Uue maja uudised

Pilt

ALGAB EESTI KUNSTIAKADEEMIA UUE HOONE EHITUS

Teisipäeval, 3. jaanuaril, 2017 sõlmisid Eesti Kunstiakadeemia ja OÜ Astlanda Ehitus lepingu ülikooli uue hoone rekonstrueerimis- ja ehitustööde teostamiseks Rauaniidi hoones, Kalamaja ja Vanalinna piiril Tallinnas, aadressil Kotzebue 1/Põhja pst 7. Astlanda Ehitus OÜ (reg. kood 11366804) võitis ehitushanke, kuhu laekus 2016.a. 10. novembriks 7 pakkumust, mis kõik vastasid hanke tingimustele ja võitjaks osutus odavaim hinnapakkumus, mis oligi hanke kriteeriumiks. Astlanda Ehituse puhul tuleb kindlasti kasuks siiski ka nende põhjalik kogemus erinevate ajalooliste kultuuriväärtuslike hoonete rekonstrueerimisel.

Muinsuskaitsealusele Rauaniidi hoonele nõukogude ajal lisandunud tiivad osaliselt lammutatakse ja rekonstrueeritakse ning hoonele rajatakse uued osad. Arhitektuuriprojekti autorid on avaliku arhitektuurivõistluse võitnud Eesti Kunstiakadeemia vilistlased Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann arhitektuuribüroost KUU Arhitektid.

Eesti Kunstiakadeemia tulevases õppehoones saab olema 12 302 m2 suletud netopinda. Planeeritud ajakava kohaselt on uues õppehoones võimalik alustada õppetööd 2018. aasta sügisel.

Ehitustööde prognoositud lepinguline maksumus koos käibemaksuga on 16,2 miljonit eurot ning ehitusaeg kuni 15 kuud. Eesti Kunstiakadeemia uue õppe- ja teadushoone ehitamist rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ASTRA meetmest.

EKA uue hoone parameetrid

Ehitisealune pind (m2) 3 748,6
Maapealse osa alune pind (m2) 3 748,6
Maapealsete korruste arv 6
Maa-aluste korruste arv 1
Absoluutne kõrgus (m) 40,3
Suletud netopind (m2) 12 302,2

Ehitusluba ehitise laiendamiseks nr 1512229/03192

Miks uus maja?

Eesti ainsal avalik-õiguslikul arhitektuuri-, disaini- ja kunstiülikoolil on rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks ja kasvatamiseks vaja korralikku infrastruktuuri, mis toetab tulevaste keskkonnakujundajate õpet, tegevusi ja ettevõtlikkust. Kaasaegsest ja atraktiivsest õppekeskkonnast sõltub ülikooli tegevussuundade ja kavade teostumine ühiskonna elulistes valdkondades ning seetõttu on EKA prioriteet ja lähim eesmärk uue õppehoone rajamine. Eesti Kunstiakadeemia vana peahoone oli jäänud ajale jalgu ja maja oli nii tehniliselt kui moraalselt vananenud ja amortiseerunud. Õppetöö toimus väga kitsastes oludes ning EKA füüsiline keskkond oli Eesti avalik-õiguslikest ülikoolidest kõige halvemas seisukorras.

Enam kui kümne aasta jooksul oli plaane akadeemia tegevus viia erinevatesse Tallinna rajatistesse (endine Patarei merekindlus, Paldiski mnt psühhoneuroloogia haigla hooned, Rahvusringhäälingu hoone jm). Pikkade otsingute järel otsustas EKA nõukogu 31. märtsil 2006 ajaloolise järjepidevuse säilitamiseks rajada kunstiakadeemia õppehoone Tartu mnt 1 alale. Paraku jäi rahvusvahelisel arhitektuurikonkursil välja valitud Art Plaza projekt tulenevalt naabri vastuseisust teostamata, mistõttu kaalus Eesti Kunstiakadeemia nõukogu teisi alternatiive ja valis 2013. aasta septembrikuus uueks asukohaks ajaloolise vabrikuhoone Kalamajas, aadressil Kotzebue 1/Põhja pst 7. Loe lähemalt www.artun.ee/akadeemia/uus-maja/

Astlanda Ehitus OÜ on pika kogemusega ehitusettevõte, kes on rajanud või rekonstrueerinud mitmeid olulisi või mastaapseid hooneid üle Eesti, sh Hedon SPA, Kultuurikatel, Tart Ülikooli Füüsika Instituudi hoone, Tallinna Bussijaam, Tallinna Teeninduskool, Hiiu Ravikeskus, Mustamäe kaubanduskeskus jpt. Vt lisaks www.astlanda.ee

Eesti Kunstiakadeemias on võimalik õppida ligi kolmekümnel erialal arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnas, paljudel neist saab Eestis kõrghariduse omandada vaid siin. Ülikool teeb koostööd maailma tippülikoolidega ning on oluliste rahvusvaheliste haridus- ja erialavõrgustike liige, mis annab siin õppijatele ja töötajatele suurepärased võimalused silmaringi ja mõttemaailma avardamiseks ning enesearenguks. Eesti Kunstiakadeemia on Eesti Disainikeskuse ja Eesti Arhitektuurikeskuse üks ellukutsuja ning osaleb aktiivselt riiklike disaini-, linnaplaneerimise-, hariduse- ja kunstistrateegiate väljatöötamises. Kunstiakadeemia tudengid ja õppejõud räägivad ja teevad aktiivselt kaasa ühiskonna ja elukeskkonna arendamises. Oma vilistlaste kaudu ja nendega koostöös esindab Eesti Kunstiakadeemia liikmeskond Eesti Vabariiki olulistel rahvusvahelistel areenidel. Siia on oodatud õppima ning töötama sotsiaalselt tundlikud, motiveeritud ning loovad mõtlejad. www.artun.ee

Lisateave

Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
e-post: solveig.jahnke@artun.ee
Tel 5626 4949

Paul Järvsoo
Projektijuht
Astlanda Ehitus OÜ
e-post: paul.jarvsoo@astlanda.ee
Tel 53 404 106

Teate koostas
Solveig Jahnke
Lisatud Püsilink
Pilt

EESTI KUNSTIAKADEEMIA UUS ARENGUKAVA SEISAB LOOVUSE EEST

Eesti Kunstiakadeemia nõukogu kinnitas aastateks 2016-20 uue arengukava, milles on sõnastatud ülikooli missioon, visioon ja eeloleva viie aasta olulisemad strateegilised eesmärgid. Esimest korda on arengukavas välja toodud ka akadeemia põhiväärtused. Uus arengukava rõhutab EKA püüdlust seista loovuse eest ühiskonnas ja kõrghariduses.

Eesti Kunstiakadeemia on olnud juba üle sajandi Eesti kultuurikeskkonna rikastaja, mitmekesise ja elava kultuuri kandja, kus peetakse oluliseks isemõtlemise oskust, loovust ja avatust.

“Tajume oma rolli ja vastutust ühiskonnas ning jätkame keskse visuaalkultuuri edasiviijana, kuhu tulevad õppima noored, kellel on otsiv vaim, kes tahavad ise mõelda ning on katsetamisaltid. Faktiteadmistes on Eesti noored tublid, kuid sellest ei piisa; meie innustame tudengeid faktidest edasi mõtlema, olema analüütilised ja avatud uuele reaalsusele,” räägib rektor akadeemik Mart Kalm.

Järgmiseks viieks aastaks on Eesti Kunstiakadeemia seadnud kolm olulisemat strateegilist eesmärki:

  • Tegutseda uues kaasaegses õppehoones interdistsiplinaarselt, rahvusvaheliselt ja võrgustunult.
  • Panustada ühiskonna arengusse akadeemiliselt ja loominguliselt ning olla õppijakeskne ja jätkusuutlik õppe- ja teadusasutus.
  • Olla oma peamistes akadeemilistes vastutusvaldkondades juhtiv kompetentsikeskus Eestis ning tunnustatud keskus rahvusvaheliselt.

Kunstiakadeemia on veendunud, et ühisesse Rauaniidi hoonesse asudes tekib erialade vahel jõulisem sünergia ja koostöövaim, mis on oluline nii üliõpilaste õpikogemuse kui õppejõudude ja töötajate suhtluse ja algatuste soodustamiseks.

Rektori akadeemik Mart Kalmu sõnul peab ülikool veelgi oskuslikumalt reageerima ühiskonna arengu vajadustele:

“Olemasolevaid õppekavasid pole plaanis kaotada, kuid avame magistritasemel uusi ja uuenduslikke inglisekeelseid õppekavu, mis on tasemel ka rahvusvaheliselt. Samuti tõhustame oluliselt oma teadustegevust ja edendame valdkondi lõimivat ja ühiskonna probleemidest ning väljakutsetest lähtuvat uurimust.”

Esmakordselt sõnastatud EKA põhiväärtustes tähtsustab akadeemia iga liikme isikupära, mis on aluseks unikaalse loomingu tekkele. Olulised on ka professionaalsus ja erialane meisterlikkus, mis tagab kvaliteedi vaimses ja materiaalses keskkonnas, kriitiline ehk analüütiline mõtlemine ja avatus, mis hoiab mõtte sumbumise eest.

Eesti Kunstiakadeemia uue arengukavaga saab tutvuda siin

Lisatud Püsilink

PEAMINISTER KINNITAS VALITSUSE ÜHTSET POLIITILIST TAHET EHITADA KUNSTIAKADEEMIA RAUANIIDI HOONE VALMIS

15. detsembril, 2015 aset leidnud Riigikogu istungil, kus peaminister Taavi Rõivas tegi ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas, kinnitas peaminister taaskord valitsuse poliitilist tahet ehitada valmis Kotzebue tänavale kavandatud Eesti Kunstiakadeemia Rauaniidi hoone.

Rõivas väljendas oma seisukohta vastates kultuurikomisjoni liikme, Kunstiakadeemia vilistlase Yoko Alenderi küsimusele “Millal leiab kunstiakadeemia olukord lahenduse. Millal uus maja tuleb?”

Väljavõte stenogrammist:

Yoko Alender:

Aitäh, lugupeetud peaminister, sisuka ettekande eest ja ka arutelu eest kultuurikomisjonis! Tahan puudutada disaini teemat – disain kui mõtlemine. Disain, mis loob tõesti kõrgemat tootlikkust, kõrgemat, suuremat lisandväärtust, mida me kõik, olgu siis peenlihvimine või olgu see tegelikult järgmine suur samm, mida me vajaksime, suurem tootlikkus. Eestis õpetatakse disaini peamiselt kunstiakadeemias. Natukene teeb muret mulle, kunstiakadeemia vilistlasena, millal leiab kunstiakadeemia olukord lahenduse. Millal uus maja tuleb?

Peaminister Taavi Rõivas:

Aitäh! Ma mõtlesin, kuhu see küsimus välja viib. Ma tahtsin kogu selle küsimuse mõttekäiguga kindlasti nõustuda, sellepärast et tõepoolest, kui niimoodi väga lihtsustatult öelda, siis tööstusrevolutsioon aitas kaasa sellele, et ühe inimese kohta rohkem toota. Aga kui me soovime järgmist taset, jällegi ma hästi lihtsustan, siis tuleb toota kõrgema lisandväärtusega, ihaldusväärsemaid tooteid ja siin ei saa disainist üle ega ümber. Nüüd, mis puudutab Kunstiakadeemia uut maja, siis mina olen küll teadmise juures, seda on võimalik õige pea avatavast Haridus- ja Teadusministeeriumi meetmest rahastada. Ma ei ole päris kindel, kas ma tohin seda peaministrina ametlikult öelda. Me oleme tegelikult valitsuses kokku leppinud, et meie jaoks on see oluline objekt. Ma ei tea, kas seal on mingid spetsialistid, kes peavad kuidagi abikõlbulikkust hindama ja ega ma nüüd oma toetust avaldades kuidagi neid ebaseaduslikult ei mõjuta. Aga ma loodan, et ma seda ei tee, kui ma ütlen, et minu meelest väärib kunstiakadeemia hoone kindlasti ehitamist. Vast ma ei räägi suurt saladust välja, kui ütlen, et väliskülalised käivad ja ma oma kabineti rõdult näitan Põhja-Tallinnat kui väga arenevat piirkonda, peaaegu alati saab ka öeldud, et vaat see maja, mis praegu seal nukralt seisab, et sinna tuleb meie kunstiakadeemia, mis tegelikult annab kogu piirkonnale loodetavasti veelgi sellist mõnusat boheemlaslikku sära juurde. Mina usun küll sellesse, et kunstiakadeemia tuleb valmis ehitada. Seda tuleks teha läbi euromeetme ja ma loodan, et kogu see protseduurika ja kõik see, mis ühe korraliku meetme juurde käib, tuleb poliitilise tahtega kaasa. See poliitiline tahe on meil valitsuses ühine kolme osapoole vahel.

Riigikogu istungit on võimalik järelvaadata allpool, Alenderi küsimus algab ca 1:48:50. Istungi stenogramm on täismahus leitav siin

Lisatud Püsilink

EESTI KUNSTIAKADEEMIA SÕLMIS TÄNA KOLM KINNISVARATEHINGUT

Täna, 21. septembril sõlmis Eesti Kunstiakadeemia kolm erinevat kinnisvaraga seotud tehingut.

A & K Holding OÜ-le müüdi kinnistu Tallinnas, aadressil Nunne tn 16/Suur-Kloostri tn 11 hinnaga 3 128 000 eurot. Kinnistu omand läheb tehingu tulemusena ostjale üle, kuid kinnistu jääb EKA valdusesse kuni 31.08.2017, vastavalt täna sõlmitud lepingule. Seni jätkavad Suur-Kloostri 11/Nunne 16 hoonekompleksis tegevust EKA kunstikultuuriteaduskond ja sisearhitektuuri osakond.

City Plaza OÜ-le müüdi hinnaga 6 900 100 eurot ajalooline Tartu maantee kinnistu Tallinnas, kus paiknes ülikooli peahoone 1917-2009 aastatel.

2013. aastal sõlmitud kokkuleppe kohaselt ostis Eesti Kunstiakadeemia täna Riigi Kinnisvara AS-lt tulevase õppehoone jaoks kavandatud kinnistu Tallinnas, aadressil Kotzebue tn 1/Põhja pst 7, hinnaga 6 900 000 eurot.

Uue õppehoone projekti finantseerimiseks on kavandatud kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide uue perioodi rahastust ja EKA omavahendeid. Suurim osa EKA omavahenditest tuleb Kunstiakadeemia kinnistute müügist Tallinna kesk- ja vanalinnas Gonsiori ja Suur-Kloostri tänavail. Kokku võõrandatakse kolm kinnistut.

Eesti Kunstiakadeemia tulevases õppehoones saab olema ligikaudu 12 300 ruutmeetrit suletud netopinda. Ajakava kohaselt on uues õppehoones võimalik alustada tegevust 2017. aasta sügisel. Käesoleval ajal toimub õppehoone põhiprojekti korrigeerimine.

_________________________________________________________

Eesti Kunstiakadeemiast

Eesti Kunstiakadeemias on võimalik õppida ligi kolmekümnel erialal Arhitektuuri, Disaini, Kunstikultuuri ja Vabade kunstide teaduskonnas​, paljudel neist saab Eestis kõrghariduse omandada vaid siin​. Ülikool teeb koostööd maailma tippülikoolidega ning on oluliste rahvusvaheliste haridus- ja erialavõrgustike liige, mis annab siin õppijatele ja töötajatele suurepärased võimalused silmaringi ja mõttemaailma avardamiseks ning enesearenguks. Eesti Kunstiakadeemia on Eesti Disainikeskuse ja Eesti Arhitektuurikeskuse üks ellukutsuja ning osaleb aktiivselt riiklike disaini-, linnaplaneerimise-, hariduse- ja kunstistrateegiate väljatöötamises. Siia on oodatud õppima ning töötama sotsiaalselt tundlikud, motiveeritud ning loovad mõtlejad.​

Lisatud Püsilink

EESTI KUNSTIAKADEEMIA KOGUNEB TULEVASSE ÕPPEHOONESSE ARUTLEMA VABA MÕTTE VÄÄRTUSE ÜLE

EKA juubeliaasta konverents: mis kasu on Eestile vabast mõttest?

OTSEÜLEKANNE ERR PORTAALIS ALGAB KELL 13:00

Konverentsi saab järelvaadata ERR portaalis

Täna, 11. juunil kell 13-17 toimub Eesti Kunstiakadeemia tulevases õppehoones (Kotzebue 1/Põhja pst 7) 100. juubeliaasta viimane konverents “Vaba mõte loob tarka tööd”. Konverentsil mõtestatakse Eesti elu sõlmküsimusi ning Kunstiakadeemia teadlaste ja üliõpilaste rolli nende lahendamisel. Oma ala eksperdid räägivad elulistel teemadel “Surmatantsust” rahvuskonfliktideni, tootedisainist kahanevate asulateni, pangaülekannetest kunstiteadusteni, arhitektuurist kogukonnaentusiasmini jm.

“Meie ümber on visuaalne, ruumiline, kunstiline ja uuenev maailm, aga kui palju saab sellest kasu Eesti inimene? Kuidas meie ühiskond õnnelikumaks saaks,” juhatab konverentsi sisse rektor akadeemik Mart Kalm.

“EKA tunnetab oma vastutust Eesti visuaalse ja elukeskkonna loojana ja kujundajana – meil on ligi 30 eriala, kuid nende osa majanduse ja kultuuri elavdajatena on mõjuvõimas. Tahame erinevate valdkondade ja ühiskonna gruppide esindajatele rohkem avada visuaalsete kultuurialade – sh kunsti, disaini ja arhitektuuri – osakaalu ja olulisust tervikliku elukeskkonna ja ühiskonna kujundamisel. Konverents annab hea võimaluse kaardistada, loetleda ning tutvustada inimesi, kes on Eestisse panustanud ning tunnustada nende algatusi,” põhjendab rektor akadeemik Mart Kalm, rõhutades ülikooli erilist õhustikku ja vaba, kirgliku, kriitilise ja loova mõtte tähtust Eesti tulevikule.

“Meie üliõpilased on mitmes mõttes erilised, ja selle väärtust me analüüsimegi,” iseloomustab Kalm päevaküsimust.

Konverentsile tulevad kõnelema oma ala tunnustatud ja ühiskonda panustanud tipud – Eesti Kunstiakadeemia vilistlased, professorid ja külalisesinejad. Nende seas ehte- ja sepakunsti osakonna prof Kadri Mälk, Arhitektuuriteaduskonna dekaan prof Toomas Tammis, Disainiteaduskonna magistriõppekava juht, ehtekunstnik prof Tanel Veenre, kunstiteadlased Gregor Taul ja Maarin Ektermann, tootedisainer Lauri Hirvesaar, teadusprorektor prof Virve Sarapik, arhitekt ja kogukonna aktivist, Tallinna Arhitektuuribiennaali 2015 peakuraator Marten Kaevats, ajakirjanik Kadri Karro, Transferwise Eesti filiaali juht Triin Hertmann, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein, Hooandja üks algatajatest ja kasutajakogemuse ning kasutajasõbraliku disaini propageerija Tanel Kärp ning Valga linna arhitekt Jiri Tintera, kes on oma tegevusega lisaks linna arhitektuurile kogu omavalitsuse toimimise protsesse muutnud, samuti kõneleb konverentsil EKA rektor akadeemik Mart Kalm, kunstnik ja doktorant Eva Sepping jt. Kogu esinejate loetelu ning lühitutvustused on leitavad siin.

Arutletakse teemadel: Milliseid Eesti elu võtmeküsimusi Kunstiakadeemia erialad lahendavad ja kas kogukonnal on hea olla ning kuidas loovus, disain, vaba mõte ühiskonda mõjutab ja suunab. Tuuakse reaalse elu näiteid disainerite ja arhitektide ning ametnike algatustest, mis on kogukonna protsesse uueks loonud. Muidugi arutletakse ka seda, kuidas veel tõhusamalt seda teha ning millised riiklikud strateegiad protsesse toetaks.

Konverentsile on oodatud kuulama üliõpilased, riigi ja omavalitsuste esindajad, töösturid, ettevõtjad, poliitikud, arvamusliidrid, ajakirjanikud ja kõik huvilised,. Ühtlasi osalevad konverentsil külalised ja erialaprofessionaalid partnerülikoolidest nii Eestist kui välisriikidest. Osalemine on tasuta.

Konverents on osa EKA lõputööde sündmusest TASE ’15, mis toimub tulevases õppehoones, vanas vabrikus Kotzebue 1/Põhja pst 7. Konverentsile järgnevad ekskursioonid näitusel ja hoones.

Konverentsi programm ja esinejate kirjeldused: www.artun.ee/ekakonverents

Lisateave

Liisa Pakosta
Teadus- ja arendusosakonna juhataja
Eesti Kunstiakadeemia
Tel +3725026191

liisa.pakosta@artun.ee

Lisatud Püsilink
Pilt

KONVERENTS “VABA MÕTE LOOB TARKA TÖÖD”

KONVERENTS “VABA MÕTE LOOB TARKA TÖÖD”

Neljapäeval 11.06. toimub TASE ’15 raames Kotzebue vabrikuhoones konverents “Vaba mõte loob tarka tööd”

Oma valdkonna tipud arutlevad selle üle, kuidas vaba ja loov mõtlemine saaks paremini aidata lahendada Eesti elu sõlmküsimusi? Kuidas kunstiharidus saab paremini aidata ettevõtjaid või toetada kogukondi ja kohalikke omavalitsusi? Mida Eesti riik, ettevõtjad ja kogukonnad tegelikult vajaksid?

Ühtlasi on võimalik osaleda majaekskursioonil ja tutvuda EKA magistrantide lõputööde näitusega TASE.

Osalemine on tasuta, ent palume registreeruda hiljemalt 10. juuniks SIIN.

Lisatud Püsilink
Pilt

TASE ’15 AVAMINE VABRIKUS RAUANIIT / PUNANE KOIT / SUVA

Fotode autor Janis Kokk

Lisatud Püsilink

I konverents EKA tulevases hoones

11. juuni kell 12:00–17:00

Alates 17:00 arhitekt Toomas Paaveri juhendatud ekskursioon EKA uues peahoones

Kotzebue tn 1 / Põhja pst 7

2. korruse suur saal

Tutvu programmi ja esinejatega siin: www.artun.ee/ekakonverents

Kontakt: Liisa-Ly Pakosta / liisa.pakosta@artun.ee

Lisatud Püsilink
Pilt

TASE15 TOIMUB TULEVASES EKA HOONES KOTZEBUE TÄNAVAL

2015. aasta lõputööde ja tudengite näitus TASE toimub tänavu tulevases EKA hoones, vanas Rauaniidi tehase ja Suva sukavabriku hoones Kotzebue tänaval. Pange vaim valmis!

Lisatud Püsilink
Pilt

EESTI KUNSTIAKADEEMIA UUE HOONE ARHITEKTUURIKONKURSI VÕITIS KUU OÜ IDEELAHENDUS “LINEA”

Riigi Kinnisvara AS koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga kuulutas esmaspäeval, 25. augustil, 2014 Tallinnas Eesti Arhitektuurikeskuse Arhitektuurikatlas välja ülikooli õppehoone arhitektuurikonkursi võidutööde autorid. Tänavu 100-aastaseks saav akadeemia tähistab suurt juubelit sel sügisel veel rendipindadel, ent plaanide kohaselt alustavad praegu akadeemiasse astuvad üliõpilased oma viimast kooliaastat juba uues õppehoones.

Kõigi võistlustöödega on võimalik tutvuda alates 27. augustist kuni 19. septembrini EKA G galeriis (Estonia pst 7 fuajees) esmaspäevast reedeni kell 9–18 või siin.

Konkursile laekunud kümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks Kuu OÜ ideelahendus märgusõnaga “Linea” (autorid: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann). Esimese koha preemia suurus on 15 000 eurot.

Žürii hindas võidutöö juures enim selle loogilist ja hästi toimivat plaanilahendust ning selle minimalistliku ja miljööd säilitavat arhitektuurset välislahendust. Samuti kiideti hoone siseõuepoolse külje osalist avamist välisruumiks ning selget arusaama jätkusuutliku säästva arengu vajaduste arvestamisest.

Võitjate sõnul keskendusid nad just tulevasele tudengile ja sellele, et hoone toimiks sisemiselt sünergiliselt. “Me oleme kõik Kunstiakadeemia vilistlased ja meie jaoks on väga olulised juhuslikud kohtumised erinevate erialade vahel kooli sees ja me püüdsime oma arhitektuuriliste võtetega sellistele kohtumistele võimalikult kaasa aidata,” sõnas Koit Ojaliiv.

EKA rektor Signe Kivi lisab: “Mul on hea meel, et võitjad olid Kunstiakadeemia vilistlased, kes eriti hästi oskasid oma projekti panna kõike seda, mida nad üliõpilastena soovisid – seda, et see maja oleks avatud, et ta lubaks muutusi, et ta ei oleks suletud süsteem.”

Teise koha vääriliseks tunnistati DAGOpen OÜ ja Amhold ASi ühine töö pealkirjaga “Aletheia” (autorid: Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Kaisa Lasner ja Jiannis Lykouras), mida žürii pidas kontseptuaalselt ja esteetiliselt kõige selgemaks tööks. Mõnetisi küsimusi tekitas aga plaanilahenduste sellisel kujul realiseeritavus. Teise koha preemia suurus on 10 000 eurot.

Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Salto AB OÜ töö pealkirjaga “Akadeemia” (autorid: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Margus Tamm, Helin Kukk ja Martin McLean), mida žürii pidas ühe tugevama linnaehitusliku lahendusega tööks, kus on loodud kompleksi mahuline kergus ja läbipaistvus, kuidas samas säilitatud vajalik privaatsus. Töö põhiliseks puuduseks peeti keerulist logistilist skeemi erinevate hoonete vahel. Kolmanda koha preemia suurus on 7 000 eurot.

Lisaks pälvis ergutuspreemia Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ideelahendus „Imaginarium“ (autorid: Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kadri Tamme, Harri Kaplan, Kristi Tuurmann, Tanel Trepp ja Riho Joala), mille puhul toodi esile avaliku ruumi mitmekesist ja rõhutatud lahendust. Samuti pälvis ergutuspreemia Stuudio Tallinn OÜ võistlustöö märgusõnaga „Edge“ (autor: Villem Tomiste), mille väärtusena nähti kogu hoonekompleksi sidumist üheks vormiliselt perimetraalse hoonestusega kvartaliks. Ergutuspreemia suurus on 4000 eurot.

Kavandite hindamiseks moodustatud žüriisse kuulusid Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Arhitektide Liidu (EAL), Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) ja Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) esindajad: Timo Aarmaa (RKAS), Ivar Piirsalu (RKAS), Andres Tali (EKA), Toomas Johanson (EKA), Jaak-Adam Looveer (arhitekt, TLPA), Jaak Huimerind (arhitekt, EAL), Tiit Trummal (arhitekt, EAL), Toomas Tammis (arhitekt, EAL), Andres Ojari (arhitekt, EAL), Lylian Meister (varuliige, EKA), Jan Skolimowski (varuliige, arhitekt, EAL). Võistlustööde kohta eriküsimustes hinnangu saamiseks olid žürii töösse kaasatud asjatundjatena erialaeksperdid Muinsuskaitseametist ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist.

Peale arhitektuurikonkursi võitja selgumist kuulutatakse välja hankemenetluse II etapp hoonekompleksi projekteerimiseks. Projekti finantseerimiseks on kavandatud kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide uue perioodi rahastust ja EKA omavahendeid. Suurim osa EKA omavahenditest tuleb Kunstiakadeemia kinnistute müügist Tallinna kesk- ja vanalinnas Gonsiori ja Suur-Kloostri tänaval. Kokku võõrandatakse 3 kinnistut.

Eesti Kunstiakadeemia tulevases õppehoones saab olema ligikaudu 12 000 ruutmeetrit suletud netopinda. Planeeritud ajakava kohaselt on uues õppehoones võimalik alustada tegevust 2016. aasta lõpus.

*********************************

Konkursi üldkirjeldus ja žürii hinnangud

 

Konkursi eesmärgiks oli ideelahendusena luua Eesti Kunstiakadeemiale tänapäevane, kunstikultuuri arengut ning õpetuse sünergeetilisust toetav ja üliõpilasi ning õppejõude loominguliselt inspireeriv ühine keskkond ajaloolises E. Habermanni projekteeritud vabrikuhoones, kus kõik akadeemia liikmed on ühe katuse all. Zürii kaalutlused hõlmasid:

(1)  Ruumilahenduse funktsionaalsust ja paindlikkust, vastavust EKA vajadustele. Liikumisvõimaluste ja seoste inimsõbralikkust, arvestades seoseid hoone osade vahel ning hoone ja ümbritseva linnaruumi vahel.

(2)  Arhitektuurse terviklahenduse esinduslikkust ja sobivust XXI sajandi kunstikõrgkoolile, lahenduse sümboolse väärtuse mõju, selle eripärasust ja uuenduslikkust. Olemasolevate kultuuriväärtuste ja ümbritseva miljöö tunnetust.

(3)  Majanduslikult otstarbeka ehitamise (ehitusmaksumuse), energiatõhususe, edasise ülalpidamise kulude, parkimiskohtade arvu jm praktiliste eesmärkide arvestamist sh olemasolevate konstruktsioonide kasutatavust edasisel projekteerimisel ja ehitamisel, pidades silmas muuhulgas ka võimalikult väikeseid riske menetlus- ja ehitusprotsessis.

 

“Linea” (I preemia)

 

Žürii üldhinnang: “Sümpaatselt minimalistliku ja miljööd säilitava arhitektuurse välislahendusega töö, milles siiski suurimaks väärtuseks loogiline ja hästi toimiv plaanilahedus. Plaanilahenduse tugevuseks on kooli sissepääsude, üldruumide ja keskse trepihalli paigutamist tehasehoone esialgsete hooneosade 1 ja 3 asemele, kusjuures väärtuslikuks loetud Kotzebue tänava poolne neljakorruseline fassaad on säilitatud esialgsena. Arhitektuurselt tugevaks ideeks on hooneosa 7 siseõuepoolse külje osaline avamine välisruumiks, mis parandab olulisel määral praeguseks ehk liialt suletud ja kitsa siseõue ruumimõju ja reaalset kasutatavust. Üldises lähenemises on hoomatav selge arusaam jätkusuutliku säästva arengu vajaduste arvestamisest.

Töös kavandatud sekkumine olemasolevasse hoonestusse on nii linnaehituslikult kui arhitektuurselt selge ja kvalitatiivne. Arhitektuurses välislahenduses on saavutatud hea tasakaal uue peapääsu fassaadiosa ja säilitatava kaitsealuse hoone vahel. Seejuures on väheldase peapääsu kujundusega antud äratuntav signaal hoone uuest sisust ja otstarbest. Konkreetse piirkonna eristamine olemasoleva hoonekompleksi keskel tekitab kaks artikuleeritud sissepääsu mõlemalt majaga külgnevalt tänavalt, loob head ja arusaadavad logistilised ühendused maja erinevate osade vahel, toob välja uue osa ning ümberehituse piirid ja printsiibid, viitab ka läänepoolse sisehoovi mõistlikule kasutuselevõtule. Töö küsitavuseks on avalikku kasutusse kavandatud raamatukogu paiknemine ülemistel korrustel, kuid seda on võimalik ümber paigutada 1. ja 2. korrusele.

Kvartaalne struktuur on säilitatud ja pidevat hoonefronti arhitektuurselt rõhutatud. Sissepääs on antud ühelt tasandilt kuid kahelt tänavalt ja siseõuest. Esimese korruse tasand ühendab sujuvalt eri hooneosade esimesed korrused erinevaid võimalusi pakkuva voolava ruumiga. Peasissepääsu ette on kavandatud lõunapäikesele avatud ja kaetud plats, mis võib olla piisav kooliga seotud avalik ruum. Platsi täpsem lahendus ja maapinna kallete suhe sissepääsuga tekitab samas küsitavusi, kuid seda saab korrigeerida.”

 

“Aletheia” (II preemia)

 

Žürii üldhinnang: “Töös pakutud sekkumine olemasolevasse hoonestusse on minimaalne ja väga selge, mida toetab ka väga kvaliteetne visuaalne väljendusoskus. Põhja puiestee fassaad väga selge ja mõjuva lahendusega, eksponeerib parimal viisil Habermanni alustatud tööstuskvartali arhitektuurset linnaloovat potentsiaali. Hoone põhjakülje eriilmelised mahud artikuleeritud tundlikult ilmekaks tervikuks. Kontseptuaalselt ja esteetiliselt kindlasti kõige selgem töö. Kahjuks ei toeta ideoloogilist selgust plaanilahenduste üldiste kiiduväärt printsiipide kõrval mõnetine lokaalne kohmetus. Samuti jääb maja fassaadilahendus praeguses kavandis liigselt allutatuks ühele kontseptuaalsele lähtekohale ja tekitab kahtlusi sellisel kujul realiseeritavuses (nii konstruktiivses kui esteetilises osas) ning mõistlikus kasutatavuses. Ebareaalne on ka kommunikatsioonidest puhastatud ruum ja totaalsed klaasseinaosad. Esmapilgul tundub hooneosa 5 esitatud kui olemasolev, kuid reaalsuses saab pakutud lahendust teostada ainult uusehitusena, kuna välisseinad on praegu kandvad massiivseinad. Ilmselt mõttekas oleks ka hooneosa 6 fassaad jätta olemasolevaks, sest vajalik kerguse ja selge eristuse endisest sukavabrikust annaks juba vaheosa (nr. 5) suhteliselt klaasine lahendus. Seetõttu mõjub ka realistlikumalt hoone Kotzebue tänava poolne fassaad. Sisehoovi klaasseina lahendus parandab oluliselt selle praegust ja massiivset iseloomu. Kvartaalne struktuur on säilitatud ja pidevat hoonefronti arhitektuurselt rõhutatud. Sissepääs on antud ühelt tasandilt, kuid kahelt tänavalt ja siseõuest. Hooneplokkide vaheline logistika ei ole lõpuni läbi lahendatud, väga palju on horisontaalseid ühendusi ja seetõttu läbikäidavaid ruume, mis pärsib ruumide kasutust ja mis ei ole muudetav. Sissepääsude asukohad ja lahendused on head. Välisruumi ja siseruumi sidumine treppidega on siiski mõneti küsitav – võistlusülesanne palus eelistada laugeid üleminekuid. Erinevalt enamikust töödest on välja pakutud ka üle Põhja pst asuva linnaruumi asjakohane lahendus. Võistlustööd saab vajadusel edasi arendada. Samas projekti täpsustamisel on oht, et kontseptsioon läheb kaduma ja hoone muutub tavapäraseks büroohoone sarnase arhitektuuriga hooneks.”

 

“Akadeemia” (III preemia)

 

Žürii üldhinnang: “Töös tehakse selged ja arusaadavad otsused olemasoleva hoonestuse säilitamise ja lammutamise osas. Kinnistu idapoolse otsa hoonete liitmine üheks ajaloolist tänavajoont järgivaks mahuks ning tõstetud väljak kõigi hoonete vahel (v.a. külalisateljeed) on linnaehituslikult hea ja huvitav mõte. Töö põhiliseks puuduseks on eelkirjeldatud liigutusega kaasnev pikkade ühendusteedega logistiline skeem erinevate hoonete vahel, mida ei leevenda ka põhilisi hooneid ühendava 1. korruse plaanilahendus. Eraldiseisvaks jääb platsi keskne hoone – galerii, mis võiks olla seotud ka 1. korruse avaliku ruumiga. Logistilist segadust ja avaliku ning kooli privaatruumi ristumist tekitavad kaks eraldi sissepääsu tänavalt ja tõstetud platsilt. Kindlasti on tegu ühe tugevama linnaehitusliku lahendusega tööga. Loodud on kompleksi mahuline kergus ja läbipaistvus, kuid samas on säilinud vajalik privaatsus. Galerii ettenägemine eraldi madala mahuna hooneosa 7 asemele on linnaruumiliselt õnnestunud. Hooneosa 7 lammutamine on võistlusülesande julge tõlgendus – kuna ploki idapoolne lõpetus jäi võistleja valikuks ning olulised osad ehk varjend ja piiriäärne hooneosa, on säilitatud, tuleb see lugeda ülesandele vastavaks. Õnnestunud on ka kooli eri korpuseid ühendava teise korruse tasandil paikneva väljaku lahendus koos uue avaliku läbipääsuga kooli territooriumilt. Peahoone kompaktne lahendus on küll esmapilgul mõttekas ja ratsionaalne, kuid konstruktiivselt ja muinsuskaitse aspektist raskesti teostatav. Väljapakutud klaasfassaadilahendused tunduvad liialt agressiivsed ja üledekoreeritud. Külalisateljeesid ei olnud programmis ette nähtud, kuid pind olemuselt reservpinnana aktsepteeritav. Töö väärtustab kvartaalset linnastruktuuri, kuigi osaliselt tükeldab tänavafronti, eriti Kotzebue tänava pool. Avatud linnaplats on Põhja puiestee poolt piisavalt suletud, et ei lõhu olemasolevat jõulist hoonefronti liigselt. Taastab ajaloolise kvartali piirid ja tänavasihi, mis on hea lahendus. Üks vähestest töödest, mis suudab EKA uuest hoonest luua linnaruumilise aktsendi. Avalik ruum on funktsionaalne, ilmakaartega arvestav ja mitmekesine.Võib-olla on fuajeeruume võrreldes välise avaliku ruumiga ebaproportsionaalselt vähe. Nii välis- kui siseruum on loominguline ja vaba.”

 

“Imaginarium” (ergutuspreemia)

 

Žürii üldhinnang: “Esindusliku Põhja puiestee poolse siseõuega lahendus, kuhu on koondatud ka kooli peasissepääs koos avatud auditooriumiga – siseõue lahendus on ehk liigagi esinduslik ja ootamatu. Sümpaatne on peavestibüüli paigutamine teise korruse tasandi avatud siseõue alla, mis tagab sisenejale head ühendused kõikide hoone osade vahel. Väheveenev on teiste korruste suhteliselt kitsa keskkoridoriga plaaniskeemid, millede ruumimõju ahistav ja orienteerumist eksitav. Problemaatiline on ka hoone väljapakutud mahulisele keerukusele liialt aktiivsete fassaadilahenduste esitamine, mis lõppkokkuvõttes hakkavad domineerima endise sukavabriku tagasihoidliku arhitektuuri üle.

Töös kavandatud suur avanemine muudes külgedes perimetraalselt suletud hoonefrondis loob väga selge kuvandi majja sissepääsust ning annab koolile teise korruse tasandil suure, hästivalgustatud ja tuulte eest kaitstud sisehoovi. Kahjuks ei seostu kooli sisemine jaotus loodud ruumiliste võimalustega ja sisehoovi kasutamine kooli avalike ruumide poolt on ootamatult napp. Puuduseks on ka suuremate avalikus kasutuses olevate ruumide (kaldauditoorium ja söökla) paigutamine üksteisest lahus paiknevatele „pjedestaalidele“ 1. korruse fuajees. Tõstetud sisehoovi pinda paigutatud erinevad laeavad ei sobitu hästi 1. korruse avalike ruumidega. Ülalkirjeldatud suur katkestus perimetraalses hoonefrondis toob kaasa ka logistilise skeemi ebamugavuse kooli sisemistel ühendustel.

Kvartaalne struktuur on küll suuremas osas säilitatud, kuid Põhja pst poole kavandatud mahuline sisselõige on liiga domineeriv, mis lõhub kvartali hoonefronti. Katkestuse perimeetrile on projekteeritud osaliselt ühekorruseline fuajee maht, mis tänaval liikudes säilitab küll perimetraalse kvartali mulje, kuid madal maht on arhitektuurselt teisest hoonetüpoloogiast. Arhitektuurne lahendus tervikuna ei väärtusta vajalikul määral olemasolevaid hooneid. Avaliku ruumi mitmekesine ja rõhutatud lahendus on töö peamine trump.”

 

“Edge” (ergutuspreemia)

 

Žürii üldhinnang: “Huvitava ja erilisema arhitektuurse lahendusega töö, kus Põhja puiestee poole ettenähtud avar teise korruse tasandis paiknev siseõu, mida raamib endiseid sukavabriku hooneid ühendav ühendusgalerii. Ühendusgalerii ei ole hoone funktsionaalseid sidemeid arvestades just kõige veenvam. Ühtlase arhitektuurse keelega fassaadid on aktsepteeritavad, kuid natuke ehk liialt monotoonsed ja oma totaalses tehnitsismis ajaloolist arhitektuuri tasalülitavad. Siseõue, peasissepääsu esise platsi kasutamist segab alumise tasandi sisehoovi täielik avamine viimasele – puudu jääb kasutatavast väljaku pinnast. Plaanilahendus üldiselt funktsionaalne ja aktsepteeritav. Puudu sissepääs Kotzebue tänavalt.

Töös kavandatud kogu hoonekompleksi sidumine üheks vormiliselt perimetraalse hoonestusega kvartaliks on linnaehituslikult selge ja väärtuslik mõte. Hoonekompleksi teisele korrusele tõstetud siseõu ja selle suur avanemine Põhja pst äärses perimeetris kolme korruse ulatuses loovad ruumiliselt võimsa sissepääsu majja ning potentsiaalselt mõnusa sisehoovi koolile. Kahjuks on suur osa sisehoovi pinnast ära lõigatud alumise korruse teenindushoovi valgustuseks. Samuti loob eelkirjeldatud mitme korruse ulatuses katkestus hoonefrondis logistiliselt ebamugava olukorra maja erinevate osade ühendamisel, mida ei leevenda ka väljapakutud plaanilahendused 1. ja 5. korrusel.

Põnev arhitektuur, kuid liiga domineeriv ja jõuline. Siseõu on funktsionaalne, kuid mitte eriti jalakäijasõbralik ega funktsionaalselt paindlik. Projekteeritud on ka majandushoov, mis on koolile kahtlemata vajalik. Kotzebue tn poolne mahuline ja arhitektuurne lahendus on ebaselge ja juhuslik.”

Lisatud Püsilink
Lae rohkem...
Täida küsitlus, võida meeneid!