Magistriõpe

Õppekava nimi: Kunstiteadus, museoloogia ja kureerimine
Õppetase: MA
Õppekeel: Eesti
Ainepunktide arv: 120 EAP
Õppe kestvus: 2 aastat
Link õppekavale Tahvlis: https://tahvel.edu.ee/#/curriculum/3948
Õppekava kood: 212
Teaduskond: Kunstikultuuri teaduskond
Õppemaks: tasuta

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut on Eesti juhtiv kunstiteaduse uurimis- ja õpetamiskeskus, mis pakub mitmekülgset, uuenduslikku ning inspireerivat õppe- ja uurimiskeskkonda. Siin õpitakse kunstiajalugu ja -teadust avaramal, kultuuriajaloolisel ja ühiskondlikul foonil, mis annab laiapõhjalise humanitaarhariduse ja oskused erialaseks eneseteostuseks.

Magistriõppekava pakub süvendatud erialaseid teadmisi ning suunab ümbritsevat pildimaailma ja ruumilist keskkonda kriitiliselt analüüsima. Kunsti, arhitektuuri ja disaini uurimine aitab mõista nii minevikku kui ka olevikku selle ajaloolises kontekstis. Suur rõhk õppekavas on kunstiteoreetiliste käsitluste ja metodoloogiate omandamisel. Õppimine samas ülikoolis koos kunstiüliõpilastega annab erinevaid võimalusi ühisprojektideks ning õpetab tegema koostööd kunstnike, disainerite, arhitektidega.

KVI õppejõud ja teadurid on oma eriala tunnustatud tippspetsialistid, kes väärtustavad individuaalset lähenemist üliõpilastele, arutelusid seminarides ning tudengite projektide ja uurimistööde juhendamist. Lisaks kaasame õppejõududena oma ala asjatundjaid nii Eestist kui ka välismaalt ning erialaõpet täiendavad mitmekülgsed õppereisid. KVI vilistlaskonda kuuluvad Eesti mõjukamad kunstiteadlased, -kriitikud ja kuraatorid.

Läbi eriala valikainete on võimalik kujundada oma erialane profiil, keskendudes kunstiteadusele, museoloogiale või kureerimisele või neid suundi kombineerides.

Kunstiteaduse valikained

Kunstiteaduse valikainete eesmärk on valmistada ette kunsti-, visuaalkultuuri-, disaini- ja arhitektuuriuurijaid, kes jätkavad õpinguid doktorantuuris ja on huvitatud eelkõige akadeemilisest uurimistööst, või soovivad leida tegevust valdkondades, mille peamine väljund on tekst (näiteks kriitiku või toimetajana). Rõhk on teoreetiliste ja metodoloogliste käsitluste süvendatud õppel, oma uurimisvaldkonna piiritlemisel ja iseseisva uurimistöö alaste pädevuste omandamisel laiemas humanitaarteaduslikus kontekstis.

Kunstiteadlase töö keskmes uurimistöö selle erinevates etappides ja väljundites: uurimisprobleemide leidmine, teadustöö kavandamine ja läbiviimine, uurimistulemuste esitlemine ning nende üle diskuteerimine. Praktilisema suunitlusega ained on kunstikriitika seminar ja toimetajapraktika, mille raames harjutatakse eri laadi tekstide kirjutamist ja toimetamist.

Kunstiteaduse valikaineid täiendavad erikursused, mis keskenduvad spetsiifilistele uurimisprobleemidele, nende historiograafiale ja tänapäevastele käsitlusviisidele, ning välisõppejõudude kursused, mis avavad ja tutvustavad teadustöö rahvusvahelist konteksti.

Museoloogia valikained

Museoloogia valikainete eesmärk on anda praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi muuseumis töötamiseks ning ärgitada loovalt ja kriitiliselt mõtestama muuseumi rolli ja eesmärke kaasaegsel kultuuriväljal. Õppe keskmes on muuseumikogude ajalugu ja säilitamispõhimõtted, muuseumikeskkonnas kureerimine, samuti näituste kommunikeerimine ning publiku- ja haridusprogrammide loomine.

Osa õppetegevusest ja muuseumipraktika toimub erinevates Eesti muuseumides (näitusesaalides, hoidlates, hariduskeskustes). Kui museoloogia laiemas tähenduses tegeleb kõigi muuseumidega, siis EKAs keskendume peamiselt kunstimuuseumidele ja nende eripärale. Õpe annab esmase ettevalmistuse töötamaks nt muuseumikogude assistendi, näituste koordinaatori või publikuprogrammide kuraatorina.

Museoloogia valikaineid täiendavad erikursused ning museoloogia välispraktika, mille raames tutvutakse süvendatult ühe linna või piirkonna kunsti-, disaini-, arhitektuuri- jm muuseumidega. Soovi korral on lisaks võimalik osaleda EKA ja TLÜ ühise kunstiõpetaja magistriõppekava kursusel „Muuseumiõppe didaktika“.

Kureerimise valikained

Kureerimise valikainete keskmes on näituste tegemine kõige laiemas mõttes. Kureerimine tähendab kunstiteoste vaheliste seoste lavastamist, nendevahelise ruumi väestamist ja mõtestamist ning kunstniku, kunstiteose ja vaataja kohtumise vahendamist. Institutsionaalsed kuraatorid koostavad muuseumide, kunstihoonete ja galeriide programme, kuid kureerida võib ka video- ja filmiprogramme, festivale, loengusarju, residentuure jpm. Samuti võib kuraator ise luua uusi institutsioone ja eksponeerimisformaate.

Kuraator on see, kes protsesse ja sündmusi kontseptualiseerib, kuid samas vastutab ka nende praktilise elluviimise eest (produktsioon, rahastus jm). Seetõttu pööratakse õppes tähelepanu nii kuraatori töö sisulisele kui ka praktilisele poolele (sh projektide kirjutamine, näituse installeerimine jm). Galeristiõppe kursuse raames õpitakse tundma kunstimaailma toimemehhanisme ning kunstituru reeglistikku.

Kureerimise valikaineid täiendavad erikursused ning õppereisid olulistele kunstimaailma suursündmustele (nt biennaalid) erinevates maailma paikades. Õpe toimub osalt koostöös EKA vabade kunstide magistriõppekavaga.

Magistritöö

Magistritöö võib olla nii teoreetiline uurimus kui ka praktiline töö (kuraatoriprojekt, haridusprogramm, muuseumikogudega seotud projekt) koos seda mõtestava teoreetilise saatetekstiga.

KVI magistriõppekava juht on dr Anu Allas.

Magistriõppes on võimalik astuda ka KVI ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi ühisõppekavale Kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria (Literature, Visual Culture and Film Studies) või valida selle õppekava aineid.