Ilmunud raamatud

Allpool on loetletud Eesti Kunstiakadeemia väljaanded ilmumise järjekorras ehk loetelu algab viimati ilmunud raamatust. Müügil olevaid raamatuid vaata SIIT.

Pilt

Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist

Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist
Gilda Williams

“Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist” on parim käsiraamat, mis õpetab meie aja kunstist haaravalt kirjutama. See nii tudengitele, kunstiprofessionaalidele kui ka teistele kirjutamisest huvitujaile asendamatu raamat annab esmalt ülevaate põhilistest stiili- ja sisuküsimustest, teksti eesmärkidest ja ülesehitusest ning häälestusest ja keelest. Raamatu teine osa on täis praktilisi näpunäiteid kogu kunstikirjutuse ampluaa ulatuses, keskendudes konkreetsetele kirjutamisformaatidele, nagu akadeemilised esseed, pressiteated ja uudislood, oksjoni- ja näitusekataloogide tekstid, näitusetutvustused ja seinatekstid, arvamuslood ja näitusearvustused ning kodulehekülgedele ja blogidesse mõeldud kirjutised.

Aidates vältida tavapärasemaid komistuskive, nagu tarbetu žargoon ja loo kehv ülesehitus, rõhutab Gilda Williams hoolika teosesse süvenemise ja taustauuringute olulisust ning näitab, kuidas keelt tõhusalt kasutada, värskeid ideid edasi arendada ja teksti veenvalt üles ehitada. Põhjalikult on analüüsitud parimaid tekstinäiteid 64 autorilt, sealhulgas Claire Bishop, Thomas Crow, T. J. Demos, Okwui Enwezor, Dave Hickey, John Kelsey, Chris Kraus, Rosalind Krauss, Stuart Morgan, Hito Steyerl ja Adam Szymczyk, toeks enam kui 30 illustratsiooni. Lisaks leiab raamatust asjakohase kirjanduse nimestiku ja häid nõuandeid, kuidas omaenda kaasaegse kunsti raamatukogu üles ehitada.

“Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist” on hädavajalik käsiraamat kõigile, keda huvitab tänapäeva kunsti ideestiku sõnastamine ja selle vahendamine.

Tõlkinud Ingrid Ruudi
Toimetanud Maarin Ektermann
Keeletoimetaja: Tiina Hallik
Vastutav toimetaja: Neeme Lopp

Graafiline disain: Stuudio Stuudio
Originaaldisain: Sarah Praill
Trükk: Pakett

240 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017

ISBN 978-9949-594-09-2

Lisatud Püsilink
Pilt

EKA Nahakunst 100

EKA nahakunst 100

Trükis on välja antud 
EKA nahakunsti osakonna 100 juubeliks ja koosneb kolmest osast. Esimene osa – “Ajalooraamat” annab ülevaate osakonna käekäigust läbi vilistlaste meenutuste, vahetekstidega on peatüki tervikuks sidunud Jaana Päeva. Teine osa – “Pildiraamat” koosneb kümnendite kaupa tudengitetöid eksponeerivatest fotolavastustest ja käesoleval hetkel osakonnas töötavate õppejõudude“paraad prortreedest”. Kõik lavastused on kaamerasse püüdnud Sohvi Viik ning portreepiltide stilistika autoriks on Kreete Pillenberg. Kolmas osa – “Viis aastat ja registriraamat” heidab pilgu EKA nahakunsti osakonna viie viimase õppeaasta (2012–2017) tegemistele ja osakonnas toimunud arengutele, sõna saavad ka nimetatud perioodil magistri kraadi kaitnud tudengid. Raamatu viimastelt lehekülgedelt leiab osakonna lõpetajate ja õpetajate nimekirjad. See on järjekorras neljas osakonna juubelit tähistav kataloog.



