Keskkonnamõjud ja jätkusuutliku arengu tegevuskava 2021-2025

EKA SÜSINIKU JALAJÄLJE VÄHENDAMINE

ASPEKT: KOGU EKA TEGEVUS ehk teadus-, loomingu- ja õppetöö ning neid toetavad tegevused nagu näiteks administratiivtöö, koristus, ehitus, hooldustööd, raamatukogundus, ülikoolis näituste jt ürituste toimumine, toitlustusteenus.

KESKKONNAMÕJU: Loodusressursside vähenemine, reostuse teke, elupaikade tingimuste kehvenemisest tingitud nii bioloogilise mitmekesisuse kui ka arvukuse vähenemine. Kliima muutustest lähtuv elukeskkonna halvenemine: veekogude lähistel tormidega üleujutustest põhjustatud varaline ja emotsionaalne kahju, põllumajanduslikud kaod seoses äärmuslike ilmanähtustega nagu üleujutused, põuad, jäätumised. Puhta magevee vähenemine, taastuvate ja taastumatute maavarade kvaliteedi ja kvantiteedi langus, tervise halvenemine. Haigustest ja elukeskkonna kehvenemisest lähtuv näljahädade, vaesuse, kriiside, õnnetuste, sõdade oht.

EESMÄRK: Bioloogilise ja elupaikade mitmekesisuse säilitamine, loodusressursside säästlikum kasutus, elukeskkonnaks vajalik jätkusuutlik tasakaalustatud areng ja inimeste heaolu jätkusuutlikkuse tagamine. Looduskeskkonna seisundi parendamine. Saasteainete ja kliima soojenemist põhjustavate emissioonide vähenemine ning seda iseloomustava süsiniku jalajälje monitoorimine ja vähenemine.

TEGEVUS: Keskkonnahoidlikkuse tõstmine läbi erinevate ürituste, loengute, semianride, töötubade, info levitamise, roheliikumiste, teavituste, viktoriinide, kaasamiste, motiveerimiste, võistluste, konverentside korraldamiste. EKA süsiniku jalajälje monitoorimine, jälgimine, võrdlemine, vähendamine. Energia ja loodusressursside kasutamise vähendamine. EKA keskkonnasõbralikumaks muutmine. Vastutustundlikkuse tõstmine, parendusmeetmete väljatöötmine.

TULEMUS: EKA inimesed käituvad keskkonnahoidlikumalt, olles seejuures keskkonnateadlikumad. EKA inimesed aitavad kaasa vastutustundlike lahenduste väljatöötamisele ja ühiskonna tähelepanu suunamisele kestliku arengu võimalustele. EKA põhjustab elustikule vähem negatiivset mõju, seda väljendab EKA kui organisatsiooni väiksem CO2e jalajälg. Sellest lähtuvalt on tagatud inimeste heaolu kestmine ka tulevikus. EKA süsinikujalajälje vähenemine 10 %.

MEELESPEA: Söö taimset mahedat hooajalist kohalikku toitu. Ära kuumuta toitu foolimit sisaldavas pakendis mikrolaineahjus, see on väga tuleohtlik. Lisaks: taga alati keskkonna-, tule- ja tööohutus vältimaks ressursiraiskamist, tervise kahjustamist, negatiivset keskkonnamõju. Koristades kasuta vett, soodat, sidrunit, äädikat, vajadusel ökomärgisega vahendit, mida doseeri säästvalt. Lisaks: Väldi liigset keemiakasutust, et vähendada reostuse teket, hoida keskkonda, tervist ja säästa ressursse. Lisaks ka järgnevates aspektides toodud meelepea punktid.

ASPEKT: ELEKTRI JA SOOJUSENERGIA TARBIMINE

EESMÄRK: Bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ja inimeste heaolu jätkusuutlikkuse tagamiseks vähendada antropogeenset kliima soojenemist vähendades CO2e emissioonie läbi elektri- ja soojusenergia kokkuhoiu

KESKKONNAMÕJU: CO2e heide põhjustab kliima muutust ning sellega kaasnevaid tingimuste kehvenemisi ja elupaikade hävimisi, mistõttu väheneb bioloogiline mitmekesisus ja populatsioonide ja ka liigisisene arvukus. Maakasutuse muutus, vee ja õhusaaste, taastuvate ja taastumatute maavarade vähenemine.

TEGEVUS: Hoone sulgemine ja/või kasutuse intensiivsuse vähendamine ajal, mil õppetööd ei toimu: kollektiivpuhkuseperiood, pühad, pühapäevad, ööd. Ventilatsiooni vähendamine. Inimeste harjumuste muutmine keskkonnahoidlikumaks läbi teadlikkuse tõstmise. Tarbimise targem ajastamine. IT lahenduste (sh kaugjuhitav automaatikasüsteem Ecomatic) kasutamine energia raiskava tarbimise vähendamiseks, võimalusel päikesepaneelide ja väikeste tuulegeneraatorite paigaldamine ja akupanga rajamine vähendamaks tiputarbimisi oma taastuvenergia kasutusega, vähem energiat tarbivate masinate ja valgustuse soetamine (luminofoor valgustite osaline väljavahetamine LED valgustite vastu). Ruumidesse andurite paigaldamine, et energia kasutus oleks optimaalseim. Ventilatsiooni optimeerimiseks CO2 andurid ruumidesse. Fuseboxiga liitumine, et tagada elektrimahukate seadmete kasutus optimaalsemail hetkel vältimaks tiputarbimisi. Kui loobuda elektri börsipaketist, siis hankida taastuvenergiat. Küttesõlme ümberehitus eesmärgiga parendada hoone soojusjaotuse juhtimist. Radiaatoritele termokontrollerid. Külmade ja tuuliste ilmadega vältida välispeauste vastastikust kasutust, vaid kasutada uksi nii, et tekib välisukse ja seesmise ukse vahele puhverkoridor temperatuuri säilitamiseks siseruumis.

TULEMUS: Elektri- ja soojusenergia kasutamise vähendamisest lähtuv CO2e emissiooni vähenemine, mille tõttu säilib nii bioloogiline kui ka elupaikade mitmekesisus. Samuti säilivad inimeste elud, nende vara, sh põllumajandussaadused põudade, liigsadude jt ekstreemsete tingimuste, katastroofide ärahoidmise tulemusena läbi kliima soojenemise aeglustamise. Õhusaaste vähenemise kaudu inimeste tervise paranemine. Elektri ja soojuse kasutamise vähenemine 10 %.

MEELESPEA: Viimasena lahkudes lülita välja seadmed ja kustuta valgus. Lisaks: Tarbi nii vähe kui võimalik. Ajasta energiamahukad tööd elektribörsi madalseisudele vältimaks tiputarbimiste koormust. Kasuta looduslikku valgust. Riietu vastavalt ilmale mitte kiirmoele. Ära küta kliimat. Ajasta ruumi soojendamine optimaalsele hetkele. Kui võimalik eelista külma vee kasutamist soojale.

ASPEKT: VEE TARBIMINE JA REOVEE TEKE

KESKKONNAMÕJU: Puhta magevee kui oluliseima loodusressursi vähenemine. Reovee tekkimisega kaasnev toitainete (lämmastiku ja fosfori) sisalduse tõus Läänemeres, mis põhjustab eutrofeerumist ja sellega kaasnevat põhjaelustiku elutingimuste halvenemist, põhjakihtide hapnikuta jäämist ja muu hulgas ka kalade suremist. Ka elektri ja soojusenergia kasutuse suurenemisest lähtuvad mõjud.

EESMÄRK: Magevee kui elutähtsa loodusressursi kokkuhoid. Bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ja inimeste heaolu jätkusuutlikkuse tagamiseks vähendada antropogeenset kliima soojenemist vähendadades CO2e emissiooni läbi vee kasutuse vähendamise. Nii väheneb ka vee soojendamisest, transpordist, elektri kasutusest, vee ja reovee puhastamisest tulenev CO2e emissioon.

TEGEVUS: Keskkonnateadlikkuse tõstmine läbi veemajanduse tutvustamise. EKA köökidesse kraanivee eelistamise sildid, et inimesed hindaksid ja säästaksid vett ning vähendaksid vee raiskavat tarbimist. Jõulupuhkusel ja pühapäevadel maja suletud hoidmine. Hallvee kasutusele võtmise süsteemide rajamine ja propageerimine.

TULEMUS: Vee kasutuse vähenemine tulenevalt säästvamast vee tarbimisest. CO2e vähenemine tulenevalt vee soojendamiseks, vee ja reovee puhastamiseks elektri ja transpordi kasutamise vähenemisest. Vee kasutuse vähenemine 7 %.

MEELESPEA: Ära lase veel asjata voolata. Lisaks: tarbi nii vähe kui vajalik. Aita kaasa hallvee kasutuselevõtu süsteemide rajamisele ja idee propageerimisele.

ASPEKT: JÄÄTMETE TEKE

KESKKONNAMÕJU: Jäätmete ja nende heitmete tekkega seotud elutingimuste kehvenemine ja elupaikade hävimine, mis toob kaasa bioloogilise mitmekesisuse ja arvukuse vähenemise. 

EESMÄRK: Bioloogilise mitmekesisuse kaitseks, elupaikade mitmekesisuse säilitamiseks ja inimeste heaolu jätkusuutlikkuse tagamiseks parandada elukeskkonda, maakasutust, vähendada elustiku ja maavarade tarbimist, õhu, vee ja pinnase reostust ning antropogeenset kliima soojenemist vähendades CO2e emissiooni läbi jäätmete tekke vähendamise.

TEGEVUS: Keskkonnahoidliku eluviisi propageerimise läbi tarbimis- ja käitumisharjumuste muutmine, jäätmete liigiti kogumise parem võimaldamine, prügisoreerimise plakatite ja info levitamine. Jäätmete tekke vältimine andes vanale uue elu, seda toetavate süsteemide rajamine. Süsteemsele pakendite korduskasutusele kaasa aitamine. Õppes, sh nt disainis ja arhitektuuris jäätmeid vältivate tehnoloogiate rajamine, toodete eluea pikendamine, muinsuskaitses olemasoleva säilitamine, moes ja tekstiilis materjalide säästlik ja korduskasutus, toodete tervet elutsüklit käsitlev planeerimine, materjalide segamise vältimine, et lihtsustada ümbertöötlust. Metalli, klaasi, paberi, plasti taaskasutus. Liigse tarbimise st paberi kasutuse vältimine. Nt olemasoleva valgustuse kasutamine toote elu lõpuni, et vähendada enneaglselt jäätmeteks muutuvate ohtlike elavhõbedat sisaldavate valgustitega looduse koormamist. Liigsete prügikottide kasutamise vältimine, koolitades koristajaid kasutama prügikotte jätkusuutlikumalt, täites üks prügikott lõpuni täis ning tühjendades mittemäärdunud nt paberite või puhaste pakendite kilekott tühjaks, et seda korduskasutada.

TULEMUS: Jäätmete vähenemisest tulenev puhtam ja ohutum elukeskkond ja mitmekesisem elus loodus. Jäätmete suurem ringlussevõtmine ja energia kokkuhoidlikum kasutus. Järeltulevate põlvkondade heaolu arvestav, säästlikum maavarade ja elustiku kasutus. Jäätmete, sh eriti segaolmejäätmete vähenemine 10 %.

MEELESPEA: Kasuta korduskasutatavaid nõusid. Taaskasuta materjale ja tooteid. Ostmise asemel laena või rendi. Eelista kohalikke üleliigse pakendita ökomärgise/sertifikaadiga looduslikke tooteid. Väldi jäätmete tekkimist. Sorteeri eraldi prügikastidesse: 1) puhas papp ja paber 2) puhas segapakend (klaas-, metall- , plastipakend) 3) pandimärgiga taara 4) biojäätmed 5) ohtlikud jäätmed 6) patareid 7) olmejäätmed. LIsaks: Too elektroonikjäätmed kogumispäevadel fuajeesse, et need jõuaksid taaskasutusse või vii jäätmejaama. Vanad ravimid vii apteeki.

ASPEKT: PABERI JA IT KASUTUS

KESKKONNAMÕJU: Raietest tulenev metsade hävimine. Paberi valgendamisest tulenev merekeskkonna tingimuste kehvenemine. Tuues kaasa nii bioloogilise mitmekesisuse kui ka arvukuse vähenemise. Lisa transpordi vajadus, millega kaasneb CO2e heide. Raietega seotud fotosünteesi vähenemise tõttu CO2 sidumise vähenemine. IT kasutusega seotud elektri tarbimine ja sellest lähtuvad mõjud. IT seadmeteks maavarade ja transpordi kasutus.

EESMÄRK: Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide nagu metsade ning merekeskkonna säilitamiseks paberi kasutamise vähendamine. Paberipuidu säästlikum kasutus. Paberi tootmisega seotud väiksem energia ja transpordi kasutus. Alternatiivina it-lahenduste eelistamine säästlikul viisil, vältides seejuures liigset elektritarbimist. Lühiajaliselt vajaminevate IT seadmete ostmise asemel rentida.

TEGEVUS: Keskkonnateadlikkuse tõstmine, harjumuste muutmine. EKA keskkonnahoidlikkuse küsitlusest lähtuv suunitlus vähemaks paberi tarbimiseks. Võimalusel printimise vältimine. Paberite korduskasutus. Nutikate nn tahvelarvuti ekraanide kasutus õppetöös. Paberteavikute asemel IT lahenduste kasutamine, nagu näiteks teavitused EKA artun kodulehel või e-mailide eelistamine, seejuures vältides ebavajalikke e-maile ning võimalusel manuse saatmise asemel jagada linki juba internetis ülevalolevale failile. Liigsete plakatite vältimine, tühja poole korduskasutamine, seejärel pakendiümbriseks või täitematerjaliks kasutamine. Digiprügi kustutamine, haldamise parendamine.

TULEMUS: Paberi kasutamise vähenemisest tulenev metsa raie ja paberi valgendamisest lähtuv merereostuse vähenemine, bioloogilise mitmekesisuse taastumine. Kaupade sh puidu ja paberi transpordi vähenemine. Käitumisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutumine, vastutustundlikum ja teadlikum paberi tarbimine. Digiprügi vältimise ja kustutamisega kaasnev väiksem eletritarve. Digiprügi kustutamiste tõus ja vältivate harjumuste kujundamine. Paberi kasutamise vähenemine 7 %.

MEELESPEA: Kui võimalik, siis säästa paberit ja ära prindi. Korista ka digiprügi. Lisaks: kogu ühelt poolelt kasutatud paberit enda ja teiste tarbeks. Taaskasuta ka pakendamiseks ja pakendi täitematerjaliks. E-mailide saatmisel võimalusel manuse lisamise asemel eelistada juba internetis üleval oleva lingi saatmist. Vältida ebaoluliste mahukate videote salvestamist ja üles laadimist.

ASPEKT: SAASTAVA TRANSPORDI KASUTUS

KESKKONNAMÕJU: Elustiku (sh inimeste) tervist kahjustav õhusaaste ja CO2e heide, mis põhjustab kliima muutust ning sellega kaasnevaid tingimuste kehvenemisi ja elupaikade hävimisi (sh teede ehitusest lähtuv), kvaliteedi halvenemist ja fragmenteerumist, mistõttu väheneb bioloogiline mitmekesisus ja arvukus. Liiklusõnnetustest tulenevad surmad, traumadest vaimse ja füüsilise terviserikked. Maavarade liigne tarbimine. 

EESMÄRK: Bioloogilise mitmekesisuse kaitseks, elupaikade mitmekesisuse säilitamiseks ja inimeste heaolu jätkusuutlikkuse tagamiseks vähendada antropogeenset kliima soojenemist vähendades CO2e emissiooni läbi transpordi vähendamise. Tervise parendamine läbi õhusaaste vältimise ja jalgsi liikumise ja rattasõidu suurendamise.

TEGEVUS: Jalgsi, ratta, tõukeratta, rongi ja ühistranspordiga liiklemise propageerimine, keskkonna- ja terviseteadlikkuse tõstmine, EKA keskkonnahoidlikkuse küsitlusest lähtuv uuring ja suunitlus eelistamaks keskkonnasõbralikumat liiklemisviisi ning vältimaks tarbetuid sõite. Kolleegide ja tudengite ühisüritused, parema kommunikatsiooni saavutamiseks, mis aitab kaasa ühisele säästvamale liiklemisele. Tööväljasõidul ühise bussi tellimine, et vältida liigseid autosõite. Võimalusel laeva eelistamine lennukile. Otselendude eelistamine mitme lennu asemel. Välissihtpaika ööbima jäämine vältimaks liigseid edasi-tagasi sõite. Väiksema elektriauto eelistamine suuremale autole. Ka jäätmete, paberi ja ühekordsete nõude kasutamise, liigtarbimise vältimine, kraanivee eelistamine pudelijookidele ning vastavad sildid teadlikkuse tõstmiseks, mis vähendab muuhulgas kaupade transpordi kasutust. Kergliikurite taristu rajamine, elektritõukerataste ja elektrirataste laadimise võimaldamine. Ühistranspordi jt säästvat liikumist toetavate vahendite, peatuste ja teede meeldivamaks disainimine. Vanematele inimestele puhkamiseks pinkide paigaldamine. Kastirataste kasutamisele kaasa aitamine, kujundades neid atraktiivseks, mugavaks ja turvaliseks.

TULEMUS: Saastava transpordi vähenemisest tulenev säästvam maavarade kasutus, puhtam õhk, väiksem CO2e emissioon, millest lähtub bioloogilise mitmekesisuse ja populatsiooni arvukuse tõus ja õhukvaliteedi paranemine. Autotranspordi kasutamise vähenemine 7 %.

MEELESPEA: Kasuta keskkonnasõbralikke liiklusvahendeid, jaga sõitu või liigu jalgsi! Lisaks: eelista jalgsi liikumist, kergliikurit või ühistransporti autole. Eelista väikest autot suuremale, eelista elektriautot tavalisele autole. Eelista rongi ja laeva lennukile. Eelista otselendu mitme lennu asemel. Harrasta ökonoomset ohutut sõidu stiili: sujuv, ühtlane, aeglasem, kasuta autopilooti, kasuta kliimaseadet optimaalselt. Eelista kraanivett pudelijookidele! Lisaks: Eelista kohalikke kaupu, eelista Eesti toodet välismaistele, eelista Euroopas toodetud kaupu kaugemates sihtpaikades toodetutele. Planeeri koosviibimised ja sihtpaigad võimalikult lähedale vältimaks ebavajalikku kütuse kulu ja CO2 teket. Kaupade transpordi vähendamiseks vähenda tarbimist, seejuures tarbi vähem paberit ja vett ning vähenda ka jäätmete teket.

SEADUSED: Atmosfääriõhu kaitse seadus, Energiamajanduse korralduse seadus, Veeseadus, Toote nõuetele vastavuse seadus, Jäätmeseadus, Pakendiseadus

Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutliku arengu tegevuskava 2021-2022

EKAle koostatakse keskkonnajuhtimissüsteemi raames:

  1. keskkonnapoliitika;
  2. keskkonnaülevaade koos keskkonnaaspektide ja -mõjude hindamisega;
  3. tulemuslikkust kirjeldavad indikaatorid koos andmetega;
  4. jäätmete sorteerimisjuhend;
  5. keskkonnahoidlike hangete ja ostude juhend;
  6. keskkonnahoidlike ürituste juhend;
  7. keskkonnahoidlikkuse meelespea;
  8. keskkonna-alane kokkuvõte.

EKAs korraldatakse:

  1. keskkonnateadlikkuse tõstmiseks kampaania/koolitus;
  2. pakendivaba nädal;
  3. autovaba nädal;
  4. CO2 vabade kilomeetrite kogumise võistlus;
  5. keskkonnateadlikkuse tulemuslikkuse kontroll;
  6. EKAs viibimisega seotud keskkonnahoidlikkuse küsitlus;
  7. jäätmete liigiti kogumist ja äravedu võimaldav süsteem.

EKAl saab olema:

  1. keskkonnasäästlikkust väljendav sertifikaat;
  2. keskkonnakasutuse infotabloo: tarbitud elektri, kütte, vee, transpordi ja tekkinud jäätmete koguste kohta;
  3. jäätmete vähendamist, kordus- ja taaskasutust soodustav süsteem,
  4. sh ühepoolselt kasutatud paberite kogumispaik;
  5. osa siseriiklikes ja rahvusvahelistes ülikoolide keskkonnaalastes projektides/võrgustikes jätkusuutliku õppe-, teadus-, arendustöö ning puhta ja elamiskõlbliku looduskeskkonna tagamise eesmärgil;
  6. jätkusuutlikkusega seotud lõputööde ülevaade ÜRO Säästva arengu eesmärkide raames.

EKAs teostatakse keskkonnahoidlikke rakenduslikke meetmeid:

  1. Lisatakse jäätmete liigiti kogumist soodustavad juhendid ja kleepsud. Eemaldatakse üleliigsed olmeprügikastid, mis liigiti kogumist ei soodusta.
  2. Välja EKA hoone ümbrusse lisatakse panditaarale taarakorvid.
  3. Akende eest eemaldatakse mööbel, mis võimaldab saada ruumi looduslikku lisavalgust (näiteks maaliruumis).
  4. Korraldatakse rohetalgud eesmärgiga tõsta keskkonnateadlikkust.
  5. Tudengeid, töötajaid ning ühiskonda informeeritakse EKA keskkonna-alsest tegevusest Roheveebi vahendusel.
  6. Arvutatakse EKA süsiniku jalajälg.
  7. Õppetöösse integreeritakse jätkusuutliku maailmavaate perspektiiv.

Eesti Kunstiakadeemia sai esimese Eesti ülikoolina Rohelise Kontori tunnustuse

Eesti Kunstiakadeemia on alates 2. maist Eestis esimese ülikoolina ametlikult tunnustatud Euroopa Rohelise Kontorina. ...