Ülevaade

Raamatukogu on erialaline ülikooliraamatukogu. Komplekteerime teatmeteoseid, teaduskirjandust, õpikuid. Valdkonnad on kunst, arhitektuur, disain, meediakunst, kunstiajalugu, kunstikriitika, muinsuskaitse, restaureerimine, semiootika, kultuur, teater, foto-ja kinokunst ja religiooni ajalugu.

Raamatukogu asub asenduspindadel, kuid on lugejasõbralik. Fondile pääseb kergelt ligi, kuna kõik on avariiulitel. Perioodika alates 2009. a. Vanemad ajakirjad , ilukirjandus ja veel mõned vähekasutatavad kirjanduse liigid on ruumipuudusel ajutiselt hoiul Eesti Hoiuraamatukogus, see fondiosa on suletud.

Lugejateks võtame oma üliõpilasi, õppejõude, töötajaid, vilistlasi, kunstiõpetajaid, teiste kõrgkoolide üliõpilasi ja muid kunstihuvilisi.

TUTVU MEIE UUDISKIRJANDUSEGA! ( Näitus kuni 3..jaanuar 2018)

UUED DVD-d

EESTI KUNSTIAKADEEMIA MAGISTRITÖÖD

EESTI KUNSTIAKADEEMIA DOKTORITÖÖD

 

E-kataloog ESTER 

 

ISE

Moestilistika teoorias ja praktikas 26. jaanuar kuni 17. veebruar

Inspireeriv kursus, mis aitab oma isikupära tugevusi disainida, neid säravalt välja tuua ja oma kasuks tööle panna.
Kostüümikunstniku juhendatav kursus koosneb loengutest ja praktilistest ülesannetest.

Stilistika kursuse eesmärgid:
Kursus annab ülevaate moestiilidest ja teadmised koos praktiliste ülesannetega proportsioonide ja riietumise teemal.

Põhimõtete tutvustus.

Keha analüüs ja praktiine ostlemine Eesti oludes.

Kursus lõpeb mapiga valminud töödest ja fotodest ning individuaalse nõustamisega poodlemisel.

Vajalikud materjalid: paber, joonistustarbed, värvid, pintslid.

Koolituse läbinu:

Oskab kavandada ja stiilseerida moejoonist, komplekteerida endale tervikliku rõivakomplekti igaks olukorraks.

Koolituse lõpus väljastatake täienduskoolituse tunnistus.

 

Juhendaja: Maiu Rõõmus, ERKI teratrikunstnik MA, EKA pikaajaline õppejõud

Aeg: 26. jaanuar, 2., 9., 16. veebruar kell 17.30 ja 17. veebruar kell 10.00-13.00 poodelmine

Koht: Estonia pst. 7, ruum 241

Maht: 20 õppetundi

Hind: 180 eurot

Registreerumine vormi kaudu SIIT

 

Õppekavarühm: moe-, sise- ja tööstusdisain

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Meesterõivaste kollektsioon

Koolituse eesmärk on luua terviklik tööstuslik meesterõivaste kollektsioon, st kollektsioon peab sisaldama kõiki tooteliike – pintsak, püksid, särk, kudum, trikotaazist särk, kerge jakk, mantel. Loodav kollektsioon peab olema väljavalitud brändi käekirjas ning kõik tooted peavad omavahel sobima.

Loometöö etapid:

  • Välja valida bränd ˇ
  • Kirjeldus sihtgrupist ja brändi taust (tunnis tehakse ettekanded, hindamisel esitatakse kokkuvõte ettekandest)
  • Ideeotsingud nn mood board ja värvikaart –  Trendisuunad. Inspiratsiooniallikad.
  • Graafika –  Lähtuvalt valitud brändist ise välja töötada üks graafiline kujundus, mida kasutate oma kollektsioonis.
  • Eskiisid loodavale kollektsioonile- vaba käe joonised.
  • Tööjoonised – Mudeli joonised on nii eest kui tagant vaates esitatuna ühel lehel. Sinna juurde lisada mudeli info. Töölehel peab olema lisatud kanga- ja furnituuriˇ näidised.
  • Koondleht ehk kõik mudelid ühel lehel.
  • Omal valikul joonistada 2 rõivasetti figuuri selga. Tooted, mis kõige paremini väljendaksid antud hooaja kollektsiooni.
  • Välja mõelda signatuur lause, mis kõige paremini peegeldaks välja valitud brändile tehtud kollektsiooni.

Eskiiside maht: Igast tooteliigist 3-5 toodet, et oleks võimalus valida, mis lähevad „töösse“. Eskiiside analüüsimine koos kanganäidistega.

Tööjooniste maht: Sõltuvalt tooteliigist 1-3 toodet =1 pintsak, 1 ülikond, 1 mantel, 1 jakk, 4 triiksärki, 4 jersey särki, 4 kudumit, 4 paari pükse, 1 vest.

Töö vormistus: formaat A4 või A3.

ˇ Eelnevalt kooskõlastada õppejõuga, iga tudeng valib erineva brändi (ready to wear).

ˇ Furnituur võib olla sõnalise kirjeldusega.

Hindamisel arvestatakse kõiki eelpool toodud etappide töökäike ja esitust.

Koolitus lõpeb tööde esitlusega.

Koolituse lõpus väljastatakse täienduskoolituse tunnistus.

 

Juhendaja: Jaana Varkki, EKA MA moekunst, http://www.varkki.com

Aeg: teisipäeviti 6. veebruarist kuni 10. märtsni kell 17.30-19.00

Koht: Estonia pst. 7, ja Pärnu mnt. 54

Maht: 20 õppetundi (2 EAP)

Hind: 180 eurot

Registreerumine vormi kaudu SIIT

 

Õppekavarühm: moe-, sise- ja tööstusdisain

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Aksessuaar – nahast kott

Koolituse eesmärgiks on anda baasteadmised ja esmased praktilised oskused nahast kottide disainimisest ja teostamisest käsitööna.

Koolitus on mõeldud/sobiv inimestele, kes on huvitatud aksessuaaridest üldisemalt, disainiprotsessist ja nahatöövõtetest – aksessuaaride loomisest alates algidee leidmisest kuni lõpptulemuseni.

Koolitusel läbitakse koti kavandamise protsess, antakse ülevaade lõigete konstrueerimisest, materjalidest ja tehnoloogilistest võimalustest ning teostatakse kavandatud kott.

Sissejuhatav loeng annab ülevaate kotiajaloost, erinevatest stiilidest ja konstruktsioonidest.

Koolituse läbinu:

On omandanud baasteadmised ja esmased praktilised oskused nahast kottide disainimisest ja teostamisest käsitööna.

Koolitus lõpeb tehtud tööde esitlusega.

Koolituse lõpus väljastatakse täienduskoolituse tunnistus

 

Juhendajad: Piret Loog, ERKI MA, nahakunstnik ja Mari Maripuu, EKA BA, https://mokokolabs.com

Aeg: 22., 23., 24., 25., 26., 29., 30., 31. jaanuaril kell 17.30-20.30

Koht: Estonia pst. 7, ja Pärnu mnt. 54

Maht: 32 õppetundi

Hind: 380 eurot

Registreerumine vormi kaudu SIIT

 

Õppekavarühm: moe-, sise- ja tööstusdisain

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

 

 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Moekrokii

Koolitus on mõeldud moe- ja kunstihuvilistele, kel sooviks arendada oma joonistamise ja visualiseerimise oskusi, lisaks saada ülevaade moekrokiist ja -illustratioonist ning nende kasutamise võimalustest moemaailmas ja mujal.

Koolituse põhirõhk on moekrokiil, ehk modelli joonistamisel natuurist, keskendudes moejoonistamises olulistele vaatenurkadele – tehnikad, proportsioonid, stiliseering, poosid jms. Õpime visandama modelli, kasutama selleks erinevaid tehnikaid: süsi, pastellid, akvarell, tušš.
Vaatleme eraldi ka moeillustratsiooni ja selle omapära. Kursuse lõpuks loome seeria
moeillustratsioonidest, vormistame ja esitleme kursuse jooksul valminud visandeid.
Koolitus lõpeb tunnis valminud tööde ja kodutööde esitlusega.

Koolituse läbinu:
On saanud algteadmised moekrokiist: proportsioonid, poosid ja nende kujutamine.
On saanud algteadmised moeillustratsioonist. Mis on moeillustratsiooni eripära. Oskab luua illustratsiooni etteantud teemadel.
Tunneb ja õpib kasutama erinevaid tehnikaid: süsi, pastellid, akvarell, tušš, segatehnika.

Moeillustratsiooni koolitus kulmineerub 2 päevase workshopiga, mida viib läbi Kätlin Kaljuvee koos Björn Koopiga. Valmistame ette ühe või kaks installatsiooni, kus modell asetub futuristliku maailma keskele. See tähendab, et tudengid ei joonista mitte ainult modelli vaid joonistavad ka teda übritsevat keskkkonda ja proovivad pilti sisse tuua disainitud maailma, milles model asub. Selle seeria jaoks loovad Kätlin ja Björn spetsiifilised futuristlikud kostüümid ja tagataustaks modernse arhitektuurilise maastiku.

Tehnikatest proovime erinevaid meediume: tušši, värvipliitaseid, markereid, akvarelli, pliiatseid ja tintnenpenni.

Töötoa tulemusena valmib vähemalt 2 illustratsiooni A1 formaadis.

Koolitus lõpeb tööde esitlusega.

Koolituse lõpus väljastatake täienduskoolituse tunnistus.

Vaata videot Kätlini ja Björni ühistöö protsessist: https://vimeo.com/102835969

 

Juhendajad: Kätlin Kaljuvee (EKA moedisain, BA) on auhinnatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik, kelle loomingus on kesksel kohal looduse müütiline jõud ja elu oma mitmekesises kauniduses. Tema tindipliiatsiga käsitsi joonistatud ja siidikangale trükitud illustratsioonid on saanud ainest Eesti kummituslikest metsadest ja ürgsest loodusest ning kannavad endas vaba ja hingestatud vaimu.
Kätlin Kaljuvee loomingut on tellinud näiteks legendaarne Patti Smith, kelle muusikast kunstnik inspiratsiooni ammutab. Tema tindi ja vesivärvidega käsitsi illustreeritud töid on tellinud ka Givenchy, Rotring ja Samsung. Eesti klientuuri hulka kuulub kohalik poliitiline ja ühiskondlik eliit, lisaks veel JOIK, Swedbank, Starman, Ivo Nikkolo ja Baltika jpt..

Björn Koop, EKA tootedisain, Saksamaal elav ja töötav autode disainer
Aeg: teisipäeviti 20. märts kell 17.30-19.00 ja 27. märts, 3., 10., 17., 24. aprill kell: 17.30-20.30

Koht: Estonia pst. 7, ruum 245

Maht: 30 õppetundi

Hind:

Registreerumine vormi kaudu SIIT

 

Õppekavarühm: Kujutav kunst ja kunstiteadus

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Akt ja maalilised toimingud 25. jaanuar kuni 25. veebruar

AKT + KLASSIKALISED TOIMINGUD VÄRVIDEGA

Viiest kohtumisest koosnev maalikursus. Igas tunnis maalitakse 1 töö, mille põhimotiiviks on akt. Kursus annab kogemuse erinevatest alternatiivsetest maali tehnikatest, iga tehnika on seotud ühe liikuva ja ruumilise inimkeha kujutamise probleemiga tasapinnalisel ja liikumatul lõuendil.

GROKII + KOLLAAŽ + AKSONOMEETRIA

2 suuremat aluspaberit, “värviline” paber

(jõupaber, ajaleht vms.rebitav ja aluspaberist veidi eristuva tooniga),

liimipulk, õlipastelle

 

AKT + TENEBRISM & CHIAROSCURO

1 maalimisalus (vähemalt A3, võib olla ka paksem paber),

mingit tumedat akrüüli, nt naturaalne umbra või vandycki pruun või preisi sinine vms.

paar laia harjaspintslit ja paar maalimiskaltsu, palett

1 tuub mingit läbipaistvat ehk transparentset õli- või akrüülvärvi, nt: phthalo värvid, grimson, krapplakk,(õlivärvi puhul on vaja ka lahustit ja űli ning vastavat topsi), keskmise laiusega lapikut nailonpitslit.

 

AKT + ZABLOON

2 ühesuurust maalimisalust,

fotokas või pildistav telefon,

sama suur paksem paber või kartong,

pliiats, käärid, paberinuga,

akrüülvärve: valge, kaks kontrastvärvi,

nat. umbra või põletatud umbra, must,

erineva laiusega pintsleid, suurem palett

väikesi värvirulle, plastmassist joonlaud, hambahari, kaltse

 

AKT + KALLIGRAAFIA & GRAFOLOOGIA

1-2 suurt paberit,

erinevaid väikesi, nr 1 ja nr 2 pintsleid,

akrüülvärve, palett, maalimiskalts

 

AKT + ALLA PRIMA

1 kõvem maalimisalus (papp, papile tõmmatud lõuend vms.)

2 odavat lühikest plastmassist joonlauda, vanu plastikust kliendikaarte,

paar erineva laiusega spaatlit või pahtlilabidat, naaskel

suurem palett, kaltse

Koolitus lõpeb tööde esitlusega.

Koolituse lõpus väljastatake täienduskoolituse tunnistus.

 

Juhendaja: Toomas Tõnissoo, EKA MA, maalikunstinik ja õppejõud, VHK kunstiõpetaja

Aeg: neljapäeviti 25. jaanuarist kuni 22. veebruarini kell: 17.30–20.30

Koht: Estonia pst. 7, ruum 432

Maht: 20 õppetundi

Hind: 200 eurot

 

Registreerumine vormi kaudu SIIT

Õppekavarühm: Kujutav kunst ja kunstiteadus

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Meesakt- keha joonistamise saladus 30. jaanaur kuni 27. veebruar

Meesakti joonistamise kursus koosneb loengutest ja praktilisest tööst.

Loengute käigus saab osaleja ülevaate erinevatest joonistusvahenditest, inimkeha kujutamise spetsiifikast koos keha anatoomilise analüüsiga.

Teoorialoengud mehekeha “kujutamine kunstis”.

Aktipooside analüüs.

Praktiline joonistamine erinevate modellide järgi.

Erinevate tehnikate tundmaõppimine.

Töös kasutatakse aktimodelli, kelle järgi figuuri kujutatakse.

Kursus lõpeb tehtud tööde esitluse ja aruteluga.

Vajalikud materjalid: Grafiit, tušš, süsi, sangviin, värvipliiatsid, erinevad paberid.

Koolituse läbinu:

Oskab visandada, joonistada pikaajalisi naisakte erinevate tehnikatega erinevates poosides.

Koolituse lõpus väljastatake täienduskoolituse tunnistus.

 

Juhendaja: Maiu Rõõmus, EKA anatoomilise joonistamise õppejõud ja stilist

Aeg: teisipäeviti 30. jaanuarist kuni 27. veebruarini kell: 17.45–20.45

Koht: Estonia pst. 7, ruum 245

Maht: 20 õppetundi

Hind: 200 eurot

 

Registreerumine vormi kaudu SIIT

Õppekavarühm: Kujutav kunst ja kunstiteadus

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Sügavtrükk 22.–27. jaanuar

Koolitus on mõeldud neile, kellel esmane tutvus sügavtrükitehnikatega juba tehtud. Kursuse käigus on võimalus teha suureformaadilist kuivnõela ja vasesöövitus tehnikaid (ofort, akvatinta, lahtine pinnasöövitus – mitmeastmelised söövitused ja erinevate tehnikate koos kasutamine).

Lisaks teeme tutvust eksperimentaalse fotoülekandmisega trükiplaadile.

Koolitus lõpeb tehtud tööde esitlusega.

Koolituse läbinu:

Tunneb erinevaid sügavtrükitehnikaid.

Oskab iseseisvalt kavandit analüüsida ja leida sobiv tehniline lahendus oma ideede elluviimiseks.

Koolituse lõpus väljastatake täienduskoolituse tunnistus.

 

Juhendaja: Marko Nautras, EKA kunstide magister, EKA graafika osakonna meister

Aeg: 22., 24., 25.jaanuaril kell 17.30-20.03 ja 27. jaanuaril 11.00-18.00 (tund lõunapausiks)

Koht: Lembitu 10B

Maht: 20 õppetundi

Hind: 210 eurot

Registreerumine vormi kaudu SIIT

Õppekavarühm: Kujutav kunst ja kunstiteadus

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Siiditrükk 15.–20. jaanuar

Teeme ise ilusa kujunduse ja trükime selle  siiditrüki tehnikas T-särgile!

Kursus algab siiditrükki tutvustava loenguga, tutvume tehnilise poolega ja vaatame kunstiajaloost tuntud meistrite töid.

Siiditrükk on trükitehnika, mis võimaldab trükkida kõikvõimalikele trükikõlblikele materjalidele. Näiteks erinevad kleebismaterjalid, paberid ja papid, tekstiil, puit jne. Meie kujundame selle kursuse käigus T-särgi kujunduse ja trükime selle ise ka särgile. Lisaks võimalus sama kujutist trükkida ka paberile või mõnele muule sobivale materjalile.

Meelepärased T-särgid võtab osaleja ise kaasa.

Koolituse lõpus väljastatake täienduskoolituse tunnistus.

 

Juhendaja: Marko Nautras, EKA kunstide magister, EKA graafika osakonna meister

Aeg: 15., 17., 18.jaanuaril kell 17.30-20.03 ja 20. jaanuaril kell 11.00-18.00 (tund lõunapausiks)

Koht: Lembitu 10B

Maht: 20 õppetundi

Hind: 210 eurot

Registreerumine vormi kaudu SIIT

Õppekavarühm: Kujutav kunst ja kunstiteadus

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Fotodokumentalistika

Sulle meeldib inimesi, olukordi ja olustikku pildistada?

Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemia kutsub fotodokumentalistika koolitusele. Õppejõud Kalev K Vapper annab head ning kasulikku nõu ning üldpildi võimalustest ja suundadest, mis ühe või teise situatsiooni pildistamisel tuge pakuvad.

Kursus aitab nii enda ning teiste loomingus paremini orienteeruda ning õpetab enda tugevusi ja huve loominguliselt rakendama.

Vaatluse all on seegi, kuidas oma pilte veenvalt näidata ning esitada.

Väga rõõmsa kohtumiseni!

Koolituse läbinu:

Teab ja arvestab, mille nimel ja mille tarvis fotodokumentaalseid kaadreid loob.

Juhib tehnika, mõistuse ja sobivate isikuomadustega loomingulist protsessi.

On võimeline olukorda fotodokumentalisti seisukohalt analüüsima ning leidma võimalused inimestega suhtlemiseks, eesmärgipäraseks mõjutamiseks.

On võimeline kaitsma ja analüüsima lõpplikku lahendit tehnilise ning loomingulise otsustuse seisukohalt.

Oskab oma fotode hulgast kontekstile ja taotlustele vastavad välja valida (olenevalt ette antud arvust).

Oskab eri võimalusi vaagides langetada sisuliselt pädeva otsuse oma fotode vormistuse ja näitamisviisi kohta.

Koolitus lõpeb tööde esitlusega.

Koolituse lõpus väljastatake täienduskoolituse tunnistus.

 

Juhendaja: Kalev K Vapper on mitmekülgne kunstnik ning laiade kogemustega fotograafiaõppejõud, kes õpetab kunstnike nii Tartu Kõrgemas Kunstikoolis kui Eesti Kunstiakadeemias.

Aeg: kolmapäeviti 24. jaanuarist kuni 14. märtsini kell: 17.30–19.45

Koht: Estonia pst. 7, ruum 241

Maht: 30 õppetundi (3 EAP)

Hind: 270 eurot

Registreerumine vormi kaudu SIIT

Õppekavarühm: Kujutav kunst ja kunstiteadus

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Akvarellmaal

Akvarell võlub oma läbipaistvuse ja õrnusega, selgete säravate pindadega, kuid ka spontaansete värvi sulamistega paberi pinnal, mis võib sisaldada värvijõudu ja maalilisi üllatusi.

