Magistriõpe

Magistriõppe esimesel semestril tehakse valik kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute, museoloogia või kuraatoriõppe suuna vahel. Magistriõpe toimub KVI-s neljal päeval nädalas.

Magistriõpe kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute suunal pakub süvendatult erialaseid teadmisi ning oskusi. Suurem rõhk on metodoloogiatel ja kunstiteoreetilistel käsitlustel ning spetsiifilistel uurimisprobleemidel. Muuhulgas õpitakse kunstiteaduse ajalugu ja teooriat, semiootikat ja kunstisotsioloogiat. KVI magistriõppe aluseks on üliõpilase individuaalsete huvide, valikute ja arengu igakülgne toetamine. Tänu mitmele õppesuunale ja valikainetele saab üliõpilane ise oma õpingute käiku kujundada.

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute teoreetiline õpe toimub suures osas seminarivormis, mis samuti annab võimaluse aktiivselt õppeprotsessis osaleda. Teoreetilisi aineid toetavad õppekäigud, -reisid ja praktilised ülesanded. Magistriõppe hulka kuulub ka toimetajapraktika, kus proovitakse kätt kunsti- või arhitektuurikriitikuna mõne ajalehe või ajakirja juures.

Suur osa õppest toimub kolmel õppesuunal paindlikult koos, sh saab valida kõrvalsuuna aineid. Magistriõpingud lõpetab magistritöö, mis tunnistab lõpetaja küpsust professionaalse kunstiteadlase, museoloogi või kuraatorina.

Magistriõppes on võimalik astuda ka KVI ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi ühisõppekavale Kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria (Literature, Visual Culture and Film Studies) või valida selle õppekava aineid.

KVI magistriõppekava juht on dr Kristina Jõekalda, museoloogia suuna juht dr Anu Allas, kuraatoriõppe suuna juht Anders Härm. Õppekava Literature, Visual Culture and Film Studies juht on prof Andres Kurg.