Ilmunud raamatud

Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus on EKA allüksus, mis annab välja akadeemilist tõlkekirjandust ja algupäraseid kunstikultuurilisi tekste.

Allpool on loetletud Eesti Kunstiakadeemia väljaanded ilmumise järjekorras ehk loetelu algab viimati ilmunud raamatust. Müügil olevaid raamatuid vaata SIIT.

Ilmunud raamatud
Ilmunud raamatud
Ilmunud raamatud
Ilmunud raamatud
Ilmunud raamatud
Ilmunud raamatud
Ilmunud raamatud
Ilmunud raamatud
Ilmunud raamatud
Ilmunud raamatud
Ilmunud raamatud
Ilmunud raamatud
Ilmunud raamatud
Ilmunud raamatud
Ilmunud raamatud
Ilmunud raamatud
Ilmunud raamatud
Ilmunud raamatud
Ilmunud raamatud
Ilmunud raamatud

Esteetika kui poliitika: valik esseid

Jacques Rancière
Esteetika kui poliitika: valik esseid

“Esteetika kui poliitika” koosneb Prantsuse filosoofi Jacques Rancière’i valitud esseedest, mis tõlgendavad ümber esteetika kui kunstist mõtlemise režiimi ja arutavad, mis on selle poliitiline panus. Rancière püüab näidata, kuidas esteetika mõiste, mis pärineb 19. sajandi alguses toimunud murrangutest kunsti mõistmises ja mille mõju erinevad 20. sajandi suundumused (Frankfurdi koolkonnast postmodernismini) on üritanud korduvalt kahandada, pole tänapäevases kunstisituatsioonis kaotanud oma selgitusjõudu ega intellektuaalset olulisust. Rancière’i jaoks ei puuduta esteetika mõiste mitte kunstiteose pelka vormi või kitsast vastuvõttu, vaid tervet kogemuse meelelist kude, milles teoseid luuakse ja vastuvõetakse, ning sellisena on kunstil oma spetsiifiline poliitiline mõõde. Laiahaardeliste näidete abil romantistlikust kirjandusest avangardistliku kunsti ja holokausti representatsioonideni filmikunstis ilmestab ta oma seisukohta, et just läbi esteetilise prisma laotub valla kunsti seesmine side poliitikaga, mis lubab kunsti mõju teiste tegemisviiside seas eristada.

Kogumik koosneb 5 pikemast esseest aastatest 1998–2008:

– “10 teesi poliitika kohta”;
– “Tajutava jaotuskord: esteetika ja poliitika”;
– “Esteetiline revolutsioon ja selle tagajärjed”;
– “Monumendi saladused. Deleuze ja kunsti “vastupanu””;
– “Poliitilise kunsti paradoksid”.

Lisaks on kogumikus väljaandja eessõna, 2012. aastal toimunud intervjuu autoriga ning Maarja Kangro järelsõna.

Jacques Rancière (1940) on Pariisi VIII ülikooli (Vincennes–Saint-Denis) emeriitprofessor. Tema raamatute hulka kuuluvad teiste hulgas “Poliitika piiridel” (Aux bords du politique, 1990), “Lahkheli” (La Mésentente, 1995), “Esteetika varjukülg” (Malaise dans l’esthétique, 2004), “Viha demokraatia vastu” (La Haine de la démocratie, 2005) ja “Aisthesis: stseenid kunsti esteetilisest režiimist” (Aisthesis: Scènes du régime esthétique de l’art, 2011).

Koostanud ja toimetanud Neeme Lopp
Tõlkinud Anti Saar
Keeletoimetaja: Tiina Hallik
Kujundanud Ott Kagovere

213 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017

ISBN 978-9949-594-39-9

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Järelevastamine. Kaur Alttoale

Järelevastamine. Kaur Alttoale

Anneli Randla koostatud artiklikogumik on pühendatud keskaja arhitektuuri korüfee, restaureerimiseksperdi ja muinsuskaitsja Kaur Alttoa 70. sünnipäevale. Kõik autorid on olnud otseselt või kaudsemalt Alttoa õpilased.

Üksteist artiklit, mille teemad katavad erinevaid ajastuid ja valdkondi, suhestuvad Alttoa enda uurijahuvidega. Olgu nendeks Lõuna-Eesti linnused, Saaremaa kirikud või Valga vanalinn, keskaja kõrval ka 17. sajandi kunst või päris uus arhitektuur ajaloolises keskkonnas. Raamatu lõpus on Kaur Alttoa bibliograafia seisuga 1. juuli 2017.

Anu Männi avaartikkel Liivimaa piiskoppide nähtavatest jälgedest Euroopas joonistab laias kaares pildi hauakividest koorimantlini, Lüübekist Rooma ja sealt Rootsi kaudu tagasi. Juhan Kreemi „märkmed“ on lähemalt, kodusest Karksi kandist ning otsivad vastust küsimusele, mis mees ikkagi oli Karksi foogt ja mil määral ta korraldas kohalikku kirikuelu. Erki Russow, Villu Kadakas ja Rivo Bernotas dekonstrueerivad ühe näiliselt lõpuni läbiuuritud Tallinna linnamüüri lõigu ja tõestavad, et ka fondiarheoloogilistel kaevamistel võib jõuda oluliste uute tulemusteni. Maria-Kristiina Lotman, Kristi Viiding ja Anu Mänd pöörduvad oma artiklis tagasi palju-uuritud Nõo kiriku juurde, kuid teevad seda ühe ladinakeelse pealiskirja analüüsi kaudu, mis pakub uusi võimalusi ka ehituslikeks dateeringuteks.

Mis reformatsiooni järel muutus ja mis jäi endiseks ristimise sakramendis ning selle toimetamiseks vajalike kirikuriistade juures, uurib Merike Kurisoo Saaremaa materjali põhjal. Oma vana armastuse, puunikerdaja Christian Ackermanni juurde pöördub pea kakskümmend aastat hiljem tagasi Tiina-Mall Kreem, demonstreerides Tallinna Toomkiriku retaabli näitel, kuidas tänapäevased interdistsiplinaarsed uurimismeetodid toovad varasematele teadmistele lisa. Kaks järgmist artiklit on pühendatud ajaloolistele linnadele. Oliver Orro lahkab põhjalikult Valga muinsuskaitseala saatust ja kaardistab väärtusi, mis ametliku muinsuskaitse tähelepanu (veel) ei ole pälvinud. Lilian Hansar võtab kriitiliselt luubi alla uusehitused Tallinna ja Kuressaare vanalinnas ning annab soovitusi, kuidas varasemaid vigu vältida.

Kolm viimast artiklit on lühilood keskaegsete kirikute uutest leidudest. Anneli Randla tutvustab Keila kirikus 2015. aastal avastatud maalinguid. Pöide kirikus 2016. aastal leitud grafitilikule näole otsivad seletust Hilkka Hiiop, Juhan Kilumets ja Anneli Randla. Mõlemal juhul on tegemist hüpoteesidega, mille tõestamine ei pruugigi üheselt õnnestuda. Juhan Kilumets analüüsib enam kui kahekümne aasta jooksul tehtud tähelepanekute najal Karuse kiriku ehituslugu.

Toimetanud Anneli Randla
Keeletoimetajad: Hille Saluäär (eesti keel), Richard Adang (inglise keel)
Kujundanud Andres Tali

Eesti Kunstiakadeemia toimetised 22
Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna väljaanded 7

327 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, 2017

ISBN 978-9949-594-36-8
ISSN 1406-2895

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Re-purposing Space. The Role and Potential of Spatial Intervention (Dissertationes 22)

Tüüne-Kristin Vaikla
Re-purposing Space: the Role and Potential of Spatial Intervention
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 22

[Scroll for English]
Tüüne-Kristin Vaikla loomepõhine uurimus “Ruumi ümbermõtestamine: ruumilise sekkumise roll ja järelmõju” tegeleb ajalooliste hoonete ümbermõtestamisega, et avaradada mooduseid ja luua üldistusi professionaalse ruumilise sekkumise mõiste laiendamiseks. Töö vaatleb ruumilisi suhteid, mis on seni varjatuks jäänud, uurides fenomenoloogilise ruumikäsitluse, disainiaktivismi ja gentrifikatsiooniprotsessi võimalikke vastastikmõjusid. Väitekiri analüüsib juhtumiuuringute – Pärnu mudaravila, Tallinna linnahalli ja Hiiumaa Palu kiriku – näitel ruumi aktiveerimise võimalikkust ning ruumiliste sekkumiste taktikaid, fokusseerides füüsilise ruumiga paralleelselt mentaalse ja sotsiaalse ruumi kihistustele.

Uurimus keskendub mineviku (hoonete) ja tuleviku (kasutajate) vaheliste seoste otsingutele, väärtustades ruumilisi kihistusi ja inimlikke käitusmismustreid. Sisearhitektina huvitub autor ruumi mõjust inimestele ning inimeste mõjust ruumile ehk teisisõnu, kuidas on võimalik füüsilise ruumi abil suunata inimeste käitumist ning mil moel inimene mõjutab ruumi atmosfääri. Sisearhitektuurse ruumiprojekti koostamise puhul on emotsionaalne ja pragmaatiline lähenemine pöördvõrdelises suhtes.

The practice-based research deals with the re-purposing of historical buildings
to find modes and models for expanding the concept of professional spatial intervention. The research focuses on the possible interaction between phenomenological knowledge and spatial investigation, design activism and the gentrification process. The thesis investigates, on the basis of case-studies – the Pärnu Mud Baths, Tallinn Linnahall and Hiiumaa Paluküla Church – the activation of space and forms of spatial intervention tactics, focusing on physical, mental and social strata of space.

The research focuses on the relationship of the past (buildings) and the future (users), evaluating spatial layers and human behavioural patterns. The author is interested in the impact of space: how it is possible to direct people’s behaviour through physical space and how space affects the human atmosphere. In interior architectural practice, the physical and the emotional approaches are in an inversely proportional relation to each other.

Juhendajad / Supervisors: Prof. Ranulph Glanville, Prof. Mart Kalm
Välisretsensendid / External reviewers: Dr. Suzie Attiwill, Dr. Lilian Hansar
Oponent / Opponent: Prof. Morten Lund

Toimetaja / Editor: Dr. Epp Lankots
Tõlkijad / Translators: Peeter Tammisto, Liis Kivirand
Keeletoimetaja / Copy editor: Richard Adang
Kujundus ja küljendus / Design and layout: Stuudio Stuudio

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 22
240 lk, inglise keeles, eestikeelse kokkuvõttega
Eesti Kunstiakadeemia, 2017

ISBN
978-9949-594-10-8
ISSN 1736-2261

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist

Gilda Williams
Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist

“Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist” on parim käsiraamat, mis õpetab meie aja kunstist haaravalt kirjutama. See nii tudengitele, kunstiprofessionaalidele kui ka teistele kirjutamisest huvitujaile asendamatu raamat annab esmalt ülevaate põhilistest stiili- ja sisuküsimustest, teksti eesmärkidest ja ülesehitusest ning häälestusest ja keelest. Raamatu teine osa on täis praktilisi näpunäiteid kogu kunstikirjutuse ampluaa ulatuses, keskendudes konkreetsetele kirjutamisformaatidele, nagu akadeemilised esseed, pressiteated ja uudislood, oksjoni- ja näitusekataloogide tekstid, näitusetutvustused ja seinatekstid, arvamuslood ja näitusearvustused ning kodulehekülgedele ja blogidesse mõeldud kirjutised.

Aidates vältida tavapärasemaid komistuskive, nagu tarbetu žargoon ja loo kehv ülesehitus, rõhutab Gilda Williams hoolika teosesse süvenemise ja taustauuringute olulisust ning näitab, kuidas keelt tõhusalt kasutada, värskeid ideid edasi arendada ja teksti veenvalt üles ehitada. Põhjalikult on analüüsitud parimaid tekstinäiteid 64 autorilt, sealhulgas Claire Bishop, Thomas Crow, T. J. Demos, Okwui Enwezor, Dave Hickey, John Kelsey, Chris Kraus, Rosalind Krauss, Stuart Morgan, Hito Steyerl ja Adam Szymczyk, toeks enam kui 30 illustratsiooni. Lisaks leiab raamatust asjakohase kirjanduse nimestiku ja häid nõuandeid, kuidas omaenda kaasaegse kunsti raamatukogu üles ehitada.

“Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist” on hädavajalik käsiraamat kõigile, keda huvitab tänapäeva kunsti ideestiku sõnastamine ja selle vahendamine.

Tõlkinud Ingrid Ruudi
Toimetanud Maarin Ektermann
Keeletoimetaja: Tiina Hallik
Vastutav toimetaja: Neeme Lopp

Graafiline disain: Stuudio Stuudio
Originaaldisain: Sarah Praill
Trükk: Pakett

240 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017

ISBN 978-9949-594-09-2

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Eesti kunsti ajalugu 3: 1770–1840

Eesti kunsti ajalugu 3: 1770–1840
Koostanud Juhan Maiste

Eesti kunstiajaloos tähistab periood 1770–1840 suurte muutuste aega. Paranenud Põhjasõja haavadest, leidis aastakümneiks kultuuri ristteedelt eemale jäänud Läänemere-äärne provints 18. sajandi keskpaiku uue alguse, mis tõi Vene impeeriumi saksakeelsetesse ja -meelsetesse kubermangudesse valgustusajastu tuuli. Eestisse jõudsid nii uued ideed kui ka kunstnikud ja arhitektid, keda senine tsunftimeistrite käsitöönduslik tase ei rahuldanud ja kellele kangastusid professionaalse kunstikultuuri kõrgemad tipud. Võttes üle suurematest kunstikeskustest pärineva maitse ja moe, oli kunsti ülesanne kinnitada siinse rahvakillu kuulumist lääne kultuuriareaali. Koloniaalvõimu tingimustes andis see kogu perioodile mõningase elitaarse hoiaku, rõhutades suurte sammastega mõisahoonete ja neid ümbritsevate vaikeluliselt idülliliste maastikega ajastule iseloomulikku tahet liikudaedasi harmoonia ja terviklikkuse suunas. Ajajärgu üheks olulisimaks märksõnaks on utoopia, pürgimine kättesaamatu poole. Sellele kujundavad siinsetel aladel paratamatu raami keerukad ja vastuolulised suhted kosmopoliitilise kunstikultuuri ning kohalike poliitiliste ja sotsiaalsete olude vahel. Käesolev köide toob lugeja ette värvika ja mitmekesise pildi selle perioodi erinevatest kunstiimpulssidest. Linnaehituse ja arhitektuuri kõrval pälvivad tähelepanu maalikunst ja skulptuur, mis said innustust Euroopa kõrgelennulistest ideedest ja leidsid oma koha piirialale iseloomulikus sisemiselt pingestatud, kuid vormiliselt huvitavas kunstikultuuris, milles igal üksikul artefaktil on oma kordumatu sisu ja tähendus.

Koostanud Juhan Maiste
Peatoimetaja: Krista Kodres
Toimetanud Anu Lepp

Autorid: Lilian Hansar, Dorothee von Hellermann, Hilkka Hiiop, Juta Keevallik, Tiina-Mall Kreem, Krista Kodres, Inge Kukk, Linda Lainvoo, Imants Lancmanis, Mai Levin, Juhan Maiste, Kadi Polli, Georgi Smirnov, Moonika Teemus, Kristiina Tiideberg, Epi Tohvri, Anne Untera, Gerd-Helge Vogel.

504 lk, eesti ja inglise keeles
ISBN 978-9949-972-44-9

SA Kultuurileht & Eesti Kunstiakadeemia, 2017

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

EKA Nahakunst 100

EKA nahakunst 100

Trükis on välja antud 
EKA nahakunsti osakonna 100 juubeliks ja koosneb kolmest osast. Esimene osa – “Ajalooraamat” annab ülevaate osakonna käekäigust läbi vilistlaste meenutuste, vahetekstidega on peatüki tervikuks sidunud Jaana Päeva. Teine osa – “Pildiraamat” koosneb kümnendite kaupa tudengitetöid eksponeerivatest fotolavastustest ja käesoleval hetkel osakonnas töötavate õppejõudude“paraad prortreedest”. Kõik lavastused on kaamerasse püüdnud Sohvi Viik ning portreepiltide stilistika autoriks on Kreete Pillenberg. Kolmas osa – “Viis aastat ja registriraamat” heidab pilgu EKA nahakunsti osakonna viie viimase õppeaasta (2012–2017) tegemistele ja osakonnas toimunud arengutele, sõna saavad ka nimetatud perioodil magistri kraadi kaitnud tudengid. Raamatu viimastelt lehekülgedelt leiab osakonna lõpetajate ja õpetajate nimekirjad. See on järjekorras neljas osakonna juubelit tähistav kataloog.



Koostanud Jaana Päeva, Lennart Mänd, Kadri Kruus, Marta Moorats, Anneli Filipov ja Eve Kaaret

Kujundanud Andres Tali


160 lk, eesti ja inglise keeles

Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakond, 2017



ISBN 978-9949-594-08-5

Raamatu ilmumist toetas Eesti Kultuurkapital

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Kunstnike ruumid

Kunstnike ruumid

Merilin Talumaa ja Annika Tootsi koostatud intervjuuraamat “Kunstnike ruumid” kujutab endast visiite 16 noore Eesti kunstniku töökeskkondadesse ning avab intervjuude ja fotomaterjali kaudu, millised tegurid neid ruume mõjutavad ja kuidas see kajastub kunstnike praktikas. Raamat on saadaval ka inglise keeles.

Millised on üleüldse noore põlvkonna Eesti kunstnike tööruumid ja kuidas see vastab inimeste ettekujutusele töötavast kunstnikust? Kultuurilises mälus esineb kunstniku stuudio enamasti maagilise ja üksildase kohana, kus palju sünnib inspiratsiooni ajel. Intervjuud juhivad eelkõige aga tähelepanu stuudiole kui praktilisele ruumile, mis on peamiselt uute tööde produtseerimise koht, astudes sellega dialoogi ühiskonnas ringlevate ettekujutusega kunstniku töökeskkonnast ja -praktikast. Kunstnike stuudiote eripärad toovad hästi esile kaasaegse kunstniku praktikate mitmekülgsuse, mis hõlmab töötamist nii suurtes produktsiooniruumides kui ka oma elutoas, kuni selleni, et kogu stuudio peab mahtuma ära kohvrisse, millega on võimalik maailma eri punktide vahel reisida. Stuudioruumi valik sõltub tihtipeale nimelt praktilistest aspektidest: meediumi vajadustest, majanduslikest võimalustest, koostöö vormidest ja paljuski ka juhuslikest kokkulangevustest.

Intervjueeritud kunstnikud: Kris Lemsalu, Laura Põld, Timo Toots, Flo Kasearu, Ivar Veermäe, Karel Koplimets, Kristi Kongi, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Anu Vahtra, Paul Kuimet, Laura Toots, Mihkel Maripuu, Maarja Tõnisson ja Mihkel Ilus.

Koostanud ja intervjueerinud Annika Toots ja Merilin Talumaa
Toimetanud Neeme Lopp
Fotograaf: Kristina Õllek
Kujundaja: Jaan Evart

328 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017

ISBN 978-9949-467-86-0

Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, Hooandja, Nordea, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Artists’ Spaces

Artists’ Spaces

“Artists’ Spaces”, edited by Merilin Talumaa and Annika Toots, consists of visits to the working environments of 16 young Estonian artists and exposes through interviews and photographic material the conditions that shape and influence their creative processes. The book is also published in Estonian.

Where does the young generation of Estonian artists work? What aspects are affecting their working spaces, and how is this reflected in the artists’ practices? In cultural memory, the artist’s studio arouses an image of a magical and lonely place where much is born out of inspiration. The interviews in this book draw attention to the practical aspects of studio spaces – revealing that they are mainly places for the production of new pieces – and at the same time engage with the image of the working artist. The different characteristics of studio spaces highlight the versatility of contemporary artistic practices, which include working in large production spaces as well as at home or even carrying the studio around the world in a single suitcase. The selection of a studio space often depends on practical aspects – the requirements of the medium, economic possibilities, collaborative arrangements as well as random coincidences.

Artists: Kris Lemsalu, Laura Põld, Timo Toots, Flo Kasearu, Ivar Veermäe, Karel Koplimets, Kristi Kongi, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Anu Vahtra, Paul Kuimet, Laura Toots, Mihkel Maripuu, Maarja Tõnisson and Mihkel Ilus

Interviewed and edited by Annika Toots and Merilin Talumaa
Translated by Martin Rünk, Keiu Krikmann and Anna-Liisa Laarits
Proofreading: Rachel Kinbar and Michael Haagensen
Photography by Kristina Õllek
Graphic design by Jaan Evart
Copy editor: Neeme Lopp

328 pages, in English
Estonian Academy of Arts Press, 2017

ISBN 978-9949-594-07-8

The release of this book is supported by Estonian Cultural Endowment, Hooandja, Nordea, Estonian Contemporary Art Development Center and European Regional Development Fund.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Mudel, metafoor, mäng. Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis (Dissertationes 21)

Elnara Taidre
Mudel, metafoor, mäng. Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 21

Doktoritöö käsitleb omamütoloogilise tervikkunstiteose teisenemist 20. sajandi visuaalkunstis. Omamütoloogia all mõistetakse siin müüdiloomet üksikautori kunstipraktikates, mille tulemusena luuakse terviklik kunstilis-filosoofiline süsteem. Täpsustamaks töö fookust, on selle keskmesse asetatud omamütoloogia ulatuslikumad esinemisjuhtumid, mis võetakse kokku tervikkunstiteose kontseptsiooni abil. Omamütoloogilist tervikkunstiteost vaadeldakse muutuvana ajas ja laiemas ühiskondlikus kontekstis, oluliseks faktoriks on seejuures modernistliku ja postmodernistliku kultuuriparadigma vahetus 20. sajandil teisel poolel. Kõnealuseid muutusi ning kaasnevaid eri tendentse omamütoloogilise tervikkunstiteose toimimisviisis ja eesmärkides püütakse üldistada kolmikvalemi mudel-metafoor-mäng abil. Seda panevad proovile Kazimir Malevitši, Tõnis Vindi, Joseph Beuysi, Matthew Barney ja Kiwa kunstipraktikaid käsitlevad juhtumianalüüsid.

Elnara Taidre’s doctoral dissertation “Model, metaphor, play: The Total Mythological Work of Art in the Context of Paradigm Shift in the 20th Century” examines how the total mythological work of art changed in the visual art of the 20th century. In the context of the current research, artistic mythology is defined as myth-making in the art practices of individual authors, with the outcome being a consistent artistic-philosophical system. To refine the focus of this dissertation, more extensive examples of artistic mythology are placed at the forefront and summarised using the concept of the total mythological work of art. A total mythological artwork is seen as changing both over time and in the broader social context. A key factor in this regard is the cultural paradigm shift from modern to postmodern thinking in the latter half of the 20th century. The dissertation tries to generalise these changes using the triple “model-metaphor-play” formula to characterise various tendencies in the mechanisms of functioning and objectives of a total work of artistic mythology. These issues are outlined through the case studies which focus on art practices of Kazimir Malevich, Tõnis Vint, Joseph Beuys, Matthew Barney and Kiwa.

Juhendaja / Supervisor: Prof. Virve Sarapik
Eelretsensendid / External revisors: Dr. Anu Allas, Dr. Tiina Kirss
Oponent / Opponent: Dr. Tiina Kirss

Keeletoimetaja (eesti keel) / Language editor (Estonian): Kaidi Vahar
Tõlge inglise keelde / English translation: A&A Lingua OÜ
Keeletoimetaja (inglise keel) / Language editor (English): Richard Adang
Graafiline kujundus / Graphic design: Margus Tamm

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 21

368 lk, eesti keeles, ingliskeelse resümeega
Eesti Kunstiakadeemia, 2016

ISBN 978-9949-594-05-4 (trükis)
ISBN 978-9949-594-06-1 (pdf)
ISSN 1736-2261

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Purity or Promiscuity? Exploring hair as a raw material in jewellery and art (Dissertationes 20)

Carla Castiajo
Purity or Promiscuity? Exploring Hair as a Raw Material in Jewellery and Art
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 20

[Scroll for English]

Carla Castiajo loomepõhine doktoritöö “Purity or Promiscuity? Exploring Hair as a Raw Material in Jewellery and Art” uurib inimese juukse- ja kehakarvade kui materjali potentsiaali luua nii ehtekunstis kui ka kunstis laiemalt erinevaid ning sageli ka vasturääkivaid tähendusi. Selleks et neid toormaterjalina mõista ja analüüsida nende tähtsust, tuleb tähelepanu pöörata teatud spetsiifilistele kontseptsioonidele.

Töö eesmärgiks on anda oma panus inimese keha poolt loodavate materjalide uurimisse ning katsetada juuste- ja kehakarvade omadusi ning potentsiaali uute ehete ja/või kehaobjektide loomisel. Uurimus pöörab tähelepanu karvade kui materjali füüsilistele ja taktiilsetele omadustele, sellele, milliseid aistinguid nad äratavad. Analüüsitakse nii ahvatlevaid omadusi kui ka eemaletõukavust, mida materjal tekitab.

Avamaks juuste ja karvade potentsiaalset tähendust analüütilisest perspektiivist interpreteerib töö lisaks mainitud aspektidele ka doktoritöö osana valminud teoseid.

The subject of the artistic research of Carla Castiajo is
Purity or Promiscuity? Exploring Hair as a Raw Material in Jewellery and Art. This research explores the potential of hair to produce different and often opposing or contradictory meanings when used as the main material in jewellery and art. In order to see hair as a raw material and analyse its significance, some specific concepts must be considered.

The aim of this research is to contribute to the study of a material provided by our bodies; to explore its properties and potentialities for the creation of new pieces of jewellery/body objects. This research will also investigate the physical/tactile qualities of hair as a raw material, what sensations hair is able to induce – the alluring characteristics or divergent reactions that the material awakens are analysed and questioned.

Finally, all these aspects – including the responses to the creative work – are interpreted in order to provide some analytical perspective on its potential meaning.

Juhendajad / Supervisors: Prof. Kadri Mälk, Prof. Dr. Robert Baines
Välisretsensendid / External reviewers: Dr. Ana Campos, Prof. Dr. Katrin Kivimaa
Oponent / Opponent: Dr. Ana Campos

Toimetajad / Editors: Dr. Ana Luísa Barreto, Dr. Paul Beaudoin, Rachel Kinbar
Konsultant / Consultant: Kristina Jõekalda
Kujundus ja küljendus / Design and layout: Marco Ferreira
Summary translation: Tiina Randviir, Martin Rünk

Disserationes Academiae Artium Estoniae 20
183 lk, inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia, 2016

ISBN 978-9949-594-03-0
ISSN 1736-2261

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Arhitektuursest mõtlemisest. Seostest tunnetuslike ja ühiskondlike konstruktsioonide vahel arhitektuuri praktika näitel (Dissertationes 19)

Indrek Rünkla
Arhitektuursest mõtlemisest: seostest tunnetuslike ja ühiskondlike konstruktsioonide vahel arhitektuuri praktika näitel
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 19

Indrek Rünkla doktoritöö “Arhitektuursest mõtlemisest: seostest tunnetuslike ja ühiskondlike konstruktsioonide vahel arhitektuuri praktika näitel” püüab välja tuua seoseid erialase mõtlemise ja ameti ühiskondliku ümbruse vahel. Uurimus kirjeldab ühelt poolt arhitektuursete ettepanekute sündimist ja nende kommunikatsiooni pöörates tähelepanu kognitiivsetele protsessidele, kontseptide loomisele ja edasiandmisele. Teiselt poolt katsub töö modelleerida ühiskonda läbi ametiteks laotuse. Määratledes ameteid tegevuste, oskuste ja teadmiste kaudu, kaardistab väitekiri külgnevate professioonide mõju arhitekti praktikale, tema mõtlemisele ja ettepanekute kommunikeerimise viisidele.

