Rubriik: Kunstiharidus

14.01.2022 — 04.02.2022

Kunstihariduse tudengite näitus “Remake”

Kunstiharidus_näitus Remake

EKA kunstihariduse tudengite näitust “Remake” saab näha EKA infoeraanidel 14. jaanuarist kuni 4. veebruarini.

Kunstihariduse tudengite teosed valmisid aine Loominguline projekt raames.
Osalevad: Inga Ausmeel, Liina Oja, Liina Raidoja , Marju Rajasalu, Lilli-Krõõt Repnau, Triin Resik, Tanel Roomere, Piret Suviste, Zhanna Toht, Kertu Tort, Kalev Vapper, Merle Vingerfeld, Viire Jagomägi
Juhendas AnnaKaisa Vita
Tööd on vaadeldavad EKA 2, 3, 4 korrusel ja Kotzebue tänavapoolsel auditooriumi ekraanil.
Heliga näeb videosid 2. korrusel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kunstihariduse tudengite näitus “Remake”

Reede 14 jaanuar, 2022 — Reede 04 veebruar, 2022

Kunstiharidus_näitus Remake

EKA kunstihariduse tudengite näitust “Remake” saab näha EKA infoeraanidel 14. jaanuarist kuni 4. veebruarini.

Kunstihariduse tudengite teosed valmisid aine Loominguline projekt raames.
Osalevad: Inga Ausmeel, Liina Oja, Liina Raidoja , Marju Rajasalu, Lilli-Krõõt Repnau, Triin Resik, Tanel Roomere, Piret Suviste, Zhanna Toht, Kertu Tort, Kalev Vapper, Merle Vingerfeld, Viire Jagomägi
Juhendas AnnaKaisa Vita
Tööd on vaadeldavad EKA 2, 3, 4 korrusel ja Kotzebue tänavapoolsel auditooriumi ekraanil.
Heliga näeb videosid 2. korrusel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

09.10.2019

EKA avatud loeng: Jan van Boeckel “Kunsti- ja jätkusuutlikkuse haridus ebakindluse ja kliimahirmu ajastul”

Jan-van-Boeckel1_BW

Jan van Boeckeli ettekanne keskendub kunstipõhistele avatud lähenemistele hariduses meie tänasel ökokriisi ja radikaalse ebakindluse ajastul.

Kui me oleme valmis läbima kiireid ja põhjalikke muutusi, siis vajame ka täiesti uut tüüpi haridust, ütleb ta. Mitte sellist, mis põhineks teadmiste ülekandel, vaid niisugust õppimist ja õpetamist, mis seab esiplaanile just sügava ebakindlusega toimetuleku. Avatud hariduskontseptsioonides ei tea õppijad ette, milline võib olla uurimiskäik või õppimise tulemus. Teadmatus võib olla häiriv, sest puudub kontroll, raamistavad juhtnöörid ja selged tegutsemise eesmärgid. Samas, kuna õppija on väga haavatavas olukorras, on siiski esmatähtis, et õppija tunneks oma õppimise kogemust turvaliselt juhituna. Kunstipõhised praktikad võimaldavad sellist õppimist luua ning uurimise käigus toimub avastamine, ilmneb erutus ja uudishimu.

Jan van Boeckel on kunstnik ja kunstiõpetaja, kes on aastaid töötanud kusnti, hariduse ja ökoloogia kokkupuutepunktis. 2015—2018 oli ta EKA kunstihariduse professor, enne seda õppejõud Islandi Kunstiakadeemias ja teistes koolides. Möödunud õppeaastal töötas Jan van Boeckel vanemlektorina Gothenburgi Ülikoolis ja kunsti, jätkusuutlikkuse ja kliimajuhtimise õppejõuna Keskkonna ja Arengu Uuringute Keskuses (CEMUS) Uppsalas, Rootis.
www.janvanboeckel.wordpress.com

Loeng toimub inglise keeles ja on kõigile tasuta.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

EKA avatud loeng: Jan van Boeckel “Kunsti- ja jätkusuutlikkuse haridus ebakindluse ja kliimahirmu ajastul”

Kolmapäev 09 oktoober, 2019

Jan-van-Boeckel1_BW

Jan van Boeckeli ettekanne keskendub kunstipõhistele avatud lähenemistele hariduses meie tänasel ökokriisi ja radikaalse ebakindluse ajastul.

Kui me oleme valmis läbima kiireid ja põhjalikke muutusi, siis vajame ka täiesti uut tüüpi haridust, ütleb ta. Mitte sellist, mis põhineks teadmiste ülekandel, vaid niisugust õppimist ja õpetamist, mis seab esiplaanile just sügava ebakindlusega toimetuleku. Avatud hariduskontseptsioonides ei tea õppijad ette, milline võib olla uurimiskäik või õppimise tulemus. Teadmatus võib olla häiriv, sest puudub kontroll, raamistavad juhtnöörid ja selged tegutsemise eesmärgid. Samas, kuna õppija on väga haavatavas olukorras, on siiski esmatähtis, et õppija tunneks oma õppimise kogemust turvaliselt juhituna. Kunstipõhised praktikad võimaldavad sellist õppimist luua ning uurimise käigus toimub avastamine, ilmneb erutus ja uudishimu.

Jan van Boeckel on kunstnik ja kunstiõpetaja, kes on aastaid töötanud kusnti, hariduse ja ökoloogia kokkupuutepunktis. 2015—2018 oli ta EKA kunstihariduse professor, enne seda õppejõud Islandi Kunstiakadeemias ja teistes koolides. Möödunud õppeaastal töötas Jan van Boeckel vanemlektorina Gothenburgi Ülikoolis ja kunsti, jätkusuutlikkuse ja kliimajuhtimise õppejõuna Keskkonna ja Arengu Uuringute Keskuses (CEMUS) Uppsalas, Rootis.
www.janvanboeckel.wordpress.com

Loeng toimub inglise keeles ja on kõigile tasuta.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

24.04.2019

Kunstihariduse ideede konverents: Klassikaliselt kaasaegne

KUHI_1920x1000_01
Kaasaegses kunstis kasutatakse laia kunstitehnikate valikut, kuid sageli jääb uuenduslike digitehnoloogiate varju fakt, et ka põlised tehnikad nagu õlimaal, keraamika, tekstiil on erakordselt tugevad kaasaegse mõtte kandjad. Samas võib aga kaasaegne tehnoloogia olla midagi, mille abil paljastuvad vanade teoste saladused. KUHI konverents “Kaasaegselt klassikaline” keskendub klassikalistele kunstitehnikatele ja neid tehnikaid kaasajas kõnelema panevatele kunstnikele. 
Konverentsi alustab Linnar Viik visiooniga tulevikust. Anneli Porri pakub teoreetilist raami nüüdiskunsti vaatamiseks. Oma tööde ja praktika põhjal räägivad tehnikatest ja materjalivalikutest kunstnikud Laura Põld ja Tõnis Saadoja. Disainerid Kärt Ojavee ja Merike Rehepapp arutlevad tarbekunsti ürgtehnikate ja kaasaegse maailma üle. Kuidas tehnoloogia kunstiajalugu uurida ja põnevamaks muuta aitab, räägib Hilkka Hiiop koos Andres Uueniga.

Konverentsi ajakava

9.45-10.15 registreerumine ja avasõnad
10.15-10.35 visioonikõne Linnar Viik
10.40-11.00 Anneli Porri
11.05-11.25 Laura Põld
11.30-11.50 Tõnis Saadoja
11.55-12.15 Hilkka Hiiop
LÕUNA
13.00-13.20 Merike Rehepapp
13.25-13.45 Kärt Ojavee
13.45-14.15 Väikesed ümarlauad. Osalejad saavad küsida ja arutleda esinejatega.
KOHVIPAUS

14.30-16.00 Töötoad 90 min (Töötubadesse registreerimine on juba täitunud!)

KUHI konverentsi korraldavad ühiselt Tallinna Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia. Konverents on osalejale tasuta. Pakutakse ka lõunasööki ja kohvipausi. Korraldajatel on õigus ajakavas ja esinejate nimistus muudatusi teha.

