Ilmunud raamatud

Allpool on loetletud Eesti Kunstiakadeemia väljaanded ilmumise järjekorras ehk loetelu algab viimati ilmunud raamatust. Müügil olevaid raamatuid vaata SIIT.

Pilt

Re-purposing Space: the Role and Potential of Spatial Intervention (Dissertationes 22)

Tüüne-Kristin Vaikla
Re-purposing Space: the Role and Potential of Spatial Intervention
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 22

[Scroll for English]
Tüüne-Kristin Vaikla loomepõhine uurimus “Ruumi ümbermõtestamine: ruumilise sekkumise roll ja järelmõju” tegeleb ajalooliste hoonete ümbermõtestamisega, et avaradada mooduseid ja luua üldistusi professionaalse ruumilise sekkumise mõiste laiendamiseks. Töö vaatleb ruumilisi suhteid, mis on seni varjatuks jäänud, uurides fenomenoloogilise ruumikäsitluse, disainiaktivismi ja gentrifikatsiooniprotsessi võimalikke vastastikmõjusid. Väitekiri analüüsib juhtumiuuringute – Pärnu mudaravila, Tallinna linnahalli ja Hiiumaa Palu kiriku – näitel ruumi aktiveerimise võimalikkust ning ruumiliste sekkumiste taktikaid, fokusseerides füüsilise ruumiga paralleelselt mentaalse ja sotsiaalse ruumi kihistustele.

Uurimus keskendub mineviku (hoonete) ja tuleviku (kasutajate) vaheliste seoste otsingutele, väärtustades ruumilisi kihistusi ja inimlikke käitusmismustreid. Sisearhitektina huvitub autor ruumi mõjust inimestele ning inimeste mõjust ruumile ehk teisisõnu, kuidas on võimalik füüsilise ruumi abil suunata inimeste käitumist ning mil moel inimene mõjutab ruumi atmosfääri. Sisearhitektuurse ruumiprojekti koostamise puhul on emotsionaalne ja pragmaatiline lähenemine pöördvõrdelises suhtes.

The practice-based research deals with the re-purposing of historical buildings
to find modes and models for expanding the concept of professional spatial intervention. The research focuses on the possible interaction between phenomenological knowledge and spatial investigation, design activism and the gentrification process. The thesis investigates, on the basis of case-studies – the Pärnu Mud Baths, Tallinn Linnahall and Hiiumaa Paluküla Church – the activation of space and forms of spatial intervention tactics, focusing on physical, mental and social strata of space.

The research focuses on the relationship of the past (buildings) and the future (users), evaluating spatial layers and human behavioural patterns. The author is interested in the impact of space: how it is possible to direct people’s behaviour through physical space and how space affects the human atmosphere. In interior architectural practice, the physical and the emotional approaches are in an inversely proportional relation to each other.

Juhendajad / Supervisors: Prof. Ranulph Glanville, Prof. Mart Kalm
Välisretsensendid / External reviewers: Dr. Suzie Attiwill, Dr. Lilian Hansar
Oponent / Opponent: Prof. Morten Lund

Toimetaja / Editor: Dr. Epp Lankots
Tõlkijad / Translators: Peeter Tammisto, Liis Kivirand
Keeletoimetaja / Copy editor: Richard Adang
Kujundus ja küljendus / Design and layout: Stuudio Stuudio

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 22
240 lk, inglise keeles, eestikeelse kokkuvõttega
Eesti Kunstiakadeemia, 2017

ISBN
978-9949-594-10-8
ISSN 1736-2261

Lisatud Püsilink
Pilt

Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist

Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist
Gilda Williams

“Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist” on parim käsiraamat, mis õpetab meie aja kunstist haaravalt kirjutama. See nii tudengitele, kunstiprofessionaalidele kui ka teistele kirjutamisest huvitujaile asendamatu raamat annab esmalt ülevaate põhilistest stiili- ja sisuküsimustest, teksti eesmärkidest ja ülesehitusest ning häälestusest ja keelest. Raamatu teine osa on täis praktilisi näpunäiteid kogu kunstikirjutuse ampluaa ulatuses, keskendudes konkreetsetele kirjutamisformaatidele, nagu akadeemilised esseed, pressiteated ja uudislood, oksjoni- ja näitusekataloogide tekstid, näitusetutvustused ja seinatekstid, arvamuslood ja näitusearvustused ning kodulehekülgedele ja blogidesse mõeldud kirjutised.

Aidates vältida tavapärasemaid komistuskive, nagu tarbetu žargoon ja loo kehv ülesehitus, rõhutab Gilda Williams hoolika teosesse süvenemise ja taustauuringute olulisust ning näitab, kuidas keelt tõhusalt kasutada, värskeid ideid edasi arendada ja teksti veenvalt üles ehitada. Põhjalikult on analüüsitud parimaid tekstinäiteid 64 autorilt, sealhulgas Claire Bishop, Thomas Crow, T. J. Demos, Okwui Enwezor, Dave Hickey, John Kelsey, Chris Kraus, Rosalind Krauss, Stuart Morgan, Hito Steyerl ja Adam Szymczyk, toeks enam kui 30 illustratsiooni. Lisaks leiab raamatust asjakohase kirjanduse nimestiku ja häid nõuandeid, kuidas omaenda kaasaegse kunsti raamatukogu üles ehitada.

“Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist” on hädavajalik käsiraamat kõigile, keda huvitab tänapäeva kunsti ideestiku sõnastamine ja selle vahendamine.

Tõlkinud Ingrid Ruudi
Toimetanud Maarin Ektermann
Keeletoimetaja: Tiina Hallik
Vastutav toimetaja: Neeme Lopp

Graafiline disain: Stuudio Stuudio
Originaaldisain: Sarah Praill
Trükk: Pakett

240 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017

ISBN 978-9949-594-09-2

Lisatud Püsilink
Pilt

eesti kunsti ajalugu 3: 1770–1840

Eesti kunsti ajalugu 3: 1770–1840
Koostanud Juhan Maiste

Eesti kunstiajaloos tähistab periood 1770–1840 suurte muutuste aega. Paranenud Põhjasõja haavadest, leidis aastakümneiks kultuuri ristteedelt eemale jäänud Läänemere-äärne provints 18. sajandi keskpaiku uue alguse, mis tõi Vene impeeriumi saksakeelsetesse ja -meelsetesse kubermangudesse valgustusajastu tuuli. Eestisse jõudsid nii uued ideed kui ka kunstnikud ja arhitektid, keda senine tsunftimeistrite käsitöönduslik tase ei rahuldanud ja kellele kangastusid professionaalse kunstikultuuri kõrgemad tipud. Võttes üle suurematest kunstikeskustest pärineva maitse ja moe, oli kunsti ülesanne kinnitada siinse rahvakillu kuulumist lääne kultuuriareaali. Koloniaalvõimu tingimustes andis see kogu perioodile mõningase elitaarse hoiaku, rõhutades suurte sammastega mõisahoonete ja neid ümbritsevate vaikeluliselt idülliliste maastikega ajastule iseloomulikku tahet liikudaedasi harmoonia ja terviklikkuse suunas. Ajajärgu üheks olulisimaks märksõnaks on utoopia, pürgimine kättesaamatu poole. Sellele kujundavad siinsetel aladel paratamatu raami keerukad ja vastuolulised suhted kosmopoliitilise kunstikultuuri ning kohalike poliitiliste ja sotsiaalsete olude vahel. Käesolev köide toob lugeja ette värvika ja mitmekesise pildi selle perioodi erinevatest kunstiimpulssidest. Linnaehituse ja arhitektuuri kõrval pälvivad tähelepanu maalikunst ja skulptuur, mis said innustust Euroopa kõrgelennulistest ideedest ja leidsid oma koha piirialale iseloomulikus sisemiselt pingestatud, kuid vormiliselt huvitavas kunstikultuuris, milles igal üksikul artefaktil on oma kordumatu sisu ja tähendus.

Koostanud Juhan Maiste
Peatoimetaja: Krista Kodres
Toimetanud Anu Lepp

Autorid: Lilian Hansar, Dorothee von Hellermann, Hilkka Hiiop, Juta Keevallik, Tiina-Mall Kreem, Krista Kodres, Inge Kukk, Linda Lainvoo, Imants Lancmanis, Mai Levin, Juhan Maiste, Kadi Polli, Georgi Smirnov, Moonika Teemus, Kristiina Tiideberg, Epi
Tohvri, Anne Untera, Gerd-Helge Vogel.

504 lk, eesti ja inglise keeles
ISBN 978-9949-972-44-9 

SA Kultuurileht & Eesti Kunstiakadeemia, 2017

Lisatud Püsilink
Pilt

EKA Nahakunst 100

EKA nahakunst 100

Trükis on välja antud 
EKA nahakunsti osakonna 100 juubeliks ja koosneb kolmest osast. Esimene osa – “Ajalooraamat” annab ülevaate osakonna käekäigust läbi vilistlaste meenutuste, vahetekstidega on peatüki tervikuks sidunud Jaana Päeva. Teine osa – “Pildiraamat” koosneb kümnendite kaupa tudengitetöid eksponeerivatest fotolavastustest ja käesoleval hetkel osakonnas töötavate õppejõudude“paraad prortreedest”. Kõik lavastused on kaamerasse püüdnud Sohvi Viik ning portreepiltide stilistika autoriks on Kreete Pillenberg. Kolmas osa – “Viis aastat ja registriraamat” heidab pilgu EKA nahakunsti osakonna viie viimase õppeaasta (2012–2017) tegemistele ja osakonnas toimunud arengutele, sõna saavad ka nimetatud perioodil magistri kraadi kaitnud tudengid. Raamatu viimastelt lehekülgedelt leiab osakonna lõpetajate ja õpetajate nimekirjad. See on järjekorras neljas osakonna juubelit tähistav kataloog.



Koostanud Jaana Päeva, Lennart Mänd, Kadri Kruus, Marta Moorats, Anneli Filipov ja Eve Kaaret

Kujundanud Andres Tali


160 lk, eesti ja inglise keeles

Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakond, 2017



ISBN 978-9949-594-08-5

Raamatu ilmumist toetas Eesti Kultuurkapital

Lisatud Püsilink
Pilt

Kunstnike ruumid

Kunstnike ruumid

Merilin Talumaa ja Annika Tootsi koostatud intervjuuraamat “Kunstnike ruumid” kujutab endast visiite 16 noore Eesti kunstniku töökeskkondadesse ning avab intervjuude ja fotomaterjali kaudu, millised tegurid neid ruume mõjutavad ja kuidas see kajastub kunstnike praktikas. Raamat on saadaval ka inglise keeles.

Millised on üleüldse noore põlvkonna Eesti kunstnike tööruumid ja kuidas see vastab inimeste ettekujutusele töötavast kunstnikust? Kultuurilises mälus esineb kunstniku stuudio enamasti maagilise ja üksildase kohana, kus palju sünnib inspiratsiooni ajel. Intervjuud juhivad eelkõige aga tähelepanu stuudiole kui praktilisele ruumile, mis on peamiselt uute tööde produtseerimise koht, astudes sellega dialoogi ühiskonnas ringlevate ettekujutusega kunstniku töökeskkonnast ja -praktikast. Kunstnike stuudiote eripärad toovad hästi esile kaasaegse kunstniku praktikate mitmekülgsuse, mis hõlmab töötamist nii suurtes produktsiooniruumides kui ka oma elutoas, kuni selleni, et kogu stuudio peab mahtuma ära kohvrisse, millega on võimalik maailma eri punktide vahel reisida. Stuudioruumi valik sõltub tihtipeale nimelt praktilistest aspektidest: meediumi vajadustest, majanduslikest võimalustest, koostöö vormidest ja paljuski ka juhuslikest kokkulangevustest.

Intervjueeritud kunstnikud: Kris Lemsalu, Laura Põld, Timo Toots, Flo Kasearu, Ivar Veermäe, Karel Koplimets, Kristi Kongi, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Anu Vahtra, Paul Kuimet, Laura Toots, Mihkel Maripuu, Maarja Tõnisson ja Mihkel Ilus.

Koostanud ja intervjueerinud Annika Toots ja Merilin Talumaa
Toimetanud Neeme Lopp
Fotograaf: Kristina Õllek
Kujundaja: Jaan Evart

328 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017

ISBN 978-9949-467-86-0

Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, Hooandja, Nordea, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Lisatud Püsilink
Pilt

Artists’ Spaces

Artists’ Spaces

“Artists’ Spaces”, edited by Merilin Talumaa and Annika Toots, consists of visits to the working environments of 16 young Estonian artists and exposes through interviews and photographic material the conditions that shape and influence their creative processes. The book is also published in Estonian.

Where does the young generation of Estonian artists work? What aspects are affecting their working spaces, and how is this reflected in the artists’ practices? In cultural memory, the artist’s studio arouses an image of a magical and lonely place where much is born out of inspiration. The interviews in this book draw attention to the practical aspects of studio spaces – revealing that they are mainly places for the production of new pieces – and at the same time engage with the image of the working artist. The different characteristics of studio spaces highlight the versatility of contemporary artistic practices, which include working in large production spaces as well as at home or even carrying the studio around the world in a single suitcase. The selection of a studio space often depends on practical aspects – the requirements of the medium, economic possibilities, collaborative arrangements as well as random coincidences.

Artists: Kris Lemsalu, Laura Põld, Timo Toots, Flo Kasearu, Ivar Veermäe, Karel Koplimets, Kristi Kongi, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Anu Vahtra, Paul Kuimet, Laura Toots, Mihkel Maripuu, Maarja Tõnisson and Mihkel Ilus

Interviewed and edited by Annika Toots and Merilin Talumaa
Translated by Martin Rünk, Keiu Krikmann and Anna-Liisa Laarits
Proofreading: Rachel Kinbar and Michael Haagensen
Photography by Kristina Õllek
Graphic design by Jaan Evart
Copy editor: Neeme Lopp

328 pages, in English
Estonian Academy of Arts Press, 2017

ISBN 978-9949-594-07-8

The release of this book is supported by Estonian Cultural Endowment, Hooandja, Nordea, Estonian Contemporary Art Development Center and European Regional Development Fund.

Lisatud Püsilink
Pilt

Mudel, metafoor, mäng: Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis (Dissertationes 21)

Elnara Taidre
Mudel, metafoor, mäng. Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 21

Doktoritöö käsitleb omamütoloogilise tervikkunstiteose teisenemist 20. sajandi visuaalkunstis. Omamütoloogia all mõistetakse siin müüdiloomet üksikautori kunstipraktikates, mille tulemusena luuakse terviklik kunstilis-filosoofiline süsteem. Täpsustamaks töö fookust, on selle keskmesse asetatud omamütoloogia ulatuslikumad esinemisjuhtumid, mis võetakse kokku tervikkunstiteose kontseptsiooni abil. Omamütoloogilist tervikkunstiteost vaadeldakse muutuvana ajas ja laiemas ühiskondlikus kontekstis, oluliseks faktoriks on seejuures modernistliku ja postmodernistliku kultuuriparadigma vahetus 20. sajandil teisel poolel. Kõnealuseid muutusi ning kaasnevaid eri tendentse omamütoloogilise tervikkunstiteose toimimisviisis ja eesmärkides püütakse üldistada kolmikvalemi mudel-metafoor-mäng abil. Seda panevad proovile Kazimir Malevitši, Tõnis Vindi, Joseph Beuysi, Matthew Barney ja Kiwa kunstipraktikaid käsitlevad juhtumianalüüsid.


Elnara Taidre’s doctoral dissertation “Model, metaphor, play: The Total Mythological Work of Art in the Context of Paradigm Shift in the 20th Century” examines how the total mythological work of art changed in the visual art of the 20th century. In the context of the current research, artistic mythology is defined as myth-making in the art practices of individual authors, with the outcome being a consistent artistic-philosophical system. To refine the focus of this dissertation, more extensive examples of artistic mythology are placed at the forefront and summarised using the concept of the total mythological work of art. A total mythological artwork is seen as changing both over time and in the broader social context. A key factor in this regard is the cultural paradigm shift from modern to postmodern thinking in the latter half of the 20th century. The dissertation tries to generalise these changes using the triple “model-metaphor-play” formula to characterise various tendencies in the mechanisms of functioning and objectives of a total work of artistic mythology. These issues are outlined through the case studies which focus on art practices of Kazimir Malevich, Tõnis Vint, Joseph Beuys, Matthew Barney and Kiwa.

Juhendaja / Supervisor: Prof. Virve Sarapik
Eelretsensendid / External revisors: Dr. Anu Allas, Dr. Tiina Kirss
Oponent / Opponent: Dr. Tiina Kirss

Keeletoimetaja (eesti keel) / Language editor (Estonian): Kaidi Vahar
Tõlge inglise keelde / English translation: A&A Lingua OÜ
Keeletoimetaja (inglise keel) / Language editor (English): Richard Adang
Graafiline kujundus / Graphic design: Margus Tamm

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 21

368 lk, eesti keeles, ingliskeelse resümeega
Eesti Kunstiakadeemia, 2016

ISBN 978-9949-594-05-4 (trükis)
ISBN 978-9949-594-06-1 (pdf)
ISSN 1736-2261

Lisatud Püsilink
Pilt

Purity or Promiscuity? Exploring hair as a raw material in jewellery and art (Dissertationes 20)

Carla Castiajo
Purity or Promiscuity? Exploring Hair as a Raw Material in Jewellery and Art
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 20

[Scroll for English]

Carla Castiajo loomepõhine doktoritöö “Purity or Promiscuity? Exploring Hair as a Raw Material in Jewellery and Art” uurib inimese juukse- ja kehakarvade kui materjali potentsiaali luua nii ehtekunstis kui ka kunstis laiemalt erinevaid ning sageli ka vasturääkivaid tähendusi. Selleks et neid toormaterjalina mõista ja analüüsida nende tähtsust, tuleb tähelepanu pöörata teatud spetsiifilistele kontseptsioonidele.

Töö eesmärgiks on anda oma panus inimese keha poolt loodavate materjalide uurimisse ning katsetada juuste- ja kehakarvade omadusi ning potentsiaali uute ehete ja/või kehaobjektide loomisel. Uurimus pöörab tähelepanu karvade kui materjali füüsilistele ja taktiilsetele omadustele, sellele, milliseid aistinguid nad äratavad. Analüüsitakse nii ahvatlevaid omadusi kui ka eemaletõukavust, mida materjal tekitab.

Avamaks juuste ja karvade potentsiaalset tähendust analüütilisest perspektiivist interpreteerib töö lisaks mainitud aspektidele ka doktoritöö osana valminud teoseid.

The subject of the artistic research of Carla Castiajo is
Purity or Promiscuity? Exploring Hair as a Raw Material in Jewellery and Art. This research explores the potential of hair to produce different and often opposing or contradictory meanings when used as the main material in jewellery and art. In order to see hair as a raw material and analyse its significance, some specific concepts must be considered.

The aim of this research is to contribute to the study of a material provided by our bodies; to explore its properties and potentialities for the creation of new pieces of jewellery/body objects. This research will also investigate the physical/tactile qualities of hair as a raw material, what sensations hair is able to induce – the alluring characteristics or divergent reactions that the material awakens are analysed and questioned.

Finally, all these aspects – including the responses to the creative work – are interpreted in order to provide some analytical perspective on its potential meaning.

Juhendajad / Supervisors: Prof. Kadri Mälk, Prof. Dr. Robert Baines
Välisretsensendid / External reviewers: Dr. Ana Campos, Prof. Dr. Katrin Kivimaa
Oponent / Opponent: Dr. Ana Campos

Toimetajad / Editors: Dr. Ana Luísa Barreto, Dr. Paul Beaudoin, Rachel Kinbar
Konsultant / Consultant: Kristina Jõekalda
Kujundus ja küljendus / Design and layout: Marco Ferreira
Summary translation: Tiina Randviir, Martin Rünk

Disserationes Academiae Artium Estoniae 20
183 lk, inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia, 2016

ISBN 978-9949-594-03-0
ISSN 1736-2261

Lisatud Püsilink
Pilt

Arhitektuursest mõtlemisest: Seostest tunnetuslike ja ühiskondlike konstruktsioonide vahel arhitektuuri praktika näitel (Dissertationes 19)

Indrek Rünkla
Arhitektuursest mõtlemisest: seostest tunnetuslike ja ühiskondlike konstruktsioonide vahel arhitektuuri praktika näitel
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 19

Indrek Rünkla doktoritöö “Arhitektuursest mõtlemisest: seostest tunnetuslike ja ühiskondlike konstruktsioonide vahel arhitektuuri praktika näitel” püüab välja tuua seoseid erialase mõtlemise ja ameti ühiskondliku ümbruse vahel. Uurimus kirjeldab ühelt poolt arhitektuursete ettepanekute sündimist ja nende kommunikatsiooni pöörates tähelepanu kognitiivsetele protsessidele, kontseptide loomisele ja edasiandmisele. Teiselt poolt katsub töö modelleerida ühiskonda läbi ametiteks laotuse. Määratledes ameteid tegevuste, oskuste ja teadmiste kaudu, kaardistab väitekiri külgnevate professioonide mõju arhitekti praktikale, tema mõtlemisele ja ettepanekute kommunikeerimise viisidele.

Kõige üldisemalt kõneleb töö koosseisudest, nende kujunemisest ja muutlikkusest. Töö räägib arhitektuuri koosseisust ühiskondliku praktikana, ühiskonna koosseisust praktikateks laotatuna, arhitektuurse ettepaneku koosseisust, mõtlemise koosseisust üldiselt ja arhitektuuri tegemise juures, kaose koosseisust arhitektuuri tegemise juures ja veel mitmete asjade ja nähtuste koosseisudest. Nende erinevate asjade koosseisude uurimise siht on seatud arhitekti ameti sotsioloogilisele eritlemisele – läbi filosoofiliste ja empiiriliste vahendite püüab töö määratleda, missuguste seest- ja väljastpoolt mõjuvate jõuväljade toimealas amet moodustub ja muundub.

Indrek Rünkla’s PhD dissertation Architectural Way of Thinking: About the Connections Between Social and Cognitive Structures in the Practice of Architecture is an attempt to describe the relationship between specific professional ways of cognition and the surrounding social environment around the profession. It is a study about how architectural proposals are created and communicated with a focus on the cognitive processes, the creation and presentation of concepts. Secondly the thesis proposes a model of society as a layout of professions. Defining professions by practices, skills and knowledge, a mapping of professional vicinity is elaborated for architecture. The study provides an enquiry into the influences of adjacent practices to the cognition and communication of concepts for an architect.

In general terms the study is about the emergence, composition, variability and temporality of different assemblages. It will model architectural proposals, the process of thinking generally and specifically while creating those proposals, the composition of chaos in the process of architectural creation and several other phenomena. The aim of describing the composition those things is to define the profession of architect in sociological scope. With philosophical and empirical research an account is proposed of different inside and outside agents to form and modify a profession.

Juhendajad / supervisors: Margus Vihalem, PhD; Clarissa Moreira, PhD
Retsensendid / reviewers: Margus Ott, PhD; Epp Lankots, PhD
Oponent / opponent: Margus Ott, PhD

Toimetaja / editor: Eik Hermann
Kujundaja /design: Enno Piir

Disserationes Academiae Artium Estoniae 19
eesti keeles, ingliskeelse resümeega
Eesti Kunstiakadeemia, 2016

ISBN 978-9949-594-00-9
ISSN 1736-2261

Lisatud Püsilink
Pilt

Kahanevad linnad

Kahanevad linnad

2013/2014. õppeaastal jätkas EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna IV kursus traditsioonilist kahte semestrit läbivat elamuehitusele pühendatud õppekava. Kursuse esimene pool kujutab endast kollektiivset elamukvartalite planeeringut linnalises keskkonnas ning teiselt poolelt oodatakse varemplaneeritud alale individuaalse elamisüksuse ja temaga vahetult seotud sotsiaalse infrastruktuuri projekti. Käesolev üliõpilastööde kogumik on järjekorras viies.

Kursusetöö pealkiri “Kahanevad linnad” on vihje viimaste aastate Eesti regionaalpoliitilisele tendentsile – väikelinnade elanike arvu kahanemisele.

Kogumiku toimetajad: Mihkel Meriste, Hendrik Väli
Raamatu kujundaja: Mihkel Meriste, Hendrik Väli

144 lk, eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond, 2016
ISBN 978-9949-467-92-1

Lisatud Püsilink
Lae rohkem...
Täida küsitlus, võida meeneid!