Kõige üldisemalt kõneleb töö koosseisudest, nende kujunemisest ja muutlikkusest. Töö räägib arhitektuuri koosseisust ühiskondliku praktikana, ühiskonna koosseisust praktikateks laotatuna, arhitektuurse ettepaneku koosseisust, mõtlemise koosseisust üldiselt ja arhitektuuri tegemise juures, kaose koosseisust arhitektuuri tegemise juures ja veel mitmete asjade ja nähtuste koosseisudest. Nende erinevate asjade koosseisude uurimise siht on seatud arhitekti ameti sotsioloogilisele eritlemisele – läbi filosoofiliste ja empiiriliste vahendite püüab töö määratleda, missuguste seest- ja väljastpoolt mõjuvate jõuväljade toimealas amet moodustub ja muundub.

Indrek Rünkla’s PhD dissertation Architectural Way of Thinking: About the Connections Between Social and Cognitive Structures in the Practice of Architecture is an attempt to describe the relationship between specific professional ways of cognition and the surrounding social environment around the profession. It is a study about how architectural proposals are created and communicated with a focus on the cognitive processes, the creation and presentation of concepts. Secondly the thesis proposes a model of society as a layout of professions. Defining professions by practices, skills and knowledge, a mapping of professional vicinity is elaborated for architecture. The study provides an enquiry into the influences of adjacent practices to the cognition and communication of concepts for an architect.

In general terms the study is about the emergence, composition, variability and temporality of different assemblages. It will model architectural proposals, the process of thinking generally and specifically while creating those proposals, the composition of chaos in the process of architectural creation and several other phenomena. The aim of describing the composition those things is to define the profession of architect in sociological scope. With philosophical and empirical research an account is proposed of different inside and outside agents to form and modify a profession.

Juhendajad / supervisors: Margus Vihalem, PhD; Clarissa Moreira, PhD
Retsensendid / reviewers: Margus Ott, PhD; Epp Lankots, PhD
Oponent / opponent: Margus Ott, PhD

Toimetaja / editor: Eik Hermann
Kujundaja /design: Enno Piir

Disserationes Academiae Artium Estoniae 19
eesti keeles, ingliskeelse resümeega
Eesti Kunstiakadeemia, 2016

ISBN 978-9949-594-00-9
ISSN 1736-2261

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Kahanevad linnad

Kahanevad linnad

2013/2014. õppeaastal jätkas EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna IV kursus traditsioonilist kahte semestrit läbivat elamuehitusele pühendatud õppekava. Kursuse esimene pool kujutab endast kollektiivset elamukvartalite planeeringut linnalises keskkonnas ning teiselt poolelt oodatakse varemplaneeritud alale individuaalse elamisüksuse ja temaga vahetult seotud sotsiaalse infrastruktuuri projekti. Käesolev üliõpilastööde kogumik on järjekorras viies.

Kursusetöö pealkiri “Kahanevad linnad” on vihje viimaste aastate Eesti regionaalpoliitilisele tendentsile – väikelinnade elanike arvu kahanemisele.

Kogumiku toimetajad: Mihkel Meriste, Hendrik Väli
Raamatu kujundaja: Mihkel Meriste, Hendrik Väli

144 lk, eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond, 2016

ISBN 978-9949-467-92-1

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Ehituskäsiraamat maaomanikele Eesti- ja Liivimaal

C. von Rosen
Ehituskäsiraamat maaomanikele Eesti- ja Liivimaal

1851. aastal ilmus Tallinnas saksa keele baltisaksa dialektis ehituskäsiraamat „Bau-Handbuch für Landwirthe in Ehst- und Liefland“. Selle salapärane autor parun C. von Rosen kirjeldas raamatus Eesti- ja Liivimaa ehitusajalukku kadunud põllumajanduslike hoonete ja elumajade arhitektuuri, tarindeid, detaile, materjale ning ehituse eelarvestamist. See oli ainuke tollest ajast teadaolev katse kohandada kohalikele oludele saksakeelse Mandri-Euroopa ja Vene tsaaririigi moodsamat ehitusteadust.

Tõlgituna pealkirja „Ehituskäsiraamat maaomanikele Eesti- ja Liivimaal“ saanud raamat üllatab tänast lugejat põhjalike ehituslike kirjelduste ja teemade laia ringiga. Teos aitab paremini mõista meie muidu tummalt seisvaid aastasadadevanuseid hooneid, need valmistanud ehitusmeistrite eesmärke ning tellijate ootusi, nõudmisi ja võimalusi. Tegu on ehk vanima terviklikult illustreeritud laiahaardelise ehituskäsiraamatuga Eestis, mis kirjeldab ehitustegevust ligi sajand enne eestikeelse erialakirjanduse laiemat levikut.

Teose kaante vahelt leiavad mõtlemisainet esmajoones muinsuskaitsja, muuseumitöötaja, ajaloolane, restauraator, konservaator, müürsepp, puusepp, tisler, krohvija, maalermeister, sepp ja pottsepp, aga ka arhitekt, sisearhitekt, põllumees, loomapidaja ning botaanik. Inseneridele ja omavalitsuste ehitusspetsialistidele võib ehk mõni lõik ebamugavust põhjustada, aga meenutagem siiski, et tegu on 19. sajandi keskpaiga raamatuga, mida ei pea terves mahus rakendama. Suur tugi on teosest vanema ehituspärandi omanikele. Tõlkeraamat on põnev ka keelelisest aspektist, muuseas ei ole mõnedki 165 aasta tagused saksakeelsed väljendid tänaseni lõplikku eestikeelset vastet leidnud.

Toimetanud Joosep Metslang
Konsultandid Kaur Alttoa ja Heige Peets
Tõlkijad Sandra Länts ja Joosep Metslang
Keeletoimetaja Katrin Kern
Kujundaja Andres Tali

160 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, 2016

ISBN 978-9949-467-89-1

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Arhiivid ja allumatus / Archives and Disobedience

Arhiivid ja allumatus. Visuaalkultuuri muutuvad taktikad Ida-Euroopas
Koostanud Margaret Tali ja Tanel Rander

[Scroll for English]

“Arhiivid ja allumatus: visuaalkultuuri muutuvad taktikad Ida-Euroopas” on rahvusvaheline kogumik, mis uurib arhiivide rolli Ida-Euroopa siirdeühiskondade visuaalkultuuris ja sellega seotud avalikus diskursuses. Kogumik on oluline märk Ida-Euroopa diskursuse ja ühiskogemuse teadvustamisel.

Kogumik kaardistab valitud teoreetilisi ja loomingulisi positsioone ja kriitikaid ning käsitleb arhiividena eelkõige kunstiinstitutsioone, muuseume, foto- ja videopanku. Arhiivi käsitletakse seejuures kui valitsemisviisi ja identiteedipoliitika vahendit, mis kontrollib väärtussüsteemi, inimeste käitumist, keelekasutust ja subjektiivsust. Selline lähenemine arhiividele lähtub eeldusest, et arhiivid mitte üksnes ei säilita ja ei koonda dokumente ja pilte, vaid kujundavad ja loovad diskursiivselt nii objekti kui subjekti positsioone ühiskonnas. Arhiivi ja allumatuse mõisted pakuvad lähenemisnurga, mille kaudu avada mineviku mõtestamise ja kinnistamise viise.

Kaastööd aitavad lugejal mõista seda, kuidas teadmisi toodetakse ja taastoodetakse, kuidas neid muudetakse ning millist rolli mängib selles visuaalkultuur. Kogumik koondab kriitilisi positsioone, mis avavad kuraatori, kunstniku ja arhivaari vahelisi suhteid; arhiivide seoseid aja ja selle neelamisega ning mahavaikitud ja välistatud sooliste ja teiste sotsiaalsete identiteetidega; kategoriseerimise ja kriminaliseerimise rolle; ning mõisteid, nagu estetiseerimine ja politiseerimine, oma ja võõras, kummituslikkus, jälgimine ja vastuarhiivid.

Kogumik on eesti ja inglise keeles – mõlemas kokku 12 artiklit, mis on jaotatud kolme osasse: 1) Postsotsialismi arhiivi apooriad; 2) Kontrolli olemus ja selle mehhanismid; 3) Vastuarhiivid ja allumatus. Lisaks sisaldab kogumik pildimaterjali kirjeldatavate kunstiprojektide kohta.

Kaasautorid: Tina Bastajian, Marina Gržinić, Oliver Laas, Andrej Kurnik, Vesna Madžoski, Achille Mbembe, Eléonore de Montesquiou, Anu Pennanen, Marko Raat, Tanel Rander, Margaret Tali ja Anna-Stina Treumund. Autorid esindavad nii dokumentaalfilmi, foto kui visuaalse kunsti valdkondi. Koostajate teadlik taotlus on olnud nende ühiskonnas diskursiivselt eristatud valdkondade kokku toomine.

Koostanud Margaret Tali ja Tanel Rander
Keeletoimetaja: Neeme Lopp (eesti keeles), Lisa-Katrin Dobbin, Melinda Johnston (3), A&A Lingua (9) (inglise keeles)
Tõlkijad: Livia Ulman, Margaret Tali, Tanel Rander
Konsultant: Maarin Ektermann
Graafiline disain: Agnes Ratas (Stuudio Stuudio)

456 lk, eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2016

ISBN 978-9949-467-87-7

 

Archives and Disobedience. Changing Tactics of Visual Culture in Eastern Europe
Edited by Margaret Tali and Tanel Rander

This bilingual text collection is focused on the role of archives in the visual culture and public discourse of East European transformational societies. It is an important signal in acknowledging East European discourse and common experience.

The collection charts multiple theoretical and artistic positions and critiques. Art institutions, museums, photo and video banks have been above all here received as ‘archives’. Archive acts as a means of governing and an agency of identity politics that controls system of values, the behaviour of people, use of language and subjectivity. This approach dwells on presupposition that archives as discursive practices not only preserve and collocate but shape and create the positions of subject and object in society. The notions of ‘archive’ and ‘disobedience’ offer an approach that opens up different ways to elaborate and acknowledge on the past and future of Eastern European discourse. By bringing together these notions this collection of texts conceptualises geopolitical changes in the context of Eastern Europe and relates them to changes in the contemporary world. Visual culture has acquired several new forms and tactics of intervention in the course of these changes.

The contributions help to understand how in Eastern Europe knowledge is produced and reproduced, how it is transformed and what complex role there is for visual culture and images in this process. The texts rethink the relations between curator, artist and archivist; the correlation of archive with time and its consuming, and with disobedient and suppressed sexual and other social identities; the role of categorisation and criminalisation; and the notions of aestheticisation and politicisation, spectrality, surveillance and counter-archives.

The collection comprises of 12 texts that are divided into three parts: 1) The Aporias of Post-Socialist Archive; 2) The Discontents of Control and its Mechanisms; 3) Counterarchives and Disobedience. The book holds visual material to describe the contents. The co-authors are the following: Tina Bastajian, Achille Mbembe, Marina Gržinić, Andrej Kurnik, Vesna Madžoski, Eléonore de Montesquiou, Anu Pennanen, Marko Raat, Oliver Laas, Margaret Tali, Tanel Rander ja Anna-Stina Treumund.

Among the authors there are theoreticians and practitioners who approach archives from different perspectives, such as the realms of documentary films, visual art and photography. One of the aims of the collection has been to bring together these fields that are usually separated as distinct disciplines.

Estonian Academy of Arts Press, 2016

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Vasar ja vaikus. Lühike sissejuhatus tööriistade filosoofiasse

Jyrki Siukonen
Vasar ja vaikus: lühike sissejuhatus tööriistade filosoofiasse

Jyrki Siukoneni „Vasar ja vaikus” on sündinud imestusest, mis võib meid tabada, kui järsku avastame, et töö, mille kallal oleme pikemat aega nokitsenud, on valminud justkui iseenesest – ilma et oleksime oma tegevust töö käigus mõtestanud. Mida kujutab endast selline vaikiv teadmine ja kas selle puhul on üleüldse tegu teadmisega? Vastukarva modernistlikule traditsioonile räägib Siukoneni raamat töötegemises avalduvast võimalusest mõelda ilma sõnadeta. See käsitleb käelist tegevust teadmisloome vahendina ja küsib, millise protsessi kaudu me selle teadmiseni jõuame. Toetudes teiste hulgas Heideggeri, Lévi-Straussi ja Wittgensteini kirjeldustele, püüab Siukonen läheneda töötegemisele n-ö seestpoolt ning anda käelist tööd ja kunsti tegevatele inimestele tagasi usk vaikusesse kui aardesse, mis manuaalset tööd on alati olemuslikult ümbritsenud ning mida tänapäevane pidev sõnastamise sund üritab neilt ära võtta.

Jyrki Siukonen (1959) on soome kunstnik ja kunstiteadlane. 2001. aastal kaitses ta Helsingi kunstiakadeemias doktorikraadi ja töötas sealsamas 2004.–2008. aastal professori ametikohal. Ta on tegutsenud skulptori ja kontseptuaalse kunstnikuna alates 1982. aastast ning on avaldanud hulgaliselt artikleid kunsti- ja kultuuriloost. 1970. aastatel osales ta aktiivselt Soome varases punkliikumises.

Tõlkinud Jaan Pärnamäe
Toimetanud Mart Kangur ja Neeme Lopp
Keeletoimetaja: Katrin Puik
Graafiline disain: Mikk Heinsoo (Stuudio Stuudio)

128 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2016

ISBN 978-9949-467-93-8

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Eesti kunsti ajalugu 6: 1940–1991. II osa

Eesti kunsti ajalugu 6: 1940–1991. II osa
Koostanud Jaak Kangilaski

Kui „Eesti kunsti ajaloo” kuuenda köite esimeses osas käsitleti eesti kunsti arengut alates 1940. aastast kuni 1960. aastate lõpuni, siis käesolevas osas jätkatakse nii kodumaal kui ka paguluses loodud kunsti uurimist kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal. Võõrvõimu viimased kakskümmend aastat ei olnud ühesugused. Nagu kogu Eesti ühiskonnas, nii eristusid ka kunstielus ja kunstis selgelt stagnatsiooniaastad ja eestlaste uus ärkamisaeg. Kunst väljendas ja aitas kujundada eesti rahva vaimset ja hingelist seisundit kõigi nende aastate jooksul.