Küsimuste korral kirjuta:
Kristi Laanemäe: kusti@tlu.ee
Anneli Porri: anneli.porri@artun.ee
Konverentsi koduleheküljelt leiad täpsema info esinejate ja ettekannete kohta: https://www.tlu.ee/KUHI
Postitas Mart Vainre — Püsilink

Kunstihariduse ideede konverents: Klassikaliselt kaasaegne

Kolmapäev 24 aprill, 2019

KUHI_1920x1000_01
Kaasaegses kunstis kasutatakse laia kunstitehnikate valikut, kuid sageli jääb uuenduslike digitehnoloogiate varju fakt, et ka põlised tehnikad nagu õlimaal, keraamika, tekstiil on erakordselt tugevad kaasaegse mõtte kandjad. Samas võib aga kaasaegne tehnoloogia olla midagi, mille abil paljastuvad vanade teoste saladused. KUHI konverents “Kaasaegselt klassikaline” keskendub klassikalistele kunstitehnikatele ja neid tehnikaid kaasajas kõnelema panevatele kunstnikele. 
Konverentsi alustab Linnar Viik visiooniga tulevikust. Anneli Porri pakub teoreetilist raami nüüdiskunsti vaatamiseks. Oma tööde ja praktika põhjal räägivad tehnikatest ja materjalivalikutest kunstnikud Laura Põld ja Tõnis Saadoja. Disainerid Kärt Ojavee ja Merike Rehepapp arutlevad tarbekunsti ürgtehnikate ja kaasaegse maailma üle. Kuidas tehnoloogia kunstiajalugu uurida ja põnevamaks muuta aitab, räägib Hilkka Hiiop koos Andres Uueniga.

Konverentsi ajakava

9.45-10.15 registreerumine ja avasõnad
10.15-10.35 visioonikõne Linnar Viik
10.40-11.00 Anneli Porri
11.05-11.25 Laura Põld
11.30-11.50 Tõnis Saadoja
11.55-12.15 Hilkka Hiiop
LÕUNA
13.00-13.20 Merike Rehepapp
13.25-13.45 Kärt Ojavee
13.45-14.15 Väikesed ümarlauad. Osalejad saavad küsida ja arutleda esinejatega.
KOHVIPAUS

14.30-16.00 Töötoad 90 min (Töötubadesse registreerimine on juba täitunud!)

KUHI konverentsi korraldavad ühiselt Tallinna Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia. Konverents on osalejale tasuta. Pakutakse ka lõunasööki ja kohvipausi. Korraldajatel on õigus ajakavas ja esinejate nimistus muudatusi teha.

Küsimuste korral kirjuta:
Kristi Laanemäe: kusti@tlu.ee
Anneli Porri: anneli.porri@artun.ee
Konverentsi koduleheküljelt leiad täpsema info esinejate ja ettekannete kohta: https://www.tlu.ee/KUHI
Postitas Mart Vainre — Püsilink

08.12.2017

EKA kunstiõpetaja eriala magistrandid kutsuvad näitusele “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”

EKA kunstiõpetaja eriala magistrandid kutsuvad näitusele “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”

 

Reedel, 8. detsembril, avatakse Eesti Kunstiakadeemia fuajees Estonia pst.7, lühiajaline, aga tundeküllane näitus “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”. Näitus kestab vaid kolm päev, kuid teemad mida puudutatakse, kestavad sajandeid.

 

Näitus “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?” ühendab nelja kunstniku tööd, kes küsivad oma töödes mäletamise, eksisteerimise ja kohalolu järele. Liispet Undusk on fotode seeria abil võtnud luubi alla õpetaja tundelise poole, mis soovib olla nähtav. Carol Pahk otsib installatsiooni vahendusel meie südametes ruumi tähelepanuta jänud lähedaste jaoks. Karin Marley peegeldab päevakajast teemat välismaal töötavate isade kohaolekust. Jana Pokotylo uurib fantoomvalu olemust läbi maalikunsti.

 

Näituse avamine toimub 8. detsembril kell 16 ja jääb avatuks 11. detsembrini.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

EKA kunstiõpetaja eriala magistrandid kutsuvad näitusele “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”

Reede 08 detsember, 2017

EKA kunstiõpetaja eriala magistrandid kutsuvad näitusele “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”

 

Reedel, 8. detsembril, avatakse Eesti Kunstiakadeemia fuajees Estonia pst.7, lühiajaline, aga tundeküllane näitus “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”. Näitus kestab vaid kolm päev, kuid teemad mida puudutatakse, kestavad sajandeid.

 

Näitus “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?” ühendab nelja kunstniku tööd, kes küsivad oma töödes mäletamise, eksisteerimise ja kohalolu järele. Liispet Undusk on fotode seeria abil võtnud luubi alla õpetaja tundelise poole, mis soovib olla nähtav. Carol Pahk otsib installatsiooni vahendusel meie südametes ruumi tähelepanuta jänud lähedaste jaoks. Karin Marley peegeldab päevakajast teemat välismaal töötavate isade kohaolekust. Jana Pokotylo uurib fantoomvalu olemust läbi maalikunsti.

 

Näituse avamine toimub 8. detsembril kell 16 ja jääb avatuks 11. detsembrini.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

19.10.2016

Open Lecture: Tomaž Zupančič and Jan van Boeckel “Perspectives on art education in today’s global economy” 19th October

Title: Perspectives on art education in todays global economy.

Open Lecture:
Tomaž Zupančič and Jan van Boeckel
“Perspectives on art education in today’s global economy”
19. October at 12.30 in
Suur-Kloostri 11, Room 103.

We are glad to inform You about an upcoming open lecture in the Department of Art Education expanding upon the topic “Perspectives on art education in today’s global economy”.

Lecturers: Tomaž Zupančič, Professor at the Faculty of Education, University in Maribor, Slovenia
and
Jan van Boeckel, Professor in Art Pedagogy at the Faculty of Art and Culture, Estonian Academy of Arts

In our conversation we bring together the themes of art, art education and economy. Some people would hold that art is only worthwhile if it is completely interest-free (“l’art pour l’art”). But what happens when one engages with art for purposes that are external to its supposed own domain, for example when artmaking becomes an instrument to seek economic gains, to draw a spicy personal career plan or even to push society into a more sustainable direction? Is it still art then? And what are the implications of our views on this issue for the kind of art education we provide to young people?

Time: Wednesday 19 October, 12.30-14.30

Place: Estonian Academy of Arts,
Department of Art Education, Room 103, Suur-Kloostri 11, Tallinn

Info: Helen Arov (helen.arov@artun.ee)

You can find the video of the lecture and the following discussion from Art Education Channel in Vimeo. Click here!

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Open Lecture: Tomaž Zupančič and Jan van Boeckel “Perspectives on art education in today’s global economy” 19th October

Kolmapäev 19 oktoober, 2016

Title: Perspectives on art education in todays global economy.

Open Lecture:
Tomaž Zupančič and Jan van Boeckel
“Perspectives on art education in today’s global economy”
19. October at 12.30 in
Suur-Kloostri 11, Room 103.

We are glad to inform You about an upcoming open lecture in the Department of Art Education expanding upon the topic “Perspectives on art education in today’s global economy”.

Lecturers: Tomaž Zupančič, Professor at the Faculty of Education, University in Maribor, Slovenia
and
Jan van Boeckel, Professor in Art Pedagogy at the Faculty of Art and Culture, Estonian Academy of Arts

In our conversation we bring together the themes of art, art education and economy. Some people would hold that art is only worthwhile if it is completely interest-free (“l’art pour l’art”). But what happens when one engages with art for purposes that are external to its supposed own domain, for example when artmaking becomes an instrument to seek economic gains, to draw a spicy personal career plan or even to push society into a more sustainable direction? Is it still art then? And what are the implications of our views on this issue for the kind of art education we provide to young people?

Time: Wednesday 19 October, 12.30-14.30

Place: Estonian Academy of Arts,
Department of Art Education, Room 103, Suur-Kloostri 11, Tallinn

Info: Helen Arov (helen.arov@artun.ee)

You can find the video of the lecture and the following discussion from Art Education Channel in Vimeo. Click here!

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

24.04.2016 — 01.07.2016

CALL FOR CONTRIBUTIONS

artizein

For the coming issue of Artizein: Arts & Teaching Journal we seek contributions of authors who reflect on the triad of art, education, and the natural environment. In what ways can artistic practice be a way to connect to and learn about nature in its own right? What practices are currently ongoing worldwide and what experiences have been gained so far? Are there pedagogical underpinnings that can be articulated, and perhaps even a developing epistemology? And what would be the relevance of facilitating and further promoting of arts-based environmental education in an age of climate fear? Which challenges come up when participants, through art, are encouraged to open their senses more fully to the world, at a time when psychic numbing and cognitive dissociation seem to be the default mode of many people, faced with the overwhelming news of the scale of the ecological crisis?

Artizein would like to put forth an encouragement for not only papers, but alternative research and dissemination formats such as curriculum, presentations, artworks, interviews, videos, essays, and poetry from artists/teachers/researchers/theorists who use art to share/expose/teach/inquire into the messages from the environment/climate/Nature/ecology via the arts.

Deadline for papers: July 1, 2016

Target publish date: November, 2016

Submit general inquiries to: Jodi at artizeinaatj@gmail.com

Submit editorial inquiries to: Jan van Boeckel at polarstarcentre@yahoo.com

In alignment with the mission of this issue, Artizein is happy to announce our 2016 guest editor to be Dr. Jan van Boeckel.

Dr. Boeckel is a Dutch anthropologist, Professor of Art Education at the Estonian Academy of Arts, visual artist, and filmmaker based in Estonia.

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

CALL FOR CONTRIBUTIONS

Pühapäev 24 aprill, 2016 — Reede 01 juuli, 2016

artizein

For the coming issue of Artizein: Arts & Teaching Journal we seek contributions of authors who reflect on the triad of art, education, and the natural environment. In what ways can artistic practice be a way to connect to and learn about nature in its own right? What practices are currently ongoing worldwide and what experiences have been gained so far? Are there pedagogical underpinnings that can be articulated, and perhaps even a developing epistemology? And what would be the relevance of facilitating and further promoting of arts-based environmental education in an age of climate fear? Which challenges come up when participants, through art, are encouraged to open their senses more fully to the world, at a time when psychic numbing and cognitive dissociation seem to be the default mode of many people, faced with the overwhelming news of the scale of the ecological crisis?

Artizein would like to put forth an encouragement for not only papers, but alternative research and dissemination formats such as curriculum, presentations, artworks, interviews, videos, essays, and poetry from artists/teachers/researchers/theorists who use art to share/expose/teach/inquire into the messages from the environment/climate/Nature/ecology via the arts.

Deadline for papers: July 1, 2016

Target publish date: November, 2016

Submit general inquiries to: Jodi at artizeinaatj@gmail.com

Submit editorial inquiries to: Jan van Boeckel at polarstarcentre@yahoo.com

In alignment with the mission of this issue, Artizein is happy to announce our 2016 guest editor to be Dr. Jan van Boeckel.

Dr. Boeckel is a Dutch anthropologist, Professor of Art Education at the Estonian Academy of Arts, visual artist, and filmmaker based in Estonia.

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

22.03.2016

KUHI Kunstihariduse Ideed! 22. märtsil 2016

KUHI Kunstihariduse Ideed! 22. märtsil 2016

Tallinna Ülikooli Astra õppehoones Narva mnt 29,

Auditorium Maximum A-002

Registreerumise link

http://www.tlu.ee/et/Balti-filmi-meedia-kunstide-ja-kommunikatsiooni-instituut/Syndmused/6206/konverents-kunstihariduse-ideed-kaasaegse-kunsti-opetamine

Ettekannete kava ja töötubade tutvustused

10.00 KAI KALJO
KUIDAS MA OLEN ÕPETANUD KAASAEGSET KUNSTI

Kai Kaljo on kunstnik ja Tallinna Ülikooli kaasaegse kunsti dotsent, kunstiõpetaja MA õppekava kuraator 2006-2016. Kunstnikuna on ta viimase 20 aasta jooksul esinenud näitustel, video-ja filmifestivalidel üle maailma. 2006.a. tunnustatud Kristjan Raua preemiaga.

Oma ettekandes räägib ta sellest, kuidas ta on õpetanud kontseptuaalset kunsti, videot ja performance´it erinevates kõrgkoolides ning kuidas see on mõjutanud tema loomingut.

10.20 LIIS KALMET

GÜMNAASIUMI KUNSTIÕPETAJATE KAASAEGSE KUNSTI KOGEMUS JA SELLE AVALDUMINE NENDE ÕPETAMISPRAKTIKAS

Eesti Kunstiakadeemia Kunstihariduse osakonna vilistlane Liis Kalmet kaitses oma magistritööd 2015. aasta kevadel. On lühikest aega töötanud Kumus muuseumipedagoogina ja hetkel töötab Reklaamiagentuuris Must.

Konverentsil tutvustab ta oma magistritööd pealkirjaga „Gümnaasiumi kunstiõpetajate kaasaegse kunsti kogemus ja selle avaldumine nende õpetamispraktikas“, keskendudes kogemuspõhisele õppimisele, konstruktivistlikule õpikäsitlusele ja kaasaegsele kunstile. Samuti annab ta ülevaate magistritöö uurimistulemustest, tuues välja erinevad mustrid kunstiõpetajate kaasaegse kunsti kogemuses ja selle avaldumises nende õpetamispraktikas.

10.40 TRIINU JÜRVES

INTERSISTSIPLINAARSE KUNSTI KURSUS PELGULINNA GÜMNAASIUMIS

Triinu Jürves on tegevkunstnik (kunstirühmitus –> Noolegrupp, http://noolegrupp.blogspot.com/), Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetaja (http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/sets), KUMU hariduskeskuse tunnijuht ning KUMU 13+ kunstistuudio juhendaja.

Oma ettekandes tutvustab ta interdistsiplinaarse kunsti kursust, mille on Pelgulinna Gümnaasiumis 10 aasta jooksul välja arendanud ning kaasaegse kunsti õpetamist koolis üldse. Kursus käsitleb kaasaegse kunsti põhilisi termineid, loomemeetodeid ja probleeme ning õpitu viiakse kohe praktikasse ka kõigis teistes kunstitundides. Konverentsil osalejad saavad kaasa loetelu kursuse teemadest ning nende juures näitena kasutatavatest kunstnikest.

11.00 EVE LUMI

TEGEVUSKUNSTI VAHETUNNID VAIDA PÕHIKOOLIS

Eve Lumi on Vaida Põhikooli vilistlane ja selle kooli kauaaegne kunstiõpetaja. Kolleegide sõnul on ta huvitavate ideede genereerija ja Rae Vallavalitsus on teda autasustanud erinevate kunstiprojektide korraldamise eest. 2010.aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis kunstiõpetaja magistrikraadi.

Oma ettekandes tutvustab Eve Lumi 2015.aastal Vaida Põhikoolis läbi viidud tegevuskunsti vahetunde.

11.30 – 12.00 KOHVIPAUS


12.00 HEIE TREIER

KOHTUMISED KAASAEGSE KUNSTIGA

Heie Treier on doktorikraadiga kunstiteadlane, kunstikriitik, kuraator ja õppejõud, kauaaegne ajakirja KUNST.ee toimetaja.TLÜ kunstiajaloo dotsent. 2004.a. pälvis Kristjan Raua preemia.

12.20 MARI KARTAU

EKSPERIMENTA! EESTI EKSPOSITSIOON: TÖÖ KIIRE JA KORRALIK!

Mari Kartau on hariduselt kunstiteadlane, kuid tal on kogemusi nii kunstikriitika, kureermise kui ka kunsti tegemise vallas. Laste-noortega on ta töötanud Viljandi Maagümnaasiumi kunstistuudios ning kaks korda Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni kureerides, lisaks on ta juhendanud väiksemaid töötubasid-kursuseid.

Ettekandes räägib Mari sellest, kuidas ta kureeris Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni, ehk siis kuidas ta “saavutas suhteliselt kiiresti olukorras, kus kaasaegse kunsti õpetus on üldiselt minimaalne, selle, et näitusel oli korralik komplekt täiesti arvestatava tasemega teoseid”. Sellest, kuidas ta leidis osalejad, kuidas toimus valikuprotsess, edasipääsenud ideede arendamine ning lõplik produktsioon. Ja mida see osalejatele andis ning mis neist on edasi saanud.

12.40 KADRI KLEMENTI

UURI KOOLIRUUMI!

Kadri Klementi on arhitekt ja arhitektuuriõpetaja. Arhitektuurikooli ühe asutajana on ta tänaseks juba mitu aastat koos laste ja noortega ruumi uurinud, avastanud ja loonud. Arhitektuur ehk ehitatud keskkond on rikkalik kultuurivaldkond ja õpetlik näide sellest, kuidas kohtuvad teaduslik mõtteviis ja loominguline mõtlemine.

Kadri tutvustab oma ettekandes loovtööprojekti “Kooliruum’16” ja üldhariduskoolidele suunatud lõimitavate ruumiülesannete kogu “Uuri ruumi!” ehk seda, kuidas õpetada arhitektuuri ilma arhitekti haridust omamata.

13.00 KRISTA AREN

2016 sügisest BFM-is avatava IKUMUMU BAKALAUREUSEÕPPEKAVA TUTVUSTUS

Krista Aren on disainer ja Tallinna Ülikooli disaini dotsent. Töötab Raul Vaiksoo arhitektuuribüroos ja juhendab ülikoolis ruumiõppe ja disainiga seotud kursuseid. Balti Filmi-ja meediakooli kunstihariduse suuna uue bakalaureuseõppekava IKUMUMU kuraator.

13.10 HELEN AROV, OREST KORMASOV

2016 sügsest avatava TLÜ/EKA KUNSTIÕPETAJA MA ÜHISÕPPEKAVA TUTVUSTUS

Orest Kormašov on Tallinna Ülikooli maalikunsti dotsent ja BFM-i kunstide didaktika suuna juht.

Helen Arov on Eesti Kunstiakadeemia Kunstihariduse osakonna juhataja ja kunstiõpetaja.

Orest Kormašov ja Helen Arov on uue ühisõppekava kuraatorid ja tutvustavad seda.

13.30 – 14.30 Lõunavaheaeg

TÕÕTOAD algusega kell 14.30

ERKI KASEMETS – KUNSTIMÄNGUD (U-124 Ursa õppehoone skulptuuriklassis)

Erki Kasemets on tunnustatud eesti maali-, installatsiooni- ja teatrikunstnik, kes mängulisi õppeülesandeid kunstiüliõpilastega on läbi viinud paari aastakümne jooksul, õpetades maalimist, arhitektoonikat, polügoonteatrit, kompositsiooni, installatsiooni jne.

“Töötoas luuakse totaalne installatsioon. Täpsemad ideelahendused tekivad kohapeal ning on mõjutatud iga osaleja panusest. Tegemist on kordumatu inim- ja ajaspetsiifilise eksperimendiga. Töötoa eesmärk on tutvustada generatiivset mängupraktikat, kus kunstitöö luuakse pidevas suhtluses ning reeglid kehtestuvad ja täpsustuvad vahetu loomeprotsessi käigus.

Töötoa täpset kestust on raske prognoosida, kuid püüaks mahutuda 100 minuti piiridesse. Iga osaleja võiks kaasa võtta ühe keskmise suurusega pintsli, laiusega ca 2-3cm.”

Töötuba toimub Ursa õppehoones skulptuuriklassis ja sinna mahub ca 15 inimest.

KAI KALJO – EESTI VIDEOKUNSTI KLASSIKA Ursa õppehoones, U-122

Töötuba on eelkõige mõeldud neile, kes ei ole läbinud Kai Kaljo videokunsti kursust TLÜ-s. Vaadatakse tuntumaid eesti videokunsti teoseid, tutvustatakse lühidalt nende autoreid ja teoste tagamaid. Kaasa pole vaja midagi võtta.

MARI KARTAU JA TRIINU JÜRVES – KAASAEGSE KUNSTI KODUSTAMINE

Astra õppehoones, Auditorium Maximum (A-002)

Valmistame ette näited õpilaste poolt loodud kaasaegse kunsti teostest, analüüsime neid ning osalejad sõnastavad ning pakuvad välja oma lahendused samadele teemadele ja probleemidele. Visualiseerime ja võimaluste piires teostame ideed kohapeal.

Osalejad võiksid kaasa võtta oma telefonid, fotoaparaadid ja tahvelarvutid ning vajalikud juhtmed, millega materjali nendest riistadest kätte saab. Samuti võib kaasa võtta kirjutusvahendi ja vildikad.

MARGOT KASK – LOOV JOONISTAMINE (Mare õppehoones M-135)

Margot Kask on kunstnik ja õppejõud.Näitustel on esinenud peamiselt fotode ja joonistustega alates 1995.a. Õpetab kunsti TLÜ-s, EKA-s ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumiastmes.

“Töötoas katsetame erinevaid jälje jätmise võimalusi tehnilisel ja kogemuslikul tasandil.Uurime juhuslikkust, kogetavust ja juhitavust.

Osalejad võiksid kaasa võtta pihutäie pliiatseid, midagi, millega saab muusikat kuulata ja kõrvaklapid. Igaks juhuks võiks selga panna tumedamad riided.”

Joonistamise töötuppa mahub 20 osavõtjat.

SILJA SAAREPUU – TEGEVUSKUNSTI TÖÖTUBA Teadlaste Foorumi galeriis (Astra õppehoone aatriumis, 1.korrusel)

Silja Saarepuu on tunnustatud eesti video- ja tegevuskunstnik, kes liigub interdistsiplinaarseid radu. Keskendunud “väikeste inimeste töödele ja tegemistele Maal, kes veeretavad kive nii maal kui maali taga.”

Aastal 2015 tunnustatud (koos Villu Plink´iga) Kristjan Raua preemiaga empaatiliselt iroonilise video-loomingu eest.

Töötoast:

Töötoas loome ruumilise (hetke)pildi ja töötame selle pildi variatsioonide ning esitamisnurkade kallal. Kaasa pole vaja võtta midagi st kindlasti mitte telefone, kaameraid ega muid segavaid elemente. Aga dress code on: puhtad värvid.

EVA LUURE – VARJUDE TÖÖTUBA Ursa õppehoones, U-120

“Töötoas katsetame ja leiutame varjuteatri põnevaid võimalusi, mida edaspidi saaks koos õpilastega

muuhulgas kaasaegset kunsti õppides ja luues kasutada.

Otsime varjukülgi ja varjatut. Märkame varjude rikkalikku mitmekesisust. Varjutame harjumuspärast.

Väljendume varjude abil, varjumänguna. Toome varjul oleva varjudena esile.”

Gruppi mahub maksimaalselt 20 inimest.

Eva Luure tegeleb laste ja loomadega Nõmme loodusmajas. Varem on kogemusi korjanud Muuseumis Miia-Milla-Manda, KUMU Kunstimuuseumis jm. Õppinud Tallinna Ülikoolis kunstiõpetajaks. Talle meeldib koos lastega leiutada, katsetada, avastada. Muuhulgas on koos õpilastega mänginud varjudega ja teinud varjuteatrilavastusi. 2015. aasta kevadel kirjutas oma senised õpetajaks olemise ja varjuteatri tegemise kogemused magistritööks. Sel hooajal avas ühe rühmana varjustuudio, et uurida varjudega seonduvat põhjalikumalt.

Täiendav info:

Mari Kirme

mari.kirme@tlu.ee

Telefon:6409 395

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

KUHI Kunstihariduse Ideed! 22. märtsil 2016

Teisipäev 22 märts, 2016

KUHI Kunstihariduse Ideed! 22. märtsil 2016

Tallinna Ülikooli Astra õppehoones Narva mnt 29,

Auditorium Maximum A-002

Registreerumise link

http://www.tlu.ee/et/Balti-filmi-meedia-kunstide-ja-kommunikatsiooni-instituut/Syndmused/6206/konverents-kunstihariduse-ideed-kaasaegse-kunsti-opetamine

Ettekannete kava ja töötubade tutvustused

10.00 KAI KALJO
KUIDAS MA OLEN ÕPETANUD KAASAEGSET KUNSTI

Kai Kaljo on kunstnik ja Tallinna Ülikooli kaasaegse kunsti dotsent, kunstiõpetaja MA õppekava kuraator 2006-2016. Kunstnikuna on ta viimase 20 aasta jooksul esinenud näitustel, video-ja filmifestivalidel üle maailma. 2006.a. tunnustatud Kristjan Raua preemiaga.

Oma ettekandes räägib ta sellest, kuidas ta on õpetanud kontseptuaalset kunsti, videot ja performance´it erinevates kõrgkoolides ning kuidas see on mõjutanud tema loomingut.

10.20 LIIS KALMET

GÜMNAASIUMI KUNSTIÕPETAJATE KAASAEGSE KUNSTI KOGEMUS JA SELLE AVALDUMINE NENDE ÕPETAMISPRAKTIKAS

Eesti Kunstiakadeemia Kunstihariduse osakonna vilistlane Liis Kalmet kaitses oma magistritööd 2015. aasta kevadel. On lühikest aega töötanud Kumus muuseumipedagoogina ja hetkel töötab Reklaamiagentuuris Must.

Konverentsil tutvustab ta oma magistritööd pealkirjaga „Gümnaasiumi kunstiõpetajate kaasaegse kunsti kogemus ja selle avaldumine nende õpetamispraktikas“, keskendudes kogemuspõhisele õppimisele, konstruktivistlikule õpikäsitlusele ja kaasaegsele kunstile. Samuti annab ta ülevaate magistritöö uurimistulemustest, tuues välja erinevad mustrid kunstiõpetajate kaasaegse kunsti kogemuses ja selle avaldumises nende õpetamispraktikas.

10.40 TRIINU JÜRVES

INTERSISTSIPLINAARSE KUNSTI KURSUS PELGULINNA GÜMNAASIUMIS

Triinu Jürves on tegevkunstnik (kunstirühmitus –> Noolegrupp, http://noolegrupp.blogspot.com/), Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetaja (http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/sets), KUMU hariduskeskuse tunnijuht ning KUMU 13+ kunstistuudio juhendaja.

Oma ettekandes tutvustab ta interdistsiplinaarse kunsti kursust, mille on Pelgulinna Gümnaasiumis 10 aasta jooksul välja arendanud ning kaasaegse kunsti õpetamist koolis üldse. Kursus käsitleb kaasaegse kunsti põhilisi termineid, loomemeetodeid ja probleeme ning õpitu viiakse kohe praktikasse ka kõigis teistes kunstitundides. Konverentsil osalejad saavad kaasa loetelu kursuse teemadest ning nende juures näitena kasutatavatest kunstnikest.

11.00 EVE LUMI

TEGEVUSKUNSTI VAHETUNNID VAIDA PÕHIKOOLIS

Eve Lumi on Vaida Põhikooli vilistlane ja selle kooli kauaaegne kunstiõpetaja. Kolleegide sõnul on ta huvitavate ideede genereerija ja Rae Vallavalitsus on teda autasustanud erinevate kunstiprojektide korraldamise eest. 2010.aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis kunstiõpetaja magistrikraadi.

Oma ettekandes tutvustab Eve Lumi 2015.aastal Vaida Põhikoolis läbi viidud tegevuskunsti vahetunde.

11.30 – 12.00 KOHVIPAUS


12.00 HEIE TREIER

KOHTUMISED KAASAEGSE KUNSTIGA

Heie Treier on doktorikraadiga kunstiteadlane, kunstikriitik, kuraator ja õppejõud, kauaaegne ajakirja KUNST.ee toimetaja.TLÜ kunstiajaloo dotsent. 2004.a. pälvis Kristjan Raua preemia.

12.20 MARI KARTAU

EKSPERIMENTA! EESTI EKSPOSITSIOON: TÖÖ KIIRE JA KORRALIK!

Mari Kartau on hariduselt kunstiteadlane, kuid tal on kogemusi nii kunstikriitika, kureermise kui ka kunsti tegemise vallas. Laste-noortega on ta töötanud Viljandi Maagümnaasiumi kunstistuudios ning kaks korda Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni kureerides, lisaks on ta juhendanud väiksemaid töötubasid-kursuseid.

Ettekandes räägib Mari sellest, kuidas ta kureeris Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni, ehk siis kuidas ta “saavutas suhteliselt kiiresti olukorras, kus kaasaegse kunsti õpetus on üldiselt minimaalne, selle, et näitusel oli korralik komplekt täiesti arvestatava tasemega teoseid”. Sellest, kuidas ta leidis osalejad, kuidas toimus valikuprotsess, edasipääsenud ideede arendamine ning lõplik produktsioon. Ja mida see osalejatele andis ning mis neist on edasi saanud.

12.40 KADRI KLEMENTI

UURI KOOLIRUUMI!

Kadri Klementi on arhitekt ja arhitektuuriõpetaja. Arhitektuurikooli ühe asutajana on ta tänaseks juba mitu aastat koos laste ja noortega ruumi uurinud, avastanud ja loonud. Arhitektuur ehk ehitatud keskkond on rikkalik kultuurivaldkond ja õpetlik näide sellest, kuidas kohtuvad teaduslik mõtteviis ja loominguline mõtlemine.

Kadri tutvustab oma ettekandes loovtööprojekti “Kooliruum’16” ja üldhariduskoolidele suunatud lõimitavate ruumiülesannete kogu “Uuri ruumi!” ehk seda, kuidas õpetada arhitektuuri ilma arhitekti haridust omamata.

13.00 KRISTA AREN

2016 sügisest BFM-is avatava IKUMUMU BAKALAUREUSEÕPPEKAVA TUTVUSTUS

Krista Aren on disainer ja Tallinna Ülikooli disaini dotsent. Töötab Raul Vaiksoo arhitektuuribüroos ja juhendab ülikoolis ruumiõppe ja disainiga seotud kursuseid. Balti Filmi-ja meediakooli kunstihariduse suuna uue bakalaureuseõppekava IKUMUMU kuraator.

13.10 HELEN AROV, OREST KORMASOV

2016 sügsest avatava TLÜ/EKA KUNSTIÕPETAJA MA ÜHISÕPPEKAVA TUTVUSTUS

Orest Kormašov on Tallinna Ülikooli maalikunsti dotsent ja BFM-i kunstide didaktika suuna juht.

Helen Arov on Eesti Kunstiakadeemia Kunstihariduse osakonna juhataja ja kunstiõpetaja.

Orest Kormašov ja Helen Arov on uue ühisõppekava kuraatorid ja tutvustavad seda.

13.30 – 14.30 Lõunavaheaeg

TÕÕTOAD algusega kell 14.30

ERKI KASEMETS – KUNSTIMÄNGUD (U-124 Ursa õppehoone skulptuuriklassis)

Erki Kasemets on tunnustatud eesti maali-, installatsiooni- ja teatrikunstnik, kes mängulisi õppeülesandeid kunstiüliõpilastega on läbi viinud paari aastakümne jooksul, õpetades maalimist, arhitektoonikat, polügoonteatrit, kompositsiooni, installatsiooni jne.

“Töötoas luuakse totaalne installatsioon. Täpsemad ideelahendused tekivad kohapeal ning on mõjutatud iga osaleja panusest. Tegemist on kordumatu inim- ja ajaspetsiifilise eksperimendiga. Töötoa eesmärk on tutvustada generatiivset mängupraktikat, kus kunstitöö luuakse pidevas suhtluses ning reeglid kehtestuvad ja täpsustuvad vahetu loomeprotsessi käigus.

Töötoa täpset kestust on raske prognoosida, kuid püüaks mahutuda 100 minuti piiridesse. Iga osaleja võiks kaasa võtta ühe keskmise suurusega pintsli, laiusega ca 2-3cm.”

Töötuba toimub Ursa õppehoones skulptuuriklassis ja sinna mahub ca 15 inimest.

KAI KALJO – EESTI VIDEOKUNSTI KLASSIKA Ursa õppehoones, U-122

Töötuba on eelkõige mõeldud neile, kes ei ole läbinud Kai Kaljo videokunsti kursust TLÜ-s. Vaadatakse tuntumaid eesti videokunsti teoseid, tutvustatakse lühidalt nende autoreid ja teoste tagamaid. Kaasa pole vaja midagi võtta.

MARI KARTAU JA TRIINU JÜRVES – KAASAEGSE KUNSTI KODUSTAMINE

Astra õppehoones, Auditorium Maximum (A-002)

Valmistame ette näited õpilaste poolt loodud kaasaegse kunsti teostest, analüüsime neid ning osalejad sõnastavad ning pakuvad välja oma lahendused samadele teemadele ja probleemidele. Visualiseerime ja võimaluste piires teostame ideed kohapeal.

Osalejad võiksid kaasa võtta oma telefonid, fotoaparaadid ja tahvelarvutid ning vajalikud juhtmed, millega materjali nendest riistadest kätte saab. Samuti võib kaasa võtta kirjutusvahendi ja vildikad.

MARGOT KASK – LOOV JOONISTAMINE (Mare õppehoones M-135)

Margot Kask on kunstnik ja õppejõud.Näitustel on esinenud peamiselt fotode ja joonistustega alates 1995.a. Õpetab kunsti TLÜ-s, EKA-s ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumiastmes.

“Töötoas katsetame erinevaid jälje jätmise võimalusi tehnilisel ja kogemuslikul tasandil.Uurime juhuslikkust, kogetavust ja juhitavust.

Osalejad võiksid kaasa võtta pihutäie pliiatseid, midagi, millega saab muusikat kuulata ja kõrvaklapid. Igaks juhuks võiks selga panna tumedamad riided.”

Joonistamise töötuppa mahub 20 osavõtjat.

SILJA SAAREPUU – TEGEVUSKUNSTI TÖÖTUBA Teadlaste Foorumi galeriis (Astra õppehoone aatriumis, 1.korrusel)

Silja Saarepuu on tunnustatud eesti video- ja tegevuskunstnik, kes liigub interdistsiplinaarseid radu. Keskendunud “väikeste inimeste töödele ja tegemistele Maal, kes veeretavad kive nii maal kui maali taga.”

Aastal 2015 tunnustatud (koos Villu Plink´iga) Kristjan Raua preemiaga empaatiliselt iroonilise video-loomingu eest.

Töötoast:

Töötoas loome ruumilise (hetke)pildi ja töötame selle pildi variatsioonide ning esitamisnurkade kallal. Kaasa pole vaja võtta midagi st kindlasti mitte telefone, kaameraid ega muid segavaid elemente. Aga dress code on: puhtad värvid.

EVA LUURE – VARJUDE TÖÖTUBA Ursa õppehoones, U-120

“Töötoas katsetame ja leiutame varjuteatri põnevaid võimalusi, mida edaspidi saaks koos õpilastega

muuhulgas kaasaegset kunsti õppides ja luues kasutada.

Otsime varjukülgi ja varjatut. Märkame varjude rikkalikku mitmekesisust. Varjutame harjumuspärast.

Väljendume varjude abil, varjumänguna. Toome varjul oleva varjudena esile.”

Gruppi mahub maksimaalselt 20 inimest.

Eva Luure tegeleb laste ja loomadega Nõmme loodusmajas. Varem on kogemusi korjanud Muuseumis Miia-Milla-Manda, KUMU Kunstimuuseumis jm. Õppinud Tallinna Ülikoolis kunstiõpetajaks. Talle meeldib koos lastega leiutada, katsetada, avastada. Muuhulgas on koos õpilastega mänginud varjudega ja teinud varjuteatrilavastusi. 2015. aasta kevadel kirjutas oma senised õpetajaks olemise ja varjuteatri tegemise kogemused magistritööks. Sel hooajal avas ühe rühmana varjustuudio, et uurida varjudega seonduvat põhjalikumalt.

Täiendav info:

Mari Kirme

mari.kirme@tlu.ee

Telefon:6409 395

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

17.12.2015

BEatrice von bismarcki avatud loeng

bismarck

17. detsembril kell 18 peab kuraator ja Leipzigi kunstiakadeemia professor Beatrice von Bismarck Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu „Valorisation Machines or The Exhibition as (Re-)Staging: “When Attitudes Become Form – Bern 1969/ Venice 2013″, Venice Biennial 2013“.

Näitused on üldjuhul performatiivsed. Eksponaate nö lavale asetades muudavad nad need avalikuks. Enamgi veel, näitused paigutavad oma artefaktid uutesse kooslustesse, kaasates nad sellega tähendusloome protsessidesse. Nende käigus aset leidvate nihete ja ümberpaigutuste, lisanduste ja kommentaaride kaudu tekivad näitusel esitatud objektide ja eksponaatide, aga ka esitlusvahendite, kohtade ja ruumide, inimeste ja diskursuste vahel uued suhted. Nii on näitused alati ajaliselt määratletud, seda nii näituse ajutise olemuse samavõrd kui objektide endi rütmide, protsesside ja kestvuse tõttu. 

Näitus „When Attitudes Become Form” (Bern, 1969) kirjutas protsessuaalsuse ja efemeersuse sisse mitte ainult kunstiajalukku, vaid ka märksa nooremasse näitusteajalukku. Kuigi 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul panustasid diskursusesse ka mitmed teised sarnaste eesmärkidega kureeritud ettevõtmised, omandas see Šveitsi näitus ja kuraator Harald Szeemann eriti väljapaistva, peaaegu legendaarse kuulsuse. Selle näituse taaslavastamine 2013. aasta Veneetsia biennaalil Prada Foundationi ruumes pealkirja all When Attitudes Become Form -Bern 1969/ Venice 2013″ viitas dekontekstualiseerimisele ja sellest tulenevale tähendusnihkele mitte ainult esteetilises plaanis. Käsikäes ajaliste ja aineliste tingimuste muutmisega leidis aset mitut laadi ümberväärtustamist ja kapitaliseerimist, mis mõjutasid nii kunstiteoseid kui ka osalevaid kunstnikke, kuraatoreid ja näitust ennast. Veneetsia näitust saab seega käsitleda paradigmaatilisena mitte ainult näituste lavastuslikkuse mõttes, vaid ka näituse kui performatiivse sündmuse läbi loodud tähenduste ja väärtuste kontekstis. 

Beatrice von Bismarck (Leipzig/Berlin) on Leipzigi kunstiakadeemia kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja kuraatorluse professor. Ta alustas 1989-1993 Franfurt am Maini Städeli muuseumi 20. sajandi kunsti kuraatorina; asutas 1993. aastal Lüneburgi ülikooli juures projektiruumi „Kunstraum der Universität Lüneburg“ ja juhtis seda 1999. aastani. 2000. aastal oli ta üks projektiruumi „/D/O/C/K-Projektbereich“ asutajaid ja 2009. aastal algatas kuraatorluse magistriprogrammi. Tema uurimisvaldkondadeks on kureerimine, neoliberalismi ja globaliseerumise mõjud kultuuriväljale ning postmodernne kunstniku kontseptsioon. Ta on avaldanud raamatud Games Fights Collaborations. Art and Cultural Studies in the 90s, Ostfildern-Ruit 1996. (toimetaja koos Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Interarchive. Archival Practices and Sites in the Contemporary Art Field, Cologne 2002. (toim, koos Hans-Peter Feldmanni, Hans Ulrich Obristi, Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Grenzbespielungen. Visuelle Politik in der Übergangszone (Performing the Border. Visual Politics in Zones of Transgression), (toim), Cologne 2005; – Globalisierung/Hierarchisierung. Kulturelle Dominanzen in Kunst und Kunstgeschichte (Globalization/ Hierarchization. Cultural Dominances in Art and Art History), Marburg 2005 (toim koos Irene Belowiga); – beyond education. Kunst, Ausbildung, Arbeit und Ökonomie, (beyond education. Art, Education, Work and Economy), Frankfurt a. M. 2005 (toim koos Alexander Kochiga); – Nach Bourdieu: Visualität, Kunst, Politik (After Bourdieu. Visuality, Art, Politics), Vienna 2008 (toim koos Therese Kaufmanni, Ulf Wuggenigiga); – Auftritt als Künstler (Performance as Artist), Cologne 2010; – Cultures of the Curatorial (toim koos Jörn Schaffafi ja Thomas Weskiga), Berlin 2012; – Timing – On the Temporal Dimension of Exhibiting (toim koos Rike Franki, Benjamin Meyer-Krahmeri, Jörn Schafaffi ja Thomas Weskiga), Berlin 2014; – Hospitality – Hosting Relations in Exhibitions, (toim koos Benjamin Meyer-Krahmeriga), Berlin (ilmumas jaanuaris 2016).

Avalikule loengule eelneb lugemisgrupp kolmapäeval, 9. detsembril kell 16 KKEK-is, registreerumiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee. 

Beatrice von Bismarck peab Kunstiteaduse instituudis ka seminari, mis toimub 18. detsembril kell 10 Suur-Kloostri 11 ruumis 104; registreerumiseks kirjutage palun ingrid.ruudi@artun.ee. 

Postitas Ingrid Ruudi — Püsilink

BEatrice von bismarcki avatud loeng

Neljapäev 17 detsember, 2015

bismarck

17. detsembril kell 18 peab kuraator ja Leipzigi kunstiakadeemia professor Beatrice von Bismarck Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu „Valorisation Machines or The Exhibition as (Re-)Staging: “When Attitudes Become Form – Bern 1969/ Venice 2013″, Venice Biennial 2013“.

Näitused on üldjuhul performatiivsed. Eksponaate nö lavale asetades muudavad nad need avalikuks. Enamgi veel, näitused paigutavad oma artefaktid uutesse kooslustesse, kaasates nad sellega tähendusloome protsessidesse. Nende käigus aset leidvate nihete ja ümberpaigutuste, lisanduste ja kommentaaride kaudu tekivad näitusel esitatud objektide ja eksponaatide, aga ka esitlusvahendite, kohtade ja ruumide, inimeste ja diskursuste vahel uued suhted. Nii on näitused alati ajaliselt määratletud, seda nii näituse ajutise olemuse samavõrd kui objektide endi rütmide, protsesside ja kestvuse tõttu. 

Näitus „When Attitudes Become Form” (Bern, 1969) kirjutas protsessuaalsuse ja efemeersuse sisse mitte ainult kunstiajalukku, vaid ka märksa nooremasse näitusteajalukku. Kuigi 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul panustasid diskursusesse ka mitmed teised sarnaste eesmärkidega kureeritud ettevõtmised, omandas see Šveitsi näitus ja kuraator Harald Szeemann eriti väljapaistva, peaaegu legendaarse kuulsuse. Selle näituse taaslavastamine 2013. aasta Veneetsia biennaalil Prada Foundationi ruumes pealkirja all When Attitudes Become Form -Bern 1969/ Venice 2013″ viitas dekontekstualiseerimisele ja sellest tulenevale tähendusnihkele mitte ainult esteetilises plaanis. Käsikäes ajaliste ja aineliste tingimuste muutmisega leidis aset mitut laadi ümberväärtustamist ja kapitaliseerimist, mis mõjutasid nii kunstiteoseid kui ka osalevaid kunstnikke, kuraatoreid ja näitust ennast. Veneetsia näitust saab seega käsitleda paradigmaatilisena mitte ainult näituste lavastuslikkuse mõttes, vaid ka näituse kui performatiivse sündmuse läbi loodud tähenduste ja väärtuste kontekstis. 

Beatrice von Bismarck (Leipzig/Berlin) on Leipzigi kunstiakadeemia kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja kuraatorluse professor. Ta alustas 1989-1993 Franfurt am Maini Städeli muuseumi 20. sajandi kunsti kuraatorina; asutas 1993. aastal Lüneburgi ülikooli juures projektiruumi „Kunstraum der Universität Lüneburg“ ja juhtis seda 1999. aastani. 2000. aastal oli ta üks projektiruumi „/D/O/C/K-Projektbereich“ asutajaid ja 2009. aastal algatas kuraatorluse magistriprogrammi. Tema uurimisvaldkondadeks on kureerimine, neoliberalismi ja globaliseerumise mõjud kultuuriväljale ning postmodernne kunstniku kontseptsioon. Ta on avaldanud raamatud Games Fights Collaborations. Art and Cultural Studies in the 90s, Ostfildern-Ruit 1996. (toimetaja koos Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Interarchive. Archival Practices and Sites in the Contemporary Art Field, Cologne 2002. (toim, koos Hans-Peter Feldmanni, Hans Ulrich Obristi, Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Grenzbespielungen. Visuelle Politik in der Übergangszone (Performing the Border. Visual Politics in Zones of Transgression), (toim), Cologne 2005; – Globalisierung/Hierarchisierung. Kulturelle Dominanzen in Kunst und Kunstgeschichte (Globalization/ Hierarchization. Cultural Dominances in Art and Art History), Marburg 2005 (toim koos Irene Belowiga); – beyond education. Kunst, Ausbildung, Arbeit und Ökonomie, (beyond education. Art, Education, Work and Economy), Frankfurt a. M. 2005 (toim koos Alexander Kochiga); – Nach Bourdieu: Visualität, Kunst, Politik (After Bourdieu. Visuality, Art, Politics), Vienna 2008 (toim koos Therese Kaufmanni, Ulf Wuggenigiga); – Auftritt als Künstler (Performance as Artist), Cologne 2010; – Cultures of the Curatorial (toim koos Jörn Schaffafi ja Thomas Weskiga), Berlin 2012; – Timing – On the Temporal Dimension of Exhibiting (toim koos Rike Franki, Benjamin Meyer-Krahmeri, Jörn Schafaffi ja Thomas Weskiga), Berlin 2014; – Hospitality – Hosting Relations in Exhibitions, (toim koos Benjamin Meyer-Krahmeriga), Berlin (ilmumas jaanuaris 2016).

Avalikule loengule eelneb lugemisgrupp kolmapäeval, 9. detsembril kell 16 KKEK-is, registreerumiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee. 

Beatrice von Bismarck peab Kunstiteaduse instituudis ka seminari, mis toimub 18. detsembril kell 10 Suur-Kloostri 11 ruumis 104; registreerumiseks kirjutage palun ingrid.ruudi@artun.ee. 

Postitas Ingrid Ruudi — Püsilink

30.10.2014 — 02.11.2014

rode-detektiivid lübeckis

Lübeck 1

30.oktoobrist 02.novembrini avanes Rode-uurijate seltskonnal erakordne võimalus viia läbi põhjalikud tehnilised uuringud Lübecki St. Annen-Museumis asuvale ainsale Hermen Rode poolt signeeritud altarile, nn. Luukase-retaablile. Uurijate gruppi kuulusid lisaks Tartu Ülikooli ja Keskkonnauuringute keskuse keemikutele ning MTÜ Arheovisioon pildindusspetsialistidele ka EKA doktorant Andres Uueni ning projekti koordinaator, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Hilkka Hiiop.

XRF-aparaadi abil viidi läbi altari elementide kaardistus (mittelõhkuv meetod, mille abil saab teada kunstiteoses kasutatud materjalide koosluse), võeti täpsustavaks analüüsimiseks mikroproovid ning fotografeeriti teos nii kõrgresolutsioonilise fotogrammeetrilise 3D mudelina kui infrapuna valguses. Väga põneva võrdlusmaterjali ning lähtepunkti edasiseks interpretatsiooniks andis kahe altari maaliväljade alusjoonistuste võrdlus: kui Niguliste altari puhul on Rode Töökoda kasutanud väga detailset ettevalmistavat joonistust ning töö on täis pentimenti‘sid e. kompositsioonimuudatusi, siis Lübecki altaril on alusjoonis minimaalne. Seega võiks Luukase-altari ainus kompositsioonimuudatus anda täpsustavat informatsiooni seni küsitavusi tekitanud dateeringule.

Uuringute läbiviimine oli ajastatud k.a. septembrikuus Lübeckis avatud suurnäituse ‘Lübeck um 1500’ kolleegiumi seminari toimumisajale. Kohal oli keskaja uurijate tõeline raskekahurvägi. Näituse peakuraatorite, dr Jan Richteri ja dr Jörg Rosenfeldi palvel tegime ettekande ka meie projektist ‘Rode altar lähivaates’, millele lisasime värsket videodokumentatsiooni Lübeckis läbiviidud uuringutest. Esitlus pälvis tõsist poolehoidu. Kolleegiumi ettepanekul kaaluvad kuraatorid võimalust kaasata näitusele ka Niguliste Rode-projektiga seotud materjale nii filmide kui multimeediaprogrammide näol. Oleksime tõeliselt uhked, kui Eesti saaks anda oma panuse sellise rahvusvahelise haardega näituse valmimisele!

 

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

rode-detektiivid lübeckis

Neljapäev 30 oktoober, 2014 — Pühapäev 02 november, 2014

Lübeck 1

30.oktoobrist 02.novembrini avanes Rode-uurijate seltskonnal erakordne võimalus viia läbi põhjalikud tehnilised uuringud Lübecki St. Annen-Museumis asuvale ainsale Hermen Rode poolt signeeritud altarile, nn. Luukase-retaablile. Uurijate gruppi kuulusid lisaks Tartu Ülikooli ja Keskkonnauuringute keskuse keemikutele ning MTÜ Arheovisioon pildindusspetsialistidele ka EKA doktorant Andres Uueni ning projekti koordinaator, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Hilkka Hiiop.

XRF-aparaadi abil viidi läbi altari elementide kaardistus (mittelõhkuv meetod, mille abil saab teada kunstiteoses kasutatud materjalide koosluse), võeti täpsustavaks analüüsimiseks mikroproovid ning fotografeeriti teos nii kõrgresolutsioonilise fotogrammeetrilise 3D mudelina kui infrapuna valguses. Väga põneva võrdlusmaterjali ning lähtepunkti edasiseks interpretatsiooniks andis kahe altari maaliväljade alusjoonistuste võrdlus: kui Niguliste altari puhul on Rode Töökoda kasutanud väga detailset ettevalmistavat joonistust ning töö on täis pentimenti‘sid e. kompositsioonimuudatusi, siis Lübecki altaril on alusjoonis minimaalne. Seega võiks Luukase-altari ainus kompositsioonimuudatus anda täpsustavat informatsiooni seni küsitavusi tekitanud dateeringule.

Uuringute läbiviimine oli ajastatud k.a. septembrikuus Lübeckis avatud suurnäituse ‘Lübeck um 1500’ kolleegiumi seminari toimumisajale. Kohal oli keskaja uurijate tõeline raskekahurvägi. Näituse peakuraatorite, dr Jan Richteri ja dr Jörg Rosenfeldi palvel tegime ettekande ka meie projektist ‘Rode altar lähivaates’, millele lisasime värsket videodokumentatsiooni Lübeckis läbiviidud uuringutest. Esitlus pälvis tõsist poolehoidu. Kolleegiumi ettepanekul kaaluvad kuraatorid võimalust kaasata näitusele ka Niguliste Rode-projektiga seotud materjale nii filmide kui multimeediaprogrammide näol. Oleksime tõeliselt uhked, kui Eesti saaks anda oma panuse sellise rahvusvahelise haardega näituse valmimisele!

 

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

20.10.2014 — 23.10.2014

‘rode altarpiece in close-up’ kolmas töötuba: ‘rode investigation workshop’

Rode workshop 1

20.-23.oktoobril 2014 leidis aset Rode-projekti kolmas töötuba, mille fookuses olid seekord analüütilised instrumentaalmeetodid (kunsti)pärandi uurimises. Ürituse korraldas EKA doktorikool koostöös Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooli ja Eesti Kunstimuuseumi filiaali, Niguliste muuseumiga.

Üritus toimus kolmes osas: loengud, õpitoad ja praktiline uurimine. 20.-21.oktoobril pidasid Nigulistes loenguid rahvusvahelised tippspetsialistid, keemikud dr Ulla Knuutinen ja prof Ivo Leito, neile sekundeeris emeriitprofessor Anne van Grevenstein. Ulla andis ülevaate instrumentaalanalüüside võimalustest pärandiuuringutel ning tõi näiteid isiklikest kogemustest Soomes ja Pompeis, kus ta aastaid erinevates projektides on osalenud. Anne jätkas samal teemal konservaatori pilgu läbi, vaadeldes enda poolt juhitud van Eyckide Genti altari konserveerimis- ja uurimisprojekti näitel loodusteaduslike uuringute osatähtsust erialases tegevuses. Ivo andis ülevaate Tartu Ülikooli võimalustest uuringute vallas, s.t. milliseid meetodeid saame Eestis rakendada.

Pärandi uurimise seisukohalt võime olla uhked, et siinsed võimalused ei jää alla kaasaegsele tasemele maailmas, spetsialistidena peame vaid oskama neid oma tegevuses rakendada.

Niguliste-päevade pärastlõunased sessioonid toimusid õpitubadena ning keskendusid eri valdkondade spetsialistide (loodusteadlane – konservaator – kunstiajaloolane) koostööle uurimisküsimuse formuleerimisel, analüüsimeetodite kaalumisel ning proovide võtmisel-dokumenteerimisel.

Teise päeva pärastlõunase sessiooni lõpuks oli välja valitud neli uuritavat skulptuuri Rode altarist (Gertrud, Filippus, Jaakobus Vanem ning üks nimetu hilisem predella skulptuur), moodustatud neli töögruppi ning võetud skulptuuridelt mikroproovid.

22.oktoobril kogunes juba väiksem seltskond Tartu Ülikooli Chemicumis, näpus Rode altari tibatillukesed proovitükid. Kahe Tartu-päeva käigus viisime dr Signe Vahuri käe all läbi kõik hetkel kättesaadavad instrumentaalanalüüsid (mikroanalüüsid, IP spektromeetria, SEM-EDS jt.) ning iga töögrupp vormistas oma skulptuuri kohta analüüsitulemuste interpretatsiooni.  

Ürituse lõppakordina viis Rode-projekti IT-spetsialist ja EKA doktorant ühes isikus Andres Uueni kokku eelmisel Rode-workshopil ‘Rode Imaging Event’ prototüübina lahendatud idee luua objekti 3D mudelist uuringutulemusi koondav infokonteiner (vt. http://www.nigulistemuuseum.ee/en/niguliste-exhibitions/on-view/rode-imaging-event) selle ürituse resultaatidega – Gertrudi skulptuuri 3D mudelile said kantud analüüsitud mikroproovide informatsioon.

Töötoa resultaatidega saab tutvuda lehel http://www.nigulistemuuseum.ee/en/niguliste-exhibitions/on-view/investigation-workshop-of-rode-altarpiece/workshop-results

Töötubade käigus oli esmakordne ja erakordne võimalus olla nii lähedal reaalsetele masinatele ning oma käega viia läbi analüüsid, mis reeglina on vaid loodusteadlaste pärusmaa. Eesmärgiks oli teadvustada võimalusi, mida saame rakendada pärandi uurimisel ning osata loodusteadlastelt küsida küsimusi, mille vastused võiksid kaasa aidata muinsuste mõistmisele. 

Täname selle võimaluse eest TÜ analüütilise keemia õppetooli, prof Ivo Leitot ja eelkõige dr Signe Vahurit, kes meid kahe päeva jooksul kannatust kaotamata suunas nende imepisikeste tükikeste analüüsimisel. Vt. ka analüütilise keemia õppetooli blogipostitust http://www.ut.ee/EACH/workshop-rode-altarpiece-in-close-up/

Kokku osales töötubades umbes 70 kuulajat, sellest Tartu praktilises osas ligi 20 inimest. Osalejate seas oli nii konserveerimiseriala tudengeid kui ka praktikuid ning muinsuskaitse spetsialiste. Loodame, et suutsime toimunud üritusega anda oma panuse laiemasse erialasesse tegevusse ning tihendada interdistsiplinaarset koostööd.

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

‘rode altarpiece in close-up’ kolmas töötuba: ‘rode investigation workshop’

Esmaspäev 20 oktoober, 2014 — Neljapäev 23 oktoober, 2014

Rode workshop 1

20.-23.oktoobril 2014 leidis aset Rode-projekti kolmas töötuba, mille fookuses olid seekord analüütilised instrumentaalmeetodid (kunsti)pärandi uurimises. Ürituse korraldas EKA doktorikool koostöös Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooli ja Eesti Kunstimuuseumi filiaali, Niguliste muuseumiga.

Üritus toimus kolmes osas: loengud, õpitoad ja praktiline uurimine. 20.-21.oktoobril pidasid Nigulistes loenguid rahvusvahelised tippspetsialistid, keemikud dr Ulla Knuutinen ja prof Ivo Leito, neile sekundeeris emeriitprofessor Anne van Grevenstein. Ulla andis ülevaate instrumentaalanalüüside võimalustest pärandiuuringutel ning tõi näiteid isiklikest kogemustest Soomes ja Pompeis, kus ta aastaid erinevates projektides on osalenud. Anne jätkas samal teemal konservaatori pilgu läbi, vaadeldes enda poolt juhitud van Eyckide Genti altari konserveerimis- ja uurimisprojekti näitel loodusteaduslike uuringute osatähtsust erialases tegevuses. Ivo andis ülevaate Tartu Ülikooli võimalustest uuringute vallas, s.t. milliseid meetodeid saame Eestis rakendada.

Pärandi uurimise seisukohalt võime olla uhked, et siinsed võimalused ei jää alla kaasaegsele tasemele maailmas, spetsialistidena peame vaid oskama neid oma tegevuses rakendada.

Niguliste-päevade pärastlõunased sessioonid toimusid õpitubadena ning keskendusid eri valdkondade spetsialistide (loodusteadlane – konservaator – kunstiajaloolane) koostööle uurimisküsimuse formuleerimisel, analüüsimeetodite kaalumisel ning proovide võtmisel-dokumenteerimisel.

Teise päeva pärastlõunase sessiooni lõpuks oli välja valitud neli uuritavat skulptuuri Rode altarist (Gertrud, Filippus, Jaakobus Vanem ning üks nimetu hilisem predella skulptuur), moodustatud neli töögruppi ning võetud skulptuuridelt mikroproovid.

22.oktoobril kogunes juba väiksem seltskond Tartu Ülikooli Chemicumis, näpus Rode altari tibatillukesed proovitükid. Kahe Tartu-päeva käigus viisime dr Signe Vahuri käe all läbi kõik hetkel kättesaadavad instrumentaalanalüüsid (mikroanalüüsid, IP spektromeetria, SEM-EDS jt.) ning iga töögrupp vormistas oma skulptuuri kohta analüüsitulemuste interpretatsiooni.  

Ürituse lõppakordina viis Rode-projekti IT-spetsialist ja EKA doktorant ühes isikus Andres Uueni kokku eelmisel Rode-workshopil ‘Rode Imaging Event’ prototüübina lahendatud idee luua objekti 3D mudelist uuringutulemusi koondav infokonteiner (vt. http://www.nigulistemuuseum.ee/en/niguliste-exhibitions/on-view/rode-imaging-event) selle ürituse resultaatidega – Gertrudi skulptuuri 3D mudelile said kantud analüüsitud mikroproovide informatsioon.

Töötoa resultaatidega saab tutvuda lehel http://www.nigulistemuuseum.ee/en/niguliste-exhibitions/on-view/investigation-workshop-of-rode-altarpiece/workshop-results

Töötubade käigus oli esmakordne ja erakordne võimalus olla nii lähedal reaalsetele masinatele ning oma käega viia läbi analüüsid, mis reeglina on vaid loodusteadlaste pärusmaa. Eesmärgiks oli teadvustada võimalusi, mida saame rakendada pärandi uurimisel ning osata loodusteadlastelt küsida küsimusi, mille vastused võiksid kaasa aidata muinsuste mõistmisele. 

Täname selle võimaluse eest TÜ analüütilise keemia õppetooli, prof Ivo Leitot ja eelkõige dr Signe Vahurit, kes meid kahe päeva jooksul kannatust kaotamata suunas nende imepisikeste tükikeste analüüsimisel. Vt. ka analüütilise keemia õppetooli blogipostitust http://www.ut.ee/EACH/workshop-rode-altarpiece-in-close-up/

Kokku osales töötubades umbes 70 kuulajat, sellest Tartu praktilises osas ligi 20 inimest. Osalejate seas oli nii konserveerimiseriala tudengeid kui ka praktikuid ning muinsuskaitse spetsialiste. Loodame, et suutsime toimunud üritusega anda oma panuse laiemasse erialasesse tegevusse ning tihendada interdistsiplinaarset koostööd.

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink