoseid ning toimimist ühiskonnas. Erialaõpet täiendavad õppereisid ja praktikad.

KVI magistriõppes on võimalik spetsialiseeruda kas kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute, museoloogia või kuraatoriõppe suunale. Doktoriõppe eesmärgiks on valmistada ette rahvusvahelisel tasemel kõrgprofessionaale, kellel on pädevus töötada nii õppejõu ja teadlasena akadeemilises sfääris kui ka tipptasemel spetsialistina väljaspool seda.

Vaata EKA 106. sünnipäeva puhul peetud veebikonverentsi “Kunstnik ja võim” raames salvestatud KVI tutvustust (2020 okt).

KVI ajalugu

1992 avati toonases Tallinna Kunstiülikoolis kunstiteaduse eriala. Suvel toimusid esimesed sisseastumiseksamid. Senine kunstiajaloo kateeder nimetati ümber Kunstiteaduse instituudiks.
Kaitsti esimene magistritöö (Juta Keevallik).
1995 kaitsti esimesed doktoritööd (Juhan Maiste ja Rein Zobel).
1996 lõpetas esimene bakalaureuselend kunstiteadlasi.
1998 saadi esimnene riiklik sihtfinantseeritav teadusprojekt: alustati “Eesti kunsti ajaloo” koostamist.
29. märtsil 2016 nimetati Kunstiteaduse instituut ümber Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudiks.
2019 võeti KVI Rahvusvahelise Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsiooni (RIHA – International Association of Research Institutes in the History of Art) liikmeks.

KVI juhatajad:

1992-1994 dotsent Helli Sisask

1994-2007 prof. Mart Kalm

2007-2012 prof. Katrin Kivimaa

2012-2017  prof. Andres Kurg

2017-2023 prof. Virve Sarapik

2023-2025 vanemteadur Epp Lankots

al. 2025 prof. Andres Kurg

Eellugu:

Jaak Kangilaski, Ühiskonnateaduste ja kunstiajaloo õpetus ERKI-s 1944–1989. –  Kunsttööstuskoolist Kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas / From the School of Arts and Crafts to the Academy of Arts. 100 Years of Art Education in Tallinn. Toim Mart Kalm. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2014, lk 396–411 [pdf]

Vaata ka Regina Metsa ettekannet KVI 30. juubelil esimeste vilistlaste mälestustest.

Meediakajastusi

Krista Kodres ja Hans Alla saates Kunstiministeerium. – Kunstiministeerium. Kunstiteadus 100 ja ENKKL, 10. XII 2022 [kuula]

Hans Alla, Kunstiteadus trügib tule ligi. Vestlusring Krista Kodrese, Krista Sarve, Anders Härmi ja Aleksander Metsamärdiga. – Sirp 20. V 2022 [loe]

Katrin Kivimaa, Kunstiteose ekspertiis kui tõlgendav teadmine. Intervjuu Hilkka Hiiopi ja Greta Koppeliga. – Sirp 2. II 2020 [loe]

Reet Varblane, Pealelend – Anders Härm, Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kuraatoriõppe suuna juht. – Sirp 31. I 2020 [loe]

Anders Härm, Hanno Soans, Elu, kunst, ühiskond. Intervjuu emeriitprofessor Jaak Kangilaskiga. – Sirp 20. XII 2019 [loe]

Liisa-Helena Lumberg, Milleks meile kunstiteadus? – Sirp 31. VIII 2018 [loe]

Katrin Kivimaa, Kunstiteadus kui intellektuaalne kiusatus. Intervjuu professor Krista Kodresega. – Sirp 20. X 2017 [loe]

Kuhu kuulub Kunstiteaduse Instituut? – Artishok 25. VII 2014 [loe]

Kunstiteaduse instituudist, kunstiteaduse õpetamisest ja uurimisest: Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi juhataja Katrin Kivimaaga vestleb Reet Varblane. – Sirp 28. V 2009 [loe]

Mart Kalm, Kuidas saada kunstiteadlaseks? – Sirp 2. III 2007 [loe]

Rael Artel, Palju õnne, KTI! – Sirp 1. XI 2002 [loe]

Uudised ja sündmused

From Empire to Minority Baltic Germans from Late Nineteenth Century to the 1930s (1)

Konverents baltisaksa (kunsti)ajaloo uurimisest Riias

EKA korraldab koos Yale'i Ülikooli, Läti Ülikooli ja Läti Kultuuriakadeemiaga konverentsi "From Empire to Minority: Baltic Germans from Late Nineteenth Century to the 1930s". Üritus toimub 23.-24. jaanuar 2026 Läti Ülikoolis Riias ning on inglise keeles. Programm ja täiendav info on leitav siit.
KTU_2025_3_4_kaas_valmis2

Ilmunud on ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi sügisnumber (3-4/2025)

Ilmunud on ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi sügisnumber (3-4/2025), mis koondab üheksa väga mitmekesist avaliku artiklikonkursiga valitud artiklit. Numbri avab Mari-Liis Krautmanni analüüs baltisaksa kunstikriitiku Leo von Kügelgeni kirjutistest 1920.-1930. aastatel. Kügelgeni kunstikriitikas peegeldub baltisaksa kogukonna üheaegne soov olla osa kohalikust kultuuriväljast, kuid samas ...
597614429_3777750545691090_7268259726653263640_n

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu konverents 2025 “Näituste poliitika ja poeetika”

Näituste ajalugu on kunstiteaduses võrdlemisi uus uurimissuund, mis on aktualiseerunud viimase paarikümne aasta jooksul seoses kuratoorse pöördega ning näituse kui formaadi – kunsti avalikkuseni toova sündmuse – liikumisega üha kesksemasse rolli kunstiväljal. Näitused kujundavad järjest enam seda, kuidas me kunstist mõtleme ja kuidas kunstiprotsesse mõtestame, need on kohad, mis nii loovad ...
keskaasia172

KVI uudiskiri – november 2025

Uudiskiri võtab kokku KVI töötajate ja tudengite tegemised juulist oktoobrini 2025. Uudiskirja koostas teaduskoordinaator Annika Tiko, annika.tiko@artun.ee Teadussündmused ja –ettekanded 18. juulil toimus nõukaaja uurijate välksümpoosion Vääna-Jõesuus. KVIst võtsid sõna Ingrid Ruudi, kes rääkis Vaike Lubi fenomenist afektiivse materialismi ja sanditeooria valguses Rahul Sharma osales 18.-23. ...
LS_Tallinn2025

KVI uurimisseminar: Lily Song “Arveteõiendamine, ümbermõtestamine, ülesehitamine: juhtumiuuring Eesti Rahva Muuseumist

Käesolev uurimus käsitleb Eesti Rahva Muuseumi (ERM) kui kriitilist ja sümboolset näidet parandavast planeerimisest ja disainist. Parandav (ingl reparative), juurdudes sõnas repair, viitab katki läinu parandamisele või korda tegemisele, tervisliku seisundi taastamisele ning heastamisele, korvamisele ja olukorra õiglasesse, täpsemasse ja soovitavamasse seisundisse viimisele. Majanduslike ja ...
eirates

KVI tudengite koostöö näitus “Eirates Piiride Ettekirjutusi” – avamine 28. novembril

Kolme loomekõrgkooli ühisnäitus “Eirates Piiride Ettekirjutusi” 28. novembril kell 19 avaneb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaali fuajee galeriis koostöönäitus “Eirates Piiride Ettekirjutusi”, mis koondab esmakordselt Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallas ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengite ja vilistlaste loomingu. Piiride vajalikkust mõtestades jõudis ...
Tehumardi Mõõk-Neeme

Teaduskohvik “Kaasaegne kunst ja keeruline pärand: Kuidas töötada dissonantsidega?” ja näituse “Minevik kui kunstimaterjal” avamine

Teisipäeval, 2. detsembril toimub Eesti Kunstiakadeemias kahe näituse avamine ja aruteluõhtu, mille keskmes on kaasaegse kunsti võime keerulise ajaloo ja pärandi ümbermõtestamisel.  Kell 17 avatakse EKA väligaleriis näitus “Monumendi uued raamid: Minevik kui kunstimaterjal” (02.12.2025–25.01.2026), mis tutvustab kunstnike ettepanekuid kolme hävimisohtu sattunud monumentaalkunstiteose ...
Lm_seminar_FB_1

Seminar: Linlane maal suvitamas: inimesed, ruumid, lood

11. detsembril 2025 Eesti Rahva Muuseumis Suvilaid on viimase sajandi jooksul ehitatud kõikide suuremate linnade ja asulate ümbrusse. Need väikesed, paarikümne ruutmeetri suurused majakesed ja nende ümber kujunenud alad on muutunud harjumuspäraseks osaks meie argikeskkonnast, olles tänaseni kas esialgses kasutuses või ümberehitatud äärelinna elamualadeks. Suvilapiirkondade ajalugu, ...

Lisainfo

Leia KVI Facebookist või Instagramist ning vaata meie Vimeo kanalit või avatud loenguid EKA TV-st.

Lae alla KVI-d tutvustav buklett (pdf).