Magistriõpe

Magistriõppe esimesel semestril tehakse valik kunstiteaduse, museoloogia või kuraatorluse õppesuuna vahel.

Magistriõpe pakub süvendatult erialaseid teadmisi ning oskusi. Suurem rõhk on metodoloogiatel ja kunstiteoreetilistel käsitlustel ning spetsiifilistel uurimisprobleemidel. Muuhulgas õpitakse intensiivselt kunstiteaduse ajalugu ja teooriat, semiootikat ja kunstisotsioloogiat. KVI magistriõppe aluseks on üliõpilase individuaalsete huvide, valikute ja arengu igakülgne toetamine. Tänu mitmele õppesuunale ja valikainetele saab üliõpilane ise oma õpingute käiku kujundada. Teoreetiline õpe toimub suures osas seminarivormis, mis samuti annab võimaluse aktiivselt õppeprotsessis osaleda. Teoreetilisi aineid toetavad õppekäigud, -reisid ja praktilised ülesanded. Magistriõppe hulka kuulub ka toimetajapraktika, kus proovitakse kätt kunsti- või arhitektuurikriitikuna mõne ajalehe või ajakirja juures. Magistriõpingud lõpetab magistritöö, mis tunnistab lõpetaja küpsust professionaalse kunstiteadlase või kuraatorina.

Magistriõppes on võimalik astuda ka ingliskeelsele õppekavale Kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria (Literature, Visual Culture and Film Studies, ühisõppekava Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudiga) ning valida selle õppekava aineid.

KVI magistriõppekava juht on Kristina Jõekalda, museoloogia suuna juht dr Anu Allas, kuraatorluse suuna juht Anders Härm. Õppekava Literature, Visual Culture and Film Studies juht on prof Andres Kurg.

Magistriõpe toimub KVIs neljal päeval nädalas.

Tootedisaini MA õppekava uus tulemine

EKA tootedisaini magistriõppekava sai eelmisel aastal uuenduskuuri. Mõistmaks, mida kujutab endast värske EKA tootedisaini magistrantuur, andsid õppekavast ja muudatustest ülevaate magistri õppekava juht ...