Peale okupatsiooniaastate kunsti jälgib kuuenda köite teine osa ka neid kultuuri valdkondi, mida sel ajal tavaliselt kunstiks ei peetud ja millel igaühel oli oma, autonoomne areng, kuid mis siiski kunsti arenguga seostusid. Kuna need valdkonnad arenesid suhteliselt omaette, on põhjendatud käsitleda neist igaühe arengut kogu poolsajandi jooksul, seega 1940–1991. Üks selline valdkond oli fotograafia, mis vaadeldava perioodi lõpuks siiski kunstide hulka loeti. Omaette kunstiloominguks saab pidada harrastuskunsti ja rahvakunsti. Muinsuskaitse ja restaureerimine aitasid väärtustada ja päästa kunstipärandit ning seda kaasajaga siduda. Kunsti arengut ja retseptsiooni toetas selle mõtestamisega kunstiteadus. Nimetatud valdkondade kaasamine võimaldab saada terviklikuma pildi visuaalsest kunstist ja selle tähtsusest kultuurielus.

Koostaja ja toimetaja Jaak Kangilaski
Peatoimetaja Krista Kodres
Toimetaja Eneken Helme
Tõlkijad Krista Mits, Tiina Randviir
Kujundaja Andres Tali

528 lk, eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia & SA Kultuurileht, 2016

ISBN 978-9949-972-41-8

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Aja lugu. Muinsuskaitse ja restaureerimise ajaloost

Aja lugu: Muinsuskaitse ja restaureerimise ajaloost
Toimetanud Anneli Randla

Kogumikus on viis artiklit, mis käsitlevad keskaegseid hauaplaate (Anu Mänd), ajaloolisi linnaplaane (Lilian Hansar), nõukogudeaegseid vanalinnade planeeringuid (Oliver Orro), Tartu Jaani kiriku skulptuuride polükroomiat (Johanna Lamp) ja kunstiteoste restaureerimist ENSVs (Grete Nilp). Lisaks uuele teabele, mida autorid käibele toovad, ilmneb kõigist artiklitest, et see, millisena tunneme minevikku sõltub suuresti, kes ja kuidas on kultuuripärandit mõtestanud ja jäädvustanud. See annab võimaluse varasemate lugude juurde tagasi pöörduda ning neid uutest vaatenurkadest lahti rääkida.

Toimetaja: Anneli Randla
Kujundaja: Andres Tali

Eesti Kunstiakadeemia toimetised 21
Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna väljaanded 6
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, 2016

ISBN 978-9949-467-80-8

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Hybrid Practices. Art and science in scientific research (dissertationes 18)

Piibe Piirma
Hybrid Practices. Art and Science in Scientific Research
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 18

Piibe Piirma doktoritöö “Hübriidsed praktikad. Kunst ja teadus loomepõhises uurimistöös” põhineb tema uue meediakunsti valdkonda kuuluval kunstipraktikal ja kuraatoritööl (aastail 2012–2015). Uurimuses käsitletakse hübriidse kunsti erinevaid vorme, tema enda ja ka teiste kunstnike koostööd teadlaste ja teaduslaboritega ning inter- ja transdistsiplinaarse uurimuse olemust laiemalt. Piibe Piirma doktoritöö praktilise osana on toimunud näitused “Hübriidsed praktikad” ja “Hübriidne praktika – üldiselt üksikule”, lisaks on tema kureerimisel aset leidnud rahvusvaheline konverents “Kunst ja teadus ­– hübriidne kunst ja interdistsiplinaarne uurmimus” (Eesti Kunstiakadeemias) ja sellega seotud näitus “Rhizope” (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis).

Piibe Piirma uurimistöö eesmärgiks on läbi teoreetilise ja praktilise tegevuse otsida vastuseid küsimustele, mis puudutavad erinevate valdkondade (kunst ja teadus) koostoimimist. Kunstiloomingut, milles ühinevad kunst ja teadus, on käesolevas uurimuses nimetatud hübriidseks kunstiks. Ehkki uusi põnevaid suundi on kaugelt rohkem, kui senikehtestatud žanrimääratlused ja hindamiskriteeriumid seda võimaldavad, iseloomustab sõnapaar “hübriidne kunst” kõige paremini kunstiloomingut, mis ületab erinevate ja näiliselt ühildamatute valdkondade piire. Kuidas täpsemalt mõjutab teadus kunsti või kunst teadust, saab selgemaks läbi praktiliste kunstinäidete ja kollektiivsete algatuste.

Piibe Piirma’s PhD dissertation “Hybrid Practices. Art and Science in Artistic Research” is mainly based on her personal new media art practice and curatorial work (2012–2015). Her theoretical study deals with a variety of hybrid art forms, art & science collaborations of Estonian and internationally known artists, and inter- and transdisciplinary studies in general. Piibe Piirma’s research consists the analyses of her solo exhibitions “Hybrid Practices”, “Hybrid Practice – from General to Specific” and curatorial work of the international conference “Art and Science – Hybrid Art and Interdisciplinary Research” (Estonian Academy of Arts) and related exhibition “Rhizope” (Estonian Museum of Applied Art and Design).

The objective of Piibe Piirma’s dissertation is to utilize theoretical and practical approaches to seek answers to questions pertaining to co-functioning of different disciplines (art and science). The term is used in this dissertation for artwork in which the two of them, art and science, meet is “hybrid art”. Although new and exciting directions far exceed the established genre definitions and evaluation criteria permit, she holds that the phrase “hybrid art” is the best characterization of artwork that transcends the boundaries of different and at ostensibly incompatible disciplines. How science impacts art or vice versa becomes clearer through practical examples of art and collective initiatives.

www.piibepiirma.com

Juhendaja / Supervisor: Andi Hektor, phD
Konsultant / Consultant: Veronika Valk, phD
Välisretsensendid / External Reviewers: Laura Beloff, phD; Raivo Kelomees, phD
Oponent / Op
ponent: Rasa Smite, phD

Toimetaja / Editor: Kristopher Rikken
Kujundaja / Design: Piibe Piirma

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 18
144 lk, inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts, 2015

ISBN 978-9949-467-79-2
ISSN 1736-2261

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Camera lucida. Märkmeid fotograafiast

Roland Barthes
Camera lucida: märkmeid fotograafiast

Roland Barthes’i (1915–1980) “Camera lucida: märkmeid fotograafiast” on Barthes’i sügavalt isiklik sissevaade foto kui meediumi olemusse. See raamat – viimane, mille Barthes oma eluajal jõudis avaldada – uurib fotograafilise kogemuse eripära, lähtudes tõmbest, mida me teatud fotode vastu tunneme. Kust see tõmme tuleneb? Kus ta meid hoiab? Milles seisneb see hullumeelsus, mida ainult fotograafiline kujutis suudab tekitada? Barthes soovib leida, milles seisneb fotograafia evidentsus, mis ei kasva välja mitte tehnilisest või sotsioloogilisest olemisviisist, vaid meie ihast fotografeeritava objekti suhtes, teisisõnu “sellest, mida nimetatakse romantiliselt armastuseks ja surmaks”. See paeluv teekond leiab oma keskme ühes Barthes’i äsja lahkunud ema lapsepõlvefotos, ning nii kujutab see õrn raamat samaaegselt ka järelehüüet autori emale.

Äärmiselt isiklikust lähenemisnurgast hoolimata või just selle tõttu saavutas raamat hiljem väga laia populaarsuse ning seda peetakse enim tsiteeritud fotograafia alaseks teoseks. Barthes’i käsitlust foto kui meediumi ajast ja foto ning surma suhtest, eriti tema sissetoodud mõisteid studium ja punctum, kasutatakse fotograafilises diskursuses laialdaselt siiani. Kuigi Barthes’i lähenemise subjektiivsust on hiljem mitmel pool ka kritiseeritud, pole see oma külgetõmmet aastate jooksul ometi kaotanud. See on tegelikult ka täiesti loomulik – sest kuigi fotograafia tehnikad ja meie suhe pildistamisse aastate jooksul muutub, on meie suhe armastusse ja kaotusse, mille Barthes fotograafiast leiab, palju püsivam.

Tõlkinud Anti Saar
Toimetanud Neeme Lopp
Keeletoimetaja: Berit Kaschan
Graafiline disain: Indrek Sirkel
Foto: Paul Kuimet

144 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2015

978-9949-467-78-5

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

The Renegotiated Self. Social Media’s Effects on Identity (Dissertationes 17)

Stacey Koosel
The Renegotiated Self: Social Media’s Effects on Identity

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 17

[Scroll for English]

Stacey May Kooseli doktoritöö uurib sotsiaalmeedia mõju isiklikule identiteedile. Tänu sotsiaalmeedia populaarsuse kasvule kommunikeeritakse võrgukeskkonnas üha enam identiteedinarratiive. Sotsiaalmeedia võimaldab kasutajatel luua profiile nende endi isiklike identiteetide põhjal, muutes mängu identiteediga infoajastu esmaseks meelelahutuse allikaks.

Teemad, nagu eraelu puutumatus, teabe eetiline kasutamine, autentsus, sotsiaalne kontroll, eneseväljendus, enesetsensuur ja teised meedia lubavused, on muutunud järjest olulisemaks.

Teemat „identiteet“ kasutatakse doktoritöös kui raamistikku, mille kaudu saab sotsiaalmeediat analüüsida. Digitaalse identiteedi kultuurinähtust uuritakse läbi seitsme artikli, kasutades erinevaid meetodeid, sealhulgas meediaökoloogiat, tehnikafilosoofiat, virtuaaletnograafiat ja kunstilist uurimust.

Artiklid panevad küsimärgi alla identiteedi loomise ideoloogia sotsiaalmeedias, intervjueerides kunstnikke Facebooki kasutamise teemal, juhtides tähelepanu paradigmamuutustele ja paradoksidele tänapäeva kultuuris ja arutledes muude teadusuuringute üle digitaalse kultuuri valdkonnas.


Stacey Koosel’s doctoral thesis is a collection of articles that explore the effects of social media on personal identity. The communication of identity narratives online has become abundant with the increasing popularity of social media. Social media enables users to build profiles based on their personal identities, making identity play a primary source of entertainment in the information age.

Topics such as privacy, ethical use of information, authenticity, social control, self-expression, self-censorship and other media affordances have all, subsequently, become important issues. The topic of ‘identity’ is used as a framework through which social media use can be analysed. The cultural phenomenon of digital identity is explored in a collection of seven articles using different approaches, including media ecology, the philosophy of technology, virtual ethnography and artistic research.

The articles raise questions about the ideology of identity creation in social media, by interviewing artists on how they use Facebook, pointing out paradigm shifts and paradoxes in contemporary culture and the discussion of other research in the field of digital culture.


Juhendaja / Supervisor: Dr. Raivo Kelomees
Välisretsensendid / External reviewers: Prof. Marina Grishakova, Prof. Mauri Kaipainen
Oponent / Opponent: prof. Mauri Kaipainen

Toimetajad / Editors: Hilary Bird, Dr. Paul Beaudoin, Kristina Jõekalda
Summary translation: A&A Lingua
Kujundus ja küljendus / Desing and layout: Jaanus Samma

Disserationes Academiae Artium Estoniae 17
219 lk, inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia, 2015

ISBN 978-9949-467-77-8
ISSN 1736-2261

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Moodsa arhitektuuri kriitiline historiograafia (Dissertationes 16)

Epp Lankots
Moodsa arhitektuuri kriitiline historiograafia. Modernsuse käsitlused Leo Gensi ja Leonhard Lapini arhitektuuriajaloolistes tekstides 1960.–1980. aastail
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 16

Doktoritöö käsitleb Eesti 20. sajandi arhitektuuri “ajaloostamist” nõukogudeaegses arhitektuurihistoriograafias. Mõiste “kriitiline historiograafia” taha koondunud ideestiku toel uuritakse töös ajalootekste tõlgendustele avatud territooriumina ning käsitletakse ajalooga kriitilist suhestumist mitteakadeemilistes praktikates, näiteks kunstis. Keskendudes kahe peamise nõukogude perioodil moodsast arhitektuurist kirjutanud autori – Leo Gensi ja Leonhard Lapini – arhitektuuriajaloolistele kirjutistele jälgitakse, kuidas ja millena modernsus end nende kahe viljaka, ent väga erineva kirjutaja tekstides avab. Kunstiteadlase Gensi akadeemilised artiklid ning kunstnik ja arhitekt Lapini arvukaid seoseid loovad tekstid näitavad, et Eesti nõukogudeaegsel arhitektuurihistoriograafial olid ideoloogiliselt piiritletud tähendusruumi kõrval hoopis mitmekesisemad ideelised allikad ja laiemad seosed Lääne kultuurilise modernsusega.

The doctoral dissertation studies the historicization of modern architecture in Estonia during the Soviet period. Taking the ideas of “critical historiography” as a platform the dissertation explores the (critical) interest in history and the uses of history in non-academic practices, for example in art, but also considers the writing of history to be not solely as an ideological project but a territory opened to interpretation. Focusing on the two prolific but at the same time very different authors – Leo Gens and Leonhard Lapin – the aim of the study is to follow how modernity is unfolded and narrated in the historiography of modern architecture in the 1960s-1980s. The articles by Gens who was an academically trained art historian and Lapin, an artist and an architect, whose texts suggest myriads of ideas and connections, show that Soviet-era architectural historiography drew on much more multifaceted sources for ideas and thus had a broader connection to the Western cultural modernity than one might imagine to be in a narrowly delimited ideological space.

Juhendaja prof dr Mart Kalm
Eelretsensendid dr Marek Tamm (Tallinna Ülikool) ja prof. Ákos Moravánszky
Oponent dr. Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Toimetanud Kristina Jõekalda
Kujundanud ja küljendanud Epp Õlekõrs
Tõlge inglise keelde: A & A Lingua

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 16
223 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia, 2014

ISBN 978-9949-467-61-7
ISSN 1736-2261 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Linnad inimestele

Jan Gehl
Linnad inimestele

Jan Gehli raamat “Linnad inimestele” on linnaplaneerijate ja linnakultuuri huviliste “piibel”, mis seletab väga lihtsas ja arusaadavas keeles lahti Gehli teooria põhitõed sellest, kuidas linnad ja inimesed koos toimivad. Kuidas inimene kujundab linnaruumi ja kuidas linn seejärel kujundab inimesi. Lisaks on raamatus ohtralt head illustratiivset materjali, uuringute kirjeldusi ja “tööriistu”, mis võimaldavad muuta linna inimsõbralikumaks.

Kuidas teha nii, et urbaniseerunud elukeskkondades oleks päriselt mõnusam elada? Kuidas näha linnaplaneerimist inimese silmade kõrguselt? Kuidas tagada linnades ööpäeva- ja aastaringselt paremad jalgsi ja rattaga liikumise võimalused? Kuidas kujundada inimnäolisi linnasid?

Linnu ei kujunda pelgalt linnaplaneerijatele ja arhitektid. Oma igapäevase olulise panuse annavad ka ettevõtjad ja investorid, ametnikud – eelkõige aga meist igaüks oma iga ruumis tehtud valikuga, kus me elame, kus sööme, kuidas liikleme, kuhu kooli paneme lapsed jne. Seetõttu on oluline, et oleksime oma valikutes teadlikud, nii saame teha targemaid otsuseid ja kujundada just sellist linna, milles ise elada soovime.

Jan Gehl on arhitekt ja endine Taani Kuningliku Kunstiakadeemia professor. Ta on linnaelu kvaliteedi konsultatsioonifirma Gehl Architects asutaja ja raamatute Life between Buildings, New City Spaces, Public Spaces – Public Life ning New City Life autor. Tema linnaarendusprojektid hõlmavad selliseid linnu nagu Kopenhaagen, Stockholm, Rotterdam, London, Amman, Muscat, Melbourne, Sydney, San Francisco, Seattle ja New York. Ta on ka RIBA, AIA, RAIC ja PIA auliige.

Raamatu kirjastasid Eesti Kunstiakadeemia ja Yoko Oma. Raamatu ilmumist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Hooandjad. Tänud Wiedemanni tõlkebüroole, vabatahtlikele liikuvusspetsialistidele-toimetajatele ja Taani Saatkonnale Eestis.

Tõlkinud Kristjan Teder
Toimetanud Marju Jõgeda
Eestikeelse väljaande toimkond: Yoko Alender, Neeme Lopp, Liina Teder, Eneli Rohtla

Originaalkujundus: Isabel Duckett
Illustratsioonid ja kaanekujundus: Camilla Richter-Friis van Deurs
Küljendanud Sille Martma, Wiedemanni Tõlkebüroo

269 lk, eesti keeles
Väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus ja Yoko Oma, 2015

ISBN 978-9949-467-64-8

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Värvide vastastikmõju

Josef Albers
Värvide vastastikmõju

Josef Albersi klassikasse kuuluv raamat värvide omavahelisest mõjust, mis on sündinud eksperimenteerimisest värvide uurimise ja õpetamisega, juhib tähelepanu esmajoones värvuste petlikkusele. Albers õpetab, et nägemistajus ei paista värv peaaegu mitte kunagi sellisena, nagu ta füüsikaliselt on, ning see teeb värvist kunsti kõige suhtelisema meediumi. Et värve efektiivselt kasutada, tuleb nendega mängides ja katsetades kasvatada oma tähelepanuvõimet ja nägemismeele tundlikkust värvide omavaheliste suhete suhtes. See tundlikkus aitab tõeliselt mõista, mis värvide vahel meie tajus toimub.

Raamatu ilmumisaastal kirjutas ajakiri Architectural Forum: „„Värvide vastastikmõju” on kõige ülevaatlikum ja intelligentsem, samuti kõige parema väljanägemisega raamat, mis sel teemal ilmunud. See on vältimatult vajalik käsiraamat kunstnikule, arhitektile või õpetajale, keda erutab pigem avastamine kui „turvalised” värvisüsteemid.” See läbinägelik tunnistus osutub ka rohkem kui pool sajandit hiljem endiselt kehtivaks.

Raamat koosneb kahekümne viiest värviefekte uurivast peatükist, millele järgnevad 61 värvitahvlit rohkem kui 100 leheküljel. Need praktilised harjutused demonstreerivad värvide suhtelisust ja ebastabiilsust ning kutsuvad üles edasistele katsetustele.

Josef Albers (1888–1976) on Saksa-Ameerika kunstnik ja kunstnike õpetaja, kes kuulus 1920. aastatel rühmitusse Bauhaus ja suundus 1930. aastate esimesel poolel Ameerikasse, kuhu jäi oma elu lõpuni. Albers on esimene kunstnik, kellel õnnestus juba eluajal välja teenida oma loomingu retrospektiivnäitus Metropolitani kunstimuuseumis. Albersi raamat ilmus originaalis 1963. aastal Yale’i ülikooli kirjastuses.

Tõlkinud Ingrid Ruudi
Toimetanud Neeme Lopp
Terminoloogiline toimetaja: Marje Tammert
Keeletoimetaja: Tiina Hallik
Kujundanud Mikk Heinsoo ja Stella Skulatšjova

200 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia, 2014

ISBN 978-9949-467-60-0

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Tallinn (Reval). Fortifications in the Middle Ages

Rein Zobel
Tallinn (Reval). Fortifications in the Middle Ages

This book, the second in the trilogy by Professor Rein Zobel, continues the study of the history of Tallinn’s urban construction in more detail. The main focus is on the development of fortifications – the most significant structural element of this medieval town. Tallinn had about 7000 residents at the beginning of the 16th century. The town had planned and built an imposing fortification system shortly before Martin Luther’s Protestant Reformation. Tallinn’s fortifications had 73 defence towers and fortified gates. In addition there was a novel outer rampart and two stone bastions on the north-eastern side of the town.

Teine raamat prof. Rein Zobeli Tallinna linnaehituse ajalugu käsitlevas triloogiast on keskendunud keskaegse linna ühe võimsama struktuurielemendi – kindlustuste – kujunemise uurimisele. Tallinn, kus 16. sajandi algul elas umbes 7000 elanikku, oli kavandanud ja ehitanud vahetult enne Martin Lutheri usu-reformatsiooni aukartustäratava kaitseehitiste süsteemi. Tallinna kindluslinnas oli kokku 73 kaitsetorni ja kindlustatud väravat ning loodeküljelt täiendasid kaitset uuelaadne eesvall ja 2 kivibastioni.

“Tallinn (Reval). Fortifications in the Middle Ages” ilmus eesti keeles 2011. a.

Tõlkinud Triin Jürimaa, Anu Soolep ja Jüri Soolep
Toimetanud Pallas Mudist
Kujundanud Ivar Sakk

288 lk, inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia, 2014

ISBN 978-9949-467-59-4

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Metall 3. Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala 90

Metall 3
Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala 90

“Metall 3” on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala loominguliste tööde ja tegemiste kokkuvõte aastatest 2004–2014, olles jätkuks varasematele väljaannetele Metall (1999) ja Metall 2 (2004). Kaante vahele on saadud kiirendusega areneva ja mujal maailmas eesti ehtekoolkonnana tuntust koguva noore põlvkonna looming.

Raamatu koostaja ja toimetaja on ehte- ja sepakunsti eriala professor Kadri Mälk. Rikkaliku pildimaterjaliga varustatud teos kaardistab kaasaegse eesti noore ehte- ja sepakunsti ulatuvust läbi õppejõudude ja üliõpilaste mõtteavalduste ja tööde.

“Metall 3” is the summary of creative works and doings of the jewellery and blacksmithing department at the Estonian Academy of Arts in 2004–2014, following earlier publications Metall (1999) and Metall 2 (2004). It is presenting the creation of the young generation, which is rapidly developing and getting known in the world as the Estonian school of jewellery.

The book has been compiled and edited by Kadri Mälk, the professor of the jewellery and blacksmithing department and with rich visual material is mapping the dimensions of the modern young Estonian jewellery and blacksmithing through the thoughts and works of the lecturers and students.

Koostaja ja toimetaja: Kadri Mälk
Kujundaja: Jaanus Samma
Tekstid: Kadri Mälk, Tamara Luuk, Tanel Veenre, Andrus Laansalu, Piret Hirv
Intervjuud: Ruudt Peters, Giovanni Corvaja, Robert Baines, Peter Skubic, Noam Ben-Jacov, Manfred Bischoff
Tekstitoimetaja: Andrus Laansalu
Keeletoimetaja: Helve Hennoste
Tõlge: Refiner Translations, Kristopher Rikken, Kadri Mälk
Assistendid: Piret Hirv, Eve Margus-Villems

Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala, 2014

ISBN 978-9949-467-55-6

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

EKA emeriitprofessorite looming. Näitus Adamson-Ericu muuseumis

EKA emeriitprofessorite looming. Näitus Adamson-Ericu muuseumis

Raamatuga “EKA emeriitprofessorite looming“ annavad 20 emeriitprofessorit oma panuse kunstihariduse 100. juubeli tähistamiseks. Raamat sisaldab näituse kataloogi ja saatetekste, milles emeriitprofessorid kirjeldavad olulist ja iseloomulikku oma töötamise- ja õppimise ajast erinevaid nimetusi kandnud kunstikõrgkoolis. Raamatus on 98 fotot ja reproduktsiooni ning pildigalerii EKA pärastsõjaaegsetest professoritest.

Koostanud Enno Ootsing

64 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia, 2014

ISBN 978-9949-467-56-3

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks: 100 aastat kunstiharidust Tallinnas

Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas / From the School of Arts to the Academy of Arts. 100 Years of Art Education in Tallinn


Eesti Kunstiakadeemia 100. juubeliks koostatud ajalooraamat koosneb uurimuslikest artiklitest. Haridusajaloolise rõhuga kirjutised valgustavad uusi aspekte ja sõlmkohti keskse kunstikooli kujunemisel. Käsitlemist leiavad Eesti Kunstiseltsi tegevus kooli asutamisel, Voldemar Pätsi roll, Tartu kunstiinstituudi allaneelamine, Üliõpilaste Teaduslik Ühing ja punaainete õpetamine ERKI-s, linnaplaste pööre, neoliberaalse olukorra valjakutsed EKA-le jne.

Arhitektuuri poolelt on vaatluse all kunagine maastikuarhitektuuri eriala, arhitektiõppe koolivahetus Stalini ajal, Väino Tamme fenomen, 1990. aastate pööre arhitektuurihariduses jpm. Palju tähelepanu pälvib disainiõpe.

Autorite ring ulatub professoritest doktorantideni. Peamiselt kirjutavad kunstiteadlased, kellest nooremad on kooli vilistlased.

Artiklid on rikkalikult illustreeritud ja lisaks on pildiblokid õppetöödest. Raamat sisaldab kooli vilistlaste ja praeguste töötajate nimekirju.

 

Koostaja: Mart Kalm
Toimetaja: Eva Näripea
Kujundus ja küljendus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo
Keeletoimetaja: Tiina Hallik (eesti keeles), Richard Adang (inglise keeles)

608 lk, eesti ja inglise keeles

Eesti Kunstiakadeemia, 2014

ISBN 978-9949-467-58-7

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

SNUD. Protocols

SNUD. Protocols: the Estonian Academy of Arts Faculty of Architecture Guest Speaker Series 2012-2013.

„Protokollid” koondavad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas 2012-2013 esinenud külalislektoritega tehtud intervjuud, mis on enamjaolt ka (sageli lühendatud kujul) Eesti meedias avaldatud. 2011. aastast alates on sarja raames Tallinnas loenguid pidanud mitmed maailmakuulsad arhitektid, teoreetikud, kriitikud ja urbanistid, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Protokolli sõna on siin kasutusel viisil, mil seda mõistavad laborites tegutsevad teadlased või insenerid – söaka arhitekti labor on tema stuudio.

Toimetaja Veronika Valk
Kujundaja Katri Karing
Tõlkija Kerli Linnat
Keelekorrektor Justin Ions

160 lk, inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond, 2014

ISBN 978-9949-467-47-1

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Ääred ja piirid. Elamismudelid Tallinnas, Pärnus ja Narvas

Ääred ja piirid. Elamismudelid Tallinnas, Pärnus ja Narvas

Sarja neljas raamat koondab endasse Eesti Kunstiakadeemia IV kursuse arhitektuuritudengite 2012/2013 õppeaastal valminud erialaprojekti tööd, kus sügissemestril tegeletakse suuremamahulise planeeringuga, teisel poolaastal seevastu ühe planeeritud kortermaja või elamukvartali läbitöötamisega. Selline kooslus on äärmiselt tänuväärne, pannes tudengid olukorda, kus nad näevad oma planeeringut hoopis teisest vaatevinklist.

Kogumiku sisu peegeldabki põhijoontes kursuse ülesehitust. Igale planeeringule eelneb olemasoleva olukorra tutvustus ja järgnevates kortermajades tagasivaade planeeringule, et näha tudengite arengut ja kriitilist meelt. 

2012/2013 õppeaasta grupitöödena valminud planeeringud tegelesid kolme linna probleemidega. Jätkuvalt on üks käsitletavatest teemadest Tallinn, kus seekord tegeletakse Marja kvartaliga ning proovitakse leida lahendusi hääbuvale tööstusmaastikule. Tallinna kõrval võtavad tudengid vaatluse alla ka Pärnu ja Narva, kus muuhulgas uuritakse Rail Balticu raudteetrassi rajamise mõju Pärnule ning Kreenholmi manufaktuuri taaselustamise ja uue logistikakeskuse rajamise mõju Narvale.

Kogumiku toimetajad: Kersti Miller ja Riin Kersalu. 
Raamatu kujundaja: Gert Guriev. 

156 lk, eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond, 2014

ISBN 978-9949-467-50-1

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Boundary Disruptions. Late-Soviet Transformations in Art, Space and Subjectivity in Tallinn 1968–1979 (Dissertationes 15)

Andres Kurg
Boundary Disruptions: Late-Soviet Transformations in Art, Space and Subjectivity in Tallinn 1968–1979
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 15

Andres Kure doktoritöö võtab vaatluse alla rühma 1960. aastate lõpus Tallinnas tegutsenud kunstnikke, arhitekte ja disainereid, kelle tööd kasvasid välja Hruštšovi sulaaja ja sellele järgnenud perioodi uutest diskursustest ja institutsioonidest – tehnilisest esteetikast, informatsiooniteooriast ja küberneetikast –, kuid kes asusid samas 1970. aastate teisel poolel nende diskursuste suhtes kriitilisele seisukohale.

Töö keskseks küsimuseks on, kuidas alternatiivne kunst Nõukogude Liidus seostus muutustega ruumilises keskkonnas ja subjektiloomes ning kas sellest lähtuvalt on adekvaatne selle kunsti nimetamine “mitteametlikuks”. Hilisnõukogude kunsti iseloomustavat vastandust mitteametliku ja ametliku vahel uuritakse antud töös osana laiemast avaliku ja privaatse dihhotoomiast, mis on struktureerinud mitmeid riigisotsialistlike ühiskondade käsitlusi.

Töö näitab, et mitmetel praeguses ajas täisjõu saanud muutustel on oma eellugu 1970. aastatel Tallinnas tegutsenud kunstnike töödes ning neis resoneerunud arutlustes. Mitteametliku kunsti mõiste problematiseerimine ning kunsti- ja arhitektuuriloomingu käsitlemine seoses ruumilise konteksti ja subjektsuse muutustega koonduvad doktoritööna esitatud artiklites, mis on avaldatud ajavahemikus 2009–2012 ning millest igaüks keskendub ühele kaasusel 1960. aastate lõpust alates Tallinnas töötanud arhitektide ja kunstnike loomingus.

Juhendaja prof dr Katrin Kivimaa.
Eelretsensendid prof Malcolm Miles (University of Plymouth) ja dr Eneken Laanes (Yale University).
Oponent prof Malcolm Miles (University of Plymouth).

Toimetanud Justin Ions
Kujundanud ja küljendanud Indrek Sirkel

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 15
256 lk, inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia, 2014

ISBN 978-9949-467-48-8
ISSN 1736-2261

Doktoritöö väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Sotsiaalsed mängud kunstiruumis. Artikleid ja arvustusi 2001–2010

Raivo Kelomees
Sotsiaalsed mängud kunstiruumis: Artikleid ja arvustusi 2001–2010

Artiklikogumik “Sotsiaalsed mängud kunstiruumis” sisaldab kunstikriitilisi tekste nullindatest. Artiklid on kujutavast ja elektroonilistest kunstist. Lisaks kajastavad kirjutised neid sotsiaalseid mänge, mida inimesed mängivad kunstielus ja väljaspool seda. Tekstivalik esindab subjektiivset vaatepunkti, tagasipilguga üheksakümnedatele. Siin on vihjeid kunstielus korduvale, mis ei olene ajastutest ja perioodidest.

Autori peatähelepanu on suunatud elektroonilisele ja digitaalsele kunstile nii Eestis kui teistes riikides. Digitaalne kunst oma mitmekesistes vormides on tema arvates ainuke rahvusvaheline kunstinähtus 20. sajandil, milles eesti kunstnikud osalesid selle kujunemisega samaaegselt. 21. sajandi algus, nullindad, viisid edasi 1990. aastatel tekkinud kunstipilti, kuigi erutus uute tehnoloogiate saabumise üle jääb eelmisesse sajandisse.

Artiklites analüüsitakse Ülo Soosteri, Ilja Kabakovi, Raul Meele, Ants Juske, Ivar Kaasiku, Tiia Johannsoni, Maike Londi, Enn Põldroosi, Mari Sobolevi, Jaan Toomiku, Ed McGowini, Benjamin Vassermani, Kaljo Põllu ja Enno Halleki kunsti- või kuraatoriprojekte. Kogumik annab ülevaate nullindate kunstielust Eestis ja välismaal ning on jätkuks autori 1990. aastaid kajastavale artiklikogumikule “Ekraan kui membraan”.

Raamat on 2013. aasta 25 kauneima raamatu konkursi laureaat.

Kujundus: Margus Tamm
Keeletoimetaja: Katrin Raid

454 lk, eesti keeles

Eesti Kunstiakadeemia, 2013

ISBN 978-9949-467-44-0 (trükis)
ISBN 978-9949-467-45-7 (e-pub)

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Preservation of Wallpapers as Parts of Interiors (Dissertationes 14)

Kadri Kallaste
Preservation of Wallpapers as Parts of Interiors. Addressing Issues of Wallpaper Conservation on the Basis of Projects Carried Out in Austria, Estonia and Romania
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 14

Kadri Kallaste doktoritöö keskendub ajalooliste tapeetide säilitamisele nende algses asukohas tervikliku interjööri osana ning selleks vajaliku metodoloogia väljatöötamisele. Teema valik on eelkõige tingitud murettekitavast olukorrast Eestis, kuid töö tulemus on rakendatav ka laiemalt.

Uurimuse eesmärgiks oli töötada välja juhised, mis võimaldaksid säilitada suuremat hulka ajaloolisi tapeete interjööri osana. Selleks ei ole võimalik välja pakkuda üht universaalset lahendust, vaid erinevate säilituskontseptsioonide kogum, mida saab kasutada restaureerimislahenduste väljatöötamiseks erinevates olukordades.

Uurimuse esimene osa keskendub tapeetide ja levinumate seinaskeemide ajaloole, kasutatud materjalidele ja tootmisviisidele. Lisaks sellele on analüüsitud tapeetide restaureerimise põhjuseid, meetodeid ja erinevate kontseptsioonide mõju restaureeritavale objektile.

Doktoritöö praktilises osas on dokumenteeritud kaheksat erinevat ajalooliste tapeetide restaureerimise juhtumit ja analüüsitud nende säilitamise probleemistikku.

Juhised valmisid uurimuse teoreetilise osa ja praktiliste restaureerimislahenduste kombineerimisel. Tapeetide säilitamiseks interjööri osana pakub autor välja erinevaid variante:in situ säilitamine, restaureeritud objekti paigaldamine selle algsesse asukohta ning tapeedi paigaldamine sekundaarsesse asukohta. Tapeete võib interjööris säilida nii terviklike kui ka fragmentaarsete objektidena.

Väljatöötatud metodoloogia võimaldab suurema hulga väärtusliku materjali säilitamist ja eksponeerimist selle algses või selleks sobivas uues keskkonnas, vaatajaskonna paremat ligipääsu ning ajalooliste tapeetide väärtustamist interjööri osana.

Juhendajad prof dr Krista Kodres ja Markus Krön
Eelretsensendid prof em Anne van Grevenstein-Kruse ja dr Hilkka Hiiop
Oponent prof prof em Anne van Grevenstein-Kruse

Keeletoimetaja Richard Adang
Kujundaja Tuuli Aule

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 14
384 lk, inglise keeles, eestikeelse kokkuvõttega
Eesti Kunstiakadeemia, 2013

ISBN 978-9949-467-43-3
ISSN 1736-2261

Doktoritöö väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Täistekst kättesaadav:
https://www.artun.ee/wp-content/uploads/2013/11/Kadri-Kallaste16.10.13.pdf

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Active Smart Interior Textiles. Interactive Soft Displays (Dissertationes 13)

Kärt Ojavee
Active Smart Interior Textiles: Interactive Soft Displays
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 13

Kärt Ojavee uurimus keskendub aktiivsete ja interaktiivsete nutikate tekstiilide loomisele ning nende materjalide rakendamisele avalikus ruumis. Fookuses on peamiselt interjööris kasutatavad lahendused. Väitekiri jaguneb kaheks osaks: praktilise töö dokumentatsiooniks ja seda toetavaks teoreetiliseks uurimuseks.

Praktilise töö eesmärk on integreerida elektroonika tekstiili nii, et elastsele materjalile iseloomulikud omadused lõpptulemuses säliksid ning materjali muster, värv või sellesse integreeritud valgus oleksid programmeeritavad vastavalt funktsioonile. Rakendatud on pehme elektroonika komponente, mille tulemusena jääb tehnoloogia kasutaja jaoks tahaplaanile ja põhirõhk on materjali pinnal toimuvatel muutustel, mille tingivad keskkond või kasutaja vajadused.

Tallinna Tehnikaülikooli Biorobootika Keskusega ja Eszter Ozsvaldiga koostöös valminud uurimuse praktilise osa üks väljundeid nutikaid tekstiililahendusi pakkuv tooteseeria kaubamärgi all KO!.

Kõrvuti teoreetilise uurimusega on raamatus välja toodud kõigi katsete, installatsioonide ja toodete tehnoloogilised lahendused teksti ja joonistena.

Juhendaja prof Maarja Kruusmaa (Tallinna Tehnikaülikool)
Eelretsensendid prof Thomas Hollstein (Tallinna Tehnikaülikool) ja dr Lena Berglin (The Swedish School of Textile)
Oponent prof Thomas Hollstein (Tallinna Tehnikaülikool)

Keeletoimetaja Marju Taukar
Kujundanud Indrek Sirkel

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 13
344 lk, inglise keeles, eestikeelse kokkuvõttega
Eesti Kunstiakadeemia, 2013

ISBN 978-9949-467-42-6
ISSN 1736-2261

Doktoritöö väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Rauast / On Iron

Rauast / On Iron

Raamat on pühendatud EKA kauaaegse õppejõu Heinz Mülleri mälestusele. Raamat sisaldab üle 250 pildi Heinz Mülleri, tema õpilaste ja nende õpilaste töödest. On suuri objekte avalikus ruumis, interjöörisepiseid, kunstiobjekte, väikseid rauast
pärle. Töid on 37 autorilt, kellest osa on kommenteerinud oma loomingut ja suhtumist sepakunsti. Tegemist on esimese kaasaegset sepist dokumenteeriva teosega, kus põhirõhk eriala järjepidevusel kaasaegses kunstis.

Tekstide autorid prof em Tiit Pääsuke, Heinz Valk, Heinz Müller, Lembit-Kaur Stöör, Heigo Jelle ja Kadri Mälk.
Koostanud ja toimetanud Kadri Mälk
Tõlkinud Kristopher Rikken, Ulvi Haagensen, Kadri Mälk, Krista Mits, Mati Sirkel
Kujundanud Jaanus Samma

272 lk, eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia, 2013

ISBN 978-9949-467-41-9

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Tüpograafiline esmaabi. Nõuandeid kirja kasutamiseks

Hans Peter Willberg ja Friedrich Forssman
Tüpograafiline esmaabi

Raamat tugineb saksa tüpograafilise ja kujunduskoolkonna arusaamadele tüpograafiast ehk trükiste kujundamisest. Samm-sammult antakse ülevaade kujundusprotsessi tüpograafilistest põhimõtetest, hõlmates nii mitmesuguste kirjatüüpide valikut kui ka illustratsioonide ja muude kujunduselementide (formaat, värv, paber) kasutamist.

“Isetegemine on ammu levinud, tulemused on aga tihti küsitavad, sest võhikust tüpograafid ei märka sobimatut ega tarvitse ka teada, milles on viga. Nii harjutakse vale ja halva tüpograafiaga,“ selgitavad autorid Hans Peter Willberg ja Friedrich Forssman eessõnas.

“Tüpograafiline esmaabi. Nõuandeid kirja kasutamiseks” (104 lk) on hea sissejuhatus kirjatüüpide tundmatusse rägastikku, aidates mõista nende igapäevaste märkide nüansse ja mõju sõnumite edastamisel – olgu see kiri kolleegidele, ürituse kutse või büroo uksesilt. Seega sobib raamat kasutusjuhendiks laiale hulgale huvilistele, kes soovivad saada aimu elementaarsetest kujundusprintsiipidest ja teha kirjatüüpide valikul paremaid otsuseid.

“Ehkki põhijoontes keskendub “Tüpograafiline esmaabi” raamatute kujundamisega seotud küsimustele, leidub selles kasulikke nõuandeid ka ametikirjade, protokollide jmt dokumentide, aga ka teadustööde korrektseks ja lugejasõbralikuks vormistamiseks. Raamatu eesmärk on anda üldjuhiseid, mis aitavad vältida oskamatusest ja teadmatusest tekkivaid vigu, “ sõnab Eesti Kunstiakadeemia kirjastaja Eva Näripea.

Andres Tali, raamatu eestikeelse väljaande küljendaja ja eessõna autori sõnul ei ole see küll õpik selle sõna kõige otsesemas tähenduses, vaid pigem “sissevaade maailma, kus kehtivate reeglite ainus eesmärk on hõlbustada informatsiooni kulgemist autorilt lugejale. Elik kuidas teha teksti omandamine lihtsaks ja sujuvaks.”

Raamatule on lisatud Eesti Kunstiakadeemia kauaaegse õppejõu ja trükimeistri Arne Mesikäpa koostatud klassikalise tüpograafia lühisõnastik.

Hans Peter Willberg, üks raamatu autoritest, oli saksa tüpograafiaprofessor ja tunnustatud raamatukunstnik, kelle looming on pälvinud mitmeid auhindu.

“Tüpograafilise esmaabi” eestikeelne väljaanne on pühendatud tuntud eesti raamatukujundaja Jüri Kaarma (1950–2011) mälestusele, kelle initsiatiivil jõudis see tekst eesti lugejani.

Tõlkija Tiina Lias
Toimetajad Arne Mesikäpp, Illimar Paul, Ivar Sakk
Seletava sõnastiku koostaja Arne Mesikäpp
Küljendus Andres Tali

104 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeema, 2013

ISBN 978-9949-467-40-2

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

39 raekoda. EKA arhitektuuri üliõpilaste III kursuse projektid (2009–2012)

39 raekoda. EKA arhitektuuri üliõpilaste III kursuse projektid (2009–2012)

Kogumik analüüsib ideid ja projekte, mille Eesti Kunstiakadeemia III kursuse arhitekuuritudengid töötasid aastatel 2009–2012 välja Tallinna uue linnavalitsuse hoone projekteerimiseks 3+1 arhitektide juhendamisel.

Raamat räägib avaliku ruumi mõistest ja linnaehituslikest ideedest Tallinna kontekstis. Lisaks tudengite projektidele sisaldab “39 raekoda” intervjuusid juhendajate, konsultantide, kriitikute ja kaasatud õppeainete spetsialistidega:

“Miks meile vaja maastikuarhitektuuri?” vestlusringis maastikuarhitektuurse osa juhendajad Reinhard Micheller ja Günther Schalk (michellerundschalk, München) ning Katrin Koov (KAVAKAVA, EKA maastikuarhitektuuri õppekava juht).

“Integreerides masinprotsesse inimsaavutustega”, prof Fabio Gramazio (ETH Zurich) ja Martin Melioranski (EKA 3D labori juhataja).

“Struktuur eri pikkusskaaladel”, Salmaan Craig (Foster + Partners) ja Martin Melioranski (EKA 3D Labori juhataja).

Suures vestlusringis osalesid prof Andres Alver, prof Toomas Tammis, prof Jüri Soolep (Umea School of Architecture), Eik Hermann ning juhendajad prof Andres Ojari, Markus Kaasik, Ilmar Valdur (3+1 arhitektid).

Toimetanud Andres Ojari, Ilmar Valdur, Markus Kaasik, Laura Linsi, Roland Reemaa ja Siim Tiisvelt
Tõlkinud Kerli Linnat, Laura Linsi, Roland Reemaa, Siim Tiisvelt
Kujundanud Laura Linsi, Roland Reemaa ja Siim Tiisvelt

232 lk, eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond, 2013

ISBN 978-9949-467-39-6

Raamatu väljaandmist toetasid Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Eesti Kultuurkapital.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Tallinna orbiidil. Linnalikud elumudelid loodusmaastike keskel

Tallinna orbiidil. Linnalikud elumudelid loodusmaastike keskel

Raamat sisaldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 22
magistrandi visiooni looduslikust linnakeskkonnast. Vaatluse all on Kiili, Rae, Kehra, Loo, Astangu, Naissaar, Lasnamäe, Kopli ja Mustamäe. Üliõpilasi juhendasid prof Andres Alver, prof Veljo Kaasik, doktorant Indrek Rünkla.

Kogumiku aluseks on kokkuvõte 2011/2012 õppeaasta IV kursuse üliõpilastöödest. Igal õppeaastal jaotub tudengite töö kaheks osaks, milles lahendatakse kollektiivse tööna planeering ning projekteeritakse individuaalselt elamisüksused ning lähiala sotsiaalobjektid.

“Tallinna orbiidil” on oma sarjas kolmas. Varasemad kaks kogumikku olid pühendatud selgelt etteantud programmilistele teemadele, esimene Tallinna linna sisealade tihendamise võimalustele, teine aga Tallinnaga ühistranspordiga (rongi ja tulevikutrammiga) ühendatud lähialade rehabiliteerimisele. Käesoleva kogumiku teemaks kujunes varasemate kogumike temaatikate “järelnope”, s.t liiguti jätkuvalt nii Tallinna linnasiseses äärealas kui ka lähivaldades ning teemat võib üldistatult kokku võtta kui liikumist Tallinna orbiidil, mille ühiseks ja siduvaks nimetajaks sel korral võib pidada suhet loodusega.

Toimetanud Eva Kedelauk, Kristel Niisuke, Kristiina Remmelkoor
Kujundanud Eva Kedelauk, Kristel Niisuke ja Kristiina Remmelkoor

190 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond, 2013

ISBN 978-9949-467-39-6

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Eesti kunsti ajalugu 6: 1940–1991. I osa

Eesti kunsti ajalugu 6: 1940–1991. I osa
Koostanud Jaak Kangilaski

Pool sajandit – 1940–1991 – oli Eesti totalitaarsete võõrvõimude poolt ikestatud, olles lühikest aega natsliku Saksamaa, aga pea­miselt Nõukogude Liidu valitsuse all. Nõukogude režiimi kunstipoliitika oli keerulisem, kui totalitaarsuse mõiste eeldab. Võimude eesmärk oli kasutada kunsti propaganda­vahendina, kuid ainult sunniga polnud selle saavutamine võimalik. Stalinismi võimutsemise aegset, aga veel enam hilisemat kunstielu seletab paremini võrdlus absolutistliku seisusliku ühiskonnaga, kus riigivõim iga seisust ja eluala omamoodi patroneeris, kehtestades neile küll nõudmised, keelud ja piirangud, kuid võimaldades ka privileege ja andes teatud kindlustunde. Teisiti kui turumajanduslikus demokraatlikus ühiskonnas toimus kunsti rahastamine ja eksponeerimine ning teistsugune oli kunstikriitika ja kunstnikke koondava organisatsiooni roll.

Okupatsioonide aeg on pärandanud väga erinevaid kunstiteoseid, näiteks selliseid, mis püüdlikult täitsid võimude tellimust, aga ka selliseid, mis võimumeelse pealkirjaga õigustasid vormiuuendusi või peitsid opositsioonilist allteksti, kõige rohkem aga selliseid, mis oma esteetilise kvaliteediga olid vastukaaluks Nõukogude tegelikkusele. Okupatsioonide vältel loodud kunsti tähendust, tema loovust, uuenduslikkust ning suhet kehtinud piirangute ja nõudmistega saab mõista ainult loomisaegset ühiskondlikku ja kultuurikonteksti arvestades.

50 võõrvõimu aastat Eestis ei olnud kaugeltki ühesugused, selle aja jooksul muutus oluliselt ka kunstipoliitika ja kogu kunstielu. Seetõttu on eesti kunsti ajaloo selle poolsajandi jälgimisel ja periodiseerimisel poliitiliste muutuste arvestamine vältimatu. Materjal ongi vastavalt jaotatud. Käesolev 6. köite esimene osa käsitleb iseseisvuse kaotamist, lühikest Saksa aega, paguluse algust, stalinismi pealetungi ja sellele järgnenud Nõukogude süsteemi lõtvumise ajajärku.

Koostaja ja toimetaja Jaak Kangilaski
Peatoimetaja Krista Kodres
Toimetaja Eneken Helme
Tõlkijad Krista Mits, Tiina Randviir
Kujundaja Andres Tali

504 lk eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia & SA Kultuurileht, 2013

ISBN 978-9985-999-55-4

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Sõjajärgse modernismi ja avangardi probleeme Eesti kunstis / Problems of Post-War Modernism and Avant-Garde in Estonian Art (Dissertationes 12)

Sirje Helme
Sõjajärgse modernismi ja avangardi probleeme Eesti kunstis / Problems of Post-War Modernism and Avant-Garde in Estonian Art
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 12

Sirje Helme väitekirja peateema on eesti sõjajärgse kunsti kujunemine ja arenemine tingimustes, mida mõjutasid ühelt poolt poliitiline ja ideoloogiline totalitaarne süsteem ja teiselt poolt soov ning traditsioon kuuluda Lääne kultuuriruumi. Sellel kokkupuutepinnal tekkinud esteetilised arusaamad ning ideoloogilised konfrontatsioonid või kompromissid moodustasid nõukogude kultuuri sees sõjajärgse modernismi kohaliku (eesti) variandi. Väitekirjas käsitletud teemad tegelevad ajavahemikuga 1950. aastate teisest poolest kuni 1970. aastate alguseni.

Töös esitatud väiteks on, et eesti kunsti on võimalik analüüsida kui üht eripärast osa sõjajärgse modernismi (nn erinevad modernismid) sees, ning et selleperioodi kunsti peamise väärtuse määrab erinevus, mitte sarnasus Lääne metropolide välja töötatud modernismi paradigmaga.

Uurimus hõlmab järgmisi teemasid: mitteametliku kunsti esteetilised ja idoloogilised probleemid; modernistlik realism kui hübriidne realismi vorm, mille erinevad allikad pärinevad nii sõjaeelsest kui nõukogude 1960. aastate kunstist; erinevate modernismide mõiste selgitus, milles kasutatakse ka teiste sotsialismimaade, Kesk-ja Ida-Euroopa riikide kunstikogemust; eesti avangardkunsti määratlemine poliitilise ja ideoloogilise tausta kaudu; eesti popkunsti tekkeloo kaardistamine.

Väitekiri koosneb viiest varemavaldatud publikatsioonist ajavahemikust 2000–2010. Et tegu on pika aja jooksul valminud tekstidega, on lisatud pikem sissejuhatus, milles on artiklite esitatud teemasid täiendatud ja edasi arendatud, eesmärgiga moodustada suurem tervikpilt. Sissejuhatuses on kasutusele võetud ka mõisted nagu võimekus ja võimalikkus ning muutuste dünaamika, mida varemavaldatud tekstides ei esine.

Töö lõpptulemuseks peaks olema üks võimalik eesti kunstiajaloo sõjajärgse perioodi uurimise raamistik, mille aluseks on väide kohaliku modernismi erinevustest kui horisontaalse kunstiajaloo eripärasest, kuid võrdsest osast.

Juhendaja prof em Jaak Kangilaski
Eelretsensendid dr Lolita Jablonskienė, dr Mari Laanemets
Oponent pr dr Lolita Jablonskienė

Keeletoimetajad Maiga Varik, Ester Kangur
Tõlge inglise keelde Tiina Randviir
Kujundaja Andres Tali 

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 12
280 lk, eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia, 2012

ISBN 978-9949-467-35-8
ISSN 1736-2261

Doktoritöö väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstimuuseum.

Täistekst kättesaadav: https://docs.google.com/a/artun.ee/file/d/0B5zWAWhayOJUUTdzU3dTUGwwajQ/edit

 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Nüüdiskunst muuseumis. Kuidas säilitada mittesäilivat? (Dissertationes 11)

Hilkka Hiiop
Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat? Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kogu säilitamise strateegia ning meetod

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 11

20. sajand nihutas drastiliselt kunstiloome piire – traditsioonilisest käsitöö ja materjalidega tegelevast valdkonnast liikus raskuskese kontseptsioonile, emotsioonile, protsessile ehk teisisõnu kõigele mittekombatavale. Nüüdiskunsti loomepraktikate efemeerset ja dünaamilist iseloomu on keeruline sobitada traditsioonilise muuseumi säilitamissüsteemi ning tekib rida küsimusi: kuidas konserveerida nüüdiskunsti ebapüsivaid loomematerjale? Kuidas säilitada nüüdiskunsti teoste mateeriat mõtestavaid ideelisi tasandeid? Kas muuseumil on õigus koguda teoseid, mille füüsiline kestus on lühiajaline? Mis siis ikkagi jääb kaasaegses pärandist tulevastele põlvkondadele?

Hilkka Hiiopi doktoritöö üritab analüüsida neid keerulisi ja kohati ühese vastuseta küsimusi, kaasates muuseumispetsialistide kõrval mõtteprotsessi ka teoste autorid ja laiema publiku. Uurimust saatis näitus Kumu 5. korrusel (avatud 31. detsembrini 2012. aastal).

Doktoritöö laiem ülesanne on luua nüüdiskunsti säilitamisele teadlikud ja teaduslikud alused Eesti Kunstimuuseumis.

Doktoritöö juurde kuulub DVD, millele on salvestatud töö teises osas esitatud juhtumeid visualiseerivad videoülesvõtted ning intervjuu Kumu kuraatori Eha Komissaroviga.

Juhendaja: Sirje Helme (MA) ja dr Anneli Randla
Eelretsensendid: dr Heie Treier ja Kirsti Harva (MsC)
Oponent: dr dr Heie Treier

Kujundanud Villu Plink
Küljendanud Tuuli Aule

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 11
280 lk, eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseum, 2012

ISBN 978-9949-467-31-0 (trükis)
ISBN 978-9949-467-32-7 (DVD)
ISSN 1736-2261

Doktoritöö väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Muinsuskaitse siirdeühiskonnas 1986–2002 (Dissertationes 10)

Riin Alatalu
Muinsuskaitse siirdeühiskonnas 1986–2002: rahvuslikust südametunnistusest Eesti NSV-s omaniku abistajaks Eesti Vabariigis

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 10

Muinsuskaitsel on mälumaastike kujundaja ja hoidja, rahvusliku identiteedi looja ja samas riikliku järelevalve ametkonnana palju erinevaid tähendusi. Mälestistel on üheaegselt nii rahvuslik, kultuuriline kui ka majanduslik väärtus. Eesti Vabariigi taastamisega kaasnesid põhjalikud ümberhindamised ja muudatused ühiskondlike suhete, kokkulepete ning väärtuste skaalal. Murrang ühiskonnas peegeldub nii ühiskondliku kui ka ametkondliku muinsuskaitselise mõtteviisi, kaitse korralduse ning ametkonna ideoloogia ja positsiooni teisenemises muutuvas ühiskonnas. Riin Alatalu doktoritöö käsitleb muinsuskaitset kui üht olulist osa Eestis taasiseseisvumisega kaasnenud siirdeühiskonna arengust.

Juhendaja: prof Mart Kalm
Eelretsensendid: prof Jaak Valge ja dr Tamás Fejérdy
Oponent: dr Tamás Fejérdy

Kujundanud ja küljendanud Andres Tali

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 10
280 lk, eesti keeles ingliskeelse resümeega
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 2012

ISBN 978-9949-467-29-7
ISSN 1736-2261

Doktoritöö väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Kunst ja loodus pargis (Dissertationes 9)

Urve Sinijärv
Kunst ja loodus pargis: kujunduslike ja liigikaitseliste eesmärkide ühendamine parkide restaureerimisel ja hooldamisel Saare maakonna looduskaitsealuste parkide näitel
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 9

Urve Sinijärve doktoritöö tegeleb kompromissi otsimisega parkide kui kaht poolust – kultuuri- ja looduspärandit – ühendavate mälestiste restaureerimisel. Eesmärk on kahe väärtusvaldkonna ühendamine vastastikku kasulikul viisil: näidata, et ökoloogia võib olla pargi kujunduse teenistuses ja vastupidi – kujundusega seotud otsused võivad soodustada elurikkust. Väljapakutavat lähenemisviisi nimetatakse parkide ökoloogiliseks restaureerimiseks.

Töö põhisisuks on restaureerimisülesande lahendamine üheteistkümnes Saare maakonna pargis, mida koos valikute tegemise põhjendustega kirjeldatakse sõnaliselt ja illustreeritakse fotomontaažide abil. Teoreetilises osas käsitletakse kaasaegsete arhitektuurimälestist restaureerimisprintsiipide rakendamist parkides ning antakse ülevaade Eesti parkide kujunemise ja hetkeseisu kohta. Seejärel näidatakse, mis põhjusel on pargid kaasaegses Eesti maastikus omandanud lisaks arhitektuuri- ja kunstiväärtusele ka märkimisväärse loodusväärtuse ning selgitatakse välja tähtsamate pargis esinevate elustikurühmade vajadused.

Töö lõpptulemuseks on teoreetilise osa ja restaureerimislahenduste põhjal välja pakutav soovitatavate praktiliste tegevuste kompleks parkide restaureerimisel ja hooldamisel, mille rakendamine vastab nii kujunduslikele kui ka liigikaitselistele eesmärkidele.

Juhendaja: prof Juhan Maiste
Eelretsensendid: dr Kristiina Hellström ja prof Kalev Sepp
Oponent: prof Kalev Sepp

Kujundanud ja küljendanud Andres Tali

Disserationes Academiae Artium Estoniae 9
256 lk, eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia, 2012

ISBN 978-9949-467-33-4
ISSN 1736-2261

Doktoritöö väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Tallinnast välja! Nägemus Tallinna lähialade arengust 2030+

Tallinnast välja! Nägemus Tallinna lähialade arengust 2030+

Raamat sisaldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala kümne magistrandi visiooni Tallinna lähialade elukeskkonnast ja kvaliteedist.

Vaatluse all on Keila, Saku, Lagedi, Tabasalu, Harku, Hüüru ja Vatsla.

Üliõpilasi juhendasid prof Andres Alver, prof Veljo Kaasik, arhitektid Indrek Rünkla ja
Lilia Del Rio. Kogumiku aluseks on kokkuvõte 2010/2011 õppeaasta IV kursuse
üliõpilastöödest.

Ülesande eesmärk võib tunduda vastutustundetu valglinnastumise jätkamisena, kuid Tallinna lähialad on viimastel aegadel kujunenud populaarseteks asualadeks, kus kümneid tuhandeid inimesi juba elab. Seega väärivad vanemad ja uuemad valglinna-alad inimeste vajaduste mõtestamist ning sellest lähtuvat täiendamist, seda nii hetkeseisule kui ka kaugemale tulevikule mõeldes. Oluliseks momendiks käesolevates planeeringutes on toetuda olemasolevatele raudtee-ühendustele Tallinnaga või planeerida uued trammiteed.

Üliõpilaste tööd väljusid traditsioonilistest planeerijate-töövõtjate lähenemisest. Planeeringulise töö modelleerimine sundis tegijaid endid aktiivselt kujundama kohalikku elukeskkonda kui jätkusuutlikku dünaamilist tervikut. Ehkki kontaktid kohaliku omavalitsuse tasandil jäid lünklikeks, märgati kindlasti seoseid, mis paremini avanevad võõra värskele pilgule.

Kogumiku vaatajail on võimalik veenduda, kuivõrd individuaalkorras projekteeritud elamisüksused ning korterilahendused vastavad oleviku- ja võimalikele tulevikuootustele ning mida mõtlevad ja näevad täna need, kes hakkavad kujundama meie tulevikku ja selle füüsilist keskkonda.

Koostanud Andres Alver, Lilia Del Rio, Indrek Rünkla, Karin Leht, Taavi Põlme, Olli
Tallbacka, Helin Kukk, Mari Rass, Holden Vides, Diana Taalfeld, Ülle Maiste, Ljudmilla Georgijeva, Olga Orlova
Toimetanud Karin Leht, Taavi Põlme
Tõlkinud Anu Soolep, Kaisa Keitla
Kujundanud Karin Leht, Taavi Põlme

144 lk, eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond, 2012

ISBN 978-9949-467-23-5 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Uue meedia keel

Lev Manovich
Uue meedia keel

Lev Manovich esitab esimese süsteemse teoreetilise käsitluse uuest meediast, asetades uue meedia viimase paari sajandi visuaal- ja meediakultuuri ajaloo konteksti. Ta vaatleb uue meedia toetumist vana meedia konventsioonidele, näiteks ristkülikukujulisele pildiväljale ja liikuvale kaamerale, ning näitab, kuidas uue meedia teosed loovad reaalsuse illusiooni, suhestuvad vaatajaga ja kujutavad ruumi. Autor selgitab, kuidas uuele meediale ainuomased kategooriad ja vormid, nagu liides ja andmebaas, lõimuvad varasemate konventsioonidega, pannes aluse uutlaadi esteetikale.

Manovich lähtub mitmesugustest filmi-, kunsti- ja kirjandusteoreetilistest ning
arvutiteaduslikest käsitlustest ja vermib ka uusi teoreetilisi mõisteid, nagu kultuuriliides, ruumiline montaaž ja kinegratograafia. Erilist tähtsust omab seejuures filmikunsti teooria ja ajalugu. Muuhulgas vaatleb Manovich filmikunsti paralleelselt uue meedia ajaloo ja digitaalse filmikunstiga, analüüsib ekraani ja montaaži filmikunstis ja uues meedias ning avangardfilmi ja uue meedia vahelisi ajaloolisi sidemeid. Raamatu veebiaadress on
http://mitpress.mit.edu/books/language-new-media.

Tõlkinud Ellu Maar
Toimetanud Mare Emmott Tralla, Jaagup Irve ja Eva Näripea
Kujundanud ja küljendanud Andres Tali

352 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia, 2012

ISBN 978-9949-467-34-1 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Kuidas leiutada jalgratast? Disainimeelsest ettevõtlusest

Ionel Lehari, Lylian Meister, Ruth-Helene Melioranski, Martin Pärn, Janno Siimar
Kuidas leiutada jalgratast? Disainimeelselt ettevõtlusest


“Kuidas leiutada jalgratast” on esimene Eesti disainipraktikute poolt kirja pandud eestikeelne raamat disaini rakendamisest ettevõtluses. Raamatu autorid on erinevate disainivaldkondade
esindajad, kes tegutsevad nii disainerite kui ka ettevõtjatena: Ruth-Helene Melioranski, Martin Pärn, Lylian Meister, Janno Siimar ja Ionel Lehari.

Oma ala tipud viivad disainiprotsessi kirjeldades kokku isiklikust vaatenurgast kogetu maailma praktikatega. Kaardistades disaini kasutuse piire ja valgustades võimalusi, otsivad nad universaalseid tõdesid, mida argises olelusvõitluses ellu rakendada.

Teekond läbi disainiprotsessi jaguneb kolme peatükki, viies lugeja läbi idee sünni, arenduse ja turule maandumise faasi. Tootedisain, strateegia ja turundus on eduka majanduse kolm hädavajalikku vundamendikivi, mida peaksid mõistma ka lugejatest ettevõtjad ja juhid.

Toimetanud Marion Jõepera ja Ruth-Helene Melioranski
Kujundanud Mikk Heinsoo

160 lk, eesti keeles
Eesti Disainikeskus ja Eesti Kunstiakadeemia, 2012

ISBN 978-9949-467-28-0

Raamatu väljaandmist toetasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus läbi Euroopa Sotsiaalfondi vahendite ja Eesti Kultuurkapital. 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

mööbel + ruum

Mööbel+ruum. EKA sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakond 2009–2011

Aastaraamat-almanahh käsitleb sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna tegemisi aastatel
2009–2011 ning on järjelt juba neljas. Teos annab kena ülevaate põnevamatest projektidest (uue kunsti keskus, maakool, linnamööbel) ja õnnestunumatest töödest alates toolidest ning lõpetades maalidega. Põhjalikumalt on tutvustatud magistritöid, mille seas on näiteks Reet Sepa Nõukogude-aegse tüüplasteaia rekonstrueerimisprojekt ja Liisa Põime Eesti Pekingi saatkonna mööbel.

Lennukate tudengiprojektide kõrval antakse ülevaade õppejõudude huvipakkuvamatest uudisteostest ja loomingut kannustavatest ideedest. “Teeme oma tööd rahuliku meele ja selge peaga – kõik, mis on materjalipärane, on tavaliselt ka ilus,” leiab professor Toivo Raidmets tegemisi kokku võttes.

Kena kujunduse ning eesti- ja ingliskeelse paralleeltekstiga raamat sobib nii erialaga tutvuse sobitamiseks, andeka sisearhitekti leidmiseks kui ka kingituseks.

Koostanud Toivo Raidmets, Karin Paulus
Toimetanud Karin Paulus, Kadri Tonto
Kujundanud III kursuse üliõpilased, juhendajad Ranno Ait, Heino Prunsvelt

128 lk, eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakond, 2012 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Monograafia “Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu” kontseptualiseerimine (Dissertationes 8)

Ivar Sakk
Monograafia “Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu” kontseptualiseerimine
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 8

Ivar Saki doktoritöö hõlmab kolme etappi: näitust ja monograafiat, mis on pühendatud tüpograafia ajaloole, ning neid kontseptualiseerivat trükist, mis selgitab autori tegevuse tausta, ajendeid ja meetodeid.

Monograafia “Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu” ilmus 2011. aastal ning selle eesmärk oli esitada kirja ajaloo teemaline materjal visuaalselt adekvaatsel ja ülevaatlikul kujul. Käesoleva kokkuvõtva trükise ülesanne on kontseptualiseerida eelnevad etapid, kaardistades maailma tüpograafiauuringute tausta, võrreldes uurijate ja kolleegide-praktikute publitseeritut ja vormistatut nii Eestis kui ka rahvusvahelises plaanis ning avades isiklike uurimiseelistuste ja disainitöö printsiipide tagamaad.

Raamat sisaldab lisadena inglise–eesti tüpograafiaterminite sõnastikku ning nimekirju ajaloolistest kirjakodadest, Nõukogude, Letraseti ja International Typeface Company kirjatüüpidest.

Juhendaja: prof Mart Kalm
Eelretsensendid: prof Virve Sarapik ja dr Merle Talvik
Oponent: dr Marcel Benčik

Kujundanud Indrek Sirkel
Küljendanud Ivar Sakk

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 8
96 lk, eesti keeles ingliskeelse resümeega
Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskond, 2012

ISBN 978-9949-467-24-3
ISSN 1736-2261

Doktoritöö väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kujundusgraafikute Liit.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Disainispikker

Merike Rehepapp
Disainispikker

Meie elu möödub suuremal või vähemal määral inimloodud ehk tehiskeskkonnas. Seetõttu on oluline seda keskkonda nii mõista kui ka vajadusel luua. Disainerlik mõtteviis loob
võimaluse meid ümbritseva mõistmiseks, õpetab kriitiliselt suhtuma nii enda kui ka teiste poolt loodavasse keskkonda ja annab positiivsete lisaväärtuste loomise vahendid.

“Disainispikker” koosneb kolmest osast. Esimene tutvustav ja sissejuhatav osa annab ülevaate disaini olemusest ja erinevatest lähtepunktidest. See seletab lahti disaini definitsiooni ja olulisemad valdkonnaga seotud terminid. Teine osa hõlmab lihtsaid ja mängulisi harjutusi, mis tutvustavad disainitööriistu: millised need on ja kuidas neid kasutada. Harjutuste kaudu saame aimu, millest koosneb keskkond meie ümber ja mis seda mõjutab. Mis juhtub, kui me midagi seal muudame, kuidas mõjutab see meid, ent mis veelgi olulisem, kuidas mõjutab see kõiki teisi meie ümber. Kas ja kuidas mõistetakse meie loodud lahendusi? Kolmas osa on näidisprojekt, mis sisaldab ühe disainiprotsessi detailset kirjeldust, näidates, kuidas kirjeldatud tööriistu rakendada, alates probleemi äratundmisest kuni lõpplahenduseni, samuti seda, mis järjekorras see toimub ja mida saadud tulemustega peale hakata.

Kiirköite formaadis “Disainispikker” on õpetaja käes edasi arenev töömaterjal, mis on pidevas uuendamise ja täiendamise protsessis, selle vahele saab köita uusi harjutusi ja ülesandeid, samuti mitmesugust abimaterjali ning õppetöö käigus loodud lahendusi ja näiteid. Käesolevale harjutustekomplektile lisaks antakse edaspidi välja uusi ülesandevihikuid.

Autor, kujundus ja küljendus Merike Rehepapp

Eesti Kunstiakadeemia, 2012

ISBN 978-9949-467-26-6

“Disainispikri” ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti Disainerite Liit.

http://disainispikker.artun.ee/

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

HULA. Inimeste peal testitud

HULA. Inimeste peal testitud

“HULA. Inimeste peal testitud” tähistab EKA moedisaini osakonna kaubamärgi HULA 10. juubelit. See dokumenteerib ja illustreerib kümne aasta jooksul toimunud tudengite disainieksperimente. Paljudest projekti juures kaasa löönud kunstnikest on tänaseks saanud tuntud moeloojad, kelle mõju Eesti moeloomingule on märkimisväärne (Reet Aus, Eve Hanson, Karolin Kuusik jt).

EKA magistrantide lõputööna 2002. aastal valminud kaubamärk HULA annab moetudengitele reaalse laiapõhjalise kogemuse disainiprotsessist, loomingulisest koostööst, võimaldab teostada oma uudseid ideid ja eksperimenteerida.

HULA raamat on inspireeriv ideede kogumik, mida illustreerivad esmased mõttevälgatused, kavandid, trükimustrid, lõplikud tootejoonised ning fotoseeriad nii tudengitelt kui ka juba tuntud fotograafidelt.

Raamat valmis graafilise disaini tudengite Mariana Hindi ja Agnes Ratase bakalaureuseõppe lõputööna.

Toimetuskolleegium Vilve Unt, Catlin Kaljuste, Marit Ahven, Agnes Ratas, Mariana Hint

Kujundanud Mariana Hint ja Agnes Ratas

396 lk, eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia, 2012

ISBN 978-9949-467-25-9

Raamatu ilmumist on toetanud Antalis, Baltika AS, Eesti Kultuurkapital.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Nahakunst 95

Nahakunst 95

Raamat heidab pilgu EKA nahakunsti osakonna viie aasta (2007–2011) tegemistele ja osakonnas toimunud arengutele. See on järjekorras kolmas osakonna juubelit tähistav kataloog.

Koostanud ja toimetanud Lennart Mänd, Jaana Päeva, Külli Grünbach-Sein, Eve Kaaret
Kujundanud Krete Pajo

40 lk, eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakond, 2012

ISBN 978-9949-467-22-8

Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink