Uudised

 

EKA Narva kunstiresidentuuri asub juhtima Ann Mirjam Vaikla

1.oktoobrist asub EKA Narva kunstiresidentuuri uueks juhiks rahvusvahelise kunstivälja kogemusega Ann Mirjam Vaikla.

Ann Mirjam Vaikla on etendus- ja visuaalkunstnik, kes on teinud mitmeid rahvusvahelisi kunstiprojekte nii Eestis kui välisriikides. Ta on tegutsenud interdistsiplinaarse loomeinimesena sh stsenograafi ja disainerina Põhja-Euroopas ja -Ameerikas. Viimati omandas ta erialast kogemust praktiseerides New Yorgis asuvas kunstigaleriis Storefront for Art and Architecture. Ta on õppinud Norra Teatriakadeemia Østfoldi Ülikooli Kolledžis ja Eesti Kunstiakadeemias. Ann Mirjam Vaikla on osalenud rahvusvahelises residentuuriprogrammis Watermilli kunstikeskuses Long Islandil, New Yorgis ning teostanud erinevaid õppetööga seotud projekte Stockholmi Rahvusooperis, Antonin Artaud Keskuses Londonis, Norra Teadus- ja tehnoloogiamuuseumis Oslos, Nargen festivalil Tallinnas jm. Käesoleval aastal osaleb ta kunstilise- ja projektijuhina lavastuses “Uncanny You”. Projekti meeskonna moodustavad loomeinimesed nii Eestist, Taanist kui Norrast kaasproduktsioonis Kanuti Gildi SAALiga. 2017. aastal on Eesti
Sisearhitektide Liidu aastapreemia žürii otsustanud valida Rahvusarhiivi püsiekspositsiooni
“Keerdkäigud” konkursi nominentide hulka, mis valmis koostöös Vaikla
Studio meeskonnaliikmetega

EKA Narva kunstiresidentuur on kohtumispaik, kultuuridevahelist sünergiat ja valdkondadeülest koostööd soosiv platvorm.

Eesti Kunstiakadeemia Sihtasutus alustas 2015. aastal koostöös Narva Gate OÜ-ga residentuurikompleksi rajamist ajaloolisesse Kreenholmi kvartalisse. Projekti toetab Eesti kultuuriministeerium.

Kunstiresidentuur asub Narva Kreenholmi territooriumil, aadressil Joala 18 asuvas historitsistlikus stiilis villas, mille kogupind on 1026m2.

Loodav kunstiresidentuur ühendab endas kõiki majal olnud kunagisi ülesandeid ― see on multifunktsionaalne elu- ja loomemaja, kultuurikeskus ja haridusasutus. Eesti Kunstiakadeemia üliõpilastele ka praktikabaasiks.

Narva kunstiresidentuuril on oluline roll eesti kultuurielu mitmekesisemaks ja rahvusvahelisemaks muutmisel pakkudes kunstnikele võimalust elada ja töötada unikaalses keskkonnas, tuua Eestisse rahvusvaheliselt tunnustatud loomeinimesi

ning muuta Narva läbi kultuuriliste tegevuste aktiivseks kultuurikeskuseks.

“Tegutsenud viimased aastad peamiselt välismaal – New Yorgis, Norras ja Taanis, kuid hoidnud paralleelselt tihedat kontakti Eestiga, on andnud kogemuse opereerida rahvusvahelisel tasandil sh luua laiapõhjalise kontaktide võrgustiku, mis loob soodsad võimalused kunstilise- ja projektijuhina Narva kunstiresidentuuri vaheldusrikka programmi koostamiseks ja läbiviimiseks,” sõnab Vaikla ja lisab:

“Hariduselt stsenograaf ning nähes kujutava ning etenduskunsti aina suuremat läbipõimumist kaasaegse kunsti kontekstis pean oluliseks ära kasutada Kreenholmi hoone performatiivse arhitektuuri potensiaali ning luua programmi koostamisel olulisi kontakte erinevate kunstnike ja institutsioonidega.”

Soovime Ann Mirjamile indu uues põnevas töös!

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Lühidokumentaalfilmide konkurss “SIIN JA PRAEGU”

Narva kunstiresidentuur
kuulutab välja lühidokumentaalfilmide konkursi teemal SIIN JA PRAEGU

Konkursi eesmärgiks on julgustada eelkõige Ida-Virumaa noori esile tooma oma elukeskkonna eripära ja kohalike mõtteviiside mitmekesisust läbi dokumentaalfilmi kui kunstivormi. Oodatud on filmid, mis peegeldavad autori personaalset vaatenurka ja suhet tegelikkusse.

Konkursi tingimused

Dokumentaalfilm peab kajastama nüüdisaja Ida-Virumaa inimesi, sündmusi, paiku, nähtusi. Filmi maksimaalne pikkus koos lõputiitritega on 8 minutit. Filmi valmimisaastaks võib olla 2016 ja 2017.

Konkursile esitatud film peab olema autori omalooming. Ka filmis kasutatav muusika peab olema originaalne või kooskõlas autoriõigustega. Teoses kasutatud teiste loomingu autorite nimed peavad olema märgitud lõputiitrites.

Filmide esitamise tähtaeg: 5. juuni 2017 kell 18.00
Teos peab olema laetud interneti keskkonda YouTube või Vimeo. Link ja ligipääsu parool tuleb saata
e-maili aadressile dok.konkurss@gmail.com

Konkursil võivad osaleda kõik soovijad. Piiranguid vanuse või geograafilise päritolu osas ei ole. Konkursil osalejate toetuseks korraldatakse Ida-Viruamaal infotunnid, tasuta töötoad ja dokfilmide eriseansid. Konkursile võivad esitada filme ka need, kes toetavas programmis ei osale.

*
Konkursile esitatud töid hindab sõltumatu žürii. Lühifilme hinnatakse kahes kategoorias: kuni 18. aastased noored ja täiskasvanud.
Konkursi tulemused avalikustatakse ja auhinnad antakse üle pidulikul tseremoonial, mis toimub 10. juunil Narva kunstiresidentuuris (aadressil: Joala 18).

Tasuta töötoad ja dokumentaalfilmide eriseansid konkursil osalejatele Ida-Viruamaal

Narvas, Sillamäel ja Kohtla-Järvel korraldatakse kõikidele soovijatele konkursi infotund ja tasuta töötoad ning dokfilmide eriseansid. Programmi eesmärgiks on pakkuda konsultatsiooni filmi loomisprotsessi tehnilistes ja loomingulistes küsimustes. Töötubade läbiviijateks on dokumentalistid ja audiovisuaalse kunsti eksperdid. Töötoad toimuvad vene ja eesti keeles. Töötubad juhendajad on Meelis Muhu ja Kristina Norman.

Huvilistel palutakse end registreerida e-maili aadressil: dok.konkurss@gmail.com

Narva Raamatukogu ( Malmi 8)
3. aprill 2017 kell 16.00 konkursi infotund ja esimene töötuba; kell 19.00 eriseanss.
2. mai 2017 kell 16.00 töötuba; kell 19.00 eriseanss.

Sillamäe Avatud Noortekeskus ( Kalda 14)
4. aprill 2017 kell 16.00 konkursi infotund ja esimene töötuba; kell 19.00 eriseanss.
3. mai 2017 kell 16.00 töötuba; kell 19.00 eriseanss.

Kohtla-Järve Noortekeskus, Ahtme (Maleva 49)
7. aprill 2017 kell 15.00 konkursi infotund ja esimene töötuba; kell 17.30 eriseanss.
5. mai 2017 kell 15.00 töötuba; kell 17.30 eriseanss.

Konkurssi toetavad Eesi Kunstiakadeemia ja Britich Council.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

MIRJAM MATIISEN TEEB DOKUMENTAALFILMI KAEVANDUSASULAS SIRGALAS

Alates tänasest töötab Narvas kunstiresidentuuris Mirjam Matiisen, kes teeb dokumentaalfilmi kunagisest kaevandusasulast Sirgalast: “1980ndatel elas Sirgalas üle tuhande inimese, nüüd, 25 aastat pärast kaevanduse sulgemist, on sinna aastaringselt elama jäänud vaid kakskümmend inimest. Oma filmis käsitlengi Sirgalaga seotud inimeste lootusi ja pettumusi, selle asula minevikku ja tänapäeva. Tahan õppida lähemalt tundma Sirgala elanikke ja argipäevamustrit, milles need inimesed täna elavad.”
Mirjami film valmib Eesti Rahvusringhäälingu, Kultuurkapitali, Eesti Filmi Instituudi ja Narva kunstiresidentuuri toetusel ning esilinastub dokumentaalfilmide sarjas “Eesti lood” 2018. aasta alguses.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

EKA sisearhitektuuri eksklusiivne töötuba Narvas!

7—10. oktoober toimus Narva kunstiresidentuuris Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuriosakonna I aasta magistritele suunatud eksklusiivne töötuba, mida juhendas Fran Edgerley Londonis tegutsevast arhitektuuribüroost Assemble Studio koostöös kunstnik Katherine Spencega.

Fotod: Kristjan Holm, Marika Alver

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Saksa-prantsuse kunstiresidentuuriprojekt “Piirilkõnnid” Narvas

27. septembril kell 17.00 esitlevad spetsiaalselt selleks projektiks Narva kunstiresidentuuri kutsutud saksa ja prantsuse fotograafid oma esimesi töid projektist “Piirilkõnnid”. Sündmus on avatud kõigile huvilistele.
Kogu fotonäitus “Piirikõnnid” tuuakse publikuni ka Tallinnas, alates 19. oktoobrist Tallinna Fotomuuseumis.

Projektis osalev saksa fotograaf Louisa Marie Summer, on Rhode Island Kunstiakadeemia kaunite kunstide magistrikraadiga fotograaf, kes jutustab sotsiaalse sisuga visuaalseid lugusid. Ta elab New Yorgis ja Münchenis ja töötab kõikjal maailmas jäädvustades sotsiaalselt tõrjutud inimeste igapäevaelu. Ta on esinenud nii üksik- kui grupinäitustega lisaks Euroopa riikidele ka Ameerikas, Venemaal, Lõuna-Koreas. Summeri töid on avaldatud tuntud ajakirjades nagu National Geographic, Süddeutsche Zeitung, Wall Street Journal, Rolling Stone ja Vogue.

Kui saksa fotograaf usaldati eesti-vene integratsiooni pildistama just seetõttu, et ta saab seda teha puhta lehena, siis prantsuse fotograaf valiti selline, kes juba tunneb Eestit hästi. Andekas fotograaf Camille Laurelli on hetkel Tallinnas elav ja töötav prantsuse kunstnik. Ta kaitses kõige esimese kunstnikuna Prantsusmaal kunstiteaduste doktorikraadi Annecy Kõrgemas Kunstikoolis. Laurelli on rajanud Prantsusmaal OUI kunstikeskuse ning kureerinud arvukalt näitusi nii Eestis kui Prantsusmaal. Lisaks õpetab ta külalisõppejõuna Eesti Kunstiakadeemias.

Fotoresidentuuriprojekt sündis Prantsuse Instituudi, Goethe Instituudi ja EKA Narva kunstiresidentuuri koostöös.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Kunstnik Maria Kapajeva esitleb oma Narva residentuuri jooksul sündinud ideid ja töid!

Maria Kapajeva “Kreenholm: work in progress”
Narva kunstiresidentuuris töötas sel suvel kaks kuud kunstnik Maria Kapajeva, kes on sündinud Narvas, kuid elab ja töötab juba 10 aastat Londonis. Kapajeva kunstiprojekti keskmes on Kreenholmi manufaktuuri sotsiaalne pärand üleminekuajal: tekstiilivabriku endiste töötajate isiklik ja kollektiivne mälu pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Kuna Kapajeva on teemat uurinud 2014. aastast, siis ta kasutab oma töödes lisaks residentuuri jooksul kogutule ka varasemat materjali ja perekonnaarhiivi — kunstniku mõlemad vanemad töötasid Kreenholmis. 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

EKA graafika tudengite suvepraktika Narvas

15.—17. august toimub EKA graafika tudengite suvepraktika Narvas, juhendajaks Viktor Gurov.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Rahvusvaheline kunstnikegrupp Narvas

25—31 juuli on Narvas välitöödel rahvusvaheline kunstnikegrupp:
Emily Newman (USA), Ilya Orlov (RUS), Natalja Karavayeva (RUS), Nemanja Cvijanovic (CRO), Kristina Norman (EST), Meelis Muhu (EST).

Kunstnikud tutvuvad Narva kultuurieluga ning arutavad koostöövõimaluste üle, et 2017—2018 viia Narvas läbi erinevaid kunstilisi sekkumisi.

Fotod: Meelis Muhu

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

SUVEL ON MARIA KAPAJEVA KUNSTIRESIDENTUURIS!

Juulis-augustis töötab Narva kunstiresidentuuris kunstnik Maria Kapajeva, kes on sündinud Narvas, kuid elab juba 9 aastat Londonis. Kapajeva kunstiprojekti keskmes on Kreenholmi manufaktuuri sotsiaalne pärand.

2014. aastal algatas Kapajeva koostöös Narva Kolledžiga projekti “Sinu Kreenholmi lood”, mille raames tegi endiste Kreenholmi töötajatega 30 intervjuud ja digitaliseeris üle 600 foto nende perekonnaalbumitest. Sel suvel jätkab Kapajeva tööd kogutud materjaliga, et uurida suhet kollektiivse mälu ja pankrotti läinud Kreenholmi manufaktuuri endiste töötajate isiklike (elu)lugude vahel. Tegeldes Narva ja Kreenholmi ajalooga, tegeleb kunstnik ka iseenda isikliku ajalooga.

Kapajeva kahekuuline sotsiaalne kunstiprojekt kaasab aktiivselt kohalikku kogukonda: kunstniku käsutuses on terve residentuurimaja, kus narvakad saavad tema juhendamisel talletada oma Kreenholmi loo. Neist lugudest kujuneb kaleidoskoopiline installatsioon-näitus, mis avatakse laiemale publikule koos Kapajeva kunstiprojektide esitlusega augustikuu lõpus.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Ann Mirjam Vaikla

Narva Kunstiresidentuuri juhataja

+372 56 484 112

ann.vaikla@artun.ee