EKA keskkonnaaruanded

Kestliku arengu eesmärk on tagada järgnevatele põlvkondadele olemasolevatega võrdväärne elukvaliteet. Seda ohustab muuhulgas liigtarbimine ja fossiilsete kütuste põletamine, mille tulemusena tõuseb ebaloomulikult kõrgeks nii õhu, maapinna kui ka vee temperatuur. Kas teadsite, et kliima soojenedes kaob Eesti vetest ära näiteks poegimiseks jääkatet vajav viigerhüljes ning et sademete sagenemisest põhjustatud Läänemere magestumise ja eutrofeerumise (vetikatest kinnikasvamise) tulemusena tekkinud hapnikuvaeguses olevate merepõhja piirkondade tõttu kaovad tursa populatsioonid? Vajalik on mõelda, miks midagi luua: kas see on eetiline, kas ja kellele on vajalik, millist väärtust loob, millist probleemi aitab lahendada, millised on majanduslikud kulud ja nii otsesed kui ka kaudsed keskkonnamõjud, seejuures nii ressursi kasutuse osas kui ka reostuse tekkes. Järgnevatesse postitustesse oleme koondanud olulisemad numbrid ja näitajad mõningatest Eesti Kunstiakadeemia keskkonnahoiuks vajalikest mõõdikutest: elektri- ja soojusenergia tarbimisest, tarbitud vee ja tekkinud jäätmete kogustest, kodu ja EKA vahelisest transpordist, tarbitud paberite hulgast, käitumisharjumustest, nagu kasutusjärgselt seadmete väljalülitamine, valguse kustutamine, jäätmete liigiti kogumine, digiprügi kustutamine, toitumise eelistused, kraanivee eelistus pudelijookidele ja materjalide säästev kasutus EKAs. Head lugemist! Saad heita juba pilgu varsti valmivasse postitusse 2022-2023 keskkonnaaruande kohta