Akvarell võimaldab kiiret maalimist värvide sulamisega paberi pinnal (märg-märjalt maalimine ), kuid ka kiht- kihilt maalimist kuivale paberi pinnale ning seejuures värvide läbikumamist ja rõhu asetamist maaliliisuse saavutamisele. Õpetamine toimub individuaalse juhendamise kaudu. Õppematerjalina kunstiraamatute vaatamine.

Kava:

1.Sisssejuhatus akvarellimaali ja akvarelli tehnikatega tutvumine.

2. Natüürmordi maalimine.

3. Lillekompositsiooni maalimine.

4. Maastikumaal.

5. Inimese kujutamine (portreemaal)

Koolitus lõpeb tehtud tööde esitluse ja aruteluga.

Vajalikud materjalid: Maalimisalus, akvarellpaber, pintslid, pliiats, kustutuskumm, veenõu, teip paberi kinnitamiseks maalimisalusele.

Koolituse läbinu:

On õppinud akvarellitehnikaid,  tutvunud erinevate loominguliste võimalustega akvarellimaalis ning omandanud kujutamise  ning maalimise oskusi individuaalseks loominguliseks tegevuseks.

Koolituse lõpus väljastatake täienduskoolituse tunnistus.

 

Juhendaja: Mall Paris on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (ERKI) maalikunsti erialal ja on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Akvarellistide Ühenduse liige.

Aeg: neljapäeviti 1.–29. märts kell: 17.30–20.30

Koht: Estonia pst. 7, ruum 342

Maht: 20 õppetundi

Hind: 180 eurot

 

Registreerumine vormi kaudu SIIT

Õppekavarühm: Kujutav kunst ja kunstiteadus

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Adobe Photoshop edasijõudnule

Loominguline kollaaz Photoshopis.
Kursus sobib foto, disaini, illustratsiooni ja digitaalse kunsti huvilistele, kel esimene tutvus Photoshopi programmiga juba tehtud – põhilised nupud ja layerid on tuttavad.
Workshopi käigus uuritakse erinevaid Adobe Photoshopi programmi võimalusi, et luua omanäoline fotokollaaž või illustratsioon.
Räägitakse, kust leida inspiratsiooni ja vabalt kasutatavat fotomaterjali, kuidas skaneerida käsitisi joonistatud teksti või pilti, kuidas teha trükkimiseks sobivat faili.
Õpitakse, kuidas kombineerida fotot värvi, mustri, tekstuuri, teksti ja skaneeritud materjaliga.
Vaadatakse inspiratsiooniks ka üksteise töid ja tehakse praktilisi ülesandeid.
Õpitud tehnikaid saab rakendada reklaam- või moefoto, postri, plaadi-, raamatu- või ajakirjakaane disainimiseks, illustratsiooni või ka iseseisva kunstiteose loomiseks.

Koolituse läbinu: Oskab kombineerida fotot värvi, mustri, tekstuuri, teksti ja skaneeritud materjaliga ja valmistada trükikõlbulikku faili.

Juhendaja: Eva Labotkin, EKA Kunstide magister
Koht: Lembitu 12, ruum 35
Toimumise aeg: 8., 12., 15., 19., 22. veebruaril kell: 17.30-20.30
Maht: 8 akadeemilist tundi
Hind: 280 eurot

Registreeru: SIIT

Õppekavarühm: Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine
Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Adobe Photoshop algajale 15.– 26. jaanuar

Koolitus annab algajale kasutajale ülevaate programmist Adobe Photoshop ja selle kasutusvõmalustest ning selgitab pikselgraafika baasmõisteid.

Tutvume programmi töölaua ja tööriistadega, vaatame, kuidas avada faile ja luua uusi dokumente, kadreerida fotosid ja parandada värve.

Õpime kokku liitma mitut fotot ja eemdalama piltidelt ebasoovitavaid elemente, kasutama filterefekte pildi teravustamiseks või udutamiseks ning tekstitööriista. Räägime erinevatest pildifailivormingutest ja salvestamisest veebi või trüki jaoks.

Praktiliste oskuste kinnistamine toimub läbi erinevate ülesannete.

Koolituse läbinu: saab hakkama enamiku pilditöötlusülesannetega.

Lõputööna valmib plakat.

 

Juhendaja: Eva Labotkin, EKA Kunstide magister

Koht: Lembitu 12, ruum 35

Toimumise aeg: 15., 17., 19., 22., 24., 26. jaanuaril kell: 17.30-20.30

Maht: 24 akadeemilist tundi

Hind: 330 eurot

 

Registreeru: SIIT

 

Õppekavarühm: Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Infograafika kujundamine Adobe Illustratori baasil

Sagedasim näide infograafikast on ettevõtete aastaaruanded või muu avaldatav statistika, mille finantsistid on toredate Exceli graafikutena vormistanud. Sisuliselt on kõik hea ja õige, aga välja näeb “kole nagu öö”, sest Excel pole disainimiseks mõeldud programm. Kuidas Exceli tabelist saada kena ja avaldamiskõlbulik diagramm?

Kuidas teha teenusest huvitatud kliendile selgeks, millega Teie ettevõte tegeleb? Kui tegemist on mitmeetapilise protsessiga, võib huvi kaduda enne kui seletus lõpule jõuab. Hästi teostatud infograafika on ettevõtte veebilehel asjakohasem pikast jutust. Paarileheküljelise kirjelduse asemel näidatakse protsessi etappe ja tulemust joonisel, mis aitab kiiremini hinnata teenuse vajalikkust, kasutegurit ja muud, mis kliendile tähtis.

Koolitusel vaadatakse infograafika parimaid näiteid ja jagatakse praktilist nõu teostuseks. Päeva jooksul lahendatakse üks lihtsam ja üks keerukam infograafiline ülesanne, mille käigus harjutatakse Illustratori töövahendite kasutamist. Õpitakse kombineerima Illustratori töövõtteid loomingulisemate diagrammide disainimiseks. Esimese ülesande puhul on tegemist vektorjoonistuse tehnikate kordamise ning Illustratori graafikute töövahendi kasutamisega. Teine ülesanne eeldab enam analüüsi ja loomingulisust informatiivse ning visuaalse terviku leidmiseks.

1. osa – Infograafika lihtsamad näited: tulp-, joon- ja sektordiagrammid
Kursuse esimeses pooles korratakse Illustratori peamisi töövõtteid, mida ülesannete lahendamiseks vaja läheb.
joonistamine sulepea (pen) töövahendi ja algkujunditega
kihtide paneeli kasutamine objektide järjestuse või vaateviiside muutmiseks
värviproovide (swaches) ja värvivaliku (color) paneeli kasutamine
värvipaleti loomise abivahendid
Illustratori graafikute töövahend
andmefailide kasutamine
illustratsiooni lisamine graafiku disainiks

2. osa – Visuaalselt keerukamad infograafika näited
Kursus lõpeb 2-3 liikmelistes gruppides keerulisema visualiseerimise ülesande sooritamisega.

Juhendaja: Maris Lindoja, MA graafilises disainis ja interaktiivses multimeedias.
30 aastat kogemust graafilise disainerina ja üle 20 aasta arvutigraafikuna.
Kunstiakadeemias on Maris õpetanud seitse aastat erinevaid graafikaprogramme ja disainikursuseid

Maris: Disainerina tegelen logode, märgigraafika, vektorillustratsiooni ja trükiste disainiga. Minu kursuste ülesehitus ja ülesanded põhinevad pikaaegsel praktikal – õpetan seda, kuidas olen ise programme omandanud ja kuidas neid igapäevatöös kasutan.

Koht: Estonia pst. 7, ruum 544
Toimumise aeg: 29. ja 31. jaanuaril kell: 17.30-20.30
Maht: 8 akadeemilist tundi
Hind: 115 eurot

Registreeru: SIIT

Õppekavarühm: Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine
Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Erikujulise trükise kujundamine Adobe Illustratori baasil 29.–31. jaanuar

Iga aastaga saadetakse rohkem digitaalseid õnnitluskaarte ja kingitusi, aga mõnikord tahaks vahelduseks hoopis “päris” asja. Sellepärast ongi populaarsed erikujulisted trükised, kus on ühendatud materjali kasutamise oskus, erinevad trükitehnikad ja omapärane kuju. See on suurepärane viis üllatada ja võluda saajaid leidlikkusega. Selliste trükiste disainimine vajab teadmisi, kuidas saada fail, mis on teostatav, vastab trükikoja ja järeltöötluse tingimustele. Lühidalt tutvustatakse siiditrüki, surutrüki ja laserlõikususe tehnikad ning millise tulemuse need annavad erinevate disainpaberitega. Põhjalikumalt antakse trükispetsiifilisi näpunäiteid Illustratoris disainimiseks.

20- tunnise koolituse sisu on:
disainpaberite ja eritehnikate näidistega tutvumine
lihtsama DVD-karbi laotuse arvestamine näidise järgi
keerulisemad karbi näited ja kujunduspõhjad, õpilased disainivad oma karbi ja voldivad maketi
erikujulise voldiku näited ja kujunduspõhjad, õpilased disainivad voldiku, mis sobib karbiga samasse seeriasse
õnnitluskaardi disain eritehnikatega – kuidas valmistada illustraatoris trükifail ja “näidukas”

Juhendaja: Maris Lindoja, MA graafilises disainis ja interaktiivses multimeedias
30 aastat kogemust graafilise disainerina ja üle 20 aasta arvutigraafikuna.
Kunstiakadeemias on Maris õpetanud seitse aastat erinevaid graafikaprogramme ja disainikursuseid.

Maris: Disainerina tegelen logode, märgigraafika, vektorillustratsiooni ja trükiste disainiga. Minu kursuste ülesehitus ja ülesanded põhinevad pikaaegsel praktikal – õpetan seda, kuidas olen ise programme omandanud ja kuidas neid igapäevatöös kasutan.

Koht: Estonia pst. 7, ruum 544

Toimumise aeg: 15., 17., 22., 24. jaanuaril kell: 17.30-20.30

Maht: 16 akadeemilist tundi

Hind: 225 eurot

Registreeru: SIIT

Õppekavarühm: Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Ka hindamine on kunst! Aruteluringis on EKA õppejõud Laasi, Lüüs ja Lumberg

Loomingulisuse hindamisest ja hindamise loomingulisusest rääkisid Urmas Lüüs (ehte- ja sepakunsti osakonna õpetaja), Raido-Riho Laasi (keskkonnadisaini dotsent, kujunduskunsti õppekava juht) ja Liisa-Helena Lumberg (üldteooriaainete õppejõud).

Liisa: Mis võiks olla hindamise eesmärk, kui alustada suure filosoofilise küsimusega?

Urmas: Mina ka ei saa aru. See on alati piinlik olukord. On korralikud sisulised arutelud ja siis õppejõud lähevad korra tagaruumi silmi pööritama, kuidas küll tibusid ritta seada.

Raido: Sa küll mõtlesid hindamise all vist hindamist üldiselt? Kas eristavat või mitteeristavat.

Liisa: See on veel eraldi teema. Mõtlesin praegu kõige üldisemalt hindamist kui sellist ja miks seda üldse vaja võiks olla. Näiteks on meil mingid õpiväljundid ja me peaks hindama, kas need on saavutatud?

Urmas: Kõik räägivad praegusel hetkel tudengi-, õppijakesksest õppimisest. Seega oleks korrektne alustada õppijast, miks hindamine talle vajalik on. Siis jõuame selleni, miks see institutsioonile ja siis riigile ja siis Euroopa Liidule oluline on. Nemad tahavad ka hinnata, mis tasemel on meie haridus. Tudengi seisukohast aga on hindamise eesmärk saada teada, kuidas tal läks ja mida teinekord paremini teha. Mõlema asja juures ma ei saa aru, kuidas vähemalt kunstiliste projektide juures number või täht saaks kaasa aidata. Pigem tekitab tudengite loomingu edetabelitesse seadmine üleliigseid pisaraid ja pingeid nende endi vahel.

Liisa: Kas seega jõuame kohe küsimuseni, et ongi olemuslik vastuolu õpiväljundite ja hindamismeetodite vahel? Kas väljundid ja hindamismeetodid ei lähe kokku?

Raido: Miks ei lähe kokku? Peavad ju minema. Ainekaardis on kirjas, mis pädevused tudeng omandab ja siis seda hinnatakse. See, kas kõik järgivad ainekaarti ja neid kriteeriume, on omaette küsimus. Sageli seda ei vaadata. Aga põhimõtteliselt on need olemas.

Liisa: Seega tahame esmalt tudengit inspireerida ja anda tagasisidet, aga teisalt on eri instantse, kellele hindamist ka lõpuks tarvis on. On näiteks õppejõu poolt ja kooli poolt vaja aru saada, kas tudeng nüüd omandas selle materjali ja kas oskab seda kasutada.

Raido: Mingit sorti hindamine on ikka vajalik, muidu tekib küsimus, mis diplomit me hiljem väljastame, kui pole kunagi kontrollinud, mida õpilane on teinud. Kui tahame kooli pidada ja õpetada, on ilmselt ka hindamine oluline. Teine küsimus on, mis sorti hindamist teeme – kas eristame või ei erista. See on kahe otsaga asi, aga osa aineid peaks olema hindelised, sest osa õpilasi see motiveerib. Elu ise paneb meid nagunii ritta ja tegelikult meid hinnatakse kuidagi. Iga asja samas ei ole mõtet hinnata. Võib olla aineid, kus saab arvestuse, sest tudeng on omandanud olulise osa. Diplomil ka riik tunnistab meie tehtud tööd, et tudeng on tõesti läbinud need ained.

Urmas: On oluline, mis aine see on, mida hindame. Kas kunstiajaloos panna ette 10 pilti ja kui on 10 tabamust nagu laskesuusatamises, siis saab A näiteks.

Raido: Iseküsimus on, kas me peaks niimoodi ette panema? Ka hindamisseminaris arutasime, et tuleb vaadata ka õppejõu seisukohast. Kuidas ta mitteeristavalt suudab hinnata 40-50 inimest kunstiajaloos? Äkki on lihtsam hindeid panna, sest see on ka tagasiside, kuna selle hulga juures ei saa tagasisidet eraldi anda. Kui on väiksed rühmad ja õppejõud saab tagasisidet põhjalikult anda, ei pea võib-olla hindeid panema. Tagasisidet tuleks anda muidugi mõlemal juhul, kui võimalik, nii hindelise kui mittehindelise puhul.

Liisa: Me oleme ilmselt ühel meelel, et hindeid on siiski vaja, et neid on nii sisuliselt kui vormiliselt tarvis? Ilmselt ka kunstierialadel päris ilma hinneteta ei saa.

Raido: Majas on mitmeid arvamusi, mõned arvavad, et saab. Ja põhimõtteliselt kindlasti saabki, kuid oluline on see, kuidas me õpilast edasi aitame, mitte otseselt see, mis hinde paneme. Minu kogemuses on näiteks õpilasi, kes on kõvasti pingutanud ja kui ta iga kord näeb, et keegi pingutab vähem, aga kõik saavad ühtmoodi AR kirja, tekib tunne, mis ma siin nii väga pingutan. Ehkki võib öelda, et õpilane ei peaks hinnete pärast õppima, tahaksid kõik ikkagi kiitust saada. Teine asi: kui paned arvestuse, ei teki kellelgi küsimusi. Aga kui paned hinde, siis juba C puhul nõrgemad õpilased on pahurad, ehkki ka arvestuse korral oleksin andnud täpipealt sama tagasiside. Nii et mulle tundub, et osas ainetest peaks ikkagi jätma eristava hindamise. Koolist alates on harjutud hindeid saama ja see tuleb kõrgkooli psühholoogiliselt kaasa, ehkki vaja seda siin ei ole.

Urmas: Ise tegelen peaaegu ainult praktiliste ülesannetega, on tööd, mida tudengid on võib-olla pool aastat teinud. Mul on kohati tunne, et hiljem hinnet saades unustavad nad vahepeal saadud tagasiside täiesti ära. On pettunud näiteks oma C pärast, kuid unustavad, mis neile varem on räägitud. Mida tahan neile sel juhul järgmiseks korraks kaasa anda? Kas A, B või C kujul ühele suure kommi, teisele väiksema ja kolmandale hoopis kibeda kommi? Või hoopis arutleva tagasiside vormis tööriistu, mida järgmisel semestril kasutada? Ühele suurema haamri, sest eelmisega jäi löök nõrgaks, teisele peenema luisu, et tera vahedamalt lõikaks – metafoorselt rääkides. Eristav hindamine matab edasiantava mõtte ära. Oma õppeaja peale mõeldes mõni saigi joonistamises C või D ja kohe arvas, et õpetaja vihkab teda, tõlgendas seda isikliku solvanguna. Seni kuni oli arutelu, talus tudeng seda hästi.

Raido: Tudeng arvabki vahel, et pole ehk õppejõuga nõus, aga tühja kah, saab nagunii AR kätte. Nii kui hinde paned, ei taha ta enam nõus olla. Põhimõtteliselt nõustun: väga loomingulisi ülesandeid ei peaks ehk hindama, sest kohati on see tudengile nii isiklik tegevus. Võib sellega ta endast välja viia. Seal on ühtset kriteeriumi hindamiseks ka raske leida. Need tööd võivad olla väga erinevalt lähtepositsioonilt tehtud.

Liisa: Ühesõnaga, eristava hindamise puhul on hindel endal hästi tugev jõud. Tudengi jaoks jääb sellest kõlama jõulisem hinnang, kui siis, kui ta saaks ainult tagasiside.

Raido: Kindlasti.

Urmas: Jah, kindlasti, aga asi ongi selles, kas see aitab või ei aita. Mõnikord ongi mõnel õppejõul oma lemmikud ja nad hindavad subjektiivselt. Lihtsalt tagasiside vormis on see aktsepteeritavam, aga enda isikliku kunstimaitse baasilt ka halvemat hinnet panna ei ole hea. Alati ei ole see ka ainult tudengis kinni.

Liisa: Meil on ju jätkuvalt olemas ka tulemusstipendium? Seega võib hinne mingist hetkest alates muutuda üsna reaaleluliseks ja sellesse suhtutakse emotsionaalselt. Näiteks on olnud kriitikat, et õppekavades kipuvad teooriaained olema hindelised, erialaained mitte. Praktikas võib see tähendada, et suure mahuga kunstiajaloo hinne saab keskmises hindes küllalt suure kaalu ja sellega ei olda rahul. Millest võib see aga tulnud olla? Kõige loomingulisemaid ülesandeid küllap tõesti ei peaks eristavalt hindama. Tegelikult on isegi kunstiajaloo esseesid raske hinnata. Kuidas teile tundub, kas võibki olla nii kujunenud, et teooriaaineid on traditsiooniliselt tundunud lihtsam hinnata kui praktilisi või kunstiaineid?

Urmas: Seal [teooriaainetes] ei ole ilmselt mitut õiget vastust. Loomingulise projekti juures on teid ja võimalusi asja lahendamiseks nii palju, et kõik vastused on samal ajal nii valed kui õiged. Mina, üks inimene, olen kindlasti väga subjektiivne. Siis on hea tunda, et ei pea hinnet panema. Lõpuks on ka näiteks kompositsioonitunne tasakaaluelundile baseeruv sisetunne, ka seal ei ole näiteks üht õiget vastust. Mina ja tudeng võime teose kompositsiooni täiesti erinevalt tajuda ja siis tundub meelevaldne hindega näidata, kui palju meie kompositsioonitaju üksteisest erineb.

Liisa: Ehk siis teooriaainetel ja praktilistel ainetel on ka olemuslik vahe ka hindamise osas?

Raido: Eks on ka praktilisi aineid, kus saab hinnata väga lihtsalt. Kui õpid konkreetset tehnikat ja sellega hakkama ei saa, on seda kerge hinnata.