Koostanud Jaana Päeva, Lennart Mänd, Kadri Kruus, Marta Moorats, Anneli Filipov ja Eve Kaaret

Kujundanud Andres Tali


160 lk, eesti ja inglise keeles

Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakond, 2017



ISBN 978-9949-594-08-5

Raamatu ilmumist toetas Eesti Kultuurkapital

Lisatud Püsilink
Pilt

Kunstnike ruumid

Kunstnike ruumid

Merilin Talumaa ja Annika Tootsi koostatud intervjuuraamat “Kunstnike ruumid” kujutab endast visiite 16 noore Eesti kunstniku töökeskkondadesse ning avab intervjuude ja fotomaterjali kaudu, millised tegurid neid ruume mõjutavad ja kuidas see kajastub kunstnike praktikas. Raamat on saadaval ka inglise keeles.

Millised on üleüldse noore põlvkonna Eesti kunstnike tööruumid ja kuidas see vastab inimeste ettekujutusele töötavast kunstnikust? Kultuurilises mälus esineb kunstniku stuudio enamasti maagilise ja üksildase kohana, kus palju sünnib inspiratsiooni ajel. Intervjuud juhivad eelkõige aga tähelepanu stuudiole kui praktilisele ruumile, mis on peamiselt uute tööde produtseerimise koht, astudes sellega dialoogi ühiskonnas ringlevate ettekujutusega kunstniku töökeskkonnast ja -praktikast. Kunstnike stuudiote eripärad toovad hästi esile kaasaegse kunstniku praktikate mitmekülgsuse, mis hõlmab töötamist nii suurtes produktsiooniruumides kui ka oma elutoas, kuni selleni, et kogu stuudio peab mahtuma ära kohvrisse, millega on võimalik maailma eri punktide vahel reisida. Stuudioruumi valik sõltub tihtipeale nimelt praktilistest aspektidest: meediumi vajadustest, majanduslikest võimalustest, koostöö vormidest ja paljuski ka juhuslikest kokkulangevustest.

Intervjueeritud kunstnikud: Kris Lemsalu, Laura Põld, Timo Toots, Flo Kasearu, Ivar Veermäe, Karel Koplimets, Kristi Kongi, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Anu Vahtra, Paul Kuimet, Laura Toots, Mihkel Maripuu, Maarja Tõnisson ja Mihkel Ilus.

Koostanud ja intervjueerinud Annika Toots ja Merilin Talumaa
Toimetanud Neeme Lopp
Fotograaf: Kristina Õllek
Kujundaja: Jaan Evart

328 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017

ISBN 978-9949-467-86-0

Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, Hooandja, Nordea, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Lisatud Püsilink
Pilt

Artists’ Spaces

Artists’ Spaces

“Artists’ Spaces”, edited by Merilin Talumaa and Annika Toots, consists of visits to the working environments of 16 young Estonian artists and exposes through interviews and photographic material the conditions that shape and influence their creative processes. The book is also published in Estonian.

Where does the young generation of Estonian artists work? What aspects are affecting their working spaces, and how is this reflected in the artists’ practices? In cultural memory, the artist’s studio arouses an image of a magical and lonely place where much is born out of inspiration. The interviews in this book draw attention to the practical aspects of studio spaces – revealing that they are mainly places for the production of new pieces – and at the same time engage with the image of the working artist. The different characteristics of studio spaces highlight the versatility of contemporary artistic practices, which include working in large production spaces as well as at home or even carrying the studio around the world in a single suitcase. The selection of a studio space often depends on practical aspects – the requirements of the medium, economic possibilities, collaborative arrangements as well as random coincidences.

Artists: Kris Lemsalu, Laura Põld, Timo Toots, Flo Kasearu, Ivar Veermäe, Karel Koplimets, Kristi Kongi, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Anu Vahtra, Paul Kuimet, Laura Toots, Mihkel Maripuu, Maarja Tõnisson and Mihkel Ilus

Interviewed and edited by Annika Toots and Merilin Talumaa
Translated by Martin Rünk, Keiu Krikmann and Anna-Liisa Laarits
Proofreading: Rachel Kinbar and Michael Haagensen
Photography by Kristina Õllek
Graphic design by Jaan Evart
Copy editor: Neeme Lopp

328 pages, in English
Estonian Academy of Arts Press, 2017

ISBN 978-9949-594-07-8

The release of this book is supported by Estonian Cultural Endowment, Hooandja, Nordea, Estonian Contemporary Art Development Center and European Regional Development Fund.

Lisatud Püsilink
Pilt

Mudel, metafoor, mäng: Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis (Dissertationes 21)

Elnara Taidre
Mudel, metafoor, mäng. Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 21

Doktoritöö käsitleb omamütoloogilise tervikkunstiteose teisenemist 20. sajandi visuaalkunstis. Omamütoloogia all mõistetakse siin müüdiloomet üksikautori kunstipraktikates, mille tulemusena luuakse terviklik kunstilis-filosoofiline süsteem. Täpsustamaks töö fookust, on selle keskmesse asetatud omamütoloogia ulatuslikumad esinemisjuhtumid, mis võetakse kokku tervikkunstiteose kontseptsiooni abil. Omamütoloogilist tervikkunstiteost vaadeldakse muutuvana ajas ja laiemas ühiskondlikus kontekstis, oluliseks faktoriks on seejuures modernistliku ja postmodernistliku kultuuriparadigma vahetus 20. sajandil teisel poolel. Kõnealuseid muutusi ning kaasnevaid eri tendentse omamütoloogilise tervikkunstiteose toimimisviisis ja eesmärkides püütakse üldistada kolmikvalemi mudel-metafoor-mäng abil. Seda panevad proovile Kazimir Malevitši, Tõnis Vindi, Joseph Beuysi, Matthew Barney ja Kiwa kunstipraktikaid käsitlevad juhtumianalüüsid.


Elnara Taidre’s doctoral dissertation “Model, metaphor, play: The Total Mythological Work of Art in the Context of Paradigm Shift in the 20th Century” examines how the total mythological work of art changed in the visual art of the 20th century. In the context of the current research, artistic mythology is defined as myth-making in the art practices of individual authors, with the outcome being a consistent artistic-philosophical system. To refine the focus of this dissertation, more extensive examples of artistic mythology are placed at the forefront and summarised using the concept of the total mythological work of art. A total mythological artwork is seen as changing both over time and in the broader social context. A key factor in this regard is the cultural paradigm shift from modern to postmodern thinking in the latter half of the 20th century. The dissertation tries to generalise these changes using the triple “model-metaphor-play” formula to characterise various tendencies in the mechanisms of functioning and objectives of a total work of artistic mythology. These issues are outlined through the case studies which focus on art practices of Kazimir Malevich, Tõnis Vint, Joseph Beuys, Matthew Barney and Kiwa.

Juhendaja / Supervisor: Prof. Virve Sarapik
Eelretsensendid / External revisors: Dr. Anu Allas, Dr. Tiina Kirss
Oponent / Opponent: Dr. Tiina Kirss

Keeletoimetaja (eesti keel) / Language editor (Estonian): Kaidi Vahar
Tõlge inglise keelde / English translation: A&A Lingua OÜ
Keeletoimetaja (inglise keel) / Language editor (English): Richard Adang
Graafiline kujundus / Graphic design: Margus Tamm

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 21

368 lk, eesti keeles, ingliskeelse resümeega
Eesti Kunstiakadeemia, 2016

ISBN 978-9949-594-05-4 (trükis)
ISBN 978-9949-594-06-1 (pdf)
ISSN 1736-2261

Lisatud Püsilink
Pilt

Purity or Promiscuity? Exploring hair as a raw material in jewellery and art (Dissertationes 20)

Carla Castiajo
Purity or Promiscuity? Exploring Hair as a Raw Material in Jewellery and Art
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 20

[Scroll for English]

Carla Castiajo loomepõhine doktoritöö “Purity or Promiscuity? Exploring Hair as a Raw Material in Jewellery and Art” uurib inimese juukse- ja kehakarvade kui materjali potentsiaali luua nii ehtekunstis kui ka kunstis laiemalt erinevaid ning sageli ka vasturääkivaid tähendusi. Selleks et neid toormaterjalina mõista ja analüüsida nende tähtsust, tuleb tähelepanu pöörata teatud spetsiifilistele kontseptsioonidele.

Töö eesmärgiks on anda oma panus inimese keha poolt loodavate materjalide uurimisse ning katsetada juuste- ja kehakarvade omadusi ning potentsiaali uute ehete ja/või kehaobjektide loomisel. Uurimus pöörab tähelepanu karvade kui materjali füüsilistele ja taktiilsetele omadustele, sellele, milliseid aistinguid nad äratavad. Analüüsitakse nii ahvatlevaid omadusi kui ka eemaletõukavust, mida materjal tekitab.

Avamaks juuste ja karvade potentsiaalset tähendust analüütilisest perspektiivist interpreteerib töö lisaks mainitud aspektidele ka doktoritöö osana valminud teoseid.

The subject of the artistic research of Carla Castiajo is
Purity or Promiscuity? Exploring Hair as a Raw Material in Jewellery and Art. This research explores the potential of hair to produce different and often opposing or contradictory meanings when used as the main material in jewellery and art. In order to see hair as a raw material and analyse its significance, some specific concepts must be considered.

The aim of this research is to contribute to the study of a material provided by our bodies; to explore its properties and potentialities for the creation of new pieces of jewellery/body objects. This research will also investigate the physical/tactile qualities of hair as a raw material, what sensations hair is able to induce – the alluring characteristics or divergent reactions that the material awakens are analysed and questioned.

Finally, all these aspects – including the responses to the creative work – are interpreted in order to provide some analytical perspective on its potential meaning.

Juhendajad / Supervisors: Prof. Kadri Mälk, Prof. Dr. Robert Baines
Välisretsensendid / External reviewers: Dr. Ana Campos, Prof. Dr. Katrin Kivimaa
Oponent / Opponent: Dr. Ana Campos

Toimetajad / Editors: Dr. Ana Luísa Barreto, Dr. Paul Beaudoin, Rachel Kinbar
Konsultant / Consultant: Kristina Jõekalda
Kujundus ja küljendus / Design and layout: Marco Ferreira
Summary translation: Tiina Randviir, Martin Rünk

Disserationes Academiae Artium Estoniae 20
183 lk, inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia, 2016

ISBN 978-9949-594-03-0
ISSN 1736-2261

Lisatud Püsilink
Pilt

Arhitektuursest mõtlemisest: Seostest tunnetuslike ja ühiskondlike konstruktsioonide vahel arhitektuuri praktika näitel (Dissertationes 19)

Indrek Rünkla
Arhitektuursest mõtlemisest: seostest tunnetuslike ja ühiskondlike konstruktsioonide vahel arhitektuuri praktika näitel
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 19

Indrek Rünkla doktoritöö “Arhitektuursest mõtlemisest: seostest tunnetuslike ja ühiskondlike konstruktsioonide vahel arhitektuuri praktika näitel” püüab välja tuua seoseid erialase mõtlemise ja ameti ühiskondliku ümbruse vahel. Uurimus kirjeldab ühelt poolt arhitektuursete ettepanekute sündimist ja nende kommunikatsiooni pöörates tähelepanu kognitiivsetele protsessidele, kontseptide loomisele ja edasiandmisele. Teiselt poolt katsub töö modelleerida ühiskonda läbi ametiteks laotuse. Määratledes ameteid tegevuste, oskuste ja teadmiste kaudu, kaardistab väitekiri külgnevate professioonide mõju arhitekti praktikale, tema mõtlemisele ja ettepanekute kommunikeerimise viisidele.

Kõige üldisemalt kõneleb töö koosseisudest, nende kujunemisest ja muutlikkusest. Töö räägib arhitektuuri koosseisust ühiskondliku praktikana, ühiskonna koosseisust praktikateks laotatuna, arhitektuurse ettepaneku koosseisust, mõtlemise koosseisust üldiselt ja arhitektuuri tegemise juures, kaose koosseisust arhitektuuri tegemise juures ja veel mitmete asjade ja nähtuste koosseisudest. Nende erinevate asjade koosseisude uurimise siht on seatud arhitekti ameti sotsioloogilisele eritlemisele – läbi filosoofiliste ja empiiriliste vahendite püüab töö määratleda, missuguste seest- ja väljastpoolt mõjuvate jõuväljade toimealas amet moodustub ja muundub.

Indrek Rünkla’s PhD dissertation Architectural Way of Thinking: About the Connections Between Social and Cognitive Structures in the Practice of Architecture is an attempt to describe the relationship between specific professional ways of cognition and the surrounding social environment around the profession. It is a study about how architectural proposals are created and communicated with a focus on the cognitive processes, the creation and presentation of concepts. Secondly the thesis proposes a model of society as a layout of professions. Defining professions by practices, skills and knowledge, a mapping of professional vicinity is elaborated for architecture. The study provides an enquiry into the influences of adjacent practices to the cognition and communication of concepts for an architect.

In general terms the study is about the emergence, composition, variability and temporality of different assemblages. It will model architectural proposals, the process of thinking generally and specifically while creating those proposals, the composition of chaos in the process of architectural creation and several other phenomena. The aim of describing the composition those things is to define the profession of architect in sociological scope. With philosophical and empirical research an account is proposed of different inside and outside agents to form and modify a profession.

Juhendajad / supervisors: Margus Vihalem, PhD; Clarissa Moreira, PhD
Retsensendid / reviewers: Margus Ott, PhD; Epp Lankots, PhD
Oponent / opponent: Margus Ott, PhD

Toimetaja / editor: Eik Hermann
Kujundaja /design: Enno Piir

Disserationes Academiae Artium Estoniae 19
eesti keeles, ingliskeelse resümeega
Eesti Kunstiakadeemia, 2016

ISBN 978-9949-594-00-9
ISSN 1736-2261

Lisatud Püsilink
Pilt

Kahanevad linnad

Kahanevad linnad

2013/2014. õppeaastal jätkas EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna IV kursus traditsioonilist kahte semestrit läbivat elamuehitusele pühendatud õppekava. Kursuse esimene pool kujutab endast kollektiivset elamukvartalite planeeringut linnalises keskkonnas ning teiselt poolelt oodatakse varemplaneeritud alale individuaalse elamisüksuse ja temaga vahetult seotud sotsiaalse infrastruktuuri projekti. Käesolev üliõpilastööde kogumik on järjekorras viies.

Kursusetöö pealkiri “Kahanevad linnad” on vihje viimaste aastate Eesti regionaalpoliitilisele tendentsile – väikelinnade elanike arvu kahanemisele.

Kogumiku toimetajad: Mihkel Meriste, Hendrik Väli
Raamatu kujundaja: Mihkel Meriste, Hendrik Väli

144 lk, eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond, 2016
ISBN 978-9949-467-92-1

Lisatud Püsilink
Pilt

ehituskäsiraamat maaomanikele eesti- ja liivimaal

C. von Rosen
Ehituskäsiraamat maaomanikele Eesti- ja Liivimaal

1851. aastal ilmus Tallinnas saksa keele baltisaksa dialektis ehituskäsiraamat „Bau-Handbuch für Landwirthe in Ehst- und Liefland“. Selle salapärane autor parun C. von Rosen kirjeldas raamatus Eesti- ja Liivimaa ehitusajalukku kadunud põllumajanduslike hoonete ja elumajade arhitektuuri, tarindeid, detaile, materjale ning ehituse eelarvestamist. See oli ainuke tollest ajast teadaolev katse kohandada kohalikele oludele saksakeelse Mandri-Euroopa ja Vene tsaaririigi moodsamat ehitusteadust.

Tõlgituna pealkirja „Ehituskäsiraamat maaomanikele Eesti- ja Liivimaal“ saanud raamat üllatab tänast lugejat põhjalike ehituslike kirjelduste ja teemade laia ringiga. Teos aitab paremini mõista meie muidu tummalt seisvaid aastasadadevanuseid hooneid, need valmistanud ehitusmeistrite eesmärke ning tellijate ootusi, nõudmisi ja võimalusi. Tegu on ehk vanima terviklikult illustreeritud laiahaardelise ehituskäsiraamatuga Eestis, mis kirjeldab ehitustegevust ligi sajand enne eestikeelse erialakirjanduse laiemat levikut.

Teose kaante vahelt leiavad mõtlemisainet esmajoones muinsuskaitsja, muuseumitöötaja, ajaloolane, restauraator, konservaator, müürsepp, puusepp, tisler, krohvija, maalermeister, sepp ja pottsepp, aga ka arhitekt, sisearhitekt, põllumees, loomapidaja ning botaanik. Inseneridele ja omavalitsuste ehitusspetsialistidele võib ehk mõni lõik ebamugavust põhjustada, aga meenutagem siiski, et tegu on 19. sajandi keskpaiga raamatuga, mida ei pea terves mahus rakendama. Suur tugi on teosest vanema ehituspärandi omanikele. Tõlkeraamat on põnev ka keelelisest aspektist, muuseas ei ole mõnedki 165 aasta tagused saksakeelsed väljendid tänaseni lõplikku eestikeelset vastet leidnud.

Toimetanud Joosep Metslang
Konsultandid Kaur Alttoa ja Heige Peets
Tõlkijad Sandra Länts ja Joosep Metslang
Keeletoimetaja Katrin Kern
Kujundaja Andres Tali

160 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, 2016

ISBN 978-9949-467-89-1

Lisatud Püsilink
Pilt

Arhiivid ja allumatus / Archives and Disobedience

Archives and Disobedience. Changing Tactics of Visual Culture in Eastern Europe
Edited by Margaret Tali and Tanel Rander

[Eesti keeles allpool]
This bilingual text collection is focused on the role of archives in the visual culture and public discourse of East European transformational societies. It is an important signal in acknowledging East European discourse and common experience.

The collection charts multiple theoretical and artistic positions and critiques. Art institutions, museums, photo and video banks have been above all here received as ‘archives’. Archive acts as a means of governing and an agency of identity politics that controls system of values, the behaviour of people, use of language and subjectivity. This approach dwells on presupposition that archives as discursive practices not only preserve and collocate but shape and create the positions of subject and object in society. The notions of ‘archive’ and ‘disobedience’ offer an approach that opens up different ways to elaborate and acknowledge on the past and future of Eastern European discourse. By bringing together these notions this collection of texts conceptualises geopolitical changes in the context of Eastern Europe and relates them to changes in the contemporary world. Visual culture has acquired several new forms and tactics of intervention in the course of these changes.

The contributions help to understand how in Eastern Europe knowledge is produced and reproduced, how it is transformed and what complex role there is for visual culture and images in this process. The texts rethink the relations between curator, artist and archivist; the correlation of archive with time and its consuming, and with disobedient and suppressed sexual and other social identities; the role of categorisation and criminalisation; and the notions of aestheticisation and politicisation, spectrality, surveillance and counter-archives.

The collection comprises of 12 texts that are divided into three parts: 1) The Aporias of Post-Socialist Archive; 2) The Discontents of Control and its Mechanisms; 3) Counterarchives and Disobedience. The book holds visual material to describe the contents. The co-authors are the following: Tina Bastajian, Achille Mbembe, Marina Gržinić, Andrej Kurnik, Vesna Madžoski, Eléonore de Montesquiou, Anu Pennanen, Marko Raat, Oliver Laas, Margaret Tali, Tanel Rander ja Anna-Stina Treumund.

Among the authors there are theoreticians and practitioners who approach archives from different perspectives, such as the realms of documentary films, visual art and photography. One of the aims of the collection has been to bring together these fields that are usually separated as distinct disciplines.

Estonian Academy of Arts Press, 2016

–––––––––––––––––––––––––––––––––––

Arhiivid ja allumatus: Visuaalkultuuri muutuvad taktikad Ida-Euroopas
Koostanud Margaret Tali ja Tanel Rander

“Arhiivid ja allumatus: visuaalkultuuri muutuvad taktikad Ida-Euroopas” on rahvusvaheline kogumik, mis uurib arhiivide rolli Ida-Euroopa siirdeühiskondade visuaalkultuuris ja sellega seotud avalikus diskursuses. Kogumik on oluline märk Ida-Euroopa diskursuse ja ühiskogemuse teadvustamisel.

Kogumik kaardistab valitud teoreetilisi ja loomingulisi positsioone ja kriitikaid ning käsitleb arhiividena eelkõige kunstiinstitutsioone, muuseume, foto- ja videopanku. Arhiivi käsitletakse seejuures kui valitsemisviisi ja identiteedipoliitika vahendit, mis kontrollib väärtussüsteemi, inimeste käitumist, keelekasutust ja subjektiivsust. Selline lähenemine arhiividele lähtub eeldusest, et arhiivid mitte üksnes ei säilita ja ei koonda dokumente ja pilte, vaid kujundavad ja loovad diskursiivselt nii objekti kui subjekti positsioone ühiskonnas. Arhiivi ja allumatuse mõisted pakuvad lähenemisnurga, mille kaudu avada mineviku mõtestamise ja kinnistamise viise.

Kaastööd aitavad lugejal mõista seda, kuidas teadmisi toodetakse ja taastoodetakse, kuidas neid muudetakse ning millist rolli mängib selles visuaalkultuur. Kogumik koondab kriitilisi positsioone, mis avavad kuraatori, kunstniku ja arhivaari vahelisi suhteid; arhiivide seoseid aja ja selle neelamisega ning mahavaikitud ja välistatud sooliste ja teiste sotsiaalsete identiteetidega; kategoriseerimise ja kriminaliseerimise rolle; ning mõisteid, nagu estetiseerimine ja politiseerimine, oma ja võõras, kummituslikkus, jälgimine ja vastuarhiivid.

Kogumik on eesti ja inglise keeles – mõlemas kokku 12 artiklit, mis on jaotatud kolme osasse: 1) Postsotsialismi arhiivi apooriad; 2) Kontrolli olemus ja selle mehhanismid; 3) Vastuarhiivid ja allumatus. Lisaks sisaldab kogumik pildimaterjali kirjeldatavate kunstiprojektide kohta.

Kaasautorid: Tina Bastajian, Marina Gržinić, Oliver Laas, Andrej Kurnik, Vesna Madžoski, Achille Mbembe, Eléonore de Montesquiou, Anu Pennanen, Marko Raat, Tanel Rander, Margaret Tali ja Anna-Stina Treumund. Autorid esindavad nii dokumentaalfilmi, foto kui visuaalse kunsti valdkondi. Koostajate teadlik taotlus on olnud nende ühiskonnas diskursiivselt eristatud valdkondade kokku toomine.

Koostanud Margaret Tali ja Tanel Rander
Keeletoimetaja: Neeme Lopp (eesti keeles), Lisa-Katrin Dobbin, Melinda Johnston (3), A&A Lingua (9) (inglise keeles)
Tõlkijad: Livia Ulman, Margaret Tali, Tanel Rander
Konsultant: Maarin Ektermann
Graafiline disain: Agnes Ratas (Stuudio Stuudio)

456 lk, eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2016

ISBN 978-9949-467-87-7

Lisatud Püsilink
Lae rohkem...
Täida küsitlus, võida meeneid!