Rubriik: Kunstiharidus

01.02.2024 — 29.02.2024

Kunstihariduse tudengite näitus “Apropriatsioon/Apropriation”

Teele Altmäe Apropriatsiooni teema

Kunstihariduse tudengite näitust “Apropriatsioon/Apropriation” saab näha EKA 1. korruse infoekraanil 1.–29. veebruarini. 

Kunstihariduse tudengite teosed valmisid aine Loominguline projekt raames. Teosed on saanud inspiratsiooni ning osalt ka laenanud kaasaegsete kunstnike loomingust.
Osalevad: Teele Altmäe, Karolin Innos, Catlin Kaljuste, Jelizaveta Kukoleva, Kristi Markov, Reila Saarmäe, Liisi Tani, Anastassia Tšepaikina

 

Juhendas: Anna-Kaisa Vita

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kunstihariduse tudengite näitus “Apropriatsioon/Apropriation”

Neljapäev 01 veebruar, 2024 — Neljapäev 29 veebruar, 2024

Teele Altmäe Apropriatsiooni teema

Kunstihariduse tudengite näitust “Apropriatsioon/Apropriation” saab näha EKA 1. korruse infoekraanil 1.–29. veebruarini. 

Kunstihariduse tudengite teosed valmisid aine Loominguline projekt raames. Teosed on saanud inspiratsiooni ning osalt ka laenanud kaasaegsete kunstnike loomingust.
Osalevad: Teele Altmäe, Karolin Innos, Catlin Kaljuste, Jelizaveta Kukoleva, Kristi Markov, Reila Saarmäe, Liisi Tani, Anastassia Tšepaikina

 

Juhendas: Anna-Kaisa Vita

Postitas Andres Lõo — Püsilink

19.01.2023

Õppe kavandamise kunst. Sissejuhatus õppekavade töötubade programmile

_MG_2325

Õppekava juhid, õppejõud, tudengid ja õppespetsialistid!

EKA õpe ja õppekavad on lõpetajate poolt saanud väga hea hinnangu, samas – õppekava väga heal tasemel hoidmine on pidev protsess.

Õpiteekondade kujundamine ja inspireeriva õpikeskkonna loomine on omamoodi kunst. Loomeeriala õppekava on terviklik tegevuste võrgustik, mille käigus üliõpilased kujundavad oma lähenemise loometegevusele. Aga – millised on võimalused loomevaldkonna õppekava ülesehitamiseks? Kuidas luua õppekaval tervikut?

Oleme EKAs läbi viinud kaks õppekavade analüüsi mitmed õppekavad on koostöös EKA kunstihariduse osakonnaga läbinud põhjaliku ülevaatuse ning sellest kogemusest lähtuvalt ja õppekava kvaliteedi väljakutsetele vastamiseks oleme pannud kokku õppekava töötubade programmi. Kutsume neis osalema kõiki õppekavajuhte, õppejõude, tudengeid ja õppekavade tugitöötajaid.

Programmi juhendavad Tartu Ülikooli õppekavateooria lektor Maria Jürimäe ja EKA kunstihariduse lektor Anneli Porri.

Programm toimub kahes osas:

  1. sissejuhatav seminar (19.01.2023), kus kaardistame võimalusi, harime silmaringi;
  2. praktilised õppekavade töötoad teaduskondades (veebruar-märts 2023). Neis võtame kasutusele uued tööriistad oma õppekava analüüsimisel ja täiendamisel.

Programmis osalemine pakub praktilist abi õppekava juhtimiseks, õppekavade arendamiseks ja analüüsi kirjutamiseks.

Alustame sissejuhatava seminariga neljapäeval, 19. jaanuaril 2023 kell 13.00-15.30, ruumis A-501 (3 at).

Sissejuhatava seminari eesmärgiks on ühise arusaama kujundamine ja kokkuleppe leidmine EKA õppekavadega seotud olulisemate eesmärkide osas ehk arutleme õppekava otstarbe, põhiküsimuste, osiste üle ning oleme tutvunud visuaalse õppekavaga.

NB! Et juba praktiliste töötubadega edasi minna, on sissejuhataval seminaril osalemine ülioluline!

Palun registreeru esimeseks seminariks hiljemalt 10.jaanuaril.

Lisa sündmus oma Google kalendrisse

Postitas Kristiina Krabi — Püsilink

Õppe kavandamise kunst. Sissejuhatus õppekavade töötubade programmile

Neljapäev 19 jaanuar, 2023

_MG_2325

Õppekava juhid, õppejõud, tudengid ja õppespetsialistid!

EKA õpe ja õppekavad on lõpetajate poolt saanud väga hea hinnangu, samas – õppekava väga heal tasemel hoidmine on pidev protsess.

Õpiteekondade kujundamine ja inspireeriva õpikeskkonna loomine on omamoodi kunst. Loomeeriala õppekava on terviklik tegevuste võrgustik, mille käigus üliõpilased kujundavad oma lähenemise loometegevusele. Aga – millised on võimalused loomevaldkonna õppekava ülesehitamiseks? Kuidas luua õppekaval tervikut?

Oleme EKAs läbi viinud kaks õppekavade analüüsi mitmed õppekavad on koostöös EKA kunstihariduse osakonnaga läbinud põhjaliku ülevaatuse ning sellest kogemusest lähtuvalt ja õppekava kvaliteedi väljakutsetele vastamiseks oleme pannud kokku õppekava töötubade programmi. Kutsume neis osalema kõiki õppekavajuhte, õppejõude, tudengeid ja õppekavade tugitöötajaid.

Programmi juhendavad Tartu Ülikooli õppekavateooria lektor Maria Jürimäe ja EKA kunstihariduse lektor Anneli Porri.

Programm toimub kahes osas:

  1. sissejuhatav seminar (19.01.2023), kus kaardistame võimalusi, harime silmaringi;
  2. praktilised õppekavade töötoad teaduskondades (veebruar-märts 2023). Neis võtame kasutusele uued tööriistad oma õppekava analüüsimisel ja täiendamisel.

Programmis osalemine pakub praktilist abi õppekava juhtimiseks, õppekavade arendamiseks ja analüüsi kirjutamiseks.

Alustame sissejuhatava seminariga neljapäeval, 19. jaanuaril 2023 kell 13.00-15.30, ruumis A-501 (3 at).

Sissejuhatava seminari eesmärgiks on ühise arusaama kujundamine ja kokkuleppe leidmine EKA õppekavadega seotud olulisemate eesmärkide osas ehk arutleme õppekava otstarbe, põhiküsimuste, osiste üle ning oleme tutvunud visuaalse õppekavaga.

NB! Et juba praktiliste töötubadega edasi minna, on sissejuhataval seminaril osalemine ülioluline!

Palun registreeru esimeseks seminariks hiljemalt 10.jaanuaril.