Urmas: Kui emailides ei suuda ahju õigele temperatuurile keerata, siis järelikult ei ole tudeng seda tehnikat omandanud. Samamoodi, kui ei tunne ära nt seda Delacroix’ maali või seda Manet’ maali. Samamoodi ei tunne emailide temperatuure, see on kohe hinnatav. Teisalt kas see on vajalik? Pigem tasub üle mainida, millises raamatus see info kirjas on.

Liisa: Ühel pool on siis selgesti hinnatavad asjad, näiteks faktiteadmised. Keerulisem on aga hinnata seda, mille poole me tegelikult enamasti püüdleme – kas tudeng oskab neid teadmisi edaspidi kasutada, kas ta oskab analüüsida. Seda on eksamiga palju raskem hinnata. Teooriaainetes on suund teadmiste integreerimise ja suurema analüüsi poole. Näiteks tegime kunstiajaloos avatud materjalidega essee, kus tähtis on analüüs. Tulemusena aga esmakursuslastel, kes on värskelt sügisel kooli tulnud, on vähe kunsti analüüsimise oskust. Sel meetodil aga ei saa me kontrollida ka nende teadmisi.

Raido: Ma ei mäleta, et hindamisprobleeme oleks esile toodud tol ajal, kui mina õppisin. Kõike, mida sai – hinnati. Tudengina polnud ka probleemi, keegi lihtsalt ei arutanud neid küsimusi. Vähe sellest –  tagasisidet ka eriti ei antud. Tundides töid esitades küll, aga viimasel päeval tagasisidet enam ei saanud. Hinnati ja said teada, kuidas semestri olid läbinud.

Urmas: Lõpuks tekibki tunne, et hindame lihtsalt ära.

Raido: Arhitektid näiteks ütlesidki, et neil on teine valdkond: hästi reguleeritud, ka hiljem neid kogu aeg hinnatakse, sest konkursid on oluline osa nende tööst. Nad ei näe selles probleemi – samamoodi nagu mina omal ajal õppisin. See on hilisem arutelu, kui tekkis üldse võimalus, et sai ka mitte hindeid panna.

Liisa: Seminaris, kus arutlesime õpiväljundite üle, lugesime ka ainekaarte. Rääkisime kogu seminari õppijakesksest lähenemisest, kuid need ainekaardid ei olnud üldse õppijakesksed. Siis selgus, et tegemist oli tippülikoolidega nagu Harvard. Tekibki küsimus, kas siis lõpuks vanakooli lähenemine viib tulemusteni? Kust leida tasakaal?

Urmas: Üks asi on see, et hindamise olukord on väga koha ja hetke spetsiifiline. Aga õppejõududena me peame ka vaatama, millisesse maailma tudengid hiljem maanduvad. Meie erialal on põhiline koostöö tellijaga. Tellija ei ütle, et tahan hinde B väärilist sõrmust. Ta ütleb näiteks, et kuju on tore, aga kivi ei meeldi. Pead kogu info kätte saama temapoolsest suulisest, abstraktsest tagasisidest. Samamoodi on mul tunne, et peame juba praegu harjutama tudengeid lahti laskma ideest, et pannakse tempel, A või B. Ta peaks kogu info saama kätte suulisest tagasisidest, sest see on viis, kuidas ta ka hiljem tagasisidet saab.

Raido: Aga seda peab ta nagunii saama. Pole vahet, kas paned hinde või ei pane, tagasiside peab ta ikka saama. Hinne ei saa olla ka ainus tagasiside. Elus hiljem võib-olla hindeid ei panda, aga see on nii ka teistel erialadel, mitte ainult meil. Kui arvutad silla kandevõimet insenerina, ei panda ka selle eest hinnet. Põhimõtteliselt peaks ta kõike tegema A vääriliselt. Küsimus on just selles, et hea hinne peaks näitama ka muid omadusi. Cum laude lõpetaja tahaks iga inseneribüroo tööle võtta.

Liisa: Seega peaks keskmine hinne peegeldama ainete summana mingeid põhilisemaid ja üldisemaid omadusi ja väärtusi.

Raido: Jah, muidu ei ole näiteks cum laude’l mingit mõtet. Ilmselgelt eelistataks näiteks cum laude arsti kui seda, kes on end lihtsalt läbi vedanud. Siit ka küsimus, kas siis kunstikool peaks üldse olema mingis teises hindamisruumis?

Urmas: Huvitav on, kuidas näiteks teiste kunsti õpetavate ülikoolidega on. Kuidas õpetatakse EMTA-s näiteks džässmuusikuid? Millised on teiste koolide kogemused, kes õpetavad samas mõttelises ruumis nagu BFM või Tartu Kõrgem Kunstikool? EKA ei peaks olema ainuke kool, kes tegutseb eraldi. Meil on mitmeid koole, kes tegutsevad samas mõtteväljas ja kellel on arvatavasti samasugused hindamisraskused.

Raido: Tulles veel tagasiside juurde: sõnu mõistetakse üsna erinevalt. Hindamisel mitu õppejõudu räägivad ja räägivad, aga ma pole kindel, kas see ka tudengini jõudis või kuidas tema sellest aru sai. Peaks olema veel tagasiside tagasiside. Ma ei tea, kuidas oleks õige.

Liisa: Hindamise subjektiivsuse teema on ka päris oluline. Kas oleme ühel meelel, et hindamine on olemuslikult subjektiivne?

Raido: See tegelikult oleneb ainest. Kujutavat geomeetriat on väga lihtne hinnata näiteks. Kas vaated on õigesti tehtud, kas on õige lõige, mitu viga on kokku tehtud, kas on märgitud õigesti mõõtjooned. Seda saab lihtsasti hinnata. See, kas mingi aine on hindeline või arvestuslik, on ju osakonna otsustada. Mõnda ainet pole ehk mõistlik hinnata, mõnda teist küll.

Urmas: Või kui üksi annad ainet ja üksi hindad. Samas erialaprojekte meil hindab komisjon, 5-7 inimese ühiselt pandud hinne. Kui pean üksi hindama, toob see kohe subjektiivsuse sisse, eriti kui pean hindama loomingulisi aspekte nagu sisetunde abil kokku pandud kompositsioon.

Raido: Tuleks ainekaardi juurde: miks siis kirjutame nii, et ainus, mida hinnata saame, on kompositsioon? Teeme siis ainekaardi ringi, mida hinnata tahame, mitte ei kirjelda seal vaid loomingulist osa ja siis avastame, et seda ei oskagi hinnata, järelikult teeme arvestuse.

Urmas: Hinne on tõesti alati miljoni asja koosmõjul kujunenud. Mõni tudeng teeb pool aastat kõvasti tööd, läbib suure arengu, kuid tulemus pole suurepärane. Teine teeb viimasel nädalal enne hindamist, aga paneb kümnesse. Isiklikku mõttelist arengut polnud seal näha. Ka seda peaks arvestama.

Raido: Vahel see ka tõstab hinnet, kui tead, et tal on olnud head ideed, kuid lõpptulemus nii ei õnnestunud. Paratamatult võrdled seda teistega, kes on ehk teinud parema tulemuse, kuid pole võib-olla õieti kohalgi käinud. Siis arvestad ikkagi teekonda, mille tudeng on läbinud, kuid ainekaardis ei suuda seda kirjeldada.

Urmas: Meil ei olegi enam olukord, kus tudengid oleks ühesugused. Üks on Võrust, otse gümnaasiumist ja pole kordagi kaasaegset kontseptuaalset kunsti näinud, teine aga kunstiõpetaja haridusega, magistrikraadiga, 40. eluaastates, eluaeg professionaalsel tasemel kunsti teinud. Siis on need kaks inimest sama laua taga ja tuleb nendega tööd teha. Loogiline, et ka hindamisel nende kõrvutiseisvad teosed on erineva küpsusastmega ja on ülekohtune seada suurema kogemuspagasiga tudengi teos hindamislati ülemiseks pügalaks. Sellest lähtuvalt tuleks iga tudengit ja tema loomingut eraldiseisvas mullis vaadelda ja juba tulebki subjektiivsus sisse.

Raido: Äkki võis Harvardi omadel olla õigus, et mõõdamegi joonlauaga, kui kaugele keegi hüppas, ja on valmis. Jääks kogu see jama ära.

Liisa: Pigem ehk jõuame järeldusele, et hindamine on ka kunst? Lisaks on seal inimlikke aspekte. Ka arvestust pannes võib tekkida „segavaid asjaolusid“ nagu teadmine, et kellelgi suri hiljuti lähedane. Isegi 150 võõra tudengi esseed lugedes tekib mingi tunne ja mulje, inimlik aspekt ja õppejõu emotsioonid on ka sel juhul olemas ja seda ilmselt ei saa välistada. Aga ütleme, et tudeng ei ole oma tulemusega rahul. Mis siis teha? Kas pigem on ta siis ise vähe panustanud, on õppejõud ebaõiglaselt hinnanud, või on see iga juhtumi puhul erinev?

Urmas: Meil ei ole keegi hinnet otseselt vaidlustanud. On tuldud järelhindamisele, kui on ette teada, et ei saa korralikku lõpptulemust välja panna, aga nädala pärast suudaks. Aga seda, et keegi saab D ja tuleb advokaadiga kooli, ei ole meil juhtunud.

Raido: See ei ole ka põhjus kaotada eristavat hindamist. Pigem lähtuks ikkagi ainest – mida saab ja kuidas saab hinnata. Kõik saavad aru, et tudengid ei ole ühesugused.

Urmas: Meie [eriala] maailmas vaadatakse ka diplomit jube vähe. Vaadatakse portfooliot. Firmades on palkajateks ka eriala esindajad, kes saavad aru, mis on kunstiline kvaliteet, kas inimese stiil sobib meiega – on tähtsamat kui keskmine hinne. Tahetakse parimat loomingulist partnerit.

Raido: Seda enam ei pea hindamist kartma. Inimesele endale on head hinded toredad, aga halvad hinded ei lähe kellelegi korda, kui oled suurepärane kunstnik. Paljud kuulsused räägivad uhkusega, et vaevalt vedasid keskkoolis kolmedele. Ilmselt tähtsustame ka hindamist üle, kuigi hinde saamise hetk võib mõnele olla ka dramaatiline.

Urmas: Kui me hindame, ei hinda me ka ainult lõpptulemust, vaid kogu protsessi. See on jada otspunkt. Kui hetkel ei saanud oma tulemusega hakkama, ei ole mõtet nädala pärast uuesti proovida, sest hindes kajastub 4-5 kuud protsessi. Hindame näiteks ka 3 kuud tagasi tehtud materjalikatsetust. See peaks andma ainest ka järgmiseks semestriks, kuhu edasi.

Raido: Kui õppejõud jälgib kogu protsessi pika aja jooksul, siis saab nii hinnata, kuid igas aines ei saa.

Liisa: Kas me jõuame lõpuks välja umbes sinna, et praegune hindamissüsteem on halb süsteem, aga parim, mis meil on? Või kas siin teie arvates midagi üldse vajaks muutmist?

Raido: Üldises hindamissüsteemis? Ma ei tea, kas vajaks. Minu arust ei vaja. Ehk on see paha, kui koolis osakonnati või erialati on pilt väga erinev. Ühes erialas pannakse palju hindeid, teises väga vähe. Siis võiks seal mingi vahemik olla. Midagi ikka leiaks, mida hinnata.

Urmas: Kuulame ju ka tudengeid ja ikka on sisse kodeeritud rahulolematus olemasoleva korraga ja parema tuleviku nimel võitlemine. Oleme ka hindamist mitu korda ümber vahetanud tudengite nõudmise tõttu. Nii kui asi muutub hindeliseks, hakkavad tudengid nõudma, et see peaks olema arvestuslik ja vastupidi. Selle vähese 10 aasta jooksul, mil olen EKA-ga seotud olnud, on see juba nii palju muutunud.

Raido: Ilmselt muudame liiga kergekäeliselt. Akrediteerijad nõuavad tagasisidet ja selle kogumist, aga me ei pea ka iga tudengi sooviga kaasa minema.Mingi akadeemiline konservatiivsus ehk võiks säilida. Mida on aastakümneid proovitud ja enam-vähem töötab, ei pea võib-olla kohe muutma. Ka õpilased ise vaidlevad omavahel tuliselt, seal on nii palju erisusi. Vahel tundub, et muudatused teeme paari aktivisti pärast.

Urmas: Minu jaoks on kõige olulisem mitte see, kas paneme hinde või ei, vaid kas suudame tudengile selgeks teha, mida ta sellest hindest või mittehindest saama peab. Seletan tudengitele praktiliselt enne iga hindamist üle, et nüüd algab teoreetiline tagasiside: võtke sellest, mida võtta annab.

Liisa: Tähtis on, et tudeng saaks aru, mis ja kuidas ja miks.

Urmas: Jah. Küsimus ei ole, kas panna hinnet või mitte, vaid ta saaks aru, miks ta sai sellise tagasiside või hinde.

Raido: Hindamismeetodeid on ka erinevaid, mida seminaris ka välja toodi. Tegelikult teeme seda kõike läbisegi, protsessi käigus. Mida pikemalt tagasisidet anname, seda rohkem kõik need eri viisid esinevad, on kombineeritud hindamisviis. Ei ole üht kindlat viisi. See on ilmselt isegi hea.

Urmas: Nagu habemeajamisautomaadi anekdoot, et esimese hooga on küll lõuad erinevad, aga pärast… Nii on ka hindamisega: kas meil on vaja sellist automaati, mis võtaks kõike ühtmoodi?

Liisa: Nii et hindamine oli, on ja jääb samuti loominguliseks protsessiks.

Raido: Loomingulisusest räägitakse tänapäeval iga eriala puhul, järelikult on samasugused hindamisprobleemid ka teistel. Nii kui hakkame millessegi loovalt suhtuma, tekib samasugune hindamisprobleemistik.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

STARTERcreative 4. lend lõpetas

 Fotod: Harry Tiits
Mõlemad STARTERcreative äriideede arenduse õppeprogrammis osalenud EKA meeskonnad said finaalesitlusel auhinnatud. Programmi registreerus 30 meeskonda 6-st Tallinna ülikoolist, finaali jõudis 17 meeskonda. Programmi eesmärk on tutvustada tudengitele meeskonnas töötamise ja äri alustamise maailma ja aidata neil luua sidemeid tugiorganisatsioonidega väljaspool ülikooli.

 

Sisearhitektuuri magistriõppekaval õppiva Olga Vertjajeva meeskond Full Grain tegeleb tootmisjääkide taaskasutusplatvormi loomisega. Programmi vältel kutsuti neid Digix inkubaatorisse, finaalvõistlusel võitsid nad Loov Eesti Pesa tootearenduse programmis osalemise auhinna.

 

Kunstiteaduse ja visuaalse kultuuri doktorandi Karin Vicente meeskond Smarty tegeleb lapsi harivate meelelahutusprorgammide pakkumisega erinevatel sündmustel. Finaalvõistlusel võitsid nad kaks auhinda: pääsme Digixi inkubaatorisse ja kampaania ettevalmistustoe rahastusplatvormilt Fundwise.

 

Järgmine STARTERcreative algab 2018 jaanuaris. Ole programmiga kursis: starteridea.ee

 

STARTERcreative on osa ettevõtlusprogrammist Edu ja Tegu ning on rahastatud Euroopa Liidu sotisaalarengu fondist.

 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Eesti Arhitektuuripreemiad 2017 võitjad on selgunud!

 

 

Eesti Arhitektuuripreemiad 2017 võitjad on selgunud!

Möödunud reedel anti Vabal Laval pidulikul auhinnatseremoonial üle Eesti Arhitektuuripreemiad 2017 mööduval aastal valminud parimate sisearhitektuuri, arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri saavutuste/objektide eest. 

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad võitsid:

Eesti Rahva Muuseum, peapreemia – Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane (DGT Architects), Eesti-poolne arhitektuuripartner: Hayashi-Grossschmidt Arhitektuur, meeskond: Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi, Siim Endrikson, Eela Samblik, Sander Treijar, Liis Voksepp, Eesti-poolne sisearhitektuuri partner: Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo, Eesti-poolne maastikuarhitektuuri partner: KINO maastikuarhitektid

Kultuurkapital tunnustab kõrgelt loominguliste meeskondade ühistöö tulemust. Arhitektuurse lahenduse, avalike ruumide sisearhitektuuri ja maastikuga vormitud säng raamib aja ning sündmuste kulgemist terviklikus, dünaamilises keskkonnas. Kõrgelt seatud sihid ja mitmete loominguliste meeskondade koostöö on andnud Eesti kultuurimaastikule aastal 2017 olulise märgi.

Roosi tänav Tartus, maastikuarhitektuuri preemia – autorid maastikuarhitektid Karin Bachmann ja Mirko Traks (Kino maastikuarhitektid) ning arhitektid Toomas Paaver (EKA arhitektuuriosakonna õppejõud) ja Tõnu Laanemäe (PAIK Arhitektid).  Eskiisi etapis töötasid kaasa ka maastikuarhitektid Edgar Kaare ja Terje Ong (TajuRuum).

Sihtkapitali põhjendus: Roosi tänav seob vaheväravana kokku ERM-i ja Tartu linnasüdame. Lisaks tekib Roosi tänava näol Tartu jaoks uut tüüpi tänav-väljak, mis lisaks huvitavale teekonnale pakub soovijaile viibimiskohti, tegevust ja vaatamist. Tänav on linnaruumiliselt mugav, sidus ja atraktiivne, eelistatud on jalakäijad-kergliiklejad.

Rahvusarhiiv Noora, sisearhitektuuri preemia – sisearhitektuur Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla, kaasa töötasid Helle-Triin Hansumäe ja Maarja Varkki (Vaikla Studio); arhitektuur Illimar Truverk, Sander Aas (Arhitekt 11), kaasa töötas Margus Soonets
Kvaliteetse ja läbimõeldud ruumi eest. Lahendus mõjub terviklikuna, arhitektuursest kontseptsioonist detailideni.

Toomas Tammis, tegevuspreemia
Töötades EKA arhitektuuriteaduskonna dekaanina andis ta noortele arhitektidele kaasa teadmise: iga hoone, iga ehitis, iga planeering peab muutma RUUMI paremaks. Parem RUUM muudab meid kõiki.

Arhitektuurikool (gümnaasiumiastmele arhitektuuri valikaine ja õpetajaraamatu koostamine), tegevuspreemia – ainekava ja õppeprotsessi kirjelduse töögrupp: Kadri Klementi, Kaire Nõmm, Toomas TammisHannes Praks (EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja), koostöös Eesti Arhitektuurikeskusega

Noorte ruumihariduse järjepideva edendamise eest, mis on tipnenud gümnaasiumi arhitektuuriõppe valikaine väljatöötamise ja rakendamisega.

Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemiale kandideeris tänavu viis objekti, millest valiti võitjaks:

Eesti Rahva Muuseum – Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane (DGT Architects). Eesti-poolne arhitektuuripartner: Hayashi-Grossschmidt Arhitektuur, meeskond: Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi, Siim Endrikson, Eela Samblik, Sander Treijar, Liis Voksepp, Eesti-poolne sisearhitektuuri partner: Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo, Eesti-poolne maastikuarhitektuuri partner: KINO maastikuarhitektid.

Nominentide ja laureaadi osas langetas sel aastal otsuse tunnustatud Leedu arhitekt Vytautas Biekša, kes on arhitektuuribüroo Processoffice üks kolmest eestvedajast.  Tema hindas võitjat järgmiste sõnadega:

“DGT Arhitektide poolt välja pakutud põhiidee on nii tugev, selge ja endassehaarav. Ainuüksi selle kontseptsioon kannab ise piisavat jõudu, mis suudab nii suuremõõtmelise projekti vedada läbi igast raskusest. Projekt haarab laia konteksti, tõustes Tarkovski filmistseeni mahajäetud lennuvälja maastikult ning lennates kaasaja ühiskonna immateriaalsusest Tartu linnamaastike moodi tundlike tuksetena rahulike loodusmaterjalidega siseruumidesse.  Hoone tundub olevat laetud nii tähenduste kui isikupäraga, kuid samal ajal neutraalne ja kutsuv.  Eesti Rahva Muuseum on tõeline Rahvuslik projekt ja kindel tänavune Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia võitja!”

Eesti Sisearhitektide Liit tähistas oma aastapreemiate väljaandmisega sel aastal olulist juubelit – preemiaid jagati 40ndat korda.  Konkursile laekus tähtajaks 70 tööd, mille seast valis rahvusvaheline žürii, koosseisus sisearhitekt Kees Spanjers (Holland), arhitekt Jan Skolimowski, sisearhitekt/disainer Kaido Kivi, sisearhitekt Pille Lausmäe ja disainiajaloolane Kai Lobjakas, välja 33 nominenti ja 4 preemiasaajat.

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia võitjad on:

Näitus “Uurali Kaja” – Arhitektuuri kontseptsioon ja lavastuslik ülesehitus Jan Graps, Ken-Kristjan Ruut, Anne Määrmann (JANKEN Wisespace)

Žürii hinnangul on näitus võetud ette suure pühendumisega ja autorite ning panustajate tiim on olnud korraliku mängufilmi suurune – seda on näha ka töö tulemuses. Kõik osad on edasi antud stiilipuhtalt ja maitsekalt, detailsuse aste on väga suur, mängitud on erinevatele meeltele – tehtu viib oma mitmekihilisusega näituste teostuse täiesti uuele tasemele.

Korter Kivimäe tänaval – Ines Haak, Ingrid Songisepp (Ace of Space)

Žürii leidis, et korteris on detailideni läbi lahendatud erilahendustega vormid ja ruum, mille loomisel on lähtutud ajatuse printsiibist.

Rahvusarhiiv Noora – Urmo Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla, kaasa töötasid Helle-Triin Hansumäe ja Maarja Varkki (Vaikla Studio)

Žürii hinnangul joonistub siin selgelt välja hea koostöö ning mõistmine arhitektide ja sisearhitektide vahel. Nähtub oskus valida materjale, mis ajas püsivad ja mitte ainult ei püsi, vaid lähevad paremaks – läbivalt kasutatud betoon ja naturaalne vask on hea näide sellest.

Restoran Juur – Ahti Grünberg, Tõnis Kalve (SOO4 Interiors)

Žürii hinnang: Mõne ruumiga on nii, et astud sisse ja saad aru, et see ongi see. Kõik on paigas ja toimib. Olemasolnud võimas ajalooline ruum mängib samuti interjööri kasuks – on õhku, kubatuuri ja valgust.

Žüriiväline preemia – Eesti Sisearhitektide Liidu ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna koostöös väljaantav Vello Asi nimelise tudengipreemia pälvis EKA sisearhitektuuri eriala bakalaureuse tudeng Elin-Harriet Helemäe.

Eesti Maastikuarhitektide Liidu konkursi žürii sõelus nominendid ning preemiate laureaadid välja kolmes kahes kategoorias: Maastikuarhitektuuri tegu 2017 ja , Aasta avalik ruum ja Tudengiprojekt. Žüriis osalesid maastikuarhitektid Teele NigolaSirle SalmistuRemi Kübar ja Valdeko Lukken ning arhitekt Urmo Mets.

Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemiad võitsid:

Aasta avalik ruum

Roosi tänav Tartus – – autorid maastikuarhitektid Karin Bachmann ja Mirko Traks (Kino maastikuarhitektid) ning; arhitektid Toomas Paaver ja Tõnu Laanemäe (PAIK Arhitektid). , Eskiisi etapis töötasid kaasa ka maastikuarhitektid Edgar Kaare ja Terje Ong maastikuarhitektid Edgar Kaare ja Terje Ong (TajuRuum).

Sel korral premeerib žürii Roosi tänava loojaid, kelle abil on Ülejõe pargist Eesti Rahva Muuseumini sündinud Tartu linna üks lootustandev kiir. See kiir ütleb: “Tere, inimene!” Lootust annab see näidiseksemplar seetõttu, et juba täna on näha, et analoogset tänavaruumi esteetikat on asutud paljundama mujalgi. Lisaks avab see üheselt maastikuarhitektuuri võimekust pakkuda lahendusi. Iga ERM’i suunas liikuja võib sellele tänavale astudes kogeda aja ja ruumi suhtelisust – esteetiliselt meeldivas ning tähendusi vahendavas ruumis möödub aeg teisiti. Lahendus rahvamuuseumi marginaalse asukoha probleemile saabus läbi ruumiomaduste kujundamise. On lootust, et linna hooldusmeeskond õpib väärtustama uut tänavakvaliteeti seda asjatundlikult hooldades, on lootust, et see tänav on dünaamiline ajas ja ruumis ning areneb edasi.

Maastikuarhitektuuri aasta tegu 2017

Näitus “Kes loob linna?” – kuraatorid Pille Epner (EKA arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator) ja Kaja Pae (EKA arhitektuuriosakonna õppejõud), kujundaja Paco Ulman (EKA arhitektuuriosakonna õppejõud), graafiline kujundaja Tuuli Aule, ruumigrumaani kaardi graafiline illustraator Eleonora Kolycheva

On tähelepanuväärne, et selle aasta maastikuarhitektuuri tegu – näitus “Kes loob linna?” – on endasse haaranud mitmeid tänavusi kandidaate. Näituse raames loodud Tartu ruumigurmaani kaardilt leiab nii Emajõe aia, Taskupargi kui ka seekordse aasta avaliku ruumi preemia laureaadi – Roosi tänava.   Ka Kvartali kaubamajaga külgnev jagatud tänavaruum, millega sel aastal tunnustust avaldame nii selle välja võidelnud arhitektidele kui Tartu Linnavalitsusele, on gurmaanikaardil pildile jõudnud. Näituse näol on tegemist omamoodi linnaruumi portreteerimisega, selle arengu dokumenteerimisega vaatajale sõbralikul moel. “Kes loob linna?” ei ole staatiline sündmus, sest temas sisaldub küsimärk – kuraatorid on kutsunud üles diskussioonile. Selliseid äratusi on hädasti vaja.

Juba mitmendat aastat toimus Moodsa Kodu portaalis Eesti Arhitektuuripreemiate nominentide osas publikuhääletus, millest võttis tänavu osa 3509 hääletajat, neist kõige enam – 2111 inimest – hääletas sisearhitektuuri valdkonna objektide eest.  

Publiku lemmikuteks valiti:

Sisearhitektuuri kategoorias – hotell Lydia

Arhitektuuri kategoorias – Balti jaama turg

Maastikuarhitektuuri kategoorias – Aparaaditehase Taskupark

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali valdkondade üleses kategoorias – Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengite omaalgatuslik projekt LasnaVILJAmägi

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Kunstnikepaar Varvara & Mar esitavad oma töid kahel isikunäitusel Hispaanias

Kunstnikepaar Varvara & Mar esitavad oma töid kahel isikunäitusel Barcelonas ja selle ümbruskonnas. 12.detsembril avaneb ”Data Soup” näitus ArtDealProject galeriis Barcelonas, mis jääb avatuks 30.jaanuarini 2018.

Näitus räägib andme-ja tehnoloogiast sõltuvast ühiskonnast ning sellega kaasnevatest mõjudest. Igapäevaselt toodab inimkond ja masinad meie ümber umbes 2.5 exabyte andmeid. Internet pole enam vaba, vaid kontrollitav ja jälgitav ruum.

14.detsembril avab kunstnike duo oma isikunäituse ”Kameeleon” Abello Muuseumis Mollet del Valles, mis jääb avatuks 25.märtsini 2018.

Näituse lühikokkuvõte inglise keeles:

Chameleon exhibition tackles current political and identity-related issues, which makes the show very actual and open for discussions and interpretations. The complex identity crisis, due to the cosmopolitan and connected age, is the reason for losing the sense of belonging, and from the other hand, the appearance of radical nationalism.

The exhibition aims to trigger questions about the dominant countries of our society, the meanings of fags, and the raising nationalism in the cosmopolitan age. The topics are highly correlated with the ethnic backgrounds of the artists and the politics of today. Varvara & Mar both struggle identifying themselves according to a nation, and thus, the artworks mirror their complex identity issues, too. At the same time, the growing amount of people experience the same belonging crisis in the mobile and connected times. Hence, the show has multiple layers from personal to global interpretations.

Chameleon exhibition mirrors the artistic language that Varvara & Mar normally use in their works: light, kinetics, interaction, readymades, and textile. The artists use different media in their installations, which are brought together by the concept of the exhibition.

The central symbol throughout the exhibition is a flag. We see raising amount of flags around us communicating a support for certain nation or a group, but at the same time stating being against the other party(s). Hence, the duo use this symbol in the show and also outside the museum, in order to bring attention to this fact and trigger discussion around burning topics of today.

Lisainfo:

Varvara

Varvara & Mar
http://var-mar.info

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Eesti Kunstiakadeemia tänavused loomepreemia nominendid on teada

Eesti Kunstiakadeemia kolm loomevaldkonna teaduskonda on välja valinud tänavused loomepreemia kandidaadid.  2015. aastal asutatud loomepreemiat antakse välja igal aastal loometegevusega tegelevate teaduskondade õppejõududele, so arhitektuuri-, disaini- ja vabade kunstide teaduskondades. Loomepreemia eesmärk on esile tõsta ja tunnustada EKAs õpetavate kunstnike, disainerite ja arhitektide loomingut. Teaduskonna nõukogu saab esitada kuni kolm oma valdkonna preemia kandidaati.

Arhitektuuriteaduskond esitas nominentideks kolm suurepärast näitust:

  1. Näitus “KES LOOB LINNA?”, Tartu Kunstimuuseum, 29.09 – 04.12.2016
    kuraatorid Pille Epner (EKA arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator) ja Kaja Pae (Tartu Ülikooli Füüsika instituudi tahkiseteooria labori insener)
  2. Püsinäitus “KOGUTUD TEOSED” arhitektuur, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, alates 2017 kevad
    arhitekt Karli Luik (EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise doktorant ja õppejõud)
  3. Näitus “MAAILMA LOOMINE. NÄITUS PROJEKTEERIMISE AJALOOST.”, Eesti Arhitektuurimuuseum, 17.06. – 25.09.2016
    kuraator Kalle Komissarov (EKA õppejõud)
     

Disainiteaduskond esitas loomepreemia kandidaatideks kolm tegusat õppejõudu:

  1. Tekstiilidisaini dotsent Kristi Kuusk

Dots. Kuusk on esitatud loomepreemia nominendiks suure hulga näituste kureerimise ja neil osalemise (nt 25.09-01.10 “Textile Futures,” Disainiöö, Tallinn, Estonia või 16.-27.07 Paillard Centre d’Art, Once sur le Loire, Prantsusmaa), rõivabrändi Spellbound arendamise ja mitmete rahvusvaheliste tunnustuste eest.  Samuti on dots. Kuusk esinenud suurel hulgal avalikel üritustel ja konverentsidel (nt Emily Carr University, MDes Speaker Series, Vancouver, Kanada) ning neid ka ise kureerinud ja kaaskorraldanud.  Ta on panustanud teaduskirjutusse ning avaldanud peatüki erialases kirjanduses.

  1. Klaasikunsti professor Mare Saare

Prof Saare on esitatud preemiale Eesti klaasikunsti pikaajalise järjepideva arendamise eest. 2017. Aastal on ta jätkanud aktiivset näitustegevust – isikunäitus “Rännud kaugel ja lähedal” Saaremaa Kunstistuudio Galeriis (13.07.2017 – 10.08.2017) ning klaasikunsti 80. juubelile pühendatud näituse Omailm/Umwelt (Adamson Ericu muuseumis 09.06.–01.10.2017) kureerimine.  Prof. Saare on 2017. aastal osalenud seitsmel rahvusvahelisel näitusel Saksamaal, Inglismaal ja Lätis ning esinenud mitmel konverentsil, lugenud avalikke loenguid partnerkoolides või kutsutud esinejana erialastel sündmustel ning publitseerinud kohalikes ja rahvusvahelistes erialastes väljaannetes. Ta on USA-Eesti-Läti ühisprojekti “Islands” kaaskorraldaja.

  1. Keraamika dotsent Ingrid Allik

Viimase aasta suurematest loomingulistest saavutustest tasub märkida osalemist USAs Seagroves rahvusvahelisel keraamikute konverentsil. Dots. Allik valmistas seal koostöös abikaasa Andres Allikuga tuleskulptuuri, mis pälvis ohtralt tähelepanu. Pidulik avamine toimus 10. 06. 2017.

EKA vabade kunstide teaduskonna nominendid EKA loomepreemiale on nii teaduskonna värsked kui kogenud õppejõud, kunstnikud:

  1. Fotograafia professor Marge Monko

Prof. Monkol on olnud loominguliselt väga tegus aasta: mitmed osalemised rahvusvahelistel grupinäitustel (nt It Won’t Be Long Now, Comrades! Framer Framed, Amsterdam. Kuraator Katia Krupennikova ja Inga Lace), osalemine Fotokuu grupinäitusel, isiknäitus Belgias (Gevaert as Image koos Katrin Kamrau’ga, Fotomuseum, Antverpen) ning installatsioon Vabaduse väljakul. Lisaks rahvusvahelised resideerumised – Hong Kongis ja Brasiilias.

  1. Maali dotsent Merike Estna

Dots. Estnal on olnud loominguliselt väga viljakas aasta, mitmed isiknäitused – Eestis, Londonis, New Yorgis (nt “fragments from the shattered toe”, isiknäitus, kuraator Thomas Cuckle, Kunstraum, London, Suurbritannia) ja osalemine paljudel rahvusvahelistel grupinäitustel Istanbulis, Mexicos, Kopenhaagenis, Inglismaal (nt “Red Herring”, osalusperformance, kuraator Paula Lopez Zambrano, galerii Karen Huber, Mehhiko), samuti kunstiresidentuur Rupertis, Vilniuses.

  1. Fotograafia dotsent Reimo Võsa-Tangsoo

Dots. Reimo Võsa-Tangsoo esitati preemiale, sest tema selle aasta loomingulises produktsioonis ei ole küll pikka nimistut arvukatest näitustest, kuid tema isiknäitus Tartu Monumentaalgaleriis oli kaasaegselt visuaalkultuuri analüüsiv ning selle formaat mõjus tehniliselt ja esteetiliselt uuenduslikuna. Preemia ergutaks pikaajaliselt Eesti Kunstiakadeemias õpetamisse ja foto osakonna edendamisse ja arendamisse investeerinud kunstnikku oma loomingut suuremal määral produtseerima.

 

Loomepreemia võitjad otsustab žürii koosseisus: rektor Mart Kalm ja nelja teaduskonna esindajad maali dotsent Kristi Kongi, sisearhitektuuri dotsent Edina Dufala-Pärn, nahakunsti professor Lennart Mänd ja kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi nooremteadur Karin Vicente. Preemiad, milleks on 2000-eurone lähetus kunstikeskusesse rektori fondist, antakse üle EKA aastalõpupeol 14. detsembril Von Krahli teatris.

 

 

 

 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Lõputööde kaitsmiste ajakava 2017/18. õa sügissemestril

DOKTORIKOOL

  • Kunsti ja disaini eriala doktoritööde kaitsmised toimuvad 20. ja 22. detsembril 2017 algusega kell 11.00 Estonia pst 7, ruumis 440a

KUNSTIKULTUURI TEADUSKOND

  • Kunstiteaduse eriala magistritööde kaitsmine toimub 22. jaanuaril 2018 algusega kell 10.00 Suur-Kloostri tn 11, ruumis 103
  • Kunstihariduse eriala magistritööde kaitsmine toimub 21. detsembril 2017 algusega kell 10.00 Suur-Kloostri tn 11, ruumis 103

VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND

  • Animatsiooni eriala magistritööde ja bakalaureuseõppe portfooliote kaitsmine toimub 26. jaanuaril 2018 algusega kell 11.00 Super Nova kinos (BFM, 4. korrus)
  • Kunsti eriala bakalaureusetööde kaitsmine toimub 26. jaanuaril kell 11.00 Raja tn 11A galeriis

DISAINI TEADUSKOND

  • Disaini ja rakenduskunsti õppekava graafilise disaini eriala magistritööde kaitsmine toimub 29. jaanuaril 2018. a, Estonia pst 7
  • Disaini ja rakenduskunsti õppekava moedisaini eriala magistritööde kaitsmine toimub 29. jaanuaril 2018. a, Estonia pst 7

 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Avatud Loeng: ARTEM KITAEV 14. detsembril Kanuti Gildi SAALis

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond on Avatud Loengute sarja raames sel sügisel Tallinnasse toonud terve rea põnevaid arhitekte ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Käesoleva semestri loengusarja lõpetab Moskvast pärit, ent Baselis tegutsev arhitekt Artem Kitaev, kes astub Kanuti Gildi Saali lavale neljapäeval, 14. detsembril kell 18.

Kitaevi Tallinna-loeng kannab pealkirja “Kosmos / Chaos”; kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide arhitektuuritudengid, samuti tegutsevad professionaalid, õppejõud ja lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised ja kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

Artem Kitaev tegutseb arhitektuuribüroos KOSMOS, mille partnerid ja kaastöölised paiknevad New Yorgis, Moskvas, Baselis ja Bangkokis. KOSMOS töötab oma sõnul kõikide erinevate hoonetüüpide ja skaaladega – ukselingist linnani, tõsimeelsest arhitektuurist ajutiste installatsioonideni, kombineerib kunsti ja tehnoloogiat, globaalseid kogemusi ja respekti kohaliku konteksti suhtes. Kitaev sai oma diplomi Moskvas, kus asutas ka arhitektuuribüroo Meganom. Seejärel kolis ta Šveitsi, kus töötas 4 aastat Herzogi ja de Meuroni juures ning nüüd keskendub KOSMOSele. Paralleelselt arhitektuuriga tegeleb KOSMOS õpetamise, teaduse, tootedisaini ja publitseerimisega. KOSMOSe esimene ehitatud projekt on Kaasaegse Kultuuri Keskuse ajutine muuseum Garaaž Moskvas.

Rohkem esineja kohta: https://k-s-m-s.com/office

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Ruumitarg(em)aks

Kõik inimesed elavad, toimetavad ja ON alati mingis ruumis, keskkonnas, kõige avaramas mõttes. Kõik inimesed kasutavad ja võtavad ruumi, väljendavad end ruumi vahendusel, suhtlevad ja suhestuvad ruumiga. Kõik me oleme ruumilised olendid ja räägime ühel või teisel viisil nn ruumikeelt.

Koolituse eesmärk on ärgitada ruumi teadlikumalt kasutama ja mõistma, kasvada ruumitundlikumaks ja -nõudlikumaks loojaks ning kasutajaks.

Loengute-vestluste ja lihtsate harjutuste kaudu räägime inimeste ruumilisest käitumisest ja vajadustest ning ruumi füüsilistest ja sotsiaalsetest omadustest. Visandamise, analüüsimise ja mõtestamise abil harjutame ruumilist eneseväljendust.

Kavandame ühe ruumi, kus saab käsitletud teoreetilisi ja praktilisi teadmisi ning tekkinud mõtteid paberil katsetada, rakendada ja väljendada.

Koolituse programm

  1. Ruumikeel, ruumiline käitumine ja inimese põhivajadused. Illustreeritud loeng-vestlus ja „harjutused iseseisvaks eluks“
  • Ruum – füüsiline ja sotsiaalne nähtus
  • Ruum võimaldab, väljendab, vahendab

Juhendajad: Malle Jürgenson ja Alina Nurmist

  1. Ruumi- ja elamise tüpoloogiad – arhitekti entsüklopeedia. Illustreeritud loeng-vestlus ja „harjutused iseseisvaks eluks“
  • Mida tähendavad tüpoloogiad ja miks me neid kasutame?
  • Uus-, taas- ja vahekasutus
  • Juhtumi(te) kirjeldus, protsessi analüüs ja tagantjärele tarkus

Juhendaja: Kariina-Kristiina Kaufmann

  1. Füüsiline ruum. Kuidas me ruumi tajume? Mitme väikese ülesandega loeng-töötuba
  • Proportsioon, kompositsioon, funktsioon, emotsioon, kommunikatsioon

Juhendaja: Kadri Tonto

  1. Ruum ja valgus. Illustreeritud loeng ja „harjutused iseseisvaks eluks“
  • Valgustid ja nende tüübid
  • Valguse abil loodud keskkond
  • Valgusprojekteerimine lähtuvalt ruumi funktsioonist

Juhendaja: Piret Noor

  1. Ruumiakustika. Kõrvadega nägemine. Illustreeritud loeng ja „harjutused iseseisvaks eluks“

Juhendaja: Gerda Kaasik

  1. Materjalid. Illustreeritud loeng ja „harjutused iseseisvaks eluks“
  • „vaibaparadiis“, „põrandamaailm“ ja teised imetabased kohad. Kuidas orienteeruda, valida ja otsustada?
  • OSB, MDF, PLP, RKP – mis ja milleks?

Juhendaja: Mari-Liis Sõber

  1. Ruumi ja kasutaja vastastikune kohanemine. Illustreeritud loeng ja „harjutused iseseisvaks eluks“
  • Kuidas tekib ruumi kasutaja kogemus?
  • Teekond

Juhendaja: Alina Nurmist

  1. Olemasoleva ruumi uuskasutus. Ülesande ühine koostamine
  • Nunne 16 maja Tallinnas. Vaatame, uurime maja võimalusi, konteksti, tausta, ajalugu jm
  • Osalejad teevad omapakutud funktsiooni ja sisu järgi Nunne 16 maja ruumiprojekti

Juhendajad: Alina Nurmist ja Malle Jürgenson

9.–19. Kujundusprotsessi, tekkinud küsimuste ja lahenduste analüüs ühiselt ja individuaalselt. Väikesed harjutused visandamisoskuse ja ruumilise eneseväljenduse arendamiseks

Juhendajad: Alina Nurmist ja Malle Jürgenson

  1. Projektide esitlus. Arutelu ja tagasiside

Võimaluse korral kõik noored lektorid ja juhendajad: Kariina-Kristiina Kaufmann, Piret Noor, Kadri Tonto, Mari-Liis Sõber, Gerda Kaasik, Alina Nurmist ja Malle Jürgenson

Koolituse läbinu

  • tajub ruumi adekvaatselt
  • suudab luua ülesande idee kohta narratiivi ja seda tutvustada
  • väljendab ennast visandamise kaudu
  • oskab joonistada ruumilist keskkonna
  • esitleb oma ideid ruumilise maketi kujul
  • suudab ennast väljendada mõtestatult ja kriitiliselt

Koolitus lõpeb projekti esitluse ja analüüsiga.

75% kohtumistel ja esitlusel osalenud lõpetajale väljastatakse täienduskoolituse tunnistus.

 

Aeg: 15. jaanuarist 28. maini 2018 esmaspäeviti kell 17.30–20.30

Koht: ruum 241, Estonia pst 7, Tallinn

Maht: 80 akadeemilist kontakt tundi (8 EAP)

Hind: 980 eurot

*Tasuda on võimalik kolmes osas!

 

Registreeru: SIIT

Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

JOONIS. KAVAND. MUDEL.

Osalejad: 14-18 aastased noored

Disaini töötoas osaleja saab ülevaate disaini protsessist läbi praktilise tegevuse.

Arendada, praktiseerida ja rakendada joonistamisoskust kui disaineri igapäevast vahendit.

Näidata, katsetada erinevaid võimalusi, kuidas ideid genereerida ning vormistada.

Juhendajad: Siim-Jesper Varblane, EKA tootedisaini BA tudeng
Koht: Estonia pst. 7, EKA tootedisaini osakond

Toimumise aeg: 3., 4., 5. jaanuar

Kell: 14.00-16.15

Maht: 9 akadeemilist tundi

Hind: 60 eurot

Registreeru: SIIT

Õppekavarühm: Moe-, sise- ja tööstusdisain

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Üliõpilaste teadustööde konkursil premeeriti Eesti Kunstiakadeemiast Carla Castiajo ja Elnara Taidre doktoritööd

Carla Castiajo doktoritöö „Puhtus ja promiskuiteet. Uurimus juustest kui materjalist kunstis ja ehtekunstis” kaanepilt

5. detsembril autasustati Tartus, Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid.  Üle anti riiklikud preemiad, Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiad ning tänavu esmakordselt ka Sotsiaalministeeriumi eripreemiad.

 Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak märkis auhindade üleandmisel, et tunnustuse pälvinud üliõpilased on avaldanud artikleid mainekates rahvusvahelistes teadusajakirjades, mis näitab konkursi väga kõrget taset. „Hea meel on näha laureaatide seas nii Eestis õppivaid välisüliõpilasi kui ka välisülikoolides õppivaid Eesti tudengeid, sest rahvusvahelistumine on teaduses ja kõrghariduses üha olulisem,“ ütles Varrak. „Loodan, et tunnustus innustab tänaseid laureaate nii nüüd kui edaspidi tutvustama rohkem oma teadustöö tulemusi ka avalikkusele.“

Konkursil tegi Eesti Kunstiakadeemia hea tulemuse – ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas saadi doktoritööde konkursil nii esimene kui teine preemia! Märkimisväärne on tunnustus Carla Castiajo doktoritöö „Puhtus ja promiskuiteet. Uurimus juustest kui materjalist kunstis ja ehtekunstis” eest, mis on esimene nii kõrgelt pärjatud loomeuurimus. Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor Urve Sinijärve sõnul on Carla Castiajo doktoritöö preemia on suur tunnustus loomeuurimusele ning heaks tõestuseks sellest, kuidas kunst saab panustada teadusesse.

 

Tunnustused Eesti Kunstiakadeemiale ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas

Doktoriõpe:

Magistriõpe:

Tänukirjad:

  • Eesti Teaduste Akadeemia presidendi tänukiri Geidi Hein‘le (Eesti Kunstiakadeemia) konkursitöö „Keraamiline jahutav säilitusnõu puu- ja köögiviljadele” eest;
  • tänukiri 2017.a üliõpilaste teadustööde riikliku konkursil I preemia pälvinud teadustöö juhendaja Kadri Mälk‘le (Eesti Kunstiakadeemia) Carla Castiajo konkursitöö „Puhtus ja promiskuiteet. Uurimus juustest kui materjalist kunstis ja ehtekunstis” juhendamise eest

Tutvu kõigi konkursi parimatega siin.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

JOONISTAME ILMASTIKKU

Kui tavaliselt joonistame sündmusi “keskpäeval, selge ja tuulevaikse ilmaga”, siis selle kursuse käigus saavad osalejad paigutada enda joonistatud tegelasi või esemeid varahommikuse härmatise, õhtuse tuisu, udu, lörtsi või vihma kätte.

Erinevate joonistusvahenditega (markerid, värvipliiatsid, kriit, süsi, tušš) loome põnevaid lugusid, ühtlasi tutvume ruumi sügavuse kujutamise võimalustega.

 

Osalejad: 9-13 aastased lapsed

Juhendaja: Allan Kukk, joonistamise õppejõud, graafik
Koht: Estonia pst. 7

Toimumise aeg: 5. jaanuar

Kell: 14.00–16.15

Maht: 3 akadeemilist tundi

Hind: 30 eurot

Registreeru: SIIT

Õppekavarühm: Kujutav kunst ja kunstiteadus

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

JAAPANI KÖITE VALMISTAMINE

Täpsem info lähipäevil!

 

Osalejad: 14-18 aastased noored

Juhendaja: Eve Kaaret
Koht: Estonia pst. 7, EKA nahakunsti osakond

Toimumise aeg: 5. jaanuar

Kell: 11.00-13.15

Maht: 3 akadeemilist tundi

Hind: 30 eurot

Registreeru: SIIT

Õppekavarühm: Moe-, sise- ja tööstusdisain

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

MÄRKMIKE VALMISTAMINE

Täpsem info lähipäevil!

 

Osalejad: 9-13 aastased lapsed

Juhendajad: Eve Kaaret
Koht: Estonia pst. 7, EKA nahakunsti osakond

Toimumise aeg: 4. jaanuar

Kell: 11.00-13.16

Maht: 3 akadeemilist tundi

Hind: 30 eurot

Registreeru: SIIT

Õppekavarühm: Moe-, sise- ja tööstusdisain

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

VÄIKESE NAHAST KOTI VALMISTAMINE

Osalejad: 14-17 aastased noored

Lase oma moemeel valla, pane näpud tööle ja meisterda endale isikupärane aksessuaar! Vajalikud materjalid (nahad, needid, narmad, paelad jm) ja töövahendid korraldaja poolt.

 

 

Juhendaja: Sirle Rohusaar, EKA nahakunsti aksesuaaritöökoja meister

Koht: EKA nahakunsti osakond, Estonia pst 7, Tallinn

Aeg: 5. jaanuaril 2018 kell 14–16.15

Maht: 3 akadeemilist tundi

Hind: 35 eurot

Registreeru: SIIT

Õppekavarühm: Moe-, sise- ja tööstusdisain

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

NAHAST PINALI VALMISTAMINE

Osalejad: 9-13 aastased lapsed

Lase oma fantaasia valla, pane näpud tööle ja valmista endale nahast pinal! Kursusest osavõtja saab pinali lahedalt omapäraseks muuta kasutades lihtsamaid naha kaunistamise võtteid. Vajalikud materjalid (nahad, needid, niidid jm) ja  töövahendid korraldaja poolt.

 

 

Juhendaja: Sirle Rohusaar, EKA nahakunsti aksesuaaritöökoja meister

Koht: EKA nahakunsti osakond, Estonia pst 7, Tallinn

Aeg: 4. jaanuaril 2018 kell 14–16.15

Maht: 3 akadeemilist tundi

Hind: 35 eurot

Registreeru: SIIT

Õppekavarühm: Moe-, sise- ja tööstusdisain

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

SISEARHITEKTUUR: MINA RUUMIS lastele

Osalejad: 9-13 aastased lapsed

Vastavalt noorte vanusele tegeleme inimmõõtmelise ruumi küsimustega läbi erinevate ülesannete, mis sisaldavad nii ruumiplaanide mõistmist, joonistamist, joonestamist, kui maketeerimist ja arutelu.

 

Juhendajad: Anni Kotov ja Karolin Kaup, EKA sisearhitektuuri BA tudengid
Koht: Suur-Kloostri 11, EKA sisearhitektuuri osakond

Toimumise aeg: 3., 4., 5. jaanuar

Kell: 14.00-15.30

Maht: 6 akadeemilist tundi

Hind: 55 eurot

Registreeru:  SIIT

Õppekavarühm: Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

SISEARHITEKTUUR: MINA RUUMIS noortele

Osalejad: 14-18 aastased noored

Vastavalt noorte vanusele tegeleme inimmõõtmelise ruumi küsimustega läbi erinevate ülesannete, mis sisaldavad nii ruumiplaanide mõistmist, joonistamist, joonestamist, kui maketeerimist ja arutelu.

Juhendajad: Anni Kotov ja Karolin Kaup, EKA BA sisearhitektuuri tudengid
Koht: Suur-Kloostri 11, EKA sisearhitektuuri osakond

Toimumise aeg: 3., 4., 5. jaanuar

Kell: 11.00-13.15

Maht: 9 akadeemilist tundi

Hind: 65 eurot

Registreeru: SIIT

Õppekavarühm: Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

T-SÄRGI TRÜKKIMINE

Osalejad: 14-18 aastased noored

Teeme ise ilusa kujunduse ja trükime selle oma T-särgile siiditrüki tehnikas!

Tutvutakse tehnilise poolega ja vaadatakse kunstiajaloost tuntud meistrite töid.
Siiditrükk on trükitehnika, mis võimaldab trükkida kõikvõimalikele trükikõlblikele materjalidele. Näiteks erinevad kleebismaterjalid, paberid ja papid, tekstiil, puit jne.
Meie kujundame selle kursuse käigus T-särgile kujunduse ja trükime selle ise ka särgile.
Lisaks on võimalus vastavalt soovile sama kujutist trükkida ka paberile või mõnele muule sobivale materjalile.
Trükkimiseks meelepärase T-särgi(d) võtab osaleja ise kaasa.

Juhendaja: Marko Nautras, EKA Kunstide magister, MA
Koht: Lembitu 12, EKA vabade kunstide teaduskond

Toimumise aeg: 3., 4., 5. jaanuar

Kell: 14.00-16.15

Maht: 9 akadeemilist tundi

Hind: 70 eurot

Registreeru: SIIT

Õppekavarühm: Moe-, sise- ja tööstusdisain

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

KLAASIMAAL JA -SULATUS

Osalejad: 14-18 aastased noored

Klaasimaali värvidega maalimine mitmele klaastahvlile, mis üksteise peale asetades ja ahjus kokkusulatades moodustavad ruumilise tervikpildi klaasiplokina.

Kokku koosneb plokk u 4-6 klaasi kihist (10 x10 x10 cm). Kokkusulatatud klaasploki servad viimistletakse lihvimise teel.

 

Juhendaja: Eve Koha, EKA klaasikunsti osakonna õppejõud ja meister. Klaasikunstnik
Koht: Estonia pst. 7, ruumid 224, 225, 211

Toimumise aeg: 3., 5. jaanuar

Kell: 11.00-13.15

Maht: 6 akadeemilist tundi

Hind: 60 eurot

Registreeru: SIIT

Õppekavarühm: Moe-, sise- ja tööstusdisain

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

LOOMAD PABERIL JA SAVIS

Osalejad: 9-13 aastased lapsed

Loomingulises töötoas tegeleme loomade kujutamisega, alustades pliiatsivisanditega paberil ja liikudes edasi ruumilise vormini. Matejalina kasutame pliiatsit, paberit ja savi. Osalejal valmib paberil visand ja savist kolmemõõtmeline väikevorm.

Osalejad: 9–13 a lapsed

Juhendaja: Eneken Maripuu, skulptor

Koht: Estonia pst 7, Tallinn

Toimumise aeg: 5. jaanuaril 2018 kell 11–13.15

Maht: 3 akadeemilist tundi

Hind: 30 eurot

Registreeru: SIIT

Õppekavarühm: Kujutav kunst ja kunstiteadus

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

MOEILLUSTRATSIOON

Osalejad: 9-13 aastased lapsed

Kursusel vaatleme moeillustratsioonide maailma. Uurime, mis on moeillustratsioon ja kuidas sünnib moejoonistus.

Esimestes tundides proovime krokiid, joonistame modelli natuurist, kasutades tušši ja bambuspulki. Seejärel valmistame ise ühe hiiglasliku moeillustratsiooni, mis sünnib segatehnikas (kollaaž, tušš, akvarell, markerid). Viimases tunnis joonistab iga osaleja omale kunstipärase T-särgi. Selleks võtab ta kaasa ühe valge T-särgi (võib olla kasutatud).

Juhendaja: Kätlin Kaljuvee, moedisainer ja -illustraator

Koht: Estonia pst 7, Tallinn

Aeg: 3., 4. ja 5. jaanuaril 2018 kell 11.45–13.15

Maht: 6 akadeemilist tundi

Hind: 55 eurot

Registreeru: SIIT

Õppekavarühm: Kujutav kunst ja kunstiteadus

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

FOTOKURSUS NOORTELE

Osalejad: 14-18 aastased noored

Kursuse käigus tutvume erinevate näidete ja ülesannete abil fotograafia võimaluste ja põhimõtetega. Läbime fotokaamera aluspõhimõtted, kuid keskendume eelkõige uut viisi vaatamisele, nägemisele, ümbritseva märkamisele ja mõtestamisele.

Vaatleme valgust, värvi, vormi ja ruumi, seal tekkivaid suhteid. Vaatleme erinevaid fotograafilisi ümbrusega suhestumise võimalusi ja meetodeid, õppides mõistma kaadrit, kompositsiooni, rakurssi, fotograafilist hetke ja pildil tekkivaid suhteid, nende võimalikke tähendusi.

Iga tund toob kodused ülesanded, mis lähtuvad kõigest eelnevast ning mõjutavad võimet ümbrust näha ning sellega pildiliselt suhestuda. Õpe toimub suuresti läbi tagasiside ning haakuvate näidete, tehtud pilte vaadates ja analüüsides. Kursus aitab end, oma loomingut ja fotograafiat paremini mõista ning üldpilti paigutada.

Kursusel on vajalik digifotoaparaat, et oleks võimalik pilte vaadata ning kommenteerida. Fotokaameral võiks olla soovitavalt ka M programm. Kursus võtab arvesse, et igal inimesel on erinev taust ja fotograafiline kogemus.

Võimaluse korral soovitan kindlasti kohale tulla! : )

Juhendaja: Kalev K Vapper, Kunstnik, luuletaja, laulik ning Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Kõrgema kunstikooli fotoõppejõud
Koht: Estonia pst. 7

Toimumise aeg: 3., 4., 5. jaanuar

Kell: 11.00-13.15

Maht: 9 akadeemilist tundi

Hind: 70 eurot

Registreeru: SIIT

Õppekavarühm: Kujutav kunst ja kunstiteadus

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

FOTOTUNNID LASTELE

Osalejad: 9-13 aastased lapsed

Kursusel tutvume näidete ja ülesannete abil fotograafia võimaluste ja põhimõtetega. Keskendume eelkõige vaatamisele, nägemisele ja ümbritseva märkamisele. Vaatleme valgust, värvi, vormi ja ruumi ning seal tekkivaid suhteid. Õpime ümbrusega fotograafiliselt suhestuma, õppides mõistma kaadrit, kompositsiooni, rakurssi, fotograafilist hetke ja pildil tekkivaid suhteid, nende võimalikke tähendusi.

Iga tunni lõpus saab osaleja kodused ülesanded, mis lähtuvad kõigest eelnevast ning mõjutavad tema võimet ümbrust näha ja sellega pildiliselt suhestuda. Õpe toimub ka lapse tehtud fotosid vaadates ja neile tagasisidet andes. On oluline, et laps saaks teha fotod päris ise, ilma vanemate nõustamise ja suunamiseta.

Lapsel peaks olema kasutada lihtne fotoaparaat (sobib ka telefon vms), millega pildistades tunneb ta end mugavalt ja vabalt.

Kursuse eesmärk pole mitte selgitada fototehnilisi nüansse ja seaduspärasid, vaid julgustada last maailma uut moodi vaatama ja pildi kaudu mõtlema. Kui tal tekib huvi ja tegemisrõõm, saab alati juurde õppida!

 

Juhendaja: Kalev K. Vapper, fotoõpetaja, kunstnik ja kolmikute isa

Koht: Estonia pst 7, Tallinn

Aeg: 3., 4. ja 5. jaanuaril 2018 kell 14–15.30

Maht: 6 akadeemilist tundi

Hind: 65 eurot

Registreeru: SIIT

Õppekavarühm: Kujutav kunst ja kunstiteadus

Info ja registreerimine: koolitus@artun.ee / +372 626 7327

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Urban Studies Public Lecture: MARKUS LÄHTEENMÄKI

EKA Urban Studies
Invitation to Public Lecture by

MARKUS LÄHTEENMÄKI (ETH Zurich)
A sentimental journey beyond the 101st km. Reading a monument by Alexander Brodsky post factum

16:00 Friday 8.12.2017
Faculty of Architecture, Pikk 20
Markus Lähteenmäki is an art historian and a curator. He is a fellow of the Institute for the History and Theory of Architecture (gta) at ETH Zurich, where he pursues a PhD related to Russian avant-garde poetry and architecture. In Tallinn he is attending as a guest critic at the final review of the EAA Urban studies studio PUBLICS (supervised by Leonard Ma and Maroš Krivý), which is also open to the public, starting at 10am.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Roman Tavasti 1000 eurose stipendiumi pälvis ehtekunstnik Anneli Oppar

1.detsembril valis Eesti Rahvuskultuuri Fondi Roman Tavasti allfondi halduskogu välja 2017. aasta stipendiaadi, kelleks osutus Eesti Kunstiakadeemia magistrant Anneli Oppar.

Konkursile esitatud terasest 3D prinditud kõrvaehete sarja “MÕÕN” prototüüpide kohta ütleb autor järgmist:
„Mind inspireeris assotsiatsioon mõõnast, kui toetava massi taganemisest. Mõõnaga jääb osa uitavat mateeriat juhuslikus järjekorras randa lebama, olles justkui kaotanud seda üleval hoidnud struktuuri. Teisest küljest peavad kõik printerist väljuvad esemed läbi elama teatud mõõna, kui neilt eemaldatakse toed ja neil tuleb analoogmaailma sobituda.“

Lisaks stipendiaadile leidsid äramärkimist ka Eesti Kunstiakadeemia ehte-ja sepakunsti eriala II kursuse tudeng Erki-Eric Pillmanni ning kullassepameister Jens A. Clauseni esitatud tööd.

Erki-Eric Pillmann esitas konkursile tehnilised joonised ja vaated kokkuvolditavast mansetinööbist, mis jättis läbimõeldud ja huvitava mulje ka halduskogu liikmetele. Tegemist on nutika lahendusega, mis kindlasti tekitab vaatlejas üllatusmomendi.

Jens A. Clausen esitas konkursile hõbedast mansetinööbid, mis olid nutikalt kaunistatud mustade tsirkoonidega ning oksüdeeritud tumedaks. Halduskogu tõi esile mansetinööpide ajatu disaini ning töö tehnilise teostuse laitmatu kvaliteedi.

Roman Tavasti 2017. aasta stipendiumile kandideerimiseks esitas avalduse kokku kuus ehtekunstnikku ja disainerit.

Roman Tavasti nimelist stipendiumi on välja antud 1998. aastast. Detsembris 2010 moodustati stipendiumi haldamiseks Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Roman Tavasti allfond, mille tegevust juhib halduskogu.

Lisainfo:

Eivor Maiväli
Eesti Rahvuskultuuri Fondi Roman Tavasti allfondi halduskogu esimees
tel 56 616 516

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Töötoad lastele ja noortele 3.–5. jaanuar 2018

Töötoad lastele vanuses 9-13 aastased

Illustratsiooni töötuba
Fototunnid lastele
Sisearhitektuur: Mina ruumis
Loomad paberil ja savis
Nahast pinali valmistamise töötuba
Märkmike valmistamise töötuba

Töötoad noortele vanuses 14- 18 aastased

Töötuba: Joonis. Disain. Mudel.
T-särgi trükkimine
Sisearhitektuur: Mina ruumis
Fotokursus noortele
Nahast klatš-koti valmistamise töötuba
Jaapani köite vamistamise töötuba
Klaasimaal ja sulatus

 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Aasta parimad arhitektuuri, sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri objektid selguvad 8. detsembril

Tänavused parimad arhitektuurivaldkonna objektid tehakse teatavaks ühisel aastapreemiate auhinnatseremoonial  8. detsembril 2017 kell 20.00 Vabal Laval Telliskivi Loomelinnakus, kus antakse üle Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu, Eesti Sisearhitektide Liidu ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali preemiad. Lisaks kuulutatakse välja Eesti Sisearhitektide Liidu juhatuse ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ühine Vello Asi nimeline tudengipreemia ning esitletakse raamatuid “Eesti Arhitektuuripreemiad 2017” ja „Ruumipilt 2017”.

 

Kõikide nomineeritud arhitektuuriobjektide ja nende autoritega saab tutvuda virtuaalnäitusel www.arhitektuuripreemiad.ee

 

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital nomineeris preemiale kolmest valdkonnast 25 objekti.

„Žürii eesmärk on olnud välja tuua ja esile tõsta valdkonna parimad saavutused. Auhinnakonkursi tulemused kokku annavad hea kuldlõike meie arhitektuurimaastikul toimuvast. Siia on koondunud tugevad ideed, targalt tehtud töö ja arhitektuuri lõpptarbija rahulolu. Sellisel viisil sündinud planeeringud, majad, ruumid ja maastikud kõnetavad kõige paremini avalikkust, tekitavad harjumuse tarbida head arhitektuuri ning tõstavad meie erialade mainet,“ rõõmustab Eero Jürgenson, žürii liige ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali esimees aastatel 2015-2017. Žüriisse kuulusid veel Ingrid Ruudi, Monika Järg, Peeter Pere, Paco Ulman, Siiri Vallner ja Merle Karro-Kalberg.

Arhitektuuri sihtkapitali peapreemia ja elutööpreemia antakse välja 2. veebruaril Kultuurkapitali aastapreemiate galaüritusel.

 

Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemiale kandideerib tänavu viis objekti. Võitja saab preemiaks 5000 eurot, mille väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

„Möödunud ja käesoleval aastal valmis Eestis mitmeid ühiskondlikult olulisi objekte, mis on jõudnud ka aastapreemia nominentide hulka,” räägib Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov. „Hea meel on, et esindatud on nii era- kui ka avalik sektor – mõlemad panustavad hea avaliku ruumi loomisesse. Selle aasta konkurss paistabki silma sotsiaalselt ja linnaruumiliselt tähendusrikaste ning ka riiklikult oluliste töödega, mille valmimise taga on olnud sadu inimesi ja mille valmimiseks on kulunud palju aastaid.”

Nominentide ja laureaadi osas langetas sel aastal otsuse tunnustatud Leedu arhitekt Vytautas Biekša, kes on arhitektuuribüroo Processoffice üks kolmest eestvedajast.

 

Eesti Maastikuarhitektide Liidu konkursi žürii on sõelunud kandidaatide seast välja nominendid ning preemiate laureaadid kolmes kategoorias: Maastikuarhitektuuri tegu 2017, Aasta avalik ruum ja Tudengiprojekt.

Žüriis osalesid maastikuarhitektid Teele Nigola, Sirle Salmistu, Remi Kübar ja Valdeko Lukken ning arhitekt Urmo Mets.

 

Eesti Sisearhitektide Liit tähistab oma aastapreemiate väljaandmisega sel aastal olulist juubelit – preemiaid jagatakse 40ndat korda.

Konkursile laekus tähtajaks 70 tööd, mille seast valis rahvusvaheline žürii, koosseisus sisearhitekt Kees Spanjers (Holland), arhitekt Jan Skolimowski, sisearhitekt/disainer Kaido Kivi, sisearhitekt Pille Lausmäe ja disainiajaloolane Kai Lobjakas, välja 33 nominenti ja 4 preemiasaajat.

“Aastapreemiate konkursile esitatud suur hulk kvaliteetseid projekte üllatas žüriid. See avalike ja poolavalike interjööride, sealhulgas koolide, tervishoiuasutuste, büroode, jaekaubanduspindade, majutus- ja söögikohtade arvukus näitab järjest kasvavat hea disaini omaksvõttu Eesti ühiskonna kõikidel tasanditel. Hea disain aitab kaasa inimeste tervisele, turvalisusele, heaolule ning lõimib meie igapäevaellu ilu, mugavust ja kestlikkust. Arvestades tööde kvaliteeti ning geograafilist paiknemist üle kogu riigi, oli žüriil küllaltki raske valikuid teha, kuid lõpuks jõuti siiski otsuseni,” ütles Kees Spanjers.

 

Eesti Arhitektuuripreemiad 2017 auhinnatseremoonia toimub reedel, 8. detsembril kell 20:00 Vabal Laval Telliskivi Loomelinnakus.

Õhtut juhivad MARKUS HABAKUKK ja JÜRGEN GANSEN (Teater Kelm).
Valdkonna aastalõpupidu jätkub kell 23:00 ARHITEKTUURITIKSUGA, DJ-d SANDER MÖLDER ja PEETER EHALA.
Uksed avatakse kell 19:00.

Arhitektuuripreemiate nominentide näitus virtuaalruumis WWW.ARHITEKTUURIPREEMIAD.EE
Piletid Piletilevist

Sündmuse peatoetaja
Eesti Kultuurkapital

Suurtoetajad
Fagerhult ja Geberit

Toetajad
E-BetoonelementE-Lux KodutehnikaExteryFloorinHals InteriorsInterno PlaadimajaJungLincona KonsultPlaadipunktPuustelliSvensky KaubandusVBH EstoniaVitra Bathroom CultureWermstock

 

Eesti Arhitektuuripreemiad 2017 nominendid

 

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali nominendid

 

  1. LasnaVILJAmägi – Andrea Tamm ja Ann Press
  2. 2. Roosi tänav Tartus – ehitusprojekti arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osa: maastikuarhitektid Karin Bachmann ja Mirko Traks (Kino OÜ); arhitektid Toomas Paaver ja Tõnu Laanemäe (OÜ PAIK Arhitektid). Esialgse eskiisi autorid on lisaks nimetatutele ka maastikuarhitektid Edgar Kaare ja Terje Ong (OÜ TajuRuum)
  3. Järveküla Kool – Ahti Kooskora, Erko Luhaaru, Loona Kikkas, Maret Volens, Andres Trei, Margit Teikari
  4. Skåpet mägihütid – KOKO arhitektid
  5. Kortermaja Pärnu rannapiirkonnas – Maarja Kask, Ralf Lõoke, Andro Mänd
  6. Rakvere Teatrikino – Raul Vaiksoo
  7. Suur-Laagri 12 kortermaja – Margit Mutso ja Madis Eek
  8. Rotermanni Elevaator – KOKO arhitektid
  9. Eramu Hiiul – Maarja Kask, Ralf Lõoke, Pelle-Sten Viiburg
  10. Tartu kaubamaja Kvartal – autorid Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kadri Tamme
  11. ERM – Lina Ghotmeh, Dan Dorell, Tsuyoshi Tane (arhitektuuribüroo SARL d’Architecture Dorell Ghotmeh Tane)
  12. NUKU Teatrihoone – Elina Grünberg, Maile Grünberg, Katrin Tammsaar
  13. Velvet ja Uddu kontoriruumid Telliskivi Loomelinnakus – Mari Koger, Taavi Aunre
  14. Ugala Teater (publikuruumide sisekujunduse restaureerimine/rekonstrueerimine, sisekujundus) – Mait Summatavet koostöös Irina Rauaga (R-Konsult)
  15. Rahvusarhiiv Noora – Illimar Truverk, Sander Aas, Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla
  16. Telling-Installatsioon Tallinna Toomkirikus – tudengid: Johanna Sepp, Ardo Hiiuväin, Elin-Harriet Helemae, Ellen Sepp, Kaia Tungal, Martin Siplane, Maria Kesküla, Tiina Sakermaa, Taavi Tiidor, Aimur Takk; juhendajad: Hilkka Hiiop (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond), Hannes Praks (EKA sisearhitektuuri osakond), Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstimuuseum), Kristjan Holm (EKA sisearhitektuuri osakond), Juhan Kilumets (Rändmeister OÜ)
  17. Näitusekujundused Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis: uus püsiekspostisioon “Kogutud teosed” ja 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus “Ajavahe. Time Difference” (22.04-23.07.2017) – autor Karli Luik
  18. ERMi püsinäitus “Uurali Kaja” – Jan Graps, Ken Ruut, Anne Määrmann
  19. ERMi püsinäitus “Kohtumised” – juhtkuraator Kristel Rattus (ERM), kontseptsioon: David Crawley, Christine Gräfenhein, Markus Kaasik, Raul Kalvo, Andres Kurg, Andres Ojari, Sander Paas, Marko Raat, Ilmar Valdur, Linnar Viik. Arhitektuur: 3+1 arhitektid: Toomas Adrikorn, Gert Guriev, Markus Kaasik, Raul Kalvo, Kaarle Kannelmäe, Riin Kersalu, Kerstin Kivila, Karin Harkmaa, Taavi Lõoke, Andres Ojari, Juhan Rohtla, Siim Tiisvelt, Ilmar Valdur, Pirko Võmma; valgusarhitektuur: Christine Gräfenhain
  20. Balti Paviljon 15. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil ja näitus “Balti Paviljon: Operatiivarhiiv” Disaini- ja Arhitektuurigaleriis 10.-20.03.2017 – kuraator Johan Tali
  21. Raamat “Tuletõrjedepood ja pritsikuurid Eestis” – Karin Paulus, Eve Arpo
  22. Näitus “Face-to face: Balti Börsihoone lugu” – Maarja Kask, Ralf Lõoke, Neeme Külm
  23. Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus “Maailma Loomine. Näitus projekteerimise ajaloost” – Kalle Komissarov, Edina Dufala-Pärn, Kristjan Mändmaa, Moonika Maidre
  24. Toomas Tammis arhitektuurialase tegevuse valdkonnas
  25. Arhitektuurikool (gümnaasiumiastmele arhitektuuri valikaine ja õpetajaraamatu koostamine) – ainekava ja õppeprotsessi kirjelduse töögrupp: Kadri Klementi, Kaire Nõmm, Toomas Tammis, Hannes Praks

 

Eesti Arhitektide Liidu nominendid

 

  1. Balti jaama turg / KOKO arhitektid / Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago, Maia Grimitliht, Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Kristo Rämson
  2. Eesti Rahva Muuseum / DGT Architects / Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane
  3. Järveküla kool / SWECO Projekt AS / Ahti Kooskora, Erko Luhaaru, Loona Kikkas, Maret Volens, Andres Volens
  4. Rotermanni viljaelevaator / KOKO arhitektid / Raivo Kotov, Olga Batuhtina, Andrus Kõresaar
  5. Skåpet / KOKO arhitektid / Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Sten-Mark Mändmaa, Indrek Mikk, Martin Tago, Liis Uustal, Maia Grimitliht, Kristo Rämson

 

Eesti Maastikuarhitektide Liidu nominendid

 

Maastikuarhitektuuri tegu 2017:

 

  1. Tallinna laste ja noorte lillepidu 2016: Tallinna Keskkonnaamet, projekti autor Kristiina Kupper
  2. Jagatud tänavaruumi põhimõtete rakendamine Aleksandri tn Tartus: Kadarik Tüür Arhitektid, Tartu Linnavalitsus
  3. Näitus “Kes loob linna?”: kuraatorid Pille Epner ja Kaja Pae,  kujundaja Paco Ulman,  graafiline kujundaja Tuuli Aule, ruumigrumaani kaardi graafiline illustraator Eleonora Kolycheva
  4. Emajõe Aed Tartus: kogukonnaaia algatajad Anna Maquet, Märt Raju

 

Aasta avalik ruum:

  1. Aparaaditehase Taskupark: Mirko Traks, Karin Bachmann, Uku-Mark Pärtel, Kristjan Talistu (KINO OÜ)
  2. Orjaku õpperada: Sulev Nurme (AB Artes Terrae OÜ)
  3. Roosi tänav Tartus: Karin Bachmann, Mirko Traks (Kino OÜ), Toomas Paaver, Tõnu Laanemäe (OÜ PAIK Arhitektid). Esialgse eskiisi autorid on lisaks nimetatule ka Edgar Kaare ja Terje Ong (OÜ TajuRuum).

 

Tudengiprojekti kategoorias ära märgitud tööd:

  1. Olja Fomina magistritöö „Tänavate hindamine Complete Streets’i põhimõtetel. Uurimustöö Tartu linnas Vabaduse puiestee, Turu tänava ja Kalda tee näitel“
  2. Maali Roometi Rahvusvahelise aiakunsti festivali “Tallinna Lillefestival” kujundatud aiad 2013-2017, välja tuues aia „Linna-Maa-Aed“ 2016 puuriitvalgusti mooduli disaini.

 

Eesti Sisearhitektide Liidu nominendid

1. Karl Storz büroohoone– Tiiu Truus; kaasa töötasid: Konstantin Rõbkin, Maili Tannenberg
2. Elisa Kulma – Jan Graps, Ken-Kristjan Ruut,
3. Näitus “Uurali Kaja” – Jan Graps, Ken-Kristjan Ruut, Anne Määrmann
4. Tallinna Kaubamaja Meestemaailm – Janno Roos, Liisa Põime
5. Tekero põrandasalong – Hillar Mänd
6. Velvet & Uddu kontor – Mari Koger, Taavi Aunre
7. Tokumaru takeaway – Tomomi Hayashi, Mari Põld
8. Kotka Tervisemaja – Rene Safin, Liina Kink
9. Hotell Lydia – Kaire Kemp-Tišler, Ea Andla
10. Restoran Mon Repos – Riina Harik, Külli Salum
11. Arsenal Keskus – Katrin Kaevats, Jaan Port, Markus Nimik, Neeme Tiimus
12. Korter Pariser Platz – Marita Mätas
13. Hotell Sophia ja restoran Fii – Ville Lausmäe, Peeter Klaas
14. Nukuteatri laiendus – Eliina Grünberg, Maile Grünberg, Katrin Tammsaar
15. Parrot MiniBar – Lilia Kristianson, Reet Helisabeth Karm
16. Restoran Pull – Ines Haak, Ingrid Songisepp, Aap Piho
17. Meretemaatiline korter, Rotermanni 14 – Ines Haak, Ingrid Songisepp
18. Valge korter, Kivimäe 32 – Ines Haak, Ingrid Songisepp
19. Katusekorter – Riin Kärema, Kerli Lepp
20. Arcwoodi peakontor – Kadri Tamme, Harri Kaplan, Liis Mägi
21. Näitus “Loomulik surm” – Kristiina Kuus
22. Pubi StVitus – Kristiina Kuus
23. Järveküla kool – Margit Teikari, Tuuli Trei
24. Ugala Teater – Mait Summatavet
25. Näitus “Polaarruum” – Mari Hunt, Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi (arhitektuuribüroo b210) ja töötoas osalejad (Ulla Alla, Kristel Alliksaar, Ivo Arro, Alden Jõgisuu, Anne Kaljas, Juhan Kangilaski, Taavi Kask, Maris Kohv, Heleri Koltšin, Kaarel Kuusk, Martin Küttim, Joosep Laht, Helmi Langsepp, Helena Leif, Hannes Lung, Helen Melesk, Alina Nurmist, Raul Polding, Ann Press, Kirke Päss, Maarja-Liis Raamat, Mihkel Raev, Geithy Sepp, Liina Soosaar, Jekaterina Zakilova)
26. Öpiku Ärimaja fuajee – Hannelore Kääramees, Mattias Agabus, Tiiu Saal
27. Rahvusarhiivi püsiekspositsioon “Keerdkäigud” – Ann Mirjam Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla
28. Tallinna Kaubamaja Kingamaailm – Margit Argus, Maris Kerge
29. Kiltsi Kaardiloss – Margit Argus, Siim Karro
30. RØST Pagar & Kohvik – Sander Allmere, Kris Libe ja Mari Hunt, Britta Kongo, Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi
31. Telia Eesti peakontor – Kärt Kukkur, Marja Viltrop, Liina Remmer, Riin Luuk
32. Rahvusarhiiv Noora – Urmo Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla, kaasa töötasid Helle-Triin Hansumäe ja Maarja Varkki
33. Restoran Juur – Ahti Grünberg, Tõnis Kalve

 

Lisainfo:

Katrin Seppel

kommunikatsioonijuht

 

Eesti Kultuurkapital

Suur-Karja 23

10148 Tallinn

katrin.seppel@kulka.ee

6 999 155

512 5381

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut viib kunstiteaduse ja kaasaegse kunsti ideed keskkooliõpilasteni

Novembri lõpus algasid juba kolmandat korda toimuvad kunstiteaduse koolituurid, tutvustades keskkooliõpilastele aktiivõppe meetodite abil kunstiajaloo kaasaegseid suundi ning kunstiteaduse erialaseid võimalusi.

Seekordse kunstiteaduse koolituuri keskseks huvipunktiks on kunstiga seotud tuumküsimused: kaasaegse kunsti mõtestamine, kaasaegse kunsti areng ühiskonna muutuste keskmes, kunst kui poliitiline võim, eesti kaasaegse kunsti väli, kunstiteadlase erialased võimalused ja väljundid. Koolidel on võimalik valida kolme teemavaldkonna vahel, milleks on kujutav kunst, arhitektuur ja disain. Loengud on kombineeritud interaktiivsete rühmatöödega, kus õpilased saavad kaasa rääkida neid huvitavatel teemadel ning pakkuda omapoolseid ideid.

Kunstiteaduse koolituurid loovad mõttelise seose keskkooli õppekavadest väljajääva nüüdiskunsti ja kunstiväljal toimuvaga. Tallinna Reaalkoolis töötoa korraldanud Triin Metsla jagas oma kogemust, tuues välja, et: “Minu seminar oli sotsiaalkriitilisest kaasaegsest kunstist, mis juhib visuaalse keele kaudu tähelepanu ühiskonna valupunktidele. Laste silmaring ning kriitiline analüüsimisvõime näitas, et kaasaegse kunsti “lugemine” ei valmistanud neile raskust.”

Tunnivedajatele on koolituuride koostamine ja läbiviimine võimalus mõtestada oma uurimisteemat ning õpilastelt tagasisidet saada. Marleen Soosaar, kes külastas novembri lõpus Saue Gümnaasiumi, võttis oma kogemust järgnevalt kokku: “Gümnaasiumi õpilastega on lihtne suhelda ning nende tunnis osalemine vastas igati minu ootustele. Õpilased rääkisid kaasa ühiskondlikutel teemadel ning arutlesid aktiivselt muuseumi kui konstrueeritud ruumi ja kultuuripärandi teemal.”

Kunstiteaduse koolituurid soovivad tõsta kunstiteaduse erialateadlikkust erinevates Eesti maakondades, ka nendes kohtades, kus ligipääs kunstile ja kunstiteadusele on keerulisem. Eva- Erle Lilleaed sõnas, et “Otepää Gümnaasiumis ei käsitlenud me õpilastega mitte ainult seda, mis kuulub kunsti hulka, vaid ka mis on visuaalkultuur ning kuidas pilte lugeda. Interaktiivse töötoa käigus analüüsisime nii vanade meistrite teoseid kui tänapäeva reklaamfotosid. Harjutuse eesmärgiks oli lugeda piltide sõnumit läbi neis leiduvate detailide ning märgata korduvaid elemente vanema kunsti ja kaasaegse kujutusviisi vahel, millega tulid õpilased hästi toime.”

Sellel õppeaastal viiakse läbi kolmteist kohtumist ning projekt kestab novembrist järgmise aasta veebruarini. Novembris käisime Saue Gümnaasiumis, Tallinna Reaalkoolis ja Otepää Gümnaasiumis. Jaanuaris osaleme Vanalinna Hariduskolleegiumi, Rocca al Mare Kooli, Prantsuse Lütseumi, Tallinna Saksa Gümnaasiumi, Tartu Emajõe Kooli, Viljandi Gümnaasiumi, Noarootsi Gümnaasiumi, Narva Eesti Gümnaasiumi ja Võru Gümnaasiumi õppetöös. Veebruaris külastatakse Pärnu Ühisgümnaasiumit.

Kunstiteaduse koolituurid tuginevad mõtteliselt kahele eelnevalt läbiviidud loenguseeria kogemusele. Esimeseks oli 2014. aastal alguse saanud John Smithi koolituur ning teine algatati 2015.–2016. aastal Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse poolt ning toimus koostöös Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudiga. Gümnaasiumites tuuritavad kuus Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi magistranti ja doktoranti. Projekti juhivad Madli Ehasalu ja Triin Metsla.

Lisainfo:

Madli Ehasalu
Tel +372 5621 8422 madli.ehasalu@artun.ee

Triin Metsla
Tel +372 5628 8625 triin.metsla@artun.ee

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Danel Kahari näitus “Näost sinine” ARS’i projektiruumis

Alates 27.11 on ARS´i projektiruumis (Pärnu mnt 154)  avatud Danel Kahari suuremõõtmeliste tahvelmaalide näitus pealkirjaga “NÄOST SININE.” Tegemist on ühisnäitusega, mille esimese poole lõi Grisli Soppe-Kahar.

Näitus on avatud E-R kell 17.00 – 21.00 ja L,P kell 12.00 – 17.00.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit.

“Näost sinine” on autoportreeline väljapanek, mille keskmes on maalimisprotsessi kaardistamine, viibides selle tuumas.
Maalimisprotsessiks pean liikumist, mille algust ja lõppu on võimatu ajaliselt või mingi sündmusega  täpselt paika panna, kuid seda on võimalik tajuda intuitiivselt. Kõige lihtsam oleks seda võrrelda kella liikumisega – 1 sureb ja temast saab 2, 2 sureb ja temast saab 3 jne.
Selline ring algab millegi tajumisega, mida veel ei ole, aga mis tahab olla.
Käivituvad sisemised protsessid, teiseneb psüühika, ratsionaalne maailmapilt laguneb. Tekib prioriteetide vahel laveerimine ning pinnale kerkinud informatsiooni läbi elamine.
Viibimine toimub mingis superajas – nihkes, mille on esile kutsunud võimatuna näiv olukord, kus eilne ja homne on lähemal kui olevik. See protsess annab võimaluse ümber luua mõned varem loodud ühendused.
Kõik jõuvarud on suunatud protsessis püsimisse, mistõttu kuhjub olmeline elu. Sinna naasmine on omaette protsess.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

“I Spy With My Little Eye” – klaasikunstnike ühe õhtu eksperimentaalnäitus Polymeris

 

I SPY WITH MY LITTLE EYE
6.12.2017
A-korpus, Polymeri tehas
Kell 18.00

 

6. detsembril kell 18.00 avavad Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna magistrandid koostöös kunstirühmitusega  Supra // Struktur Viinist ühise ühe õhtu vältava materjalide ülese eksperimentaalnäituse “I spy with my little eye”. Omalaadne detektiivimäng saab alguse Polymeri A-korpuse õuealalt aadressil Madara 22 / Ülase 16.
Näitus “I spy with my little eye…“ kutsub sind avastamisretkele, esitades küsimuse: kas sina näed seda, mida mina näen? Pealkirjas kasutatud fraas viitab lastemängule, mida eestikeeles tuntakse “soe / külm “ mänguna. Üks mängijatest valib väli- või siseruumis “salajase“ eseme, mida teised mängijad proovivad ära arvata. Esmapilgul süütuna tunduv mäng illustreerib ometi üsna hästi, kuidas asjade nägemine – ja sellest tulenevalt asjadest aru saamine – pole kaugeltki üheselt mõistetavad nähtused. Avatav näitus, kummaline “äraarvamismäng“, jõuab publikuni mitmes osas, liikudes läbi erinevate ruumide ja asupaikade ning juhatates nii oma vaatajat järgmiste mõistatusteni.

 

Teekonda näitusele ja näitusel juhatavad osalejad koos üllatusesinejatega. Kisub külmaks ja pimedaks – tulijatel palutakse kindlasti soojalt riidesse panna ning taskulambid kaasa võtta. Aga mis peamine, kisub põnevaks. A-korpus on alles algus – eksperimentaalnäitus jätkub veebruaris EKA Galeriis.

 

Näitusel osalevad:
Sigrid Luitsalu (EKA, klaasikunst, MA II), Mari-Liis Makus (EKA, klaasikunst, MA I), Annika Mätlik (EKA, klaasikunst, MA I), Maarja Mäemets (EKA klaasikunst, MA II), Kateriin Rikken (EKA, klaasikunst, MA II), Ariana Muixí Gutiérrez (Erasmus+ vahetusüliõpilane)
+
Kunstirühmitus Supra// Struktur (Viin, Austria) www.suprastruktur.com
Marlene Lahmer (Erasmus+ vahetusüliõpilane, University of Applied Arts Vienna, Transdiciplinary Art, BA), Oliver René Alunovic (University of Applied Arts Vienna, Transdiciplinary Art, BA), Antal István (University of Applied Arts Vienna, Transdisciplinary Art, MA)

 

Üllatusesinejad avaldatakse peagi ürituse Facebooki lehel: https://www.facebook.com/events/2024494521117260/

 

Jälgi meid Instagramis: @_ccga

 

Üritust toetavad: HeyDay Organic Eesti, Kalamaja pagarikoda, Liviko, Talu & Deli

 

Aitäh Andra Jõgis, Niina-Anneli Kaarnamo,  Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakond, A-korpus

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

EKA Teeviidal 7.-8. detsembril

Ligi 20 Eesti Kunstiakadeemia tudengit on on 7.-8. detsembril tutvustamas EKAt noorte infomessil Teeviit – et kevadel veelgi rohkem huvitavaid ja andkekaid noori EKAsse kandideeriks.

EKA messiboksi kontseptsiooni selleks aastaks on välja mõelnud sisearhitektuuri vilistlane Kaarel Kuusk:

Idee nimi: MÕTETE SEIN
Sisearhitektuurile kuuluvast veoautotreilerist TIR saab Teeviidal koht, kus EKAkad saavad noortele messikülastajatele jagada oma soovitusi, nõuandeid, julgustusi, elutarkust ja häid mõtteid EKAsse sisseastumise ja EKAs õppimise (aga soovi korral ka kõige muu) kohta. Selleks katame treileri kõik seinad üleni enam kui 13 000 Post-it märkmepaberiga, kuhu on need mõtted kirja pandud.

Sellega seoses kutsume kõiki EKA tudengeid, õppejõude ja vilistlasi kolmapäeval, 6. detsembril Eesti Näituste messikeskuse C-halliet saaksite ka enda huvitavad mõtted ja väärt nõuanded jäädvustada EKA Mõtete seinale.

Oleme 6. detsembril kohal terve päeva (kell 10-18) – tule, millal sulle sobib! 

Vastutame mõnusa äraolemise eest ja pakume Kokomo kohvi, kringlit, muusikat ja inspireerivat üle-EKAlist seltskonda. Igale kohaletulijale kingiks ka uus EKA kangaskott!

 

Kui mitte kuidagi kohale ei jõua tulla, siis saad oma mõtted ja nõuanded edastada ka virtuaalselt SIIN.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Haapsalu raudteejaama “Aivazovskid” said korda

Haapsalu historitsistliku raudteejaama kolmanda klassi ootesaali lae ja seina diagonaalsel üleminekupinnal paikneb 8 õlitehnikas seinamaali, mis kujutavad romantilisi merevaateid, torme, päikeseloojanguid ning merel hulpivaid purjekaid. Kummalisel kombel on need maalingud seotud II maailmasõja järgse perioodiga ning on legendi järgi ühe saksa sõjavangi looming. Kindel on see, et juba 1951. aastal on neist olemas fotosüüdistus. Autor polnud küll päris Aivazovski, kuid kahtlemata on tegemist õppinud meistri töödega. Viimastel aastatel on raudteejaama põhjalikult renoveeritud ning aeg oli ka maalingud üle vaadata. 1.-2.detsembril 2017 puhastasid ja kinnitasid EKA bakalaureuseõppe II ja III kursuse konserveerimistudengid 70 aastat puutumata maalingud – ajalooliselt ahjudega köetud ruumis olid need mattunud tõelise nõekihi alla. Igal juhul tuleb tõdeda, et kõige alama klassi ootesaal on olnud väga kaunis ruum ning nõukogude-perioodi algusaastail lisandunud maalingud sobivad sinna täiuslikult. Suur aitäh Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseumi inimestele, kes meid hellitasid ja kostitasid nagu esimese klassi reisijaid.

Osalenud tudengid: Marge Laast, Maari Hinsberg, Kärt-Angela Mägi, Anastassia Simakova, Svetlana Torba, Katrina Veelmaa, Frank Lukk, Johanna Toom, Laura Ojalo, Eerika Niemi

Juhendajad: Prof Hilkka Hiiop ja magistrant Varje Õunapuu

Viited:

Õhtuleht 08.12.17

ERR Kultuur 08.12.17

Lääne Elu 07.12.17

 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Adamson-Ericu stipendiumi taotlusvoor 2018

Adamson-Eric. Dekoratiivplaat. 1968

 

LC Tallinn Hansa ja Adamson-Ericu muuseum kuulutavad taas välja taotlusvooru Adamson-Ericu stipendiumile kandideerimiseks.Stipendiumi suurus on 2 500 eurot.

 

Adamson-Ericu stipendiumit saavad taotleda Eesti kodakondsusega magistri või doktoriõpingutega seotud kunstivaldkondade tudengid olenemata riigist, kus nad praegu õpivad. Selle taotlemiseks tuleb stipendiumikomisjonile esitada:

– avaldus,

– elulookirjeldus koos isiku- ja kontaktandmetega,

– portfoolio,

– sõnastatud stipendiumi kasutamise eesmärk.

 

Taotluste esitamise tähtaeg on 30. aprill 2018.

Nimetatud dokumentide ja materjalide laekumist oodatakse e-posti aadressil adamson-eric@ekm.ee.

 

 

Lisainfo:

Ingrid Lepp

LC Tallinn Hansa poolne stipendiumi žürii liige

Tel: +372 504 4698

ingrid.lepp001@mail.ee

 

Ülle Kruus

Adamson-Ericu muuseumi direktor

Tel: + 372 5561 6570

ylle.kruus@ekm.ee

 

Liia Rebane
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstimuuseum
Tel +372 602 6026; +372 5681 6706
liia.rebane@ekm.ee
kunstimuuseum.ekm.ee

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Viimsi riigigümnaasium otsib konkursiga kunstiteost

  

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutab välja kunstikonkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus rajatavasse Viimsi riigigümnaasiumi esindussaali.

Kunstikonkursi eesmärk on leida kunstiteose ideelahend, mis sobitub kooli tegevusvaldkonda ning haakub kooli visuaalse kontseptsiooniga ning lähtub Viimsi riigigümnaasiumi arhitektuursest ja sisearhitektuursest lahendusest. Loodav kunstiteos hakkab paiknema Viimsi riigigümnaasiumi esindussaali lääneseinal. Ideelahend võib ühendada erinevaid kunstiliike, -vorme ja materjale ning omavahel võib kombineerida maali, valgust, optilist illusiooni jm. Kunstiteose materjal võib olla nii värv, klaas, puit, metall jne.

Žüriisse kuuluvad Viimsi riigigümnaasiumi hoone arhitekt Jan Skolimowski arhitektuuribüroost Kamp Arhitektid, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Vano Allsalu ja Indrek Köster, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Mait Väljas ja Karin Vicente, Viimsi Gümnaasiumi direktor Karmen Paul ning hääletusõiguseta tehniline ekspert Jaanus Müller RKAS-st.

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autori(te)ga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 65 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. Auhinnafondi suurus on kokku 975 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, vaid see sisaldub võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumuses. Teise ja kolmanda koha auhinna suurused on vastavalt 650 eurot ja 325 eurot.

Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad on leitavad RKAS-i kodulehel hangete rubriigis „Alla siseriikliku piirmäära hanked ja kunstikonkursid“. Eraisik, kellel registrikood puudub, saab hanke juurde registreerimiseks kasutada isikukoodi.

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 6. veebruar 2018 kell 12.00.

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot, summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.

Kuni 540 õpilasele mõeldud tänapäevane Viimsi riigigümnaasiumi hoone ehitatakse Harjumaale Viimsi valda Haabneeme, Tammepõllu tee 2. Uus koolihoone on plaanis avada 2018. aasta sügisel.

 

 

Uudisnupp RKAS-i kodulehel: http://rkas.ee/riigi-kinnisvarast/uudised/viimsi-riigigumnaasium-otsib-kunstikonkursiga-kunstiteost

Infot käimasolevate protsendikunsti konkursside, juba tellitud teoste, näituste, infotundide kohta leiate:https://www.facebook.com/protsendikunst

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Tuleval nädalal selguvad aasta parimad arhitektuuri, sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri objektid

Tänavused parimad arhitektuurivaldkonna objektid tehakse teatavaks ühisel aastapreemiate auhinnatseremoonial 8.detsembril 2017 kell 20.00 Vabal Laval Telliskivi Loomelinnakus, kus antakse üle Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu, Eesti Sisearhitektide Liidu ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali preemiad. Lisaks kuulutatakse välja Eesti Sisearhitektide Liidu juhatuse ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ühine Vello Asi nimeline tudengipreemia ning esitletakse raamatuid “Eesti Arhitektuuripreemiad 2017” ja „Ruumipilt 2017”.

Kõikide nomineeritud arhitektuuriobjektide ja nende autoritega saab tutvuda virtuaalnäitusel www.arhitektuuripreemiad.ee

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital nomineeris preemiale kolmest valdkonnast 25 objekti.

„Žürii eesmärk on olnud välja tuua ja esile tõsta valdkonna parimad saavutused. Auhinnakonkursi tulemused kokku annavad hea kuldlõike meie arhitektuurimaastikul toimuvast. Siia on koondunud tugevad ideed, targalt tehtud töö ja arhitektuuri lõpptarbija rahulolu. Sellisel viisil sündinud planeeringud, majad, ruumid ja maastikud kõnetavad kõige paremini avalikkust, tekitavad harjumuse tarbida head arhitektuuri ning tõstavad meie erialade mainet,“ rõõmustab Eero Jürgenson, žürii liige ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali esimees aastatel 2015-2017. Žüriisse kuulusid veel Ingrid Ruudi, Monika Järg, Peeter Pere, Paco Ulman, Siiri Vallner ja Merle Karro-Kalberg.

Arhitektuuri sihtkapitali peapreemia ja elutööpreemia antakse välja 2. veebruaril Kultuurkapitali aastapreemiate galaüritusel.

Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemiale kandideerib tänavu viis objekti. Võitja saab preemiaks 5000 eurot, mille väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

„Möödunud ja käesoleval aastal valmis Eestis mitmeid ühiskondlikult olulisi objekte, mis on jõudnud ka aastapreemia nominentide hulka,” räägib Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov. „Hea meel on, et esindatud on nii era- kui ka avalik sektor – mõlemad panustavad hea avaliku ruumi loomisesse. Selle aasta konkurss paistabki silma sotsiaalselt ja linnaruumiliselt tähendusrikaste ning ka riiklikult oluliste töödega, mille valmimise taga on olnud sadu inimesi ja mille valmimiseks on kulunud palju aastaid.”

Nominentide ja laureaadi osas langetas sel aastal otsuse tunnustatud Leedu arhitekt Vytautas Biekša, kes on arhitektuuribüroo Processoffice üks kolmest eestvedajast.

Eesti Maastikuarhitektide Liidu konkursi žürii on sõelunud kandidaatide seast välja nominendid ning preemiate laureaadid kolmes kategoorias: Maastikuarhitektuuri tegu 2017, Aasta avalik ruum ja Tudengiprojekt.

Žüriis osalesid maastikuarhitektid Teele Nigola, Sirle Salmistu, Remi Kübar ja Valdeko Lukken ning arhitekt Urmo Mets.

Eesti Sisearhitektide Liit tähistab oma aastapreemiate väljaandmisega sel aastal olulist juubelit – preemiaid jagatakse 40ndat korda.

Konkursile laekus tähtajaks 70 tööd, mille seast valis rahvusvaheline žürii, koosseisus sisearhitekt Kees Spanjers (Holland), arhitekt Jan Skolimowski, sisearhitekt/disainer Kaido Kivi, sisearhitekt Pille Lausmäe ja disainiajaloolane Kai Lobjakas, välja 33 nominenti ja 4 preemiasaajat.

“Aastapreemiate konkursile esitatud suur hulk kvaliteetseid projekte üllatas žüriid. See avalike ja poolavalike interjööride, sealhulgas koolide, tervishoiuasutuste, büroode, jaekaubanduspindade, majutus- ja söögikohtade arvukus näitab järjest kasvavat hea disaini omaksvõttu Eesti ühiskonna kõikidel tasanditel. Hea disain aitab kaasa inimeste tervisele, turvalisusele, heaolule ning lõimib meie igapäevaellu ilu, mugavust ja kestlikkust. Arvestades tööde kvaliteeti ning geograafilist paiknemist üle kogu riigi, oli žüriil küllaltki raske valikuid teha, kuid lõpuks jõuti siiski otsuseni,” ütles Kees Spanjers.

