Õpingud

Õppetöö toimub EKA-s nn 3+2 süsteemi alusel. Bakalaureuseõppe nominaalaeg on 3 aastat ja selle ajaga on võimalik omandada erialased põhiteadmised ning lõpetamisel pälvitakse humanitaarteaduste bakalaureuse kraad. Erandiks on Kujunduskunsti õppekava, kus õpe toimub tsükliõppe vormis 4 suunal (Kujunduskunst, Meediagraafika, Moestilistika, Ruumikujundus) ja lõpetaja omandab samuti kraadi. Magistriõppe nominaalaeg on 2 aastat, mille jooksul saab tegeleda valitud teemaga süvitsi ning lõpetades pälvitakse kunstimagistri kraad. Integreeritud õppekaval Arhitektuur ja linnaplaneerimine toimub õpe 5 aastat ja lõpetaja saab arhitektuurimagistri kraadi. Doktoriõpe toimub kunstiteaduse, muinsuskaitse ja restaureerimise, arhitektuuri ja linnaplaneerimise ning kunsti ja disaini õppekavadel. Õppe nominaalaeg on 4 aastat.

Enamikul erialadest on võimalik õppida nii bakalaureuse- kui ka magistritasemel. Lisaks teadmiste omandamisele tähendab kõrgkoolis õppimine üliõpilase jaoks õppekava täitmiseks vajalike õppeainete läbimist ja ainepunktide kogumist.

Õppekoormus

Õppetöö mahu arvestus toimub EAPd-es ehk Euroopa Ainepunktisüsteemi Ainepunktides, kus 1 EAP-le vastab 26 tundi keskmise üliõpilase tööd. Semestri jooksul tuleb üliõpilasel koguda üldjuhul 3O EAP-d (semestrite maht on õppekavati erinev). Kogutud ainepunktide arv on aluseks üliõpilase staatuse fikseerimisel. Täiskoormusega õppes tuleb läbida igal aastal 75-100% õppekavas ettenähtud ainete mahust. Kui üliõpilane kogub vähem kui 75% nõutud ainepunktidest, viiakse ta järgmiseks õppeaastaks osakoormusega õppesse. Õppekoormust hinnatakse üks kord aastas iga õppeaasta (kahe semestri) lõpus.

Õppeained

Õppekavas sisalduvad õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks. Kohustuslik on õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata omandada. Valikaine saab üliõpilane iseseisvalt valida õppekavaga määratud õppeainete seast. Vabaaine on üliõpilase iseseisvalt valitud õppeaine oma akadeemiast või mõnest teisest ülikoolist. Esimesel kursusel õpitakse peamiselt üldaineid, järgnevatel kursustel erialaainete osakaal kasvab. Õppetöö koosneb loengutest, meistriklassidest, seminaridest, ühisprojektidest ja iseseisvast tööst.

Õppekava lõpetamiseks peab üliõpilane vastama kahele tingimusele: a) üliõpilane peab olema sooritanud positiivsele tulemusele kõik kohustuslikud õppeained; b) üliõpilane peab olema kogunud vastavalt kõrgharidusastmele vajaliku punktide arvu (BA – 18O EAP; MA – 12O EAP; PhD – 24O EAP)

Kui üliõpilane vastab lõpetamise tingimustele, tuleb tal positiivsele tulemusele kaitsta lõputöö või portfoolio. Õppekava täitnud ja positiivselt kaitsnud üliõpilasele väljastatakse diplom ja akadeemiline õiend. Õppeainete sooritamise lihtsustamiseks on koostatud õppeainekaardid, kus on esitatud info õppeaine eesmärkide, õpiväljundite, sisu ja hindamise kohta. Õppeainekaartidega on võimalik tutvuda ÕISis. Õppeaine edukaks sooritamiseks on oluline tutvuda õppeainekaardis kirjeldatud õppeaine sooritamise tingimuste, hindamismeetodite ja -kriteeriumitega.

Hindamine

Tagasiside üliõpilaste soorituste kohta toimub lisaks igapäevasele õppejõududega suhtlusele veel eksamitel, arvestustel, hindelistel arvestustel ja kaitsmistel, kuhu kaasatakse teisi erialaprofessionaale nii Eestist kui ka mujalt.

Õppeained hinnatakse eristavalt (eksamil, hindelisel arvestusel) 6-palli skaalal või mitteeristavalt (arvestusel). Positiivsed tulemused on A – E ja “arvestatud”. Negatiivne tulemus on eksami ja hindelise arvestuse puhul “F” või arvestuse puhul “mittearvestatud”, mille parandamiseks on üliõpilasel õigus sooritada ühes ja samas õppeaines eksamit või arvestust kuni kolm korda. Kui üliõpilane ei osale eksamil, hindelisel arvestusel või arvestusel, siis märgitakse see hindamislehele samuti negatiivse tulemusena v.a. juhul, kui üliõpilane on esitanud arstitõendi õppeosakonda 7 tööpäeva jooksul.

Õppetöö toimub vastavalt akadeemilisele kalendrile, kus üliõpilasel on oluline arvestada tähtaegadega. Erandid akadeemilises kalendris seatud tähtaegades on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel.

Sissejuhatava nädala kava esmakursuslastele

Armsad Kunstiakadeemia esimese kursuse üliõpilased!

Tere tulemast Eesti Kunstiakadeemiasse – Eesti kõige dünaamilisemasse visuaalkultuuri kogukonda! Meil on hea meel alustada teiega rännakut juba kohe-kohe. Kaasa võtta avatud meel, uudishimu, hea tahe ja veidi pealehakkamist, julgust ei tasu ka maha unustada ning siit me läheme!

Allpool leiate oma teaduskonna sissejuhatava nädala kava. Selle nädala jooksul kohtute erinevate EKA inimeste ja kohtadega, kes ja mis on teile tudengiaastate jooksul vajalikud ning sissejuhatav nädal kulmineerub õppeaasta avaaktusega 31. augustil 2018 EKA uue maja aulas.

Huvitavaid rännakuid ja parimaid uusi kohtumisi!

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

EKA SUVINE SOOME-UGRI EKSPEDITSIOON

Kõikide erialade ja kursuste üliõpilastele, kes soovivad osa võtta EKA suvisest ekspeditsioonist!

Et võtta osa ekspeditsioonist, tuleb kevadsemestril läbida eeldusaine Antropoloogilised vaatamisviisid, mis on avatud nii MA kui BA tudengitele.

Vt ainekirjeldust õIS-ist.

Valikainetsükkel koosneb kolmest kursusest:

1) ANTROPOLOOGILISED VAATAMISVIISID, 3 EAP, kevadsemester, avatud kõigile huvilistele,

NB! See on suvisel uurimisreisil osaleda soovijatele kohustuslik eeldusaine!

2) EKSPEDITSIOON soome-ugri rahvakillu juurde, 6 EAP, juunis-juulis,
Ekspeditsioonil saavad osaleda 8-12 üliõpilast

3) NäITUSEPROJEKT ekspeditsioonil kogutud materjalist

Lisateave

Maarin Ektermann

maarin.ektermann@artun.ee

 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink