Arhitektuuriteaduskond
EKA hoone projekti autorid on avaliku arhitektuurivõistluse võitnud kunstiakadeemia vilistlased Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann arhitektuuribüroost KUU Arhitektid. Foto: Tõnu Tunnel
EKA arhitektuuriteaduskonna eesmärk on valmistada ette võimekaid ruumiloojaid, iseseisva ja kriitilise mõtlemise ning laiapõhjalise humanitaar- ja tehnilise haridusega arhitekte, sisearhitekte, linnaplaneerijaid ning urbaniste. Õppekavad pakuvad võimalusi teostada end nii läbi praktilise tegevuse, sekkudes reaalselt argipäeva protsessidesse, kui ka erialase teoreetilise uurimistöö kaudu, mõtestades olemasolevat ja tulevikku suunatud keskkonda.
Meid ümbritsev ehitatud keskkond alates lävepakust lõpetades hoonetevahelise ruumiga, mõjutab meie argipäeva märkamatult ja iga päev.
EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti ruumihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates arhitektuuri, linnaplaneerimise, sisearhitektuuri ja urbanistika valdkonda.
Siin õpitakse tegelema ruumiga kõige laiemas mõttes, arvestades pidevalt muutuva sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise kontekstiga ning sekkudes täpselt ja tundlikult päev-päevalt aina haavatavamaks muutuvas keskkonnas.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava hõlmab tänapäevast arhitektiõpet selle sõna parimas tähenduses, pöörates võrdselt tähelepanu nii majadele kui ka nende vahel olevale ruumile ning suuremale keskkonnale, kuhu need asetuvad. EKA arhitektuuriõpe kestab viis aastat ning selle läbimisel omandatakse magistrikraad. Spetsialiseeruda on võimalik muinsuskaitse ja restaureerimise, maastikuarhitektuuri või planeerimise suunale.
EKA sisearhitektuuri õppekaval on võimalik õppida nii bakalaureuse- kui magistritasemel. Sisearhitektuur tegeleb inimese kehale lähema skaalaga ehk nii mööbli kui ka ruumi kavandamise ning loomisega. Sealjuures pööratakse tähelepanu materjalidele, millest ruumi luuakse, ning 1:1 skaalal prototüüpide ehitamise kogemusest omandatavatele teadmistele.
EKA urbanistika rahvusvaheline ingliskeelne magistriõppekava on erinevalt arhitektuurist ja sisearhitektuurist pigem uurimistööpõhine. Urbanistika õppetoolis uuritakse kaasaegse linna toimimist selle erinevate kasutajate, oluliste osalejate, otsustusprotsesside suunajate ja kavandajate perspektiivist, luuakse tulevikustrateegiaid ning otsitakse võimalusi nende rakendamiseks.
EKA doktorikooli arhitektuuri õppekaval on võimalik omandada doktorikraad nii traditsioonilise arhitektuuriajaloo ja -teooriapõhise kui ka eksperimentaalse loomepõhise uurimistööga.
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri õppimise eelis on loovusele avatud keskkond, väikesed õpperühmad ja individuaalne mentorlus oma ala tunnustatud professionaalidelt. Tudengeid juhendavad Eesti parimad praktiseerivad arhitektid, sisearhitektid ja linnaplaneerijad ning rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialistid ja õppejõud tuntud arhitektuurikoolidest üle maailma.
Pikaajalised kogemused ruumilises mõtlemises on ühendatud uute tehnoloogiatega ning nii on loodud arhitektuuriteaduskonda 3D Labor, VR Labor ja Materjalilabor, kus tegeletakse ruumiloome eksperimentaalsete lahendustega. Paljud erialaga seotud tunnid ühendavad teaduskonna mitmete erialade tudengeid. Tihti toimuvad ühised interdistsiplinaarsed seminarid, töötoad ja stuudiod ka disainerite, kunstnike, restauraatorite ja kunstiteadlastega.
EKA arhitektuuriteaduskond tegutseb laias rahvusvahelises koolide võrgustikus, mis võimaldab tulevastel ruumiloojatel end täiendada ja teostada kõikjal maailmas.
Arhitektuuriteaduskond korraldab pika traditsiooniga “Avatud loengute sarja”, mille raames külastavad EKAt maailma tipparhitektid ja rahvusvaheliselt tuntud õppejõud. Lisaks loengute pidamisele annavad külalisesinejad alati kriitikaseminarides tudengite erialaprojektidele tagasisidet.
Arhitektuuriteaduskonda on oodatud õppima inimesed, kes hoolivad end ümbritsevast keskkonnast, unistavad paremini korraldatud maailmast ning kes tahavad oma loomingut ja unistusi ellu viia.