 

Eesti Arhitektuuripreemiad 2017 auhinnatseremoonia toimub reedel, 8. detsembril kell 20:00 Vabal Laval Telliskivi Loomelinnakus.

Õhtut juhivad MARKUS HABAKUKK ja JÜRGEN GANSEN (Teater Kelm).
Valdkonna aastalõpupidu jätkub kell 23:00 ARHITEKTUURITIKSUGA, DJ-d SANDER MÖLDER ja PEETER EHALA.
Uksed avatakse kell 19:00.

Arhitektuuripreemiate nominentide näitus virtuaalruumis WWW.ARHITEKTUURIPREEMIAD.EE
Piletid Piletilevist

Sündmuse peatoetaja
Eesti Kultuurkapital

Suurtoetajad
Fagerhult ja Geberit

Toetajad
E-BetoonelementE-Lux KodutehnikaExteryFloorinHals InteriorsInterno PlaadimajaJungLincona KonsultPlaadipunktPuustelliSvensky KaubandusVBH EstoniaVitra Bathroom CultureWermstock

 

Eesti Arhitektuuripreemiad 2017 nominendid

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali nominendid
  1. LasnaVILJAmägi – Andrea Tamm ja Ann Press
  2. Roosi tänav Tartus – ehitusprojekti arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osa: maastikuarhitektid Karin Bachmann ja Mirko Traks (Kino OÜ); arhitektid Toomas Paaver ja Tõnu Laanemäe (OÜ PAIK Arhitektid). Esialgse eskiisi autorid on lisaks nimetatutele ka maastikuarhitektid Edgar Kaare ja Terje Ong (OÜ TajuRuum)
  3. Järveküla Kool – Ahti Kooskora, Erko Luhaaru, Loona Kikkas, Maret Volens, Andres Trei, Margit Teikari
  4. Skåpet mägihütid – KOKO arhitektid
  5. Kortermaja Pärnu rannapiirkonnas – Maarja Kask, Ralf Lõoke, Andro Mänd
  6. Rakvere Teatrikino – Raul Vaiksoo
  7. Suur-Laagri 12 kortermaja – Margit Mutso ja Madis Eek
  8. Rotermanni Elevaator – KOKO arhitektid
  9. Eramu Hiiul – Maarja Kask, Ralf Lõoke, Pelle-Sten Viiburg
  10. Tartu kaubamaja Kvartal – autorid Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kadri Tamme
  11. ERM – Lina Ghotmeh, Dan Dorell, Tsuyoshi Tane (arhitektuuribüroo SARL d’Architecture Dorell Ghotmeh Tane)
  12. NUKU Teatrihoone – Elina Grünberg, Maile Grünberg, Katrin Tammsaar
  13. Velvet ja Uddu kontoriruumid Telliskivi Loomelinnakus – Mari Koger, Taavi Aunre
  14. Ugala Teater (publikuruumide sisekujunduse restaureerimine/rekonstrueerimine, sisekujundus) – Mait Summatavet koostöös Irina Rauaga (R-Konsult)
  15. Rahvusarhiiv Noora – Illimar Truverk, Sander Aas, Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla
  16. Telling-Installatsioon Tallinna Toomkirikus – tudengid: Johanna Sepp, Ardo Hiiuväin, Elin-Harriet Helemae, Ellen Sepp, Kaia Tungal, Martin Siplane, Maria Kesküla, Tiina Sakermaa, Taavi Tiidor, Aimur Takk; juhendajad: Hilkka Hiiop (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond), Hannes Praks (EKA sisearhitektuuri osakond), Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstimuuseum), Kristjan Holm (EKA sisearhitektuuri osakond), Juhan Kilumets (Rändmeister OÜ)
  17. Näitusekujundused Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis: uus püsiekspostisioon “Kogutud teosed” ja 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus “Ajavahe. Time Difference” (22.04-23.07.2017) – autor Karli Luik
  18. ERMi püsinäitus “Uurali Kaja” – Jan Graps, Ken Ruut, Anne Määrmann
  19. ERMi püsinäitus “Kohtumised” – juhtkuraator Kristel Rattus (ERM), kontseptsioon: David Crawley, Christine Gräfenhein, Markus Kaasik, Raul Kalvo, Andres Kurg, Andres Ojari, Sander Paas, Marko Raat, Ilmar Valdur, Linnar Viik. Arhitektuur: 3+1 arhitektid: Toomas Adrikorn, Gert Guriev, Markus Kaasik, Raul Kalvo, Kaarle Kannelmäe, Riin Kersalu, Kerstin Kivila, Karin Harkmaa, Taavi Lõoke, Andres Ojari, Juhan Rohtla, Siim Tiisvelt, Ilmar Valdur, Pirko Võmma; valgusarhitektuur: Christine Gräfenhain
  20. Balti Paviljon 15. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil ja näitus “Balti Paviljon: Operatiivarhiiv” Disaini- ja Arhitektuurigaleriis 10.-20.03.2017 – kuraator Johan Tali
  21. Raamat “Tuletõrjedepood ja pritsikuurid Eestis” – Karin Paulus, Eve Arpo
  22. Näitus “Face-to face: Balti Börsihoone lugu” – Maarja Kask, Ralf Lõoke, Neeme Külm
  23. Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus “Maailma Loomine. Näitus projekteerimise ajaloost” – Kalle Komissarov, Edina Dufala-Pärn, Kristjan Mändmaa, Moonika Maidre
  24. Toomas Tammis arhitektuurialase tegevuse valdkonnas
  25. Arhitektuurikool (gümnaasiumiastmele arhitektuuri valikaine ja õpetajaraamatu koostamine) – ainekava ja õppeprotsessi kirjelduse töögrupp: Kadri Klementi, Kaire Nõmm, Toomas Tammis, Hannes Praks

 

Eesti Arhitektide Liidu nominendid
  1. Balti jaama turg / KOKO arhitektid / Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago, Maia Grimitliht, Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Kristo Rämson
  2. Eesti Rahva Muuseum / DGT Architects / Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane
  3. Järveküla kool / SWECO Projekt AS / Ahti Kooskora, Erko Luhaaru, Loona Kikkas, Maret Volens, Andres Volens
  4. Rotermanni viljaelevaator / KOKO arhitektid / Raivo Kotov, Olga Batuhtina, Andrus Kõresaar
  5. Skåpet / KOKO arhitektid / Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Sten-Mark Mändmaa, Indrek Mikk, Martin Tago, Liis Uustal, Maia Grimitliht, Kristo Rämson

 

Eesti Maastikuarhitektide Liidu nominendid
Maastikuarhitektuuri tegu 2017: 
  1. Tallinna laste ja noorte lillepidu 2016: Tallinna Keskkonnaamet, projekti autor Kristiina Kupper
  2. Jagatud tänavaruumi põhimõtete rakendamine Aleksandri tn Tartus: Kadarik Tüür Arhitektid, Tartu Linnavalitsus
  3. Näitus “Kes loob linna?”: kuraatorid Pille Epner ja Kaja Pae,  kujundaja Paco Ulman,  graafiline kujundaja Tuuli Aule, ruumigrumaani kaardi graafiline illustraator Eleonora Kolycheva
  4. Emajõe Aed Tartus: kogukonnaaia algatajad Anna Maquet, Märt Raju
Aasta avalik ruum:
  1. Aparaaditehase Taskupark: Mirko Traks, Karin Bachmann, Uku-Mark Pärtel, Kristjan Talistu (KINO OÜ)
  2. Orjaku õpperada: Sulev Nurme (AB Artes Terrae OÜ)
  3. Roosi tänav Tartus: Karin Bachmann, Mirko Traks (Kino OÜ), Toomas Paaver, Tõnu Laanemäe (OÜ PAIK Arhitektid). Esialgse eskiisi autorid on lisaks nimetatule ka Edgar Kaare ja Terje Ong (OÜ TajuRuum).
Tudengiprojekti kategoorias ära märgitud tööd:
  1. Olja Fomina magistritöö „Tänavate hindamine Complete Streets’i põhimõtetel. Uurimustöö Tartu linnas Vabaduse puiestee, Turu tänava ja Kalda tee näitel“
  2. Maali Roometi Rahvusvahelise aiakunsti festivali “Tallinna Lillefestival” kujundatud aiad 2013-2017, välja tuues aia „Linna-Maa-Aed“ 2016 puuriitvalgusti mooduli disaini.

 

Eesti Sisearhitektide Liidu nominendid

  1. Karl Storz büroohoone– Tiiu Truus; kaasa töötasid: Konstantin Rõbkin, Maili Tannenberg
    2. Elisa Kulma – Jan Graps, Ken-Kristjan Ruut,
    3. Näitus “Uurali Kaja” – Jan Graps, Ken-Kristjan Ruut, Anne Määrmann
    4. Tallinna Kaubamaja Meestemaailm – Janno Roos, Liisa Põime
    5. Tekero põrandasalong – Hillar Mänd
    6. Velvet & Uddu kontor – Mari Koger, Taavi Aunre
    7. Tokumaru takeaway – Tomomi Hayashi, Mari Põld
    8. Kotka Tervisemaja – Rene Safin, Liina Kink
    9. Hotell Lydia – Kaire Kemp-Tišler, Ea Andla
    10. Restoran Mon Repos – Riina Harik, Külli Salum
    11. Arsenal Keskus – Katrin Kaevats, Jaan Port, Markus Nimik, Neeme Tiimus
    12. Korter Pariser Platz – Marita Mätas
    13. Hotell Sophia ja restoran Fii – Ville Lausmäe, Peeter Klaas
    14. Nukuteatri laiendus – Eliina Grünberg, Maile Grünberg, Katrin Tammsaar
    15. Parrot MiniBar – Lilia Kristianson, Reet Helisabeth Karm
    16. Restoran Pull – Ines Haak, Ingrid Songisepp, Aap Piho
    17. Meretemaatiline korter, Rotermanni 14 – Ines Haak, Ingrid Songisepp
    18. Valge korter, Kivimäe 32 – Ines Haak, Ingrid Songisepp
    19. Katusekorter – Riin Kärema, Kerli Lepp
    20. Arcwoodi peakontor – Kadri Tamme, Harri Kaplan, Liis Mägi
    21. Näitus “Loomulik surm” – Kristiina Kuus
    22. Pubi StVitus – Kristiina Kuus
    23. Järveküla kool – Margit Teikari, Tuuli Trei
    24. Ugala Teater – Mait Summatavet
    25. Näitus “Polaarruum” – Mari Hunt, Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi (arhitektuuribüroo b210) ja töötoas osalejad (Ulla Alla, Kristel Alliksaar, Ivo Arro, Alden Jõgisuu, Anne Kaljas, Juhan Kangilaski, Taavi Kask, Maris Kohv, Heleri Koltšin, Kaarel Kuusk, Martin Küttim, Joosep Laht, Helmi Langsepp, Helena Leif, Hannes Lung, Helen Melesk, Alina Nurmist, Raul Polding, Ann Press, Kirke Päss, Maarja-Liis Raamat, Mihkel Raev, Geithy Sepp, Liina Soosaar, Jekaterina Zakilova)
    26. Öpiku Ärimaja fuajee – Hannelore Kääramees, Mattias Agabus, Tiiu Saal
    27. Rahvusarhiivi püsiekspositsioon “Keerdkäigud” – Ann Mirjam Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla
    28. Tallinna Kaubamaja Kingamaailm – Margit Argus, Maris Kerge
    29. Kiltsi Kaardiloss – Margit Argus, Siim Karro
    30. RØST Pagar & Kohvik – Sander Allmere, Kris Libe ja Mari Hunt, Britta Kongo, Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi
    31. Telia Eesti peakontor – Kärt Kukkur, Marja Viltrop, Liina Remmer, Riin Luuk
    32. Rahvusarhiiv Noora – Urmo Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla, kaasa töötasid Helle-Triin Hansumäe ja Maarja Varkki
    33. Restoran Juur – Ahti Grünberg, Tõnis Kalve

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

(SISE)ARHITEKTUURI JA MUINSUSKAITSE EELAKADEEMIA „RUUMLEMINE”

Arhitektuuri, sisearhitektuuri ja muinsuskaitse eelakadeemia on mõeldud neile, kes kaaluvad astuda eelkõige arhitektuuri või sisearhitektuuri bakalaureuseõppesse. Kursusel käsitletakse valdkonna olulisimaid teemasid ja oskusi ning osalejal on võimalus mõista, milline näeb välja nende erialade õpe Eesti Kunstiakadeemias.

 

ÕPIVÄLJUNDID

Kursuse tulemusel õppija

  • tajub ruumi adekvaatselt,
  • suudab luua ülesande idee kohta narratiivi ja seda tutvustada,
  • väljendab ennast visandamise kaudu,
  • oskab joonistada ruumilist keskkonda,
  • on esitlenud oma ideid ruumilise maketi abil,
  • suudab väljendada ennast mõtestatult ja kriitiliselt,
  • on koondanud oma ruumiga seonduvad projektid portfooliosse.

Kursus lõpeb arvestusega, kus osalejad esitlevad oma valminud töid. Arvestuse läbinule väljastatakse EKA täienduskoolituse tunnistus.

 

AJAKAVA 2018. aastal

Kuupäev Kellaaeg Tunni teema Juhendaja
30.01 17.30–19.45 Sissejuhatus. Arhitektuuriteaduskonna  ja sisearhitektuuriosakonna külastus Alina Nurmist, Liina-Liis Pihu
6.02 17.30–19.45 Ruumikompositsioon Alina Nurmist, Liina-Liis Pihu
13.02. 17.30–19.45 Erialaülesanne 1.1 Alina Nurmist
20.02 17.30–19.45 Erialaülesanne 1.2 Alina Nurmist
27.02 17.30–19.45 Erialaülesanne 1.3 Alina Nurmist
6.03 17.30–19.45 Erialaülesanne 2.1 Liina-Liis Pihu
13.03 17.30–19.45 Erialaülesanne 2.2 Liina-Liis Pihu
14.03 17.30–19.45 Joonistamine Gert Guriev
20.03 17.30–19.45 Erialaülesanne 2.3 Liina-Liis Pihu
21.03 17.30–19.45 Joonistamine Gert Guriev
27.03 17.30–19.45 Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna külastusErialaülesanne 3.1 Juhan Hint
28.03 17.30–19.45 Joonistamine Gert Guriev
3.04 17.30–19.45 Erialaülesanne 3.2 Juhan Hint
4.04 17.30–19.45 Joonistamine Gert Guriev
10.04 17.30–19.45 Fotograafia Liina Soosaar
11.04 17.30–19.45 Joonistamine Gert Guriev
17.04 17.30–19.45 Portfoolio koostamine Alina Nurmist, Liina-Liis Pihu
24.04 17.30–21.15 Arvestus: tööde ülespanek ja esitlemine komisjonile Kõik juhendajad

 

MAHT, AEG JA MAKSUMUS

Maht: 3 EAP, sh 56 akadeemilist tundi lähiõpet 2018. a jaanuari lõpust aprilli keskpaigani

Aeg: teisipäeviti kl 17.30–20.15 (à 3 akadeemilist tundi, 12 kohtumist) ja joonistamistunnid kolmapäeviti kl 17.30–20.15 (5 kohtumist alates 14. märtsist). Kursuse lõpus on 23. aprillil arvestus (5 akadeemilist tundi)

Maksumus: 280 eurot. Võimalik tasuda kolme osamaksena (130 eurot, 75 eurot, 75 eurot). Alla 21aastastele on maksumus 180 eurot, mis on samuti võimalik tasuda kolme osamaksena (à 60 eurot)

 

JUHENDAJAD

Alina Nurmist

Alina Nurmist on lõpetanud EKA sisearhitektuuri magistriõppe 2017. aastal. Õpingute vahel töötas ta mitmes sisearhitektuuribüroos, mis on andnud talle kogemuse kõiksugu laadi ülesannetega alates joonestamisest kuni ehitamiseni. Üks põnevamaid ettevõtmisi on Alina jaoks olnud vahetusaasta Belgias Gentis asuvas Sint-Lucase ülikoolis, mille kõrvalt jätkus tal aega ka praktikaks arhitektuuribüroos NU architectuuratelier. Sealne täiesti uus ja võõras keskkond tegi ta iseseisvamaks, avardas silmaringi ning aitas näha oma eriala teise nurga alt. Värsket pilku peabki Alina eriti väärtuslikuks, kuna see aitab mõtestada inimese ja ruumi teemat üha uuesti ja uutmoodi. Erisugused kooliteed rikastanud kogemused on veennud Alinat selles, et õppimise ja õpetamise protsess on vastastikune.

Liina-Liis Pihu

Liina-Liis Pihu on EKA magistrikraadiga arhitekt (2016), keda huvitavad tühjad, mahajäetud hooned. Ta näeb neis põnevat võimalust uuteks funktsioonideks ja/või ehitusmaterjalide taaskasutamiseks. Lisaks inimese loodud ruumile paelub Liina-Liisi võimas ja müstiline loodus. Praegu töötab ta Koda projekti meeskonnas, kus tegeleb elamise uute vormide ja ajutise ruumikasutuse teemaga. Põhitöö kõrvalt juhendab Liina-Liis noori Arhitektuurikoolis ja EKAs.

Gert Guriev

Gert Guriev õppis EKAs seitse aastat, sh ühe aasta vahetusüliõpilasena Kopenhaageni kunstiakadeemias. Ta on edukalt osalenud arhitektuurivõistlustel ja näitustel. Gert on EKAs õppimise kõrvalt töötanud arhitektuuribüroos 3+1 arhitektid. http://www.gertguriev.com

Juhan Hint

Juhan Hint õpib EKAs muinsuskaitse ja konserveerimise eriala magistriõppes, olles spetsialiseerunud arhitektuuri konserveerimise suunale. Õpingute kõrvalt töötab ta akende-uste restauraatorina ettevõttes Kuukaar. Kõige südamelähedasemad ongi Juhanile praktilise restaureerimise projektid ja töötoad – ta on neis osalenud nii Eestis, Rootsis kui ka Norras. Samuti on õpingud EKAs võimaldanud teha erialaselt silmi avardavaid õppereise Kreekasse, Valgevenesse, Saksamaale jm. Lisaks praktilistele käelistele tegevustele meeldib Juhanile arhitektuursete objektide joonestamine ja (linna)ruumi kontseptuaalne planeerimine. Ta on osalenud ja osaleb ka sel õppeaastal EKA ja Tallinna Tehnikaülikooli eri erialade üliõpilasi ühendavas ruumiplaneerimise töötoas „Hüljatud maastikud“. Tuleviku kvaliteetse elukeskkonna võtmeks peab Juhan uue ja ajaloolise ehitussubstantsi ühildamist selliselt, et tekiks orgaaniline mitmekesine kooslus, kus üks poleks teisele mitte koormaks, vaid need substantsid täiendaksid teineteist. Säärase positiivse sünergia parimaks näiteks Tallinnas peab ta Rotermanni kvartalit.

 

ÕPPEKAVARÜHM

Arhitektuur ja linnaplaneerimine

 

REGISTREERIMINE

Registreerimine LINGIL

 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink
Raamatukogu kasutajaks saab nüüd registreeruda ka veebi kaudu.

Kontakt

Estonia puistee 7
10143 Tallinn
library@artun.ee

+372 626 7334 laenutus
+372 626 7340 juhataja Elvira Mutt
+372 626 7367 bibliograafid
+372 626 7362 peaspetsialist

Kirjastustegevus

Loe lähemalt siit.

Raamatut “KUNSTTÖÖSTUSKOOLIST KUNSTIAKADEEMIAKS 100 aastat kunstiharidust Tallinnas” saab osta raamatukogust. Hind 30 €

Fakte

Raamatukogu on asutatud 1914. aastal
Registreeritud lugejaid (seisuga 1.01.2017): 5669
Kogude suurus: 97450
Paberkandjal: 95129 (neist käsikirju 1206)
AV teavikuid: 2323
Raamatukogule on omistatud teadusraamatukogu nimetus
Raamatukogu on Eesti Kunstiraamatukogude ühenduse liige