Ilmunud raamatud

Teoses „Lõplikud ja lõpmatud mängud: nägemus elust mängu ja võimalusena“ alustab Carse kahest pealtnäha lihtsast määratlusest: lõplikud mängud on sellised, mida mängitakse võidu peale; lõpmatuid mänge aga mängitakse selleks, et mäng jätkuks. Nendest pealtnäha süütutest määratlustest jõuab ta ruttu teemadeni, mis puudutavad pea igaüht: kui mängida võidu peale, siis saab peamiseks konkurentsi ...

„Leida lugemik“ on valik Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna veebiajakirja Leida artikleid, mis ilmusid aastatel 2022–2024. Leida eesmärk on tuua kokku disainerite, kunstnike ja disainiuurijate eriilmelisi lähenemisi, mis hõlmavad käsitööd, materjali- ja tehnoloogiauuringuid, koosdisaini kohalike kogukondadega ning erinevaid parandamis- ja hoolepraktikaid. Käsitletakse nii disaini ...

The Leida Reader compiles articles from the online journal Leida, established by the Faculty of Design at the Estonian Academy of Arts and published between 2022–2024. Leida brings together different approaches by designers, artists and design researchers, ranging from craft, material and technology studies, and co-designing with local communities, to various practices of mending and care. ...

2023. aasta alguses tuli Toompeal rüütelkonna hoone baroksest tiivast välja sensatsiooniline leid – lõuendalusel figuraalne laemaaling. Eestis on selliseid alles vaid mõni üksik. 1690. aastate alguses valminud plafoonmaal on varasem kui enamik teisi Tallinna laemaale ning oma ligikaudu 60 m² pindalaga on see vaieldamatult Eesti suurim. Harukordne on ka triumfeerivat Venust kujutava maali ...

On kunsti- ja arhitektuuriteoseid, mis äratavad tähelepanu oma erakordselt hästi säilinud terviklikkusega, kuid on palju ka neid, mis on säilinud üksnes fragmentidena. Sellised on ka siinse ala vanemad raidkivist kunstiteosed. Doktoritöö vaatleb Tallinnast pärit 15.–16. sajandi raidkivifragmente kaminatelt, konsoolidelt, välisportaalidelt, aknapaledelt ja -piilaritelt, kuid samuti ...

Kas eesti mütoloogia on olemas? Jah, aga ainult siis, kui on olemas eesti maastik. Kosmiline trikster on selle maastiku looja. Eesti maastik on seega müütiline maastik, mida me hakkame nägema, kui tunneme müütilist jutustust. Eesti mütoloogiat on seni kirjeldatud kas taksonoomilise või kontsentrilise mudeli kaudu. Kumbagi neist ei tohi alahinnata. Esitan uue kontsentrilise mudeli, mille ...

California ülikooli emeriitprofessor Donna J. Haraway püüab oma 2016. aastal ilmunud raamatus taasmõtestada meie suhteid Maa ja kõigi selle elanikega. Teadvusajaloo ja evolutsioonilise bioloogia taustaga Haraway jutustab siin lugusid, mis püüavad äratada protsesse ja ergutada tavasid, mis võiksid edaspidi Maal vallandada paljuliigilise toibumise ja taastumise. Seda võib nimetada utoopiaks, ...

Eve Koha raamat „Klaasimaal – valgusega maalimine“ esitab ülevaate klaasimaali ajaloost ja selle meetoditest. Klaasimaali meetodid, materjalid ja põletusahjud on aja jooksul teinud läbi suure arengu. Eve Koha raamat on eelkõige mõeldud õppematerjaliks, aga sobib tutvumiseks kõigile teistelegi, kes soovivad klaasimaaliga lähemalt tutvuda. Autor ja koostaja: Eve Koha Toimetaja ja illustraator: ...

Avangard pärandist võrsunud kaasaegne kunst kohtub, kattub ja põrkub sageli tavalise igapäevaeluga, mõnikord tahtlikult, mõnikord mitte. Selles valdkonnas töötava kunstniku jaoks võib kunsti ja elu suhe olla eriti intrigeeriv; mõnikord on see mõistatuslik, teinekord võib olla raske eristada üht teisest, teada, millal midagi on või ei ole kunst ja millal on või ei ole elu. “Vahepealsuses. ...

Inimese kujutamine, elava modelli järgi joonistamine, maalimine, modelleerimine, on käinud kunstihariduse juurde läbi aegade, erandiks ei ole siinkohal ka Eesti Kunstiakadeemia oma eelkäijatega. Eesti Kunstiakadeemia 110. sünnipäevaks valminud kataloog koondab 130 kooli stuudiotes sündinud õppetööd: seisvad, istuvad või lamavad aktid ja rõivastatud modellid, figuurigrupid, joonistused kätest ...

Nick Dunni „Hämarad teed“ uurib öist linna kui aegruumi, kuhu on võimalik põgeneda päeva kaine kalkuleerituse eest. Öine linn kujutab enesest erilist olemisviisi. Öist ringihulkumist on ajalooliselt seostatud igasuguste kurikaelte ja öötööliste hämara maailmaga, kuid öine linn pakub tegelikult nii palju enam. See ei peaks seostuma pimeduse ja hirmuga, vaid vabastama meie meeled, pakkuma ...

Intiimsus on kehastatud kogemus, mille juured on igapäevaelutegevustes, sealhulgas kehalises suhtluses. Mõnede jaoks võib intiimsust kogeda üksnes distantsilt, kui intiimpartnerid on erinevatel perioodidel füüsiliselt lahus. Sellisel puhul pöörduvad inimesed tehnoloogia poole, kasutades seadmeid oma lähedastega intiimse ühenduse loomiseks. Tehnoloogia tekitab digitaalses ja füüsilises ...

Doktoritöö vaatleb avaliku ruumi kunsti temaatikat hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus. Nõukogude Liit pidas oma algusaegadest alates monumentaalkunsti oluliseks osaks nii oma ideoloogilises kihutustöös kui laiemalt ühiskonna moderniseerimisele kaasa aitamises. Mõiste monumentaal-dekoratiivkunst sai üldlevinuks sulaajal kui Nikita Hruštšov taunis Stalini-aegse neoklassitsistliku ...

Käesolev doktoritöö analüüsib viise, kuidas kolmes 1960. aastate lõpust ja 1970. aastate algusest pärinevas arhitektuuriprojektis mõisteti kasutajate osalemist andmetena. Need projektid laenasid mõisteid küberneetika teooriast ning kõigis sai osalusest, mida kujutati kui „sisendit“ ja „väljundit“ (mida omakorda reguleerib „tagasiside“) arhitektuuriprogrammile oluline informatsiooni allikas. ...

Mahukas ja rikkalikult illustreeritud raamat annab ülevaate viimasest sajast aastast Eesti linnaehituses. Sel ajal said linnadest siin elava rahvastiku peamised elupaigad ja kiire urbaniseerumine tingis vajaduse hakata linnu süsteemselt planeerima. Poliitiliselt muutliku sajandi jooksul kujundati mitmel korral ringi maaomand ja maakasutus, linnaehituse korraldus ja rahastamine, teisenesid nii ...

Muuseumid on viimase kahe sajandi jooksul paljuski kujundanud ühiskondade arusaama minevikust. Muuseum suunab seda, kuidas me ajaloost mõtleme, määrab unustamise ja mäletamise tasakaalupunktid ning vormib pärandiga seonduvate väärtuste hierarhiat. Doktoritöö keskendub muuseumi kui kultuurimälu meediumi võimu ja mõju analüüsile Eesti muuseumivälja näitel. Kuna meie identiteedi aluseks on ...

Inimeste eksisteerimine maailmas on kehaline; me elame ja eksisteerime maailmas oma liikuvate ja tajuvate kehade – meie somade – kaudu. Meie somad tajuvad katkematult sisemisi ja väliseid stiimuleid, mis kujundavad meie arusaama ümbritsevast keskkonnast ja meist endist. Stiimulid võivad olla nii meeldivad kui ebamugavad. Mõne inimese jaoks muutuvad sisemised ebamugavad aistingud püsivaks ...

Loovuurimusliku doktoritöö „Mõtlemine kihtides, kujutlemise kihtides. Posthumanistlikud maastikud laiendatud graafika- ja joonistusväljal“ eesmärgiks on esmajoones uute kunstivormide otsimine, kuid samuti joonistamise ja graafika valdkondade arendamine nii sõnavara laiendamise, töömeetodite avamise kui ka erinevate tegevuste mõtestamise näol. Töömeetodina elab graafika täna edasi ...

„Allumatud kehad“ on genealoogiline uurimus radikaalsetest kunstilistest, postkunstilistest ja transkunstilistest performatiivsetest praktikatest nende formaatide, strateegiate ja taktikate teisenemise kaudu. Käsitletava ainese kattuvus performance’i-kunsti ja selle ajalooga on küll suur, kuid siiski mitte täielik. Küsimus, mille autor seda uurimust kavandama asudes püstitas, oli õigupoolest ...

„Disain tegelikule maailmale“ (1971, täiendatud väljaanne 1984) püüab juhtida meid eemale raiskavast mõtteviisist moraalse ja keskkonnasõbraliku disaini suunas. See raamat on osa 1960. aastate lainest, kui tundlikud mõtlejad ärgitasid aktiivsemalt märkama ümbritsevaid keskkonnatagajärgi, mida põhjustab halb disain ja planeerimine. Omal viisil avas see raamat tee disainivaldkonna ...

2023. aastal saab keraamika õpetamine Eesti Kunstiakadeemias 100-aastaseks. Sel puhul on välja antud trükis, mille eesmärk on näidata eriala järjepidevust, aga tutvustada ja uuendada ka terminoloogiat. Huvi keraamika kui materjali ja selle võimaluste vastu nii kunsti kui ka disaini vallas on suur. Raamat on suunatud laiemale kultuurihuviga lugejaskonnale ning pakub rohkelt käsitlusi ...

„Armudiskursuse katkeid“ (Fragments d’un discours amoureux) on Prantsuse literaadi Roland Barthes’i (1915–1980) tundeline teekond läbi armunu keeleliste puhangute, mida ajendavad pealtnäha tühised, juhuslikud asjaolud. Raamat ilmus 1977. aastal ja sellest sai Barthes’i eluajal tema kõige menukam teos. Selle üheks põhjuseks oli kindlasti asjaolu, et romantilise armastuse saladusele polnud ...

EKA arhitektuuriteaduskonna toimetiste 11.–12. topeltnumber koondab ühiste kaante vahele kahe teadussündmuse artiklid. I COST Action: Writing Urban Places. New Narratives of the European City. Training School: LOCAL STORIES and VISUAL NARRATIVES sisaldab 15. – 16. septembril 2021 toimunud töötoa ettekandeid ja osalejate artikleid. II INNOVATION AND DIGITAL REALITY: IDEAS, ...

„Eesti kunsti ajaloo“ esimene köide käsitleb ajavahemikku 1100–1520. Need piirid on aga tinglikud, sest nii mitmete kunstiarengute mõistmiseks tuleb vaadata nii kaugemale minevikku kui ka perioodi ajapiirist edasi. Köites on ühiste kaante vahel Eesti muinas- ja keskaegne kunst, kuid tegelikult selle kunsti tellijad ja valmistajad ei tundnud ei mõisteid „kunst” ega „kunstnik”. Materiaalne ...

Meile kõigile meeldib reisida ja ajaloolisi linnu külastada, aga samas ka kurta, kui külastatav paik on muutunud "liiga turistikaks." Eesti olulisima turismimagneti Tallinna vanalinna puhul on üha enam põhjust küsida, milline oleks mõistlik tasakaal ajaloolise linnasüdame kui kultuuripärandi, elukeskkonna, külastuspaiga ning kõigi muude kesklinna kasutuste vahel. Milline võiks olla vanalinn, ...

Trükis tutvustab 2022. a. Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonna lõpetanud bakalaureuseõppe (rühmatähis BFO19) 11 tudengi – Andra Junalainen, Laura Ruuder, Ivor Lõõbas, Elo Vahtrik, Imbi Sõber, Meel Paliale, Markus Mikk, Joosep Kivimäe, Kertu Rannula, Jana Mätas, Laura Maala – teostevalikut, mille hulka kuuluvad õppeaja jooksul teostatud tööd, lõputööde näituse vaated, lühiintervjuud tudengitega ...

Trükis koondab kõiki kirjastamise projekti “Dear Friend” kirju aastatel 2019–2022. Selle kataloogi aluseks oleva tigupostiga liikuva väljaande algatasid Sandra Nuut ja Ott Kagovere 2018. aastal Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonnas. Raamatusse on teinud kaastöid Singapuris tegutsev disainikriitik Justin Zhuang, disainer ja kirjutaja Else Lagerspetz ning kunstnik Lieven Lahaye. ...

By grappling with making architecture politically, finding it wanting through critical analysis, observing the exemplary and often a-political role contemporary Dutch architecture, among others, played since the 90s, it turns out the problem is not to make political architecture – all architecture is political – but how to make architecture politically. Making architecture politically opens ...

Mida võiksid tuleviku arheoloogid meie tsivilisatsiooni varemeid välja kaevates meie ajast mõelda? Nad leiaksid lugematuid äravisatud asjade prügilaid: plastikust ja metallist asju, kõrvaleheidetud, kuid endiselt miilavaid elektroonikajuppe, sünteetilisi tekstiile ja palju muud, mis lähiajal kindlasti ei lagune. Nad leiaksid pidurdamatu tootmise ja igikestvate esemete ajastu jäänused. ...

Need Keller Easterlingi, Yale’i arhitektuurikooli professori kaks teksti saadavad ajakirja Ehituskunst topeltnumbrit (61/62), mis keskendub Eesti kahanevatele (väike)linnadele. Kahanemise teema toob ilmsiks, et traditsiooniline arhitektide tööriistakast sobib ennekõike kasvu konteksti, mida saab kujundada objektivormide lisamise abil. Kahanemisega tegelemiseks, kus otsest kontrolli olude üle ...

Raamatus "Õpetaja" meenutab ehtekunstnik ja EKA professor Kadri Mälk oma õpetajat, Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti emeriitprofessorit Leili Kuldkeppi (1931–2008) ja tema eripalgelisi õpetamismeetodeid. Lisaks vahetutele isiklikele ja teiste kaasteeliste mälestustele kasutab raamat Kuldkepi käsikirjalist autobiograafiat ja kirju autorile. Põhirõhk on siiski Kuldkepi pedagoogilisel ...

„Sisearhitektuuri põhitõed” on sari sisearhitektuuri eriala ja selle aluseks olevate põhimõtete tutvustamiseks. Peamisi teooriaid täiendavad sisekujundusprojektide analüüsid, mis teevad sellest raamatust käsiraamatu nii tudengitele kui ka kõigile inimestele, kes on sisearhitektuurist huvitatud. Sarja kolmas raamat „Interjööri kujutamine joonisel” pakub sissejuhatust interjööri kujutamisse ...

This publication is the result of a symposium Decoding New Technologies in Art and Design, which took place on the 10th September 2020 at the Estonian Academy of Arts in situ and also virtually as part of the Ars Electronica Gardens online program. The main idea of the symposium and this publication is to develop an understanding and map the points of critical interest with regards to ...

Raamat “Arhailiselt high-tech. Lambavilla teadmistepõhine rakendamine” on sündinud praktilisest vajadusest, soovist aidata kaasa villa ajaloolise ja ka majandusliku väärtuse taastamisele. Raamat on koostatud tekstiilidisaineri poolt ning mõeldud eelkõige tudengitele, disaineritele, sisearhitektidele, aga kindlasti ka kõigile huvilistele, kel soov mõista villa kui taastuva bioressursi ...

The book “Archaically high-tech: knowledge-based use of sheep wool” was born out of a practical need, a desire to help restore the historical and economic value of wool. The publication has been compiled by a textile designer and is intended primarily for students, designers, interior architects, but also for anyone interested in understanding the value of wool as a material, the continuous ...

Prantsuse antropoloogi ja teadusloolase Bruno Latouri (1947) üks värskemaid raamatuid „Kuhu maanduda?“ (esmatrükk 2017) kujutab endast tema nägemust uuest poliitilise orientatsiooni suunast, mis on vajalik tänapäevase maailma ja sellega toimuva mõistmiseks. Ta pakub välja hüpoteesi, et viimase viiekümne aasta poliitikat on võimalik mõista vaid kliimamuutuse ja selle eitamise pinnalt: „Ilma ...

Väitekirja lähtepunktiks on tõik, et Eesti kunstis esile kerkinud huvi väljaspool Tallinna asuvate paikade vastu vajaks järjepidevamat, konstruktiivsemat ja kriitilisemat mõttevahetust. Loovuurimuslikus doktoritöös leiavad käsitlust regionaalsetes keskustes asuvad kunstigaleriid ja kohalike ootused oma kodulinnaga haakuvate kunstnike tegevuse suhtes. Erinevate näitusekohtade võrdluses ...

Väitekiri „Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese“ tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht. Doktoritöö lähtus eeldusest, et kunstiteoste lähivaatlusele tuginev mitmekülgne uurimine, mis arvestab teose kui ...

Raamatus „Taidur“ jälgib Richard Sennett, kuidas taid kuulub inimese kõige fundamentaalsemate alusimpulsside hulka – mitte lihtsalt soov midagi valmistada, vaid teha seda hästi. Inimese ja materjali suhte ajalugu on pikk ja mitmetahuline. Programmeerija, arst, kunstnik ja ehitaja peavad kõik edukalt end ümbritseva füüsilise keskkonnaga suhtlemisega ning arendama välja vastavate protseduuride ...

Me kõik oleme rohkemal või vähemal määral linna kasutajad. Elanikena, tööl või koolis käies, ettevõtjatena, külalistena. Meil on üha enam põhjust küsida, milline on hea linn ja millises linnas tahaksime elada. Milline võiks olla parim võimalik Tallinn? Käesolevas raamatus vaagivad vastuseid sellele küsimusele 25 autorit linnaplaneerimise laia valdkonna eri nurkadest, Eestist ja kaugemalt.  ...

Väitekirja uurimisaineseks on käekotid, mille olulisus moeakessuaari ja staatusobjektina on viimasel kümnendil niivõrd kasvanud, et käekott on muutunud funktsionaalsest tarbeesemest kaasaskantavaks manifestatsiooniks. Uurimuse fookuses on tähenduste konstrueerimine ja kommunikeerimine, sest ajastule omast mõtlemist ning igapäevaste vajaduste muutumist peegeldades on kott tähenduslik nii ...

“Väike fototeooria lugemik” on esimene eestikeelne ülevaatlik fototeooria tekstide kogu, mis hõlmab tekste 20. sajandi algusest kuni tänapäevani 18 autorilt: László Moholy-Nagy, Siegfried Kracauer, Walter Benjamin, André Bazin, Roland Barthes, Pierre Bourdieu, Laura Mulvey, Peter Wollen, Joel Snyder, Rosalind Krauss, Christian Metz, John Tagg, David Bate, W. J. T. Mitchell, Hito Steyerl, ...

Ehitussektori digitaliseerimine on täies hoos. Taristu hoonete raaljuhitud tootmiseks on tööstuses juba kohal, kuid masskohandamine erikujuliste detailide abil, nagu seda kujutas ette digitaalse arhitektuuri avangard 1990. aastatel, ei ole ennast endiselt tõestanud. Näib, et arhitektuur on sunnitud pigem kohanema tööstusega kui vastupidi. Kuidas on võimalik säilitada arhitektuuri autonoomia, ...

Somaatiline modulaarsus on kontseptuaalne mudel, mis võimaldab integreerida “protokolli” ja “prototüübi” ühte süsteemi, luues meetodi heterogeense paindliku ruumi ja tektoonika kujundamiseks. Käsitledes digitaalse arhitektuuri arengut ja tektoonilisi muutusi, vaatlen oma praktikapõhises doktoritöös tööprotsesside ranget seost arhitektuuripraksise loomingulise väljundiga – prototüübiga. ...

Eesti arhitektuuriajaloos kipuvad hilisnõukogude postmodernismi käsitlused lõppema 1980. aastate keskpaigaga ning taasiseseisvunud riigi arhitektuurilugu jutustatakse enamasti alates 1990. aastate keskpaigast. Nende kahe perioodi vahele jääb tühimik, kus ehitustegevust toimus tõesti märkimisväärselt vähem. Sellegipoolest oli tegemist väga olulise ajastuga, mil toimus erakordselt aktiivne uue ...

„Ta ei häbene oma isikuga auväärt ameti silma alla astuda, justnagu oleks ta Pheidias Ateenast või Rhodose kolossi meister […] palume end kaitsta selle ninaka ja praaliva selli häbematu sissetungimise vastu […] palume alandlikult Christian Ackermanni omavolitsemisele ja jultumusele piir panna …” Selliste sõnadega alustas Tallinna tisleriamet tüli 1674. aastal Königsbergist Tallinna saabunud ...

“Ühiskondliku probleemi ilu” (originaalis 2015) on palju poleemikat tekitanud raamat, mis uurib eriti tänapäevaste fotokunstnike näitel, kuidas esteetiline autonoomia ja pöördumine taas kunstiteose vormi poole suhestub tänapäeva kultuurimudeli ja poliitökonoomia küsimustega. Autori kriitika teravik on eriliselt suunatud Ameerika postmodernistliku kunstipraktika ja -tõlgenduse vastu (mida ta ...

Baltisakslasi on kombeks käsitleda ajaloolises võtmes, kuigi nende arhitektuuripärand vormib ruumilist keskkonda tänini. Kuidas projitseerisid baltisakslased oma minevikukuvandit oleviku ja tuleviku eesmärkide teenistusse? Kuidas suhestus see saksakeelse kultuuriga mujal Ida-Euroopas? Mis on selle aktuaalsus ja uurimisvõimalused tänapäeval? Artikliväitekiri kõneleb baltisaksluse ja Eesti ala ...

Raamatus, mis valmis koos EKA muuseumi näitusega „Nähtamatu monumentaalmaal” EKA galeriis, antakse esimest korda ülevaade maalitudengite loodud monumentaalkunstist aastatel 1962–1995. Tutvustatakse EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni, milles on ideelahendusi erinevate tööde teostamiseks freskos ja sgrafiitos, mosaiigis ja vitraažis – kõigis klassikalistes ...

“Kunsti vandenõu” on kogumik Jean Baudrillard’i kunstiteemalisi esseesid, mille ta pani kirja 1987. ja 2007. aasta vahel. Kogumiku pealkiri tuleb tema 1996. aastal publitseeritud skandaalsest artiklist, milles ta ründab kaasaegset kunsti ja seda ümbritsevat silmakirjalikkust, osutades, et kunstisfääri ühiskondlik väärtus põhineb üksnes “vandenõul”, mille kaasosalised on nii tühiseid teoseid ...

Konverentsi “Ruum ja digireaalsus” / “Space and Digital Reality” ettekannete kogumik. Konverents toimus 11. septembril 2019 Eesti Kunstiakadeemias ning kuulus Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB 2019 kavasse. Rahvusvahelise konverentsi esinejad uurisid, kujutlesid ja spekuleerisid arhitektuuri, urbanistika ja disainivaldkonna arengust ja tulevikust. Konverentsi peaesinejad olid Mario Carpo ...

Doktoritöö „Polycephalum: esteetika ja ökoloogiline intelligentsus arhitektuuris ja linnakujunduses” analüüsib autori arhitektuuripraktika ecoLogicStudio seoseid tema akadeemilise uurimistööga Bartletti Arhitektuurikoolis (Londoni Ülikooli Kolledž) ja Innsbrucki Ülikoolis. Väitekiri põimib bioloogiat arvutustehnoloogiaga, et selle pinnalt jõuda uue linnaplaneerimise ja arhitektuurimeetodini. ...

Koguteose “Eesti kunsti ajalugu” neljas köide pakub ülevaadet 19. sajandi keskpaiga ja teise poole arhitektuurist ja kunstist. See oli kiirete ja pöördeliste muutuste aeg, mil ühiskonna moderniseerumisega kaasnes kultuuriline murrang. Sajandi lõpukümnenditel, venestamisajal, olid Eesti pinnal juba täheldatavad eri kultuuriruumid: baltisaksa, eesti ja vene. Erinevate ühiskonnagruppide huvid ...

Mis on valge? Valge on meie elu lahutamatu osa. Kõik algab ja lõppeb valgesse. Leonhard Lapin on pannud valgele paberile kirja oma märkmed valgest, valge vaimsusest. Ta mediteerib valge esinemise üle looduses, ajaloos, visuaalkultuuris, värvina, eesti keeles. Raamatu inspiratsiooniks on Kenya Hara “White” (2010). Toimetaja: Andres Langemets Kujundus: Tiit Jürna 56 lk, eesti keeles Eesti ...

„Eesti linnaehituse ajalugu“ on esimene teos, mis käsitleb korraga kõigi tänapäeva Eesti alale jäävate ajalooliste linnade kujunemist, arengut ja mõnel juhul ka hääbumist keskajast Esimese maailmasõjani. Eesti vanimate linnade tekkelugu ulatub enam kui seitsmesaja aasta taha. Vaatamata korduvale hävingule on linnad ikka ja jälle üles ehitatud – kunagi valitud koht ja rajatud tänavavõrk on ...

Kas kõige harilikum ehitusmaterjal võib osutuda nii väärtuslikuks, et tuleks kaaluda selle kui hinnalise originaalmaterjali säilitamist ja restaureerimist? Doktoritööst selgub, et mõnel juhul võib küll. Väärtushindamise problemaatika harutakse lahti nelja Eestis 20. sajandil laialt levinud ehitusmaterjali näitel. Põhjalik ülevaade betoonkivide, silikaattelliste, silikaltsiidist suurplokkide ...

Milline on disaini roll jätkusuutlikule mudelile siirduvas maailmas? Tänapäeval on igaüks meist mingil määral disainer. Viimasel paaril aastakümnel toimunud tehnoloogiline revolutsioon annab muutuste esilekutsumiseks varasemaga võrreldes määratult võimalusi. Ezio Manzini toob näiteid Hiina kogukondlikust põllundusest Kanada tervishoius rakendatavate digiplatvormideni, interaktiivsest ...

Mark Fisheri raamat on ilmutuslik kirjeldus viimase paari aastakümne ühiskondlikust ja kultuurilisest atmosfäärist, mida autor tähistab mõistega “kapitalistlik realism” ning mis kujutab enesest “laialdast äratundmist, et kapitalism pole mitte üksnes ainus toimiv poliitiline ja majanduslik süsteem, vaid et tänapäeval on võimatu sellele mingit pädevat alternatiivi isegi ette kujutada”. ...

Kolmandat korda väljaantav EKA keraamika osakonna viimase viie aasta tegemisi tutvustav trükis on saadaval Keraamika osakonnas ruumis D405. Trükis on mõeldud informatiivseks materjaliks sisseastujatele ja EKA Keraamika tutvustamiseks väljaspool Eestit. Koostanud / Edited by: Urmas Puhkan, Ingrid Allik, Kersti Laanmaa Tõlge / Translations: Kalle Klein, Stella Kuleva Kujundus / Design: Stuudio ...

Trükisega mälupulgal kaasas kõik 28 filmi! / All films included with the book! Eesti Kunstiakadeemia käivitas aastal 2006 projekti “Priit Pärn tagasi Eestisse”. Euroopa stardirahade toel avati juba samal aastal EKAs animatsiooni osakond ning alustati kolmeaastase eestikeelse bakalaureuseõppega. Aasta hiljem käivitus kaheaastane ingliskeelne magistriõpe. Esimene animaosakonna film, mis võitis ...

1963. aastal maalis hilisem tuntud monumentalist ja staažikas õppejõud, peamiselt vitraažikunstnikuna nime teinud Dolores Hoffmann, vastavatud „Rahu“ kinno hiigelmõõtmetes seinapannoo “Hommik”. Teadaolevalt Eesti varaseim nõukogude perioodist pärinev freskotehnikas monumentaalmaal valmis Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi diplomitöö kavandi põhjal. 2019. aastal amortiseerunud kinohoone ...

Doktoritöö lähtub karmiks stiiliks nimetatud nõukogude perioodi kunstinähtuse ajaloolise tähenduse ja rolli mõtestamisest Eesti kontekstis. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul Nõukogude Liidu eri keskustes esile kerkinud karm stiil on ainus fenomen stalinistliku sotsialistliku realismi kõrval, mida nõukogudejärgsed tõlgendused määratlevad üsna üksmeelselt ametliku kunstina. Erinevalt ...

John Bergeri raamat “Nägemise viisid” muutis inimeste mõtteviisi kunstist ja kunstikriitikast. See pöördeline teos näitab, kuidas seda, mida me näeme, mõjutab alati terve hulk eelarvamusi, mis puudutavad ilu, tõde, tsivilisatsiooni, maitset, ühiskonnakorraldust, kunsti positsiooni jms. Berger koorib õlimaalidelt, fotodelt ja graafiliselt kunstilt ükshaaval tähenduslikke kihte, osutades et ...

Varvara Guljajeva loomepõhine doktoritöö “Interaktsioonist osalusjärgsuseni: aktiivse osaleja kaduv roll” (“From interaction to post-participation: the disappearing role of the active participant”) analüüsib ja kontekstualiseerib osalusjärgsuse vaatepunktist passiivset interaktsiooni publikuga ning vaatleb, kuidas interaktiivses kunstis on aktiivne osalus asendunud passiivsega. Doktoritöö ...

Stuart Halli, Jessica Evansi ja Sean Nixoni koostatud raamatus „Representatsioon“ antakse põhjalik ülevaade sellest, kuidas meid igapäevaselt ümbritsev kultuur toimib: milliste vahenditega ja mille alusel luuakse tähendusi meedias, filmis, televisioonis, reklaamides ja mujal ning kuidas neis ringlevate visuaalsete kujutiste, keele ja diskursuste koosmõjul tekkivad representatsioonisüsteemid ...

Sarja „Sisearhitektuuri põhitõed“ esimene köide „Vorm ja konstruktsioon“ uurib viise, kuidas hoone ehituslik konstruktsioon interjööri kujundamist mõjutab. Raamat käsitleb ka selliseid füüsilisi tegureid nagu valgus ja orientatsioon, hoone kontekst ning säästlikkus. Nende osas pakutakse välja interpretatsiooni, hindamise ja kasutamise meetodid ning analüüsitakse nende mõju ...

Kogumik “EKA uus maja” valmis Eesti Kunstiakadeemia Kalamaja serval asuvasse uude õppehoonesse kolimise tähistamiseks. Teos heidab erinevate rakursside alt valgust maja 21. sajandi tormilisele ehitusloole ja rekonstrueeritud Rauaniidi tehasehoonele. Eesti Kunstiakadeemia uues õppehoones on 12 302 m2 suletud netopinda. Arhitektuuriprojekti autorid on avaliku arhitektuurivõistluse võitnud Eesti ...

The compendium “The New Building of the Estonian Academy of Arts” was published to mark the occasion of moving into the new building on the edge of Kalamaja district. The book shed light on the turbulent story of its construction during the 21st century and the former Rauaniit factory building. Compiled by Mart Kalm Editor Merilin Talumaa Supervisor Neeme Lopp Translator Juta Ristsoo ...

„Protokollide” II osa koondab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas 2013–2015 esinenud külalislektoritega tehtud intervjuud, mis on enamjaolt (sageli lühendatud kujul) avaldatud ka eesti meedias. Loengusarja raames on Tallinnas loenguid pidanud mitmed maailmakuulsad arhitektid, teoreetikud, kriitikud ja urbanistid, et tutvustada arhitektuuri, disaini, ...

Ülo Pikkovi väitekirja “Anti-animatsioon, Ida-Euroopa animatsioonfilmi eripära” (“Anti-Animation: Textures of Eastern European Animated Film”) eesmärk on Ida-Euroopa animatsioonfilmi kui ühe ‘kultuuri tööstuse’ osa eripära määratlemine. Ida-Euroopa unikaalne kultuurikeskkond ning keeruline ajalugu on vorminud väga omanäolise animatsioonfilmitraditsiooni ja selle mõtestamisel oskame me ...

Tänapäev on muutnud disainist rääkimise laia avalikkust kõnetavaks, vaat et moodsakski teemaks. See raamat koondab kokku tootedisaini, aga ka disaini laiemalt käsitlevad artiklid. Kirjutised on grupeeritud temaatiliselt ning haaratud on olulisemad selle valdkonna eestkõnelejad ja kriitikud. Kui uuema aja kriitika ning mõtteavaldused on vähemalt osaliselt veebis kättesaadavad, siis vanemad ...

Sarja “Ehituskunsti raamatukogu” 2. köide on pühendatud arhitektuuri soojusmõõtmele. Kui endisaegne arhitektuur pidi paratamatult soojusmõõtmega arvestama, siis tehnoloogia abil võimaldatud ühtlaselt mugav temperatuur kipub ajaloos kujunenud rikkalikke ruumielamusi muutma ühetaoliseks ja korratavaks. Tänapäeva ruumipraktika väljakutseks on neid soojusmõõtmest kerkivaid ruumi sümboolseid ...

Fideelia-Signe Rootsi loomepõhine uurimus „Naine kui kangelane“ tegeleb soorollide ja nõukogudeaegsete naistraktoristide kuvandi ümbermõtestamisega. Küsitakse, kuidas saaksime ühiskonnas, mis näeb naisi pigem ohvrirollis, tõlgendada naist kangelasena, vältides tema objektistamist ja üleseksualiseerimist. Autor rakendab nii kunstipraktikaid kui kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Väitekiri ...

Erki Kasemetsa loomepõhine uurimus teeb katse tajuda ja kirjeldada autori minataju kooshoidvat horisonti kui kõige laiemat taustsüsteemi. Selle tarvis teostatud kolm erilaadset kunstiprojekti: etendus „PMV”, videoteos „Jäädvustus” ja näitus „Hullud päevad” on olemuselt kokkuvõtlikud teosed, mis koondavad endas jälgi varasematest loomingulistest ideedest ja tegevustest. Uurimuses küsitakse, ...

“Signaalid perifeeriast” esitleb ning mõtestab nüüdisaegseid tendentse graafilises disainis artiklite, esseede, intervjuude ning visuaalsete kaastööde kaudu. Raamat ilmub paralleelselt samanimelise näitusega Tallinna Kunstihoones (1.07–13.08.2017), kuid ei kujuta endast selle dokumentatsiooni, vaid on iseseisev teos. „Signaalid perifeeriast” toob kokku graafilise disaini uusimad arengud ja ...

"Signals from the Periphery" brings together urgent developments in graphic design with a focus on works that surpass traditional forms and media of graphic design. All contributions in the book are authored by graphic designers or people whose practice is in one way or another linked to the discipline. Some of the topics covered in the book include education, self-organization, work, ...

Pier Vittorio Aureli raamat "Vähem on piisav: arhitektuurist ja askeesist" kirjeldab seda, kuidas kujutlus minimalistlikust disainist ja arhitektuurist on tänapäeval võõrandatud esteetilise elegantsi ja küünilise majandusmudeli teenistusse. Elementaarsete vajaduste rahuldamise asemel viitab "vähemaga rohkema tegemine" tänapäeval nii pigem suurema tööefektiivsuse nõudmisele või õigustab ...

“Esteetika kui poliitika” koosneb Prantsuse filosoofi Jacques Rancière’i valitud esseedest, mis tõlgendavad ümber esteetika kui kunstist mõtlemise režiimi ja arutavad, mis on selle poliitiline panus. Rancière püüab näidata, kuidas esteetika mõiste, mis pärineb 19. sajandi alguses toimunud murrangutest kunsti mõistmises ja mille mõju erinevad 20. sajandi suundumused (Frankfurdi koolkonnast ...

Anneli Randla koostatud artiklikogumik on pühendatud keskaja arhitektuuri korüfee, restaureerimiseksperdi ja muinsuskaitsja Kaur Alttoa 70. sünnipäevale. Kõik autorid on olnud otseselt või kaudsemalt Alttoa õpilased. Üksteist artiklit, mille teemad katavad erinevaid ajastuid ja valdkondi, suhestuvad Alttoa enda uurijahuvidega. Olgu nendeks Lõuna-Eesti linnused, Saaremaa kirikud või Valga ...

Tüüne-Kristin Vaikla loomepõhine uurimus “Ruumi ümbermõtestamine: ruumilise sekkumise roll ja järelmõju” tegeleb ajalooliste hoonete ümbermõtestamisega, et avaradada mooduseid ja luua üldistusi professionaalse ruumilise sekkumise mõiste laiendamiseks. Töö vaatleb ruumilisi suhteid, mis on seni varjatuks jäänud, uurides fenomenoloogilise ruumikäsitluse, disainiaktivismi ja ...

Eesti kunstiajaloos tähistab periood 1770–1840 suurte muutuste aega. Paranenud Põhjasõja haavadest, leidis aastakümneiks kultuuri ristteedelt eemale jäänud Läänemere-äärne provints 18. sajandi keskpaiku uue alguse, mis tõi Vene impeeriumi saksakeelsetesse ja -meelsetesse kubermangudesse valgustusajastu tuuli. Eestisse jõudsid nii uued ideed kui ka kunstnikud ja arhitektid, keda senine ...

Trükis on välja antud 
EKA nahakunsti osakonna 100. juubeliks ja koosneb kolmest osast. Esimene osa – "Ajalooraamat" annab ülevaate osakonna käekäigust läbi vilistlaste meenutuste, vahetekstidega on peatüki tervikuks sidunud Jaana Päeva. Teine osa – "Pildiraamat" koosneb kümnendite kaupa tudengitetöid eksponeerivatest fotolavastustest ja käesoleval hetkel osakonnas töötavate ...

Elnara Taidre doktoritöö käsitleb omamütoloogilise tervikkunstiteose teisenemist 20. sajandi visuaalkunstis. Omamütoloogia all mõistetakse siin müüdiloomet üksikautori kunstipraktikates, mille tulemusena luuakse terviklik kunstilis-filosoofiline süsteem. Täpsustamaks töö fookust, on selle keskmesse asetatud omamütoloogia ulatuslikumad esinemisjuhtumid, mis võetakse kokku tervikkunstiteose ...

Carla Castiajo loomepõhine doktoritöö “Purity or Promiscuity? Exploring Hair as a Raw Material in Jewellery and Art” uurib inimese juukse- ja kehakarvade kui materjali potentsiaali luua nii ehtekunstis kui ka kunstis laiemalt erinevaid ning sageli ka vasturääkivaid tähendusi. Selleks et neid toormaterjalina mõista ja analüüsida nende tähtsust, tuleb tähelepanu pöörata teatud spetsiifilistele ...

Indrek Rünkla doktoritöö “Arhitektuursest mõtlemisest: seostest tunnetuslike ja ühiskondlike konstruktsioonide vahel arhitektuuri praktika näitel” püüab välja tuua seoseid erialase mõtlemise ja ameti ühiskondliku ümbruse vahel. Uurimus kirjeldab ühelt poolt arhitektuursete ettepanekute sündimist ja nende kommunikatsiooni pöörates tähelepanu kognitiivsetele protsessidele, kontseptide loomisele ...

2013/2014. õppeaastal jätkas EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna IV kursus traditsioonilist kahte semestrit läbivat elamuehitusele pühendatud õppekava. Kursuse esimene pool kujutab endast kollektiivset elamukvartalite planeeringut linnalises keskkonnas ning teiselt poolelt oodatakse varemplaneeritud alale individuaalse elamisüksuse ja temaga vahetult seotud sotsiaalse ...

Jyrki Siukoneni „Vasar ja vaikus” on sündinud imestusest, mis võib meid tabada, kui järsku avastame, et töö, mille kallal oleme pikemat aega nokitsenud, on valminud justkui iseenesest – ilma et oleksime oma tegevust töö käigus mõtestanud. Mida kujutab endast selline vaikiv teadmine ja kas selle puhul on üleüldse tegu teadmisega? Vastukarva modernistlikule traditsioonile räägib Siukoneni ...

Kui „Eesti kunsti ajaloo” kuuenda köite esimeses osas käsitleti eesti kunsti arengut alates 1940. aastast kuni 1960. aastate lõpuni, siis käesolevas osas jätkatakse nii kodumaal kui ka paguluses loodud kunsti uurimist kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal. Võõrvõimu viimased kakskümmend aastat ei olnud ühesugused. Nagu kogu Eesti ühiskonnas, nii eristusid ka kunstielus ja kunstis ...

Kogumikus on viis artiklit, mis käsitlevad keskaegseid hauaplaate (Anu Mänd), ajaloolisi linnaplaane (Lilian Hansar), nõukogudeaegseid vanalinnade planeeringuid (Oliver Orro), Tartu Jaani kiriku skulptuuride polükroomiat (Johanna Lamp) ja kunstiteoste restaureerimist ENSVs (Grete Nilp). Lisaks uuele teabele, mida autorid käibele toovad, ilmneb kõigist artiklitest, et see, millisena tunneme ...

Piibe Piirma doktoritöö “Hübriidsed praktikad. Kunst ja teadus loomepõhises uurimistöös” põhineb tema uue meediakunsti valdkonda kuuluval kunstipraktikal ja kuraatoritööl (aastail 2012–2015). Uurimuses käsitletakse hübriidse kunsti erinevaid vorme, tema enda ja ka teiste kunstnike koostööd teadlaste ja teaduslaboritega ning inter- ja transdistsiplinaarse uurimuse olemust laiemalt. Piibe ...

Roland Barthes’i (1915–1980) “Camera lucida: märkmeid fotograafiast” on Barthes’i sügavalt isiklik sissevaade foto kui meediumi olemusse. See raamat – viimane, mille Barthes oma eluajal jõudis avaldada – uurib fotograafilise kogemuse eripära, lähtudes tõmbest, mida me teatud fotode vastu tunneme. Kust see tõmme tuleneb? Kus ta meid hoiab? Milles seisneb see hullumeelsus, mida ainult ...

Stacey May Kooseli doktoritöö uurib sotsiaalmeedia mõju isiklikule identiteedile. Tänu sotsiaalmeedia populaarsuse kasvule kommunikeeritakse võrgukeskkonnas üha enam identiteedinarratiive. Sotsiaalmeedia võimaldab kasutajatel luua profiile nende endi isiklike identiteetide põhjal, muutes mängu identiteediga infoajastu esmaseks meelelahutuse allikaks. Teemad, nagu eraelu puutumatus, ...

Doktoritöö käsitleb Eesti 20. sajandi arhitektuuri “ajaloostamist” nõukogudeaegses arhitektuurihistoriograafias. Mõiste “kriitiline historiograafia” taha koondunud ideestiku toel uuritakse töös ajalootekste tõlgendustele avatud territooriumina ning käsitletakse ajalooga kriitilist suhestumist mitteakadeemilistes praktikates, näiteks kunstis. Keskendudes kahe peamise nõukogude perioodil ...

Jan Gehli raamat “Linnad inimestele” on linnaplaneerijate ja linnakultuuri huviliste “piibel”, mis seletab väga lihtsas ja arusaadavas keeles lahti Gehli teooria põhitõed sellest, kuidas linnad ja inimesed koos toimivad. Kuidas inimene kujundab linnaruumi ja kuidas linn seejärel kujundab inimesi. Lisaks on raamatus ohtralt head illustratiivset materjali, uuringute kirjeldusi ja “tööriistu”, ...

Josef Albersi klassikasse kuuluv raamat värvide omavahelisest mõjust, mis on sündinud eksperimenteerimisest värvide uurimise ja õpetamisega, juhib tähelepanu esmajoones värvuste petlikkusele. Albers õpetab, et nägemistajus ei paista värv peaaegu mitte kunagi sellisena, nagu ta füüsikaliselt on, ning see teeb värvist kunsti kõige suhtelisema meediumi. Et värve efektiivselt kasutada, tuleb ...

This book, the second in the trilogy by Professor Rein Zobel, continues the study of the history of Tallinn’s urban construction in more detail. The main focus is on the development of fortifications – the most significant structural element of this medieval town. Tallinn had about 7000 residents at the beginning of the 16th century. The town had planned and built an imposing fortification ...

“Metall 3” on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala loominguliste tööde ja tegemiste kokkuvõte aastatest 2004–2014, olles jätkuks varasematele väljaannetele Metall (1999) ja Metall 2 (2004). Kaante vahele on saadud kiirendusega areneva ja mujal maailmas eesti ehtekoolkonnana tuntust koguva noore põlvkonna looming. Raamatu koostaja ja toimetaja on ehte- ja sepakunsti eriala ...

Raamatuga "EKA emeriitprofessorite looming" annavad 20 emeriitprofessorit oma panuse kunstihariduse 100. juubeli tähistamiseks. Raamat sisaldab näituse kataloogi ja saatetekste, milles emeriitprofessorid kirjeldavad olulist ja iseloomulikku oma töötamise- ja õppimise ajast erinevaid nimetusi kandnud kunstikõrgkoolis. Raamatus on 98 fotot ja reproduktsiooni ning pildigalerii EKA ...

Eesti Kunstiakadeemia 100. juubeliks koostatud ajalooraamat koosneb uurimuslikest artiklitest. Haridusajaloolise rõhuga kirjutised valgustavad uusi aspekte ja sõlmkohti keskse kunstikooli kujunemisel. Käsitlemist leiavad Eesti Kunstiseltsi tegevus kooli asutamisel, Voldemar Pätsi roll, Tartu kunstiinstituudi allaneelamine, Üliõpilaste Teaduslik Ühing ja punaainete õpetamine ERKI-s, ...

„Protokollid” koondavad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas 2012-2013 esinenud külalislektoritega tehtud intervjuud, mis on enamjaolt ka (sageli lühendatud kujul) Eesti meedias avaldatud. 2011. aastast alates on sarja raames Tallinnas loenguid pidanud mitmed maailmakuulsad arhitektid, teoreetikud, kriitikud ja urbanistid, et tutvustada arhitektuuri, disaini, ...

Sarja neljas raamat koondab endasse Eesti Kunstiakadeemia IV kursuse arhitektuuritudengite 2012./2013. õppeaastal valminud erialaprojekti tööd, kus sügissemestril tegeletakse suuremamahulise planeeringuga, teisel poolaastal seevastu ühe planeeritud kortermaja või elamukvartali läbitöötamisega. Selline kooslus on äärmiselt tänuväärne, pannes tudengid olukorda, kus nad näevad oma planeeringut ...

Andres Kure doktoritöö võtab vaatluse alla rühma 1960. aastate lõpus Tallinnas tegutsenud kunstnikke, arhitekte ja disainereid, kelle tööd kasvasid välja Hruštšovi sulaaja ja sellele järgnenud perioodi uutest diskursustest ja institutsioonidest – tehnilisest esteetikast, informatsiooniteooriast ja küberneetikast –, kuid kes asusid samas 1970. aastate teisel poolel nende diskursuste suhtes ...

Kadri Kallaste doktoritöö keskendub ajalooliste tapeetide säilitamisele nende algses asukohas tervikliku interjööri osana ning selleks vajaliku metodoloogia väljatöötamisele. Teema valik on eelkõige tingitud murettekitavast olukorrast Eestis, kuid töö tulemus on rakendatav ka laiemalt. Uurimuse eesmärgiks oli töötada välja juhised, mis võimaldaksid säilitada suuremat hulka ajaloolisi tapeete ...

Kärt Ojavee uurimus keskendub aktiivsete ja interaktiivsete nutikate tekstiilide loomisele ning nende materjalide rakendamisele avalikus ruumis. Fookuses on peamiselt interjööris kasutatavad lahendused. Väitekiri jaguneb kaheks osaks: praktilise töö dokumentatsiooniks ja seda toetavaks teoreetiliseks uurimuseks. Praktilise töö eesmärk on integreerida elektroonika tekstiili nii, et elastsele ...

Raamat on pühendatud EKA kauaaegse õppejõu Heinz Mülleri mälestusele. Raamat sisaldab üle 250 pildi Heinz Mülleri, tema õpilaste ja nende õpilaste töödest. On suuri objekte avalikus ruumis, interjöörisepiseid, kunstiobjekte, väikseid rauast pärle. Töid on 37 autorilt, kellest osa on kommenteerinud oma loomingut ja suhtumist sepakunsti. Tegemist on esimese kaasaegset sepist dokumenteeriva ...

Raamat tugineb saksa tüpograafilise ja kujunduskoolkonna arusaamadele tüpograafiast ehk trükiste kujundamisest. Samm-sammult antakse ülevaade kujundusprotsessi tüpograafilistest põhimõtetest, hõlmates nii mitmesuguste kirjatüüpide valikut kui ka illustratsioonide ja muude kujunduselementide (formaat, värv, paber) kasutamist. “Isetegemine on ammu levinud, tulemused on aga tihti küsitavad, sest ...

Kogumik analüüsib ideid ja projekte, mille Eesti Kunstiakadeemia III kursuse arhitekuuritudengid töötasid aastatel 2009–2012 välja Tallinna uue linnavalitsuse hoone projekteerimiseks 3+1 arhitektide juhendamisel. Raamat räägib avaliku ruumi mõistest ja linnaehituslikest ideedest Tallinna kontekstis. Lisaks tudengite projektidele sisaldab “39 raekoda” intervjuusid juhendajate, konsultantide, ...

Tallinna orbiidil. Linnalikud elumudelid loodusmaastike keskel Raamat sisaldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 22 magistrandi visiooni looduslikust linnakeskkonnast. Vaatluse all on Kiili, Rae, Kehra, Loo, Astangu, Naissaar, Lasnamäe, Kopli ja Mustamäe. Üliõpilasi juhendasid prof Andres Alver, prof Veljo Kaasik, doktorant Indrek Rünkla. Kogumiku aluseks on ...

Raamat sisaldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala kümne magistrandi visiooni Tallinna lähialade elukeskkonnast ja kvaliteedist. Vaatluse all on Keila, Saku, Lagedi, Tabasalu, Harku, Hüüru ja Vatsla. Üliõpilasi juhendasid prof Andres Alver, prof Veljo Kaasik, arhitektid Indrek Rünkla ja Lilia Del Rio. Kogumiku aluseks on kokkuvõte 2010/2011 õppeaasta IV kursuse ...

Pool sajandit – 1940–1991 – oli Eesti totalitaarsete võõrvõimude poolt ikestatud, olles lühikest aega natsliku Saksamaa, aga pea­miselt Nõukogude Liidu valitsuse all. Nõukogude režiimi kunstipoliitika oli keerulisem, kui totalitaarsuse mõiste eeldab. Võimude eesmärk oli kasutada kunsti propaganda­vahendina, kuid ainult sunniga polnud selle saavutamine võimalik. Stalinismi võimutsemise aegset, ...

Sirje Helme väitekirja peateema on eesti sõjajärgse kunsti kujunemine ja arenemine tingimustes, mida mõjutasid ühelt poolt poliitiline ja ideoloogiline totalitaarne süsteem ja teiselt poolt soov ning traditsioon kuuluda Lääne kultuuriruumi. Sellel kokkupuutepinnal tekkinud esteetilised arusaamad ning ideoloogilised konfrontatsioonid või kompromissid moodustasid nõukogude kultuuri sees ...

20. sajand nihutas drastiliselt kunstiloome piire – traditsioonilisest käsitöö ja materjalidega tegelevast valdkonnast liikus raskuskese kontseptsioonile, emotsioonile, protsessile ehk teisisõnu kõigele mittekombatavale. Nüüdiskunsti loomepraktikate efemeerset ja dünaamilist iseloomu on keeruline sobitada traditsioonilise muuseumi säilitamissüsteemi ning tekib rida küsimusi: kuidas ...

Muinsuskaitsel on mälumaastike kujundaja ja hoidja, rahvusliku identiteedi looja ja samas riikliku järelevalve ametkonnana palju erinevaid tähendusi. Mälestistel on üheaegselt nii rahvuslik, kultuuriline kui ka majanduslik väärtus. Eesti Vabariigi taastamisega kaasnesid põhjalikud ümberhindamised ja muudatused ühiskondlike suhete, kokkulepete ning väärtuste skaalal. Murrang ühiskonnas ...

Urve Sinijärve doktoritöö tegeleb kompromissi otsimisega parkide kui kaht poolust – kultuuri- ja looduspärandit – ühendavate mälestiste restaureerimisel. Eesmärk on kahe väärtusvaldkonna ühendamine vastastikku kasulikul viisil: näidata, et ökoloogia võib olla pargi kujunduse teenistuses ja vastupidi – kujundusega seotud otsused võivad soodustada elurikkust. Väljapakutavat lähenemisviisi ...

Lev Manovich esitab esimese süsteemse teoreetilise käsitluse uuest meediast, asetades uue meedia viimase paari sajandi visuaal- ja meediakultuuri ajaloo konteksti. Ta vaatleb uue meedia toetumist vana meedia konventsioonidele, näiteks ristkülikukujulisele pildiväljale ja liikuvale kaamerale, ning näitab, kuidas uue meedia teosed loovad reaalsuse illusiooni, suhestuvad vaatajaga ja kujutavad ...

“Kuidas leiutada jalgratast” on esimene Eesti disainipraktikute poolt kirja pandud eestikeelne raamat disaini rakendamisest ettevõtluses. Raamatu autorid on erinevate disainivaldkondade esindajad, kes tegutsevad nii disainerite kui ka ettevõtjatena: Ruth-Helene Melioranski, Martin Pärn, Lylian Meister, Janno Siimar ja Ionel Lehari. Oma ala tipud viivad disainiprotsessi kirjeldades kokku ...

Aastaraamat-almanahh käsitleb sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna tegemisi aastatel 2009–2011 ning on järjelt juba neljas. Teos annab kena ülevaate põnevamatest projektidest (uue kunsti keskus, maakool, linnamööbel) ja õnnestunumatest töödest alates toolidest ning lõpetades maalidega. Põhjalikumalt on tutvustatud magistritöid, mille seas on näiteks Reet Sepa Nõukogude-aegse ...

Ivar Saki doktoritöö hõlmab kolme etappi: näitust ja monograafiat, mis on pühendatud tüpograafia ajaloole, ning neid kontseptualiseerivat trükist, mis selgitab autori tegevuse tausta, ajendeid ja meetodeid. Monograafia “Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu” ilmus 2011. aastal ning selle eesmärk oli esitada kirja ajaloo teemaline materjal visuaalselt adekvaatsel ja ülevaatlikul ...

Meie elu möödub suuremal või vähemal määral inimloodud ehk tehiskeskkonnas. Seetõttu on oluline seda keskkonda nii mõista kui ka vajadusel luua. Disainerlik mõtteviis loob võimaluse meid ümbritseva mõistmiseks, õpetab kriitiliselt suhtuma nii enda kui ka teiste poolt loodavasse keskkonda ja annab positiivsete lisaväärtuste loomise vahendid. “Disainispikker” koosneb kolmest osast. Esimene ...

“HULA. Inimeste peal testitud” tähistab EKA moedisaini osakonna kaubamärgi HULA 10. juubelit. See dokumenteerib ja illustreerib kümne aasta jooksul toimunud tudengite disainieksperimente. Paljudest projekti juures kaasa löönud kunstnikest on tänaseks saanud tuntud moeloojad, kelle mõju Eesti moeloomingule on märkimisväärne (Reet Aus, Eve Hanson, Karolin Kuusik jt). EKA magistrantide lõputööna ...

Raamat heidab pilgu EKA nahakunsti osakonna viie aasta (2007–2011) tegemistele ja osakonnas toimunud arengutele. See on järjekorras kolmas osakonna juubelit tähistav kataloog. Koostanud ja toimetanud Lennart Mänd, Jaana Päeva, Külli Grünbach-Sein, Eve Kaaret Kujundanud Krete Pajo 40 lk, eesti ja inglise keeles Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakond, 2012 ISBN 978-9949-467-22-8 Raamatu ...

Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa (1881–1948) oli üks 1930. aastate väljapaistvamaid Eesti  funktsionaliste. Nii tema heledad eramud kui ka Pärnu rannaarhitektuur kujunesid sõjaeelse moodsuse sümboliks. Ent helge supelala kõrval tuli linnaarhitektil tegelda ka elu argise poole, sotsiaalehituse kavandamisega. Siinmaa oli juba tuntud tisler, Pärnu raekoja juugendmööbli valmistaja, kuid õppis ...

Upcycling is a process that enables to circulate the leftover materials back to the production with the help of design and by doing so significantly reduce environmental impacts. Reet Aus PhD doctoral thesis opens the possibilities of implementing upcycling in fashion industry and mass production. This led to creating the community platform for the upcycling designers called Trash to Trend. ...

Arhitektuuris näeme pidevalt majanduslike, ideoloogiliste, teoloogiliste ja poliitiliste sündmuste sõlmumist, mis otseselt muudab ja mõjutab ruumi. Enamikul nendest sündmustest on ruumiline vorm või toimuvad nad ruumis ning vahel isegi avalduvad ruumina. Raamat „Ruum ja mõte“ tegeleb ruumi ja inimese vaheliste suhetega ning vaatleb teadmisi ja kogemusi, mis oma olemuselt on laiemad kui kitsad ...

Maineka Columbia University arhitektuuriprofessori Kenneth Framptoni laia haardega ülevaade moodsa arhitektuuri ajaloost ilmus esmakordselt 1980. aastal ning on praeguseks muutunud klassikaks. Tänu autori pidevatele täiendustele (viimati 2007. aastal) pole see oma aktuaalsust siiani minetanud. Nüüd eestikeelsena ilmuvasse neljandasse väljaandesse on Kenneth Frampton lisanud mahuka peatüki, ...

“Tootedisain. Asjad minu elus” on päris esimene disaini ajalugu, mille on kirjutanud eesti autor eesti lugejale. Erinevalt tõlgitud teostest käsitletakse kogu maailma disaini ning ära pole unustatud Eestis toimuvat. Raamat on mõeldud kõigile neile, keda huvitab tootedisaini ajalugu või kes soovivad lihtsalt arutleda meid ümbritsevate asjade üle. Miks mitte hiilata teadmistega sellest, et ...

Fotoalbum annab põhjaliku ülevaate kõigist õigeusu kirikutest, kabelitest (sh seto tsässonad) ja kloostritest Eestis. Üles on pildistatud ka autoritele teadaolevad varemeis sakraalehitised. Raamat algab artikliga Eesti õigeusu ajaloost alates 11. sajandist kuni tänapäevani ning keskendub seejärel praegusel Eesti alal asuva 178 õigeusu pühakoja arhitektuurilisele eripärale, ehitusloole ja ...

Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja prof Toivo Raidmetsa loomingu kataloog. Toivo Raidmets alustas 1980. aastate kunstilise disaini näituste laines ulakate mööbliesemetega, millele järgmised kümnendid tõid kõrvale kainemad, kohati minimalistlikudki toodetavd esemed. Rikkalikult illustreeritud raamat esitab tema loomingut kunstniku, mööblikujundaja ja sisearhitektina enam ...

Artiklidissertatsioon käsitleb Nõukogude Eesti filmikunsti ruumirepresentatsioonide kaudu, kaardistades perioodi ekraaniteostes leiduvaid linna-, küla- ja meelemaastikke, mis haakuvad mitte üksnes tegevuspaiga, mitmesuguste filmispetsiifiliste tehnikate, narratiivsete võtete jmt seotud küsimustega, vaid ka identiteedi ja ajaloo, võimu ja õõnestuse ning rahvusliku (ja rahvusülese) filmikunsti ...

Teine raamat prof em Rein Zobeli Tallinna linnaehituse ajaloo triloogiast keskendub keskaegse linna ühe võimsama struktuurielemendi – kindlustuste – kujunemisele. Tallinn, kus 16. sajandi alguses elas umbes 7000 elanikku, oli vahetult enne Martin Lutheri reformatsiooni kavandanud ja ehitanud aukartustäratava kaitseehitiste süsteemi. Prof em Zobeli sõnul oli läbi terve keskaja (13.–16. sajand) ...

Disainiraamatu sarja neljandasse väljaandesse on kokku kogutud viimase kümne aasta jooksul ajakirjanduses avaldatud artikleid graafilise disaini kohta. Peamiselt Kunst.ee-s, Sirbis ja Eesti Ekspressis ilmunud tekstid käsitlevad nii disainihariduse, -ajaloo kui ka -praktika küsimusi. Eraldi alajaotusse on koondatud intervjuud ja portreelood nii kodumaiste kui Eestiga seotud autorite kohta. ...

Esmakordselt on eesti keeles lugejatele kättesaadav põhjalik ülevaade kinosajandi filmiteooria ajaloost. Alustades tummfilmiajastu mõtlejatest, nagu Vachel Lindsay ja Hugo Münsterberg, liigub Stam filmiteooria ja kultuuriuuringute viimaste arenguteni (kognitiivne teooria, Gilles Deleuze, queer-teooria, postkolonialism, digitaalteooria). See rahvusvahelise haardega käsitlus hõlmab ...

Kogumik koondab viis artiklit Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse- ja restaureerimisosakonna doktorantidelt, mis tegelevad muinsuskaitse ajaloo ja tänapäevaga. Kolm esimest lahkavad erinevaid tahke sõjaeelse Eesti Vabariigi mäluloomest läbi kunstikaitse toimkondade tegevuse Vabadussõja ajal (Mati Raal), muuseumipoliitika vabariigi algusaastail (Mariann Raisma) ja muinsuspedagoogika ...

Raamat on eelkõige mõeldud animatsiooniprofessionaalidele ja -huvilistele, kuid on hästi kasutatav ka õppematerjalina teistel audiovisuaalmeedia erialadel. Pikkov on animatsioonfilmide režissöör, kes lisaks animatsioonfilmide tegemisele õpetab Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonnas. “Animasoofia” lahkab animatsioonfilmi ajaloo, teoreetilise olemuse ja praktilise väljundi omavahelisi ...

Uurimus käsitleb Eesti luterliku kiriku, kirikuehituse, -arhitektuuri, – ja -kunsti viimast suuremat, Aleksander II valitsusaega (1855–1881) jäävat õitseaega. Lähtuvalt kunstiajalookirjutuses kodunenud nn autonoomse ja seotud konteksti mõisteist, analüüsib töö autor nii kunstniku- (arhitekti- või ehitusmeistri) tööd, ajastu vormi- ja tehnikavõtteid kui kirikuarhitektuuri ja -kunsti ...

Kuueköitelise koguteose “Eesti kunsti ajalugu” viies köide. Raamat pakub värskeid sissevaateid kunsti ja arhitektuuri ajast, mil eesti kunst murdis end baltisaksa kunsti varjust välja ja püüdis kontakteeruda rahvusvahelise avangardiga ning Eestis kujunes välja kaasaegne kunstikultuur. Vaatluse all on nii eestlaste kui ka siinsete rahvusvähemuste loodu, nii professionaalne kui ka ...

Kogumik koondab valitud artikleid, uurimusi, kõnesid ja sõnavõtte, haarates viimase viieteistkümne aasta jooksul kirjutatud tekste. Osa töödest on avaldatud erinevates väljaannetes, mõned seisnud pikka aega käsikirjadena. Enamik kogumikus avaldatud tekstidest on otseselt või kaudselt seotud arhitektuuri ajaloo, filosoofia ja praktikaga. Laiemast vaatenurgast on kõik kirjutatud samas ka ...

Doktoritöö annab ülevaate kümne Eesti vanalinna – Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru – linnaehituslikust kujunemisest alates keskajast kuni 1970. aastateni. Tähelepanu on suunatud erinevate ehitusperioodidel toimunud plaani- ja hoonestusstruktuuri muutuste ja nende põjuste esiletoomisele ning vanalinnade kaitse ettevalmistamisele. Vanalinnad on ...

Jukka Jokilehto põhjalik uurimus käsitleb ehituspärandi hoidmist, kaitsmist ja säilitamist rohkem kui kahe aastatuhande jooksul. Raamatus on vaatluse all nii konserveerimisalase mõtte areng, seadusandluse kujunemine kui ka praktiline restaureerimistegevus Euroopas ja paljudes teistes maailma piirkondades. See ladusalt kirja pandud sisukas käsitlus muinsuskaitse ja arhitektuuri restaureerimise ...

Raku on 16. sajandil Jaapanis sündinud keraamikatehnoloogia, mis on tänapäeval saanud populaarseks paljude maade keraamikute seas. Ingrid Alliku raamat annab esiteks ülevaate rakukeraamika ajaloost, traditsioonidest ja filosoofiast ning selle levikust maailmas; raamatu teise ja mahukama osa moodustab aga põhjalik käsitlus rakukeraamika tehnoloogiast, mis tutvustab selle tehnoloogia erinevaid ...

Rein Zobeli rohkete illustratsioonidega varustatud uurimistöö teine, täiendatud trükk annab ülevaate Tallinna (Revali) linnaehituslikust kujunemisest ajaloolises ja topograafilises kontekstis ning pakub põnevat lugemist kõigile arhitektuurist, ajaloost ja linnauuringusest huvitatuile. Teos käsitleb linna vanimat kujunemislugu ajaloolis-topograafilisel foonil. Lähemalt vaadeldakse linna ...

Uurimuse eesmärgiks on analüüsida mittemateriaalse ja indeterministliku kunsti problemaatikat ajaloolises ja elektroonilise kunsti perspektiivis. See hõlmab kunstiteose autorsust, materiaalsust ja vahendamist, kunstiloomingu protsessi ja kunstiteose ainusust seoses küsimusega, kas on võimalik leida muutumatu faktor, mis seda kõike ühendab. Autori järeldus on, et seda ei saa ühemõtteliselt ...

Eesti Kunstiakadeemia kauaaegse kompositsiooni ja värviõpetuse õppetooli juhataja prof Leonhard Lapini “Arhetüüpiline värviõpetus” hõlmab seitset maali seeriast “Koodid”, mida saadab autori täiesti uus, arhetüüpilise värviõpetuse teooria. See tugineb Lääne kunsti- ja värviajaloo viimaste kümnendite uuringutele ning põhineb sellel, kuidas on erinevaid värve selles kultuuris ajalooliselt ...

Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Maaülikooli doktorantide artikleid koondav kogumik “Aeg ja ruum. Uue muinsuskaitse poole” sai alguse 2006./07. õppeaastal prof Juhan Maiste poolt läbi viidud muinsuskaitse ja restaureerimise erialaseminarist. Kogumiku autorite eesmärgiks on lahata konkreetseid muinsuskaitse ja restaureerimise valdkonna probleeme aja ja ruumi kontseptsioonidest lähtuvalt. ...

Rohkete illustratsioonidega varustatud raamat annab ülevaate Tallinna (Revali) linnaehituslikust kujunemisest ajaloolises ja topograafilises kontekstis. Põhjalikumalt käsitletakse 1219. aastal linna vallutanud Taani kuninga Valdemar II ehitatud kindlusi ning Mõõgavendade ordu ja Liivi orduga seotud ehitisi. Samuti vaadeldakse kuningas Erik V, kuninganna Margrethe ja kuningas Erik VII ajal ...

Kogumik koondab 16 artiklit Ida-Euroopa, Baltikumi ja endise Nõukogude Liidu kinokunstist nii rahvusvaheliselt tunnustatud filmiteadlastelt kui ka noorte uurijate sulest. Väljaande tuumiku moodustavad 2007. aastal Kumu auditooriumis toimunud samanimelise teaduskonverentsi ettekannete põhjal valminud esseed, mis keskenduvad endise idabloki riikide filmikunstile 1940. aastate teisest poolest ...

Kommertskunsti ja tootekujunduse vallast võrsunud disainist on tänapäevaks saanud inimelu lahutamatu osa. Disain on kõikjal meie ümber, alates toolidest, millel istume, kuni internetilehekülgedeni meie arvutiekraanil. Victor Margolin, üks disainiuuringute teerajajaid, kes kuulub siiani selle tegevusala silmapaistvaimate esindajate hulka, arutleb raamatus disaini olemuse ja uurimise üle ...

Eesti Kunstiakadeemia endise kauaaegse rektori, hinnatud kujuri ja pedagoogi Jaan Varese mälestusteraamat „Kahe peaga Jaanus“ kajastab ühest küljest kunstniku pikka ja huvitavat eluteed lapseeast vanaduspõlveni, teisalt jäädvustub raamatus rohkem kui poole sajandi jagu personaalsest perspektiivist nähtud aja- ja kultuurilugu: 1930. aastate vabariigi eluolu, Teise maailmasõja traagilised ...

Artiklikogumik “Art and the Church: Religious Art and Architecture in the Baltic Region in the 13th−18th Centuries” sisaldab 2006. a. sügisel toimunud samanimelise, kolmanda nn. Karlingi-konverentsi ettekannete põhjal kirjutatud artikleid oma eriala tippspetsialistidelt-kunstiajaloolastelt Baltikumist, Põhjamaadest, Poolast, Saksamaalt ning Ameerika Ühendriikidest. Koostanud Krista Kodres, ...

EKA kauaaegse professori, armastatud õppejõu ja eesti kunsti ühe olulisema autori prof. Leonhard Lapini kogumik “5 loengut” sisaldab viit aastail 2003−2007 EKA esmakursuslastele peetud sissejuhatavat loengut kunstist. Eessõnas kirjutab EKA rektor prof. Signe Kivi, et “need viis loengut kõnelevad vähem – aga siiski – minevikust – ja rohkem olevikust ja tulevikust. Kõnelevad loovusest ja ...

Richard Hollise terviklik ülevaade algab käsitlusega 19. sajandi lõpu plakatikunstist ning kaardistab kirja ja pildi kasutusviiside muutumist brošüürides ja ajakirjades, reklaaminduses ja firmastiilides, televisioonis ja elektroonilises meedias. Samuti vaadeldakse tehniliste uuenduste – nt fotograafia ja digitaalsete tehnoloogiate – mõju graafilise disaini arengule. See enam kui 800 pildiga ...

Performansikunstnik astub lavale ja peab ladusa kõne erinevates keeltes, kuid peagi selgub, et ta ise ei saa ühestki sõnast aru. Analoograadio entusiast otsib üles lainepikkused, kust kostavad tontlikud hääled ja salastatud numbrijaamade enigmaatilised ülekanded. Allasurutud elanikkond ühineb rahvuskeele loosungi alla. Need on mõningad teemad, mida eri kultuuridest pärit kunstnikud, ...

Nikolaus Pevsneri (1902−1983) “Kaasaegse disaini pioneerid William Morrisest Walter Gropiuseni” ilmus esmakordselt 1936. aastal. 1949. ja 1964. aastal autori täiendustega avaldatud raamat oli pikka aega üks kõige põhjapanevamaid uurimusi modernistliku arhitektuuri varasest ajaloost. Tänaseks on sellest saanud oluline osa arhitektuurikirjutuse varasalvest, mis annab ehituskunsti- ja ...

“Meeting Point I − Tallinn. Discovery” on eelkõige pildialbum kõige värskemast rahvusvahelisest klaasiloomingust. Kuueteistkümne Euroopa kõrgkooli klaasiüliõpilased osalesid 2006. aastal näitusel “Discovery” Tallinnas Kullo Lastegaleriis. Albumi pildiosa juhatab sisse näitust avav artikkel ja ülevaade näitusega samal ajal toimunud klaasihariduse konverentsist “Meeting Point I – Tallinn”. ...

Hõimukalender ilmub juba viiendat korda MTÜ Fenno-Ugria ja Eesti Kunstiakadeemia koostööna. See spiraalköites seinakalender suuruses A2 trükitakse kahes keelevariandis: eesti-inglise ja soome-vene. 2008. aasta on kalendris pühendatud Eesti Kunstiakadeemia kolmekümne aasta jooksul läbi viidud soome-ugri ekspeditsioonidele ning sisaldab lisaks soome-ugri rahvaste kalendritähtpäevadele ...

Üle 200-leheküljeline teos koondab oma kaante vahel kogu Kaido Ole senise loomingu alates 1990ndate algusest. Lisaks reproduktsioonidele Kaido Ole ja John Smithi loomingust on teos illustreeritud elulooliste fotodega, aga ka fotodega, mille on spetsiaalselt selle raamatu jaoks teinud Peeter Laurits ja Andres Tali. Raamatu tekstiosa moodustab pikk, väga pikk Kaido Ole vestlus Eero Epneriga. ...

Raamat kajastab Eesti keraamika arengut muinasajast tänaseni, jäädvustades põhiliselt Eesti keraamika lähiajalugu (alates 1920. aastaist), kontekstiks kogu meie tarbekunsti arengutee. Esimese osa (retsenseerinud-toimetanud Inge Teder) moodustab põhjalik ajalookäsitlus, teises osas tutvustatakse 20. sajandil tegutsenud eesti keraamikuid personaalselt. Kolmandas osas kirjeldatakse lühidalt ...

Doktoritöös on siinset maalikunsti püütud kirjeldada ja analüüsida, lähtudes kunstiteoste ikonograafiast, funktsioonist ja kontekstist. Maalikunst leiab vaatlemist linnaelu erinevate sfääride “toimumispaikade” kaudu: kirikud, raekoda, gildid-korporatiivsed organisatsioonid ja linlase elamu. Uurimus keskendub kogu säilinud maalivaramule ja selle taustal püütakse heita pilk konkreetsete ...

Raamat käsitleb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa, Kihnu ja Ruhnu) silmkoeliste kampsunite ajalugu ajavahemikul 19. saj. 80-ndatest aastatest kuni 20. saj. 30-ndate aastateni. Saarte elanike kauaaegsed kokkupuuted teiste, esmajoones Läänemeremaade rahvaste rahvakunstiga, on tekitanud küsimusi võimalikest kontaktidest ja vastastikustest mõjudest, millele käsitluses ka viidatakse. ...

“Kuidas mõista disaini?” on raamat, millest iga disainer oleks tahtnud disainikoolis õppida. Kees Dorst on Hollandi disainiteadlane, õppejõud, konsultant ja praktik. Ta on kirja pannud 150 esseed, mis peaksid motiveerima disainereid mõtlema selle üle, miks, kuidas ja mille nime nad oma tööd teevad. Kujundanud Studio Ron van Roon, Amsterdam. 208 lehekülge, eesti keeles. Eesti Kunstiakadeemia ...

Konserveerimisbioloogia on ainevaldkond, mis käsitleb kultuuripärandi säilitamisel ettetulevaid bioloogilisi probleeme. Käesloev raamat annab esmase sissevaate koserveerimisbioloogia mõistestikku, käsitleb peamisi biokahjustusi tekitavaid organisme, materjalide ja objektide biokahjustusi ning viimaste ärahoidmise võimalusi. EKA restaureerimiskooli väljaanded 3. Sarja makett Andres Tali ...

Marko Mäetamme loomingu kataloog. Sissejuhatav artikkel “Pop, hirm ja fantaasia” Anders Härmilt. Kujundanud Andres Tali. 216 lehekülge, eesti ja inglise keeles. Eesti Kunstiakadeemia, 2006

Kataloog koondab Mari Roosvalti abstraktsete maalide paremiku. Sisaldab intervjuud autoriga ning Reet Varblase artiklit “Oma ruumist omaruumi”. Koostanud Jüri Okas ja Mari Roosvalt. Tekst Reet Varblane. Kujundanud Tiit Jürna. 112 lehekülge, eesti ja inglise keeles. Eesti Kunstiakadeemia, 2006

Kuueköitelise koguteose “Eesti kunsti ajalugu” teine köide. Käesolevas köites on vaatluse all Eesti kunst, arhitektuur ja tarbekunst, mis on loodud varasel uusajal, 16. sajandi algusest kuni 18. sajandi viimase kolmandikuni. Õigupoolest pole käsitletav eestlaste, vaid siia reeglina mujalt Euroopast sisserännanud meistrite poolt loodud kunst. Ka tellijaks, majade, piltide, kujude ja ...

Mahukas raamat eesti noorema põlvkonna loovatest persoonidest. Portreid, vestlusi ja tööde reprosid koondav “22+” tahab näidata ühenduslülisid, mis seovad kunstiteoseid ja nende loomise konteksti. Poole aasta jooksul jälgisid fotograafid Anu Vahtra ja Pelle Kalmo kunstnikke nende kodudes ja stuudiotes. Vabas vormis põnevad vestlused on püüdnud avada 22 väga isiklikku lugu, keskendudes juba ...

Esimene eestikeelne raamat, kus käsitletakse põhjalikult linnade arengut ja uurimist linnageograafia vaatenurgast. Raamat on mõeldud kõigile huvilitatutele – nii üliõpilastele kui ka linnaplaneerimise, linnapoliitika ja linnade arendamise praktikuile. Kujundanud Irina Tammis. 252 lehekülge, eesti keeles. Eesti Kunstiakadeemia, 2005

Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna 2004−2005 aastaraamat sisaldab mitmekesist läbilõiget kõikide kursuste üliõpilaste töödest. Kujundanud Janne Maal InDoors OÜ. 54 lehekülge, eesti ja inglise keeles. Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond, 2005

See raamat on ekspressionismist Eesti kujutavas kunstis 20. sajandi teisel ja kolmandal aastakümnel. Ta pole ühe kunstivoolu narratiivne lugu, vaid koosneb “väikestest jutustustest”, mille rida alustab vaatlus Saksa kui ekspressionismi sünnimaa kunstist. Seda jätkab käsitlus Eesti ekspressionismiavalduste eripärast, kõrgkultuuri asendist, kunsti suhetest vaatajaga, Eesti kunstnike kasutatud ...

Juhendaja: prof Thomas McEvilley. Eelretsensendid: PhD Katrin Kivimaa ja PhD Ene Lamp. Oponent: prof Jaak Kangilaski. Kujundanud ja küljendanud Jüri Kaarma. Dissertationes Academiae Artium Estoniae 1. 215 lk, eesti keeles ingliskeelse resümeega. Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituut, 2004 ISBN 9985-9555-4-4 ISSN 1736-2261 

Raamat on esimene eestikeelne uurimus lastejoonistustest, mis puudutab ka fülo- ja ontogeneesi vahekordi kujutavas tegevuses, st. mil määral kordab lastejoonistuste areng kogu kunstiajalugu. Kujundanud Merike Klein 136 lehekülge, eesti keeles Eesti Kunstiakadeemia, 2004

Raamatusse on koondatud ettekanded rahvusvaheliselt konverentsilt “Varemed. Vahemerest Läänemereni” (aprill 2002), mis toimus seoses Väliskunsti Muuseumis eksponeeritud näitusega “Unistuste arheoloogia. G. B. Piranesi graafika”. Kogumikus keskendutakse varemete vaimsele tähendusele, filosoofiale. Kajastamist leiavad varemed antiigist tänapäevani. Suur osa raamatust on pühendatud itaalia ...

Ülevaade naha- ja köitekunsti ajaloost antiigist tänapäevani. Toimetanud Sirje Ootsing ja Elo Lutsepp. Kujundanud Krista Saare. 256 lehekülge, eesti keeles. Eesti Kunstiakadeemia, 2004

Õpik on 1998. aastal ilmunud raamatu “Tühjus ja ruum I” jätkuks, kompositsiooniõpetuse õppevahendiks akadeemia teisel kursusel. Esimeses õpikus töötati välja ruumilise mõtlemise keel loovuse arendamiseks ning formuleeriti baasmõisted tühjus ja omaruum. Siin liidetakse need meie sisemised kvaliteedid ümbritseva ainelise maailmaga ning liigutakse tasapinnalt ümbritsevasse ruumi. Kujundanud ...

Üks eestlaste hulgas levinud käibetõde kuulutab, et loodus ei salli tühja kohta. Küsiksin, milline loodus, millist tühja kohta ning miks ta ei salli? Ökoloogiliselt tühja ruumi võtab loodus küll kohe kasutusele, ent kas see on kogu loodus, mida me tajume ja mis meie meelt hõlmab? Raamatul on ka järg “Tühjus ja ruum II” (2004). Kujundanud Leonhard Lapin. 120 lehekülge, eesti ja inglise keeles. ...

Artiklitekogumik on mõeldud eesti digitaalse kunsti ja meediakultuuri teejuhiks uue meedia kultuuri konventsionaliseerumise ja kasutamise probleemide juurde, kajastades ka üldisemalt eesti arvutikunsti kujunemist. Koostanud Katrin Kivimaa. Kujundanud Andrei Girich. 108 lehekülge, eesti ja inglise keeles. Eesti Kunstiakadeemia, 2004

Ülevaade Riigi Kunsttööstuskooli, Eesti Kunstiakadeemia eelkäija ajaloost aastail 1914−1940. Kujundanud Aarne Mesikäpp. Eesti Kunstiakadeemia toimetised 14. 160 lehekülge, eesti keeles. Eesti Kunstiakadeemia, 2004

“Metall 2” on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala loominguliste tööde ja tegemiste kokkuvõte aastatest 1999–2004, olles jätkuks varasemale väljaandele Metall (1999) ja eellaseks hilisemale väljaandele Metall 3 (2014). Kaante vahele on saadud kiirendusega areneva ja mujal maailmas eesti ehtekoolkonnana tuntust koguva noore põlvkonna looming. Koostanud ja toimetanud Kadri Mälk ja ...

Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis 1950.−1960. aastail loodud joonistusi koondav mapp. Saatetekst Jüri Hain. Toimetanud Elo Lutsepp. Kujundanud Mall Nukke. 49 joonistust, saatetekst eesti, inglise, soome ja vene keeles. Eesti Kunstiakadeemia, 2004

Monograafia pallaslasest Karl Pärsimäest (1902−1942). Kujundanud Kristjan Mändmaa. 164 lehekülge, eesti keeles. Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituut, 2003

Uurimus 1920.−30. aastate Eesti pargi- ja aiaarhitektuurist, mis põhineb 2000. aastal Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituudis kaitstud magistritööl (juhendaja dr. Mart Kalm). Uurimuse esimene pool käsitleb üldiseks kasutamiseks rajatud linnasiseste haljasalade ja avaramate puhkeparkide kujundamist Eestis. Lähemalt on analüüsitud kahe esindusfunktsioone kandva riikliku pargi – Kadrioru ...

Prof. Leo Rohlin on tuntud Eesti keraamik ja keraamikaõppejõud. Ta on osalenud enam kui 90 näitusel Eestis ja välismaal. Raamat koondab tema loome- ja õppejõutegevuses enam kui nelja aastakümne vältel omandatud kogemusi ja informatsiooni. Raamat on ennekõike teatmeteos, milles on püütud kokkuvõtlikult käsitleda keraamika ajalugu, tutvustada lühidalt tänapäeva keraamika suundumusi ning peatuda ...

õhuLoss on rühm ehtekunstnikke, kelle tegevus on seotud Eesti Kunstiakadeemiaga: Tanel Veenre, Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus-Villems, Katrin Sipelgas, Villu Plink ja Kadri Mälk. Koostanud õhuLoss. Kujundanud Pärtel Eelmaa. 64 lehekülge, eesti ja inglise keeles. Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti eriala, 2003

Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna 2002−2003 aastaraamat sisaldab mitmekesist läbilõiget kõikide kursuste üliõpilaste töödest. Kujundanud Irina Tammis. 56 lehekülge, eesti ja inglise keeles. Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond, 2003

Konverents prof. Voldemar Vaga 100. sünniaastapäeva tähistamiseks Tallinnas 21.−22. okt. 1999. Toimetanud Tiina Abel ja Piret Lindpere. Eesti Kunstiakadeemia toimetised 9. Eesti Kunstiakadeemia, 2003

Kogumik koondab põhiosas 13.–14. X 2000 Tallinnas peetud rahvusvahelise seminari “Koht ja paik II” ettekannete põhjal valminud artikleid. Neile lisaks sisaldab kogumik nelja samal ajal ja samal teemal kirjutatud uurimust (autorid Maie Kalda, Ingrid Velbaum, Peeter Linnap, Kristiina Hellström). Seminari “Koht ja paik” alateemaks 2000. aastal oli “Kultuur ja maastik”. Toimetanud Virve Sarapik, ...

“Tuldud teed tagasi” on ühtaegu algus ja jätk. See on esimene raamat, mis näeb trükivalgust EKA Restaureerimiskooli väljaannete sarjas ning on samal ajal ka Eesti Kunstiakadeemia toimetiste 12. number. “Tuldud teed tagasi” on ühtlasi sünnipäevaraamat. Sarja esmasündinul on vastutusrikas kohustus tuua laiema avalikkuseni esindluslik valik EKA Restaureerimiskooli asutaja ja hinge professor ...

Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna juubeliväljaanne. Koostanud Illu Erma ja Eve Kaaret. Kujundanud Irmeli Vaher. Köide Lennart Mänd ja Külli Grünbach-Sein. 80 lehekülge, eesti ja inglise keeles. Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakond, 2002

Eesti Kunstiakadeemia ajalugu ja tänapäeva tutvustav album. Kujundanud Jüri Kaarma. 328 lehekülge, eesti ja inglise keeles. Eesti Kunstiakadeemia, 2001

Kogumik põhineb Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituudis mais 2004 toimunud samanimelise konverentsi ettekannetel. Enamik artikleid käsitleb Teise maailmasõja järgset elukeskkonda Ida-Euroopas. Autorite hulka kuuluvad rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektuuriajaloolased, sotsioloogid, etnoloogid, arhitektid. Kogumiku eesmärk on anda edasi mõlemalt poolt raudset eesriiet pärit ...

Raamat Tallinnast, selle erinevatest linnaosadest, arhitektuurist, ajaloost, elust ja kultuurist praegu ning aastaid tagasi. Väljaanne on jaotatud nn. plokkidesse(peatükkidesse) ja plokis olevate tekstide juurde käivad ka fotod, mille kohta on märge lehekülje servas. “Linna kohtade ja objektide tähendus on pidevas muutumises, ja see toimub praktikate kaudu: kirikud, millest on saanud ...