Lisa sündmus oma Google kalendrisse

Postitas Kristiina Krabi — Püsilink

07.04.2022

EKA magistriõppe infoõhtu 2022

FB EVENT COVER

Neljapäeval, 7. aprillil kell 17.00-19.00 toimub EKA magistriõppekavasid tutvustav infotund. Kahe tunni jooksul antakse mõnusas õhkkonnas ja miljonivaatega auditooriumis A501 ülevaade kõigist Kunstikakadeemia magistrikavadest, kuhu alates 13. juunist avaldusi vastu võetakse. Võimalus küsida küsimusi ning saada ka nõuandeid sisseastumiseks. Infotund kantakse üle ka EKA TVs: https://tv.artun.ee/landing/bc/xkkbk_zO9MT

REGISTREERU SIIN

 

AJAKAVA

17.00 Tervitus ja sissejuhatus

17.05–17.50 Magistriõppekavade tutvustused I osa

17.50–18.30 Magistriõppekavade tutvustused II osa

18.30 – 19.00 Küsimuste-vastuste sessioon õppekavade kaupa

 

REGISTREERU SIIN

 

Avalduste vastuvõtt õppekavadele algab 13. juunil ning kestab 27. juunini 2022. (erandiks ühisõppekavad, mille vastuvõttu korraldavad partnerülikoolid)

Rohkem infot EKA magistriõppe vastuvõtutingimuste, ajakava jm kohta leiab SIIT.

 

 

Lisainfo sündmuse kohta:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

EKA magistriõppe infoõhtu 2022

Neljapäev 07 aprill, 2022

FB EVENT COVER

Neljapäeval, 7. aprillil kell 17.00-19.00 toimub EKA magistriõppekavasid tutvustav infotund. Kahe tunni jooksul antakse mõnusas õhkkonnas ja miljonivaatega auditooriumis A501 ülevaade kõigist Kunstikakadeemia magistrikavadest, kuhu alates 13. juunist avaldusi vastu võetakse. Võimalus küsida küsimusi ning saada ka nõuandeid sisseastumiseks. Infotund kantakse üle ka EKA TVs: https://tv.artun.ee/landing/bc/xkkbk_zO9MT

REGISTREERU SIIN

 

AJAKAVA

17.00 Tervitus ja sissejuhatus

17.05–17.50 Magistriõppekavade tutvustused I osa

17.50–18.30 Magistriõppekavade tutvustused II osa

18.30 – 19.00 Küsimuste-vastuste sessioon õppekavade kaupa

 

REGISTREERU SIIN

 

Avalduste vastuvõtt õppekavadele algab 13. juunil ning kestab 27. juunini 2022. (erandiks ühisõppekavad, mille vastuvõttu korraldavad partnerülikoolid)

Rohkem infot EKA magistriõppe vastuvõtutingimuste, ajakava jm kohta leiab SIIT.

 

 

Lisainfo sündmuse kohta:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

14.01.2022 — 04.02.2022

Kunstihariduse tudengite näitus “Remake”

Kunstiharidus_näitus Remake

EKA kunstihariduse tudengite näitust “Remake” saab näha EKA infoeraanidel 14. jaanuarist kuni 4. veebruarini.

Kunstihariduse tudengite teosed valmisid aine Loominguline projekt raames.
Osalevad: Inga Ausmeel, Liina Oja, Liina Raidoja , Marju Rajasalu, Lilli-Krõõt Repnau, Triin Resik, Tanel Roomere, Piret Suviste, Zhanna Toht, Kertu Tort, Kalev Vapper, Merle Vingerfeld, Viire Jagomägi
Juhendas AnnaKaisa Vita
Tööd on vaadeldavad EKA 2, 3, 4 korrusel ja Kotzebue tänavapoolsel auditooriumi ekraanil.
Heliga näeb videosid 2. korrusel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kunstihariduse tudengite näitus “Remake”

Reede 14 jaanuar, 2022 — Reede 04 veebruar, 2022

Kunstiharidus_näitus Remake

EKA kunstihariduse tudengite näitust “Remake” saab näha EKA infoeraanidel 14. jaanuarist kuni 4. veebruarini.

Kunstihariduse tudengite teosed valmisid aine Loominguline projekt raames.
Osalevad: Inga Ausmeel, Liina Oja, Liina Raidoja , Marju Rajasalu, Lilli-Krõõt Repnau, Triin Resik, Tanel Roomere, Piret Suviste, Zhanna Toht, Kertu Tort, Kalev Vapper, Merle Vingerfeld, Viire Jagomägi
Juhendas AnnaKaisa Vita
Tööd on vaadeldavad EKA 2, 3, 4 korrusel ja Kotzebue tänavapoolsel auditooriumi ekraanil.
Heliga näeb videosid 2. korrusel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

09.10.2019

EKA avatud loeng: Jan van Boeckel “Kunsti- ja jätkusuutlikkuse haridus ebakindluse ja kliimahirmu ajastul”

Jan-van-Boeckel1_BW

Jan van Boeckeli ettekanne keskendub kunstipõhistele avatud lähenemistele hariduses meie tänasel ökokriisi ja radikaalse ebakindluse ajastul.

Kui me oleme valmis läbima kiireid ja põhjalikke muutusi, siis vajame ka täiesti uut tüüpi haridust, ütleb ta. Mitte sellist, mis põhineks teadmiste ülekandel, vaid niisugust õppimist ja õpetamist, mis seab esiplaanile just sügava ebakindlusega toimetuleku. Avatud hariduskontseptsioonides ei tea õppijad ette, milline võib olla uurimiskäik või õppimise tulemus. Teadmatus võib olla häiriv, sest puudub kontroll, raamistavad juhtnöörid ja selged tegutsemise eesmärgid. Samas, kuna õppija on väga haavatavas olukorras, on siiski esmatähtis, et õppija tunneks oma õppimise kogemust turvaliselt juhituna. Kunstipõhised praktikad võimaldavad sellist õppimist luua ning uurimise käigus toimub avastamine, ilmneb erutus ja uudishimu.

Jan van Boeckel on kunstnik ja kunstiõpetaja, kes on aastaid töötanud kusnti, hariduse ja ökoloogia kokkupuutepunktis. 2015—2018 oli ta EKA kunstihariduse professor, enne seda õppejõud Islandi Kunstiakadeemias ja teistes koolides. Möödunud õppeaastal töötas Jan van Boeckel vanemlektorina Gothenburgi Ülikoolis ja kunsti, jätkusuutlikkuse ja kliimajuhtimise õppejõuna Keskkonna ja Arengu Uuringute Keskuses (CEMUS) Uppsalas, Rootis.
www.janvanboeckel.wordpress.com

Loeng toimub inglise keeles ja on kõigile tasuta.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

EKA avatud loeng: Jan van Boeckel “Kunsti- ja jätkusuutlikkuse haridus ebakindluse ja kliimahirmu ajastul”

Kolmapäev 09 oktoober, 2019

Jan-van-Boeckel1_BW

Jan van Boeckeli ettekanne keskendub kunstipõhistele avatud lähenemistele hariduses meie tänasel ökokriisi ja radikaalse ebakindluse ajastul.

Kui me oleme valmis läbima kiireid ja põhjalikke muutusi, siis vajame ka täiesti uut tüüpi haridust, ütleb ta. Mitte sellist, mis põhineks teadmiste ülekandel, vaid niisugust õppimist ja õpetamist, mis seab esiplaanile just sügava ebakindlusega toimetuleku. Avatud hariduskontseptsioonides ei tea õppijad ette, milline võib olla uurimiskäik või õppimise tulemus. Teadmatus võib olla häiriv, sest puudub kontroll, raamistavad juhtnöörid ja selged tegutsemise eesmärgid. Samas, kuna õppija on väga haavatavas olukorras, on siiski esmatähtis, et õppija tunneks oma õppimise kogemust turvaliselt juhituna. Kunstipõhised praktikad võimaldavad sellist õppimist luua ning uurimise käigus toimub avastamine, ilmneb erutus ja uudishimu.

Jan van Boeckel on kunstnik ja kunstiõpetaja, kes on aastaid töötanud kusnti, hariduse ja ökoloogia kokkupuutepunktis. 2015—2018 oli ta EKA kunstihariduse professor, enne seda õppejõud Islandi Kunstiakadeemias ja teistes koolides. Möödunud õppeaastal töötas Jan van Boeckel vanemlektorina Gothenburgi Ülikoolis ja kunsti, jätkusuutlikkuse ja kliimajuhtimise õppejõuna Keskkonna ja Arengu Uuringute Keskuses (CEMUS) Uppsalas, Rootis.
www.janvanboeckel.wordpress.com

Loeng toimub inglise keeles ja on kõigile tasuta.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

24.04.2019

Kunstihariduse ideede konverents: Klassikaliselt kaasaegne

KUHI_1920x1000_01
Kaasaegses kunstis kasutatakse laia kunstitehnikate valikut, kuid sageli jääb uuenduslike digitehnoloogiate varju fakt, et ka põlised tehnikad nagu õlimaal, keraamika, tekstiil on erakordselt tugevad kaasaegse mõtte kandjad. Samas võib aga kaasaegne tehnoloogia olla midagi, mille abil paljastuvad vanade teoste saladused. KUHI konverents “Kaasaegselt klassikaline” keskendub klassikalistele kunstitehnikatele ja neid tehnikaid kaasajas kõnelema panevatele kunstnikele. 
Konverentsi alustab Linnar Viik visiooniga tulevikust. Anneli Porri pakub teoreetilist raami nüüdiskunsti vaatamiseks. Oma tööde ja praktika põhjal räägivad tehnikatest ja materjalivalikutest kunstnikud Laura Põld ja Tõnis Saadoja. Disainerid Kärt Ojavee ja Merike Rehepapp arutlevad tarbekunsti ürgtehnikate ja kaasaegse maailma üle. Kuidas tehnoloogia kunstiajalugu uurida ja põnevamaks muuta aitab, räägib Hilkka Hiiop koos Andres Uueniga.

Konverentsi ajakava

9.45-10.15 registreerumine ja avasõnad
10.15-10.35 visioonikõne Linnar Viik
10.40-11.00 Anneli Porri
11.05-11.25 Laura Põld
11.30-11.50 Tõnis Saadoja
11.55-12.15 Hilkka Hiiop
LÕUNA
13.00-13.20 Merike Rehepapp
13.25-13.45 Kärt Ojavee
13.45-14.15 Väikesed ümarlauad. Osalejad saavad küsida ja arutleda esinejatega.
KOHVIPAUS

14.30-16.00 Töötoad 90 min (Töötubadesse registreerimine on juba täitunud!)

KUHI konverentsi korraldavad ühiselt Tallinna Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia. Konverents on osalejale tasuta. Pakutakse ka lõunasööki ja kohvipausi. Korraldajatel on õigus ajakavas ja esinejate nimistus muudatusi teha.

Küsimuste korral kirjuta:
Kristi Laanemäe: kusti@tlu.ee
Anneli Porri: anneli.porri@artun.ee
Konverentsi koduleheküljelt leiad täpsema info esinejate ja ettekannete kohta: https://www.tlu.ee/KUHI
Postitas Mart Vainre — Püsilink

Kunstihariduse ideede konverents: Klassikaliselt kaasaegne

Kolmapäev 24 aprill, 2019

KUHI_1920x1000_01
Kaasaegses kunstis kasutatakse laia kunstitehnikate valikut, kuid sageli jääb uuenduslike digitehnoloogiate varju fakt, et ka põlised tehnikad nagu õlimaal, keraamika, tekstiil on erakordselt tugevad kaasaegse mõtte kandjad. Samas võib aga kaasaegne tehnoloogia olla midagi, mille abil paljastuvad vanade teoste saladused. KUHI konverents “Kaasaegselt klassikaline” keskendub klassikalistele kunstitehnikatele ja neid tehnikaid kaasajas kõnelema panevatele kunstnikele. 
Konverentsi alustab Linnar Viik visiooniga tulevikust. Anneli Porri pakub teoreetilist raami nüüdiskunsti vaatamiseks. Oma tööde ja praktika põhjal räägivad tehnikatest ja materjalivalikutest kunstnikud Laura Põld ja Tõnis Saadoja. Disainerid Kärt Ojavee ja Merike Rehepapp arutlevad tarbekunsti ürgtehnikate ja kaasaegse maailma üle. Kuidas tehnoloogia kunstiajalugu uurida ja põnevamaks muuta aitab, räägib Hilkka Hiiop koos Andres Uueniga.

Konverentsi ajakava

9.45-10.15 registreerumine ja avasõnad
10.15-10.35 visioonikõne Linnar Viik
10.40-11.00 Anneli Porri
11.05-11.25 Laura Põld
11.30-11.50 Tõnis Saadoja
11.55-12.15 Hilkka Hiiop
LÕUNA
13.00-13.20 Merike Rehepapp
13.25-13.45 Kärt Ojavee
13.45-14.15 Väikesed ümarlauad. Osalejad saavad küsida ja arutleda esinejatega.
KOHVIPAUS

14.30-16.00 Töötoad 90 min (Töötubadesse registreerimine on juba täitunud!)

KUHI konverentsi korraldavad ühiselt Tallinna Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia. Konverents on osalejale tasuta. Pakutakse ka lõunasööki ja kohvipausi. Korraldajatel on õigus ajakavas ja esinejate nimistus muudatusi teha.

Küsimuste korral kirjuta:
Kristi Laanemäe: kusti@tlu.ee
Anneli Porri: anneli.porri@artun.ee
Konverentsi koduleheküljelt leiad täpsema info esinejate ja ettekannete kohta: https://www.tlu.ee/KUHI
Postitas Mart Vainre — Püsilink

08.12.2017

EKA kunstiõpetaja eriala magistrandid kutsuvad näitusele “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”

EKA kunstiõpetaja eriala magistrandid kutsuvad näitusele “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”

 

Reedel, 8. detsembril, avatakse Eesti Kunstiakadeemia fuajees Estonia pst.7, lühiajaline, aga tundeküllane näitus “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”. Näitus kestab vaid kolm päev, kuid teemad mida puudutatakse, kestavad sajandeid.

 

Näitus “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?” ühendab nelja kunstniku tööd, kes küsivad oma töödes mäletamise, eksisteerimise ja kohalolu järele. Liispet Undusk on fotode seeria abil võtnud luubi alla õpetaja tundelise poole, mis soovib olla nähtav. Carol Pahk otsib installatsiooni vahendusel meie südametes ruumi tähelepanuta jänud lähedaste jaoks. Karin Marley peegeldab päevakajast teemat välismaal töötavate isade kohaolekust. Jana Pokotylo uurib fantoomvalu olemust läbi maalikunsti.

 

Näituse avamine toimub 8. detsembril kell 16 ja jääb avatuks 11. detsembrini.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

EKA kunstiõpetaja eriala magistrandid kutsuvad näitusele “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”

Reede 08 detsember, 2017

EKA kunstiõpetaja eriala magistrandid kutsuvad näitusele “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”

 

Reedel, 8. detsembril, avatakse Eesti Kunstiakadeemia fuajees Estonia pst.7, lühiajaline, aga tundeküllane näitus “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”. Näitus kestab vaid kolm päev, kuid teemad mida puudutatakse, kestavad sajandeid.

 

Näitus “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?” ühendab nelja kunstniku tööd, kes küsivad oma töödes mäletamise, eksisteerimise ja kohalolu järele. Liispet Undusk on fotode seeria abil võtnud luubi alla õpetaja tundelise poole, mis soovib olla nähtav. Carol Pahk otsib installatsiooni vahendusel meie südametes ruumi tähelepanuta jänud lähedaste jaoks. Karin Marley peegeldab päevakajast teemat välismaal töötavate isade kohaolekust. Jana Pokotylo uurib fantoomvalu olemust läbi maalikunsti.

 

Näituse avamine toimub 8. detsembril kell 16 ja jääb avatuks 11. detsembrini.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

19.10.2016

Open Lecture: Tomaž Zupančič and Jan van Boeckel “Perspectives on art education in today’s global economy” 19th October

Title: Perspectives on art education in todays global economy.

Open Lecture:
Tomaž Zupančič and Jan van Boeckel
“Perspectives on art education in today’s global economy”
19. October at 12.30 in
Suur-Kloostri 11, Room 103.

We are glad to inform You about an upcoming open lecture in the Department of Art Education expanding upon the topic “Perspectives on art education in today’s global economy”.

Lecturers: Tomaž Zupančič, Professor at the Faculty of Education, University in Maribor, Slovenia
and
Jan van Boeckel, Professor in Art Pedagogy at the Faculty of Art and Culture, Estonian Academy of Arts

In our conversation we bring together the themes of art, art education and economy. Some people would hold that art is only worthwhile if it is completely interest-free (“l’art pour l’art”). But what happens when one engages with art for purposes that are external to its supposed own domain, for example when artmaking becomes an instrument to seek economic gains, to draw a spicy personal career plan or even to push society into a more sustainable direction? Is it still art then? And what are the implications of our views on this issue for the kind of art education we provide to young people?

Time: Wednesday 19 October, 12.30-14.30

Place: Estonian Academy of Arts,
Department of Art Education, Room 103, Suur-Kloostri 11, Tallinn

Info: Helen Arov (helen.arov@artun.ee)

You can find the video of the lecture and the following discussion from Art Education Channel in Vimeo. Click here!

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Open Lecture: Tomaž Zupančič and Jan van Boeckel “Perspectives on art education in today’s global economy” 19th October

Kolmapäev 19 oktoober, 2016

Title: Perspectives on art education in todays global economy.

Open Lecture:
Tomaž Zupančič and Jan van Boeckel
“Perspectives on art education in today’s global economy”
19. October at 12.30 in
Suur-Kloostri 11, Room 103.

We are glad to inform You about an upcoming open lecture in the Department of Art Education expanding upon the topic “Perspectives on art education in today’s global economy”.

Lecturers: Tomaž Zupančič, Professor at the Faculty of Education, University in Maribor, Slovenia
and
Jan van Boeckel, Professor in Art Pedagogy at the Faculty of Art and Culture, Estonian Academy of Arts

In our conversation we bring together the themes of art, art education and economy. Some people would hold that art is only worthwhile if it is completely interest-free (“l’art pour l’art”). But what happens when one engages with art for purposes that are external to its supposed own domain, for example when artmaking becomes an instrument to seek economic gains, to draw a spicy personal career plan or even to push society into a more sustainable direction? Is it still art then? And what are the implications of our views on this issue for the kind of art education we provide to young people?

Time: Wednesday 19 October, 12.30-14.30

Place: Estonian Academy of Arts,
Department of Art Education, Room 103, Suur-Kloostri 11, Tallinn

Info: Helen Arov (helen.arov@artun.ee)

You can find the video of the lecture and the following discussion from Art Education Channel in Vimeo. Click here!

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

24.04.2016 — 01.07.2016

CALL FOR CONTRIBUTIONS

artizein

For the coming issue of Artizein: Arts & Teaching Journal we seek contributions of authors who reflect on the triad of art, education, and the natural environment. In what ways can artistic practice be a way to connect to and learn about nature in its own right? What practices are currently ongoing worldwide and what experiences have been gained so far? Are there pedagogical underpinnings that can be articulated, and perhaps even a developing epistemology? And what would be the relevance of facilitating and further promoting of arts-based environmental education in an age of climate fear? Which challenges come up when participants, through art, are encouraged to open their senses more fully to the world, at a time when psychic numbing and cognitive dissociation seem to be the default mode of many people, faced with the overwhelming news of the scale of the ecological crisis?

Artizein would like to put forth an encouragement for not only papers, but alternative research and dissemination formats such as curriculum, presentations, artworks, interviews, videos, essays, and poetry from artists/teachers/researchers/theorists who use art to share/expose/teach/inquire into the messages from the environment/climate/Nature/ecology via the arts.

Deadline for papers: July 1, 2016

Target publish date: November, 2016

Submit general inquiries to: Jodi at artizeinaatj@gmail.com

Submit editorial inquiries to: Jan van Boeckel at polarstarcentre@yahoo.com

In alignment with the mission of this issue, Artizein is happy to announce our 2016 guest editor to be Dr. Jan van Boeckel.

Dr. Boeckel is a Dutch anthropologist, Professor of Art Education at the Estonian Academy of Arts, visual artist, and filmmaker based in Estonia.

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

CALL FOR CONTRIBUTIONS

Pühapäev 24 aprill, 2016 — Reede 01 juuli, 2016

artizein

For the coming issue of Artizein: Arts & Teaching Journal we seek contributions of authors who reflect on the triad of art, education, and the natural environment. In what ways can artistic practice be a way to connect to and learn about nature in its own right? What practices are currently ongoing worldwide and what experiences have been gained so far? Are there pedagogical underpinnings that can be articulated, and perhaps even a developing epistemology? And what would be the relevance of facilitating and further promoting of arts-based environmental education in an age of climate fear? Which challenges come up when participants, through art, are encouraged to open their senses more fully to the world, at a time when psychic numbing and cognitive dissociation seem to be the default mode of many people, faced with the overwhelming news of the scale of the ecological crisis?

Artizein would like to put forth an encouragement for not only papers, but alternative research and dissemination formats such as curriculum, presentations, artworks, interviews, videos, essays, and poetry from artists/teachers/researchers/theorists who use art to share/expose/teach/inquire into the messages from the environment/climate/Nature/ecology via the arts.

Deadline for papers: July 1, 2016

Target publish date: November, 2016

Submit general inquiries to: Jodi at artizeinaatj@gmail.com

Submit editorial inquiries to: Jan van Boeckel at polarstarcentre@yahoo.com

In alignment with the mission of this issue, Artizein is happy to announce our 2016 guest editor to be Dr. Jan van Boeckel.

Dr. Boeckel is a Dutch anthropologist, Professor of Art Education at the Estonian Academy of Arts, visual artist, and filmmaker based in Estonia.

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

22.03.2016

KUHI Kunstihariduse Ideed! 22. märtsil 2016

KUHI Kunstihariduse Ideed! 22. märtsil 2016

Tallinna Ülikooli Astra õppehoones Narva mnt 29,

Auditorium Maximum A-002

Registreerumise link

http://www.tlu.ee/et/Balti-filmi-meedia-kunstide-ja-kommunikatsiooni-instituut/Syndmused/6206/konverents-kunstihariduse-ideed-kaasaegse-kunsti-opetamine

Ettekannete kava ja töötubade tutvustused

10.00 KAI KALJO
KUIDAS MA OLEN ÕPETANUD KAASAEGSET KUNSTI

Kai Kaljo on kunstnik ja Tallinna Ülikooli kaasaegse kunsti dotsent, kunstiõpetaja MA õppekava kuraator 2006-2016. Kunstnikuna on ta viimase 20 aasta jooksul esinenud näitustel, video-ja filmifestivalidel üle maailma. 2006.a. tunnustatud Kristjan Raua preemiaga.

Oma ettekandes räägib ta sellest, kuidas ta on õpetanud kontseptuaalset kunsti, videot ja performance´it erinevates kõrgkoolides ning kuidas see on mõjutanud tema loomingut.

10.20 LIIS KALMET

GÜMNAASIUMI KUNSTIÕPETAJATE KAASAEGSE KUNSTI KOGEMUS JA SELLE AVALDUMINE NENDE ÕPETAMISPRAKTIKAS

Eesti Kunstiakadeemia Kunstihariduse osakonna vilistlane Liis Kalmet kaitses oma magistritööd 2015. aasta kevadel. On lühikest aega töötanud Kumus muuseumipedagoogina ja hetkel töötab Reklaamiagentuuris Must.

Konverentsil tutvustab ta oma magistritööd pealkirjaga „Gümnaasiumi kunstiõpetajate kaasaegse kunsti kogemus ja selle avaldumine nende õpetamispraktikas“, keskendudes kogemuspõhisele õppimisele, konstruktivistlikule õpikäsitlusele ja kaasaegsele kunstile. Samuti annab ta ülevaate magistritöö uurimistulemustest, tuues välja erinevad mustrid kunstiõpetajate kaasaegse kunsti kogemuses ja selle avaldumises nende õpetamispraktikas.

10.40 TRIINU JÜRVES

INTERSISTSIPLINAARSE KUNSTI KURSUS PELGULINNA GÜMNAASIUMIS

Triinu Jürves on tegevkunstnik (kunstirühmitus –> Noolegrupp, http://noolegrupp.blogspot.com/), Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetaja (http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/sets), KUMU hariduskeskuse tunnijuht ning KUMU 13+ kunstistuudio juhendaja.

Oma ettekandes tutvustab ta interdistsiplinaarse kunsti kursust, mille on Pelgulinna Gümnaasiumis 10 aasta jooksul välja arendanud ning kaasaegse kunsti õpetamist koolis üldse. Kursus käsitleb kaasaegse kunsti põhilisi termineid, loomemeetodeid ja probleeme ning õpitu viiakse kohe praktikasse ka kõigis teistes kunstitundides. Konverentsil osalejad saavad kaasa loetelu kursuse teemadest ning nende juures näitena kasutatavatest kunstnikest.

11.00 EVE LUMI

TEGEVUSKUNSTI VAHETUNNID VAIDA PÕHIKOOLIS

Eve Lumi on Vaida Põhikooli vilistlane ja selle kooli kauaaegne kunstiõpetaja. Kolleegide sõnul on ta huvitavate ideede genereerija ja Rae Vallavalitsus on teda autasustanud erinevate kunstiprojektide korraldamise eest. 2010.aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis kunstiõpetaja magistrikraadi.

Oma ettekandes tutvustab Eve Lumi 2015.aastal Vaida Põhikoolis läbi viidud tegevuskunsti vahetunde.

11.30 – 12.00 KOHVIPAUS


12.00 HEIE TREIER

KOHTUMISED KAASAEGSE KUNSTIGA

Heie Treier on doktorikraadiga kunstiteadlane, kunstikriitik, kuraator ja õppejõud, kauaaegne ajakirja KUNST.ee toimetaja.TLÜ kunstiajaloo dotsent. 2004.a. pälvis Kristjan Raua preemia.

12.20 MARI KARTAU

EKSPERIMENTA! EESTI EKSPOSITSIOON: TÖÖ KIIRE JA KORRALIK!

Mari Kartau on hariduselt kunstiteadlane, kuid tal on kogemusi nii kunstikriitika, kureermise kui ka kunsti tegemise vallas. Laste-noortega on ta töötanud Viljandi Maagümnaasiumi kunstistuudios ning kaks korda Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni kureerides, lisaks on ta juhendanud väiksemaid töötubasid-kursuseid.

Ettekandes räägib Mari sellest, kuidas ta kureeris Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni, ehk siis kuidas ta “saavutas suhteliselt kiiresti olukorras, kus kaasaegse kunsti õpetus on üldiselt minimaalne, selle, et näitusel oli korralik komplekt täiesti arvestatava tasemega teoseid”. Sellest, kuidas ta leidis osalejad, kuidas toimus valikuprotsess, edasipääsenud ideede arendamine ning lõplik produktsioon. Ja mida see osalejatele andis ning mis neist on edasi saanud.

12.40 KADRI KLEMENTI

UURI KOOLIRUUMI!

Kadri Klementi on arhitekt ja arhitektuuriõpetaja. Arhitektuurikooli ühe asutajana on ta tänaseks juba mitu aastat koos laste ja noortega ruumi uurinud, avastanud ja loonud. Arhitektuur ehk ehitatud keskkond on rikkalik kultuurivaldkond ja õpetlik näide sellest, kuidas kohtuvad teaduslik mõtteviis ja loominguline mõtlemine.

Kadri tutvustab oma ettekandes loovtööprojekti “Kooliruum’16” ja üldhariduskoolidele suunatud lõimitavate ruumiülesannete kogu “Uuri ruumi!” ehk seda, kuidas õpetada arhitektuuri ilma arhitekti haridust omamata.

13.00 KRISTA AREN

2016 sügisest BFM-is avatava IKUMUMU BAKALAUREUSEÕPPEKAVA TUTVUSTUS

Krista Aren on disainer ja Tallinna Ülikooli disaini dotsent. Töötab Raul Vaiksoo arhitektuuribüroos ja juhendab ülikoolis ruumiõppe ja disainiga seotud kursuseid. Balti Filmi-ja meediakooli kunstihariduse suuna uue bakalaureuseõppekava IKUMUMU kuraator.

13.10 HELEN AROV, OREST KORMASOV

2016 sügsest avatava TLÜ/EKA KUNSTIÕPETAJA MA ÜHISÕPPEKAVA TUTVUSTUS

Orest Kormašov on Tallinna Ülikooli maalikunsti dotsent ja BFM-i kunstide didaktika suuna juht.

Helen Arov on Eesti Kunstiakadeemia Kunstihariduse osakonna juhataja ja kunstiõpetaja.

Orest Kormašov ja Helen Arov on uue ühisõppekava kuraatorid ja tutvustavad seda.

13.30 – 14.30 Lõunavaheaeg

TÕÕTOAD algusega kell 14.30

ERKI KASEMETS – KUNSTIMÄNGUD (U-124 Ursa õppehoone skulptuuriklassis)

Erki Kasemets on tunnustatud eesti maali-, installatsiooni- ja teatrikunstnik, kes mängulisi õppeülesandeid kunstiüliõpilastega on läbi viinud paari aastakümne jooksul, õpetades maalimist, arhitektoonikat, polügoonteatrit, kompositsiooni, installatsiooni jne.

“Töötoas luuakse totaalne installatsioon. Täpsemad ideelahendused tekivad kohapeal ning on mõjutatud iga osaleja panusest. Tegemist on kordumatu inim- ja ajaspetsiifilise eksperimendiga. Töötoa eesmärk on tutvustada generatiivset mängupraktikat, kus kunstitöö luuakse pidevas suhtluses ning reeglid kehtestuvad ja täpsustuvad vahetu loomeprotsessi käigus.

Töötoa täpset kestust on raske prognoosida, kuid püüaks mahutuda 100 minuti piiridesse. Iga osaleja võiks kaasa võtta ühe keskmise suurusega pintsli, laiusega ca 2-3cm.”

Töötuba toimub Ursa õppehoones skulptuuriklassis ja sinna mahub ca 15 inimest.

KAI KALJO – EESTI VIDEOKUNSTI KLASSIKA Ursa õppehoones, U-122

Töötuba on eelkõige mõeldud neile, kes ei ole läbinud Kai Kaljo videokunsti kursust TLÜ-s. Vaadatakse tuntumaid eesti videokunsti teoseid, tutvustatakse lühidalt nende autoreid ja teoste tagamaid. Kaasa pole vaja midagi võtta.

MARI KARTAU JA TRIINU JÜRVES – KAASAEGSE KUNSTI KODUSTAMINE

Astra õppehoones, Auditorium Maximum (A-002)

Valmistame ette näited õpilaste poolt loodud kaasaegse kunsti teostest, analüüsime neid ning osalejad sõnastavad ning pakuvad välja oma lahendused samadele teemadele ja probleemidele. Visualiseerime ja võimaluste piires teostame ideed kohapeal.

Osalejad võiksid kaasa võtta oma telefonid, fotoaparaadid ja tahvelarvutid ning vajalikud juhtmed, millega materjali nendest riistadest kätte saab. Samuti võib kaasa võtta kirjutusvahendi ja vildikad.

MARGOT KASK – LOOV JOONISTAMINE (Mare õppehoones M-135)

Margot Kask on kunstnik ja õppejõud.Näitustel on esinenud peamiselt fotode ja joonistustega alates 1995.a. Õpetab kunsti TLÜ-s, EKA-s ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumiastmes.

“Töötoas katsetame erinevaid jälje jätmise võimalusi tehnilisel ja kogemuslikul tasandil.Uurime juhuslikkust, kogetavust ja juhitavust.

Osalejad võiksid kaasa võtta pihutäie pliiatseid, midagi, millega saab muusikat kuulata ja kõrvaklapid. Igaks juhuks võiks selga panna tumedamad riided.”

Joonistamise töötuppa mahub 20 osavõtjat.

SILJA SAAREPUU – TEGEVUSKUNSTI TÖÖTUBA Teadlaste Foorumi galeriis (Astra õppehoone aatriumis, 1.korrusel)

Silja Saarepuu on tunnustatud eesti video- ja tegevuskunstnik, kes liigub interdistsiplinaarseid radu. Keskendunud “väikeste inimeste töödele ja tegemistele Maal, kes veeretavad kive nii maal kui maali taga.”

Aastal 2015 tunnustatud (koos Villu Plink´iga) Kristjan Raua preemiaga empaatiliselt iroonilise video-loomingu eest.

Töötoast:

Töötoas loome ruumilise (hetke)pildi ja töötame selle pildi variatsioonide ning esitamisnurkade kallal. Kaasa pole vaja võtta midagi st kindlasti mitte telefone, kaameraid ega muid segavaid elemente. Aga dress code on: puhtad värvid.

EVA LUURE – VARJUDE TÖÖTUBA Ursa õppehoones, U-120

“Töötoas katsetame ja leiutame varjuteatri põnevaid võimalusi, mida edaspidi saaks koos õpilastega

muuhulgas kaasaegset kunsti õppides ja luues kasutada.

Otsime varjukülgi ja varjatut. Märkame varjude rikkalikku mitmekesisust. Varjutame harjumuspärast.

Väljendume varjude abil, varjumänguna. Toome varjul oleva varjudena esile.”

Gruppi mahub maksimaalselt 20 inimest.

Eva Luure tegeleb laste ja loomadega Nõmme loodusmajas. Varem on kogemusi korjanud Muuseumis Miia-Milla-Manda, KUMU Kunstimuuseumis jm. Õppinud Tallinna Ülikoolis kunstiõpetajaks. Talle meeldib koos lastega leiutada, katsetada, avastada. Muuhulgas on koos õpilastega mänginud varjudega ja teinud varjuteatrilavastusi. 2015. aasta kevadel kirjutas oma senised õpetajaks olemise ja varjuteatri tegemise kogemused magistritööks. Sel hooajal avas ühe rühmana varjustuudio, et uurida varjudega seonduvat põhjalikumalt.

Täiendav info:

Mari Kirme

mari.kirme@tlu.ee

Telefon:6409 395

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

KUHI Kunstihariduse Ideed! 22. märtsil 2016

Teisipäev 22 märts, 2016

KUHI Kunstihariduse Ideed! 22. märtsil 2016

Tallinna Ülikooli Astra õppehoones Narva mnt 29,

Auditorium Maximum A-002

Registreerumise link

http://www.tlu.ee/et/Balti-filmi-meedia-kunstide-ja-kommunikatsiooni-instituut/Syndmused/6206/konverents-kunstihariduse-ideed-kaasaegse-kunsti-opetamine

Ettekannete kava ja töötubade tutvustused

10.00 KAI KALJO
KUIDAS MA OLEN ÕPETANUD KAASAEGSET KUNSTI

Kai Kaljo on kunstnik ja Tallinna Ülikooli kaasaegse kunsti dotsent, kunstiõpetaja MA õppekava kuraator 2006-2016. Kunstnikuna on ta viimase 20 aasta jooksul esinenud näitustel, video-ja filmifestivalidel üle maailma. 2006.a. tunnustatud Kristjan Raua preemiaga.

Oma ettekandes räägib ta sellest, kuidas ta on õpetanud kontseptuaalset kunsti, videot ja performance´it erinevates kõrgkoolides ning kuidas see on mõjutanud tema loomingut.

10.20 LIIS KALMET

GÜMNAASIUMI KUNSTIÕPETAJATE KAASAEGSE KUNSTI KOGEMUS JA SELLE AVALDUMINE NENDE ÕPETAMISPRAKTIKAS

Eesti Kunstiakadeemia Kunstihariduse osakonna vilistlane Liis Kalmet kaitses oma magistritööd 2015. aasta kevadel. On lühikest aega töötanud Kumus muuseumipedagoogina ja hetkel töötab Reklaamiagentuuris Must.

Konverentsil tutvustab ta oma magistritööd pealkirjaga „Gümnaasiumi kunstiõpetajate kaasaegse kunsti kogemus ja selle avaldumine nende õpetamispraktikas“, keskendudes kogemuspõhisele õppimisele, konstruktivistlikule õpikäsitlusele ja kaasaegsele kunstile. Samuti annab ta ülevaate magistritöö uurimistulemustest, tuues välja erinevad mustrid kunstiõpetajate kaasaegse kunsti kogemuses ja selle avaldumises nende õpetamispraktikas.

10.40 TRIINU JÜRVES

INTERSISTSIPLINAARSE KUNSTI KURSUS PELGULINNA GÜMNAASIUMIS

Triinu Jürves on tegevkunstnik (kunstirühmitus –> Noolegrupp, http://noolegrupp.blogspot.com/), Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetaja (http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/sets), KUMU hariduskeskuse tunnijuht ning KUMU 13+ kunstistuudio juhendaja.

Oma ettekandes tutvustab ta interdistsiplinaarse kunsti kursust, mille on Pelgulinna Gümnaasiumis 10 aasta jooksul välja arendanud ning kaasaegse kunsti õpetamist koolis üldse. Kursus käsitleb kaasaegse kunsti põhilisi termineid, loomemeetodeid ja probleeme ning õpitu viiakse kohe praktikasse ka kõigis teistes kunstitundides. Konverentsil osalejad saavad kaasa loetelu kursuse teemadest ning nende juures näitena kasutatavatest kunstnikest.

11.00 EVE LUMI

TEGEVUSKUNSTI VAHETUNNID VAIDA PÕHIKOOLIS

Eve Lumi on Vaida Põhikooli vilistlane ja selle kooli kauaaegne kunstiõpetaja. Kolleegide sõnul on ta huvitavate ideede genereerija ja Rae Vallavalitsus on teda autasustanud erinevate kunstiprojektide korraldamise eest. 2010.aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis kunstiõpetaja magistrikraadi.

Oma ettekandes tutvustab Eve Lumi 2015.aastal Vaida Põhikoolis läbi viidud tegevuskunsti vahetunde.

11.30 – 12.00 KOHVIPAUS


12.00 HEIE TREIER

KOHTUMISED KAASAEGSE KUNSTIGA

Heie Treier on doktorikraadiga kunstiteadlane, kunstikriitik, kuraator ja õppejõud, kauaaegne ajakirja KUNST.ee toimetaja.TLÜ kunstiajaloo dotsent. 2004.a. pälvis Kristjan Raua preemia.

12.20 MARI KARTAU

EKSPERIMENTA! EESTI EKSPOSITSIOON: TÖÖ KIIRE JA KORRALIK!

Mari Kartau on hariduselt kunstiteadlane, kuid tal on kogemusi nii kunstikriitika, kureermise kui ka kunsti tegemise vallas. Laste-noortega on ta töötanud Viljandi Maagümnaasiumi kunstistuudios ning kaks korda Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni kureerides, lisaks on ta juhendanud väiksemaid töötubasid-kursuseid.

Ettekandes räägib Mari sellest, kuidas ta kureeris Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni, ehk siis kuidas ta “saavutas suhteliselt kiiresti olukorras, kus kaasaegse kunsti õpetus on üldiselt minimaalne, selle, et näitusel oli korralik komplekt täiesti arvestatava tasemega teoseid”. Sellest, kuidas ta leidis osalejad, kuidas toimus valikuprotsess, edasipääsenud ideede arendamine ning lõplik produktsioon. Ja mida see osalejatele andis ning mis neist on edasi saanud.

12.40 KADRI KLEMENTI

UURI KOOLIRUUMI!

Kadri Klementi on arhitekt ja arhitektuuriõpetaja. Arhitektuurikooli ühe asutajana on ta tänaseks juba mitu aastat koos laste ja noortega ruumi uurinud, avastanud ja loonud. Arhitektuur ehk ehitatud keskkond on rikkalik kultuurivaldkond ja õpetlik näide sellest, kuidas kohtuvad teaduslik mõtteviis ja loominguline mõtlemine.

Kadri tutvustab oma ettekandes loovtööprojekti “Kooliruum’16” ja üldhariduskoolidele suunatud lõimitavate ruumiülesannete kogu “Uuri ruumi!” ehk seda, kuidas õpetada arhitektuuri ilma arhitekti haridust omamata.

13.00 KRISTA AREN

2016 sügisest BFM-is avatava IKUMUMU BAKALAUREUSEÕPPEKAVA TUTVUSTUS

Krista Aren on disainer ja Tallinna Ülikooli disaini dotsent. Töötab Raul Vaiksoo arhitektuuribüroos ja juhendab ülikoolis ruumiõppe ja disainiga seotud kursuseid. Balti Filmi-ja meediakooli kunstihariduse suuna uue bakalaureuseõppekava IKUMUMU kuraator.

13.10 HELEN AROV, OREST KORMASOV

2016 sügsest avatava TLÜ/EKA KUNSTIÕPETAJA MA ÜHISÕPPEKAVA TUTVUSTUS

Orest Kormašov on Tallinna Ülikooli maalikunsti dotsent ja BFM-i kunstide didaktika suuna juht.

Helen Arov on Eesti Kunstiakadeemia Kunstihariduse osakonna juhataja ja kunstiõpetaja.

Orest Kormašov ja Helen Arov on uue ühisõppekava kuraatorid ja tutvustavad seda.

13.30 – 14.30 Lõunavaheaeg

TÕÕTOAD algusega kell 14.30

ERKI KASEMETS – KUNSTIMÄNGUD (U-124 Ursa õppehoone skulptuuriklassis)

Erki Kasemets on tunnustatud eesti maali-, installatsiooni- ja teatrikunstnik, kes mängulisi õppeülesandeid kunstiüliõpilastega on läbi viinud paari aastakümne jooksul, õpetades maalimist, arhitektoonikat, polügoonteatrit, kompositsiooni, installatsiooni jne.

“Töötoas luuakse totaalne installatsioon. Täpsemad ideelahendused tekivad kohapeal ning on mõjutatud iga osaleja panusest. Tegemist on kordumatu inim- ja ajaspetsiifilise eksperimendiga. Töötoa eesmärk on tutvustada generatiivset mängupraktikat, kus kunstitöö luuakse pidevas suhtluses ning reeglid kehtestuvad ja täpsustuvad vahetu loomeprotsessi käigus.

Töötoa täpset kestust on raske prognoosida, kuid püüaks mahutuda 100 minuti piiridesse. Iga osaleja võiks kaasa võtta ühe keskmise suurusega pintsli, laiusega ca 2-3cm.”

Töötuba toimub Ursa õppehoones skulptuuriklassis ja sinna mahub ca 15 inimest.

KAI KALJO – EESTI VIDEOKUNSTI KLASSIKA Ursa õppehoones, U-122

Töötuba on eelkõige mõeldud neile, kes ei ole läbinud Kai Kaljo videokunsti kursust TLÜ-s. Vaadatakse tuntumaid eesti videokunsti teoseid, tutvustatakse lühidalt nende autoreid ja teoste tagamaid. Kaasa pole vaja midagi võtta.

MARI KARTAU JA TRIINU JÜRVES – KAASAEGSE KUNSTI KODUSTAMINE

Astra õppehoones, Auditorium Maximum (A-002)

Valmistame ette näited õpilaste poolt loodud kaasaegse kunsti teostest, analüüsime neid ning osalejad sõnastavad ning pakuvad välja oma lahendused samadele teemadele ja probleemidele. Visualiseerime ja võimaluste piires teostame ideed kohapeal.

Osalejad võiksid kaasa võtta oma telefonid, fotoaparaadid ja tahvelarvutid ning vajalikud juhtmed, millega materjali nendest riistadest kätte saab. Samuti võib kaasa võtta kirjutusvahendi ja vildikad.

MARGOT KASK – LOOV JOONISTAMINE (Mare õppehoones M-135)

Margot Kask on kunstnik ja õppejõud.Näitustel on esinenud peamiselt fotode ja joonistustega alates 1995.a. Õpetab kunsti TLÜ-s, EKA-s ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumiastmes.

“Töötoas katsetame erinevaid jälje jätmise võimalusi tehnilisel ja kogemuslikul tasandil.Uurime juhuslikkust, kogetavust ja juhitavust.

Osalejad võiksid kaasa võtta pihutäie pliiatseid, midagi, millega saab muusikat kuulata ja kõrvaklapid. Igaks juhuks võiks selga panna tumedamad riided.”

Joonistamise töötuppa mahub 20 osavõtjat.

SILJA SAAREPUU – TEGEVUSKUNSTI TÖÖTUBA Teadlaste Foorumi galeriis (Astra õppehoone aatriumis, 1.korrusel)

Silja Saarepuu on tunnustatud eesti video- ja tegevuskunstnik, kes liigub interdistsiplinaarseid radu. Keskendunud “väikeste inimeste töödele ja tegemistele Maal, kes veeretavad kive nii maal kui maali taga.”

Aastal 2015 tunnustatud (koos Villu Plink´iga) Kristjan Raua preemiaga empaatiliselt iroonilise video-loomingu eest.

Töötoast:

Töötoas loome ruumilise (hetke)pildi ja töötame selle pildi variatsioonide ning esitamisnurkade kallal. Kaasa pole vaja võtta midagi st kindlasti mitte telefone, kaameraid ega muid segavaid elemente. Aga dress code on: puhtad värvid.

EVA LUURE – VARJUDE TÖÖTUBA Ursa õppehoones, U-120

“Töötoas katsetame ja leiutame varjuteatri põnevaid võimalusi, mida edaspidi saaks koos õpilastega

muuhulgas kaasaegset kunsti õppides ja luues kasutada.

Otsime varjukülgi ja varjatut. Märkame varjude rikkalikku mitmekesisust. Varjutame harjumuspärast.

Väljendume varjude abil, varjumänguna. Toome varjul oleva varjudena esile.”

Gruppi mahub maksimaalselt 20 inimest.

Eva Luure tegeleb laste ja loomadega Nõmme loodusmajas. Varem on kogemusi korjanud Muuseumis Miia-Milla-Manda, KUMU Kunstimuuseumis jm. Õppinud Tallinna Ülikoolis kunstiõpetajaks. Talle meeldib koos lastega leiutada, katsetada, avastada. Muuhulgas on koos õpilastega mänginud varjudega ja teinud varjuteatrilavastusi. 2015. aasta kevadel kirjutas oma senised õpetajaks olemise ja varjuteatri tegemise kogemused magistritööks. Sel hooajal avas ühe rühmana varjustuudio, et uurida varjudega seonduvat põhjalikumalt.

Täiendav info:

Mari Kirme

mari.kirme@tlu.ee

Telefon:6409 395

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink